• Eesti

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja: Taastuvenergiale üleminek – mitte kas, vaid millal

Eesti uudised - etea august 30, 2017

Delfi, 30.08.2017

Taastuvenergiale ülemineku puhul pole enam küsimuseks kas, vaid millal. Üleminek on juba toimumas. Tänaseks on kümned riigid, sajad linnad ja regioonid ning ettevõtted nagu Apple, CocaCola, Facebook, IKEA seadnud sihiks täieliku ülemineku taastuvenergiale. See, et üleminek taastuvenergiale on tehniliselt teostatav ja keskkonna seisukohalt vajalik, on olnud teada juba aastaid, ent nüüd on sellele lisaks järjest selgemaks saanud ka ülemineku majanduslik kasu.
Kiirenev globaalne üleminek taastuvenergiale

2016. aastal oli Euroopa Liidus kõikidest valminud elektrijaamadest 86% taastuvenergial põhinevad. Kõige enam lisandus tuuleelektrijaamu 12,5 gigavati jagu, päikeseelektrijaamu 6,7 gigavati jagu, samas kivisöeelektrijaamu lisandus vaid 243 megavati jagu. Fossiilkütustel töötavaid elektrijaamu läks 2016. aastal kasutusest välja 12 gigavati jagu. 2017. aastal avatav Auvere elektrijaam võib jääda ainsaks käesoleval aastal lisanduvaks tahket fossiilkütust kasutavaks soojuselektrijaamaks Euroopa Liidus. Ainuüksi see tõik näitab, kui mahajäänud on olnud Eesti senine energiapoliitika.

EL elektritootmisvõimsustest on esikohal tuuleelektrijaamad 16,7%-ga , tõugates esmakordselt troonilt kivisöeelektri. Globaalselt on loobutud sadu gigavatte tootvate uute kivisöejaamade loomisest ning teatatud olemasolevate jaamade enneaegsest sulgemistest. Mitu aastat järjest on enam kui pooled uutest elektrijaamadest taastuvatel allikatel põhinevad.

Taastuvenergial põhinev energiasüsteem loob demokraatlikuma, õiglasema ning rohkelt võimalusi pakkuva maailma. Kaotatud töökohad asenduvad uutega. Näiteks USA päikeseenergia sektoris töötab kaks korda rohkem inimesi (323 000) kui kivisöe sektoris (160 000). Teadmistemahuka majandusharuna kiirendab taastuvenergiatööstus ka innovatsiooni.

Käimas on rohetehnoloogiate revolutsioon, mis oma ulatuselt ja mõjult on sarnane esimese tööstusrevolutsiooniga, ent oma kiiruses võrreldav digitaalse revolutsiooniga. Tohutu hinnalangus on toimunud nii taastuvenergia, energiasäästu, elektrimobiilsuse kui ka akutehnoloogias, ent kiire areng on käimas ka jäätmemajanduses ja keskkonnasõbralikus põllumajanduses.

Taastuvenergia sektoris on tehnoloogia areng parandanud nii päikesepaneelide kui ka tuulikute tootlikkust. Võrreldes paari aasta taguse ajaga, on uued moodsad tuulikud võimelised tootma isegi kuni poole rohkem elektrit. Seda ka Eestis. Hiljutised tuule- ning päikeseenergia vähempakkumised on üle maailma võidetud hindadega, mis on odavamad kui ükskõik millises teises uues elektrijaamas toodetud energia hinnad.

Eesti võimalus

Eestile võiks taastuvenergiale panustamine olla suureks võimaluseks. Aastaks 2030 oleks taastuvenergiale üleminek tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas. Eesti saaks ära kasutada oma geograafilist eripära ja ressursipotentsiaali ning selle kuluefektiivsust.

Üleminek taastuvate allikate kasutamisele on muutunud poole soodsamaks. Investeeringute kogukulu ulatub kolme miljardi euroni. Paranenud tehnoloogia tõttu peab ka energiatootmisvõimsusi vähem rajama. Aastatel 2017-2030 kasvataks plaani elluviimine riigi SKP-d keskmiselt 2,2 % aastas. Kodumajapidamiste ostujõud kasvaks Taastuvenergia 100% mõjul 368 miljoni euro võrra aastas ja valitsussektori netotulud 139 miljoni euro võrra aastas. Lisaks impordiksime aastas ligi 600 miljoni euro eest vähem kütuseid.

Üleminekut oleks võimalik rahastada kohalikku erakapitalist, riigi CO2 oksjonituludest ning EL taastuvenergia koostöömehhanismidest, tarbijat koormamata. Ent nende meetmete rakendamine vajab riigipoolset tahet ja eestvedamist. Riigi ning ettevõtjate partnerlus on vajalik ka selleks, et koos kohaliku taastuvenergia tootmisega anda tõuge ka vast-tärganud kodumaisele taastuvenergia tehnoloogiaarendusele.

Erasektor on valmis ambitsioonika väljakutse vastu võtma. Selle tõestuseks ja suutlikkuse ilmestamiseks on fakt, et kümne aastaga on taastuvenergiast elektritootmisse investeeritud 837 miljonit eurot. Taastuvenergia sektor annab Eestis tööd juba üle 3000 inimesele ning ainuüksi palgamakse laekub riigieelarvesse enam kui paarikümne miljoni euro jagu aastas.

Tarbijad hoiavad tänu tehtud investeeringutele igal aastal kokku 40 miljonit eurot küttearvetelt, sest uued ja moodsad koostootmisjaamad kasutavad kallima kütteõli ja maagaasi asemel kohalikku väheväärtuslikku hakkepuitu. Samuti on vähenenud maagaasi tarbimine 300 miljonit m3 (40%).

Taastuvenergiale ülemineku plaan on konkreetne võimalus panna alus Eesti majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena. Vajalik on vaid riigipoolne valmisolek.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes