• Eesti

Pärnu maavanem kehtestas merealade planeeringu

Tuuleenergia blogi - etea aprill 21, 2017

Parnu mereala planeeringSel nädalal kehtestas Pärnu maavanem Eesti teise merealade planeeringu, mis leiab alasid ka meretuuleenergia kasutuselevõtuks. Pärnu maakonnaga piirnevas mereala maakonnaplaneeringus on lisaks leitud aladele (kaardil roosana), kus saab meretuuleenergeetikat arendada määratud ka põhimõtted, mida peab järgima meretuuleparkide edaspidisel arendustegevusel, hoonestusloa menetlemisel ja mõjude hindamisel.

Meretuuleenergeetika arenduspiirkonna asukoha valikul on järgitud järgmisi põhimõtteid:

  • piirkonna asukoht üleriigilises planeeringus;
  • piirkond ei kattu kaitstavate loodusobjektidega;
  • mere maksimaalne sügavus on 30 meetrit;
  • kaugus mandrist ja püsiasustusega saartest on vähemalt 10 km.

Rannikust 10-12 kilomeetri kaugusele on meretuuleparkide arendamine lubatud kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Esimeses etapis tuleks tuulikuid ehitada madalamale ehk kuni 20 meetri sügavusele vette ning kasutada ei tohi suurt ehitusaegset müra tekitavaid vundamente. Sügavusvahemik 20-30 meetrit on määratletud II etapiks ehk pikemaajalisema perspektiiviga meretuuleenergia alaks. Meretuulikute planeerimisel tuleb hinnata mitmeid võimalikke mõjusid, vt täpsemalt planeeringu seletuskirjast.

Mereplaneeringu ajahorisondiks on aasta 2030+ ning see lähtub koostamise ajal kehtinud Eesti Vabariigi arengudokumentidest: Üleriigiline planeering Eesti 2030+, Eesti merenduspoliitika 2012-2020, Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 jt. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu meredirektiiviga. Planeeringulahendus tugineb keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele, mis sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi ning meetmeid negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.

Mereplaneeringuga on haaratud ca 2600 km2 suurune mereala. Meretuuleenergia kõrval on planeeringus käsitletud valdkondadeks kalandus, vesiviljelus, meretransport (laevandus, sadamad, taliteed ja jäärajad) ja sellega seotud taristu, puhkemajandus ja turism (avalikult kasutatav rannaala, purjetamine, mittemotoriseeritud mereturism ja meresport, veemotosport ja jetisõit, kaitstavad loodusobjektid), kultuuriväärtused ja merearheoloogia (Kihnu kultuuriruum ja Kihnu Väina Merepark), kaadamisalad, meretranspordiväline taristu, riigikaitse ja mereohutus.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes