• Eesti

Avapeol pääsesid ümberkaudsed elanikud tuuliku tippu

Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul mai 16, 2014

Virumaa Teataja, 16.05.2014

Ligi saja, täpsemalt küll 98 meetri kõrguselt Ojaküla tuulepargi tuuliku tipust avaneb kena vaade ümbruskonna maastikule, paistavad ära Kunda sadam ja lähimad külad.

Kui palju me mõtleme sellele, mida peidab endas elektrienergiat tootev elektrituulik? Tuuliku tiivad paneb pöörlema küll tuul ja tuuleenergia tootmine inimese sekkumist iga päev ei vaja, kuid päris omasoodu tuuliku töö ka ei toimu.

Üldjuhul ei ronita tuuliku tippu või ehitises olevatele madalamatele platvormidele uudishimu pärast. Seal on süsteemi toimimiseks vajalikud seadmed, generaatorid, andurid, puldid tööle ja välja lülitamiseks ning muu tehnika.

Kui tuulik töötab tõrgeteta, on vaja teha korralisi hooldustöid mõni kord aastas. Kui aga tegemist on käivitamis- ja häälestusperioodiga või esineb mõni rike, tuleb tehnikutel seal tihti käia ja pikki töötunde teha. Üldjuhul jälgitakse tuulikute tööd tuulikute tootjafirma juhtimiskeskusest Saksamaal – kui on midagi valesti, annab andur sellest märku.

Üleeile peeti Ojaküla tuulepargi avapidu ja unikaalne võimalus tuuliku tipus ära käia avanes ka tuuleelektrijaama haldava Nelja Energia headel koostööpartneritel. Ettevõttele on olulised heanaaberlikud suhted kohalike ettevõtjate, maaomanike ja teiste elanikega, kes peavad iga päev tuulepargi lähedusega arvestama. Nii pakuti neilegi võimalust tuulepargiga tutvust teha.

“Meil on tuuleparke mitmeid ja avapidusidki olnud omajagu, küll esinejate ja piduroogadega. Inimesi aga huvitab, kas tuulikusse ka saab ja mis seal on. Otsustasimegi seekord kultuuriprogrammi pealt kokku hoida ja panustada sellesse, et huvilised saaks tuuliku tipus ära käia,” rääkis Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on neid inimesi, kes tuulikus ringi saanud vaadata, üsna vähe. Taoline ettevõtmine korraldati ka Virtsus kaks aastat tagasi tuulepäeva raames. Tookord oli soovijaid palju. Et kõik sel päeval tuuliku tippu ei pääsenud, organiseeriti kohalikele elanikele veel lisavõimalus.

Põhjus, miks iga mööduja tuulikusse ei pääse ja selliseid üritusi vähe korraldatakse, on tegelikult proosaline.

Tuulikud tuleb selleks ajaks seisata, kui inimesed on kasvõi läheduses, rääkimata sellest, kui nad sees viibivad, sest toodetakse seal ju elektrit. Tuulise ilma korral tähendab seiskamine aga tuluta jäämist. Paraku pole tegemist muuseumiga.

Teiseks peab tuulikus liikumine ja ronimine olema ohutu, toimuma tehnikute juhendamisel ja instrueerimisel. Tuuliku tippu minemine on ka üsna aeganõudev, tunni jooksul jõuab seda teha neli inimest.

Ojaküla tuulepargi tuulikud on tootnud Enercon GmbH Saksamaal, ettevõte kuulub suurimate tuulikutootjate hulka maailmas.

Tuulikuid hooldavad ja parandavad ettevõtte Eesti esinduste spetsialistid. Kui aga kellelgi teisel on vaja tuulikus liikuda, kutsutakse nad alati kohale.

Kuidas siis tuulikus liigutakse ja pääsetakse ka päris tippu – 98 meetri kõrgusele?

Ettevõtte Nelja Energia tootmisjuht Erkki Kallas pani tuuliku tippu suundujatele südamele, et kuulataks täpselt instruktoreid ega puututaks tuulikus ühtegi kappi. Arvestada tuleb kolme ohuga: elektriline, mehaaniline (miski võib pudeneda) ja kukkumine.

Ohud on minimaalsed, kui käituda targalt ja järgida ohutusnõudeid. Näiteks saab tuuliku tipus välja vaadata vaid luugist. Mõeldamatu on isegi katsetada ronimist katusele ja seal kõndimist, sest see tähendaks väga suure tõenäosusega kukkumist.

Tuulikutes on küll liftid, kuid peab arvestama, et need liiguvad oluliselt aeglasemalt kui korterelamutesse ehitatud ja korraga saab sõita ainult kaks inimest. Päris tuuliku tippu liftiga siiski ei pääse, umbes kümmekond meetrit tuleb ronida mööda redelit.

Redelid on olemas tegelikult ka platvormide või korruste vahel, sest kui lift peaks mingil põhjusel katki minema, saab liikuda mööda neid. Sama on tulekahju korral. Eestis seni ühtegi tuulikupõlengut ei ole olnud, kuid maailmas on seda ette tulnud.

Et mööda redeleid liikumine oleks turvaline, tuleb teha ettevalmistusi – panna pähe kiiver, külge spetsiaalsed rihmad koos julgestusvarustusega ning ronimisel kinnitada end redeli külge, et vältida kukkumist. Käes võiksid olla kindad, aga kindlasti peavad olema jalas kõva tallaga jalanõud.

Midagi ületamatult rasket ronimine ei ole. Minu jaoks läks üles saamine märksa lihtsamalt kui pärast laskumine: kinnitus peab redelil vabalt liikuma ja selleks on omad nipid, tavapäraselt redelist laskumine ühe astme kaupa ei toimi.

Samuti ehmatab veidi, et lift laskudes vahepeal seiskuma kipub ja kõvemat müra teeb. Tegelikult midagi hullu lahti ei ole ja alla tagasi jõuame õnnelikult, nagu see peabki olema.

Tuulepargi külastus pakkus aga üllatusi veelgi. Tihti võib kuulda jutte sellest, et tuulikud võivad tekitada müra. Kuid üks tuulikutest töötas ja tootis energiat nii, et seda polnud kuuldagi.

Samuti muretsetakse, kuidas tuulepargid metsloomadele mõjuvad, ega need neljajalgseid liialt hirmuta. Kohalik ettevõtja ja ka jahimees Meelis Parijõgi aga teadis öelda, et pigem meelitavad tuulikud loomi hoopis ligi. Hommikuti on ta näinud tuulepargi juures toimetamas kitsekarju. Möödunud talvel kütiti Ojaküla tuulikute juures kolm põtra.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes