• Eesti

Facebookist: Veel kommentaare meretuulepargi teemal

Eesti uudised - Tuul aprill 11, 2014

Hiiu Leht, 11.04.2014

Tarvo Lehtmaa: “No rannikul olevate ehk onshore tuuleparkide vastane võitlus on ju arusaadav, aga mis nende offshore parkide vastu peaks olema? See on veidi pikem teema, kuid lühidalt öeldes on see kasulik tervele Eestile, kui me ei taha, et meie lapselapsed tulevikus ülikallist importelektrit ostaksid. See, kas sellest hiidlastele kasu on või mitte, see on puhtalt kohalike omavalitsuste läbirääkimiste küsimus. Kolm aastat tagasi oli meie tuuleparkide võimsus Soome omast ees, tänu 5-6aastasele seisakule tuuleparkide arengus Eestis oleme me juba tahajäänud. Eesti parkide võimsus nii puusalt pannes on täna 250 MW Soome näiteks on plaani pannud 2020 aastaks mahtu minimaalselt 2500 MW, mille nad ka seoses tuulikute tehnoloogia arenguga minu arvamusel kuhjaga täidavad. Kõik Skandinaaviamaad panustavad tuuleenergiasse, Taani tahab 100% taastuvenergia peale üle minna, kui ma nüüd ei eksi, siis 2050 aastaks. Kui me magamajääme, siis läheme pikkade sammudega kaugemale Eesti püüdlustest energiasõltumatuse poole. Midagi ei ole teha, need tuulepargid tulevad nagunii – tulgu siis juba merre, kust nendest võib-olla selge ilmaga laba otsad ehk näha on. Minu viimane, kokkuvõtlik sõnum siin on see, et pole mõtet raisata aega argumentideta jalgadetrampimisele, vaid arvestades asjaolu, et need tuulepargid MERRE (mitte maismaale) tulevad varem või hiljem nagunii, oleks mõistlik keskenduda kogu jõuga sellele, et olemasolevas situatsioonis kaubelda hiidlastele välja mingi käegakatsutav benefit. Alternatiiviks on Nord Streami stsenaariumi kordumine, kus tuulikud on valmis ja hiidlastel pole isegi töökohti – olgu need siis otsesed või kaudsed. Vabandan veel, kui kellelegi närvidele käisin, kuid reaalsuse vastu ei kahjuks saa. P.S. Kaluritele lohutuseks – Taani näitel tulid tuulepargi piirkonda tagasi näiteks ammu kadunud angerjad, lisaks olemasolevatele kalaliikidele.”

Tõnis Paljasma: “Tuulikuid ei ole vaja 20 aasta pärast küll kuskile koristada, kapitaalremont ja uus 20 aastat hakkab pihta, tuulik teenib enda ehitamise energeetiliselt tagasi keskmiselt kahe aastaga. Aga mitte kuidagi ei saa väita, et kui oleks tuulikud, siis Ida-Virus voolaks kaevudest puhast vett üle ääre. Põhjavesi on rikutudja ei taastu niipea. Päikest ja tuult otseselt ka võrrelda ei saa, mastaabid on liiga erinevad. Selleks, et toota ühe suure tuulegeneraatori jagu energiat, on vaja 20 000 ruutmeetrit päikesepaneele, reaalselt veelgi rohkem, sest iialgi ei ole nad kõik (näiteks katusel) ideaalselt päikese poole. Päikeseenergia hind on samuti kallim kui tuulel ja ka kompensatsioonienergia vajadus väga suur ja kõikuv (pilved).”

Üllar Metsand: “Kavatsuste protokollis on määratletud ringtoide, eelisaktsiad, lihtaktsiad ja annetusmaksu nime all tulu saarele iga toodetud kW pealt. Lisaksin, et mereplaneering on seotud riigi kohustusega ELi ees toota tuuleenergiat (kas see on säästev või mitte, on iseküsimus) ja teisi säästvaid energialiike (kombijaamad, päikesepatareid jm). Planeering on riiklik ja riiklike kohustuste täitmiseks. KOVil puudub otsene sekkumise võimalus. Kuid KOVil on võimalus see oma kasuks ära kasutada. Seda see kavatsuste protokoll ka püüab teha. Nüüd veel nendest 8000 allkirjast. Käisin ka paaril koosolekul ja minu mäletamist mööda anti allkirju saare ja rannalähedase mere kohta. Hilisema arutelu käigus loobuti ka Kõpu poolsaare ümbruse madalikest. Avamerele allkirjade ülekanne on “uus tõlgendus”.” Meelis Tamme: “Senimaani pole seda argumenteeritud kriitikat avamere tuulepargi vastu küll õnnestunud kusagilt leida, pigem käib lahmimine stiilis “hiidlasi ju röövitakse!”. Arvutatakse läbi investeeringu tasumisi jt selliseid, puhtalt investeerimisalaseid teemasid, mis tegelikult ei kuulu ju üleüldse avaliku arutelu hulka ning pole kellegi teise asi peale nende, kes projekti rahastavad. Ja miks peaksidki nood investorid selles osas end täielikult avama, see on ju siiski puhtalt nende äriplaan ja -risk? Sestap ei päde minu arvates ka mu energeetikust hea sõbra Indreku kommentaar teemasse. Teadaolevaid tegureid on lihtsalt liiga vähe, et kogu projektile hinnang anda! Meie avalik huvi saab olla põhjendatud siiski ainult elukeskkonna osas! Kui risk minimaalne ja investeering tundub kasulik, siis on igati põhjendatud ka kohaliku omavalitsuse kaasalöömine projektis, tulemusena peaks ju kogukonnale ka konkreetset kasu tulema. Eriti veel juhul, kui omavalitusel õnnestub projektis osaleda mitterahalise panusega. See, kas tuulikud avamerel silma riivavad või hoopis mõnele silmale meeldivatena tunduvad, on aga puhtalt maitseasi. Mõnele ei meeldi kassid-koerad, teisele noorte riietumisstiil, kolmas aga lihtsalt viriseb kõigi ja kõige peale. Kokkuvõtteks aga soovitaks omavalitsust rohkem usaldada, ise olete nad ju valinud!”

Artur Valk: “Hiiu vallavolikogu liikmete ja teiste asjast huvitatute kohtumisel 4Energia esindajatega sai ülevaate arendaja plaanidest. Kindlasti jäi ka küsimusi õhku. Arutati ka volikogule esitatud ühiste kavatsuste protokolli teemal ehk millist reaalset võimalikku kasu saaks sellest Hiiu valla inimesed. Igal juhul hea, et sellised kohtumised toimuvad ja arendajad jätsid vähemalt minule hea mulje, kel juba mitmekülgne kogemus tuuleparkide rajamisega ka mujal Eestimaal. Tõsi küll, nende tuuleparkide mastaabid on oluliselt väiksemad. Eks näis, teatud otsustamise hetk on 24. aprilli volikogus. Enne seda on võimalik teha ka parandusettepanekuidja täpsustusi volikogusse otsustamisele tulevasse ühiste kavatsuste protokolli. Veel hea meel oli sellegi üle, et tervelt 11 volikogu liiget 19st pidas vajalikuks sellest kohtumisest tuuleparkide arendajaga ehk 4Energia esindajatega osa võtta.”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes