• Eesti

Kliimaleppes terendavad võimalused Eesti majandusele

Tuuleenergia blogi - Tuul detsember 21, 2015

Peep Siitam, DelfiPariisi kliimalepingute mõjudest rääkimine on Eestis kahetsusväärsel kombel taandunud arvamusavaldustele põlevkivisektori jätkusuutlikkusest. Pariisi kokkulepete mõju tuleks eelkõige näha uutes ärivõimalustes, mille kasutamine peaks olema Eestile eraldiseisev eesmärk. Teisisõnu, siseriiklik energiamajandus tuleb teha kasvavatele nõuetele vastavaks niikuinii, majanduskasv peab tulema aga eelkõige globaalset rakendust leidvatest ja müügikõlblikest ärilahendustest.

Eestis on aastate jooksul tehtud mitu analüüsi, mis käsitlevad võimalikke stsenaariume juhuks, kui kasvuhoonegaaside emiteerimist tuleb drastiliselt vähendada. Seda on muuhulgas käsitlenud Taastuvenergia Koja analüüs TE100, Säästva Eesti Instituudi ja Eestimaa Looduse Fondi uuring Eesti võimalustest liikuda 2050. aastaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse poole, Arengufondi tehtud Eesti energiamajanduse pikaajalise, aastani 2030 ulatuva arengukava alusuuringud ning keskkonnaministeeriumi veetav kliimapoliitika põhisuundade protsess.

Kõigi nimetatud uuringute ühine järeldus on see, et emissioonide drastiline vähendamine on Eestis võimalik ning globaalselt soosiva keskkonna puhul Eestile ka majanduslikult kasulik. Ilmselgelt vajavad sellised analüüsid uute raamtingimuste puhul ajakohastamist, kuid nagu eespool öeldud: tegelik kasu on pigem uute võimaluste kasutamisest. Selle kinnituseks kaks näidet.

Esiteks, elektri hajatootmine. Tehnoloogia kiire areng ühelt poolt ning elektrivõrgu ülalpidamise kallinemine teiselt poolt on loonud Eesti jaoks olukorra, kus tuleb tõsiselt kaaluda jaotusvõrgu asendamist lokaalsete elektrilahendustega. Praegu on see kasulik hajaasustuses, tehnoloogia arenedes aga üha rohkem lähemal tiheasustusele. Energeetika on samasuguses olukorras telekommunikatsiooniga umbes 20 aastat tagasi, mil algas mobiilsete seadmete kiire võidukäik. See paralleel on oluline eriti neis maailma paigus, kuhu elektri kohaletoimetamine traditsioonilisel viisil on peaaegu võimatu, lokaalsete lahendustega aga teostatav.

Teiseks, transpordilahendused. Rangete kliimanormatiivide seadmine tähendab kõrgeid saastetasusid, samas kui vähenevast nõudlusest tulenevalt on naftasaaduste hind suhteliselt madal. Teisisõnu, fossiilsed kütused on küll odavad, kuid kõrgelt maksustatud. Selline maksustamine loob vähemalt teoreetiliselt mõistliku ümberjaotamise korral eeldused näiteks kohalike biokütuste kasutuselevõtuks või vesinikkütusel töötava transpordi kasutamiseks. Ilmselgelt on selline olukord globaalselt praegusest oluliselt teistsugune ning loob seega uusi võimalusi. Eesti võimalust võib siin näha eelkõige eri tehnoloogiate koostoime kavandamises ning rakenduste müügis.

Soome arengufond SITRA hindab, et kliimaeesmärgid tekitavad maailmas aastani 2050 umbes 6000 miljardi eurose turu rohemajanduse nutikatele lahendustele – ka Eesti Cleantech-sektorile terendab siin tuluvõimalus. Sellise võimaluse kasutamine peab olema hästi koordineeritud ja eesmärgistatud, paljalt ilusast jutust ei piisa. See peaks olema aktsioon, mis lähtub Eesti kasu maksimeerimise eesmärgist. Eesti Arengufondil on olemas oskused, teadmised ja kogemus sellise ambitsioonika kava kokkuleppimiseks, eri osaliste kaasamiseks ja sobiva koostöökeskkonna loomiseks. Üksi sellise kava koostamine Eestile tulemust ei loo, seepärast ootame asjast huvitatud osalisi oma huvi väljendama COP 21 rubriigis veebikeskkonnas www.energiatalgud.ee alates 21. detsembrist.

 

Arvamusloo autor, Peep Siitam, on Eesti Arengufondi rohemajanduse suuna juht ning lisaks ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse liige. Käesolev artikkel avaldati Postimehe paberlehes 21.12.2015.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes