• Eesti

Maavanem: Elektrivõrgu areng ja põhivõrgu tulek huvitab hiidlasi väga

Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul aprill 11, 2014

Hiiu Elu, 11.04.2014

Märtsi lõpus toimus Hiiu maavanema kutsel maavalitsuse saalis elektrimajanduse ümarlaud, kus osalesid Elering AS-i ja Elektrilevi OÜ, meretuulepargi arendaja Nelja Energia AS-i ning Hiiu maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste esindajad, kirjutab tuuleenergia assotsiatsiooni projektijuht Tuuliki Kasonen elektrimajanduse ümarlauast kokkuvõtet tehes.

Koosolekul räägiti nii Hiiumaa elektrienergiaga varustatuse probleemidest kui ka Hiiumaa ringtoitest ning milline roll on siinjuures meretuulepargi rajamisel Hiiumaa lähistele.

Läbi aegade on tuuleenergia juures räägitud, et tuulikuid ei ole võimalik palju elektrisüsteemi integreerida.

Kalle Kilk Eleringist selgitas, et nende tellimusel on teostatud uuring, mis näitab, et Eestisse mahuks 900 MW tuulikuid süsteemi nii, et nende tööd ei peaks piirama. Sellest 900 megavatist on täna võrku ühendatud 300 MW tuulikuid, kuigi võrguühendusi on valmis ehitatud u 700 MW.

Martin Kruus Nelja Energia ASist täpsustas, et tuulikute töö piiramine tähendab uuemate tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmist, mis võimaldab tuulikute toodetud energia lühiajaliselt suunata kohalikku salvestusse ehk lõigata võimsustippe.

„Kui vaadata 5% aasta keskmist mahakoormamist, siis näitab sama Eleringi uuring, et Eestisse on võimalik panna tuulikuid vähemalt 2050 MW,“ lausus Kruus.

Kalle Kilk lisas, et kaabli koormatus võib muutuda ka täna juba kardinaalselt. „Sellega me peame hakkama saama. Tuulikud teevad selle ülesande ühe muutuja võrra keerulisemaks, kuid põhimõtet see ei muuda,“ lisas ta.

Eleringi esindaja tutvustas ka elektritarbimise trende ning märkis, et tarbimise tipud on pidevas kasvutrendis ning sisemaine elektritarbimine kasvab ca 2-2,5% aastas, sealjuures saarte piirkond on üsna mõõduka kasvuga (ca 1,5%). „Vanasti koondus kõik tootmine Kirde-Eestisse, lähiperspektiiviks on idasuunalisust aga vähendada. Selleks on lõpetamisel tugev elektriliin Pärnu – Tartu vahel ja teine läbi Lihula Tallinnasse. Kaks tugevat ühendust on Eestil ka Soomega ja kaks liini Lätiga,“ selgitas Kilk.

Saared saavad praegu enda elektritoite Lihula kaudu. Lihula alevist tuleb neli liini mandri servani ja sealt kuus kaabelliini toovad elektri Muhu peale, kus on tinglikult juba ringvõrk.

Kogu selles ahelas ei tohiks ühe elemendi väljalülitumine teoreetiliselt põhjustada terve regiooni katkestust. Väike erisus on aga selles osas, et Väikese väina tammil ja läbi Muhumaa asuvad kaks liini ühistel mastidel. Masti purunemisel on võimalik, et kaks liini lähevad ühekorraga välja. Sellise riski leevendamiseks tahab Elering paigaldada paralleelliini Orissaare ja Muhu vahele ning Suure väina alla 110 kV kaabli.

Hiiumaal on 35 kilovoldi võrk, mida haldab Elektrilevi.

Kui tänasel päeval on tipukoormused Hiiumaal 12-13 megavati kandis, siis mõõduka elektritarbimise kasvuga suudaks olemasolev võrk kümmekond aastat sellise põhivõrguga Hiiumaa võimsusi üle kanda.

„Samas ei ole siin arvestatud tööstustarbijaid. Elering plaanib tellida majandusgeograafidelt sotsiaalmajandusliku mõju uuringu mõistmaks, kas peab paika argument, et elektritarbimine Hiiumaal kasvab nii aeglaselt seetõttu, et tööstus ei taha siia tulla, kuna liitumiskulud on nii suured,“ ütles Kalle Kilk. „Uuring peaks andma ka vastuse, kas tööstuse arengut Hiiumaal mõjutaks see, kui elekter oleks vabamalt saadaval.“

Karel Pomerants Elektrilevi OÜ-st märkis, et Hiiumaa koormus täna on u 12,5 MW. Elektrilevi investeeringute valik käib geoinfosüsteemi kaudu, kus sõelutakse välja kõige probleemsemad liinilõigud.

Hiiumaal on Eesti esimese 50 kõige rikketõenäolisema lõigu seas Heltermaa fiider ning saja hulka mahuvad veel ka Kõpu ja Värssu fiider. Lähima viie aasta investeeringute kavas on nende kolme fiidri rekonstrueerimised sees. Juba teostatud on Muda 10kV õhuliini rekonstrueerimine.

„Sel aastal toimub Kõpu ja Viskoosa ja Värssu ja Linnumäe projekteerimine ning loodetavasti 2015. aastal algab ehitus. Käina – Heltermaa liinil on eelduste kohaselt 2015. aastal projekteerimine ja 2016. aastal ehitus. Käina-Kärdla 35 kV liini tugevdamine pole plaanis enne 2017 aastat,“ lisas Pomerants.

Siim Paist Nelja Energia ASist rääkis kohtumisel, miks energiatootja plaanib oma meretuulepargi just läbi Hiiumaa mandriga liita.

„Tallinna Tehnikaülikool on uurinud erinevaid liitumise variante – nii mööda maad kui merd, nii vahelduvvoolu- kui ka alalisvooluühendusi, samuti on välja arvutatud liitumise erinevate variantide maksumused,“ selgitas Paist. „Kohtumisel hiidlastega tuli välja, et ringtoite teema on saarel oluline. Sellest lähtuvalt me võtame kohustuse liituda nii, et Hiiumaal tekib ringtoite võimalus. Elering on meile väljastanud elektrivõrguga liitumise eeltingimused, kus nad on näidanud kolm erinevat liitumisvarianti, mille liitumispunkt on kõikidel variantidel Kanapeeksil.“

Martin Kruus lisas, et kui ehitatakse Kanapeeksi alajaam, siis tekib ka liitumisvõimalus Hiiumaale.

„Tehniliselt on see võimalik,“ ütles Kruus. „Osa alajaamast kuulub Eleringile, osa liitujale, kuid selle piiri sättimisega ja seadmete valikuga saame tulla Hiiumaale vajalikule pingele võimalikult lähedale. Nelja Energia saab välja ehitada ja kinni maksta oma liitumise, mille tagajärjel on rohkem kui piisavalt võimsust Hiiumaal, et Elektrilevi saaks siit edasi minna.“

Karel Pomerants kommenteeris, et kui Kanapeeksi alajaam peaks Hiiumaale tulema, siis see loob suured eeldused, et Elektrilevi liituks alajaama külge. Elektrilevi huvi on, et see oleks võimalikult 35 kV võrgu ja Kärdla lähedal.

„Kanapeeksi alajaam lahendaks 35 kV võrgu probleemid suuresti ära. Tugev toide tuleks lähemale,“ lisas Pomerants.

Kalle Kilk tuletas meelde, et kui meretuulepark toob kiirtee, siis ei tasu ristmikku unustada.

„Kes loob mahakeeramisvõimalused ja mis oleks see hind – seda peab analüüsima,“ ütles Kilk.

Kohtumise lõpetuseks märkis Hiiu maavanem Riho Rahuoja, et pikemas perspektiivis oleks Hiiumaa ettevõtluse jaoks oluline, kui keegi teine ehitaks põhivõrgu Hiiumaale välja.

Kui näiteks Neljas Energia arendab meretuuleparki ja toob sellega põhivõrgu Hiiumaale, siis hõlbustaks see oluliselt ettevõtjate ligipääsu suurematele võimsustele.

Elektrilevi poolt vaadates on asi nii, et kui saare elektrivõimsust ja potentsiaali tahetakse tõsta, siis põhivõrgu toomine muul moel Hiiumaale kui elektritootja kaudu võib osutuda ülikeeruliseks.

Rahuoja lisas, et tuleb kaaluda kõiki võimalusi, mis on seotud elektrienergiaga ja mis võimaldab Hiiumaa potentsiaali suurendada. Elektrivõrgu areng ja põhivõrgu tulek huvitab hiidlasi väga ja kindlasti on selle valdkonna edenemine ka saare üks arenguvõtmeid.

Ümarlaua protokoll ja materjalid on leitavad maavalitsuse kodulehelt.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes