• Eesti

Strandberg: põlevkivi on õnnetus, tulundusühistud panevad tuulikud pöörlema

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 8, 2017

Pealinn, 08.11.2017

“Ta on saastav, näiliselt küll odav, aga ta ei taga nii suurt kapitali taastumist, et see tööstus saaks olla jätkusuutlik,” rääkis poliitik ja teadlane Marek Strandberg, et riik peaks keskkonnasõbralikumatele tehnoloogiatele panustama. “Rootsis ja Saksamaal toodetakse hästi palju tuule- ja päikeseenergiat sellistes ettevõtlusvormides, mida nimetatakse tulundusühistuiks,” rääkis Strandberg. “Inimesed ise on selle ettevõtte osanikud, mis ka neile kui tarbijaile energiat toodavad. Ja mis saab olla ühistu liikmel selle vastu, kui mingil perioodil on elekter täiesti tasuta!”

Põlevkivitööstuse keskkonnanõuded karmistuvad aastast 2021, kuid poliitiku ja teadlase Marek Strandbergi hinnangul võiks riik põlevkivitööstuse edendamise nimel hoopis keskkonnasõbralikemale tehnoloogiatele panustada.

“Põlevkivile ei tasuks üldse panustada, see on ajast ja arust tööstus,” ütles teadlane ja poliitik Marek Strandberg põlevkivitööstusele seatud uute keskkonnanõuete kohta. “Põlevkivielekter kui selline on õnnetus. Ta on saastav, näiliselt küll odav, aga ta ei taga nii suurt kapitali taastumist, et see tööstus saaks olla jätkusuutlik.”

Energiapööre on ajast maha jäänud

Strandbergi sõnul tulnuks otsustav pööre alternatiivsete energiaallikate poole teha juba mitukümmend aastat tagasi.

“Me oleme maha maganud ligi kolmkümmend aastat,” rääkis Strandberg. “Teistlaadsele energeetikale olnuks mõistlik hakata panustama juba siis. Rootsi taastuvenergia programmid näiteks on pärit juba aastast 1989-91. Tegu on pikaajaliste strateegiliste muutustega.”

Valikuid on tema sõnul mitmeid. “Panustada tuleks tuuleenergeetikale ja päikeseenergiale,” sõnas Strandberg. “Need lahendused tulevad aga siis, kui keegi nende järgi küsib.”

Sihte selles suunas seadma aga peaks, sest Põhjamaades selline pööre end igati ära tasunud.

Taanis, Rootsis ja ka Saksamaal on kohati perioode, kus tuuleenergia ei maksa midagi.

“Tuuleenergiaga on läinud niimoodi, et näiteks Taanis, Rootsis ja ka Saksamaal on kohati perioode, kus tuuleenergia ei maksa midagi,” sõnas Strandberg. “Võiks öelda, et õudne lugu, see on ju majanduse jaoks kahjulik! Seda aga vaid esmapilgul. Kõik sõltub sellest, kuidas seda energiat toodetakse.”

Võti peitub tema sõnul ettevõtlusvormis.

“Rootsis ja Saksamaal toodetakse hästi palju tuule- ja päikeseenergiat sellistes ettevõtlusvormides, mida nimetatakse tulundusühistuiks,” rääkis Strandberg. “Inimesed ise on selle ettevõtte osanikud, mis ka neile kui tarbijaile energiat toodavad. Ja mis saab olla ühistu liikmel selle vastu, kui mingil perioodil on elekter täiesti tasuta!”

Põhjamaade elektribörsil NordPool on tuuleenergia elekter tihti ülepakkumises.

“Kui tuulikuid on palju ja tuul puhub kogu aeg, siis börsil on ülepakkumine,” sõnas Strandberg. “Näiteks Taani tuulikute rohkuse tõttu on NordPoolil aeg-ajalt tuuleelekter üliodav. Kui börsil on ülepakkumine, siis hind ju langeb. Ja mis saab kellegi selle vastu olla? Tootja saab oma kasud kätte ja kasutajad saavad tänu tasuta tuuleenergia hulgale pidada kasvuhooneid ja seal talvelgi led-valgustite abil soodsalt kurke, tomateid või maasikaid kasvatada.”

Energia võib olla tasuta

Teadlase sõnul ongi energeetika valdkond, kus turg tugevalt sekkuda võib.

“Energia võibki olla nullise hinnaga ja sellisena teda ka kasutatakse,” sõnas Strandberg. “Kujutan ette, et kui me oleksime seda juttu rääkinud aastal 1945, et panga intress võib olla negatiivne ja raha hoidmiseks pangas tuleb peale maksta! Meid oleks välja naerdud, sest toonases rahasüsteemis polnud säärast mõistet nagu negatiivne panga intress. Rahakorraldus aga muutus 1972. aastast ja negatiivne intress sai täiesti tavaliseks nähtuseks majanduses. Kui pangas on negatiivne intress, on see just hea aeg laenuraha investeerimiseks. Energeetikas on sama lugu.”

Enamus tsiviliseeritud riike muutsid oma majanduslikku ja tehnoloogilist käitumist energeetikas kahe rahvusvahelise konventsiooni järgselt.

“Rahvusvaheliselt näitasid energiatehnoloogiliselt õige arengutee kätte 1992. Aastal Rio de Janeiros vastu võetud liigirikkuse kaitse konventsioon ja 1997. aastal Giottos vastu võetud kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise konventsioon. Neil mõlemil oli riikidele suur mõju, paraku Eestis aga mõlemaid konventsioone naeruvääristati ja naeruvääristatakse jätkuvalt. Valitseb arusaam, et tegemist on poliitilise trikiga , mis tegelikult muidugi nii ei ole. Tulemuseks on see, et oleme lõhkise küna ees, meil pole korralikku energeetikat ega käsitlust energiakandjatest.”

Eesti kliima on tuulikutele soodne

Teadlase sõnul on meie kliima tegelikult tuuleenergia arendamiseks põhjamaadega sarnaselt soodus.

“Loomulikult on meie tingimused soodsad,” sõnas Strandberg. “Meil on ka olemas tehnoloogia, mis Eesti tuuleenergeetika väga heale tasemele võimaldaks viia. Vennad Sõnajalad on näiteks oskajate inseneridena leiutanud tuuleturbiini konstruktsiooni, mille rootori läbimõõtu võib kasvatada väga suureks. Seda ilma, et generaatori kasutegur langeks. See tehnoloogia võimaldaks paigutada ka sisemaale sobivale maastikule tuulikuid , mille kasutegur küüniks 45 protsendini ja üle selle. Tuuliku kasutegur on see arv, mis ütleb, kui palju tunde aastas tuulik täisvõimsusel töötab. Tavalise loogika järgi ehitatud tuuliku kasutegur sisemaal on umbes 20-25% ja merel, kus tuuled püsivad , on tavapäraste tuulikute kasutegurid 30 % ümber. Sõnajalgade leiutatud tuuliku kasutegur tõuseb sisemaalgi, kus metsad ja muud takistused tuule liikumist pidurdamas, 45 % peale.”

Tuuleenergeetika laialdasemat kasutuselevõttu takistab teadlase sõnul poliitikute otsustamatus.

Põlevkivienergeetikute lobi valitsuses on liiga tugev ja mõjuv.

“Keegi aga ei taha otsustada, sest põlevkivienergeetikute lobi valitsuses on liiga tugev ja mõjuv,” ütles Strandberg, kelle sõnul on senised energiakavad läbi kukkunud. “Tegelikult on Eesti Energia vedelkütuste programm läbi kukkunud arvutusvigade tõttu. Eesti Energia plaan hakata tootma põlevkiviõlist vedelkütuseid kukkus läbi lihtsal põhjusel, kuna vedelkütuse tootmise kulud oleksid läinud väga suureks ja vedelkütustest oleks saanud vähem energiat tagasi kui vesinikku kasutusele võttes. Sest vesinikku tuleb toota niikuinii, selleks et põlevkivist vedelaid kütuseid saada.”

Jordaania ja Utah’ raha visati maha

Samuti on teadlase sõnul märkimisväärne summa meie ühisraha raisatud kahe Jordaaniasse ja USAsse kavandatud suurprojekti peale.

“Investeeringud Jordaanias, investeeringud Utah osariiki on mahavisatud raha,” ütles Strandberg. ” Selle nõmeduse peale on kulunud märkimisväärne summa meie ühisraha. Kõik said aru, et kõrbes, kus pole vett, pole võimalik ehitada elektrijaama, kus tekkivat kuuma auru tuleb kuidagi jahutada. Kuidas keset kõrbe Jordaanias, kus temperatuur kõrveliival tõuseb 70 kraadini, kus pole vett, kus vesi on rahvuslik ressurss mida jahutuseveena kasutada ei tohi, soovitakse ehitada elektrijaama? Tulemus oli algusest peale ette teada. Ma ei välista, et poliitikuid on ka ära ostetud, et sellised otsused üldse sündida said. Või Utah osariigis, kus samuti on põhjavesi olulise tähtsusega ressurss. Utah osariigis põlevkivi kaevandamine on sama, mis Eestis. See rikub põhjavee kihti.”

Teadlase sõnul tuleks tuuleenergeetika arendamiseks seada selged sihid.

“Keegi peab püstitama nüüd selge sihi, et see kaotatud aeg vajab tagasi tegemist,” rõhutas Strandberg. “Energiaprogrammid on pikaajalised. Igal ajastul on võimalus inimestele mugavust tagavad tehnoloogiad arukalt välja vahetada. Huvi tuleb allutada arukusele ja arvutusele.”

Kõigiti kaasaegsed tuulepargid ei tohiks teadlase sõnul ka kohalikke elanikke häirida. Vastupidi, tulundusühinguna võiksid need põhjamaade eeskujul vägagi populaarseks saada.

Tulundusühing tekitaks inimestel huvi tuuleenergiat toota

“Esimene asi – muuta tuleb elektrituru seadust,” ütles Strandberg. “Täna tohib meie elektriturul osaleda ettevõte ,mis on kas osaühing või aktsiaselts. Sel hetkel aga, kui elektrienergiat saab turul toota ka tulundusühing, tekib inimestel huvi enda maa ja lähiümbrus kasutusele võtta iseenda huvides elektri tootmiseks. Kopenhaageni näide on siin ilmekas. Seda sel hetkel, kui Kopenhaageni lahel põõrlevad arvukad tuulikud muutusid osaliselt nende inimeste omaks, kes lahele vaadet omakodude akendest nägid. Nad ütlesid kohe, et iga tuuliku pööre tähendab meile raha panka ja meile meeldivad need tuulikud seal. Nii lihtne! Sel hetkel, kui tuulik hakkab igaühele, kes selle maa peal elab, tootma kasu, pensionitulu või lihtsalt tulu, nii hakkab see tuulik inimestele meeldima.”

Häirivat mürafooni ja vibratsiooni teadlane takistuseks ei pea.

“Müra mõjutab inimest, aga müriseda saab tuulik, mis on kehvalt ehitatud,” sõnas Strandberg. “Millel on käigukast, mis pole korralikult toimima sätitud. Vibratsioon on ju igasuguse mehaanilise süsteemi osa. Ka müra normid on meil kehvad. Kuid juhul, kui inimesed saaksid ise investeerida tuulikutesse ja olla tuuleenergeetika tootmisel osanikud, valiksid nad loomulikult investeerimisobjektiks tehnilise seadme, mis ei mürise. Tänavailgi ju kuuleme sõitmas logiseva mootoriga autosid, samas teine seal kõrval vägagi täislik tehniliselt. Küsimus pole ju milleski muus kui selles, millist ja kui korras masinat kasutada. Olen Sõnajalgade tuulikut kord Saaremaal külastanud, see on näiteks konstrueeritud ilma käigukastita. Palju rutiinset müra jääb vabal võllil pöörleva tuulikuga olemata. Ka auto mürisesid sada aastat tagasi olul rohkem kui täna. “

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes