• Eesti

Heitgaaside vähendamise võimekus on suurim transpordis ja energeetikas

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea mai 2, 2018

BNS, 02.05.2018

Kui eelmisel nädalal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) tutvustatud uuringu kohaselt on kasvuhoonegaaside vähendamine transpordi sektoris kõige kulukam, siis keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on potentsiaal kasvuhoonegaaside vähendamiseks kõige suurem just transpordi- ja energiatootmise sektorites.

Transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmisese sektorite heide moodustab riigi koguheitest kolmandiku. Järgmise kümnendi jooksul tuleb Eestil neis viies sektoris kasvuhoonegaase vähendada 13 protsenti. See tähendab, et aastal 2030 peab kasvuhoonegaaside heide olema ligikaudu 600 000 tonni võrra väiksem kui praegu, teatas keskkonnaministeerium.

Uuringu kohaselt on suurima heite vähendamise potentsiaaliga sektorid transport, väiksemahuline energiatootmine ja põllumajandus, kusjuures transport moodustab kõigi viie sektori heitest ligikaudu 40 protsenti.

“See uuring annab väga hea ülevaate, milline on meie hetkeolukord ning millised on võimalused kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Kõikidel analüüsitud meetmetel on omad plussid ja miinused – mõni on esmapilgul kulukas riigile, mõni jällegi kipub liialt kodanike rahakoti kallale. Uuringus toodud meetmete loetelu ei olegi kohustuslik programm vaid lihtsalt öeldes on tegu menüüga ning sellest valikust tuleb Eesti oludesse sobivaim komplekt kokku panna,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Uuring valmis keskkonnainvesteeringute keskuse, keskkonnaministeeriumi, maaeluministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi koostöös. Uuringu viis läbi OÜ Finantsakadeemia.

“Käesolevas uuringus keskenduti kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi välised sektoreid ehk transport, põllumajandus, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ja väikesemahuline energiatootmine, sealhulgas ka energiatõhusus. Selles uuringus ei käsitletud suurtööstustest ning energeetikasektorist pärinevaid kasvuhoonegaase, mis on hõlmatud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga. Kauplemise süsteem on turupõhine meede, kus läbi süsihappegaasi hinna motiveeritakse ettevõtteid oma tootmisprotsesse ümberkujundamist ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks,” ütles keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks BNS-ile.

“Aastal 2016 oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 19,6 miljonit tonni. Kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemiga on hõlmatud neist ligikaudu 70 protsetni ehk 13,4 miljonit tonni. Ülejäänu ehk 6,2 miljonit tonni on need viis sektorit, mida selles uuringus käsitleti;” lisas Denks.

Eelmisel nädalal avaldas MKM Baltimaade energiamajanduse uuringu, milles selgus, et tõhusaim viis kasvuhoonegaaside vähendamiseks on muuta elektritootmist ning seejuures oleks uuringu kohaselt kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine transpordi- ja ehitussektorites tunduvalt kulukam.

“Nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus saame taastuvenergia eesmärke saavutada kasutades kohalikke taastuvaid energiaallikaid. Taastuvenergia osakaalu tõstmiseks on majanduslikult kõige efektiivsemad viisid energiatõhususe meetmete rakendamine, tuuleenergia ja biomassi kasutamine, soojuspumpade rakendamine küttelahendustes ning päikeseenergia võimaluste rakendamine,” ütles MKM-i energeetika asekantsler Ando Leppiman.

Uuringu autorid olid Soome teadus- ja tehnoloogia uurimiskeskus VTT ja Taani ettevõte Ea Energy Analyses, uuringu läbiviimist rahastas valdavalt Põhjamaade energeetika-alaste uuringute keskus Nordic Energy Research.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes