• Eesti

Põlevkivi, me kuld ja pühadus, kardab tuult

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia - etea jaanuar 6, 2017

Delfi, Eesti Päevaleht, 06.01.2017

Tuulikute kasuks 3 : 0. Faktid räägivad selget keelt: tuul on põlevkivist 69% soodsam.
Sada aastat tagasi oli maakera keskmine temperatuur ühe kraadi võrra jahedam. See lihtne fakt koos lugematul hulgal teaduslike uurimistöödega on veennud maailma teadlasi inimtekkelises kliimasoojenemises. Nüüd ollakse pea eranditult ühel meelel: see on probleem ja midagi tuleb teha.

Tehaksegi. Kliimaküsimus on oluline, sest loob energia tootmisele konteksti. Inimest üldjuhul ei huvita, kuidas elekter stepslisse saab, ometigi otsivad riigid Eestist Hiinani alternatiivseid energiaallikaid, vähemalt nähakse vaeva traditsiooniliste tootmisviiside puhtamaks muutmiseks.

Selguse mõttes – uute energiaallikate puhul räägitakse kõikjal maailmas kas päikesest või tuulest. Ainult nende kahe puhul on tehnoloogia järgmise paarikümne aasta jooksul niivõrd arenenud. Põhja ja parasvöötme piirkonnas, kus asub ka Eesti, tähendab see tuult. Uute tuulikute standardkõrgusel (150 meetrit maapinnast) jagub seda peaaegu aasta ringi. Seetõttu ongi Eesti ja lähiriikide jaoks sobivaim taastuva energia allikas tuul.

Samal ajal on tõsi see, et Eesti on teinud suuri investeeringuid põlevkivienergeetikasse. Utah, Jordaania, Auvere elektrijaam – need on mõned tuntumad näited. Viimane neist on ühtlasi planeeritud üleminekuna põlevkivilt alternatiivsetele allikatele, sest 50% ulatuses saab seal põlevkivi asendada biomassiga.

Eestlastele on aastaid pähe taotud, et põlvkivi on meie kuld ja energiaallikana veel aastakümneid asendamatu. Kliimapoliitiliste kvootide täitmiseks peavad eestlased oma kortereid soojustama, sõitma elektriautodega ja kodus radiaatori jahedamaks keerama, aga põlevkivi on püha.

See võib ju nii olla, ent vaatame ikkagi enne faktid üle. Kas tuuleenergia on efektiivsuselt põlevkivist aastakümneid maas? Kas maksumaksja sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvad investeeringud põlevkivisse on 2017. aastal endiselt õigustatud?

Tuule ja põlevkivi võrdlus
Võrdlen Eesti Energia hiigelinvesteeringut, uut Auvere põlevkivi elektrijaama, ja koostöös 200 Euroopa teadlasega välja arendatud Eesti tehnoloogial põhinevat uue põlvkonna elektrituulikut Eleon 3M116, Eesti tuuleenergia lipulaeva.

Kõigepealt investeeringu maksumus. Auvere elektrijaama koguinvesteering oli 638 miljonit eurot. See tähendab, et ühe installeeritud megavati kohta kulus 2,13 miljonit eurot. Ühe kolmemegavatise Eleoni elektrituuliku maksumus on 4,95 miljonit eurot, seega 1,65 miljonit eurot installeeritud megavati kohta. Eleoni investeering megavati kohta on 31% soodsam. Esimese raundi võitja: tuulik.

Maksumus ei ole alati kõige tähtsam, seepärast tuleb eraldi võrrelda efektiivsust. Auvere jaam on energiat tootnud 2015. aasta maikuust, Eleoni prototüüp Saaremaal on seda teinud 14 kuud kauem. Seepärast taandan arvutused ühele kuule. Toodangunäitajate võrdluses on Auvere tootnud 233,3 megavatt-tundi kuus ühe megavati kohta, Eleoni sama näitaja on 294,1. Eleoni toodang megavati kohta on 29% efektiivsem. Teise raundi võitja: tuulik.

Viimaks vaatlen kaudsemaid võrdlusnäitajaid, sest kontekst on samuti oluline. Nagu öeldud, on globaalsed keskkonnaküsimused kõikjal energiapoliitika kujundajad.

Auvere põlevkivijaam vajab veel lisainvesteeringuid, et selle põhjustatav negatiivne keskkonnamõju mahuks normide sisse. On paratamatu, et erinevalt tuulikutest ei jõua põlevkivist energia tootmisest keskkonnale tekkiv kahju kunagi päris nulli. Ka tooraine omahinna võrdluses on selge, et tuul on põlevkivi omahinnast lõpmatult odavam. Tuul ei saa kunagi otsa.

Kindlasti on oluline ka tööjõuga seotu. Kiputakse arvama, et tuulik ei vaja tööjõudu. See on ekslik arvamus. Üks suur tuulik koosneb 10 000 osast, mis vajavad ekspertidelt nii kokkupanekut kui ka hooldamist. Eleoni tuulikutööstus loob ühe megavati kohta kuni kuus püsivat töökohta, ühe 30 tuulikust koosneva pargi puhul tähendab see 612 töökohta. Teadaolevalt on Auvere elektrijaamas püsivalt tööl 46 töötajat. See teeb 0,153 töötajat megavati kohta. Tõsi, lisanduvad kaevurid, kuid ilmne on see, et töökohtade loomise poolest on tuulikutööstus võrreldav põlevkivitööstusega.

Nii tulebki kokkuvõttes tõdeda, et ka kolmas raund langeb tuulikute kasuks. Faktid räägivad selget keelt: tuul on põlevkivist 69% soodsam. Eesti oma tuulikutehnoloogia on nii sotsiaal-majanduslikus kui ka keskkonnahoiu kategoorias Eesti jaoks mõistlikum kui põlevkivitehnoloogiasse panustamine. Seljavõit.

– PISITEKST –
● Võrdlen Auvere põlevkivielektrijaama ja Eesti tehnoloogial põhinevat uue põlvkonna elektrituulikut Eleon 3M116.
● Eleoni investeering megavati kohta on 31% soodsam. Esimese raundi võitja: tuulik.
● Eleoni toodang megavati kohta on 29% efektiivsem. Teise raundi võitja: tuulik.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes