• Eesti

Rene Tammist: mille taga seisab taastuvenergia odavnemine Eestis?

Eesti uudised - etea oktoober 1, 2017

Postimees, 01.10.2017

Mis on tinginud taastuvenergia hinnalanguse mitmel pool mujal Euroopas ja milliseid samme on vaja astuda, et hinnalangus jõuaks ka Eestisse, arutleb Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist.

Saksamaa riiklik Bundesnetzagentur üllatas mõne kuu eest avalikkust teatega meretuulepargi rajamisest, mille võitis Taani energiafirma DONG Energy ja mis toetamist ei vajagi. Hiljutised tuule- ning päikeseenergia vähempakkumised üle maailma on võidetud hindadega, mis on odavamad kui ükskõik millisest teisest uuest elektrijaamast toodetud energia.

Mis on tinginud hinnalanguse ja milliseid samme on vaja astuda, et hinnalangus jätkuks? Kas lähitulevikus jõuame taastuvenergia tootmiseni, mille tootmiskulude katmiseks piisab ainuüksi elektri börsihinnast?

Kuidas elektritootmise omahinda allapoole saada?

Elektrienergia omahinda taastuvenergia projektis mõjutavad väga paljud tegurid, alates kapitali hinnast, kasutatavast tehnoloogiast, kütuse kulust, hoolduskulust, maa kasutamise kulust ja lõpetades administratiivsete ja võrguliitumisega seotud kuludega.

2016-2017 aasta tuule- ja päikeseenergia vähempakkumiste ülimadalate hindade taga maailmas on kiiresti paranenud tehnoloogia, mis võimaldab rohkematel tundidel aastas elektrit toota, seadmete pikem eluiga, suurem võimsus, vähenenud hoolduskulud, innovatsioon elektrienergia ülekandes ja tuulikute vundamentide rajamises. Samuti on arendajatele kättesaadav pikk ja odav raha.

Tähtsad on ka riigi sihikindel poliitika taastuvenergia eelisarendamisel, riikide poolt tehtav loamenetlus ja rajatav võrguühendus. Pole juhus, et meretuuleenergia vähempakkumiste odavrekordid on tulnud just Taanist ja Saksamaalt, kus innovatsioon on au sees ja riiklik tugi sektoril taga. Need riigid on olnud taastuvenergia arendamisel globaalseteks lipulaevadeks.

Eestis on taastuvenergia arendamine viimastel aastatel olnud pidevates poliitilistes tõmblustuultes. Projektide arenduskulusid saaks meil siiski samuti vähendada, ent erasektori võimalused selleks on piiratud. Arenduskulude vähendamiseks oleks Eestis vajalik administratiivmenetluste aegu lühendada, et menetlused kokku ei võtaks üle 3 aasta.

Ennast mujal tõestanud lahenduseks on keskse riikliku asutuse poolt koordineeritavad loa- ja administratiivmenetlused, mida tehakse projekti arendaja eest. Võrguga liitumise kulu vähendamiseks tuleks kaaluda Saksamaa või Taani eeskujul liitumiskulu osalist või täielikku sotsialiseerimist, liitujatelt põhjendamatute katsete tegemise nõudmise lõpetamist ning liitumisprotsessi ajalise kestvuse piiramist. Positiivseid samme viimases osas on astumas riiklik võrguettevõte Elering.

Kõige suuremaks kulukomponendiks projektis on aga kapitali hind ning hoolimata sellest, et Eesti riigirisk on võrdlemisi madal, siis teeb Eestis projektiarendajatele kapitali kalliks poliitiline risk, mis on tingitud poliitilisest ažiotaažist, mis viimastel aastatel taastuvenergia toetusskeemi ümber on toimunud.

Poliitikud peaksid suutma kokku leppida taastuvenergiale ülemineku pikaajalises eesmärgis parteideüleselt ning leidma meelekindlust stabiilse ja ettenähtava õiguskeskkonna tagamiseks. See on oluline ka sellepärast, et projekti arendajatel oleks võimalik näiteks tulevikus toodetavad energiakogused statistiliselt ette maha müüa ning seeläbi alandada projekti riski ja muuta see atraktiivseks suurtele institutsionaalsetele investoritele.

Võrrandi teine pool

Täiesti uutes taastuvenergia elektrijaamades toodetud elektrienergia omahind on juba täna soodsam kui fossiilkütustel töötavates elektrijaamades, ent tänane elektriturumudel ei kompenseeri elektrijaamade kapitalikulu, vaid elektri börsihind kujuneb ainult elektrijaamade muutuvkulude põhjal.

Kivisöe või gaasijaamade aga ka Eesti põlevkivijaamade ehituskulu ning seal toodetava elektri transportimiseks ehitatud võrkude rajamise kulud on tarbijad aastakümnete jooksul, kas läbi elektritariifide või riigieelarvete, juba kinni maksnud.

Samuti ei sisaldu elektrihinnas fossiilenergia tootjate poolt tekitatav kasvuhoonegaaside saaste kahju ja mitmed muud ühiskonna poolt sotsialiseeritud kulud. Lisaks makstakse jätkuvalt fossiilenergia tootjatele muid subsiidiume, ehkki nende maksmise lõpetamises lepiti kokku juba pea 10 aastat tagasi.

Seetõtu on iseäranis oluline, et elektriturureformid, mille Euroopa Komisjon läinud aasta lõpus käima lükkas ei peatuks poolel teel. Ent need ettepanekud on siiski veel ebapiisavad selleks, et reformide rakendumisel oleks elektrituruhinna vastu võimalik investeeringuid teha.

Jõuline turgude liberaliseerimine, monopolide võimu kärpimine elektriturul ning järelevalve tõhustamine on vajalikeks täiendavateks sammudeks. Otsustajate selgrootus EL heitmekaubanduse reformimisel on Euroopa kliima- ja energiapoliitika suurimaks häbiplekiks. 5-eurone CO2 ühiku hind ei motiveeri kedagi taastuvenergia projekti investeerima ning fossiilkütustest loobuma.

Euroopa Komisjoni tellimusel mõjuka konsultatsiooniettevõtte Ecofys poolt hiljuti valminud raport «Phasing out economic support to mature renewables?» sedastab, et CO2 hind mis adekvaatselt maksustaks kliimamuutustest tingitud kahju peaks olema 50 eurot. See mõjutaks omakorda ka investeeringuid taastuvenergiasse. Oluline on ka teiste otseste ja kaudsete fossiilenergia toetuste lõpetamine.

Võrrandi teiseks pooleks on seega elektrienergia hind ja mida see sisaldab. Elektrienergia börsihind erineb lisaks ülaltoodud teguritele ka tulenevalt sellest, millised elektrijaamad konkreetses hinnapiirkonnas turule toodavad, milline on nende kulubaas.

Saksamaale toetuste vabalt tuuleparki rajada võimaldab riiklik poliitika taastuvenergia eelisarendamiseks, mis arendajate jaoks päädib projekti madalama kulu ja riskiga ning kõrgem elektrihinna ootus. Eestis, kus tuulepargi arendajatel tuleks teha investeeringud Euroopa madalaima Nordpooli elektrihinna vastu on ainumõeldavaks teeks projektide kulu agressiivne vähendamine.

See eeldab poliitilist tahet. Ka siis ei pruugi elektrihinnast piisata tootmiskulu katmiseks. Päikeseparkide tootmiskulu on veel kaugel elektrienergia börsihinnast. Ka biokütustest tõhusalt toodetava elektri hind on kallim võrreldes tänaste börsihindadega, ent kui toodetud soojus tarbida ära kaugküttes või tööstuses, siis on see soodsaks viisiks taastuvenergia eesmärkide täitmisel.

Taastuvenergia odavneb kiiresti

Positiivne on see, et taastuvenergia toetusvajadus on tänu innovatsioonile ja riikide jõulistele meetmetele kiiresti vähenemas. Seda eriti just riikides, kus taastuvenergia arendamine on prioriteet. Panustamine taastuvenergiale tasub ära isegi siis kui sellele tuleb vähenevas määras ja ajutiselt peale maksta.

Taastuvenergia ulatuslikum kasutamine on näiteks Eestis juba toonud kaasa madalamad kaugküttesoojuse ning elektri börsihinnad ja parema elukeskkonna. Juhul kui taastuvenergia arendamine oleks riiklikuks sihiks, siis uute investeeringute tulemusena taastuvenergiale üleminekul kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2 protsenti aastas.

Meil oleks riigina võimalus panna pikaajaline alus majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes