• Eesti

Kuidas ehitada elektrituulikut?

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea juuni 22, 2015

www.bioneer.ee, 22.06.2015. Autor: Janek ja Katrin Jõgisaar

Küsimusele aitas leida vastust Eesti Tuuleenergia Klastri ja Eesti Arengufondi poolt korraldatud väiketuuliku iseehitamise töötuba, mis leidis aset 11.-16. juunil Ruhnu saarel, vana ajaloolise merepäästejaama kilekatuse all.

Et püstitada edukalt elektrit tootvat tuulikut, selleks on kõige rohkem vaja tuult.  Mitte iga tugeva tuulega koht ei sobi elektri tootmiseks. Tuul peab olema püsiv, tuuliku ümbrus peab olema ilma segavate ehitiste ja taimedeta. Isegi kõrge rohi võib tekitada turbulentsi, mis vähendab elektri tootmist. Tuuliku asupaik peab olema piisavalt lähedal elektrisüsteemiga liitumise võimalusele. Ka peavad ehitusega nõus olema kohalikud elanikud, energiafirma ja kohalik omavalitsus.

Internetis võib veeta päevi lugedes ja lugedes erinevate tuulikuehitajate poolt koostatud kirjeldusi või vaadates filme. Ruhnu saarel toimunud kursusel kasutati Hugh Piggotti poolt koostatud materjale.

Tegemist on Šotimaal elava ja aastakümneid tuulikudisainerina tegutsenud mehe poolt koostatud vägagi põhjaliku materjaliga, mida igaüks saab endale veebi teel tellida, makstes keskmise raamatu hinna. Raamat sisaldab ohtralt skeeme ja pildimaterjali. Kuid ingliskeelsest juhisest arusaamine võib põhjustada valearusaamu. Seepärast on hea, kui saad küsida nõu sama õppematerjali põhjal tuuliku valmis ehitanud inimeselt.

Mida me siis tegime?

Otseses mõttes tegime me valmis tuulikugeneraatorit kandva konstruktsiooni, rootori, staatori, tuuliku labad ja saba. Tuuliku vundamendi valasid valmis kohalikud elanikud. Tuuliku mast telliti firmalt ning elektritöid tegid varem väiketuulikuid püstitanud elektrikud. Ise ju elektritöid teha ei tohigi.

Kas iseehitamine on raske?

Ei ja ja.  Kes on kursis puutööde ja keevitamisega, on täiesti võimeline kõiki tuuliku juures vajaminevaid töid tegema. Tuulikulabade voolimine tundus olevat kõige raskem töö, mis võttis kõhklema ka kogenud puutöömehed. Transformaatorite mähkimine ja rootorite valamine on juba lihtsamad tegevused.

Päris üksi tehes võib see tegemine kujuneda raskeks ja ajakulukaks. Kui on koos terve külakogukond, siis on kindlasti töö ladusamalt kulgemas.

Tuulikuehituskursustel osalemine annab teadmise, kas oled suuteline neid töid tegema. Kui isegi pole plaanis mitte kunagi ühtegi tuulikut ehitada, saad ikkagi mõne töö selgemaks. Kamba peale jagati omavahel ka ideid ja kogemusi.

Meie kursustel osales üle kahekümne erineva taustaga inimese, kes olid peamiselt tuuleenergia klastri ja energiaühistute programmi liikmed. Tuulikut ehitati Ruhnu energiaühistule.

Tuulikut ehitades tasub eelnevalt kokku leppida, kes mida teeb ja teha suudab. Meie kursusel osalejad ei olnud valdavalt eelnevalt omavahel tuttavad. Meeskonnaks kasvamine toimus õnneks juba esimestel tundidel. Kui siis viimaks tuulik püsti ja labad kiirelt tuules esimesi pöördeid võtsid, sai osaliste näos näha rõõmu. Nagu oleks olümpia võitnud.

Räägime hinnast

Ruhnu saarel valminud tuuliku maksumuseks kujunes 7000 eurot. Sellest enamik kulus masti ostmiseks ja vundamendi ehituseks. Hinnale lisanduvad veel koolituse korraldamisega (nt majutus, toitlustus), tuuliku osade transpordiga ja võrkuühendamisega seotud kulud.

Põhimõtteliselt on võimalik raha pisut kokku hoida, kui näiteks vaseliini asemel kasutada searasva või kui labade jaoks vaja minev puit on omast metsast võtta. Labad tegime männipuidust. Muidugi võib kasutada ka tamme, mis on vastupidavam, kuid raskemini töödeldav. Tuuliku labad peavad olema kindlasti samast materjalist ja võimaluse korral ka võrdselt kuivanud puidust.

Meie pidime hakkama saama viie ja poole päevaga. Tööde tegemist takistasid pidevad pisiprobleemid: küll oli puudu mutritest, siis said tühjaks elektroonilise kaalu patareid või otsiti küla pealt õige suurusega puuri. Seda kõike aitas lahendada Ruhnu kogukond. Päris paljusid asju saadigi saadi Veikor Lusti vahendamisel. Ilma temata oleks ehitustöö ilmselt veninud tunduvalt pikemaks.

Iga päev käis meie tegevust uudistamas mitmeid kohalikke inimesi, kelle seast ei puudunud ka Ruhnu vallavanem Jaan Urvet. Mitmed saareelanikud lõid ehitustöös aktiivselt kaasa.

Ruhnu ja tema vajadused

Ruhnu saarel ehitati 3600 millimeetrise labade diameetriga 1,5 kilovatist tuulikut, mis asub kümnemeetrise masti otsas Ringsu sadama lähedal rannal.

Ruhnu saarel elab aastaringselt 56-57 inimest. Suvel kasvab elanike arv puhkajate arvel 150 inimeseni. Kõige rohkem on kohalike elanike sõnul saarel inimesi augustikuus Ruhnu Regati ajal. Siis võib inimeste arv tõusta isegi kolmesajani.

Ruhnu energiatarvidus püsib tavaliselt 50 kW juures. Vahetevahel tõuseb tarbimine ka 100 Kw peale, kui on käsil energiamahukad tööd või toimub mõni rahvarohke üritus.

Meie kursuse käigus valminud tuulik suudab Ruhnu keskmisest energiavajadusest rahuldada arvestuslikult 3%. Pooleteise töös oldud päeva jooksul genereeris tuulik 6 kW elektrienergiat ja saavutas võimsuse 1,7 kW, mida on isegi rohkem, kui algselt planeeritud.

Kuid Pille ja Malle seisavad jõude

  1. aastal ehitas Eesti Energia Ruhnule kaks tuulikut, mis kannavad nime Pille ja Malle. Nende 150 kW tootmisvõimsusest piisaks sobiva tuule korral saare elektrivajaduse katmiseks. Pigem oleks võimsust püsivalt üle jäänud. Paraku need seadmed ei tööta. Asjatundjate sõnul seisavad generaatorid päris hõlpsasti parandatavate vigade tõttu.

Senini on saart elektriga varustanud Ringsu sadama kõrval töötav diiselgeneraator, mis nõuab iga aastaselt kütteks 100000-150000 liitrit diiselkütust. See tuleb saarele tuua erireisiga, millega kaasnevad keskkonnariskid. Diiselgeneraator tekitab pidevalt tugevat müra, mida on kuulda paarisaja meetri kaugusele.

Ringsu rannas leidub ruumi veel paari tuuliku jaoks

Visuaalselt harmoneerub meie poolt ehitatud tuulik rannaga. Ta tundub olevat justkui üks osa sadama ehitistest. Müra pärast pelgama ei pea, sadamas toimuvad tegevused ja merel liikuvad laevad tekitavad seda rohkem.

Tundub, et tuulik võeti Ruhnu rahva poolt omaks. Avamisele kogunes paarkümmend inimest, kes pingsalt aega nõudvat tuuliku püstitamist jälgisid.

Ametlikku nime tuulikul veel pole. Ühe vanemaealise proua suust kuulsime pakutavat nime Karu-Kati, kuna tuuliku saba sai disainitud karupea kujuliseks.

Tule osale 31. juulini kestval tuuliku nimekonkursil. docs.google.com

Vaata Bioneeri fotoalbumit koolituse esimesest kahest päevast.

Vaata Bioneeri fotoalbumit koolituse kolmandast päevast.

Vaata Bioneeri fotoalbumit koolituse neljandast päevast.

Vaata Bioneeri fotoalbumit koolituse viiendast päevast.

Vaata Bioneeri fotoalbumit koolituse kuuendast päevast.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes