• Eesti

Mere planeerimine seisab alles ees

Tuuleenergia blogi - Tuul October 16, 2014

Hiljuti kirjutas Meie Maa, et Leisi valla elanikud on valmis koguma protestiallkirju Saaremaa ja Hiiumaa vahele plaanitava tuulepargi vastu (“Leisi plaanib protestida meretuulepargi vastu“, 30.9.2014). Kohalike vastuseisu tõttu tuuleparke tõesti ei ehitata ning näiteks Hiiumaal loobus arendaja Kõpu poolsaare lähistele meretuulepargi rajamise mõttest just sel põhjusel.

Tuulepargi või mis tahes suure objekti ehitamine ongi kompromisside otsimine ja seda tehakse planeeringu käigus. Saaremaad ümbritseva mere planeerimist pole riiklikult algatatud, samuti pole sinna ühelegi arendajale algatatud hoonestusloa menetlust.

10–12 km kaugusel rannikust

Eesti vetes tuuleparke veel pole, kuid Euroopas on praegu ehitamisel 16 meretuuleparki. Seega saame nn vanadelt Euroopa riikidelt õppida nii mereparkide tehnilist poolt kui ka nende rajamist loodusesse võimalikult vähesekkuval moel. Võtmesõna siin on hoolikas ettevalmistus.

Eesti riik on merealade planeerimise ehk erinevatele merekasutuse viisidele kohtade leidmise tõsiselt käsile võtnud, esimesena tehakse seda Hiiu ja Pärnu maakonnas. Kogu Eesti mereala, sh majandusvöönd, peab olema aastaks 2020 planeeritud, mis tähendab, et selleks ajaks tuleb leida tasakaalustatult kõigi praeguste ja tulevaste kasutusviiside paigutus ja elluviimise tingimused.

Tuuleparkide osas on Pärnu maakonna omavalitsused otsustanud, et lähemale kui 10 kilomeetrit need maale tulla ei tohi, Hiiumaal on kaugus 12 kilomeetrit. Meretuulikute planeerimisel tuleb kindlasti arvestada, et sarnaselt teiste seadmetega teevad need häält, kuid nii 10 kui ka 12 kilomeetri kaugusel asuvad tuulepargid meres ei saa elanikke kuidagi häirida.

Kohalike kogukondade initsiatiivid mis tahes arenduste juures on väga olulised, sest need aitavad projektidel paremaks küpseda.

Allkirjade kogumine on üks viis, kuidas olla põhimõtteline taastuvenergia vastane. Edasiviivamaks võib pidada koostööd, kus kohalik kogukond aitab arendajal uuritavaid alasid detailsemalt kaardistada ning mõista, mis inimesi ühe või teise idee juures häirib või millele tuuleenergia arendajad peaksid senisest rohkem tähelepanu pöörama.

Riiklik planeering Saaremaa vetes on alles ees, kuid Hiiu maakonna planeeringut tehes joonistati võimalikud meretuuleenergia arendusalad selliselt, et ka Saaremaale tekkis ümber 12 km sõõr. See tähendab, et kuigi Hiiumaa mereplaneeringus on leitud alad, kus võiks meretuuleparkide rajamist kaaluda, ei ole need alad Saaremaale lähemal kui 12 kilomeetrit.

Kohalikud, rääkige kaasa!

Lisaks tuleb toonitada, et tuulepargi rajamiseks leitud sobivad alad planeeringus ei pruugi tähendada, et sinna tuulepark kindlasti ka ehitatakse. Edasise keskkonnamõjude hindamise käigus arvestatakse paljude osapooltega ja mängitakse läbi mitmeid stsenaariume, et nii tehniliselt kui ka sotsiaal-majanduslikult tuulikutele parimad asukohad leida.

Kohalikel valdadel on mõlemas protsessis – riiklikus mereplaneeringus ja meretuulepargi arendaja keskkonnamõjude hindamise käigus – oluline kaasa rääkida nii tuuleparkide, aga ka sadamate ja laevaliikluse, kaadamis- ja kaevandusalade ning turismi ja kalanduse teemadel.

Autor: Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht

Artikkel ilmus 16.10.2014 ajalehes Meie Maa

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes