• Eesti

Muutes Eesti loodusreservuaariks kaob elu maal

Tuuleenergia blogi - Tuul märts 20, 2014

Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht

Hiljuti kritiseeris põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder meedias liig Tallinna-keskset mõtte- ja elulaadi ning kutsus üles edaspidi lähtuma juhtmõttest, et „riik tuleb maale“. Kahjuks tänane riiklik poliitika innustab maapiirkondadesse ohjeldamatult kaitsealasid looma ning jätab kohalikele elanikele vaid trimmerdamise ja võsalõikamise rõõmu.

Selleks, et inimesed maal elaksid ja sinna elama tuleksid, peab seal olema võimalus midagi teha. Soodsa keskkonna puudumisel pole ka inimesi, kes maal elaks.
Seejuures ei piisa uute töökohtade loomisest mõne Euroopa Liidu meetmete projekti elluviimiseks, vaid muutuma peaks üldine suhtumine.

Inimese heaolu nimel

Praegu on meil nii, et ettevõtlike inimeste mis tahes ideele saab juba planeerimisetapis kriipsu peale tõmmata. Planeeringute seadusega kooskõlla viimise kõrval on oluline viia need kooskõlla ka kohaliku omavalitsuse ja kogukonna vajadustega. Alati ei saa seejuures seadust ülimuslikuks pidada. Eriti juhtudel, kui inimtegevus tegelikult loodust ei häirikski. Näiteks tuuleparkide rajamisega on tõestatud, et korrektselt planeerides ei ole looduse kaitsmine ja energia tootmine ilmtingimata vastassuunalised tegevused.

Eesti armastab end välja reklaamida ühtaegu nii loodusliku mahetootjana kui ka innovatiivse riigina. Kogu see turundus on aga võlts, kuni tootmiseks ei ole kasutatud taastuvenergiast toodetud elektrit ja kütust. Põllumehed võiksid senisest enam ise energiat toota just taastuv- energia allikaid kasutades.

Viljapõld elektrituulikuga lubab maaomanikul lüüa kaks kärbest ühe hoobiga, aga riigi seisukohalt on siin veel ka kolmas aspekt – regionaalne areng. Kui suure tuuliku ostmiseks ühel põllumehel raha ei pruugi piisata, siis mitme talu peale kokku saaks moodustada energiaühistu. Lisaks tulule ja oma energiale elavdab see ka elu maal.

Tuulejõudu on Eestis kasutatud juba iidsetest aegadest, alates pukk- ja Hollandi tüüpi tuulikust kuni tänapäevaste tuulikuteni välja. Väidetavalt oli 1860. aastal Hiiumaal 970 talupere kohta 412 tuulikut ning Saaremaal 1875. aastal 832 tuulikut. Tuul on meie ressurss ja rikkus, kuid kahjuks suunavad osad poliitikud tuult taga ajama sinna, kus seda pole.

Mõistlik või mõttetu?

Nelja lääne maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringus on hulk mereäärseid kohalikke omavalitsusi, kes ilma pikema jutu ja kaalumiseta keeldusid tuuleenergia alasid kaardile kandmast.

Mullu suvel tõusis päevakorrale seadusemuudatus, mis keelaks tuulikute ehitamise neljal Eesti saarel. Kuigi see eelnõu pole Riigikogus kaugele jõudnud, räägitakse kuluaarides, et ka teistele, sh inimtühjadele saartele ei tohiks tuulikuid lasta. Et tuulerikas Lääne-Eesti ja saared on aga ka need nn äärealad, siis on see taaskordne näide, kuidas inimesi aetakse linna ettevõtlusega tegelema.

 

Antud arvamuslugu ilmus ka 20. märtsil 2014 ajalehes Maaleht

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes