• Eesti

Tuuleenergia märksõnad: kasv, odavnemine, digitaliseerimine

Tuuleenergia blogi - etea november 15, 2017

Tuuleenergias on praegu aktuaalsed kolm märksõna – kasv, hinna odavnemine ja digitaliseerimine.

1. Kasv

Puudutab nii tuuliku masti, labasid, võimsust ehk seega ka elektritoodangut. Kõrgem mast lubab toota tuuleenergiat kõrgusel, kus tuul on ühtlasem ning suurem rootori diameeter tähendab suuremat tuule püüdmise ala. Näiteks on Paldiskis Pakri poolsaare esimesed, 2,3MW tuulikud 90meetrise rootori läbimõõduga ja labade tuulepüüdmispindala ligi 6 300 m². Nordexi uute, 4–4,5megavatiste mudelite tuulikute puhul ulatub torn koos labaga ligi veerandi kilomeetri kõrgusele ja tuulepüüdmispindala on üle 17 000 m². Tuuleenergia toodangus tähendab see märkimisväärset kasvu.

Suurenenud on ka tuuleparkide suurused, näiteks oli 1991. aastal rajatud esimese meretuulepargi suurus 5 MW, millest on tänapäeval võimsam juba ainuüksi üks meretuulik. Valmis meretuuleparkidest on praegu võimsaim 630 MW London Array park, kuid selle tiitli võtab peatselt üle ehituses olev 1200 MW võimsusega Hornsea 1 meretuulepark Inglismaa ranniku lähedal.

2. Hinnalangus

Nii eelkirjeldatud innovatsioon ehk oskus rohkem tuult kinni püüda kui ka mastaabiefekt, seda iseäranis meretuuleenergias, on tuuleenergias tinginud kiire hinnalanguse.

Juba eelmine aasta tõi uudise, et Taanis ja Hollandis võideti meretuuleenergia vähempakkumised vägagi konkurentsivõimeliste hindadega – vastavalt 49,9 eurot ja 78 eurot megavatt-tunni eest esimesel oksjonil ning 54,50 eurot megavatt-tunni eest samal aastal toimunud teisel oksjonil.

Olgu öeldud, et veel eelmise kümnendi lõpus rajamisotsuse saanud Suurbritannia Walney Offshore Wind Farmi meretuulepark toodab energiat hinnaga 158 eurot megavatt-tund.

Sel aastal toimus ka Suurbritannias uus meretuuleenergia oksjon, kus võrreldes eelmise korraga olid hinnad kukkunud 50%, jäädes samal ajal vahemikku 64,10–86 eurot megavatt-tunni eest. Kõige suurema üllatuse tegi aga tänavu kevadel Saksamaa vähempakkumise voor, mille võitsid kolm meretuuleparki ilma igasuguse toetuseta, mis tähendab, et taastuvenergia tasu nendele elektrijaamadele ei maksta. See on esimest korda ajaloos, kui meretuulepargid rajatakse turutingimustel.

Täpsuse huvides tuleb küll öelda, et vähempakkumine ei sisaldanud võrgurajamise kulusid, mille katab riik. Lisaks on Saksamaa projektide puhul tegemist järgmise võimsusklassi, 13–15megavatiste tuulikutega ning lisaeelised tulevad projektide suurusest – 2 × 240 megavatti ja 960 megavatti – ja samuti ka asukohast, vähenenud hoolduskuludest ja tuulikute pikemast elueast.

Küll näitavad need eri riikide näited aga selgelt trendi ja kiirust, kuidas tuuleenergiast on saanud väga konkurentsivõimeline energiatootmise viis.

3. Digitaliseerimine

Digitaliseerimisest on saanud võtmesõna tuulikute hoolduses, kus on järjest enam kasutust leidmas lennundusest ülevõetu nn big data praktika. See tähendab, et rikete ja hooldusalane informatsioon kogutakse kokku võimalikult paljudest tuulikutest, misjärel omavahelisel võrdlemisel ja seoste leidmisel tekib teadmine, kuidas tuulikuid efektiivsemalt hooldada.

Kui mõni tuuliku parameeter hakkab paigast nihkuma, siis otsib süsteem välja varasema analoogse juhtumi ja teeb selle põhjal hooldusmeeskonnale töökäsu. Selliselt saavutatakse ennetav hooldus, mitte hilisem rikke kõrvaldamine. Eesti idufirma Planet OS, kes hiljuti liitus USA suurettevõttega Intertrust, on selles vallas kindlasti me paljulubav edulugu.

Tuul koos päikesega on üle maailma kõige kiiremini kasvav elektritootmise valdkond, mis ühtlasi on tinginud mõlema elektritootmise hinna märkimisväärse alanemise.

Tuule- ja päikeseenergia edukus omakorda on käivitanud aga kõikjal maailmas energiasüsteemide muutumise. Euroopas on praeguseks installeeritud tuulikuid koguvõimsusega 153,7 GW, mida on rohkem kui hüdro- või tuumaenergial töötavaid elektrijaamu ning mullu mööduti ka kivisöe elektrijaamade võimsustest.
Arvestades aga nii energia- kui kliimapoliitika alaste eesmärkide ambitsioonikust, on vajalik võtta kasutusele senisest veel rohkem tuuleenergiat ja seda iseäranis merel. Seda nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis.

Arvamusartikkel on valminud Tartu Maaülikoolis novembri alguses toimunud Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIX (TEUK XIX) konverentsil esinenud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni ettekande põhjal ja ilmus 15.11.2017. a Äripäeva Tööstusuudistes

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes