• Eesti

Tamba tuulikute draama jätkub

Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul aprill 1, 2014

Pärnu Postimees, 01.04.2014

Varbla rahvamaja väikeses saalis etendus märtsi viimasel kesknädalal Tamba tuulikute draama, kus publiku vastas püünel istusid arendaja esindajad ja parteri viimases reas rahvakoosolekut juhatav vallavanem.

Varbla vallavalitsuse algatusel kokku kutsutud koosoleku eesmärk oli tutvustada Tamba tuulikute müra, varjutuse ja jäätumise ekspertarvamust. Selle oli koostanud Hendrikson & Ko juhtiv ekspert Kaido Kartau.

Päike kuldas aknaid. Tagaseinal lendasid vaibal kajakad kivise mereranna kohal. Ranniku üle on Varbla vald uhke. Kodulehel on kinnitus, et omavalitsuse piir on üle 30 kilomeetri rannajoont ja kogu valla rannikuosa on hinnatud puhkepiirkond, kus asub Tallinna, Tartu, Pärnu ja teiste linnade elanike 250 suvekodu.

Üle ruumi levis värskete küpsetiste isuäratav lõhn. Saiakesed, pirukad ja kohvi tegi osalistele välja Tamba-Mäli tuulepargi arendaja OÜ Tuuleenergia. Ilmselt meeldiva õhkkonna ja mõistva suhtlemissilla loomiseks.

Tambalased vastasid sellele argipäevakajastusega, töötava tuulegeneraatori labade vilinaga. See taustaheli kostis kord valjemalt, kord vaiksemalt helivõimenduskastist poolteist tundi. Kogu koosoleku aja.

Esimene pilt: arendajad räägivad

“Kodukord on selline, et kõigepealt ettekanded ja siis küsimused, ettekanneteks on pool tundi ja küsimusteks tund,” teatas Varbla vallavanem Sivar Tõnisson ja kadus parteri tagaritta.

Tuuleenergia arendajate kätte antud jäme ots tipnes ekraanil kirjaga “Varbla – kõige sõbralikuma energiaga vald Pärnumaal”.

Põhikõneleja oli Kaido Kartau, kelle jutu järgi on müra mõõtmisel ja modelleerimisel omad plussid-miinused. Enne mingi asja valmis ehitamist ei saa müra mõõta, vaid ainult modelleerida, ja mudel on alati keeruka elu matemaatiline lihtsustus.

“Iseenesest on tuuliku müra ja varjutuse programm eeskujulik, see on maailma juhtiv tarkvara ja arvan siiralt, et oskame seda professionaalselt ja erapooletult kasutada,” rääkis Kartau. “Seega on modelleerimine õige, kuid selle kontrollimine ja täiendamine reaalsete mõõtmiste kaudu teeb olukorra objektiivselt veel selgemaks. Seega, mõõtmine ja modelleerimine on mõlemad head ja nende koos kasutamine on asjakohane, aga mõõta saabki alles nüüd, kui tuulikud töötavad.”

Kartau seletas-näitas modelleeritud mürataseme graafikuid ekraanil. Ta kinnitas, et müra jääb detsibellides kinnistute viisi normi piiridesse ja infraheli ei ole inimesele kuuldav. Tema ütlust mööda varjutuse ala kohta Eestis normi ei ole, infot on väga palju ja inimestel raske otsustada, keda-mida uskuda.

“Kes teilt selle uuringu tellis, kes selle eest maksis?” küsis Esa Kallioniemi, kelle pere elamine jääb tuulikute piirkonda. Saanud vastuse, et uuringu tellis arendaja, kostis soomlane, et mis siin enam rääkida, kes tellib, saab endale sobiva tulemuse.

Repliigina täpsustagem, et tuulepargi rajamine Tamba poolsaarele algas 13 aastat tagasi, kui Varbla valla ehitusnõunik Kalju Kepp andis 20. aprillil 2001 arendaja OÜ Tuuleenergia projekteerimistingimustele allkirja.

Üle kivide ja kändude, Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga muutunud eesmärkide ja seaduste, maavanema järelevalve ja kohtuskäimisega jätkunud arendus finišeeris eelmise aasta lõpus, kui Tambal hakkasid energiat tootma kaks kolmemegavatise võimsusega tuuleturbiini. Tamba küla elanikud kirjutasid 10. veebruaril vallavanemale, et nõuavad mõlema tuuliku kasutusloa tühistamist, sest müra häirib nende igapäevaelu.

Teine pilt: kõik räägivad

Tuuleenergia projekti lauatagune trio (Priit Põldas, Sven Aasa, Andres Lõhmus) saatis rahva hulka paberi, millel ei ole viidet algallikale, küll aga selgub paljundusest, et kasutatud on terviseameti vastust kellelegi. See abimaterjal kinnitas, et tuulegeneraatorite töö on inimese tervisele igas mõttes ohutu.

Eestis kehtib müranorm ja selle ületamine ei ole lubatud. Norm on planeeringu/keskkonnamõju hindamise suhtes ülimuslik ja seda tuleb järgida. Kartau selgituse järgi on nii, et kui mõõtmisega tuvastatakse tuulikute mürataseme ületamine, tuleb nende tuulesuundade korral, kus ületamine tekib, vähendada tuuliku võimsust.

“Selline seadistamine on võimalik, aga seda saab rakendada siiski vaid juhul, kui ületatakse norme,” väitis Kartau.

Taastuvenergia arendajad kinnitasid, et Tambas paigaldatud Saksamaal toodetud Enercon E-101 tuulikud on moodsaimad. Seega ei maksa rääkida nende labade jäätumise ohust, sest tuulik kontrollib ennast ise ja seiskub automaatselt, kui vaja.

“Tuuliku iga ring toob kohalikule vallale raha, me ei taha olla tarbijad, vaid ka tagasi anda,” püüdis arusaamade tasakaalu luua OÜ Tuuleenergia lepinguline projektijuht Sven Aasa, kuid rahvast huvitas muu.

Küsimusterahest jäid kõlama järgmised: miks on tuulikud ehitatud looduslikule puhkealale; miks ei ole märgitud ohutsoon; miks ei tulda müra mõõtma siis, kui on õige tuul; kes hüvitab kinnisvarahinna alanemise poolsaarel ja nii edasi.

Pärnumaa keskkonnaameti nelik jälgis sõnagi sekka ütlemata olukorda, kus vahepeal kõik kõnelesid kõigiga ja keegi ei kuulanud enam kedagi. Maavalitsuse planeeringunõunik Raine Viitas tegi väga valju häält ja lükkas ümber kellegi väite, nagu lubaks maakonnaplaneering paigaldada Tambale kolm tuulikut.

Uuringu üks oponente, Tamba poolsaarel kodu omav Ilona Garder nentis hiljem, et puudu jäi erapooletusest, aususest ning ettekanne ei tuginenud faktidele, vaid hinnangutele, mis õigustasid arendajat ja eirasid elanike huve ja õigusi.

Kolmas pilt: vallavanem vaikib

Garderi ütlust mööda on elanikud asetatud ebavõrdsesse olukorda. “Ühel pool on arendaja koos keskkonnainvesteeringute keskuse helde finantseerimisega ja arendaja palgatud ekspert, teisel pool elanikud oma probleemidega,“ lausus ta.

“Elanikud tõid välja väga olulised probleemid, need on häiriv müratase, kinnistu eesmärgipärase kasutamise võimatus, kinnistute hindade langus, kallasraja kasutamise tugev piiramine, vead ehitustegevuse käigus,” loetles Garder seda, mis jäi vastuseta. “Tegemist ei ole ühe väikese näpuvea, vaid tõsiste rikkumiste jadaga ja mul ei jäänud muljet, et arendaja on seda endale teadvustanud. Vastupidi, väideti, et kõik toimus seaduspäraselt. Selline projektide menetlemine kahjustab tuuleenergeetika mainet tervikuna.”

Selgituskoosoleku otsad jäid kokku tõmbamata. Vallavanem ei astunud enam saali ette, et öelda, mis saab edasi. Milline on Tamba draama järgmine vaatus? On oht, et peagi täiendab seda Mäli arendus, kus on käsil Saksamaalt kohale jõudnud tiivikute paigaldamine nelja “tüve” otsa. Tamba puhul näib, et vallavalitsus maksab lõivu vähesele selgitustööle, sest see, et kusagil arvutileheküljel ripub detailplaneeringu avaliku arutelu teade, ei korva maal silmast silma suhtlemist.

Epiloog

Arendaja, Tuuleenergia OÜ lepinguline projektijuht Sven Aasa pakkus, et koosolekul viibinud 35 inimesest oli tuntavalt vastu kuus-seitse. Arendaja soovib nendega kontakti võtta, et jagada neile rohkem teavet tuulikute kohta ja mõõta müra kohapeal.

“Tegutsesime selle nimel, et kõigil kohalikel ja suvila omanikel oleks piisavalt informatsiooni tuulikute ja tuuleenergia kohta,” kinnitas Aasa.

Kui arendaja on teinud täiendavad müramõõtmised tuulikute ja nende tekitatud müra üle kõige rohkem pahandanud majapidajate juures, saab Aasa jutu järgi kaalutletult otsustada, kuidas edasi, seega mõelda leevendusmeetmetele.

Eestis püstitati esimene arvestatav tuuleenergia seade 1997. aastal Hiiumaale Tahkuna poolsaare tippu. Selle 150kilovatise asünkroongeneraarori torni kõrgus on 30 meetrit ja tiiviku läbimõõt 22 meetrit. Tuulikute põhikonstruktsioonide standardne tööiga on 20–25 aastat.

Kuido Kartau, Hendrikson & Ko juhtivekspert

Pean tunnistama, et samasugust reaktsiooni on olnud mitme varasema tuulepargiga. Sedalaadi konflikte nagu Tambal ei põhjusta ainuüksi tuulikud, vaid paljud ühiskonnas vajalikud objektid, nagu teed, kaubanduskeskused, sadamad, raudteed. On loomulik, et inimesed, kelle kodu/suvila juurde rajatakse midagi suurt, kujundavad oma seisukoha ja see võib olla uue tulija suhtes negatiivne.

Ma ei ole kursis kõikide detailsustega kogu suures protsessis. Olen olnud sellesse kaasatud küll üle kümne aasta, aga vaid osa teemadel, nagu keskkonnamõju hindamine.

Ma ei tea, kas keegi on teinud väiksemaid või suuremaid menetlusvigu. Et ehitusload on väljastatud kümmekond aastat tagasi, peaksid inimesed teadma, et sinna võib tuulikuid ehitada. Iseasi on see, et protsesside avalikule käigule vaatamata ei huvitu inimesed õigel ajal, vaid alles siis, kui asi on valmis ehitatud.

Paljude lähinaabritega on arendajal hea läbisaamine ja need inimesed ei olnud saalis rahulolematud. Kena oleks, kui võimalikult paljude inimestega leitakse sobiv lahendus, et tekkinud häiringud oleksid mingil viisil kompenseeritud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes