• Eesti

Pane päike tööle

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikud - Tuul mai 5, 2014

Äripäev (Oma maja), 05.05.2014

Taastuvenergia kindlamaid allikaid on päike ja tuul, mille energiaks kasutamine ei tekita lisamõjusid keskkonnale. Taastuvenergia tasuvus tekib aga juhul, kui inimene oma harjumused uute tingimustega kohandab.

“Minu jaoks jaguneb taastuvenergia kaheks: päike ja tuul,” ütleb Rein Pinn, Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees ning taastuvenergiakoolitaja. “Kui seda kasutame, siis see jääb, sellest ei saa tükki kül­jest ära võtta.”

Tuulerikastes kohtades, näiteks saartelja eri­ti ookeanisaartel on tuulikud võimsad elekt­ritootjad. Tuulegeneraatori puhul võib hiljem siiski tekkida ebasoovitavat lisamõju. “Kui suu­red tuulikud pannakse valesse kohta, siis tões­ti tekivad madalsageduslikud infrahelid ja tea­tav vibratsioon,” märgib Pinn ja lisab, et paigal­dusel peab täpselt jälgima ka asukohta ja päikesevarje. Juhul kui valesti paigaldatud tiivi­ku vari käib aknasse, tekib elanikele kehv stroboskoobi efekt.

“Suurte elektrituulikute puhul tekib ka vi­suaalse reostuse küsimus. Paljud ehk ei kujuta­gi ette, et kui näiteks Tallinna kesklinnas tuu­lik püsti panna, paistaks see üle Niguliste kiri­ku,” ütleb Rein Pinn. “Loodusele on oma mõju neil samuti olemas, tuulikute läheduses on ta­valiselt ikka vähem linde ja rohkem putukaid,” nendib ta.

Päikesepaneelid muudavad harjumusi. Päi­kesepaneelid on ühekordne investeering ega mõjuta paigaldatuna keskkonda. Kui on tava­kasutuseks projekteeritud majad, mille ener­giatarbimine ei ole väga suur, siis piisab 11 kW tootmisseadmest ühele kodumajapidamisele. Tingimusel, et küte ja soojustus on läbimõel­dud. Selliste päikesepaneelidega toodab Pin­ni sõnul aastas natuke alla 10 000 kWh elekt­rienergiat.

“Päikesega on aga see õnnetus, et see on elektritootmiseks tsüklist väljas,” ütleb Pinn. “Me vajame soojust ja energiat, kui on talv ja soojust ei ole. Novembrist jaanuarini on ener­giat enim vaja, aga need on päikeseenergia mõistes surnud kuud.” Kolme pimeda talvekuu­ga toodavad päikesepaneelid vaid 3-5% aasta­sest energiahulgast.

Peale selle on päike ka päevases mõistes tsüklist väljas. Sel ajal kui päike on kõrgel ja toodab elektrit, on inimesed kodust ära, tööl või asju ajamas. Hommikul paneelid ei tooda veel, õhtuks on aga päike läänes või loojunud.

Pinni sõnul kerkib üsna sageli küsimus, kas kasutada suurema tootluse jaoks päikesepa­neelide pööramissüsteemi või suunata osa pa­neele teistesse ilmakaartesse. Ta nendib, et sel­lest ei oleks suurt kasu, sest esiteks on raske lei­da asukohta, millele päike kogu päeva peale paistab. Tavaliselt on kuskil puud või mets ees, mis paneelid varju jätavad. Teiseks tuleb arves­tada õhutegurit. Kui hommikul päike paistma hakkab, peab kiirgus läbima mitu korda pak­sema atmosfäärikihi kui lõuna ajal, mil päike paistab otse ülevalt. Pigem soovitab Pinn suu­rema energiahulga saavutamiseks rohkem pa­neele paigaldada.

“Maailma mõistes oleme samuti päikesepa­neelidega tsüklist väljas. Meile tundub, et elekt­riga köetakse, aga maailmas käib elektriga ja­hutamine,” ütleb Pinn ja viitab lõunamaade ho­tellide konditsioneeridele, mille vajadus ja või­malus täpselt ühte langevad.

Selleks et ise enda toodetud elektrist kasu saada, tuleb ümber korraldada oma tarbimisharjumusi. Võimalikult palju tuleb ära kasuta­da energiat samal ajal, kui see tekib. Kui muidu on säästunipiks kasutada elektrit öösel, näiteks pesumasinad, boilerid jms, siis päikesepanee­lide puhul peaks oma seadmed ümber prog­rammeerima just päevasele režiimile. “Hea on selline tulemus, kui tarvitatakse ära pool ener­giast ise ja pool müüakse võrku,” nendib Pinn.

Elektritootjast elektrimüüjaks. Kui on soov paigaldada päikesepaneelid, tuleb esiteks te­ha avaldus võrguettevõttele liitumise väljaehi-tamiseks elektritootjana, misjärel muudetak­se ära voolumõõtja seadistus. Sõltuvalt vajali­kest toimingutest läheb see maksma 50-500 eurot. Järgmisena tuleb esitada taotlus liitumi­seks elektritootjana, ka siis, kui ei ole soovi oma toodetud elektrit müüa. See on tarvilik ohutuse tagamiseks juhuks, kui elektrivõrk peaks min­gil põhjusel maha kukkuma.

Kui on soov ka müüa ettevõttele oma toode­tud elektrit, tuleb sõlmida võrguettevõttega elektrimüügileping. “Ilmselt üritab võrguette­võte teha lepingut päeva või isegi kuu keskmi­se hinnaga, aga seda pakkumist ei soovita ma vastu võtta,” sõnab Pinn. “Päikesepaneelid too­davad lõuna ajal, kasutuse tippajal energiat, kui elektrihind on kõige suurem. Leping tuleks sõl­mida börsihinnaga tunnipõhiselt. Kusjuures hinnavahe võib olla 1,3-1,5 korda.”

Kui majapidamises on püsiühendus võrgu­ga, toimib võrk akumulaatorina. Elekter läheb võrku ja seda saavad kasutada ka teised inime­sed. Pimedal või päikesevaesel ajal saab aga ka­sutada võrgust tulevat elektrit.

“Toimub nagu tasaarveldus. Ostame ühe hinnaga ja müüme teise hinnaga. Samas on mikrotootjal see eelis, et elektrit müüakse sü­dapäeval, kui elekter on kõige kallim, ning kasutatakse õhtul, kui elekter on odavam,” sõ­nab Pinn. “Samas me ostame ka võrguteenust ja maksame võrgutasu, aktsiisi. Müües saab ta­su vaid elektri eest, mikrotootja võrgutasu ta­gasi ei saa.”

Paneelide tasuvus 10 aastat. Päikesepanee­lide hind on aastatega mitu korda langenud. “Kui endale Otepääle paneelid panin seitse aastat tagasi, siis sellega võrreldes on lange­nud hind umbes kümme korda,” ütleb Pinn. Tema sõnul on aga langus pidurdunud. Selle on tinginud nii tollipiirang Hiina kaubale kui ka tehnoloogia areng, kus uusi massitootmis-süsteeme hetkel ei ole ning levinumat paneelitüüpi on täiustatud piirini, kust odavamaks palju minna ei saa.

Pinni sõnul on Kanadas tehtud uurimus, et kui võrguettevõttega liitumist ei ole ja kui tras­si pikkus on alla 2,5 km, siis tasub minna üle pi­gem autonoomsele energiatootmisele. See vahemaa lüheneb pidevalt. Teatud juhtudel on sõltumatu süsteem odavam ka võrguettevõttele, sest ka trasside hooldus maksab. Samuti kaoksid metsadest liinid, mis tormidega ma­ha kukuvad ja mida seejärel parandada tuleb. “Näiteks kui kuskil metsas liini lõpus asub majapidamine, mis tarvitab 3 kW elektrit päevas või lausa kuus, siis oleks mõistlikum välja ehitada sõltumatu süsteem. Paraku ei võimalda se­da seadus,” lausub Pinn.

Kas on võimalik autonoomselt mugavalt ära elada? “Kõik on võimalik, aga küsimus on, kas tahame nii palju raha kulutada,” sõnab Rein Pinn. “Kui inimene on nõus ahju kütma, saab kenasti hakkama. Aga kui soov on ka kütta elektriga, siis muutub süsteem niivõrd kalliks, et selle rajamine ei ole enam mõistlik.”

Kommentaar

Väiketuulik tasub ära pideva tuulega paikades

(Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht)

Eestis ei ole väiketuulikud eramute juures veel väga le­vinud, kuid huvi kasvab. Sa­mas ei saa väiketuulikute pu­hul rääkida ka sellest, et neid peaks igale poole panema. Tuulikule sobib selline asu­koht, kus on pidevalt palju tuult. Need paigad on ranni­kul ja saartel ning kõrgema­tel kohtadel. Kui tuule kiirus kasvab kaks korda, siis tuuli­kust tulev toodang ei suurene mitte kaks, vaid kaheksa kor­da. Ehk mida parem tuul, se­da rohkem võimaldab tuulik säästa elektrivõrgust osteta­vat elektrit.

Väiketuulikute kõrgus on tavaliselt 10-20 meetrit, aga mida kõrgem, seda parem. Tuuleenergia klaster tellis hiljuti Eesti Maaülikoolilt juhtumiuuringu, kus ühte Pan­divere ja ühte Saaremaa al­la 20 meetri kõrgusel tööta­vat tuulikut võrreldi, kui neil oleks kõrgem mast ja arvesta­ti seejuures ka kõrgema masti suuremat maksumust. Ana­lüüs kinnitas, et mida kõr­gem mast, seda suurem too­dang. Masti optimaalne kõr­gus analüüsitud asukohtades oleks Pandiveres 22 meetrit ning Saaremaal 30 meetrit.

Tuule kineetilise energia võimsus kasvab tuule kiiru­se kuubiga. Ühtset reeglit va­jalikule minimaalsele aas­ta keskmisele tuulekiirusele on raske anda, kuna see sõl­tub rakendusest. Autonoom­se süsteemi tuuliku paigalda­miseks võib aktsepteerida ka väiksemat tuuleressurssi, sest alternatiivsed energiaallikad on kallimad ja tihti ka suure­mate keskkonnamõjudega. Autonoomse süsteemi puhul võiks tuuliku paigaldamisele mõelda alates tuulekiirusest 3,5 m/s ja võrguühendusega kohas alates 4,5 m/s.

Lisaks asukohas valitseva­tele tavapärastele tuuleolu-dele on väiketuuliku asuko­ha otsimisel väga oluline ka selle paigutamine läheduses olevatest objektidest eemale. Kõik looduslikud ja ka tehis­objektid takistavad tuule su­juvat voolamist, vähendades tuule kiirust ja tekitades õhukeeriseid ehk turbulentse. Sellistes oludes väheneb tuu­liku toodang oluliselt ja turbulents vähendab ka tuuliku komponentide eluaega. See­tõttu tuleks tuulik paigutada eemale nii puudest, majadest kui ka muudest tuult segava­test objektidest.

Tugevate tuulte ja sobi­va asukoha korral võib väi-ketuulik toota majapidami­sele kogu vajamineva elekt­ri. Konkreetsest kasust rääki­des tuleb aga eristada, kas te­gemist on piirkonnaga, kus elektriühendus on olemas või mitte. Nt mõnel väikesaarel või ääremaal võib tuulik li­saks päikesepaneelile olla ai­nuke majanduslikult võima­lik variant, kuidas elektrit saada. Sellisel juhul tekib ka­su inimesele juba esimese kilovatttunni tootmisega.

Rääkides olemasoleva elektriühendusega kohta­dest, peetakse õigesti valitud võimsusega tuuliku ja sellele sobiva asukoha korral mõist­likuks tasuvuspiiriks kuni 11 aastat. Näiteks Eestis valmistatud Konesko 10 kW tuu­lik toodab 6 m/sek keskmi­se tuule juures 19 500-20 000 kWh aastas, mis vastab ligi­kaudu kahe maja elektrivaja-dusele. Sama tuulik väiksema tuulega kohas piisab aga ühe­le majapidamisele.

Tuulisel Ahvenamaal, kus sama tuulikut praegu rah­vusvahelise ohutus-, võimsuskõvera- ja mürataseme jaoks sertifitseeritakse, on see nelja kuuga genereerinud ju­ba 10 500 kWh ehk võimal­daks toota kolme majapida­mise elektri.

Tuuliku paigaldamise tin­gimuste saamiseks tuleb ära käia kohalikus elektrivõrgus ja omavalitsuses. Esimesest kohast saab teada, mida on vaja ja kui palju maksab väiketuuliku võrku ühendami­ne ning kohalik omavalitsus väljastab projekteerimistingimused. Väiketuulikute pu­hul planeeringut ja keskkon­namõjude hindamist reeg­lina vaja pole, küll tuleb aga tuuliku püstitamise järel saa­da sellele kasutusluba.

Tasub teada

Taastuvenergia liigid

Tuuleenergia – maismaa ja avamere tuulepargid

Hüdroenergia – väi­ke hüdroelektrijaam (10 MW), suur hüdroelektri­jaam (10 MW) päikeseenergia – päikese­paneelid (PV), kontsentree­ritud päikeseenergia (CSP), päikese soojusenergia

Geotermaalenergia – geotermiline energia, hüd-rotermiline energia, täius­tatud maasoojuse süstee­mid, otsene kasutamine, maasoojuspumbad

Biomassienergia – biomass: hakkpuit, graanu­lid jne; biogaas, bioetanool, biodiisel

Mereenergia – laine­te energiat, loodete ener­gia, osmoosne energia, termaalvee energia

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes