• Eesti

Rene Tammist: elu pärast PÕXIT- millest saame energiat kui oleme teinud põlevkiviga lõpparve?

Eesti uudised - eteap March 18, 2018

Delfi, 18.03.2018

Vähem kui aasta eest OECD poolt avaldatud esimene Eestit käsitlev keskkonnatoime aruanne tõdeb, et „Põlevkivist sõltuvuse vähendamine on Eesti number üks majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne proovikivi ning riik ei saa oodata tegevusetult põlevkivivarude ammendumist. Riigi majanduse ning inimeste tervise ja heaolu nimel peab Eesti leidma viisi oma majanduse rohelisele teele suunamiseks täna.”
Lähikümnenditel tuleb energiatootmine täielikult süsinikust puhastada. Uus majandusmudel kätkeb endas hulgaliselt võimalusi. Juba täna on käimas rohetehnoloogiate revolutsioon, mis oma ulatuselt ja mõjult on sarnane esimese tööstusrevolutsiooniga, ent oma kiiruses võrreldav digitaalse revolutsiooniga. Kiire hinnalangus on toimunud nii taastuvenergia, energiasäästu, elektromobiilsuse kui ka akutehnoloogias, ent kiire areng on ka jäätmemajanduses ja keskkonnasõbralikus põllumajanduses. Seetõttu tuleks põlevkivienergeetikast väljumist vaadata mitte ainult keerulise väljakutse, vaid ka võimalusena.

Energeetikaringkondades pole taastuvenergiale üleminekust rääkides enam küsimuseks kas, vaid millal üleminek toimub? Seda, et üleminek taastuvenergiale on tehniliselt teostatav ja keskkonnaseisukohalt vajalik, on olnud teada juba aastaid, ent nüüd on sellele lisaks järjest ilmsemaks saanud ka ülemineku majanduslik kasu. 2017. aastal näitasid mitmed riikide poolt korraldatud taastuvenergia tehnoloogiate vähempakkumised, et paljudes regioonides on uute taastuvenergia elektrijaamade rajamine odavam kui olemasolevate kivisöe ja tuumajaamade käitamine. Hiljuti USA Colorado osariigi vähempakkumisel ilmnes, et isegi kui kombineerida taastuvenergia tootmine salvestusega, on tulemus tarbijale soodsam kui olemasolevate kivisöejaamade töö jätkamine.

Seda, et kivisöe – ja põlevkivielekter muuseumisse kuuluvad, on eriti ilmekalt näha uute elektrijaamade investeerimistrendidest. 2017 aastal oli Euroopa Liidus kõikidest valminud elektrijaamadest 85% taastuvenergial põhinevad. Fossiilsetel allikatel nagu kütteõlil ja kivisöel töötavat elektrivõimsust läks kasutusest välja kordades enam kui seda lisandus. Tõik, et 2017. aastal lisandunud Auvere elektrijaam oli üheks väheseks 2017. aastal tahkel fossiilkütusel lisanduvaks soojuselektrijaamaks Euroopa Liidus näitab Eesti senise energiapoliitika mahajäämust.

Taastuvenergia tehnoloogiate odavnemisele lisaks sunnivad musta energia jaamu sulgema riikide kliima- ja energiapoliitika meetmed. Mõttekoja Carbon Trackeri hiljutine raport näitas, et juba praegu on 54% kivisöejaamadest EL-is kahjumlikud ja lähikümnendil kahjumis jaamade hulk kasvab. Rangemate õhusaastenormide ning kerkiva CO2 hinna tõttu kasvavad kahjumid miljarditesse eurodesse. Kui riik lõpetaks põlevkivielektri subsideerimise ressursidetasude langetamise läbi, siis arvestades EL heitmekaubanduses läbiviidud reformide oodatavat mõju, näeksime paari aasta vaates põlevkivijaamade seiskumist. Saastavate ja kahjumlike jaamade sulgemine ja asendamine uute taastuvenergiavõimsustega on raporti kohaselt oluliselt soodsam.

Arengud Eestis

Taastuvenergia osakaal ulatus Eestis 2016. aastal energia lõpptarbimises Eurostati andmetel 28,81%-ni: soojussektoris 51,2%, elektrisektoris on taastuvenergia osakaal 15,5% ning transpordisektoris 0,4%. Eestis toodeti Eleringi andmetel 2017. aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku 1620 GWh. Enamus taastuvatel allikatel põhinevast elektrienergiast ehk 875 GWh toodeti biomassist, biogaasist ja jäätmetest, mis kokku moodustas 54% toodetud taastuvelektrist. Tuuleenergia osakaal moodustas 2017. aastal 41,3% taastuvenergia toodangust ja kokku toodeti aastas 669 GWh elektrienergiat.

Võrreldes Eestit naabritega, siis taastuvenergia osakaalult elektri kogutarbimisesse on Eesti 15,5%, meie naabrid Soome 32,9% ja Läti 51,2%. Euroopa Liidu keskmine näitaja 2015 aastal oli 29,6%. Meie suhtelist mahajäämust kinnitab ka hiljutine OECD raport „Keskkonnatoime ülevaated Eesti“ mis leidis, et Eesti taastuvenergiaallikates toodetava elektri näitajad on ühed OECD madalamad.

Transpordisektoris oli Eesti taastuvenergia kasutamise näitaja kõigest 0.4%, mis jääb kaugele maha Euroopa 2020. aastaks seatud 10% eesmärgist. Alternatiivkütuste infrastruktuur on hiljutise Euroopa Komisjoni liikmesriigi põhise hinnangu kohaselt Eestis puudulikult arendatud ning kavandatavad meetmed ebamäärased.

Eestile võiks taastuvenergiale panustamine senisest suuremas mahus olla suureks võimaluseks. Taastuvenergia koja ja mitmete erialaseltside ning teadlaste koostöös valminud kava leiab, et aastaks 2030 oleks taastuvenergiale üleminek tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja lubaks Eestil kasutada ära oma geograafilist eripära ning ressursipotentsiaali ning selle kasutamise kuluefektiivsust.

Taastuvenergia 100%

Taastuvenergia 100% stsenaariumi taastuvenergia elektritootmise portfell Eestis koosneb maismaa ja avamere tuuleparkidest, biomassi ja biogaasi koostootmisjaamadest, hüdroakumulatsiooni pumpjaamast, päikeseelektrijaamadest ning vähemal määral hüdrojaamadest. Elektritootmises moodustaksid 62,5% tuuleenergia tootmisvõimsused, 22,2% biomassi ja 3,5% päikeseelektrijaamad. Eestis on suurepärane tuuleenergia ressurss, eriti avamerel, mille arendamine võimaldaks tagada suurema osa Eesti energiavajadusest. Taastuvenergiale ülemineku seisukohalt on meretuuleparkide arendamine hädavajalik. Biomassi potentsiaal on suures osas veel kasutamata. Elektrienergia suuremahuliseks salvestamiseks sobivad hüdroakumulatsiooni pumpjaamad, mida täna on arenduses Paldiskis ning Eesti Energia vanadel kaevandusaladel.

Soojusmajanduses põhineks energiatootmine valdavalt biomassil 80,5% ning soojuspumpadel 18,4%-ga. Ka soojusmajanduses on võetud suund suuremahulisemate salvestite arendamisele suurematesse kaugküttevõrkudesse. Võrreldes varasema kavaga on avaldatud ka visioon TE100 transpordis, mis on saavutatav aastaks 2050. Selleks tuleks keelustada fossiilsetel allikatel töötavate sõidukite registreerimine Eestis aastast 2030, sarnaselt paljudele teistele EL riikidele, kes on nendest sammudest juba teada andnud. Elektrisõidukite lisandamisel on plussiks ka see, et neid saab rakendada lühiajaliselt muutlike taastuvenergiajaamade salvestuslahendustena.

Üleminek taastuvate allikate kasutamisele on muutunud võrreldes nelja aastaga taguse ajaga, mil kava esmakordselt avaldati, poole võrra soodsamaks, investeeringute kogukulu ulatub 3 miljardi euroni. Paranenud tehnoloogia tõttu peab vähem rajama ka energiatootmisvõimsusi. Aastatel 2018-2030 kasvataks plaani elluviimine keskmiselt riigi SKP-d 2,2 % aastas. Kodumajapidamiste ostujõud kasvab TE100 mõjul 368 miljoni euro võrra aastas ja valitsussektori netotulud 139 miljoni euro võrra aastas. Ligi 600 miljoni euro eest aastas impordiksime vähem fossiilkütuseid.

Üleminekut oleks võimalik rahastada kohalikku tarbijat koormata erakapitalist ja riigi CO2 oksjonituludest ning EL taastuvenergia koostöömehhanismidest. Ent nende meetmete rakendamine vajab riigipoolset tahet ja eestvedamist.

Erasektor on valmis ambitsioonika väljakutse vastu võtma. Selle tõestuseks ja suutlikkuse ilmestamiseks on fakt, et kümne aastaga on taastuvenergiast elektritootmisse investeeritud ligi 900 miljonit eurot. Taastuvenergia sektor annab Eestis juba tööd üle 3000 inimesele ning ainuüksi palgamakse laekub riigieelarvesse enam kui paarikümne miljoni euro jagu aastas. Tarbijad hoiavad tänu tehtud investeeringutele kokku igal aastal 40 miljonit eurot küttearvetelt, sest uued ja moodsad koostootmisjaamad kasutavad kallima kütteõli ja maagaasi asemel kohalikku väheväärtuslikku hakkepuitu, samuti on vähenenud maagaasi tarbimine 300 miljonit m3 (40%).

Taastuvenergiale ülemineku plaan on konkreetne võimalus loobuda põlevkivi kasutamisest, panna alus Eesti majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena. Vajalik on vaid riigipoolne valmisolek selleks.

Artikkel on sarjast Tuleviku Eesti, kus arutatakse, kuidas vähendada eestlase ökoloogilist jalajälge ja samal ajal tagada Eesti energiaga varustatus. Vaata ka sarja esimest lugu Andres Tarandilt: “Eestlane kütab mõnuga kliimat. Meie majandus õitseb reostuse arvelt”.

Vaata ka

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes