• Eesti

Kõrgem tuuliku mast toob suurema toodangu

Tuuleenergia blogi - Tuul november 20, 2014

40 meetrine tuulemõõtemast (Foto: EMÜ)Tuulik toodab energiat vaid kohas, kus on palju head tuult. Kui suuri tuuleparke planeeritakse tavaliselt tiheasustusest eemale, siis tegelikult tuleks väiketuulikutele valida lage ja tuultele avatud koht, mis on hoonetest, metsast ja teistest objektidest eemal.

Näitlikustamaks masti kõrguse olulisust väiketuuliku toodangu juures tellis tuuleenergia klaster Eesti Maaülikoolilt (EMÜ) juhtumiuuringu, mida Tartus äsja toimunud Eesti suurimal taastuvenergeetika-alasel konverentsil TEUK-il ka tutvustati.

Uuring „Väiketuuliku optimaalse mastikõrguse analüüs“ (Uiga jt 2013) analüüsis 2013. aasta kahe kõige tuulisema kuu vältel kahe Eestis reaalset töötava väiketuuliku tootlikkust nende olemasoleval paigalduskõrgusel ja ka võimalikku tootlikkust, kui tuuliku paigaldamisel oleks kasutatud kõrgemat masti. Selleks püstitati Väike-Maarja vallas Pandiveres ja Saaremaal kahe väiketuuliku vahetusse lähedusse tuulemõõtemast, seda mõlema puhul nii tuuliku tiiviku rummude kui ka 26 meetri ning 40 meetri masti kõrgustele. Et masti kõrgus on otseselt seotud masti maksumuse suurenemisega, siis otsiti majandusarvutustes lõikepunkti, mil mastile kõrguse lisamine ei oleks enam olnud sealse tuule juures majanduslikult tasuv. Seejuures ei otsinud töö vastust, kas praegustel tuuliku omanikel oleks mõistlik uus mast soetada, vaid kas oleks olnud mõttekas kohe alguses kõrgem mast hankida.

Tulemused

Keskmised tuule kiirused mõõteperioodil mitmesugustel kõrgustel jäid vahemikku 5 … 5,99 m/s (Pandivere) ning 5 … 6,44 m/s (Saaremaa). Kuigi esmapilgul võivad muutused tuule kiiruses väga väikesed tunduda, siis tuleb tähelepanu juhtida, et tuules sisalduv energia on kuupsõltuvuses tuule kiirusest. See tähendab, et olukorras, kus tuule kiiruse kasv ei pruugi tunduda märkimisväärne, toob see elektritoodangus kaasa märkimisväärse muudatuse.

Analüüs jõudis tulemuseni, et kui tuulik soetatakse täielikult omavahenditest oleks ühel juhul juba 22 meetri ja teisel juhul 30 meetri kõrguse masti kasutamisest alates tasunud panna kõrgem mast, mis oleks kaasa toonud ka tuuliku parema toodangu.

Analüüs näitas ka, et väiketuulikute puhul saadakse maksimaalne tulu  elektri  tootmisest  siis, kui kogu toodetud elekter tarbitakse ära kohapeal. Lisainvesteering ei oleks olnud tasuv enamike mastikõrguste  juures olukorras, kus 50 % toodangust müüakse võrku. Seega on mõistlik kasutada tarbimise juhtimist  või valida juba algselt tarbimismahtudele vastav elektrituulik.

Tuuleenergia klastri väiketuulikute töögrupp on oma ligi neljaaastase tööperioodi ajal lahendanud mitmeid kitsaskohti, mille likvideerimine aitab soodustada väiketuulikute turu arengut Eestis, nt mikrotootjate liitumistingimuste ning planeeringute lihtsustamisele ja toetusmeetmete kasutusele võtmisele kaasaaitamine. Käesoleva analüüsi teostamist aitasid rahastada Euroopa Regionaalarengu Fond (läbi EAS-i) ning Tallinna Ettevõtlusamet.

Väiketuulikute optimaalse mastikõrguse analüüsi kokkuvõte, Alo Allik, Jaanus Uiga & Andres Annuk, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut (2014)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes