• Eesti

Luksemburg maksab kinni osa kliimasoojenemisest ja meie elektriarvest

Eesti uudised - etea november 10, 2017

epl.delfi.ee 10.11.2017

Eesti riik müüb Luksemburgile 10,5 miljoni euro eest õiguse mitte toota nii palju taastuvenergiat, kui peab.
Teisipäeval allkirjastas majandus- ja taristuminister Kadri Simson kokkuleppe Luksemburgi asepeaministri ja majandusministri Étienne Schneideriga, millega Eesti müüb neile 2018. ja 2020. aastal meile eraldatud rohelise energia kvoodi hinnaga 10,5 miljonit eurot.

Nagu omal ajal saastekvootide müügiga, on Eesti riigil nüüdki võimalik raha teenida sellega, et müüme rikkamatele riikidele võimalusi saastada rohkem, kui nad on varem kokku leppinud. Euroopa Liit pani nimelt 2009. aastal paika, et liikmesriigid peavad oma energiatarbimises jõudma kindla tulemuseni. Eestis peab 2020. aastaks taastuvenergia moodustama tarbitud lõppenergiast 25% , Luksemburgis 11%. Nõuet ei suudeta seal täita, Eesti saavutas oma eesmärgi aga juba 2011. aastal. Luksemburg ostabki Eestilt hulga kvooti (ministeeriumi sõnutsi „statistikat”), et nad jõuaksid samamoodi oma lõppeesmärgini.

Seitse aastat tagasi, majanduskriisi ajal leiti Eestis, et meil on juba kaugelt üle täidetud Kyoto kliimaleppe nõue mitte ületada kasvuhoonegaaside emiteerimist võrreldes 1990. aastaga. Eesti saastas toona elektrijaamade tõttu väga palju ja 20 aastat hiljem oli Eesti heitgaaside hulk Euroopa Komisjoni teatel vähenenud lausa 66% võrra. See aga tähendas, et Eestil oli palju saastekvoote, mille sai maha müüa näiteks Jaapanile, Hispaaniale või Luksemburgile.

Saadud raha eest – ainuüksi 2011. aastal teenis Eesti teistele saastamise loa müümisega 158 miljonit eurot – on praeguseks soetatud Tallinnasse moodsaid tramme ja keskkonnahoidlikke busse, üle Eesti rajatud elektriautode laadimissüsteem, pandud püsti tuuleparke, renoveeritud soojapidavamaks hulk kortermaju, veelgi enam riigiasutuste hooneid (koole, muuseumeid, hooldekodusid, spordihooneid) tehtud keskkonnasäästlikumaks. Muuseas, ainult tänu nende kvootide müügile arvestamegi neid summasid praegu eurodes – riigieelarve miinus vähenes ja Eesti kvalifitseerus eurole üleminekuks.

Väiksem elektriarve
Mida siis tehakse selle 10,5 miljoni euroga, mis Luksemburg meile maksab? Kõige tõenäolisemalt jõuab see meist igaühe rahakotti tagasi. Nimelt teatas majandusministeerium, et saadud raha abil vähendatakse taastuvenergiatasu, mis tänavu on kilovatt-tunni kohta 1,04 senti ja millega elektrivõrguhaldur Elering kogub taastuvenergiatootjatele makstavat toetust.

„Kui nad ütlevad, et see läheb taastuvenergiatasu vähendamiseks, siis Elering teeb igal aastal 1. detsembriks arvutused selle kohta, kui palju järgmisel aastal tarbijad peavad taastuvenergiatasu maksma, et taastuvenergiatoetuseid finantseerida,” selgitas Eleringi juht Taavi Veskimägi. „Me saame mingi numbri, lahutame selle raha maha, allesjääva summa jagame kõigi tarbijate ja eeldavate tarbimise koguse peale laiali.”

Arvestades, et taastuvenergia toetusteks on viimastel aastatel välja makstud umbes 60–67 miljonit eurot, võib taastuvenergiatasu Eesti lõpptarbija elektriarvel väheneda umbes kuuendiku võrra.

Üleeuroopaline kvooditurg
Väike suurhertsogiriik võib aga uuesti hakata oma kukrut kergendama. Nimelt on Eesti Euroopa Liidu eesistujana jõudnud kokkuleppele ka paari uue kliimadirektiivi suhtes. Näiteks selles, kuidas peaksid liikmesriigid vähendama oma saastet sektorites, mis ei ole otseselt energiatootmise valdkonnas.

Eestil on vaesema ja vähem tööstusliku riigina ülesanne 2030. aastaks 2005. aastaga võrreldes vähendada kasvuhoonegaaside heidet 13% võrra. Luksemburgi eesmärk on koguni 40%. Kui nad seda täita ei suuda, tulebki hakata taas teistelt kvooti juurde ostma.

Peale selle hakkab aktiivselt tööle üleeuroopaline kvooditurg. „Tõenäoliselt järgmisel perioodil turg elavneb, sest vähendamiskohustused suurenevad ja riikidel võib tekkida vajadus ühikuid juurde osta,” sõnas keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt. „Kuidas riikidel oma kohustuste täitmisega on, selgub alles 2022. aastal, kui valmib eelneva perioodi ehk 2013–2020 aruandlus.”

Osa kvoodist tuleb ka metsandusest ja maakasutuse muutumisest – kui muudad metsa põlluks, siis kaotad jälle kvoodis. Eestil võib tekkida võimalus selliseid kvoote kunagi uuesti müüma hakata. Lihtne arvutus näitab, et meie rohelise energia praegune turuhind nende tehingute puhul võib olla umbes 15 miljonit eurot aastas (kolmandiku kvoodi müük kahel aastal 10,5 miljoni eest).

Riigikantseleis on igatahes aru saadud, et tegemist on formaalselt pea tasuta tulnud tuluga meie riigieelarvesse – oktoobri lõpus teatasid nad, et kutsuvad kokku energiastatistika töörühma, kelle ülesanne on koostada nimekiri riikidest, kes võivad olla huvitatud taastuvenergia eesmärgi täitmisest riikidevahelise koostöö abil, selgitada välja potentsiaalsed projektid ning võimalik mõju.

● Taastuvenergiatasu võib Eesti lõpptarbija elektriarvel väheneda umbes kuuendiku võrra.
● Igatahes on aru saadud, et tegemist on pea tasuta tulnud tuluga meie riigieelarvesse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes