• Eesti

Põhjamere saar pani tuuleenergia enda kasuks tööle

Tuuleenergia blogi - eteap August 10, 2016

Saksamaale kuuluv auto- ja jalgrattavaba 1,7 km² suurune Helgolandi kaksiksaar asub Põhjameres. Nagu meie Ruhnul, jääb lähim asustus mitme laevasõidutunni kaugusele. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni korraldas 2016 aasta mais Helgolandile õppereisi uurimaks, kuidas on looduslähedust ja turiste hindav väike saar saanud meretuuleenergia hoolduskeskuseks.

Helgoland mai 2016

Helgolandi saarel on dramaatiline ajalugu – sõjas saadi kõvasti pommitada ning hiljem oli saar katsepolügooniks pommide testimisel. Siiski tulid inimesed sellele kaugele avameres asuvale saarele tagasi kohe, kui see jälle võimalik oli. Maksuvaba tsoon tegi sellest paigast turistide paradiisi.

Sajandilõpu tax-free hullus on aga möödas ning koos turistide vähenemisega on märkimisväärselt kahanenud ka kohalike elanike arv. Suvel veel jagub mandrilt tulijaid, talvel aga peavad hallile ja tuulisele ilmale vastu vähesed. Seitsmekümnendatel elas saarel 3000 inimest, nüüd aga 1500. Linnapea sõnul oleks jätkusuutlikuks arenguks vaja aga vähemalt 2000 inimest.

Piirkonna head tuuleolud on Helgolandi saarele toomas aga uusi suundi. Hallipäistele eakatele sakslastele, kes tulevad saarele vaikust ja rahu nautima, on lisandunud noored tugevad tunkedes mehed. Need on hooldusinsenerid, kes sõidavad varahommikuti laevaga tööle mõnele 200st meretuulikust ja naasevad hilja õhtul.

Paremal üleval on näha Helgolandi sadamas kolm hoolduskeskuse hoonet, mis rajati lähedal asuva ligi 208 meretuuliku teenindamiseks. Foto autor Heiki Kalberg

Fotol paremal üleval on näha Helgolandi sadamas kolm hoolduskeskuse hoonet, mis rajati lähedal asuva ligi 208 meretuuliku teenindamiseks. Foto autor Heiki Kalberg

Meretuuleparkide teenindusjaamad jäävad sadamasse jõudes kohe vasakut kätt, varem oli seal tühermaa. Linnapea Jörg Singeri sõnul otsustas kohalik omavalitsus riigilt omandada ja seejärel välja rentida 5% saare pindalast meretuuleenergia tootjatele, kellel muidu tuleks hooldus- või remonditöödeks mereparki sõites kulutada enam kui kaks korda rohkem aega. Remondimeest ootav seisev tuulik on aga sõna otseses mõttes raha tuulde laskmine.

Meretuuleparkide ehitamise jooksul oli saarel tööl ajutiselt 300–450 inimest. Nüüd, olles meretuuleparkide hooldusfaasis, on saarel loodud 150 püsivat uut töökohta – neist ca 100 otseselt seotud tuulikute hooldusega ning ca 50 laevandusega. Lisaks käib saarel palju ajutist abitööjõudu. Kõik nad ööbivad hotellides ja elavdavad sellega saare majandust.

Otseste töökohtade kõrval pakuvad lisatöökohti toetavad teenused nagu toitlustus, ööbimine, puhkevõimalused, koristus jm. Lisaks on saarele tekkinud tuulikute hoolduseks vajalikke tooteid müüvad firmad. Turistid aga pole kuhugi kadunud, nende profiil on vaid täienenud. Nimelt korraldatakse Helgolandil igal aastal kaks temaatilist konverentsi, mis toovad saarele sadu inimesi – nii poliitikud, tööstuseksperte kui ka üliõpilasi.

Meretuulikute hoolduslaevad. Foto: Siim Paist

Helgolandi linnapea Jörg Singeri sõnul on meretuuleparkide tulek toonud uued töökohad ning saare majanduses, s.t hotellides, restoranides ja kauplustes müügitõusu. Ööbivate külaliste arv on kasvanud 21% ja muidu vaiksel talveperioodil suisa 51%. Saareelanike keskmine sissetulek on võrreldes 2009. aastaga suurenenud 26%. Kõige suurema hüppe ehk 1000% on teinud aga ettevõtte tulumaks: 8000 eurolt 8 miljoni euroni aastas. “Saar ei vaja toimetulekuks ka enam riiklikke toetusi, sest kohaliku omavalitsuse majanduslikud tulud seoses meretuuleparkide tulekuga on suurenenud 8000 eurolt 8 miljoni euroni aastas.”

Linnapea Jörg Singer loodab, et aja jooksul aitab otsus siseneda meretuuleenergia valdkonda peatada ka rahvastiku kahanemise. Lähiaastatel ehitatakse juurde kortermaju, et uusi töötajaid saarele kinnistada koos peredega. Nii lisanduksid uued lasteaia- ja koolikohad ning muu tegevus, mis inimesi saarele jäämise kasuks otsustama paneks.

Helgolandi saar on väiksem kui kaks ruutkilomeetrit, kuid meretuulikute hoolduskeskustest teisel pool saart pesitsevad paljude linnuliikide kolooniad. Saarel on ka maailma vanim linnujälgimiskeskus, kust on hea jälgida üle saare toimuvat suurimat Põhjamere lindude rännet. Pildil suulad. Foto: Tuuliki Kasonen

Helgolandi saar on väiksem kui kaks ruutkilomeetrit, kuid meretuulikute hoolduskeskustest teisel pool saart pesitsevad paljude linnuliikide kolooniad. Saarel on ka maailma vanim linnujälgimiskeskus, kust on hea jälgida üle saare toimuvat suurimat Põhjamere lindude rännet. Pildil suulad. Foto: Tuuliki Kasonen

Artikkel ilmus Hiiu Lehe vahel eriväljaandes Tuuleleht 05.augustil 2016. aastal.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes