• Eesti

Üleilmse soojenemise mõjud on tõenäoliselt tõsised, kõikjale ulatuvad ja pöördumatud

Maailma uudised - Tuul aprill 1, 2014

Eesti Päevaleht, 01.04.2014

ÜRO raporti koostaja leiab siiski, et saame hakkama, kui läheneme asjale loominguliselt.

Terved saareriigid muutuvad elamiskõlbmatuks. Merevee taseme tõus sunnib miljoneid inimesi oma kodusid jätma. Suureneb ebakindlus, kas jätkub toiduvarusid. Teistsugune ilm ei jäta puutumata ka inimeste tervist. Rohkem üleujutusi, rohkem põudasid ja intensiivsemad kuumalained… Kliimamuutuste mõju on ränk ja eriti raske vaesematele inimestele.

Inimpõhjustatud kasvuhoonegaaside emissiooni suurenemine paneb looduslikud ökosüsteemid erakordse surve alla ja see mõjutab märkimisväärselt ka ühiskondi. Ökosüsteemide muutumise tõttu kannatab muu hulgas nii toidu, kütuse, ravimite kui ka ehitusmaterjalide kättesaadavus.

Kõlab kohutavalt? Veelgi kohutavam on see, et need ennustused ei pärine eile avaldatud ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuse komitee (IPCC) raportist. Need hoiatused olid juba IPCC esimeses raportis, mille koostamist alustati 1988. aastal ja mis avaldati 1990. aastal. Mis on veerand sajandiga muutunud?

Näiteks see, et selle aja jooksul on fossiilkütuste põletamisest tingitud kasvuhoonegaaside emissioon üle maailma mitte vähenenud, vaid 60% suurenenud. ÜRO raporti koostaja leiab siiski, et veel ei ole põhjust meelt heita.

Võrreldes ÜRO varasemate kliimaraportitega suudetakse uues ehk täpsemalt hinnata kliimamuutuste mõju ja seda ka laiemalt näha. Vähemalt on raporti aluseks olevaid teadustöid varasemast rohkem – võrreldes eelmise, 2007. aasta raportiga vähemalt kaks korda rohkem.

Kuigi seekordses raportis tõstetakse esile, et kliimamuutus mõjutab juba praegu toiduainete kättesaadavust ja võib õhutada konflikte, puudutab enamik hoiatusi siiski kaugemat tulevikku.

Kriitikud viitavad endiselt ka asjaolule, et tõenäosusvahemik on üsnagi suur. Näiteks võib veetaseme tõus olla 26–82 sentimeetrit ja globaalne temperatuuri tõus 0,3–4,8 kraadi. Kõige esimeses, 1990. aasta raportis pakuti temperatuuritõusuks 1,5–5 kraadi ja meretaseme tõusuks umbes meeter. Millal? 21. sajandi lõpuks.

Valitsused nõuavad kindlust

Paljud valitsused on nõudnud suuremat teaduslikku kinnitust, enne kui teevad ulatuslikke investeeringuid nt üleujutustõketesse või taastuvenergiasse. IPCC usutavus on erilise jälgimise all pärast seda, kui 2007. aasta raportis liialdati Himaalaja liustike sulamisega ähvardades. Mitme ülevaate järgi ei õõnestanud see siiski 2007. aasta raporti peamisi järeldusi.

Nüüdses raportis hoiatatakse, et mõni ühiskonna ja looduse osa on kliimamuutuse ees haavatavam, kui varem arvati. Raportis öeldakse, et atmosfääri soojenemine ohustab tervist, kahjustab paljudes piirkondades peamiste söögitaimede saake ja muudab üleujutused sagedasemateks. Nimetatu süvendab omakorda vaesust ja muudab rängemaks majanduslikud šokid, mis on tihti vägivaldsete konfliktide keskmes.

Kliimateadlased on oma sõnul kindlamad kui kunagi varem, et inimkond on üleilmse soojenemise peamine süüdlane. Teadlased hoiatavad, et kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise tagajärjed püsivad sajandeid.

IPCC töögrupi kaasesimees Chris Field tõdes küll raportit tutvustades, et dokument on peamiselt negatiivne, aga kutsus siiski positiivsemalt suhtuma. „Me tõesti ei suutnud leida just palju kasu, mida kliimamuutus kaasa toob. Usutavasti seepärast, et ega palju kasu olegi. Kuid kliimamuutus pakub ka rikkalikult võimalusi, hoolimata sellest, et on ohtlik.”

„Kui kliimamuutuse puhul näib kõik nii tõsine ja tundub, et sellega tulemuslikult hakkama saamiseks on ainus viis loobuda kõigist headest asjadest, on tegutseda tõesti raske. Kui aga efektiivselt tegelemine tähendab uuendusmeelse, loomingulise ja ettevõtliku lähenemise kasutamist, on see probleem, millega me suudame tegeleda,” leiab Field.

Kolm võtmeala

Tema sõnul peituvad selle sajandi innovatsioonivõimalused energiatööstuses, jätkusuutlikus elamuehituses ja uutes transpordisüsteemides. Ja need valdkonnad on kliimamuutusega tegelemise võtmealad. Liiga palju negatiivsust kliimamuutuse vallas aga tähendab, et „me ei suuda meelitada ligi loomingulisi inimesi, kes lahendused välja töötaksid”, hoiatas Field.

Eile avaldatud raport on tegelikult alles IPCC suure raporti teine osa. Esimene osa ilmus eelmise aasta septembris ja kolmas tuleb aprillis, nende põhjal pannakse aasta lõpuks kokku koondraport, millest saab viies mahukas maailma kliima ja selle muutumise hinnang. Eelmised koondraportid avaldati aastatel 1990, 1995, 2001 ja 2007.

Väljavõtteid ÜRO kliimaraporti viiest valdkonnast

1. Toit ja vesi

•• Nisu-, maisi- ja riisisaak kannatab, kui temperatuuri üleilmne keskmine tõuseb kahe või rohkema kraadi võrra. Mõnes piirkonnas võivad söögitaimede kasvatamise tingimused seetõttu ka paraneda.

Kui aga keskmine temperatuur tõuseb neli või rohkem kraadi ja samal ajal suureneb kasvava elanikkonna tõttu ka toiduvajadus, on toiduvaru nii globaalselt kui ka regionaalselt suur risk. Söögitaimede saagikuse suurenemine on juba aastakümneid aeglustunud. Eeloleva poole sajandi jooksul võib oluliselt väheneda nisusaak, väiksemal määral ka maisisaak. Riisisaak peaks langusest pääsema.

Mida soojem kliima, seda rohkem inimesi kannatab ka veenappuse käes. Süsinikuemissiooni kõrgel tasemel püsimine tähendab kuivadele piirkondadele sagedasemaid põuaperioode, kuid kõrgematel laiuskraadidel võib eeldada veeressursi suurenemist.

2. Liikide väljasuremine

•• Selle sajandi ennustatud kliimamuutuse korral ja mõjude püsides ka järgmisel sajandil on suur osa maismaa- ja mageveeliikidest suuremas väljasuremisohus. Seda enam, et kliimamuutus on seotud teiste teguritega, näiteks liikide elukeskkonna muutustega, ülejahtimisega, reostusega või peale tungivate võõrliikidega.

Paljud liigid ei suuda muutuvates oludes piisavalt kiiresti ümber paikneda. Kõrgema temperatuuri ja niiskusepuuduse tõttu hakkavad surema puud. Mereelu on samuti ohus, ookeani hapestumise tõttu on eriti haavatavad polaarsed ökosüsteemid ja korallrahud.

3. Üleujutused

•• IPCC on vägagi kindel, et rannikuäärsed ökosüsteemid ja madalal asuvad alad jäävad üha rohkem vee alla, esinevad ajutised üleujutused, ka ranna erosioon. Selliste muutuste tõttu kannatab üha rohkem inimesi ja kahjustada saab ka infrastruktuur, sest rannikuäärne elanikkond urbaniseerub. Mõni madalam piirkond, eriti väikesaared on väga ohtlikus olukorras.

4. Inimeste tervis

•• Kuumalained ja looduspõlengud ohustavad otseselt inimeste tervist, mõne piirkonna saagikuse vähenemine viib alatoitumiseni. Eriti ohus on arengumaade ja väikse sissetulekuga inimeste tervis. Kuid võib esineda ka positiivseid mõjusid, näiteks külmaga seotud surmade mõõdukas vähenemine ja mõne piirkonna erakordsete külmalainete harvenemine.

Suure kasvuhoonegaaside emissiooni stsenaariumi püsides on kõrgema temperatuuri ja niiskuse tõttu mõnes piirkonnas tavapärane inimtegevus periooditi väga keeruline, raskendatud on näiteks põllumajandus või väljas töötamine.

5. Turvalisus

•• Kliimamuutus ohustab inimeste turvalisust ja suurendab migratsiooni. Toidu- ja veenappus võib vallandada konflikte. Mitte tingimata riikide vahel, vaid näiteks veevarustuse pärast ka linnade ja maapiirkondade vahel. Teisalt aga võib konfliktioht kannustada valitsusi inimesi tuleva kliimamuutuse eest kaitsma.

Nii rikastes kui ka vaesetes riikides langeb vaestele ebaõiglaselt suur koorem – kliimamuutus võimendab olemasolevat ebavõrdsust. Keegi ei pääse aga puutumatult ja ainus võimalus kliimamuutusele vastu astuda on vähendada emissioone kohe nüüd. Nii saab soojenemise aeglustamisega võita aega, et näiteks mereäärseid alasid tammidega kaitsta, inimesi ümber asustada või välja töötada muid meetmeid, mis aitaksid muutustega kohaneda.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes