• Eesti

Kirjakastist: Mina ka hiigeltuuleparki ei soovinud

Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul mai 20, 2014

Hiiu Leht, 20.05.2014 (Aivi Telvik, Hiiu maavalitsuse osakonnajuhataja)

AS Raunisaar tegi 2008. aastal Hiiumaa Käina, Emmaste ja Pühalepa valdadele ettepaneku algatada olulise ruumilise mõjuga objekti (tuuleelektrijaam) asukoha valiku üldplaneeringu teemaplaneering. Algataja eesmärk oli rajada Hiiumaale tuulikuturbiine koguvõimsusega kuni 500MW.

11.03.2009 andsid liikumise Võitlus Tuuleveskitega esindajad Hiiu Maavalitsusele üle erinevaid aspekte käsitlenud töörühmade töö kokkuvõtted ning 7549 protestiallkirja. Allkirjad koguti kahe erineva statuudi all, millest üks on „Mina hiigeltuuleparki Hiiumaale ega rannikumerre ei taha“ ja teine „Mina hiigeltuuleparki Hiiumaale ega Eesti rannikumerre ei taha“.

Mäletan seda teadmatust, paanikat ja allkirjade kogumist. Mäletan ka enda vastuseisu Hiiumaale hiigeltuulepargi rajamise vastu. Allkirjade hulgas on ka minu tol ajal 8-aastase tütre ja tema eakaaslaste allkirjad. Kas nad olid küpsed oma seisukoha avaldamiseks? Kas laste allkirjad loevad?

Kas allkirjade kogumisel oli oluline vaid kogutud allkirjade hulk või ka vettpidav seisukoht allkirja taga? Palju on küsimusi selle petitsiooniga, millel pole ühest vastust.

Aga mis on tänaseks saanud? Usun, et see teema vajab veel kord lahtimõtestamist. Etteruttavalt tõden, et minu vastuseis hiigeltuuleparkide rajamisele kõikjale maismaa- Hiiumaale ei ole muutunud, küll aga on täiesti uue aspektina käsitletav meretuuleparkide rajamise võimalus 12 km kaugusele Hiiumaa rannikust.

Soovin pöörata pilgud aastasse 2009, mil liikumise Võitlus Tuuleveskitega töörühmad oma seisukohad maavanemale esitasid ja 5 aastat hiljem, tänasesse päeva, et kuhu oleme Hiiumaal jõudnud.

2009. aastal väitis juriidiliste küsimuste töörühm: „Valitsusliidu programm aastateks 2007-2011 sätestab, et tellitakse üleriigilise taastuvenergeetika teemaplaneering. Leiame, et enam kui viiest tuulikust koosnevaid tuulelektrijaamasid saab rajada lähtudes üleriigilisest teemaplaneeringust. Täna seda planeeringut veel ei ole. Pärnu-, Saare-, Hiiu- ja Läänemaa maavanemad sõlmisid kokkuleppe, et hakkavad üheskoos tegelema taastuvenergia planeerimisega ning algatavad maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu. Leiame, et maakonnaplaneeringu teemaplaneering on eelduseks tuuleelektrijaamade rajamisele. Täna seda planeeringut veel ei ole.“

Mis tänaseks tehtud? Eestis on koostatud ja vastu võetud mitmeid strateegiadokumente, mis puudutavad taastuvate energiaallikate kasutust. Energiasektori peamine niinimetatud katusstrateegia on Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 ja koostamisel on arengukava aastani 2030. Olemas on Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 ja Hiiumaa taastuvenergia tegevuskava 2020.

30.08.2012 kehtestas Vabariigi Valitsus üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“, mis ütleb, et energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele, mis parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (päike, tuul, biomass, maasoojus). Üleriigilise planeeringu kohaselt sobib meretuuleparkide rajamiseks Eesti läänepoolne rannikumeri.

22.09.2009 algatati Hiiu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering. Maismaale ei ole ette nähtud kohta hiigeltuuleparkidele juhul, kui me suudame kohalike omavalitsustega kokku leppida ja kooskõlastada tuuleenergeetika teemaplaneeringu, mis ei luba Hiiumaal mitte kusagile mujale rajada tuuleparki, kui Käina valda, võimsusega kuni 30MW. Kui aga jääb planeering kooskõlastamata ja kehtestamata, siis on taas võimalik arendajal pöörduda ükskõik missuguse omavalitsuse poole sooviga algatada üldplaneering olulise ruumilise mõjuga objekti (tuuleelektrijaam) asukoha valikuks ning vahepealne nelja-viieaastane töö on prügikasti visatud.

Tuuleenergeetika teemaplaneeringud on meie naabermaakondades juba ka kehtestatud. 11.10.2012 algatati Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Planeeringu eesmärk on määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi kasutus, tagada merealade ressursside väärtustamine ja jätkusuutlik kasutamine. Planeering sisaldab transporti (laevatransporti, sadamaid, tuletorne, torujuhtmed ja kaablid, jääteed); tootmisotstarbelisi tegevusi (energeetikat, maavaravarusid, kaadamisalasid, kalapüüki, vesiviljelust, punavetika püüki); puhke- ja turismiotstarbelisi tegevusi (rannikulähedast rekreatsiooni, supluskohti); riigikaitselisi huvisid (laskeharjutuste ala, radareid); muinsus- ja looduskaitselisi huvisid.

Meretuuleparkide rajamisel tuleb silmas pidada olulist seadusest tulenevat asjaolu, et hoonestusloa annab välja Vabariigi Valitsus ja mitte kohalik omavalitsus!

1.10.2012 kinnitati Hiiumaa Omavalitsuste Liidu poolt Hiiumaa taastuvenergia tegevuskava. Tegevuskava eesmärgid on energiaturvalisuse ja varustuskindluse suurendamine, sealhulgas suurendades taastuvate energiaallikate osakaalu tarbimises 80 %-ni, kusjuures elektri- ja soojusenergia koostootmiseks kasutatakse kohalikke taastuvenergia allikaid – tuuleenergiat ja biomassi.

2009. aastal väitis juriidiliste küsimuste töörühm: „Õiguslikult on riigis reguleerimata kogukonna poolt tehnorajatiste talumine ja talumise kompenseerimine kogukonnale. Mis kasu võiks Hiiumaa kogukond projektist saada?“

Mis tänaseks tehtud? 2011. aastal on koostatud Riigikogu liikme Annely Akkermanni tellimusel analüüs „Tuuleparkide taluvuste kompensatsioon kohalikele kogukondadele“. Analüüsi kokkuvõttes pakutakse ühe variandina kasutada kohaliku omavalitsuse ja arendaja vahelisi konkreetse arendusprojekti kontekstis toimuvat koostööd, leidmaks lahendusi kohaliku eluolu edendamiseks. Sarnaselt sellele on 2014. aastal Hiiu valla volikogu laual ühiste kavatsuste protokoll meretuulepargi arendaja ja Hiiu valla vahel, mis loob võimaluse, et kui realiseerub meretuulepargi rajamine 12 km kaugusele Hiiumaa rannikust, siis saadav tulu elektritootmisest ei lähe hiidlastest mööda, vaid arendaja annetab kogukonnafondi raha. Annetus suunatakse Hiiu kogukonna arendusprojektidesse. Teine pool koostööst puudutab investeeringuid aktsiatesse ja osalemist arendaja ettevõtte juhtorganis.

2009. aastal väitis keskkonnaküsimustega tegelenud töörühm: „Tuulepargid mõjutavad inimese tervist müraga, vilkuva valgusega, õnnetusjuhtumitega, elukeskkonna kiirete muutustega ning teadmata põhjustel. Psüühiline koormus tuleneb liiga kiiretest muutustest, teadmatusest, Hiiumaa väärtuse langemisest. Peame vajalikuks enne tuuleeiektrijaamade asukohtade planeerimist ja generaatorite paigaldamist tõsisemalt uurida tuulegeneraatorite rajamisega ja nende töötamisega kaasnevat vahetut või kaudset mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile ja varale.“

Mis tänaseks tehtud? Hiiumaa tuuleenergeetika teemaplaneeringus on lubatud maismaa tuulepark rajada vaid Käina valda, alad paiknevad 2 km kaugusel elamutest, puhkealadest, kaitstavatest loodusobjektidest, kõrgepingeliinidest ja maanteest. Meretuuleparkide võimalikud asukohad asuvad 12 km kaugusel Hiiumaa rannikust ega ohusta inimesi.

Mõlema planeeringu raames on läbi viidud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH), mille tulemusi on planeeringu koostamisel arvestatud. KSH-s ette nähtud leevendavaid meetmeid on planeeringu koostamisel järgitud ja rakendatud. Kindlaks on tehtud, et tuulikud ei tekita olulise tasemega infraheli, mis võiks tervisele mõjuda ja seetõttu mõju inimesele pole oluliselt ka uuritud (pole uurimiseks vajadust). Teadmatust ei ole ja psüühilist koormust ei tekitata.

2009. aastal väitis majanduse töörühm: „Tuulepargiga ei kaasne klassikalist investeeringutega kaasnevat üldist mõju nagu sissetulekute kasv, tööhõive võimaluste laienemine, pakutavate teenuste mitmekesisuse ja kvaliteedi suurenemine. Turistide arvu vähenemine toob kindlasti kaasa pakutavate teenuste valiku ja kvaliteedi vähenemise.“

Mis tänaseks tehtud? Võimalikud rajatavad meretuulepargid vajavad hooldusmeeskonda ja tehnikuid, veesõidukite teenindajaid, misjaoks luuakse otsesed töökohad, mis vähemalt osaliselt täidetakse kohalike spetsialistide ja töötajatega. Aga kaudne majanduse elavdamine tuleb läbi täiendava annetusfondi vahendite käibesse paiskamise. Projekti puhul, mida planeerib arendada Nelja Energia, ulatub aastane annetusfond üle 700 000 euro, millega on võimalik ehitada avalikku taristut, likvideerida kütte- ja hoonete soojustusprobleeme, elavdada kultuuri- ja spordielu, haridust ja ellu kutsuda uusi teenuseid. Hiiumaa oma ettevõtted saavad seeläbi oluliselt tellimusi ning tööd juurde. Meretuulepargid loovad eeldused teadmuspõhise majanduse arenguks, eelkõige merealast kompetentsi vajavate tehnoloogiate arendamisele.

Siit saab välja kasvatada Hiiumaa oma „NOKIA“. Tulevikus eristaks Hiiumaad teistest maakondadest (saartest) just rohelise energia tehnoloogiline uurimine, arendamine ja kasutamine.

2009. aastal väitis energeetika töörühm: „Nii suure (500 MW ) Hiiumaalt tuleva võimsuse ülekandmiseks mandri Eestisse oleks vaja mitmeid paralleelseid ülekandeliine, mis hõlmaksid tohutu maa-ala. Maa- ja merekaablid suure vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tõttu võimalikud ei ole. Eestisiseste alalisvooluühenduste kasutamine osutuks aga liiga kalliks. Samuti ei saa nii suurt Hiiumaalt tulevat võimsust ühendada praegusesse Eesti energiavõrku ka võimalikes kõne all olnud alajaamades, Lihulas ega Harkus.“

Mis tänaseks tehtud? 2011. aastal algatati teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, millega täpsustatakse Harju, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringut. Planeering koostatakse vajadusest viia tehniliselt amortiseerunud Harku-

Lihula-Sindi 110 kV ühendus üle 330/110 kV pingele. Uue elektriliini üks eesmärkidest on luua uued võimalused tootmisvõimsuste liitmiseks elektrisüsteemiga kogu Lääne-Eesti regioonis. See tähendab Hiiumaa jaoks, et Kanapeeksi alajaam on ühendatud maa- ja merekaabliga Aulepa alajaamaga ning sealt õhuliiniga Sindi – Harku liinile. Meretuulepargi arendaja võib elektrivõrguga liituda ka nii, et Hiiumaale üldse põhivõrku ei tule, kuid see poleks hiidlaste huvides. Miks just Kanapeeksi? Asukoha pakkus välja põhivõrguettevõte Elering ning selle kasuks räägib nii tuulepargile kui ka Kärdlale kui Hiiumaa põhitarbijale võimalikult lähedal paiknev asukoht.

Kanapeeksi alajaama ja selle ühendamise uue liiniga ehitab välja arendaja oma kuludega. Eleringi tellitud töö „Tuuleelektrijaamade Eesti elektrisüsteemi ühendamise võimalused“ („Wind Power in Estonia. An analysis of the possibilities and limitations for wind power capacity in Estonia within the next 10 years“) lükkab ümber vananenud väited, nagu ei saaks Eesti elektrivõrku suures koguses tuuleparke ühendada. Olenevalt teistest teguritest annab Eestis tuuleenergiat lähiaastatel integreerida 900 – 3300MW ulatuses.

Põhivõrgu teemal on meedias varem ka mitmeid kirjatükke ilmunud. Toimunud elektrimajanduse ümarlaua täisprotokoll on saadaval Hiiu Maavalitsuse kodulehel.

Kokkuvõtteks julgen väita, et võimas rahvaalgatus ja tänuväärne töö probleemide tõstatamisel5 aastat tagasi on tänaseks vastused toonud. Me ei pea sugugi pimesi lubama või mitte lubama tuuleparkide püstitamist, vaid meil on oluliselt rohkem teavet. Me ei ole null-punktis tagasi ja ei saa väita, et avamere tuuleparkide vastaseid on endiselt sama palju, kui 2009. aastal, kui meid hirmutas hiigeltuuleparkide rajamine eelkõige maismaale. Niisamuti on Saaremaa püsiühenduseks loodava silla teemaga, kus tänase ülihea praamiliikluse tõttu on silla vajadus olematu ja elanike poolt ja vastuseis ei ole sama, mis aastaid tagasi. Maailm areneb edasi ja karjest „peatage maakera, ma tahan maha astuda“ võiks pigem saada mõte – „võtame maailmast mõistlikult parima, et oma elu paremaks muuta“. Ka Hiiumaa taastuvenergia tegevuskava ei pea jääma vaid paberiks riiulile.

Viie aastaga on maailm muutunud ja muutub üha kiiremini edasi – küsimus on selles, kas inimesed suudavad sellest aru saada ja muutustega kaasa minna. Me oleme need, millest mõtleme ja millesse uskuda tahame.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes