• Eesti

Kohtumäärusega tagastatakse Emmaste valla kaebus

Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuul December 15, 2014

Hiiuelu.ee, 15.12.2014

Emmaste vallavolikogu esitas Tallinna halduskohtule kaebuse Hiiu maavanema 21. novembri korralduse Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu vastuvõtmise õigusvastaseks tunnistamise ja tühistamise nõudes. Kohus otsustas kaebuse tagastada, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kaebuses palus Emmaste vallavolikogu kohtul kontrollida kaevatavas korralduses sisalduvate kaalutluste õiguspärasust ja proportsionaalsust, osas, mis puudutab tuulegeneraatorite asukohavalikut (ala PT7), trendide ja suundumuste analüüsi tuuleenergeetikas, nõutavate kooskõlastuste olemasolu, ning planeeringu elluviimise kava.

Ühes kaebusega esitati kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse abinõuna soovitakse peatada planeeringu ja KSH aruande avalik väljapanek.

Kohus kontrollis kaebuse nõuetekohasust ja leidis, et kaebus tuleb tagastada, sest kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Kohus põhjendab kaebuse tagastamist:

HKMS § 44 lõigetest 4 ja 5 tulenevalt võib kohaliku omavalitsuse üksus kaebusega halduskohtusse pöörduda teise avaliku võimu kandja vastu üksnes oma õiguste kaitseks. Sealhulgas juhul kui teise avaliku võimu kandja haldusakt takistab või raskendab oluliselt selle kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist. Seega võib kohalik omavalitsus halduskohtusse pöörduda eelkõige küsimustes, mis võivad oluliselt mõjutada omavalitsusüksuse poolt kohaliku elu juhtimist ja kohaliku elu küsimuste otsustamist ning selle kaudu kahjustada kohaliku omavalitsuse olemuslike ülesannete täitmise võimalusi.

Erandina oleks kaebeõiguse eelduseks planeeringulahendust kehtestav otsus, kuid siin oli tegemist vastuvõtmise korraldusega, mille näol on tegemist planeerimismenetluses ühe vaheotsusega. Seega ei saa antud juhul halduskohtule kaebuse esitamise õigus tuleneda PlanS § 26 lõikest 1.

Kaebaja tegelikuks tahteks saab kaebuse pinnalt pidada planeeringulahendusest vastu võetud kujul vabanemist.

Kaebuses ei väideta, et planeeringulahendus takistab või raskendab mistahes viisil oluliselt Emmaste valla olemuslike ülesannete täitmist. Kaebaja viitab üksnes, et kohalike omavalitsuste kooskõlastuste võtmine maakonnaplaneeringule on oluline muuhulgas põhjusel, et kohalik omavalitsus korraldab planeeringute koostamist oma haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud (PlanS § 4 lg 3). Kuna mereala ruumiline planeering seab aga tingimusi ka rannikuala kasutamiseks, võib see piirata kohaliku omavalitsuse vabadust oma territooriumi ning territooriumiga piirneva avaliku veekogu planeerimisel (tl 6). Viidatu pinnalt ei saa kaebaja olemuslike ülesannete täitmist oluliselt raskendatuks või takistatuks pidada. Kuna kaebuses ei viidata valla muudele võimalikele Emmaste valla ülesandeid puudutavale seosele planeeringuga, järeldab kohus, et valla ülesannete täitmine ei ole planeeringulahenduse tõttu takistatud ega oluliselt raskendatud.

Kaebuse pinnalt, arvestades HKMS § 44 lõigetes 4 ja 5 sätestatut, saab järeldada, et kaebajal puudub kaebeõigus planeeringu vastuvõtmise korralduse vaidlustamiseks, ning see loob aluse kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

Planeerimisseadusega ei nähta ette mehhanismi, takistamaks planeeringumenetluse koostamisega ja selle vastuvõtmisega jätkata, kui kohalik omavalitsus ei anna maakonnaplaneeringule küsitud kooskõlastust. Vastupidi, PlanS § 17 lõike 4 sõnastusest järeldub, et kooskõlastamine PlanS § 17 tähenduses ei ole üksnes nõustumus, vaid on kooskõlastuse andja seisukoht, s.o positiivse kooskõlastamise kõrval on võimalik ka negatiivne kooskõlastus, s.o kooskõlastamata jätmine. Seesugune negatiivne kooskõlastus on planeeringu koostamise korraldajale siduv planeeringulahenduse samal kujul kehtestamise üle otsustamisel, ent ei kujuta endast planeeringu vastuvõtmise keeldu. Planeerimismenetluse eripärast tulenevalt on kaebajal võimalik planeeringulahendusele esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid kaitsta Siseministeeriumi poolt maakonnaplaneeringu üle teostatavas järelevalvemenetluses osaledes (PlanS § 23 lg 3 p 5).

Menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on põhjendatud huvi olemasolul erandina õigustatud ka juhul, kui menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Praegusel juhul ei ole kaebaja kaebuses viidanud ühelegi niisugusele menetlusveale, mis osundaks sellisele erandlikule olukorrale.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub õigus antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks.

Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele.

Vaata ka

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes