• Eesti

Hiiumaale kahe miljardi eurost meretuuleparki plaaniv ettevõte sai keskkonnaekspertidelt rohelise tule

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea veebruar 14, 2017

Delfi Ärileht, 14.02.2017

Keskkonnaministeerium avalikustas kümme aastat kestnud uuringute tulemusel valminud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande, mis lubab rajada 100-160 tuulikuga meretuulepargi Hiiumaa rannikust põhja poole, 12 kilomeetri kaugusele ja koguvõimsusega 700 kuni 1100 megavatti. Keskkonnamõjude hindamisel ei leitud ühtegi olulist negatiivset mõju, mis leevendusmeetmete kasutuselevõtul keskkonda märkimisväärselt mõjutaks.

Meretuulepargi arendaja AS Nelja Energia tegevjuhi Martin Kruusi sõnul on kõige olulisem, et kümme aastat kestnud uuringite ja läbirääkimiste tulemusel on nüüd jõutud nii keskkonna kui kogukonna seisukohalt sobivaima lahenduseni. “Valminud keskkonnamõjude hinnang annab meile kindluse, et meretuulepark rajatakse viisil, millel puuduvad olulised negatiivsed mõjud nii Hiiumaa elanikele kui külalistele. Arutelude tulemusena korrigeerisime näiteks tuulepargi arendusalade paiknemist ning loobusime esialgu väljapakutud tuulepargi aladest Neupokojevi ja Apollo madalatel,” lisas ta.

Meretuulepargi loomisel arvestatakse vähemalt kahe miljardi eurose investeeringuga, mis paneb Kruusi sõnul Eesti majanduse elama ning tõstab ka siinset SKT-d. Nelja Energia äriplaan niivõrd suure koguse taastuvenergia tootmiseks on statistikakaubandus teiste Euroopa riikidega, kes ei suuda ettenähtud ajaks ise taastuvenergiat vajalikus koguses toota ja taastuvenergia eesmärke täita.

Ka mõjude hinnangus mööndakse, et tuulikute püstitamisel on oluline positiivne mõju majandusarengule, tööhõivele ja elektrienergia varustuskindlusele.

“Seega võiks meil 2020. aastaks olla juba lepingud statistikakaubanduseks sõlmitud. Eestist veel ühtegi müügitehingut tänaseks tehtud ei ole, aga neid riike, kellele müüa, on mitmeid. Näiteks Prantsusmaal on taastuvenergia puudujääk aastal 2020 prognoosi järgi 100 teravatt-tundi aastas Eesti kogu elektritoodang on kokku alla 10 teravatt-tunni, aga Prantsusmaal on ainuüksi 100 tWh puudu. Selle järgi on Holland, ka Belgia jääb jänni.”

Lisaks mürale, infrahelile ja vibratsioonile uuriti KMH käigus veel tuulepargi mõju merepõhja setetele ja rannaprotsessidele, merepõhja elustikule ja elupaikadele, vee kvaliteedile, hüdrodünaamikale, kalastikule, linnustikule, mereimetajatele, muinsusväärtustele, jääga seotud riske, navigatsiooniriskie, võimaliku õlilaigu levikut ning projekti visuaalset külge. Samuti tuulepargi mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele, heaolule ja varale, Hiiumaa turismile, kogukonnale, majandusele ja tööhõivele.

Kõige olulisemat positiivest mõju avaldabki tuulepargi rajamine sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, kuid KMH toob välja ka näiteks positiivse mõju kalade elupaikadele, kuna kunstlikud rifid hakkavad pakkuma elupaiku erinevatele merefauna ja -floora liikidele, andes sealhulgas toitu ja varju paljudele kalaliikidele.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes