• Eesti

Hiiumaa tuulepargi äriedu sõltub euroliidu roheenergia statistikakaubanduse käekäigust

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea veebruar 14, 2017

Maaleht, 14.02.2017

Kuigi Nelja Energia Hiiumaa põhjaranniku lähistele kavandatava tuulepargi keskkonnamõjude hinnang midagi negatiivset keskkonnale tuulikute püstitamises ei näe, sõltub äriprojekti edukus sellest, kas enne 2020. aastat jõutakse euroliidu statistikakaubanduse ree peale hüpata.

Nimelt seisneb 700–1000 MW võimsusega kuni 160 tuulikust koosneva ja vähemalt kaks miljardit eurot maksma mineva tuulepargi rajamise äriidee ennekõike sellest Eestile tulevatest taastuvenergeetika nn statistikaühikute müügist ehk siis osalemisest Euroopa Liidu ühtses toetusskeemis, mis taastuvatest allikatest toodetavale energiale, sh tuuleenergiale on EL-is ette nähtud. Selle raames müüakse statistikaühikuid riikidele, kes ei suuda 2020. aastaks täita euroliidus kehtestatud 25% suurust taastuvenergia osakaalu määra. Järgmine periood peaks vältama aastatel 2020–2030, aga selle tingimuste kohta pole praegu veel konkreetset infot teada.

Tuul puidu ees eelisseisus

OÜ Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus märgib, et kui esimese kümne kuni tosinkonna aasta jooksul õnnestub statistikat müüa ja selle arvelt toetust saada, peaks ettevõtmine ennast niipalju ära tasuma, et vähemalt võetud laenud saavad makstud. Veerand sajandi peale arvestatuna on kogu projekti tulusus 8–10%, tänu praegustele, vaid 3–4% ulatuvatele intressimääradele rahvusvahelisel finantsturul võib loota, et omakapitali tootlus küünib teatud etappidel kuni 15%-ni.

„Me ei pane oma tuuleprojektiga põõna puidu põletamisele elektri tootmiseks Narva elektrijaamades. Oleme osa Põhjamaade energiasüsteemist ja sellele turule mahuvad ka teised,“ selgitab Kruus. „Küll aga on Euroopa Parlamendi töörühmades ringlemas palju erinevaid ettepanekuid taastuvenergia mõiste ja selle tootmise otstarbekuse osas. Üldiselt üha enam leviv arusaam ütleb, et biomassi on vaid siis mõttekas energia tootmiseks põletada, kui sellega kaasneb ka eralduva soojuse ärakasutamine, mitte selle mahajahutamine kusagil veehoidlas, nagu see tegelikult Narvas toimuks.“

Leidub ka vastalisi

Siseriikliku toetusega aastas kuni 3 TWh (3000 GWh) elektrienergiat tootev tuulepark arvestada ei saa, sest selle maksmiseks on piir ees – 600 GWh. Selle on aga Eesti juba olemasolevate maismaatuuleparkidega saavutanud.

Seega pingutavad hiiglasliku tuulepargi arendajad praegu selle nimel, et hiljemalt 2020. aastaks saaks mõnede taastuvstatistikat vajavate riikidega sellekohased lepingud sõlmitud. Suurimaks ohuks, mis takistaks nii kaugele jõudmist, peab Martin Kruus bürokraatiat või üle-Euroopaliste toetusmeetmete seiskumine või takerdumine.

Bürokraatiaks võib tuulepargi arendaja pidada ka käimasolevat kohtuasja – nimelt vaidlustas MTÜ Hiiu Tuul omaaegse maakonnaplaneeringu mereplaneeringu osa. Esimese astme kohus andis õiguse maavalitsusele, otsus kaevati edasi.

Muide – kevadel avatakse Hiiumaal ka siinkandi suurim ja võimsam päikeseenergia tootmise väli, mistõttu on juba kunagist plastisaart (mitmete plastitööstuse ettevõtete asetsemise tõttu saarel) hakatud nimetama energiasaareks.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes