• Eesti

Eesti tuuleenergia peab jõudma järgmisele arenguastmele

Tuuleenergia blogi - etea jaanuar 23, 2018

Tänu soodsamatele tuuleoludele kasvas Eesti tuuleenergia toodang möödunud aastal 13% võrra, kuid ühtegi uut tuuleparki mullu ei lisandunud. Eestil on püstitatud ambitsioonikad eesmärgid nii kliima- kui energiapoliitikas, kuid praktikas pole neid võimalik ellu viia.

Lühiajalises plaanis on Eesti seadnud eesmärgi viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 17,6 protsendini. Lõppenud aastal oli see näitaja veel 16,8 protsenti ning tuuleenergia osakaal elektri kogutarbimisest püsis võrreldes 2016. aastaga samal ehk 7% tasemel.

Eesti pikaajalise kliimapoliitika kohaselt tuleb energiamajanduse heidet otsustavalt ja oluliselt vähendada ning asendada taastumatul ressursil põhinev ja saastav energiatootmine kohaliku taastuvenergiaga. Lisaks on Eestil head eeldused viia ellu koostööprojekte nende EL liikmesriikidega, kes on kogu taastuvenergia eesmärkide täitmisel veel mägede taga.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on tuuleenergial Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisel oluline roll, kuid selleks tuleb valdkonnas teha restart.

„Kuigi inimestel tuleb taastuvenergiast rääkides enamasti silme ette tuulik, siis tegelikult moodustas tuuleenergia taastuvenergia kogutoodangust 2017. aastal alla poole ehk vaid 42 protsenti. Vähese tuuleenergia põhjuseks on see, et igale tuulepargi projektile on kuskil mõni huvigrupp vastu, olgu selleks siis Kaitseministeerium või mis veelgi imelikum – looduskaitse,“ rääkis Kasonen.

Kasonen rõhutas, et tuuleenergia kasutuselevõttu tuleks oluliselt lihtsustada, võimaldades seejuures ka kiiremat ja lihtsamat juurdepääsu elektrivõrgule. „Täna on tuulepargid võrguettevõttele erakorralised projektid, mille liitumine tuleb kulukam kui taastuvenergiat arvestataks juba kogu energiasüsteemi planeerimisel. Seetõttu võiks riik ise tuuleenergia tootjate eest liitumisvõrku arendada nii nagu teeb seda näiteks Taani ja Saksamaa,“ ütles Kasonen.

Eestis töötab täna 139 tuulikut koguvõimsusega 310MW. Tuulepargid tootsid möödunud aastal 670 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat, millest taastuvenergia toetust maksti 539 GWh-le ehk vähem kui aastane maksimaalne toetuspiir ette näeb. Nimelt toetatakse Eestis tuulikuid ainult 12 esimese tööaasta jooksul ning seejuures rakendatakse iga-aastast 600GWh kogumahu piirangut.

“Eesti tuuleenergia peab jõudma järgmisele arenguastmele” on saanud ühe vastuse

  1. jaan ütleb:

    Kokkuvõttes on hea, et Eestisse pole püstitatud hulgaliselt ebaefektiivseid viletsa tehnoloogiaga tuuleparke, millele maksumaksja peab peale maksma.
    Globaalses kliimapäästmises poleks sellest tolku, kui meie kasvõi kogu oma riigieelarve tambiksime roheenergiasse – maailmas ei muutuks sellest midagi, meie osakaal on nii väike. miski promilli osake vaid vast
    Palju efektiivsem on kasutada meie kõige võimsamat vahendit – oma häält.
    Maailmas on jämedalt 200 riiki, seega meie hääl on pool protsenti. EU riigina ehk rohkemgi – terve protsendi väärt.

    Meie hääl kuskil kliimakonverentsil on 70 korda võimsam kui meie raha!

    Kasutagem siis oma häält ja sundigem suurriike tegema säästvaid tegusid!

    Ise teeme need teod siis kui need ka majanduslikult tasuvaks muutuvad. Pole mõtet veduri ees joosta ja selle eest veel peale maksta… sõidame pigem teises vagunis.. 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes