• Eesti

Tuuleärimees seljatas kohtus Eesti riigi

Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap märts 17, 2019

Delfi Ärileht, 17.03.2019

Tartu halduskohus otsustas reedel rahuldada tuuleärimehe Harry Raudvere ettevõtte Est Wind Power OÜ kaebuse Toila vallavalitsuse vastu. Kohtuotsuse alusel peab Toila vald tühistama korralduse, millega keeldus 2016. aasta kevadel ehitusloa väljastamisest Päite-Vaivina tuulepargiehituseks Ida-Virumaal.

Tartu halduskohus otsustas oma reedese otsusega rahuldada tuuleärimehe Harry Raudvere ettevõtte Est Wind Power kaebuse Toila valla vastu. Sellega tühistas kohus Toila valla 2016. aasta aprillikuise korralduse, millega vald keeldus ehitusloa väljastamisest 28 tuuliku püstitamiseks Päite-Vaivina tuuleparki Ida-Virumaal.

Ühtlasi otsustas kohus, et Toila vald peab Est Wind Poweri 2016. aasta ehitusloa taotluse uuesti läbi vaatama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast antud kohtuotsuse jõustumisest, st pärast 15. aprilli. Ka jättis Tartu halduskohus kohtuasja kaasatud haldusorganite, justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata.

Viimasena määras kohus, et Raudvere ettevõtte Est Wind Power kohtukulud antud asjas kannab Toila vald. Kohus mõistis vallalt ettevõtte kasuks välja riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega seonduvalt kokku 16 743 eurot.

Pikalt kestnud ehitusloa menetlus

Harry Raudvere ettevõte Est Wind Power tegi Päite-Vaivina tuulepargi rajamisega Ida-Virumaal algust 17 aastat tagasi ehk 2002. aastal. 2004. aastal väljastas Toila vald esimest korda projekteerimistingimused Päite ja Vaivina küladesse tuulikute rajamiseks.

Pärast tervet rida tagasilööke nii tuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruande kinnitamisel, tuulepargi maa-ala määramisel kui ka ehituslubade väljastamises – mis lõpuks 2014. aastal kohtus Toila valla poolsete menetluslike rikkumiste tõttu kehtetuks tunnistati –, pidi Est Wind Power 2015. aasta novembris andma sisse uue taotluse Päite-Vaivina tuulepargi tuulikute projekteerimistingimuste väljastamiseks.

Need saadeti 2015. aasta detsembris kooskõlastamiseks nii kaitseministeeriumile kui lennuametile. Kuigi kaitseministeeriumist saadeti eelnõu Toila vallale kaks korda tagasi, öeldes, et seal tuleb teha erinevaid muudatusi, siis 2016. aasta jaanuaris andis ministeerium projektile kooskõlastuse, ilma täiendavaid tingimusi seadmata. Lennuamet oli oma kooskõlastuse andnud juba 2015. aasta lõpus.

Nii väljastas Toila vald 2016. aasta jaanuaris Est Wind Powerile projekteerimistingimused Päite-Vaivina tuulikupargi projekteerimiseks. Sellele järgnes sama aasta veebruaris ettevõtte ehitusloa taotlus 28 elektrituuliku püstitamiseks Päite-Vaivina tuuleparki. Pärast Toila valla täpsustuste arvesse võtmist esitas ettevõte märtsis viimase ehitusloa taotluse versiooni.

Märtsi lõpus edastas Toila vald selle kooskõlastamisele nii kaitseministeeriumisse kui lennuametile. Täpselt samal ajal saatis kaitseministeerium aga Toila vallale kirja antud projekti haldusmenetluse uuendamiseks ning projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmiseks. Üsna pea pärast seda laekusid päästeameti ja lennuameti kooskõlastused projektile, kaitseministeerium rohkem eelnõu suhtes seisukohta ei võtnud.

Pärast Toila valla pöördumist kaitseministeeriumi poole aprilli alguses, saatis ministeerium mõned nädalad hiljem kirja, milles teatas ehitusprojekti kooskõlastamata jätmisest. Nii otsustas Toila vald oma 2016. aasta aprillikuise korraldusega keelduda ehitusloa väljastamisest Päite-Vaivina tuulikupargi püstitamiseks.

Ettevõte esitas seepeale Toila valla korralduse peale vaide, kuid kuna see jäeti rahuldamata, pöördus Raudvere kohtusse, kus see 2016. aasta augustis ka menetlusse võeti. Pärast terve rea menetluslike küsimuste lahendamist jõuti asja arutamiseni kohtus alles mullu sügisel. Lisaks Toila vallale kaasas kohus asja menetlusse kaasatud haldusorganitena ka justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi. Kohtuasjas toimus kaks istungit, üks mullu 19. septembril ja teine selle aasta 22. jaanuaril.

Vaidlustas kaalutlusõiguse

Raudvere ettevõte asus kohtus seisukohale, et Toila vald asus neile ehitusloa keeldumisel seisukohale, et kaitseministeeriumi negatiivse kooskõlastuse tõttu ei olnud tal õigust kaaluda kaebaja ehitusloa väljastamist. Ettevõte aga leidis, et Toila vald ei kasutanud talle ehitusseadustikugaantud kaalutlusõigust.

Seda argumenti toetab Est Wind Poweri advokaatide kinnitusel ka riigikohtu praktika, „milles on sedastatud, et vastutus õiguspärase haldusakti eest asub lõplikul otsustajal, kes oli kohustatud välja selgitama kõik olulised asjaolud, kohaldades sealjuures vajadusel uurimispõhimõtet”. Nii asus ettevõte seisukohale, et kaalutlusõiguse kasutamata jätmine on kaalutlusviga, mis vältimatult toob kaasa vaidlustatud haldusakti ehk Toila valla 2016. aasta aprillikuise korralduse tühistamise.

Ka juhtisid Est Wind Poweri advokaadid tähelepanu asjaolule, et Toila vald oli olulise asjaoluna jätnud arvestamata, et kaitseministeerium oli kooskõlastanud sama ehitusprojekti (ehk sama objekti sama teabe alusel) projekteerimistingimuste kooskõlastamise raames alles kaks kuud varem. Ettevõte rõhutas, et kaitseministeeriumi negatiivne kooskõlastus anti õigusvastaselt, sh ilma õigusliku aluseta.

Est Wind Power asus seisukohale, et sellega võttis Toila vald ebaõigesti arvesse kaitseministeeriumi negatiivset kooskõlastust ning jättis ehitusloa põhjendamatult väljastamata. Seetõttu palus ettevõte vaidlusalune korraldus tühistada, kohustada valda väljastama tuulepargi ehitusluba või alternatiivina määrata arendaja kasuks 2,18 miljoni euro suurune kahjutasu.

Nii Toila vald, justiitsministeerium kui kaitseministeerium asusid kohtuasja käigus seisukohale, et Est Wind Poweri kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuasja menetluskulud ettevõtte enda kanda. Kõik kolm osapoolt leidsid, et vaidlustatud Toila valla korraldus oli õiguspärane ning antud situatsioonis ka ainuvõimalik.

Ka märkisid nad, et Raudvere ettevõtte äriplaan on seotud üldteadaolevate riskidega. Seejuures viitasid nad takistustena nii keskkonnanõuetele, kohalike elanike vastuseis, riigikaitselistele vajadustele kui ka erinevatele planeeringutele, mis samuti ajas muutuvad.

Ühtlasi ütles Toila vald, et tal puudub väidetava kahju tekkimise osas süü ning talle ei saa ette heita vajaliku hoolsuse mitte järgimist, ta pidi lähtuma kehtivatest nõuetest ja talle siduvatest toimingutest. „Eelkõige ehituslubade menetlemisel on tavapärane, et põhjuse olemasolul piiratakse majandustegevust, selle liiki, mahtu jne,” põhjendas ta.

Ehitusloa keeldumise põhjuse alus polnud piisav

Halduskohus leidis aga, et Est Wind Poweri kaebus tuleb rahuldada, vaidlustatud Toila valla 2016. aasta aprillikuine korraldus tühistada ja kohustada Toila valda arendaja ehitusloa taotlus uuesti läbi vaatama, arvestades 15. märtsi kohtuotsuse põhjendusi. Kohus ütles, et pidi antud asjas esitatud tühistamisnõude lahendamisel hindama, kas toodud põhjendusel ehitusloa väljastamata jätmine oli õiguspärane.

„Käesoleval juhul tekitavad küsimusi nii haldusakti andmise aluseks olevate kaebaja (Est Wind Poweri – S.L) taotluse kui ka kaitseministeeriumi tuulikupargi projekti kooskõlastamata jätmise kuupäevades eksimine ning see, et ehitusloa taotluse menetluse käik, motiivid ja kaalutlused, haldusakti andmise aluseks olevate dokumentide lisad 1-4 ei sisaldu korralduses,” põhjendas kohus oma otsust.

Vaidlustatud Toila valla korralduse juurde ei olnud võetud haldusaktis viidatud lisasid, samuti polnud lisatud seletuskirja ehitusloa menetlemise kohta, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. „Seega on vaidlustatud haldusakt motiveerimata,” leidis Tartu halduskohus oma reedeses otsuses.

Ka rõhutas ta, et kohtupraktikas on toetatud seisukohta, et ehitusseadustikus sätestatud alused annavad pädevale asutusele üksnes kaalutlusõiguse ehitusloa väljastamisest keeldumiseks, kuid ei pane sellist kohustust.

Mis puudutab kaitseministeeriumi kooskõlastust või täpsemalt kooskõlastamata jätmist, märkis kohus sarnaselt arendaja väidetuga, et kaitseministeeriumi kooskõlastus ehituslubadele ega ehitusprojektile ei olnud vajalik, kuivõrd kaitseministeerium oli juba kooskõlastanud tuulikute projekteerimistingimused.

„Kui ka eeldada, et kooskõlastus oli vajalik, tuleb lugeda laitseministeeriumi kooskõlastus antuks, kuivõrd kaitseministeerium ei vastanud kooskõlastustaotlusele tähtaegselt. Seega puudus Toila vallal alus keelduda ehituslubade väljastamisest,” märkis kohus. Ka rõhutas ta, et 2016. aasta jaanuaris Päite-Vaivina tuulepargile väljastatud projekteerimistingimused on tänaseni kehtivad.

Ühtlasi ütles kohus, et „ehitusprojekti osas puudub aga kooskõlastuse küsimise ja andmise regulatsioon uuest ehitusseadustikust üleüldse, s.o. tuuliku ehitusprojekti näol ei ole tegemist dokumendiga, mis üleüldse saaks olla kooskõlastusmenetluse esemeks” ning kuivõrd seadusest tulenev alus kooskõlastusnõudeks puudus, ei saa ka Toila vald sellele tugineda ehituslubade väljastamisest keeldudes.

Tartu halduskohtu reedest otsust on võimalik 30 päeva jooksul edasi kaevata. Selleks tuleb esitada apellatsioonikaebuse Tartu ringkonnakohtule hiljemalt 15. aprillil.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes