• Eesti

Tamba poolsaarel viivad tuulikud kohalike unerahu

Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul märts 14, 2014

Pärnu Postimees, 14.03.2014

Tamba poolsaarel üleeuroopalise tähtsusega Väinamere loodus- ja linnualal hõõruvad tasuta saadavast tuulest elektrit kahe torni otsas pöörlevad labad, mille tööheli on viinud kohalikelt unerahu.

Udurõskel pärastlõunal, mil Tamba rannakarjamaal pahameele tekitajaid oma silmaga vaatamas ja kõrvaga kuulmas käisin, tegid tiivikud ligikaudu 100 meetri kõrgusel tuimalt pööreldes šahh-šahh-šahh.

“Me ei osanud midagi arvata, kui neid poste sinna püsti pandi, aga kui nad tööle hakkasid, oli kohe tugev müra, see häiris,” rääkis Salme talu perenaine Ella Lemetti-Kuortti, kelle majast on lähema tuulikuni alla kilomeetri. “Õhtul tunned, et kõrvades on surve, vilin, ei saa magama jääda, öösel ei saa ka magada. 16. veebruarist on olnud tugevad tuuled ja see tuugen undab ööd kui päevad.”

Tuugen – nii ütles Ella suupäraselt tuulegeneraatori kohta.

Kohalikele kott pähe

Ella maja jääb orgu ja tuulegeneraatorid sellest vasakule ja paremale Tamba voorele.

“Tuulikutele lähemal, künka peal olles üks vuhiseb, teine kõmiseb kõrval, see on nagu maapealne põrgu. Ma ei usu, et keegi oleks nõus elama sellises majas, kus on kaks tuugenit kõrvuti,” seletas ta kogetut. “Arendajad püüavad seda võrrelda külmkapi müraga, küsivad, kas teid külmkapi müra ka häirib, helistasin kolm korda vallavanemale ja ütlesin, et ma ei ole nõus sellise terroriga.”

Jutuga haakus Helmküla Iisaku talu perenaine Liivi Kaptein, kelle kodumajast üle tee on püsti nelja tuuliku tornid. See on Tamba täiendus, Mäli arendus, millel on sama arendaja – OÜ Tuuleenergia. Mälikülas elab 16, Helmkülas 38 ja Tambal 10 hingelist.

“See on üks ülekohtune ja kuri asi, mis nad sinna tahavad,” rääkis Liivi. “Me ei andnud kooskõlastust, meie maid taheti ka ära võtta. Nüüd öeldakse, et see Iisaku põld on üks loll tükk seal vahepeal, aga meie oleme viiendat põlve siin.”

Liivi jutu järgi on tal vallast täpsed andmed, et lähima tuulikuni jääb tema majast 450 meetrit ja need tehakse mitte 1,5megavatised, nagu algul plaanis oli, vaid poole võimsamad. Neid pole veel tööle pandud, sest Saksamaa tootjafirma jäi tarnimisega stoppama. Loodusjõud astusid liidumaal üleujutustega vahele.

Tamba talu peremees, põliskohalik Arne Alberg on tuulikutest rääkides endast väljas.

“Keegi pole arvestanud inimesega, inimene on tehtud kaltsakaks, mina võitlen oma pere eest, lapselaste eest, kes siin jätkavad,” põrutas ta arvamuse toimuvast.

Arne ei ole tuulikute vastane, kuid ta on pettunud. Algul pidid tulema 1,5megavatised rootorid, aga kohalikele tõmmati kott pähe, pandi poole võimsamad ja ligikaudu kümme meetrit kõrgemate tornidega tuulegeneraatorid, mille tiiviku läbimõõt on 101 meetrit.

Tambalased ei võta arendaja ja vallavalitsuse sõnu puhta kullana. Sellepärast, et kümme aastat tagasi väljastatud ehitusloa järgi oli tuuliku ehitusalune pind ümmarguselt 13 ruutmeetrit ja paisus 416 ruutmeetriks, seega 32 korda suuremaks. Arendaja väitel ei toodeta enam neid elektrituulikuid, mille järgi alguses planeering ja arvestused tehti.

Tuulikute sündroom

“Räägiti, et uued on moodsad, vaiksed, aga see on teooria, praktiliselt pole keegi siin midagi mõõtnud ega näinud. Arendaja ütles, et siin ei ole linnulaata, aga Tamba säärel on terve aja merikotkad lennanud, neid ei ole üks ega kaks. Ühelt poolt kaitseme loodust ja teiselt poolt hävitame,” seletas Arne.

Ta ei saa aru, miks ühed keskkonnaasjatundjad, näiteks Kaja Lotman, on arvamusel, et rannaniidul kui Euroopa Liidu mõistes kõrge väärtusega alal tuleks ehitustegevus täielikult välistada, ja teised, nagu Hendrikson & Ko ekspert Kuido Kartau, leiavad, et tuulikute ehitamisega ei kaasne täiendavat olulist halba mõju Väinamere hoiualale.

“Minu maja juurest on lähima tuulikuni 500 meetrit ja maanurgast 320 meetrit, vahel on ühe linnamehe kinnistu – tehtigi ära nii, et olen otse ohutsoonis,” nörritas Arnet maastiku tehistäiendus. “Mul on südamega mure, pean päeval puhkama, mind hakkab see müra väsitama. Mul ei ole kuskile põgeneda, see on mu isakodu.”

Paatsalu lahe äärse Nurga talu õuest jäävad tuulikud kaugemale kui Arne majast, kuid perenaine Ilona Garder tõdes, et tiiviku labad vehivad 100 meetri kõrgusel tööd teha ka siis, kui maapinnast kümne meetri kõrgusel on ilm tuuletu.

Ilona nimetas keskkonnamõjude uuringutest välja jäänud aspektina tuulikulabade jäätumist. Arvutis on veebruari alguse fotod labade küljest lendunud jäätükkidest.

“Tuulikulabade jäätumise ja võimaliku jäätükkide lendamise ohutsooni arvutamiseks on vastav valem ja selle järgi saime kahe konkreetse tuuliku ümber 300 meetri raadiuses maa-ala, kus on talvisel ajal võimalik saada jäätükiga vastu pead,” seletas Ilona. “See on defineeritud kui ohtlik ala, mis peab olema märgistatud. Näiteks Ameerikas peab tuulik olema traataiaga ümbritsetud. Seal pannakse arendaja või tootja maksma, kui midagi juhtub, meil seda praktikat ei ole.”

Ilona sõnade kohaselt ei saa pidada korrektseks arendaja ja vallavalitsuse seisukohta, et uus tehnoloogia välistab ohutegurid. “Elanike osas on käitutud ebaausalt, kui müraarvutusi tehes lähtutakse vaid uue tuuliku müra tekkest, sest ekspluatatsiooni käigus tekivad lisahelid, logisemised,” põhjendas ta.

Trumbina käisid jutukaaslased välja Loodusesõbras avaldatud Helen Arusoo artikli “Tuulegeneraatori sündroom: infraheli mahavaikitud mõju”. Selles on loetletud elektrituulikute läheduses 1,5–2 kilomeetri kaugusel elavatel inimestel tekkivad sümptomid, näiteks unehäired, peavalud, peapööritus, rahutus, iiveldus, ängistus, õppimisvõime langus, ja soovitus nõuda tuulepargi arendajalt kirjalikke tagatisi, et arendusega ei kaasne terviseprobleeme.

Mitu ehitusluba

Kolleeg Anu Jürisson kirjutas viis aastat tagasi, 19. märtsil 2009 artiklis “Vastuseisule vaatamata sai Varbla tuulepark rohelise tule”, et Tuuleenergia OÜ sai lõpuks Tamba tuulikutele keskkonnaametilt kooskõlastuse ning Mäli tuulikute vaidluses andis maavalitsus õiguse arendajale ja vallale.

Tamba rannikul täidab tuul äriprojekti arendajate soove läinud aasta lõpust.

Külaelanikud nõudsid 10. veebruari ühiskirjaga vallavanem Sivar Tõnissonilt selgitust, miks nad jäeti teavitamata hoopis teistsuguste parameetritega tuulegeneraatorite ehitamisest, võrreldes kehtestatud detailplaneeringuga. Nad rõhutasid, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on hoida oma haldusterritooriumil toimuv ehitustegevus kooskõlas seadustega. Ühiskirjutajad lisasid, et vallavalitsus rikkus 2012. aastal tuulegeneraatoritele ehituslubasid väljastades seadusi ja vallaelanike huvide kaitsmise asemel eelistas ühe juriidilise isiku majanduslikku kasu.

“Pahaste hulgas on suur hulk siia kinnistu soetanud suvilaomanikke, kes on teinud kohalike hulgas ühepoolset “selgitustööd”,” arvas Tõnisson. Vallavanem on etteheidetest väsinud ja seletas, et kümme aastat tagasi, kui volikogu andis arendajale loa Tambal tuulest elektrit tootma hakata, oli tema volikogu vähemuse ehk opositsiooni vallavanem ja tal ei olnud võimalik otsuseid eriti mõjutada.

“Vallavanema ja vallakodanikuna juhtisin arendajate tähelepanu võimalikele probleemidele, kuid Tamba poolsaarel tehtud tuulemõõtmiste alusel olid looduslikud tingimused kõige paremad ökoloogiliselt puhta taastuvenergia tootmiseks ja tuulte tugevus piisav generaatorite tööks,” selgitas Tõnisson.

Tamba tuulepargi detailplaneeringu koostas OÜ AB Büroo, tuginedes Varbla vallavalitsuse ja OÜ Tuuleenergia vahel 29. juunil 2001 sõlmitud lepingule. Planeeringuala oli 40 hektarit ja hõlmas poolsaarel nelja kinnistut. Vastavalt OÜ Hendrikson & Ko koostatud keskkonnamõjude hindamise aruandele planeeriti nelja tuuleturbiini asemel kolm, et säilitada maastiku ilu, vähendada müra, kaitsta emaputke kasvukohti ja rannikulinde. Teades, et arendaja paigaldab väikese võimsuse madalad SüdWind tuulegeneraatorid, märgiti detailplaneeringus, et olemaolev hoonestus ei tohi olla tuulikule lähemal kui 400 meetrit.

Vallavanem andis ehitusregistri andmetel 6. septembril 2004 esitatud taotluse alusel välja neli ehitusluba, dateeritud 25. jaanuaril 2006 ja 10. veebruaril 2012. Ta selgitas seda sellega, et näiteks vahepeal omaniku saanud kinnistul ei saanud olla enam kohaaadress Tamba tuulikud, Tamba küla, Varbla vald, Pärnumaa, vaid riikliku ehitusregistri nõuet täites oli ehitusloal vaja näidata lähiaadress.

Maavanema järelevalve

Veel enne, kui Saksamaalt tootjatehasest kogukad detailid kohale jõudsid, algatas maavanem Andres Metsoja vandeadvokaat Kaimo Räppo taotluse alusel järelevalve Tamba tuulepargi tuulegeneraatorite ehitamiseks väljastatud ehituslubade kehtivale detailplaneeringule vastavuse üle.

Menetluse käigus selgus, et juba 2006. aastal juhtis Pärnumaa keskkonnateenistus Varbla vallavalitsuse tähelepanu sellele, et kooskõlastatud ja kehtiv detailplaneering ning ehitusloas sätestatud tingimused ei lähe kokku. Kavatseti paigaldada kolm S-70 tüüpi tuuleturbiini, igaühe võimsus 1,5 MW, metallist koonilise masti kõrgus 85 meetrit ja kolmelabalise rootori raadius 35 meetrit ehk diameeter 70 meetrit. Paigaldati aga oluliselt kõrgemad generaatorid – 151 meetrit – ja üks neist planeeringus märgitud kohast 155 meetrit teisale.

Varbla vallavalitsus saatis maavanemale 19. septembril 2012 kaks eri joonist Tamba tuulikute asukohaga ja kumbki ei läinud kokku kehtestatud detailplaneeringu joonisega. Lugu tüüris kohtusse, misjärel Varbla vallavolikogu algatas Tamba tuulepargi detailplaneeringu muutmise.

Tallinna halduskohus kinnitas osaliste kompromissi ja lõpetas menetluse 28. juunil 2013. Kokkuleppe üks punkte kohustas Varbla valda tegema seaduses sätestatud tingimustes Tamba tuulepargi uue detailplaneeringu menetluse.

“Algatamise otsus on tehtud, müra ja varjutuste modelleerimine teostatud, mürauuringute tutvustus on planeeritud 26. märtsile,” jäi Tõnisson napisõnaliseks. “Arendajaga jätkuvad läbirääkimised planeeringu muutmise kulude katmise osas.”

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni keskkonnakorralduse spetsialisti Toomas Kalda jutu järgi tuleneb arusaamatuste jada sellest, et detailplaneering koostati ja kehtestati enne Natura-alade valimist Eestis.

Hiljem võttis pingeid maha keskkonnaameti nõue, et tuulikute arendaja peab tellima pädevalt eksperdilt (selleks osutus Hendrikson & Ko) Natura mõju hindamise ning tulemuste osas küsima kinnituse liigispetsialistidelt: taimestiku osas Laimdota Truusilt Tallinna ülikoolist ja linnustiku osa Aivar Leitolt maaülikoolist. Natura hindamise tulemusena jäi paika lõunapoolne tuulik, põhjapoolset nihutati rannikust kaugemale sisemaale. Vahepealne tuulik ja merepoolne tuulikute teenindustee jäeti välja.

“Detailplaneering on valla rida, nüüd peaks seadustama selle olukorra, mis seal tegelikult on, ja leidma elanikele leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. Tamba on näide, et kui asjad jäävad venima, muutuvad vahepeal seadused ja regulatsioonid,” tõdes Kalda.

Arendaja ettekujutus

“Ametnikuna pean lähtuma seadustest, mitte arendaja huvidest,” ei nõustunud Tõnisson arvamusega, nagu käiks vallavalitsus võimsa arendaja ees kikivarvul. “Nii müra kui ka muud võimalikud häirivad tegurid mõjuvad ilmselt individuaalselt väga erinevalt, kuidas muidu selgitada, et osa piirkonna inimesi on olukorraga rahul ja osa mitte. Tuleval kolmapäeval esitatav mürauuring tutvustab tegelikkust.”

Arendaja, Tuuleenergia OÜ lepinguline projektijuht Sven Aasa kinnitas, et keegi kohalikest ei ole oma murega otseselt nende poole pöördunud.

“Vallaametnike kaudu oleme saanud teda, et osa kohalikke inimesi on esitanud kaebuse Tamba tuulikutest lähtuva müra kohta,” märkis Aasa. “Et vältida teadmatusest tingitud liigsete emotsioonide kuhjumist, on meil plaanis kutsuda kohalikud inimesed märtsis vallamajja ja selgitada mürauuringu tulemusi.”

Niinimetatud tuulegeneraatori sündroomi kohta mainis Aasa, et nendegi kätte on jõudnud vallas levitatavad “lendlehed”, mis räägivad tuulegeneraatori sündroomist ehk tuulikute tekitatava infraheli mahavaikitud mõjust. Artiklis refereeritakse Austraalia arsti, kes pooldab teooriat, et töötavad tuulikud tekitavad infraheli, mis põhjustab ligiduses elavatel inimestel tervisehäireid.

Aasa jutu järgi ei saa samas tähelepanuta jätta Austraalia akustiliste konsultantide assotsiatsiooni tehtud argumenteeritud uurimust, millest järeldub, et tuulikud tekitavad infraheli sagedusega alla 20 hertsi, mis tekib nii looduslikest kui ka mehaanilistest allikatest, sama tugev on näiteks äikese või lainete müra.

“Oleme seisukohal, mida toetab enamik teemaga tegelevaid teadlasi, et mitteteaduspõhiste allikate abil tuulikute ohtlikkusega hirmutamine võib ise inimeste tervise ohtu seada, sest paljalt tuuliku nägemisest võib tekkida stress,” nentis Aasa.

Tamba tuulikud on tööhoos, projekt maksis ligikaudu 25 miljonit eurot. Sellest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus rohelisest investeerimisskeemist on ettevõtmisele 7,47 miljoni eurot. Arendaja püstitas projekti käigus Saksa tuulikutootja Enercon GmbH ehitatud kaks tuulikut E-101, mis olevat nüüdisaegseimaid maailmas. Tuulikud alustavad tööd, kui tuule kiirus on 2,5 meetrit sekundis, ja lülituvad välja, kui tuule kiirus on üle 25 meetri sekundis. Üks tuulik toodab arvestuslikult 7500 megavatt-tundi elektrienergiat aastas. Sellise kogusega annab katta 2600 keskmise tarbimisega Eesti pere aastase elektrivajaduse.

Leevendavad meetmed

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Margus Mihkelsoo lükkas ümber tambalaste arvamuse, nagu pidanuks vallavalitsus tuulikutele ehitusloa andmise kooskõlastama terviseametiga, sest seadusest tulenevalt sellist nõuet ei ole.

Mihkelsoo möönis, et Hendrikson & Ko eksperthinnangus on lähtutud müra normtasemest ja algandmetena on kasutatud elektrituuliku Enercon E-101 võimsust 3 MW emiteeritavat summaarset mürataset, mis on 106 detsibelli, torni kõrgust 99 meetrit ja pärituult 8 meetrit sekundis ida suunas. Tulemuseks saadi, et kahe elektrituuliku müraemissioon ei ole ülenormatiivne ühegi vaadeldava elamu juures.

Mihkelsoo väitis, et elektrituulikutest tulenevaid tõestatud tervise halvenemise juhtumeid terviseametil teada ei ole ja kohalikud elanikud saavad müra häirivale mõjule kui probleemile lahenduse leida vaid koostöös kohaliku omavalitsusega.

“Lõuna-, edela-, lääne- ja loodetuulega on müra tugev, loodetuul on kõige hullem, eriti siis, kui tiivik käib 5–15 pööret minutis. Võiks käia 5–6 pööret, oleks müra väiksem, aga kui käib 10–15, on hullumaja,” väitis Tamba talu peremees.

“Minu süda valutab looduse pärast, Varbla valla arengukavas oli see ala kui looduslik puhkeala, aga puhkeala ja industriaaltootmine ei lähe kuidagi kokku. On jäänud mulje, et vald, olgu vana või uus, on hoolimatu oma elanike suhtes,” lausus Ilona. “Lääne praktikas pannakse tuulikud ööseks poole režiimi peale või lülitatakse välja, meil on võetud pigem arendajaid õigustav seisukoht.”

Eesti kombe kohaselt ei astu seadused ja määrused sama jalga. Tuulegeneraatorite puhul on tegemist tööstusmüraga, seda määratledes võib kasutada nii sotsiaalministri kui keskkonnaministri määrust, mille järgi planeeringualade kategooriat ja mürataset määratletakse erinevalt.

“Tekkinud on kaks leeri: need, kes saavad maaomanikena tuulikutest kasu, ja meie, kes me kannatame,” leidis Salme talu perenaine. “Arendaja on viisakas, aga seletused meid ei rahulda. Öeldakse, et dramatiseerime üle, aga kui pea ikka huugab, ei saa ma endale sisendada, et kõik on normaalne, kõik on korras.”

“Meie koostöö vallaga on kestnud enam kui kümme aastat ja nüüd, kus tuulikud töötavad ja Mäli tuulikud hakkavad tootma käesoleval poolaastal, on meil tekkimas võimalus valla elu edendamist toetada,” märkis Sven Aasa. “Selleks oleme vallaga kokku leppinud, et leiame mõlemale poole sobivad finantslahendused eesmärgiga toetada jõudumööda valla infrastruktuuri, puhkealasid ja muid sääraseid projekte.”

Varbla rahvamajas toimub 26. märtsil koosolek, millel vallavalitsuse algatusel tutvustatakse Tamba tuulikute müra, varjutuse ja jäätumise ekspertarvamust. Peakõneleja on Kuido Kartau, kes on Hendrikson & Ko ekspert.

 

 

Tamba tuulepargi rajamine

* Varbla vallavalitsuse ehitusnõunik Kalju Kepp allkirjastab 20. aprillil 2001 Tamba tuulepargi arendajale Tuuleenergia OÜ-le projekteerimistingimused.

* Varbla vallavalitsus tellib OÜ AB Büroolt tuulepargi detailplaneeringu.

* OÜ Hendrikson & Ko koostab 2002. aastal detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruande.

* Varbla vallavolikogu kehtestab 19. augustil 2003 Tamba tuulepargi detailplaneeringu, planeeringuala on 40 hektarit. Rajada lubatakse kolm S-70 tüüpi tuulegeneraatorit, torni kõrgus 85 ja rootori diameeter 70 meetrit, võimsus 1,5 MW.

* Varbla vallavalitsus annab tuulepargi alale välja neli ehitusluba: kaks 25. jaanuaril 2006 numbritega 212 ja 213, tuulegeneraatorite number 1 ja 2 ehitusalune pindala on 12,62 ruutmeetrit ja kõrgus 151 meetrit.

* Järgmised ehitusload antakse välja 10. veebruaril 2012 numbritega 2449 ja 2450, tuulegeneraatorite number 1 ja 2 ehitusalune pindala on 414 ruutmeetrit ja kõrgus 161 meetrit. Ehitusload on ehitusregistri andmetel väljastatud 6. septembri 2004 taotluse alusel.

* Natura hindamise teeb OÜ Hendrikson & Ko 2008. aastal, projektijuht Kuido Kartau.

* Tamba-Mäli tuulikupargi ehitamine algab märtsis 2012, tellija on OÜ Tuuleenergia, projekteerija AS Empover, projektijuht Sven Aasa. Ehituse tähtaeg on november 2013.

* Projekti kogumaksumus on 25 miljonit eurot, sellest keskkonnainvesteeringute keskuse toetus ligikaudu 7,5 miljonit eurot.

* Vandeadvokaat Kaimo Räppo pöördub 7. septembril 2012 Pärnu maavanema poole taotlusega algatada järelevalve Tamba tuulepargiga seonduva üle. Detailplaneeringu alal käib ehitustegevus kahe tuuliku rajamiseks, väidetavalt on muudetud nende võimsust ja asukohti kilomeetri raadiuses.

* Maavanem algatab 21. novembril 2012 järelevalve tuulepargi tuulegeneraatorite ehitamiseks väljastatud ehituslubade kehtivale detailplaneeringule vastavuse üle.

* Varbla vallavolikogu algatab 21. detsembril 2012 Tamba tuulepargi detailplaneeringu muutmise.

* Maavanema protest Varbla vallavalitsuse 10. veebruaril 2012 ehituslubade number 2449 ja 2450 tühistamise nõudes jõuab kohtusse. Osapooli esindavate advokaatide duell lõpeb Tallinna halduskohtus 28. juunil 2013 kohtumäärusega kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta.

* Varbla vallavalitsus väljastab 28. oktoobril 2013 kasutusloa nr 3183 ja 3. detsembril 2013 kasutusloa nr 3207 ning Tamba tuulikud võivad tööle hakata.

* Tamba küla elanikud esitavad 10. veebruaril 2014 vallavanem Sivar Tõnissonile taotluse, nõudes mõlema kasutusloa kehtetuks tunnistamist.

* Varbla rahvamajas toimub 26. märtsil Tamba tuulepargi teemaline koosolek.

 

 

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes