• Eesti

Connie Hedegaard: Energiasõltuvusest vabanev Euroopa

Eesti uudised, Maailma uudised - Tuul July 8, 2014

Eesti Päevaleht, 08.07.2014 (Connie Hedegaard, ELi kliimameetmete volinik)

Kuue EL-i liikmesmaa jaoks on Venemaa praegu ainus gaasimüüja

Euroopa on maailmas konkurentsitult suurim fossiilkütuste importija. Hiljutised arengud Ukrainas, Süürias ja Iraagis on taas näidanud, kui haavatav on meie majandus äkiliste hinnatõusude, väliste energiašokkide ja teiste riikide valitsuste soovide puhul. Nagu paranemisele lootvat patsienti, hoiavad imporditavate fossiilkütuste „tilgutid” Euroopa majandust küll elus, kuid ei aita ergutada majanduskasvu.

Tõhusam energia

Juba aastaid on fossiilkütuste import viinud Euroopa Liidu kaubanduse tasakaalust välja. Praegu impordib Euroopa peaaegu kogu oma tarbitava nafta ja üle kahe kolmandiku gaasist. Euroopa maksab imporditavate fossiilkütuste eest üle ühe miljardi euro päevas, mis moodustab rohkem kui viiendiku Euroopa Liidu koguimpordist. Selge on see, et energiasõltuvus on kulukas. Kuid mis on selle poliitiline hind? Näide: kuus Euroopa Liidu liikmesriiki sõltuvad Venemaast kui nende ainukesest gaasiimpordi välistarnijast ja kolm nendest katab maagaasiga rohkem kui veerandi energia koguvajadusest. Kas ei oleks mõistlik sellest sõltuvusest vabaneda, säästes ja tootes energiat siinsamas Euroopas? Välismaised teenusepakkujad võivad nafta- ja gaasitarned peatada, kuid nad ei saa seda teha meie tuule või päikesega. Nad ei saa meilt nõuda tasu energia eest, mida me ei tarbi.

Meie teekond tõelise energiajulgeoleku poole algab just siin, kodus. Mõni väidab, et alati saab kaevandada veelgi rohkem sütt. Kas see oleks lahendus? Loomulikult mitte. Süsi ei ole mitte ainult kliimamuutuste suurim esilekutsuja, vaid ka sudu, happevihmade ja toksilise õhusaaste põhjustaja.

Energiajulgeolek ja kliimameetmed käivad käsikäes ning moodustavad lahutamatu terviku. Seepärast on võtmeelemendid taastuvad energiaallikad ja energiatõhusus. Need mõlemad on nii kliima kui ka meie energiasõltumatuse seisukohast kasulikud.

Hea uudis on see, et Euroopa säästab juba praegu 30 miljardit eurot aastas, asendades imporditavad fossiilkütused kohapeal toodetava taastuvenergiaga. 2050. aastaks võiks Euroopa Liit vähendada oma nafta ja gaasi importi poole võrra ning seeläbi säästa 3% praegusest SKT-st. Suure osa vajalikest lisainvesteerimise kuludest on võimalik saada meie energiakulude kokkuhoiust. Praegu välismaale liikuva raha saaks investeerida hoopis meie kodumaisesse tootvasse tööstusse ja teenustesse.

Meetmed kohustuseks

Seega ei peaks energiajulgeolek Euroopa jaoks tähendama üksnes gaasitarnete mitmekesistamist Venemaa osakaalu vähendamisega. Peame looma majanduse, mis tänu suuremale tõhususele oleks vähem sõltuv imporditavast energiast ja tugineks liidus toodetud puhtale energiale.

Euroopa Komisjon sõnastas jaanuaris oma 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika ettepanekud. Need hõlmavad siduvat heitkoguste vähendamise eesmärki, mis on 1990. aasta tasemega võrreldes 40%, ja Euroopa Liidu tasandi siduvat eesmärki, mille kohaselt vähemalt 27% energiast peaks saama taastuvatest energiaallikatest.

Kuu alguses teatas USA eeskirjade eelnõust, millega piiratakse elektrijaamade heit- me koguseid. See on ulatuslikeim meede, mida USA on eales kliimamuutuste vastu võitlemiseks võtnud.

Võttes vastu julgeid kliimamuutuste vastaseid meetmeid, säilitavad EL-i juhid Euroopa energiajulgeoleku ja toetavad majanduse jätkusuutlikku taastumist.

Vaata ka

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes