• Eesti

Milliseks kujuneb meie elektri börsihind lähiajal?

Eesti uudised, Energiakaubandus - Tuul juuni 11, 2015

Delfi Ärileht, 11.06.2015

Elektrienergia ülekandevõimsuste paranemisega on elektri börsihind Eestis järjepidevalt alanenud. Kui aga võrrelda elektri börsihinda Eestis teiste Põhjamaadega, on meie elekter ikka veel üsna kallis. Millised tegurid mõjutavad elektrienergia hinda lähiaastatel, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Koos elektrienergia ülekandevõimsuste paranemisega on elektri börsihind Eestis järjepidevalt alanenud. Samas on alates eelmise aasta keskpaigast hinnalanguse taga muuhulgas ka tavapärasest soojem õhutemperatuur ja sellega seoses elektrienergia väiksem tarbimine. Avatud elektriturul on meie elektrihind järginud üsna lähedalt Soome elektrihinda börsil. Oluliseks põhjuseks on siin teatavasti suurenenud ülekandevõimsused, sealhulgas möödunud aastal EstLink2 käikuandmine. Kui aga võrrelda elektri börsihinda Eestis teiste Põhjamaadega, on meie elekter ikka veel üsna kallis (kui jätta kõrvale võrdlus Läti ja Leeduga, kus elektrihind on kõrgem). Lähiaastatel lisandub meie lähiregiooni mitmeid täiendavaid elektri ülekande- ja tootmisvõimsusi, mis aitavad elektrihinda allapoole viia.

Mai lõpus allkirjastati Euroopa Komisjoniga Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitamise leping. Samas võivad praegu pakkuda hinnaüllatusi kahe riigi vahel ülekandevõimsuste oksjonid ning vastavad riskimaandamisinstrumendid. Soomes suurendatakse investeeringuid tuumaenergiast elektri tootmiseks: 2018. aastaks valmib plaanide kohaselt Olkiluoto 3 ning 2024 ja 2020-ndate lõpus veel kaks reaktorit. Lisaks on keskpikas perspektiivis meie regioonis plaanis teha mahukaid investeeringuid taastuvenergia arendamisse. See kõik parandab veelgi elektrienergia tootmisvõimsust. Subsiidiumid taastuvenergiale aitavad elektri lõpphinda täiendavalt allapoole viia. Selle aasta lõpus antakse plaanide kohaselt käiku Leedu-Rootsi ning Leedu-Poola vahelised ühendused, millel ei ole küll praegu otsest mõju Eesti elektrihinnale, kuid need ühendavad meie regiooni rohkem EL elektrituruga ning omavad pigem tähendust pikemas vaates.

Investeeringutele energiatootmisse avaldavad muuhulgas mõju nafta maailmaturuhind, rahvusvaheline kliimapoliitika ning samuti Eesti energia- ja maksupoliitika. Meie hinnangul jääb naftahind nii sel kui järgmisel aastal dollaris oluliselt madalamaks, kui möödunud aastatel. Euro nõrgenemine muudab dollaris kaubeldava nafta meie jaoks küll kallimaks, kuid selle mõju ei ole väga suur. Eraldi teema on veel valitsuse tegevuskava järgi Eesti elektrisüsteemi lahtisidumine Loode-Venemaa sagedusalast hiljemalt 2025. aastaks. Uue sagedusringi loomine Baltikumi ning selle ühendamine ülejäänud Euroopaga nõuab väga suuri investeeringuid. Eesti on võtnud suuna tööjõu maksustamise vähendamisele, kuid seda kompenseeritakse tarbimise ja keskkonna kasutamise kõrgema maksustamisega. Keskkonnatasude suurendamine võib aga pikemas vaates pärssida investeeringuid elektrienergia tootmisse ja tehnoloogia uuendamisse. Elektritootmise käigus emiteeritud süsinikdioksiidi maksustamine tõstab elektrihinda.

Mis puudutab elektrienergia tarbimist, millest samuti sõltub elektri börsihind, siis me ei prognoosi sel aastal lähiregioonis tarbimise olulist suurenemist. Soome majandus liigub küll tasapisi kasvu suunas, kuid jääb lähiajal ikka veel nõrgaks. Balti riikide majanduskasv aga Vene kriisi mõjul mõnevõrra isegi aeglustub, mistõttu ei saa prognoosida ka elektrienergia tarbimise märgatavat kasvu. Samas mõjutab meie regioonis elektrihinda väga olulisel määral ka ilmastik, mille mõju on küll tavaliselt hooajaline, kuid võib aasta keskmist elektrihinda üsna palju muuta.

Kokkuvõttes, Eesti elektrihinnad kujunevad üha enam Põhjamaade regionaalse elektrituru pakkumise ja nõudluse tingimustes. Möödunud aastal oli NordPooli Eesti keskmine elektri börsihind 37,6 EUR/MWh, selle aasta esimese nelja kuuga on see langenud aga 32 euroni.

Arvestades eeldusi, et lähiaastatel lisandub meie lähiregiooni juurde ülekandevõimsust, suurendatakse investeeringuid elektritootmisse (erititaastuvenergiast), naftahinnad jäävad sel ja järgmisel aastal madalamaks kui viimastel aastatel ning nõudlus sel aastal oluliselt ei suurene, võib pigem oodata, et sel aastal jääb elektri börsihind Eestis madalamaks kui möödunud aastal. Samas võib ilmastik ja koos sellega muutuv elektritarbimine üllatusi pakkuda.

Kuigi madal elektrihind võib pärssida elektritootjate investeeringuid, on see kogumajandusele siiski kasulik, kuna tööstussektor kasutab koos suurenenud automatiseerimisega üha rohkem elektrit.

Järgnevatel lähiaastatel võivad elektri hinda mõjutada ülespoole aga majanduskasvu oodatav paranemine ning elektrienergia tarbimise suurenemine, samuti keskkonnatasud. Samas aitavad lisanduvad ülekande- ja tootmisvõimsused üha suurenevat nõudlust rahuldada ning elektrihindu nö kontrolli all hoida.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes