• Eesti

Eurovolinik Hedegaard: uus kliimapoliitika vähendab Putinist energiaga sõltumist

Uncategorized - Tuul märts 18, 2014

Eesti Päevaleht, 18.03.2014

Kliimavolinik Connie Hedegaard leiab, et taastuvenergia ja energiatõhususe kasv päästab EL-i Venemaa lõa otsast.

Taastuvenergia toetused polnud mõeldud igaveseks: arenenud tehnoloogiaga tootjatel tuleb neist peagi suu puhtaks pühkida.

Euroopa Komisjon kavatseb ikkagi välja tulla nn kütusekvaliteedi direktiiviga, mille vastu Eesti on pikka aega sõdinud.

Euroopa valitsusjuhid peaksid sel nädalal Brüsselis arutama Euroopa Liidu uusi kliimaeesmärke. Kliimavolinik Connie Hedegaard usub, et just praegu – Ukraina kriisi ajal – on õige aeg nendega tegeleda.

••Olete pakkunud Euroopale 2020.–2030. aastaks ambitsioonika kava, mille järgi peaks selle aja jooksul CO2 emissiooni vähendama 40%. Aga Euroopa Parlamendi valimised on tulemas, peagi nimetatakse hoopis uus Euroopa Komisjoni koosseis, pealegi kestab Ukraina kriis. Kas selles olukorras peaksid EL-i juhid kliimaprobleeme arutama? Kas tõesti arvate, et see läheb läbi ja jääb sellisel kujul püsima?

Aga kas oskab keegi öelda, millal oleks siis kliimaküsimuste arutamiseks parim aeg? Milline tippkohtumine see võiks olla, kus saame olla kindlad, et käsil pole ühtegi rahvusvahelist kriisi, pole Mali, Egiptuse või Ukraina küsimust?

Ma arvan, et inimesed peavad hakkama kliimaküsimustesse tõsiselt suhtuma. Kliimamuutused ei lahenda end ise. Näiteks rääkisin just Euroopa suurimaid energiaettevõtteid koondava organisatsiooni Euroelectricu esindajatega. Nemad vastutavad, et Euroopal oleks head, kulutõhusad energiasüsteemid ja inimestele taskukohane energia. Kui on mingi valdkond, mis vajab pikaajalisi poliitilisi signaale, on see nende oma. Sest kui nad investeerivad, peavad nad silmas järgmist 30–40 aastat.

Jah, inimesed ütlevad, et praegu on Ukraina see, mis vajab tähelepanu. Õige, vajabki. Kuid kui miski, siis just Ukraina kriis on kõigile eurooplastele selgeks teinud energiasõltuvuse poliitilise hinna. Me ei räägi üksnes majanduslikust hinnast: iga päev saadame Euroopas oma piiridest välja rohkem kui miljard eurot. Putinile Venemaal, Katari, Saudi Araabiasse jne. Rohkem kui miljard eurot! See on palju raha kriisi ajal.

Kui me ei vali teist teed, ei muutu me mitte vähem sõltuvaks, vaid rohkem sõltuvaks imporditud fossiilkütustest.

••Väga hea, et Ukrainat puudutasite. Kas saate selgitada, kuidas teie pakutud ja praegune kliimapoliitika aitab Euroopal muutuda Venemaalt imporditavast gaasist vähem sõltuvaks?

Esiteks on gaas n-ö hea sildenergia allikas. On hea, kui see asendab naftat ja sütt, sest ta on parem kui nafta ja kivisüsi. Jah, ameeriklased peaksid oma turu avama. Need liikmesriigid, kes tahavad Euroopas kildagaasi toota, peaksid seda tegema. Pole mingit takistust. Kohustuslik CO2 vähendamise eesmärk aitab sellist muutust stimuleerida.

Siinkohal on oluline ka taastuvenergia kasutamise eesmärk. Praegu (2020. aastani – R. P.) oleme teel 20% taastuvenergia osakaalu saavutamiseni. Ja meie ettepanek (2030. aastaks – R. P.) on saavutada vähemalt 27%-line osakaal.

Kohtusin äsja – nimesid nimetamata – ühe liikmesriigi valitsusega. Nad impordivad 8% oma energiast Venemaalt. Kindla strateegiaga, mis paneb rõhku energiatõhususele, võib need 8% kokku hoida. Muidugi mitte homme, aga mõne aja pärast. Seega suurema efektiivsusega, rohkema taastuvenergia ja enda ressursside kasutamisega, kliimapoliitika osadega on see saavutatav.

Pealegi toodame Euroopas palju energiat, mida me ei saa kasutada, kuna liikmesriikide vahel pole ühendusi ja võrke. Palju läheb raisku ja see pole mõistuspärane. Seega ma arvan, et selles [uues] kliimapaketis on nii palju elemente, mille tegelikku ellu rakendamise korral vähendaksime sõltuvust.

Peale selle ma rõhutan, et kui me ei tee mitte midagi, läheb olukord hullemaks. Praegu impordib EL peaaegu 60% oma energiavajadusest. Rahvusvahelise energiaagentuuri arvestuste kohaselt kasvaks see mingeid meetmeid kasutusele võtmata 2030. aastaks 80%-ni! Meie sõltuvus Putinist suureneks.

••Mainisite taastuvenergia tähtsust. Aga uues kliimapaketis tahate asendada praegu iga riigi kohta kehtivad taastuvenergia eesmärgid hoopis üleeuroopalise 27% eesmärgiga. Kas te ei karda, et jõuame sedasi olukorda, kus igaüks võib mõelda, et ei peagi midagi tegema, las teised riigid arendavad taastuvenergiat?

Poliitiline loogika oli siin järgmine: kui teeksime seda, mida tegime eelmine kord, siis see ei toimiks. Olin siis ise minister (Taani keskkonnaminister – toim), kui lepiti kokku 2020. aastani kehtivaid eesmärke. Energiavolinik ütles Taanile, et siin on teie taastuvenergia eesmärgid ja nendeks aastateks. Ma mõtlesin: mida? Kas see mees siin ütleb mulle, mida ma pean tegema? Ta ütles jah.

Ma olen praeguses majandusolukorras olnud täiesti kindel, et kui teeksime sama, kaoks taastuvenergia eesmärk üldse ära. See ei saaks heakskiitu. EL-i lepingute järgi on energiapoliitika kujundamine iga liikmesriigi enda asi. Seda tuleb teha targemalt.

Kuid teie küsimus on õige: kuidas saab üleeuroopaline eesmärk usutav olla? Üks targema tegutsemise võimalus on näiteks ettekirjutuste asemel küsida riikidelt endilt, mida nad teevad ja kavatsevad teha. Ütleme, et see annab kokku ainult 25%. Siis on võimalik vaadata veel infrastruktuuri, kohendada riikidevahelisi ühendusi, lahendada dotatsioonide küsimus… Kui teeme ka need asjad ära, kas see siis muudaks teie liikmesriigi eeldusi? See võiks olla protsess, mida kasutada.

••Eestile see 27% taastuvenergiat vist üle jõu ei käiks. Praegu on juba 2020. aastaks nõutav 20% täis. Aga see on tulnud suure hinnaga ehk teie mainitud subsiidiumitega. Uut kliimapaketti on võetud kaheti: ühelt poolt hingatakse kergendatult, et nüüd saaks dotatsioone vähendada. Teisalt nõuavad tootjad karmilt toetuste säilitamist, ka Eestis. Kuhu teie arvates taastuvenergia toetused tulevikus liiguvad?

Ma arvan, et peame dotatsioonide poole pealt asju paremaks tegema. Meil on Euroopas toetuste kohta liiga palju halbu näiteid. Tehti skeemid, olid ennustused, need kehtisid pikka aega. Kuid vahepeal on taastuvenergia tootmise hinnad radikaalselt kukkunud. Näiteks päikeseenergia kulud on kõvasti vähenenud. Seega on toetusskeeme vaja korrastada. Hispaania on üks näide, kus on [toetuste tõttu] taastuvenergia osutunud palju kallimaks, kui oleks pidanud. Seepärast vaatame Euroopa Komisjonis praegu taastuvenergia riigiabi juhiseid üle.

Meie sõnum on, et pärast 2020. aastat peaks Euroopa energiasüsteem olema ühtsem ja seetõttu olema meil ka ühtsem lähenemine dotatsioonidele. Selle peamine printsiip peaks olema arenevate tehnoloogiate subsideerimine. Me ei peaks pärast seda aastat n-ö täiskasvanud tehnoloogiaid enam doteerima. Näiteks päikese- ja tuuleenergia on pärast 2020. aastat turutingimustel täiesti konkurentsivõimelised. Ja seega ei peaks neid enam toetama. Sama kehtib teiste taastuvenergia allikate kohta, sest meie eesmärk polnud kunagi neile igavesti peale maksta. Kui tehnoloogia on välja arenenud, tuleb dotatsioonid järk-järgult ära võtta.

••Väikese, ent olulise nüansina pakub Eestile väga palju huvi kütusekvaliteedi direktiiv.

Jah, ma tean, te lausa armastate seda.

••Kui ma nüüd õigesti aru saan, on uues paketis väikses kirjas lubatud, et seda direktiivi tuleviku kliimapoliitika jaoks enam ei kasutata?

Ainult spetsiifilise transpordi alaeesmärgi juures. Aga juba mitte väga kauges tulevikus paneme ikkagi kütusekvaliteedi tuleviku kohta midagi lauale. See on komisjonist tulemas.

••Ah soo, sellest polegi loobutud?

Ei ole.

••Te pole hoolimata Eesti valitsuse lobist kõikvõimalikel Brüsseli tasanditel alla andnud?

Me kuulame alati liikmesriike ja mul on olnud sel teemal teie ministritega mitu kohtumist. Ma tean, et Eestil on siis probleem. Jah, see on olnud meie arutelude osa, kuid me ei ütle, et kütusekvaliteedi kohta ei tule tulevikus midagi. Ma ei arva tingimata, et Eestile see järeldus meeldib, sest teil on põhjendatud muresid. Ja me proovime selliseid muresid alati arvesse võtta, kuid pole sellega veel lõpetanud. Aga juba enne suve tuleme selles vallas millegagi välja.

••Kas teie meelest on Eesti põlevkiviõli tootmisel tulevikku?

Ma arvan, et rohkem saastavamaid kütuseid peaks võtma arvesse kui rohkem saastavamaid ja vähem saastavamaid kui vähem saastavamaid. Seda teeme biokütuste ja teistega. Me ei ütle, et te ei peaks oma ressursse kasutama. Küsimus on, kuidas te seda arvesse võtate. Keskkonnapoliitika põhipostulaadina peaks olema õiglane, et kui miski palju saastab, on see ka tarbijatele nähtav.

••Uus kliimapakett tahab muuta ka Euroopa emissiooni kauplemissüsteemi. Eriti tagada seda, et ei tekiks enam praegust CO2 kvootide ülepakkumist, mis on nende hinna alla viinud. Tahate kehtestada hinnapõranda?

Ei, mitte hinnale. Tahame saavutada seda, et kui on kujunenud erakordne majandussituatsioon, peaks süsteemi olema ehitatud automaatne mehhanism, mis aitaks kvoodiga turu üleujutamist või ka alapakkumist vältida. See on ettepanekus olev reservimehhanism. See pole hinnakontrollimehhanism.

Aga kui selle jaanuaris välja käisime, oli CO2 emissiooni tonni hind neli eurot, nüüd on see juba seitse eurot. Hoolimata sellest, et ettepanek kehtiks alles 2020. aastast, avaldab see juba turule mõju.

••Ütlete, et see pole hinnamehhanism. Aga mis peaks olema õige CO2 hind, et 2030. aastaks emissiooni 40% vähendada?

Ei, ma ei hakka kunagi ütlema, mis see hind peaks olema. Turg kujundab hinna.

 

Voliniku sõnumite lugemise spikker

Toetusi nõudvad nn roheelektritootjad jäävad rahast ilma

••Eestis on ametist lahkuv valitsus ning külluslikke toetusi nautivad tuule-, koostootmise jms taastuvenergia pakkujad tükk aega vaenujalal olnud.

Tootjatele on justkui lubatud nn roheelektri tootmiseks kopsakat dotatsiooni, kuid suurenev tootmine on toonud kaasa liiga suured arved tarbijatele.

Praegu madistatakse Brüsselis, kus üks pool nõuab lubadustest kinni pidamist ja vaidlustab väiksemaid toetusi ning teine väidab, et valitsusel on õigus toetusskeeme tarbijale odavamaks muuta. Kliimavolinik on tarbijate poolel: kellelgi pole igavesti suurte toetuste õigust.

Põlevkiviõli suurtootmise kava on ikka ebaselge

••Eesti valitsus on pidanud Euroopa Komisjoniga pikka lahingut, et vältida kavandatud kütusekvaliteedi direktiivi rakendamist.

See oleks teinud väga raskeks põlevkiviõli suuremahulise tootmise arendamise, nagu näevad ette Eesti Energia ja teiste siinsete ettevõtete kavad.

Surve tõttu on kliimavolinik juba paar aastat hoidunud direktiivi rakendamisest ja esialgu arvati, et ta loobus sellest uue 2020–2030 kliimapaketiga sootuks.

Ent intervjuus lubab volinik ikka direktiivi rakendama hakata – valitsusel ja põlevkiviõlitootjatel on seega uus ebaselgus.

Põlevkivielekter kannatab tõusva CO2 hinna tõttu

••Komisjon tahab reformida Euroopa CO2 emissiooni kaubandussüsteemi. Volinik ütleb, et praegune CO2 kvoodi hind, mis on umbes seitse eurot tonni kohta, on liiga väike ja soodustab saastavat elektritootmist.

Hedegaard ei ütle välja, mis oleks tema meelest õigem hind, kuid suund on kindlasti ülespoole.

Põlevkivielektril on madala CO2 kvoodi hinna tõttu praegu head päevad, kuid selle konkurentsivõime hakkab kannatama, kui kvoodi hind ületab 30 eurot CO2 tonni kohta.

 

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes