• Eesti
  • English

Tuuleenergia Assotsiatsioon: Elektrituruseaduse muutmise eelnõu on juriidiline praak

Tuuleenergia blogi - eteap February 9, 2015

Martin Kruus Läti konverentsil 2012Riigikogu majanduskomisjon otsustas saata teisele lugemisele Elektrituruseaduse eelnõu, mis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni hinnangul on juriidiline praak, sest on vastuolus põhiseadusega, taastuvenergia tootjatega sõlmitud kokkuleppega ning läinud aasta oktoobris Euroopa Komisjoni poolt väljastatud riigiabi loaga. Leiame, et eelnõu menetlemine tuleks katkestada ning saatsime sellekohase pöördumise ka Riigikogu liikmetele.

Lugupeetud Riigikogu liige,

Elektrituruseaduse muutmise eelnõu (318SE) on juriidiline praak, sh vastuolus põhiseadusega, mida ei tohi vastu võtta lähtudes alltoodud asjaoludest:

 1. 318SE eelnõu (edaspidi: eelnõu) kui juriidiline praak.

1. 1 Majanduskomisjoni 05.02.2015. a. koosolekul tegi komisjoni esimees Arto Aas ettepaneku eelnõu edasine menetlus katkestada ning paluda Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) koostada uus eelnõu terviktekst koos põhjaliku mõjude analüüsi ja seletuskirjaga. Seejuures vajab eelnõu täiendavat kooskõlastuste ringi, juriidilist korrektuuri, sidusrühmade kaasamist, Vabariigi Valitsuse heakskiitu, ja mis kõige olulisem, uut riigiabi luba Euroopa Komisjonilt.

1.2 Eelnõus on arusaamatu subsiidiumi arvutamise metoodika. § 59 lõike 2 punkt 1 kohaselt võetakse taastuvenergia tasu arvutamisel arvesse Eesti hinnapiirkonna elektri ostuhinda. NordPool Spot statistika kasutab aga mõistet kuuhind (monthly price) ning sellist hinda kui ostuhinda ei eksisteeri. Läbipaistvam ning üheselt mõistetav viide oleks keskmisele Nordpooli Eesti piirkonna hinnale, mis on kõigile NordPool kodulehel kättesaadav. Detail on ülioluline, kuna sellest lähtuvad kõik taastuvenergia tasude summad ning seetõttu ei ole eelnõu praegune segane käsitlus tasu arvutamise osas aktsepteeritav.

1.3 Ka Justiitsministeerium, Riigikantselei ja Keskkonnaministeerium juhivad oma hiljutistes kirjades Riigikogu majanduskomisjoni tähelepanu, et eelnõu sisaldab põhimõttelise tähtsusega muudatusettepanekuid, mille mõjud on puudulikult hinnatud. Konkurentsiamet viitab oma 27.01.2015 kirjas, et lisaks keerulisele ülesehitusele on ka seaduse eelnõu punktidele tehtud viited ebaõiged. Näiteks on § 59 lõikes 2 oleva vale viitenormi tõttu võimalik üle 50MW biomassi tootmisseadme toetusmäära rakendada hoopis elektrituulikutel. Eelnõus sisalduvate vigade tõttu võib taastuvenergia toetuse kogusumma hoopis suureneda.

2. Vastuolu riigiabi loaga. Euroopa Komisjoni riigiabi loa väljastamise otsuses (28.10.2014) on ühemõtteliselt kirjas, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 108 lg 3 peab Eesti riik Komisjoni eelnevalt teavitama igast oma plaanist heakskiidetud toetuskeemi muuta.

3. Riigi sõnamurdlik käitumine, millest on kujunenud äärmiselt taunitav reegel, sest on eelnõu osas juhtunud kahel korral:

3.1 2012. aastal kui sõlmiti taastuvenergia tootjatega subsiidiumite muutmise osas memorandum, mida riik hiljem ühepoolselt rikkus säilitades tuuleenergiale 600GWh aastase mahupiirangu.

3.2 Äsja, kui jõudis lõpule pikaajaline ja vaevaline läbirääkimine turuosalistega, mis formuleerus MKM 13.01.2015 muudatusettepanekutes majanduskomisjonile. Paraku on avalikkuse, sh huvigruppide eest varjatult lisatud eelnõusse sätteid, nagu nt:

3.2.1 taastuvenergia toetus ei tohi ühelgi juhul tõusta üle 53,7 Eur/MWh, s.t et turuhinna langemisel alla 39,3 Eur/MWh hakkab langema kogutulu alla Memorandumis sätestatud tulu 93 Eur/MWh.
3.2.2 on muudetud tuuleenergia osas olemasolevate tootjate definitsiooni.

Ka Arto Aas ise möönab oma kirjas majanduskomisjoni liikmetele, et tegemist on täiesti uue ettepanekuga, mis on analüüsimata ja turuosalistega läbirääkimata. MKM-i energeetika osakonna ekspert Rein Vaks toonitab oma vastuses Arto Aasale, et dotatsioonidele ülempiiri (53,7 Eur/MWh) seadmine ei ole skeemi muutmisel kunagi kokkuleppe osa olnud. Sellise ettepanekuga ei saa tootjad kuidagi nõus olla, see tähendaks neile võrreldes täna kehtiva olukorraga oluliselt halvemaid tingimusi. See aga ei ole kunagi skeemi muutmise eesmärk olnud, lisaks oleks sellise piiri sätestamine vastuolus riigiabi loaga ega sobiks seetõttu tervikliku skeemiga kokku.

3.3 Viimane eelnõu sisaldab nüüd tuuleenergia osas kolme piirangut samas kui MKM-i ja taastuvenergia tootjate vahel sõlmitud memorandumi kohaselt pidi sisalduma vaid üks. Memorandumis oli tuuleenergia ainukeseks piiranguks üleüldine hinnalagi 93 Eur/MWh, hiljem lisandus aastane mahupiirang 600GWh ning nüüd ka toetuse hinnalagi 53,7 Eur/MWh.

4. Olemasolev tootja

4.1 Kui MKM ettepanek oli olemasolevateks tootjateks lugeda need, kes juba toodavad tuuleenergiat, siis eelnõu kohaselt piisab ainuüksi ehitusloa omamisest, mis oluliselt suurendab toetusesaajate ringi ja seega kaotab memorandumi mõtte, kus 600GWh ei laiene olemasolevatele tootjatele.

4.2 Sellele juhib tähelepanu ka rahandusminister Maris Lauri oma ettepanekutes eelnõule: „Arvestades seda, et teadaolevalt ei ole viimase paari aasta jooksul Eestis uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi ehitama hakatud (tingituna Euroopa Komisjoni riigiabi loa viibimisest) tundub arusaamatu, et nn olemasolevate tootjate hulka kuuluvateks peetakse ka neid „tootjaid“, kes vastavat tootmisseadet ei ole ehitama hakanud ja sellega seoses äririske võtnud ning omavad üksnes ehitusluba.

4.3 Ka oma 27.01.2015.a. Riigikogu majanduskomisjonile saadetud kirjas juhtis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon tähelepanu, et taastuvenergia toetuse õigustatud ootuse printsiip laieneb eelkõige tootjatele, kes riigihüve ehk taastuvenergia toetust reaalselt kasutavad. Isikutel, kes on oma äriplaanis prognoosinud taastuvenergia toetuse laekumist tulevikus, sellist absoluutset põhiseaduslikku kaitset ei ole.

5. Avalik huvi. Eelnõu seletuskirjas seisab, et kuigi taastuvenergia tootmistoetuste piiramine võib riivata tootjate õiguspäraseid ootuseid, siis kaalub selle üles avalik huvi. Antud juhul ei ole see argument põhjendatud, sest:

5.1 Taastuvenergia toetuste näol pole tegemist olulise negatiivse mõjuga avalikkusele, mille vähendamine õigustaks eraettevõtjate põhiseaduslikku riivet. Põhiseaduslik riive oleks õigustatud juhtudel, kus on ohus Eesti ja tema kodanikkonna igapäeva normaalne eksistents või eriolukorrad nagu sõjad, looduskatastroofid jms.

5.2 Riik on võtnud elektritootjate ees kohustuse taastuvenergia investeeringuid toetada ning kas seda tehakse läbi elektrihinnale lisanduva komponendi või mõne muu allika on riigi rahanduspoliitika otsus. Puudub lepinguline suhe tarbijate ja taastuvenergia tootjate vahel ehk tootjale taastuvenergia toetuse maksjaks ei ole mitte elektritarbija, vaid süsteemihaldur ehk Elering ning kuidas on korraldatud Eleringi rahastamine ei puutu taastuvenergia tootjatesse.

6. Senised seisukohad. Poliitikud on korduvalt avalikult rõhutanud taastuvenergia tootjatega kokkuleppimise vajadust ja investeeringute õiguskindlust:

6.1 Peaminister Andrus Ansip 30.09.2010: „Kui eelmine kord need toetused määrati kampaania korras, vahetult enne valimisi ilma põhjaliku analüüsita, siis oleks sama suur viga kampaania korras minna neid kärpima.“

6.2 Peaminister Andrus Ansip 25.11.2010: „Niipalju kui mina asjast aru saan, siis juba tehtud investeeringute tingimuste tagantjärgi muutmine väga kerge olema ei saa, kui üldse.”

6.3 Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas 24.11.2011: „Samas on selge, et õigusriigina ei saa Eesti riik ühepoolselt rikkuda varem taastusenergia tootjatele antud lubadusi, mille baasilt on tehtud investeeringud, võetud laenud ja loodud töökohad.”

6.4 Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas 18.05.2012: „Taastuvenergia tasusid saab ja tuleb alandada, aga regulatsioone tuleb muuta õiguskindlust rikkumata. Tagantjärele reeglite muutmine ei ole õigusriigile kohane ja see kahjustaks Eesti investeerimiskliimat. Seaduste meelevaldne muutmine ühes ärivaldkonnas omab laiemat mõju ettevõtluskeskkonnale ja finantssektorile tervikuna, mis viib investeerimisotsuste tühistamise, loomatajäänud töökohtade ja väiksema maksutuluni.“

7. Kuidas edasi? Kõige mõistlikum oleks olemasolevatele taastuvenergia tootjatele jätta seadus muutmata ning taotleda selles osas riigiabi loa muudatus. St., et olemasolevate tootjatele jääb seadus muutmata.

Lugupidamisega,

Martin Kruus
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees

One response to “Tuuleenergia Assotsiatsioon: Elektrituruseaduse muutmise eelnõu on juriidiline praak”

  1. Roman says:

    Tundub tõesti et eelnõu on kokku mäkserdatud jooksu pealt. Huvitav kas eelnõu koostajad ise ongi see saladuslik “avlik huvi”, olen kindel et “avalik huvi” e. valdavat tarbijaskonda huvitaks ikka ülekandetasu vähendamine! On absurdne seis kui riigiettevõte Eesti Energia rikkastub eesti enda tarbijate kulul. Mida kallimaks muutub siseriiklik energia seda väiksem on eesti toodangu ja kaupade ekspordi perspektiiv, Ning tänaseks on eestis just see ülekandetasu energiahinna kõige kallim komponent.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes