<?xml version="1.0" encoding="UTF-8" ?><rss version="0.92">
	<channel>
		<title>Blogi RSS | Tuuleenergia</title> 
		<link>http://www.tuuleenergia.ee</link> 
		<description>Estonian Wind Power Association</description>
		<language>et</language>
					<item>
				<title>Enam kui 700 inimest soovib taastuvenergia väikelahenduste toetamist</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/05/enam-kui-700-inimest-soovib-taastuvenergia-vaikelahenduste-toetamist/</link>
				<description><![CDATA[Üle 700 eraisiku pöördus Valitsuse poole üleskutsega, leida uuel eelarveperioodil Euroopa Liidu finantsvahenditest võimalusi taastuvenergia väikelahenduste toetamiseks.

Taastuvenergiale üleminekut propageeriva Eesti Taastuvenergia Koja ja eraisikuid koondava Taastuvenergia klubi eestvedamisel kogutud allkirjad edastati eile Peaministrile, vastutavatele ministritele ja Riigikogule. Pöördumise eurorahadega taastuvenergia väikelahendusi toetada on Valitsusele edastanud ka enam kui 30 Riigikogu liiget, maaelu edendajad ja põllumeeste esindusorganisatsioonid, taastuvenergia väiketootmise edendajad ja mikrotootjad.

Aastatel 2007 –2013 on Eesti kõige vähem Euroopa Liidu vahendeid taastuvenergiasse suunanud EL liikmesriik. Eesti riik ei kavatse kahjuks ka perioodil 2014–2020 suunata eurorahasid taastuvenergia väiketootmise toetamiseks. Seda hoolimata tõsiasjast, et üheks Eesti prioriteediks vahendite planeerimisel on „Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus.

Petitsioon koos allkirjadega on leitav siit.

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Wed, 22 May 2013 09:16:33 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/05/enam-kui-700-inimest-soovib-taastuvenergia-vaikelahenduste-toetamist/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Otsid tööd tuuleenergeetikas?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/05/otsid-tood-tuuleenergeetikas/</link>
				<description><![CDATA[Täna töötab Euroopas otseselt või kaudselt tuuleenergia valdkonnas ligikaudu 240 000 inimest ning see arv suureneb 2020 aastaks poole miljonini. Mis töökohad need on ning mis hariduse ja kogemustega tööotsijale või karjääriplaneerijale need sobivad? Keskkonnaalane värbamisagentuur Greenfish uuris kümmet enim nõutud ametikohta tuuleenergia tööstuses ning selgus, et tööandjad otsivad ennekõike projekti- ja müügijuhte ning insenere. Uuringu tulemusi tutvustati Euroopa tuuleenergia konverentsi EWEA2013 raames peetud karjääripäeval ning refereeris ka Wind Directions ajakiri.

Tuuleenergia TOP10 Most Wanted:

1. Meretuuleparkide vanemprojektijuht

Millised on tööülesanded? Korraldab rühma ressursse, kontrollib eelarvet ning vaatab üle konsultatsioonilepingute tingimused ja kokkulepped.

Millist kompetentsi tööandjad eeldavad? Vähemalt 5-aastane töökogemus tuuleenergia või offshore sektoris. Kõrge stressitaluvus ja head otsustamise, planeerimise, organiseerimise ning kommunikatsioonioskused. Valmisolek reisimiseks.

2. Kogenud meretuulikute kaablite projektijuht

Millised on tööülesanded? Tagab kaablitega seotud projektide elluviimise. Vastutab töörühma tulemuste eest ja kindlustab nende kõrge kvaliteedi ning ajakavast ja eelarvest kinnipidamise.

Millist kompetentsi tööandjad eeldavad? Teadmised veealustest ja maismaa kaablisüsteemide projektidest, hangetest ja installeerimisest. Kogemused ehituslepingutega ja meeskonna juhtimises.

3. Müügi- ja kliendihaldur

Millised on tööülesanded? Vastutab müügi ja võtmeklientide kasvu eest. Võib sisaldada tuuleparkide projektide juhtimist alates esimestest sammudest kuni ehituslubadeni.

Millist kompetentsi tööandjad eeldavad? Tehniline kompetents ja turu tundmine. Klientidele orienteeritud, ärilise mõtlemisega, suhteid väärtustav, 10 – 15 aastane müügialane töökogemus, soovitavalt tuuleenergia sektoris ning võõrkeelte oskus ning valmisolek reisimiseks.

4. Tuuleparkide paigaldusinsener

Millised on tööülesanded? Vastutab meretuulikute paigaldamise, samuti meeskonna töögraafikute ja inseneride töö kontrolli eest. Pakub insenertehnilist tuge.

Millist kompetentsi tööandjad eeldavad? Tehnikateaduse või laevaehituse kraad; 5-aastane töökogemus merenduses, allvee konstruktsioonide ja/või meretuulikute installeerimisel. Tunneb avamere transpordi ja installeerimise reegleid ja vajalikku tarkvara.

5. Tootmissüsteemi insener

Millised on tööülesanded? Kavandab ja uurib tootmisprotsessi vähendamaks tööjõukulusid ja suurendamaks tootmisefektiivsust.

Millist kompetentsi tööandjad eeldavad? Tootmis- või mehhaanikainseneri kraadi; 4 – 7 aastast töökogemust tööstusoperatsioonide juhtimise alal suures rahvusvahelises, tehnoloogilises või tööstuslikus organisatsioonis.

6. Tuuliku labade tootmisjuht

Millised on tööülesanded? Vastutab labade tootmise eest ning tagab kvaliteedi ja turvalisuse tootmisoperatsioonide ajal.

Millist kompetentsi tööandjad eeldavad? Vähemalt kaheksa aastase otsese tööstuse ja tootmisoperatsioonide tausta ning järelevalve kogemusega, eelistavalt elektrituulikutega seotult.

7. Tuuliku komponentide juhtimisseadmete insener

Millised on tööülesanded? Disainib elektrituulikute juhtimisseadmete osi/komponente. Täiustab olemasolevaid seadmeid ning viib uusi mudeleid sertifitseerimisse.

Millist kompetentsi tööandjad eeldavad? Kraad elektroenergeetikas. Lisaks viieaastane töökogemus juhtimisseadmete insenerina ja projekteerijana. Inglise ja saksa keele valdamine.

8. Maismaatuuleparkide arenduseinsener

Millised on tööülesanded? Hindab tuulepargi projekti tehnilist teostatavust, planeerib projekti erinevaid etappe ning juhib projekti elluviivat inseneride meeskonda.

Millist kompetentsi tööandjad eeldavad? Kogemus tsiviilehituses ja vastav kraad. Hea suhtlemisoskus; kasuks tuleb spetsiaalse tarkvara tundmine.

9. Meretuulepargi objektijuht

Millised on tööülesanded? Tagab ohutuse nii meretuulepargi ehituse ajal kui ka järgselt. Kavandab ja koordineerib meretuulepargi ehitusala meeskonda ja ressursse, teostab tuulepargi paigalduse, hoolduse ja teeninduse ülesanded.

Millist kompetentsi tööandjad eeldavad? Edukas staaž keskastmejuhina või juhatajana rahvusvahelises ettevõttes koos kliendi- ja tootmisfookusega. Inglise keele valdamine.

10. Keskkonnakoordinaator

Millised on tööülesanded? Tagab, et nii tuulepargi ehituse ajal kui ka järgselt rakendatavad abinõud on piisavad leevendamaks keskkonnariske. Juhendab ja kontrollib operatiivmeeskondi keskkonnanõuete täitmise alal.

Millist kompetentsi tööandjad eeldavad? Insenerikraad ja 7 – 10 aastane keskkonnajuhtimissüsteemide töökogemus. Projektijuhtimise oskused ja käed-külge suhtumine. Oskus motiveerida.

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Fri, 10 May 2013 09:41:56 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/05/otsid-tood-tuuleenergeetikas/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Paldiski tuulepark läbi aastaaegade</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/05/tuulepark-labi-aastaaegad/</link>
				<description><![CDATA[Janne Põlluaas on naine, kelle hobiks on fotograafia ja loodus, õigemini loodus-fotograafia. Et tema lemmik varitsuspaik heade fotode püüdmiseks on Laulasmaa rand, siis on läbi erinevate aastaaegade Janne kaadrisse jäänud ka Pakri poolsaarel uhkelt seisvad tuulikud. Üks neist fotodest sattus ka tuuleenergia sõprade Facebooki lehele, kus nii see kui ka järgmised Janne fotod alati rohkelt "Like" kogusid ja kust kasvas välja koostöö Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooniga, kellelt ilmub 2014 aasta kalender just Janne Paldiski tuulepargi piltidega.

Sellega lugu aga ei lõpe. Et see aasta on Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni tuulepäeva raames ka lugude kogumise aasta, siis saatsime ka oma jutu ning ilmus tuuleenergia blogis. Kuna eestikeelne versioon oli pikem ja põhjalikum, siis avaldame selle alljärgnevalt Janne enda sõnadega.



Õhtu rannas, ilm on tuulte meelevallas, kõrred kummarduvad laineteni ja lained omakorda pekslevad vastu kive. Tuul tuleb Paldiski poolt, hetkeks tundub, et tuuleiilidele annavad hoogu juurde 26 tuulikut ja mitte vastupidi.

Tuul viib mõtted uitama...

Laulasmaa rand on minu lapsepõlve rand, kus üle Lahepere lahe paistab vastaskallas, Pakri poolsaar. Tuulikud ilmusid sinna võrdlemisi hiljuti ja vähehaaval, Laulasmaal käies olen neid ikka üle lugenud. Tuulikud on viimastel aastatel minu rannavaate lahutamatuks osaks olnud ja tihti on tuulikud ka kaamerasilma ette jäänud.

Tuulikud ja nende pildistamine on võlunud mind alati. Nende gigantsus ja graatsia, seosed loodusega... tuul, mis paneb liikuma samas nii haprana näivad kuid jõulised tuulikud ja sellest tulev energia... see on võimas! Ent ometi kogu selle võimsuse juures nii sõltuv loodusjõududest...

Paldiski tuulikuid olen pildistanud mitme kandi pealt - Laulasmaa rannast, Nabe saarelt, merelt paadiga ümber poolsaare tipu möödudes, Väike-Pakri saarelt, Pakri poolsaarel tuulikute keskel olles...

Pildistamine ja sellega seonduv on alguse saanud lapsepõlvest, nii nagu ka suhe loodusega. Koos isaga pimikus istumine ja pildi ilmu(ta)mise jälgimine – see oli kui maagia, see jättis jälje. Ka suhe loodusega on kasvanud juba lapsepõlveajast, mil suved möödusid pooliti Laulasmaal mere ääres päikeses, vihmas ja tuules ning pooliti maal vanaema juures, kus mängumaaks oli heinamaa, jõgi ja hobustekoplid.

Küllap sealt kasvas ka kiindumus mere ja looduse vastu ning minu eriala, maastikuehitaja-aiakujundaja, on samuti tihedalt looduse ilu nägemisega seotud.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonini jõudsin juhuse tahtel möödunud aastal, suure sooviga pääseda Virtsu tuulepäeval tuuliku tippu. Tol korral ma tuulepäevale ei pääsenudki ja tippujõudmine jäi unistuseks, aga unistada mul aega on. Kuna aga pilte tuulikutest oli sahtlis üksjagu, siis nii see esimene Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonile teele läks. Positiivne vastukaja innustas uusi pilte saatma.

Ühel päeval tuli Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonilt kalendritegemise vahva mõte ja see haaras mind kohe. Olin heal meelel nõus, sest uus väljakutse oli sedavõrd põnev! Paldiski tuulikutest kalendrifotode tegemine õhutab omakorda veel enam otsima uusi võttenurki ja valgusolusid.



Soov jäädvustada looduse lihtsat erakordsust, mere tuhandet nägu ja maastike maalilist võlu paneb aina ja aina kaamerat haarama. Eestimaa neli aastaaega ja loodus oma mitmekesisusega pakub selleks tänuväärselt palju võimalusi... märka vaid!

Tuulikud selles maastikupildis on aga inimese suhe loodusega, mis on elu lahutamatu igapäevaosa.

...tuul on vaibunud ja tuulikud tukkuma jäänud.

Janne Põlluaas

]]></description>
				<pubDate>Thu, 09 May 2013 14:13:10 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/05/tuulepark-labi-aastaaegad/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tulemas tuuleenergia tehniline seminar</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/04/tulemas-tuuleenergia-tehniline-seminar/</link>
				<description><![CDATA[ABB koostöös Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooniga (ETEA) korraldab 8. mail tuuleenergia seminari, kus ABB tutvustab oma tegevust Balti riikides ning tuuleparkidele sobivaid tooteid ja teenuseid. Lisaks tutvutakse ABB komplektalajaamadega ning tehakse ringkäik ABB vastvalminud tehastes.

Registreerida saab kuni 2. maini e-posti aadressil krista@tuuleenergia.ee. Eelisjärjekorras paneme kirja ETEA ja tuuleenergia klastri liikmed.]]></description>
				<pubDate>Tue, 30 Apr 2013 08:32:37 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/04/tulemas-tuuleenergia-tehniline-seminar/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Energiaühingute seminari materjalid</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/04/otseulekanne-seminarist-energiauhingud-uued-voimalused-investeerimisel-energiamajandusesse/</link>
				<description><![CDATA[Täna arutati Eesti Arengufondi ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt korraldatud seminaril „Energiaühingud – uued võimalused investeerimisel energiamajandusesse“, kuidas on tarbijatel lisaks elektri tarbimisele võimalik osaleda energia tootmises.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul on Eestis traditsiooniliste energiaühingute kõrvale tekkinud vajadus ning nõudlus energiaprojektide järele, kus rahvas saab kaasa lüüa. „Inimeste huvi energiatootmises osalemise suhtes on olnud meile tuntav juba mõnda aega ning elektrihinna tõustes on see hüppeliselt kasvanud, mistõttu tunneme ühe taastuvenergia liigi eestvedajana, et valdkonnaga tuleb edasi tegeleda,“ rääkis Kruus. Ta lisas, et täna toimunud ürituse näol on tegemist avanguga lahenduste leidmiseks, kuidas rahvas saab ise ja otse energeetika investeeringutes osaleda kas väikeaktsionäridena suurtes projektides või tootes oma tarbimise katteks energiat väikestes energiaühistutes.

Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juhi Peep Siitami hinnangul on inimestel elektriarve vähendamiseks kaks varianti: energiasääst ja ise energia tootmine. Energiatootmise puhul väljendub kasu tavatarbijale läbi tulu teenimise. “Mitmetes Euroopa riikides nagu Saksamaa, Taani, Rootsi, Holland ja Suurbritannia on laialt levinud vorm koondada kohaliku kogukonna liikmed kokku, et ühiselt rajada energiatootmine. Kohalikel energiaühingutel on kindlasti potentsiaali ka Eestis,” selgitas Siitam.

Martin Kruusi sõnul on edasistes tegevustes ühe esimese asjana vaja üle vaadata praegused kogukondlikku elektritootmist puudutavad seadused ja õigusaktid. “Tänasel seminaril toimunud elava arutelu käigus selgus, et Eesti seadusandlik raamistik elektrinergia kogukondliku väiketootmise tekkimist hetkel kahjuks ei soodusta. Eksisteerivad mitmed barjäärid tootmisega alustamiseks, näiteks on kõrged erinevad riigilõivud, samuti puuduvad vajalikud definitsioonid seadusandluses,” selgitas Kruus. “Kuna arutelus osalesid ka MKMi eksperdid, siis loodetavasti saavad need juriidilised küsimused lähitulevikus lahenduse,” lisas Kruus.

Ettekanded:

Kus on kriisi juured (Hardo Pajula)

Milleks rahvale energiatootmine (Peep Siitam)

Energiaühistute näiteid Euroopast (Tuuliki Kasonen)

Milline mudel võiks töötada Eestis ja kuidas seda rahastada (Martin Kruus)

Energiaühistute soodustamine (Moonika Kukke)

Video seminarist


 ]]></description>
				<pubDate>Tue, 09 Apr 2013 17:30:12 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/04/otseulekanne-seminarist-energiauhingud-uued-voimalused-investeerimisel-energiamajandusesse/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tulemas: energiaühingute teemaline seminar</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/04/tulemas-energiauhingute-teemaline-seminar/</link>
				<description><![CDATA[Arengufond ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon korraldavad 10. aprillil kell 9.00 - 12.00 Swissôtel Tallinna konverentsikeskuses seminari „Energiaühingud – uued võimalused investeerimisel energiamajandusesse“. Üritust modereerib Martin Kruus.

&nbsp;

Päevakava:

• 8.45 – 9.00 Registreerimine

• 9.00 – 9.20 Uus hüpe tehnoloogia arengus? Hardo Pajula, majandusanalüütik

• 9.20 – 9.40 Milleks rahvale energia tootmine? Peep Siitam, Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht

• 9.40 – 10.15 Energiaühistute näiteid Euroopast. Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht

•  10.15 - 11.15 Milline mudel võiks töötada Eestis ning kuidas seda rahastada? Martin Kruus, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees

• 11.15 – 11.35 Energiaühistute soodustamine. Moonika Kukke, Advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaadvokaat

• 11.35 – 11.45 Moderaatori lõppsõna

Kohtade arv on piiratud, seega palume eelregistreerida aadressil info@arengufond.ee.

Arutelu nii ürituse eel kui järel on oodatud Facebook keskkonnas www.facebook.com/EnergiaRahvale.]]></description>
				<pubDate>Tue, 02 Apr 2013 12:26:15 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/04/tulemas-energiauhingute-teemaline-seminar/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Konesko liitus Tuuleenergia Assotsiatsiooniga</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/03/konesko-liitus-tuuleenergia-assotsiatsiooniga/</link>
				<description><![CDATA[Eesti väike- ja mikrotuulikute tootja Konesko AS liitus tuuleenergia ettevõtteid ühendava Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooniga. Koostöös soovitakse tõsta avalikkuse teadlikkust eraisikute elektri tootmise võimalustest ning suurendada väiketuulikute kasutuselevõttu Eestis, aga anda ka panus assotsiatsiooni all tegutseva tuuleenergia klastri eesmärgile viia Eesti ettevõtted tuuleenergia tööstusriikide hulka.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi ja tuuleenergia klastri projektijuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on Konesko väiketuulikud juba tänaseks edulugu, mis tõestab, et Eestil on head eeldused lisaks tuuleenergia tootmisele ka tuuleenergia tööstuses osalemiseks.

Sel nädalal Saksamaa New Energy messil Husumis väiketuulikuid tutvustava Konesko AS tuulegeneraatorite projektijuhi Indrek Gregori sõnul on konkurents väiketuulikute turul tihe. „Konesko eesmärgiks on laiendada ja arendada rahvusvahelist turundusvõrgustikku TUGE® tuulegeneraatorite turustamiseks Euroopas, kus firma konkurentsieeliseks on toodete kõrge kvaliteet ja taskukohasem hind,“ ütles ta. Hinnaga konkureerida lubab Gregori sõnul nii ettevõtte pikaajalised kogemused mootorite ja elektrikilpide tootmises ning metalldetailide töötlemises kui ka tootmisvõimalused Konesko tehastes kasutades klaasplastist detailide valmistamiseks vaid vähesel määral allhanget. „Samuti oleme pööranud suurt tähelepanu tuulegeneraatorite visuaalsele poolele, mis ei ole vähemtähtis arvestades asjaolu, et tuuliku näol on tegemist investeeringuga aastakümneteks ja lisaks investeeringu tasuvusele peab see sobituma ka ümbritseva keskkonnaga,“ lisas Gregor.

Konesko AS toodab ja arendab kodumajapidamistele ja väike-ettevõtetele mõeldud tuulikuid aastast 2009 ning klientide hulgas on nii eraisikuid kui ettevõtteid. Tänaseks on seeriatootmises mudelid TUGE® 10 ja TUGE® 20. Lähiaastatel plaanib Konesko välja töötada ja tootmisse juurutada ka suuremad, TUGE® 50 ja TUGE® 90 mudelid, milledel on juba aktiivne tiivikulabade pööramine.

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Fri, 22 Mar 2013 09:48:10 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/03/konesko-liitus-tuuleenergia-assotsiatsiooniga/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Seitse aastat täitumata tuumaunelmat</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/03/seitse-aastat-taitumata-tuumaunelmat/</link>
				<description><![CDATA[Martin Kruus, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees

Seitse aastat tagasi, 27. veebruaril 2006 kirjutasid kolme Balti riigi peaministrid Trakais alla energeetikaalasele ühisdeklaratsioonile ja arutasid riiklike energiaettevõtete koostööd ühise tuumajaama rajamiseks.
Optimistlike prognooside kohaselt pidi uus tuumajaam valmima 2015. aastal. Oodates Leedu uut tuumajaama ei teinud Eesti samal ajal energeetika alal teisi vajalikke otsuseid ja selle eest tuleb nüüd maksta hinda, mille pärast meie elektritarbijad on õigustatult pahased. Kas selles on süüdi Leedu või me ise?

Alati on lihtne süü kellegi teise kaela veeretada, kuid kui nutikas oli oodata kompetentsi sealt, kus seda pole kunagi olnudki? Ignalina tuumajaama arendas ligi neli aastakümmet tagasi Peterburi energiatehnoloogia teadus- ja arenduskeskus. Turbiinisaali ja abirajatised arendas Ukraina aatomienergia planeerimise organisatsioon. Kontrolli tegi Moskva Kurtšatovi aatomienergia instituut.

Leedus puudub kompetents

Seega ehitasid Leedu tuumajaama, mis ei vasta EL-i praegustele nõuetele ja mida nüüd suletakse, Nõukogude Liidu insenerid ja ametnikud. Kus on see tänapäevane Leedu tuumaenergiakompetents, mis tagaks uutel tehnoloogiatel ja turvanõuetel põhineva tuumaelektrijaama projekteerimise, eelarvestamise, ehitamise, käitamise ja järelevalve? Selle, millele meie rajasime unistuse energiajulgeolekust ja soodsast elektrienergiast.

Soome Olkiluoto tuumajaama rajamise fiasko näitab, et ka seal on tuumajaama ehitamise kompetents pärast 1970-ndate ehitamislainet katkenud. Olkiluoto jaam pidi valmis olema juba 2009. aastal, selle eelarve on ületatud rohkem kui 50% ning peatöövõtja ja tellija vaidlused tähtaegade nihkumise ja kulude suurenemise üle on jõudnud kohtusse.

Tuumaelektri odavuse müüt

Tuumajaama on seni peetud odavaimaks baaskoormuse allikaks, kuid see võis paika pidada ajal, mil nii keskkonna- kui ka turvanõuded olid pehmelt öeldes leebed. Majandusminister Juhan Parts ütles hiljuti, et 1350 MW Leedu tuumajaama rajamise kulu jääb vahemikku 4,6 kuni 5,2 miljardit eurot, mis tähendab 3,63 miljonit MW kohta. Kui sellele lisada Soome näite varal keerulisest projektist tulenev ülekulu puhver ja pikast ehitusajast (praeguseks kümme aastat) tulenev intressikulu, jõuame investeeringuni kaheksa miljonit eurot MW kohta, millest tulenev elektrihind on u 123 eurot MWh kohta. Sellele peaks lisama veel tuumajäätmete lõppladestuskulud, aga neid ei oska keegi isegi arvutada.

Uuringufirma MAKE Consulting prognoosis ühes oma hiljutises uuringus, et tuumajaamadest saadava energia omahind on selle kümnendi lõpuks 90–120 EUR/MWh. Kui praegu on elektri turuhind ligi 40 EUR/MWh ja see tundub enamiku eestlaste jaoks väga kõrge, siis tuumaenergia puhul ei ole ilmselgelt tegemist tarbijale soodsa energiaga.

Kas see näide mitte ei iseloomusta laiemalt riigijuhtide võimekust, õigemini võimetust Eesti energeetika strateegiliste küsimustega tegeleda? Jääb mulje, et käimasolev taastuv­energia ettevõtjate vastane kampaania on neile ainus jõukohane tegevus ja mugav viis juhtida tähelepanu kõrvale tõelistelt probleemidelt.

Artikkel avaldatud Eesti Päevalehes 18.03.2013.]]></description>
				<pubDate>Mon, 18 Mar 2013 09:05:45 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/03/seitse-aastat-taitumata-tuumaunelmat/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Europarlament hääletas 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi poolt</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/03/europarlament-haaletas-2030-aasta-taastuvenergia-eesmargi-poolt/</link>
				<description><![CDATA[Strasbourgis, Euroopa Parlamendi täiskogul vastu võetud resolutsioon kutsub üles kehtestama aastaks 2030 üle-euroopalist siduvat taastuvenergia eesmärki. Resolutsioon leiab ühtlasi, et senine Euroopa Liidu taastuvenergeetika õiguslik raamistik on olnud edukas.

Parlament rõhutab muuhulgas, et selge, sidusa ja järjepideva poliitika kehtestamine on aidanud stimuleerida vajalikke investeeringuid majanduslikult tõhusal ja jätkusuutlikul viisil. Eesti Taastuvenergia Koja juhi Rene Tammisti sõnul kinnitab Europarlamendi resolutsioon, et senine siduv õiguslik raamistik on aidanud kindlustada ELi energiavarustust, suurendanud majanduse ja tööstuse konkurentsivõimet, aidanud luua töökohti ning panustanud keskkonnakaitsesse.

Tammisti sõnul on Europarlamendi seisukohavõtt hästi ajastatud, sest kahe nädala pärast peaks Euroopa Komisjon avaldama oma rohelise raamatu EL energiapoliitika strateegilisest raamistikust aastaks 2030.

Oma resolutsioonis kutsuvad Europarlamendi saadikud liikmesriike hoiduma järskudest muutustest taastuvate energiaallikate toetusskeemides, eelkõige vältima tagasiulatuvaid muutuseid ja toetuste külmutamist. Samuti kutsutakse Euroopa Komisjoni üles jälgima taastuvenergia direktiivi rakendamist ja võtma kasutusele meetmeid, kui selliseid muudatused aset leiavad.

Eesti Taastuvenergia Koda tervitab eurosaadikute jõulist avaldust tagasiulatuvate kärbete vastu taastuvenergia toetusskeemis, mis pidurdavad investeeringuid kodukulusid vähendavatesse energiatootmisvõimsustesse ning uutesse töökohtadesse. Tammist leidis, et Europarlamendi saadikud tuletavad kohalikele poliitikutele meelde, milliseid tavasid järgitakse euroopalikus kultuuriruumis seaduste muutmisel.

MEP-d hääletasid Strasbourgis Tzavela raportit EL energiamajanduse 2050. aasta tegevuskavast.

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Fri, 15 Mar 2013 11:57:08 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/03/europarlament-haaletas-2030-aasta-taastuvenergia-eesmargi-poolt/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia edestas teisi taastuvenergia liike</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/03/tuuleenergia-edestas-teisi-taastuvenergia-liike/</link>
				<description><![CDATA[

Elektrisüsteemi halduri Elering teatel moodustas 2013 aasta jaanuarikuus taastuvenergia tootmine üheksa protsenti kogu Eesti elektritootmisest ning suurima osa ehk veidi üle poole sellest andis tuuleenergia. Tuulikud genereerisid jaanuaris 52 GWh elektrit, mis on 47% rohkem kui möödunud aasta jaanuaris.

Kogu taastuvenergiast toodetud elektrienergia maht vähenes jaanuarikuus 25% võrreldes aastataguse perioodiga ja seda tingituna peamiselt biomassist toodetud taastuvenergia vähenemisest. Taastuvenergiast toodeti jaanuaris elektrit kokku 100 GWh.]]></description>
				<pubDate>Fri, 01 Mar 2013 10:37:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/03/tuuleenergia-edestas-teisi-taastuvenergia-liike/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>USA president Barack Obama: „Toodame veelgi rohkem tuuleenergiat!“</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/usa-president-barack-obama-toodame-veelgi-rohkem-tuuleenergiat/</link>
				<description><![CDATA[Viimastel nädalatel on tuuleenergia üle kogu maailma jõudnud meediasse tänu maailma ilmselt kõige võimukamale mehele, USA presidendile Barack Obamale, kes kutsus üles tootma „veelgi rohkem“ tuuleenergiat.

„Eelmisel aastal ligikaudu pool lisandunud uutest elektrivõimsustest Ameerikas oli tuuleenergia. Nii et loome veelgi rohkem,“ ütles USA president CNN andmetel oma iga-aastases State of the Union’is.

2012. aasta oli USA-s tuuleenergiale seni parim aasta - 13 gigavatti (GW) uusi võimsusi viis Ameerika tuuleparkide koguvõimsuse 60 GW-ni, mis on piisav, et toota elektrit 15 miljonile majapidamisele.

Kuid USA ei olnud ainuke, kellele möödunud aasta oli tuuleenergias edukas. Globaalselt lisandus tuuleenergia portfelli kokku 44 711 megavatti (MW), mis võrreldes eelmise aastaga on 3711 MW rohkem. Nii perioodil 2010 – 2011 kui ka 2011 – 2012 kasvas tuuleenergia kogu kumulatiivne võimus maailmas 20%.

Lisaks USA-le paigaldas eelmisel aastal ka Hiina elektrituulikuid 13 GW ulatuses ning kahele suurriigile järgnevad tuuleenergia edetabelis Saksamaa, India ja Suurbritannia, igaüks ligikaudu 2 GW-ga.

Globaalse Tuuleenergia Nõukogu (GWEC) andmetel on enim tuuleparke Euroopas (109 GW), kuid Aasia (97,8 GW) ja Põhja-Ameerika (67,5 GW) püsivalt tihedalt kannul.

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) tegevjuht Christian Kjaer hoiatas, et aastatel 2013 ja 2014 ei pruugi Euroopas nii suurt tuuleenergia kasvu näha. „2012. aasta näitajad peegeldavad otsuseid, mis olid tehtud enne 2011. aasta poliitilise ebakindluse lainet ning milledel on tuuleenergia sektoris tohutu negatiivne mõju.“

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Mon, 25 Feb 2013 15:36:03 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/usa-president-barack-obama-toodame-veelgi-rohkem-tuuleenergiat/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>ETV saate Foorum küsitlus: 58,5% ütles &#8220;jah&#8221; tuuleenergia osakaalu tõstmisele</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/etv-saate-foorum-kusitlus-585-utles-jah-tuuleenergia-osakaalu-tostmisele/</link>
				<description><![CDATA[

Elektrituru avanemine on hetkel üks kuumemaid arutelusid ning sel teemal võtsid eksperdid eile sõna ka ETV saates Foorum. Tavapäraselt küsiti vaatajatelt ka kaks küsimust. Esimene neist otsis elektrituru avanemise pooldajaid ja vastaseid ning üsna etteaimatavalt jäid viimased ülekaalukalt (92,6%) peale. Teine küsimus aga oli: „Kas Eesti peaks suurendama tuuleenergia osakaalu?“. 58,5% saatesse helistanutest ütles "jah" tuuleenergia osakaalu tõstmisele. Saates polnud aga üldse juttu, kuidas need teemad – avatud elektriturg ja tuuleenergia – omavahel seotud on.

Mis on peamine põhjus, miks meil elektrihind üleöö tõusis? Vastuseks ei ole mitte elektrituru avanemine, vaid et saastamine ei ole enam tasuta ning riigil tuli lõpetada CO2 emiteerimise subsideerimine. Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink selgitas saates: „Eestis on kogu aeg ühe MWh elektri tootmine maksnud kuskil 40 eurot, siiani riik lihtsalt subsideeris seda 10 euroga kui andis elektritootjatele tasuta CO2 kvoote. Kuna Eestis enamus elektrist toodetakse Narva elektrijaamades, millega kaasneb reostus, siis tuleb selle eest maksta keskkonnatasusid ehk osta CO2 kvoote.“ Nüüd, vastavalt Euroopa Liidu reeglitele, ei lubata riikidel enam saastavat elektritootmist subsideerida ning selle, mitte vabaturu avanemise, tõttu kallines ka elektrihind, selgitas Rink. „Elekter oli viimased 10-15, isegi 20 aastat teenus, millele riik maksis iga kuu peale,“ lisas ta.

Ka Majanduse- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman kinnitas, et riik ei saa enam elektritootmist subsideerida ning lisas, et turu avamine annab võimaluse börsile tulla ka teistel tootjatel, mis omakorda tähendab seda, et elekter võib edaspidi tulla ka mujalt kui põlevkivist.

Vabaturul kehtestab hinna konkurents ning esimesena pääsevad elektrit müüma need tootjad, kellel on väikseimaid muutuvkulud (loe: ei ole saaste- ja jäätmetasusid ega kütusekulu). See on ka põhjus, miks suures koguses tuule- või hüdroenergiat viib hinna elektriturul alla. Meie energiaportfell pole aga üldse sellel loogikal üles ehitatud ning täna on veel ka ühenduste läbilaskevõime naabritega piiratud.

Seetõttu jääbki endiselt õhku suur küsimus meie riigikogule, valitsusele ja ministeeriumitele - kui juba pikalt oli ette teada, et elektrist peab saama turukaup, mille hinda riik ei saa enam vägisi kontrolli all hoida ega ka CO2 emiteerimist subsideerida, siis miks ei ole seda energiapoliitikas arvestatud ning jõulisemalt soodustatud süsinikuvabade elektritootmisviiside kasutuselevõtmist? Loodetavasti saavad turu avanedes selle vajadusest aru ka 58,5% meie poliitikutest.]]></description>
				<pubDate>Thu, 14 Feb 2013 14:22:34 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/etv-saate-foorum-kusitlus-585-utles-jah-tuuleenergia-osakaalu-tostmisele/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Eesti tuuleenergia kasvas mullu ligi poole võrra</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/eesti-tuuleenergia-kasvas-mullu-ligi-poole-vorra/</link>
				<description><![CDATA[Euroopa Liidus installeeriti 2012. aastal tuuleenergial töötavaid elektrijaamu 11,6 gigavati (GW) ulatuses, mis teeb kõikide liikmesriikide tuuleenergia koguvõimsuseks 105,6 GW, selgub Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) värskest aastaaruandest. Eestis püstitati möödunud aastal rekordarv elektrituulikuid koguvõimsusega 86 MW, mis viis riigi tuuleenergia koguvõimsuse 269 megavatini (MW).

Euroopas juhtis uute tuulikute kasutuselevõtus mullu Saksamaa (2,4 GW, 21% kogu uuest tuuleenergia võimsusest), seejärel tulevad Suurbritannia (1,3 GW, 11%), Rumeenia (0,9 GW, 8%) ja Poola (0,9 GW, 8%). Ka kogu installeeritud võimsustega on Saksamaa EL-i liider 31,3 GW-ga (30%), talle järgnevad Hispaania (22,8 GW, 22%), Suurbritannia (8,4 GW, 8%), Itaalia (8,1 GW, 8%) ning Prantsusmaa (7,2 GW, 7%). Kui vaadata uusi tuuleelektrijaamu kogu maailma kontekstis, siis Ülemaailmse Tuuleenergeetika Nõukogu (GWEC) värsketel andmetel jagasid möödunud aastal esikohta Ameerika Ühendriigid ja Hiina (mõlemad 13 GW).

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) andmetel andsid Eesti eelmise aasta kasvule pea kogu panuse kaks suurt uut tuuleparki – Eesti Energia tuhaväljadele püstitatud 39 MW Narva tuulepark ning Eesti Energia ja Nelja Energia ühisprojekt Paldiskis, mis tõi senise Pakri tuulepargi kõrvale juurde 18 tuulikut koguvõimsusega 45 MW. Tänu lisandunud võimsustele oli 2012 hea aasta ka toodangus – tuulikud tootsid Eestis 448 GWh tuuleenergiat, mis võrreldes 2011. aastaga on 83 GWh rohkem.

Eesti tuuleelektrijaamadele maksti eelmisel aastal kokku 14,1 miljonit eurot taastuvenergia toetust, mis on 22,5 % kogu taastuvenergia toetussummast (62,7 miljonit eurot). Makstud toetus vastab ligikaudu 263 GWh toodangule ning arvestades, et tuulikud genereerisid eelmisel aastal ligi 450 GWh, siis ligi pool toodangust ei saanud neile seadusega ettenähtud taastuvenergia toetust.

Vaatamata Euroopa Liidu püüdlustele muuta elektritootmine keskkonnasõbralikumaks, ei saa tuuleenergia lähitulevikku pidada roosiliseks kui arvestada kogu Euroopas 2011. aastal alguse saanud poliitilise ebakindluse lainet, aga ka Eesti plaane muuta taastuvenergia toetusi tagasiulatuvalt.

Lisafakte:

• Taastuvenergia esindas 69% kõikidest uutest 2012. aastal rajatud elektritootmise võimsustest, kusjuures kütteõlil, kivisöel töötavate – ning tuumajaamade kasvunumbrid jäävad jätkuvalt negatiivseks tänu mullu tegevuse lõpetanud elektrijaamade suuremale osakaalule.

• Tuulepargid moodustavad 26% kõikidest eelmisel aastal Euroopa Liidus ehitatud uutest elektrijaamadest.

• EL riikides investeeriti mullu tuuleenergiasse investeeriti 12,8 – 17,2 miljardit eurot. Eestis eelmisel aastal valminud tuuleparkide koguinvesteering ületas 122 miljonit eurot.

• Tuulikud tootsid Euroopa Liidus 2012. aastal keskmiselt 7% vajaminevast elektrist.

• Kui aastal 2000 asus 85% kogu Euroopa Liidu tuulikutest Taanis, Saksamaal ja Hispaanias, siis tänaseks on nende riikide osakaal kukkunud 33%-le, mis viitab tuuleenergia laialdasele kasutuselevõtule üle kogu Euroopa.

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Mon, 11 Feb 2013 12:16:01 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/eesti-tuuleenergia-kasvas-mullu-ligi-poole-vorra/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>EWEA: poliitikud ei peaks tuuleenergia tööstuse keerulist olukorda hullemaks muutma</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/ewea-poliitikud-ei-peaks-tuuleenergia-toostuse-keerulist-olukorda-hullemaks-muutma/</link>
				<description><![CDATA[[caption id="attachment_11250" align="alignright" width="150"] Arthouros Zervos © EWEA[/caption]

Üle terve Euroopa on tuuleenergia tööstust tabanud majanduskriis ja kärped ning poliitikud ei tohiks seda keerulist situatsiooni veelgi halvendada kahjustades investorite usaldust, hoiatasid suurimad töösturid sel nädalal Viinis, kus toimub Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni  suursündmus EWEA 2013.

Konverentsi avamisel rääkisid poliitikud ja tuuleenergia tööstuse tippesindajad ka vajadusest tagada tuuleenergia kasv peale 2020 aasta taastuvenergia eesmärkide saavutamist ning toetuste erinevustest fossiilsete kütuste ja taastuvenergia vahel.

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) president Arthouros Zervos kritiseeris „äkilisi ja tagasiulatuvaid muutusi toetussüsteemides“ ning hoiatas et „tuuleenergia tööstus võib olla majanduskasvu, uute töökohtade ja ekspordi vedajaks, aga mitte juhul, kui valitsuste poliitika peletab investorid eemale.“

„Eelolev aasta tuleb karm,“ ütles professor Zervos, kuid märkis, et pikaajalised väljavaated tuuleenergia tööstusele on väga helged – Euroopa Komisjoni stsenaariumid näitavad, et tuuleenergiast saab aastaks 2050 juhtiv energiaharu.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) peaökonomist Fatih Birol ütles, et fossiilsete kütuste toetused moodustasid 2011. aastal 523 miljardit dollarit samal ajal kui tema andmete järgi sai taastuvenergia toetuseks 88 miljardit dollarit. Ta kirjeldas fossiilsete kütuste toetusi kui „rahvavaenlane number üks“ ning tunnistas, et valituste poliitika etteaimamatus on tuuletööstuse jaoks suurim probleem.

Euroopa Parlamendi asepresident Anni Podimata ütles konverentsil: „Taastuvenergia, eriti tuuleenergia, võiks ja peaks eestvõitlejana mängima võtmerolli jätkusuutlikult kasvavas ja konkurentsivõimelises Euroopa Liidus.“ Ta kutsus üles „rohkem otsustuskindlusele taastuvenergias“ ja ütles, et see „tuleb selgelt välja uutes 2030 aasta siduvates taastuvenergia eesmärkides.“]]></description>
				<pubDate>Thu, 07 Feb 2013 11:08:19 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/ewea-poliitikud-ei-peaks-tuuleenergia-toostuse-keerulist-olukorda-hullemaks-muutma/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Taastuvenergia Koda: Riigikogu rikkus kokkulepet</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/taastuvenergia-koda-riigikogu-rikkus-kokkulepet/</link>
				<description><![CDATA[31. jaanuaril Riigikogu majanduskomisjonis taastuvenergia toetuste üle peetud hääletusel otsustasid valitsuserakonnad rikkuda taastuvenergia tootjate ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministri poolt 19. juulil 2012. a sõlmitud kokkulepet.

Riigikogu majanduskomisjon otsustas vähendada toetusi tuuleenergiale 93 EUR/MWh-ni ning taastas 600 GWh toetuse piirangu, mille kaotamises olemasolevatele tootjatele kokku lepiti. Kokkulepet rikuti ka Konkurentsiametiga kooskõlastatavate toetusmäärade ja elektrijaamade omatarbe toetamise osas. Olemasolevad taastuvenergia tootjad kannavad Riigikogu otsuse tõttu 40-43 miljoni euro suurust majanduslikku kahju.

Valitsuserakondadesse kuuluvate saadikute otsus on teravas vastuolus Peaministri, Keskkonnaministri, Riigikogu majanduskomisjoni endise ja praeguse juhi seisukohavõttudega, milles lubati tagasiulatuvatest kärbetest hoiduda. Samuti on otsus selges vastuolus valitsuse koalitsioonileppega, milles lubati olemasolevatele projektidele vähendada toetusi üksnes kokkuleppel tootjatega ning eelisarendada taastuvatel allikatel põhinevat energiatootmist.

Taastuvenergia toetussüsteemi ühepoolne ja tagasiulatuv muutmine on lühinägelik ja kulukas samm, mille maksab kinni tarbija. Selle tagajärjel muutub erakapitali kaasamine energeetika kaasajastamisse Eestis küsitavaks, tõusevad intressimäärad ja pidurduvad investeeringud. „Kohalikul hakkepuidul töötavad Tallinna, Tartu ja Pärnu koostootmisjaamad hoiavad igal aastal soojatarbijatele kokku ligi 20 miljonit eurot. Valitsuserakondade otsus tähendas, et ülejäänud Eesti võib odavamast soojahinnast unistama jäädagi,“ tõdes Koja juhataja Rene Tammist.

Riigikogu otsusel on ka regionaalpoliitiline mõõde, sest selle tulemusena jääb maapiirkondades loomata tuhandeid uusi töökohti nii elektrijaamade ehituses, käitamises, metsanduses ja põllumajanduses.

Vaatamata Eesti Pangaliidu ja mitmete teiste oluliste institutsioonide hoiatustele, saatsid koalitsioonipoliitikud investoritele selge sõnumi, et Eestisse investeerimisel peab arvestama, et Eesti riigi sõna ei maksa.

„Elektrituru seaduse muudatusi menetledes tegi parlament otsused, mis kinnitavad Eestit kuulumist kõige halvemas mõttes tüüpiliste Ida-Euroopa riikide sekka. Seda nii investeerimiskliima stabiilsuse kui ka energiatootmise sisuliste valikute seisukohalt, “ lausus Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist.

Taastuvenergia Kotta koondunud energiatootjad on otsustanud oma investeeringuid kaitsta, kaaludes muuhulgas seadusemuudatuste vaidlustamist kohtus.

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Tue, 05 Feb 2013 12:12:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/taastuvenergia-koda-riigikogu-rikkus-kokkulepet/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Martin Kruus: taastuvenergia toetuste muutmine loob negatiivse pretsedendi</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/martin-kruus-taastuvenergia-toetuste-muutmine-loob-negatiivse-pretsedendi/</link>
				<description><![CDATA[Eile, 31. jaanuaril Riigikogu majanduskomisjonis taastuvenergia toetuste üle peetud arutelu ja hääletuse järel tuleb nentida, et riik on taastuvenergia toetussüsteemi ühepoolselt muutes loomas negatiivse pretsedendi. See riivab omandikaitse põhimõtet ja pretsedendi tegelikku mõju taastuvenergia arengule, aga ka riigi ja erasektori partnerlusele laiemalt oskame tõeliselt hinnata alles tulevikus.

On kahetsusväärne, et riik ei väärtusta eraalgatust ja investeeringuid ning sellega seoses ka konkurentsi tekitamist energiaturul. Tagasipöördumine endise energeetikasüsteemi poole saab pikas perspektiivis olema viga, mille korrigeerimine on ebamõistlikult kulukas.

Riigikogu majanduskomisjoni otsus rikub 2012. aasta suvel taastuvenergia tootjate ning majandus- ja kommunikatsiooniministri vahel sõlmitud memorandumi, kus taastuvenergia tootjad küll nõustusid taastuvenergia tulude piiramisega tasemeni 93 EUR/MWh, kuid tingimusega, et olemasolevatele tootjatele kaotatakse kehtiv tuuleenergia toetuse piirang, mis vastab toodangule 600 GWh aastas. Majanduskomisjon aga taastas 600 GWh toetuse piirangu. Tarbijate seisukohalt on oluline rõhutada, et nimetatud 600 GWh piirangu eemaldamine oleks puudutanud ainult olemasolevaid tootjaid. See omakorda oleks piiranud taastuvenergia tasu kasvu tulevikus.

Nüüd tuleb nii kohalikel kui ka välisinvestoritel Eestisse investeerimisel arvestada käesoleva pretsedendiga – Eesti riigi sõna ei maksa. Selle tulemusena tõuseb investeeringute riskitase ning erakapitali kaasamine pikaaegsetes projektides muutub küsitavaks. Taastuvenergia tootjatel seisab ees tekkinud olukorra põhjalik analüüs ja sellele vastava tegevuskava koostamine.

&nbsp;

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Fri, 01 Feb 2013 13:50:29 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/02/martin-kruus-taastuvenergia-toetuste-muutmine-loob-negatiivse-pretsedendi/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kas tuuleelekter on odav või kallis?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/kas-tuuleelekter-on-odav-voi-kallis/</link>
				<description><![CDATA[Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm hurjutas sel nädalal riiki, et miks ehitatakse juurde tuulikuid, kui sellest saadav energia on kõige kallim. Tuues näite tuulikuterohkest Taanist, siis jõulupühade ajal, mil enamik rahvast puhkas ning tuult oli rohkesti, ei maksnud sealne elekter öistel tundidel midagi. Suisa vastupidi 200 eurot/MWh maksti peale sellele, kes elektrit tarbis. Kummal on siis õigus – kas tuuleelekter on odav või kallis?

Isegi kui Taani näite juures jõululaupäeva öö välja jätta, siis jäi pikkade pühade (jõululaupäevast kuni aastavahetuseni) ajal Taanis keskmine elektrihind veidi alla 14 euro/Mwh kohta. Eestis oli keskmine elektrihind sama perioodi vältel pisut alla 39 euro/MWh. Ka selle nädala tuisusel-tuulisel kolmapäeva ööl oli Taanis elektrihind negatiivne.

Energeetikas ei ole aga pilt nii must-valge, arvestada tuleb ka ajaga, mil tuul ei kipu puhuma, on külm ning tööstused tossavad täies mahus. Seepärast mõjusid äsja toimunud WEC- konverentsil kuldsena WECi voliniku Einari Kiseli sõnad, et mida mitmekesisem on riigi energiaportfell, seda paremini on võimalik tagada energia varustuskindlus ja –julgeolek, kuid meil on selle kriteeriumiga lood üsna kehvad.

Loomulikult tuleks taastuvenergia allikatest eelistada biomassist elektri tootmist ning see peaks olema Eesti esimene valik. Samas seab siin piirangu meie soojuskoormuse olemasolu ning ilma selleta ei kvalifitseeru puidu põletamine efektiivse koostootmise vaid rahva keeles raiskamise alla. Kindlasti ei saa väita ka, et ainult tuuleenergia vajab toetust. Mullu said tuulikud muide vaid alla veerandi kogu väljamakstud toetustest Eestis. Lisaks ei vaja tuulikud toetust igavesti, vaid ainult esimesed 12 aastat, mil mahukad kapitalikulud tagasi tuleb maksta.

Graafiku allikas: Nord Pool Spot.

Lühendatud versioon ilmunud 01.02.2013 Äripäevas.

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Thu, 31 Jan 2013 15:02:31 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/kas-tuuleelekter-on-odav-voi-kallis/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Euroopas installeeritakse rohkem kui üks meretuulik tööpäevas</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/euroopas-installeeritakse-rohkem-kui-uks-meretuulik-toopaevas/</link>
				<description><![CDATA[Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) andmetel installeeriti  ja ühendati Euroopas 2012. aastal võrku 293 meretuulikut – see on rohkem kui üks tuulik tööpäevas. Kümne Euroopa riigi peale on nüüdseks 55 meretuuleparki, mis koosnevad kokku 1662 tuulikust.

Eelmisel aastal installeeritud meretuulikute koguvõimsus on 1165 megavatti (MW), mis on võrreldes 2011. aastaga 33% rohkem. Meretuuleparkide võimuseks kokku on 4995 MW.

Merre ehitatud tuuleelektrijaamade poolest on Euroopa riikide hulgas esikohal Suurbritannia, kus on ehitatud peaaegu 60% avamere tuuleparkidest. Talle järgnevad Taani 18, Belgia 8 ja Saksamaa 6 protsendiga.

„Avamere tuuleenergia kasvab kindlalt,“ ütles EWEA poliitikadirektor Justin Wilkes. „Aga uute tootmisseadmete kaalukad numbrid ei muuda asjaolu, et ka tuuleenergia tööstust on tabanud poliitiline ja õiguslik ebastabiilsus, majanduskriis ja kõrgemad kapitalikulud.“

Wilkes jätkas: „Euroopa on meretuuleenergias liider ja see võiks luua veelgi enam töökohti, kui valitused annaksid investoritele suurema poliitilise kindluse ja laheneksid võrguühenduse probleemid.“

Aastal 2012 paigaldatud tuulikud moodustavad meretuuleenergia investeeringutes ligikaudu neli miljardit eurot. Edasised väljavaated aastateks 2013 ja 2014 on positiivsed, kuna 14 meretuulepargi projekti on ehituses ning need suurendavad installeeritud võimsust täiendavalt 3300 MW, kasvatades kogu meretuuleenergia võimsuse Euroopas 8300 MW-ni.

Eestis meretuuleparke veel ei ole, arendamisel on tuuleenergia projektid Neugrundi, Liivi lahe ja Loode-Eesti rannikuvetes.

Vaata lisaks:

Täielikult võrku ühendatud meretuulikud aastal 2012

Kogutabel 2012. aasta lõpuks paigaldatud meretuulikutest, tuuleparkidest ja installeeritud võimsustest

Kumulatiivsed ja aastased meretuuleenergia installeerimised (MW) 1993 – 2012

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Tue, 29 Jan 2013 16:50:47 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/euroopas-installeeritakse-rohkem-kui-uks-meretuulik-toopaevas/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Energeetika vajab erakapitali</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/energeetika-vajab-erakapitali/</link>
				<description><![CDATA[Martin Kruus, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees

Taastuvenergia toetuste vähendamise populistliku kampaaniaga oleme jõudnud olukorda, kus riigi lubadused on liivale kirjutatud sõnad ja erainitsiatiivi karistatakse. Kuigi naudime siiani Nõukogude Liidu ühisest eelarvest ehitatud Narva jaamade elektrit, on iseseisva Eesti elektritootmise ajalugu rajatud just erainvesteeringutele.

Esimesed elektrijaamad ehitasid Eestis tehased, näiteks Kreenholmi manufaktuur Narvas, tsemenditehas Kunda, Dvigateli vagunitehas Tallinnas. Pärnus 1907. aastal avatud elektrijaam oli kogu Baltikumi esimene avalik elektrijaam. Järgnesid Tartu, Viljandi, Võru ja Valga linn. Nii mõnegi osaühistu elektrijaama võimsus ületas väikelinna avaliku elektrijaama oma. Nõukogude okupatsiooni ajal allutati teiste tööstusharude hulgas ka elektrimajandus riigile.

Iseseisvuse taastamise järel ei ehitanud Eestis uusi elektrijaamu ei riik ega ka ettevõtted, kuni valitsuselt hakkas tulema signaale, et energeetikas nähakse olulist rolli ka erasektoril. 1998. aastal vastu võetud ja 2007. aastal täiendatud taastuvenergia toetuste süsteemi võib käsitleda kui riigi tellimust ettevõtetele ehitamaks taastuvaid kütuseid kasutavaid elektrijaamu.

Eraettevõtetel riigi eest teha palutud investeeringud on väga suured, ulatudes sadadesse miljonitesse eurodesse. Seetõttu on õigustatud küsimus, kuidas saab riik nüüd investorid pika ninaga jätta, vähendades olemasolevatele taastuvenergia jaamadele eelnevalt lubatud tasusid. Riigi sõnamurdmine looks negatiivse pretsedendi, et ka tulevikus võib ühepoolseid kärpeid oodata.

Loobudes energeetikasse erainvesteeringute kaasamisest, jääb kodumaiste elektrijaamade ehitamisel põhiliseks allikaks riigieelarve. Võrreldes teiste vajalike investeeringutega võib energiasektori rahavajadus meie ühiskonnale aga üle jõu käivaks osutuda. Näiteks mullu läks riigieelarvest Eesti Energia investeeringute toetuseks 150 miljonit eurot ja tänavu 200 miljonit. Suur osa sellest rahast läheb 270 MW uue põlevkivijaama ehitamiseks. Eesti tipuvõimsus jõuab 2030. aastaks aga 2000 MWni ehk oluline investeerimiskoormus seisab meil alles ees.

On irooniline, et taastuvenergia nõiajaht toimub Eestis ajal, mil kogu maailmas vähendatakse sõltuvust imporditud ja saastavatest energiaallikatest. Tuule­energia lahendab need küsimused elegantsel moel, ilma keskkonnasaaste ja kütusevajaduseta. Skeptikutele võib öelda, et eksisteerivad tehnoloogilised lahendused – hüdropumpjaamad, vedelgaasil põhinevad gaasimootorid, energiasüsteemi optimeerimine koos integreerumisega Euroopa energiasüsteemidesse, nutikad energiavõrgud –, mis tagavad energiavarustuse ka hetkedel, kui tuul ei puhu. Arendades aga oma energiasüsteemi selg ees, ei saa ka uued nutikad tehnoloogiad kunagi reaalsuseks.

Isegi kui mõni hetk tundub, et täidame taastuvenergia arendamisega vaid Euroopa Liidu eesmärke, ei kao põhiküsimus, kust tulevikus energiat saada, kuhugi. Taastuvenergia toetused kehtivad 12 aastat, misjärel jätkavad madalate püsikuludega tuulikud energiatootmist aastakümneid.

Erakapitalil põhinevaid investeeringuid elektri tootmisesse on tehtud tänu kehtivale taastuvenergia toetusskeemile. Selle vägivaldsel muutmisel kaob lisaks elektritootmise investeeringutele ka usk, et Eesti riigi sõna maksab. Kuna toetusskeem on vajalik mis tahes uute elektrijaamade rajamiseks, siis on see probleem laiem, kui esialgu paista võib. Riigikogus otsustamisel olevate elektrituru seaduse muudatuste mõju ilmneb täies tõsiduses siis, kui üritame energeetikasse kaasata raha rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt, olgu siis aktsiate avaliku pakkumise või võlakirjade näol.

Artikkel avaldatud Postimehes, 28.01.2013.]]></description>
				<pubDate>Mon, 28 Jan 2013 10:53:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/energeetika-vajab-erakapitali/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Taastuvenergia Koda: Eestlased eelistavad ülekaalukalt taastuvenergiat põlevkivienergiale</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/taastuvenergia-koda-eestlased-eelistavad-ulekaalukalt-taastuvenergiat-polevkivienergiale/</link>
				<description><![CDATA[Jaanuari keskel avalikustatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt eelistab 70 protsenti eurooplastest taastuvenergiat, vastates küsimusele millist energiavaldkonda puudutavat valikut tuleks eelistada järgmise 30 aasta jooksul.

Uuring, mille käigus küsitleti 25 525 inimest Euroopa Liidu liikmesriikidest näitas, et ülekaalukalt kõrgeima toetusega taastuvenergia kõrval eelistas 28 protsenti energiatõhusust puudutavaid meetmeid ja 18 protsenti toetasid tuumaenergiat. Kõige vähem toetust avaldati fossiilenergiast toodetud energiale.

“Tulemused jagunevad suhteliselt ühtlaselt erinevate liikmesriikide osas,” nentis Rene Tammist Eesti Taastuvenergia Kojast.

Eestis läbiviidud küsitlus näitas, et järgmise 30 aasta prioriteedina energeetika valdkonnas toetas 58 protsenti küsitletutest taastuvenergiat. 25 protsenti küsitletutest energiatõhususe meetmeid ja 14 protsenti toetas tuumaenergiat.

“Ajal, mil Eesti riik on jõuliselt sidumas Eesti tuleviku aastakümneteks põlevkivienergeetikaga, toetab seda tootmisviisi vaid 7 protsenti inimestest”, kommenteeris Tammist uuringu tulemusi.

Uuring, mille eesmärk oli analüüsida kodanike meelsust õhukvaliteedi parandamise ning õhusaaste allikate kohta tuvastas, et koguni 29 protsenti eestlastest arvab, et uue Euroopa Liidu õhukvaliteedi strateegia peaks seadma prioriteediks energiamajandusest tuleneva õhusaaste parandamise.

“Eestis on täpsemalt kaardistamata fossiilkütuste kasutamisest tulenevad mõjud inimeste tervisele, aga sarnasest uuringust Harvardi Meditsiiniülikooli teadurite poolt, mis võtab arvesse kivisöest elektri tootmise olelusringi kaevandamisest, tootmise ja ülekandeni, on selge, et fossiilenergia tootmine avaldab väga suurt mõju tööstuspiirkonnas elavate inimeste tervisele ja keskkonnale. Kui lisada need nõndanimetatud väliskulud fossiilenergia tootmiskuludele ei oleks selline tootmine enam taastuvenergiaga konkureeriv”, lisas Tammist.

Saastaja maksab põhimõtet, mille kohaselt tootmise väliskulud keskkonnale ja tervisele tuleb tasuda tootjal kas keskkonnatasude või muude meetmete kaudu toetas 85 protsenti küsitletutest, Eestis toetas saastaja maksab põhimõtet kokku 86 protsenti.]]></description>
				<pubDate>Thu, 17 Jan 2013 12:52:38 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/taastuvenergia-koda-eestlased-eelistavad-ulekaalukalt-taastuvenergiat-polevkivienergiale/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Eesti tuuleenergia sai juurde uue doktoritöö</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/eesti-tuuleenergia-valdkond-sai-juurde-uue-doktoritoo/</link>
				<description><![CDATA[Eelmise aasta lõpus kaitses Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorant Kaupo Toom edukalt oma väitekirja “Tuulikute väljundvõimsuste balansseerimise võimalus”, mis otsis lahendusi elektrituulikute tootmisvõimsuste tasakaalustamiseks.

Teatavasti on taastuvenergia osatähtsus energiatootmises kasvamas – järjest enam ehitatakse tuuleparke ning koostootmis- ja biogaasijaamasid. Erinevatest taastuvenergia liikidest on nii Eestis kui mujal kõige kiiremini kasvanud tuule osatähtsus. Tuul on aga tuntud oma muutliku iseloomu poolest ning seetõttu muutub pidevalt ka elektri kogus, mida tuulikud toodavad. See aga ajab kergelt öeldes harja punaseks põhivõrguettevõttel, kes peab energiasüsteemis tootmise ja tarbimise tasakaalus hoidma. Samas on tuul Eesti vajaduste seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, mille energiaks muundamine vajab vaid tuulikute ehitushinda ning seetõttu on väga tänuväärne, et lisaks maailmas laialt levinud tuuleenergia tasakaalustamise võimalustele tegelevad nende leidmisega ka meie enda teadlased.

Elektrituulikutelt saadavat võimsust on palju raskem ennustada kui näiteks soojuselektrijaama puhul, nendib Kaupo Toom oma äsja valminud väitekirjas ning lisab, et ennustamisel tekkivaid vigu tuleks minimaliseerida. „Tuulegeneraatorite poolt tegelikult toodetud ja ennustatud võimsuse vahe tuleb võrgu tasakaalus püsimiseks kompenseerida mujalt hangitud energiaga, mis toob aga kaasa lisakulutusi,“ selgitab Toom.

Värske filosoofiadoktor energiakasutuse erialal kogus ja analüüsis doktoritöö tegemise käigus Pakri ja Aulepa tuulepargi andmeid ning võrdles leitud ennustusvigu kogu Eesti ning Saksamaa ja Taani tulemustega. Lisaks koguti töö käigus tuule andmeid ka Tiirikojast (EMHI), päikese kiirguse andmeid Tõraverest (EMHI) ning elektri tarbimise andmeid tüüpilisest Eestimaa maaelamust.

Tulemuste ja järeldustena tõi Toom välja, et suurema võimsusega elektrituulikud peavad oma toodangut prognoosima ning seda võrgu operaatorile edastama ja ennustamisel tekkivate vigade vähendamiseks võiks tuulegeneraatori toodangu tippe lõigata. Väiksemate tuulegeneraatorite puhul võiks balansseerimiseks lisada neile päikesepaneeli ning aku. „Võrku ühendatud süsteemis on väga oluline, et võrgust kasutatakse minimaalselt energiat, ning seeläbi saavutatakse võimalikult suur taastuvenergia osakaal, samas saavutatakse optimaalne konfiguratsioon ja välditakse teiste kütuste kasutamist,“ selgitas Toom. Ennustamisel tekkiva vea vähendamise abil ei tuleks energia tootmise väikelahendusega tavatarbijal seega nii palju kalli hinnaga puudu- või ülejäävat energiat vahendada.

Doktoritöö juhendaja on Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi energeetika osakonna prof. Andres Annuk ning oponent Dr. Emmanuel Karapidakis (Technological Educational Institute of Crete).

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Tue, 15 Jan 2013 14:21:35 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/eesti-tuuleenergia-valdkond-sai-juurde-uue-doktoritoo/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Töövarjuna tuule järel</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/toovarjuna-tuule-jarel/</link>
				<description><![CDATA[Ragnar Nõmmela, TTÜ teise kursuse elektroenergeetika tudeng

Töövarjupäev ettevõttes AS Empower algas ühel ilusal kolmapäeva hommikul, kui juba kell 7.30 kohtusin tuuleparkide projektijuhi Tarmo Teega Laagri Statoili tanklas, et rüübata päeva alustuseks tass kohvi ning asuda teele. Suundusime Pärnumaale, kus hetkel rajatakse mere äärde kokku kuuest 3MW-se võimsusega koosnevast tuulikust Tamba ja Mäli tuuleparke. Olin valinud töövarjupäeva läbiviimiseks Empoweri, sest tegu on Eesti mõistes üsna suure ja pika ajalooga rahvusvahelise ettevõttega ning nii projektijuhi amet kui ka tuuleparkide rajamine tundusid noorele energeetikahuvilisele vägagi huvipakkuvana.

Pärast pooleteise tunni pikkust autosõitu jõudsimegi objektile. Kui Tallinnas oli veel ilus lumine talveilm, siis Pärnumaal oli igasugune lumi juba ammu ära sulanud ning vastu vaatas üsna vihmane ja porine sügisilm. Paigas, kus 2013. aasta lõpuks peaks elektrit tootma suur ja uhke tuulik, oli praegu lage plats, hulk sagivaid kiivritega mehi ning suur kraanat meenutav masin, mis tegeles hiiglaslike tuulikuvaiade maasse puurimisega. Nagu ma teada sain, tegeles tuulikute püstitamisega Saksamaa ettevõte Enercon GmbH. Sõitsime edasi teiste tuulikuplatside suunas. Osade tuulikute ehitamisega oldi juba kaugemale jõutud, ühe tuuliku juures käis vundamendi metallarmatuuri ehitus, teisel oli juba kogu vundament betoneeritud.



Kuulates asjaosalisi mõistsin üsna ruttu, et selle tuulepargi suurimaks proovikiviks kogu projekti juures oli kaablitrassi ehitamine. Nimelt asus kõrgepingevõrgu liitumispunkt üle 20 kilomeetri kaugusel ning kogu see vahemaa tuli maakaabliga ühendada. Esimene kohtumine oligi meil projektijuhiga, kes tegeles kaablitrassi rajamisega. Kohtusime nelinurkse ning valgete ristidega piiratud, kergelt hauda meenutava augu juures, kuhu pidi jaotla tulema. Ristide eesmärk ei olnud siiski sünget muljet jätta, vaid hoopis tulevase seina asukohta kujutada. Jaotlast edasi läkski kaabel otse liitumispunkti poole. Räägiti läbi töö progress ning edasine kulg, ja lepiti kokku uus kokkusaamine. Seejärel käisime veidi ringi ning kaesime kui kaugele on erinevates kohtades kaabli mahapanemisega jõutud. Tundus, et töö käis üsna kiiresti ning mitmed kopad erinevates kohtades kaevasid kanalit, samal ajal kui lahti kaevatud kanalis tegelesid mehed juba kaabli maha panemisega. Kõrval tegutsesid ka Enerconi mehed, viimistledes juba ühe tuuliku jaoks valminud betoonvundamenti.

Olles tuulepargi üle vaadanud, oli paras aeg teha üks lõunapaus. Kohalikus külapoes ootasid meid värsked soojad saiakesed ja pirukad. Pärast kerget kehakinnitamist suundusime tuulepargist eemale, suunaga liitumispunkti poole. Teel kohtasime järjekordset kopameestest ning kaablipanijatest koosnevat meeskonda, kes tee kõrvale rajasid kaablitorustikku, kuhu oleks hiljem võimalik kaabel paigaldada. Kuna tee ääres kõrgus ka üsna tihe mets, siis oli üsna raske suure kopaga teepeenral kaevata ilma okstesse kinni jäämata. Siiski olid mehed entusiastlikud ning usin kaevamine käis. Vähe aja pärast jõudsimegi ligi 25 kilomeetri kaugusel asuva Eleringi 110/10 kV alajaamani, mille kõrvale pidi tulema tuulepargi liitumispunkt. Selle heaks tuli rajada uus 110/33 kV väiksemat sorti alajaam. 33 kV just sel põhjusel, et sakslaste toodetud tuulikud on valmistatud lääne standardite järgi ning genereerivad Eesti mõistes 33 kV, mitte 35 kV pinget. Valmis oli kaevatud vaid vundamendiauk, edasine ootas ehitusega tegeleva allhankefirma usinat pealehakkamist. Mõne aja pärast saabuski objektile lisaks meile veel neli meesterahvast, kaks Empowerist ning kaks allhankefirma esindajat. Kuna hoovis seisev tööliste mikrobuss tundus antud hetkel parim paik koosoleku läbiviimiseks, siis istutigi sinna maha ning räägiti läbi tähtsamad punktid seoses liitumispunkti rajamisega. Arutati läbi senine tegevus ja edasised plaanid ning pikemalt peatuti mõningail ehitustegevuse käigus tekkinud kitsaskohtadel, mis segasid tööde edasist kulgu. Pärast ligi tunnist koosolekut, kus nii mõnigi küsimärk sai vastuse suruti üksteisel kätt ning mindi oma teed. Sellega oli ühtlasi ka meie tööpäev läbi saanud ning asusime Tallinna poole teele.

Üldiselt jäin töövarjupäevaga vägagi rahule. Teise kursuse tudengina on ülimalt meeldiv aeg-ajalt teooriamaailmast välja pugeda ning näha, millega reaalses töökeskkonnas tegeletakse. Lisaks sain teada vägagi palju üldist nii ettevõtte AS Empower kui ka tuuleenergeetika kohta ning usun, et minu silmaring ning teadmistepagas astusid oluliselt suurema sammu edasi kui seda üks keskmine päev koolis lubaks.
Ragnar Nõmmela oli Empower AS-i tuuleparkide projektijuhi Tarmo Tee töövarjuks EETELi ja TTÜ Energeetikateaduskonna Üliõpilasnõukogu (EÜN) poolt läbi viidud 6. töövarjupäeval ning võitis sealsel esseekonkursil teise koha.
&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Mon, 14 Jan 2013 11:29:54 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2013/01/toovarjuna-tuule-jarel/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Saksamaal püstitati esimene puidust torniga megavatine tuulik</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/12/saksamaal-pustitati-esimene-puidust-torniga-megavatine-tuulik/</link>
				<description><![CDATA[Eile, 20. detsembril avasid Saksamaa keskkonnaminister Peter Altmaier ja Alam-Saksi liidumaa valitsusjuht David McAllister Hannoveris maailma kõrgeima puust torniga tuuliku TimberTower, mille masti kõrguseks on 100 meetrit ning mille tipus toodab nüüd veelgi keskkonnasõbralikumalt elektrit 1,5 megavatine Vensys Energie AG generaator.

Välimuselt meenutab puidust TimberTower tavapärast tuuliku masti – alt laiem ja ülevalt kitsam ning sees nii lift kui ka redel gondli sisse pääsemiseks.

Torni välja töötamine läks maksma umbes viis miljonit eurot ning täna arendatakse juba ka 140 meetri kõrgust puidust jalga elektrituulikute tarbeks. Ettevõtte hinnangul suudavad nad seni tuulikumastide materjalidena kasutatud terase ja betooniga hinnas konkureerida juba järgmisel aastal. Puidu kõrgtehnoloogiaga ühendav TimberTower on valmistatud liimpuidust ning see monteeritakse kohapeal, mis teeb projekti logistiliselt tavapärasest lihtsamaks, kuna torni osad ei vaja eritransporti.

Tuuleenergia on juba täna üks puhtaimatest energia tootmise viisidest. Valmistades tuuliku masti terase asemel puidust suudab see tehnoloogia senisest veelgi enam säästa loodust ning ära hoida kasvuhoonegaaside õhku paiskumist.

Ligi 100 tonni kaaluv TimberTower tuulik varustab elektriga umbes 1000 majapidamist.
]]></description>
				<pubDate>Fri, 21 Dec 2012 14:22:39 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/12/saksamaal-pustitati-esimene-puidust-torniga-megavatine-tuulik/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Uuring kinnitab, et avamere tuulepargid toetavad mereelu</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/12/uuring-kinnitab-et-avamere-tuulepargid-toetavad-mereelu/</link>
				<description><![CDATA[EWEA Blog, Zoë Casey

Plymouthi Ülikooli Mereinstituudis tehtud uuring leidis, et lisaks kliimamuutustega võitlemisele võivad avamere tuulepargid luua ka mitmeid hüvesid kohalikule merekeskkonnale.

Instituut leidis, et tuulepargid pakuvad varju erinevat liiki kaladele, kuna merepõhja traalimine tuulepargi sees on tihti keelatud ning tuuliku tugikonstruktsioonid võivad mõnede liikide jaoks luua kunstlikud karid.

Eraldi uuring Nystedi avamere tuulepargi kohta Taanis kinnitas seda väidet öeldes, et kunstlikud rahud pakuvad soodsaid kasvutingimusi sinikarpidele ja erinevatele krabiliikidele. Suurbritannia Thanet’ meretuulepargi uuring leidis aga, et mõned liigid, näiteks tursk leiavad varju tuulepargi sees.

Üks tähtsamaid teemasid, mida Plymouthi Ülikooli Mereinstituut käsitles puudutas elusolendite kokkupõrkeid meretuulikutega. Uuring, mida toetasid ka mitmed varasemad uurimistööd, leidis, et paljud linnuliigid lendavad madalat üle vee, vältimaks kokkupõrkeid tuulikute labadega. Osad liigid aga, näiteks hahad, muudavad pisut lennutrajektoori kokkupõrke vältimiseks.

Müraga seoses leidis uuring, et „oluline mõju käitumisele või populatsioonile puudub“. Ühtlasi märgiti ära Hollandi uuring, mis leidis delfiiniliste rühmitusi rohkem tuulepargi sees kui väljas – „võib-olla kasutavad nad ära kalade rohkust“.

Teadlased märkisid, et kiiremas korras on vaja kasutusele võtta suurel hulgal merega seotud erinevaid taastuvenergia liike, et vähendada fossiilsete kütuste põletamisest tekkivat süsiniku emissiooni, mis omakorda toob kaasa ookeanide hapestumise, globaalse soojenemise ja kliimamuutused. Uuring tõdes, et „ilmselgelt on merekeskkond juba kahjustatud kliimamuutuste järjest enam esile kerkivate mõjude tõttu, kuid ei ole veel siiski hilja teha muudatusi vältimaks veelgi äärmuslikemaid mõjusid.“

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) prognoosib, et 2020. aastaks on võrku ühendatud avamere tuuleparke koguvõimsusega 40 GW, mis hoiaks aastas ära 102 miljoni tonni CO2 õhku paiskamise. Aastaks 2030 on vastavad numbrid 150 GW ja 315 miljonit tonni – see on oluline panus vähendamaks süsiniku kogust.

„Kui kõik uuringud kokku võtta, siis need viitavad samale järeldusele: avamere tuuleparkidel on positiivne mõju merekeskkonnale mitmel erineval viisil,“ kommenteeris EWEA teadur Angeliki Koulouri. „Esiteks aitavad nad vähendada CO2 emissioone, mis on suurimaks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele ja teiseks pakuvad nad regeneratsiooni alasid kaladele ja põhjapopulatsioonidele,“ lisas ta.

Et tuuleparkide mõjud on sesoon- ja kohaspetsiifilised, siis soovitasid nii Koulouri kui nimetatud teadustööd läbi viia täiendavaid uuringuid ning märkisid, et avamere tuulepargid peavad olema hoolikalt planeeritud ja paigutatud nii, et need oluliselt ei häiriks tundlikku merekeskkonda.

Plymouthi Ülikooli Mereinstituudi uuring soovitas: „Arendajad ja seadusandjad peaksid juba varajases staadiumis tegema tihedat koostööd mereökoloogidega ja erinevate kaitserühmadega, et tuvastada merega seotud taastuvenergiaallikatele kõige sobivamad asukohad.“

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Thu, 13 Dec 2012 10:38:03 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/12/uuring-kinnitab-et-avamere-tuulepargid-toetavad-mereelu/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Taastuvenergia toetuskärpe &#8220;lose-lose&#8221; tulemus</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/12/taastuvenergia-toetuskarpe-lose-lose-tulemus/</link>
				<description><![CDATA[Võimulolevad parteid kirjutasid koalitsioonilepingusse, et taastuvenergia toetusi tuleb vähendada kahjustamata investeerimiskeskkonda ning pidades silmas õiguskindluse põhimõtet. Veelgi enam, toetuste määra vähendamiseks olemasolevate projektide osas tuleb tootjatega läbi rääkida. See, mis väga demokraatlikust koalitsioonilepingu punktist aga välja tuli on kahjuks lose-lose (kaotan-kaotad) lahendus.

Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et hetkel Riigikogus arutlusel olev elektrituruseaduse eelnõu on osalusdemokraatia ja huvirühmade kaasamise musterklass. Riik on taastuvenergia ettevõtjaid ühendavaid liitusid raskete ja pikkade läbirääkimiste teel aktiivselt kaasanud ning kuigi elektritootjad ise oleksid eelistanud taastuvenergia tasude süsteemi jätta muutmata, siis nad siiski aktsepteerivad riigi otsust. Seda seepärast, et vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise näol saavutati selle aasta juulis kompromiss, kus win-win (võidan-võidad) kokkuleppe nimel tegid nii riik kui taastuvenergia tootjad järelandmisi. Tuuleenergia osas oli see toetuse vähendamine, kuid 600GWh toetuslae piirangu kaotamine.

Meie hinnangul toodetakse sel aastal 450GWh tuuleelektrit. Tänavu valmisid suured tuulepargid Narvas ja Paldiskis, mistõttu on 2013. aastal oodata tuuleelektrijaamade toodanguks üle 600GWh. Hetkel kehtiv 600GWh tuuleenergia piirang rakendub seega juba järgmisel aastal kõigi olemasolevate tuuleenergia tootjate peal, mis tarbijate seisukohast vaadates juba tähendabki, et tuuleenergia toetusi rohkem välja ei maksta. Kui nüüd aga ka toetuse suurust vähendada, siis on see tuuleenergia tootjatele nö kahekordne löök allapoole vööd. Seepärast saigi elektrituruseaduse eelnõu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ilma tolle piiranguta ette valmistatud ning valitsusse saadetud. Sealt edasi liikus Riigikokku aga eelnõu, kus toetussüsteem oli endiselt kärbitud, kuid tuuleenergia piirangu kaotamine välja võetud.

Taastuvenergia toetus on meede, mille 2007. aastal tekitamisega riik palus enda eest rajada taastuvenergial töötavaid elektrijaamu, et täita Euroopa Liidu ees võetud kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises 25 %-ni. Väidetavalt oleme eesmärgi täitmisele lähedal ja seetõttu soovib riik elektrituruseaduse muutmisega saata investoritele uue signaali – rohkem taastuvenergial töötavaid elektrijaamu pole hetkel juurde vaja. Toetuste muutmine olemasolevatele elektrijaamadele saadab Eestist maailma aga hoopis teistsuguse teate - tegemist on riigiga, kus kokkulepetest ei peeta kinni. Lisaks usalduse kaotusele toob see kaasa ka kahjunõuded riigi vastu, sest ükski investor ei saa riigi taolist käitumist käed rüpes pealt vaatama jääda. Tegemist on lose-lose tulemusega, kus ei võida riik, taastuvenergia tootjad ega ka tarbijad – lisaks Eesti kui sõnamurdja riigi pretsedendi loomisele ei vähene ka toetused tarbijate jaoks, kuna tuuleenergia summaarne toetusmaht on 600GWh näol juba ka täna piiratud.

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Wed, 12 Dec 2012 15:07:51 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/12/taastuvenergia-toetuskarpe-lose-lose-tulemus/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Miks tuuleenergiaprojektid külmutatakse?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/12/miks-tuuleenergiaprojektid-kulmutatakse-2/</link>
				<description><![CDATA[Tuul on ressurss, mille energiaks muundamine vajab vaid tuulikute ehitushinda. Kütusekulu ning jäätme- ja saastetasud tuuleelektri hinnas puuduvad. Sellepärast pääsevad tuulikud avatud elektriturul esimestena börsile, kirjutab Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.



Sel ajal, kui fossiilsete kütustega elektrijaamad alles oma kütuse-, jäätme- ning saastetasusid kokku löövad, on hüdro- ja tuuleelektrijaamad oma elektri ammu maha müünud. Tõenäoliselt just murest, et taastuvenergia on põlevkivijaamadele kannale astunud, on valitsus otsustatud vastutuult minna.

Esimeste tuulikute püstitamise ajal lasti meil suurenergeetika kõrval liivakastis mängida. Elering küll ütles, et ega neid tuulikuid võrku palju ühendada saa, kuni nende endi tellitud rahvusvaheline analüüs vastupidist tõendas. Elektriarvetel eraldi kajastatav taastuvenergia tasu on üldsusele jätnud rohelisest energiast kalli elektri mulje. Tänavu tegi Eesti Taastuvenergia Koda koos Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga analüüsi, millest aga selgus, et kui Eesti läheks täielikult üle taastuvenergiale, oleks elektrienergia tootmise kulu 2030. aastal 19% ja 2050. aastal 31% võrra madalam võrreldes põlevkivi- ja tuumajaama stsenaariumiga.

Nüüd, kui on nii tehniliselt kui majanduslikult tõestatud, et Eestis saaks toota enamiku elektri tuulest ja koostöös teiste taastuvenergiatootjatega teha seda fossiilsetest kütustest odavamalt, otsustas valitsus pidurit tõmmata ning saatis riigikokku eelnõu, mis tuuleenergia arendamise lõplikult peatab. Tulemuseks on hulk pettunud investoreid, kes juhindusid enda tegemistes riigi taastuvenergeetika eesmärkidest, samuti ka valitsusjuhtide kutsest tuua Eestisse väliskapitali ja suuri investeeringuid. Vaid kolm aastat tagasi vastu võetud elektrimajanduse arengukava „tellis“ tuulikuid 900MW ulatuses, millest tänaseks on valmis 275MW ja nüüd on neid justkui liiga palju.

Eesti oma tuuleoludega saaks meretuulepargid korrata CO2 kvoodi müügiedu. Nimelt pole mitte kõik riigid taastuvenergia eesmärkide täitmisel ja fossiilsete kütuste kasutamise vähendamisel nii edukad olnud kui Eesti. Tuul ei puhu mujal sama hästi kui meil ning üldjuhul ei tasu tuulikuid rajada, kui aastane keskmine tuulekiirus jääb alla 5 m/sekundis. Küll saaks aga Eesti osa meie elektri „rohelisusest“ tuuleressursita riikidele müüa, saades vastu raha meretuuleparkide ehitamiseks ning tulemuseks keskkonnasõbralikult toodetud ja fossiilkütustest odavama elektri.

Taastuvenergeetika jõudne areng on kummutanud kõik vanema põlvkonna energeetikute argumendid, miks peaksime seda endiselt elektri nišitootmiseks pidama. Kaasaja energiapoliitika liigub üha enam detsentraliseerimise suunas, kus hajutatud energiatootjate kooslus võimaldab tagada nii elektri konkurentsivõimelise hinna kui ka elaniku ja kogu riigi tasemel energia julgeoleku. Põlevkivi elektritootmist saab elus hoida vaid kartusest, mida teha nende tuhandete, peamiselt vene keelt rääkivate ida-virumaalastega enne kohalikke valimisi, kui ka nemad saavad teada, et energeetikas on toimunud paradigma muutus. See on tõesti julgeoleku küsimus, nagu minister Juhan Parts uute põlevkivijaamade rajamist põhjendab.

Autor: Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht
Avaldatud Äripäev Online's, 3. detsember 2012

&nbsp;

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Tue, 04 Dec 2012 10:44:24 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/12/miks-tuuleenergiaprojektid-kulmutatakse-2/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuulikute tootmisrekord ületas 200 megavati piiri</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/11/tuulikute-tootmisrekord-uletas-200-megavati-piiri/</link>
				<description><![CDATA[Eile, 07.novembri pärastlõunal ületasid elektrituulikud Eestis Eleringi andmetel esmakordselt 200 megavati piiri tootes elektrit võimsusega 205 megavatti, mis oli ~17% selle hetke elektritarbimisest.

Lisaks tugevale tuulele on tuuleparkide tootmisrekordi taga nii eelmise aasta lõpus valminud Aseriaru tuulepark kui ka tänavu võrku ühendatud uued tuulepargid Paldiskis ning Narvas.

Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel on tuuleenergia installeeritud koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW.]]></description>
				<pubDate>Thu, 08 Nov 2012 13:28:18 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/11/tuulikute-tootmisrekord-uletas-200-megavati-piiri/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Vastulause Taavi Veskimägi blogipostitusele</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/11/vastulause-taavi-veskimagi-blogipostitusele/</link>
				<description><![CDATA[Lugedes elektrisüsteemi süsteemioperaatori Eleringi juhi Taavi Veskimägi sulest, et tuulikud tekitavad visuaalset reostust võiks arvata, et Eesti elektrisüsteemi põhivõrgu 5261 kilomeetrit elektriliine ning 151 alajaama on nähtamatud ega ole muutnud mitte kellegi tagahoovi maastikku. Samuti jääb mulje, et põhivõrgu ettevõte loodab endiselt, et elektrituulikud on mingi ajutine nähtus, mis peale Brüsselile antud lubaduste täitmist nende portfellist kaob.

Lähiajal alustab Elering uue Tartu-Viljandi-Sindi õhuliini ja Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliini ehitamist. Suures osas kulgevad need vanade liinide radu, kuid mitte täielikult ning trassi täpse asukoha määramiseks on algatatud keskkonnamõjude hindamine ja isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimine maaomanikega. Ilmselt ei tahaks Eestis keegi ka juuresolevat pilti, kus amortiseeruvad elektriliinid "maha unustatakse". Seega tuleks ka Eleringile endale sätestada rahalise tagatise nõue, et vanad liinid demonteeritakse.

Kui aga kõrvale jätta imestus, miks Eleringi juht, kes peaks tootjate suhtes neutraalselt meelestatud olema postitab koledaid pilte tuulikutest, siis tõesti, tuulikute generaatori eluiga on keskmiselt 25 aastat. Tuulepargis ei ole aga niivõrd oluline mitte iga konkreetne tuulik, vaid planeeringuga lubatud tuuline asukoht koos kogu väljaehitatud taristuga. Kui tuulik ise vananeb, siis pannakse selle asemele uus. Just nii tehakse seda täna nö kogenud tuuleenergia riikides Taanis, Saksamaal ning Hollandis. Taanis näiteks asendati tuulikuid mullu 213,1 MW ulatuses ning tänu tehnoloogia vahepealsele arengule on need enamikus varasematest efektiivsemad ja võimsamad.

&nbsp;

&nbsp;

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Mon, 05 Nov 2012 17:02:25 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/11/vastulause-taavi-veskimagi-blogipostitusele/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Eesti Taastuvenergia Koda: Elektrituruseaduse eelnõu pole kooskõlas sõlmitud kokkuleppega</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/10/eesti-taastuvenergia-koda-elektrituruseaduse-eelnou-pole-kooskolas-solmitud-kokkuleppega/</link>
				<description><![CDATA[Eile valituselt heakskiidu saanud Elektrituruseaduse eelnõu pole kooskõlas Eesti Taastuvenergia Koja ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise kokkuleppega taastuvenergia toetuste muutmiseks. Valitsuses heakskiidu leidnud kujul vähendatakse eelnõuga olemasolevatele tuuleenergia tootjatele makstavaid toetusi ja rikutakse sellega sõlmitud kokkulepet.

Tänavu suvel leppisid ministeerium ja Koda kokku taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetamise uutes põhimõtetes, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lubas lähtuda elektrituruseaduse eelnõu väljatöötamisel. Lubadusest pole aga kinni peetud.

„Olukord, kus tuulenergia tootjate suhtes säilitatakse seaduses 600 GWh piirang ning samaaegselt vähendatakse ka makstavate toetuste suurust, ei ole aktsepteeritav. Kokkuleppe kohaselt kompenseeris 600 GWh piirangu kaotamine toetuse vähendamist. Tegu on reaalse kärpega olemasolevatele tootjatele ning sellega kindlasti nõustuda ei saa“, rõhutas Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist.

Kokkuleppest on mööda mindud ka mitmete teiste punktide osas. Biomassi keskmise kilovatt-tunni hinna arvutuspõhimõtetes, Konkurentsiametiga kooskõlastatavate toetusmäärade arvutuspõhimõtetes ja hakkepuidul töötavate tööstuslike koostootmisjaamade toetamises lepiti kokku teisiti. Kuivõrd eelnõu pole kooskõlas kokkuleppega, siis jääb selgusetuks kuidas saab uuele toetusskeemile alustada riigiabi loa taotlemist enne kui Riigikogu on seaduseelnõu kokkuleppega vastavusse viidud. Lisaks piirab Valitsuse eelnõu kodumaisel ressursil põhinevate elektrijaamade rajamist kokkuleppest erinevatel tingimustel, lisas Tammist.

Tammisti sõnul ei saa respekteerida kokkuleppe selektiivset rakendamist ning riigi ja taastuvenergia tootjate vahelisest tasakaalustatud kokkuleppest möödavaatamist. Tammist lisas, et valitsusliidu programm näeb ette, et „koalitsioonipartnerid räägivad läbi tootjatega taastuvenergia toetuste määra vähendamiseks olemasolevate projektide osas, pidades silmas õiguskindluse põhimõtet“. Eelnõu pole aga läbirääkimistel kokkulepituga kooskõlas.

„Õiguskindluse põhimõtte eiramisel on Eesti riigi mainele negatiivsed tagajärjed, halveneb riigi investeerimiskliima ja pidurduvad investeeringud uutesse energiatootmisvõimsustesse,“ lisas Tammist.

Tammist avaldas lootust, et Riigikogu lähtub seaduseelnõu muutmisel sõlmitud kokkuleppest. Vastupidisel juhul kahjuks ei jää Kojal muud võimalust, kui otsida oma õiguste kaitsmisel abi teistest olemasolevatest vahenditest.]]></description>
				<pubDate>Fri, 26 Oct 2012 13:12:01 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/10/eesti-taastuvenergia-koda-elektrituruseaduse-eelnou-pole-kooskolas-solmitud-kokkuleppega/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuulikud löövad laineid moetööstuses</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/10/tuulikud-loovad-laineid-moetoostuses/</link>
				<description><![CDATA[EWEA Blog, Zoë Casey

Ei ole just küll tavaline pealkiri meie blogis, kuid just seda tuulikud sel kuul Pariisi moenädalal tegid.

Karl Lagerfeld saatis Chanel’i kevad-suvist kollektsiooni kandvad modellid poodiumile, mis oli kaetud päikesepaneelidega ning millel kõrgus tosin valget ja pöörlevat tuulikut. Lisaks sellele võis ka kollektsioonist endast välja lugeda mitmeid vihjeid taastuvenergiale: kettakujuline müts, millel oli lai läbipaistev äär kujutamaks pöörlevat turbiini; minikleit, millele oli tikitud sinine päikesepaneele meenutav muster ning vanikutega kaunistatud T-särk, millel olid tuulikute visandid.

Kui küsiti, mis oli tema viimase kollektsiooni inspiratsiooniks, rääkis Lagerfeld „volüümist“ ja „kergusest“ ning nimetas tuulikuid ilusateks. „Kui ma peaksin ehitama maja, paneksin need endale aeda,“ ütles ta France24-le. Vajuta siia, et vaadata moeetendust.

Kuid Lagerfeld ei ole esimene, kes on taastuvenergiat ja moodi koos kasutanud. Väiksemad moemajad on selles vallas ette jõudnud. Üks taoline ettevõtte on näiteks Rapanui – firma, mis toodab ökoriideid kasutades Suurbritannias Wighti (Isle of Wight) saare taastuvenergiat. Nad väidavad, et nende riiete sündi saab täies ulatuses, sealjuures ka kasutatud taastuvenergiat jälgida.

Lagerfeld ei ole ka kindlasti esimene, kes tuulikute ilust lummatud on olnud - Valloonia piirkonnas kasutas BMW tuulikuid selleks, et ennast turistidele reklaamida.

Tuulikuid on kasutatud ka postmarkide kujunduses üle terve maailma. Kui registreerida end osalejaks järgmisel aastal 4. – 7. veebruarini toimuvale Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni aastaüritusele Viinis (tasuta registreerimine kuni 14. oktoobrini), saab külastada ka näitust „Tuuleenergia markidel“, mis on kogutud Kreeka televisiooni sünoptiku Panos Giannopoulos’e poolt.

Kuigi vahel väidetakse ka vastupidist, peetakse tuulikuid selgelt iluobjektideks ja ausalt öeldes, kui võrrelda esteetilist välimust teiste elektritootmise viisidega, näiteks tuuma- või kivisöe elektrijaamadega, siis võidavad tuulikud neid pika puuga oma graatsilise elegantsi ning saasteainete puudumise poolest.]]></description>
				<pubDate>Thu, 11 Oct 2012 08:31:40 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/10/tuulikud-loovad-laineid-moetoostuses/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Valitsus plaanib algatada merealade planeerimise</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/10/valitsus-plaanib-algatada-merealade-planeerimise/</link>
				<description><![CDATA[Siseministeeriumi ettepanekul plaanib Vabariigi Valitsus algatada maakonnaplaneeringute koostamise Pärnu ja Hiiu maakondadega piirnevatel merealadel, mis osaliselt kattuvad kavandatavate meretuuleparkide aladega. Planeeringute koostamine koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega saab Pärnu ja Hiiu maavanemate ülesandeks ning see tuleb siseministrile järelevalve teostamiseks esitada hiljemalt 31.12.2016.

Maakonnaplaneeringute ja nende keskkonnamõju strateegilise hindamise finantseerimine tagatakse riigieelarvest ning Pärnumaa pilootprojekti puhul Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi projektist „Coastal and maritime spatial planning in Pärnu Bay area in Estonia and coastal municipalities of Latvia“ ja Hiiumaa pilootprojekti puhul Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmi projektist „Mereala ruumiline planeerimine Hiiu maakonnas“.

Loode-Eesti rannikuvette planeerib meretuuleparki Nelja Energia ning Liivi lahe piirkonda soovib tuulikuid püstitada Eesti Energia.]]></description>
				<pubDate>Tue, 02 Oct 2012 12:48:48 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/10/valitsus-plaanib-algatada-merealade-planeerimise/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Riigikontroll: Elektrihind börsil kujuneb muutuvkulude baasil</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/09/riigikontroll-elektrihind-borsil-kujuneb-muutuvkulude-baasil/</link>
				<description><![CDATA[Riigikontrolli ülevaade Eesti elektritootmise võimalikest valikutest ilmus tõenäoliselt kokkusattuvalt samal nädalal kui Eestit tabas avaneva turu elektrihindade paanika. Need teemad on aga omavahel väga seotud, sest avatud turul pääsevad esimesena elektrit müüma need tootjad, kellel on väikseimaid muutuvkulud. Ent Eestis toodetakse endiselt 85% elektrist põlevkivist, mille muutuvkulu ei suuda kunagi võistelda näiteks hüdro- ja tuuleenergiaga, kus puudub kütuse-, jäätme- ja saastekulu. Nii leidiski Riigikontrolli raport, et riigi toetusel uute põlevkivielektrijaamade ehitamine ei taga Eestile avatud turu tingimustes ei energiajulgeolekut ega ka taskukohast elektrihinda tarbijatele.

Börsil pääsevad esimesena elektrit müüma üldjuhul tootjad, kes kasutavad hüdro- ja tuuleenergiat, millel puudub kütusekulu ja vajadus maksta saastetasu ning osta CO2-kvooti. Kui pakutavast hüdro- ja tuuleenergia võimsusest nõudluse katmiseks ei piisa, võetakse maksumuselt järgmine pakkumine ja seda niikaua, kuni nõudlus saab kaetud. Elektritootjad, kelle müügipakkumises esitatud muutuvkulu oli suurem kui tasakaalupunktis kujunenud börsi hind, ei pääse konkreetsel kauplemistunnil börsile, kirjutab Riigikontrolli raport.

Et avatud turul hakkab elektrienergia hind kujunema konkurentsis teiste tootjatega, siis kaob senine põhjendus põlevkivielektri tootmise otseseks või kaudseks soodustamiseks. Täna toetab riik Riigikontrolli arvutustel põlevkivielektri tootmist aastas keskmiselt 148 miljoni euroga, samas kui taastuvatest allikatest elektri tootmise toetamiseks kulub keskmiselt 34 miljonit eurot.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et Eesti pole enam isoleeritud saar ja kogu turupiirkonna tootmisvõimsus on meile kättesaadav juhul, kui meil on piisav elektriühendus teiste meie regiooni riikidega. Ta lisas ka, et mõistlik oleks luua tulevikus Eestisse sellised tootmisvõimsused, mille rajamine ja ülalpidamine on majanduslikult võimalikult tasuv, ei koorma ülemäära tarbija rahakotti ega reosta keskkonda ning mis tagavad samal ajal ka konkurentsivõime avatud turul.]]></description>
				<pubDate>Fri, 28 Sep 2012 11:18:08 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/09/riigikontroll-elektrihind-borsil-kujuneb-muutuvkulude-baasil/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia koguvõimsus Euroopas ületas 100GW</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/09/tuuleenergia-koguvoimsus-euroopas-uletas-100gw/</link>
				<description><![CDATA[Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) teatas täna, et Euroopa Liidus installeeritud tuuleenergia koguvõimsus on ületanud 100 gigavati (GW) teetähise. Euroopa tuulepargid toodavad aastas sellisel hulgal elektrit, mis katab 57 miljoni majapidamise kogutarbimise ja vastab 39 tuumaelektrijaama või 62 kivisöeelektrijaama toodangule.

Euroopa tuuleenergia sektoril kulus paarkümmend aastat, et võrku ühendada esimesed 10 GW ning vaid 13 aastat täiendava 90 GW jaoks, seejuures pool Euroopa tuuleenergia mahust on installeeritud viimase kuue aasta jooksul.

"Euroopas toodetava tuuleenergia koguse saamiseks tuleks aastas põletada kivisöel töötavates elektrijaamades 72 miljonit tonni sütt. Sellise hulga söe laadimiseks oleks vaja 750 000 vagunit kogupikkusega 11 500 kilomeetrit - vahemaa Brüsseli ja Argentiina Buenos Airese vahel," ütles EWEA tegevjuht Christian Kjaer. Kogu selle kivisöe kaevandamine, transportimine ja põletamine läheks maksma 4,98 miljardit eurot ja paiskaks õhku 219,5 miljonit tonni CO2.

100 GW teetähise aitasid ületada näiteks Taani rannikuvetesse sealse suurima energiaettevõtte DONG poolt rajatud 400 MW Anholti avamere tuulepark, 48 MW Linowo tuulepark Poolas, aga ka 12 MW eramaaomaniku Ausumgaard tuulepark Taanis ning firmade Nelja Energia ja Eesti Energia poolt ühiselt loodud Paldiski tuuleelektrijaam koguvõimsusega 45MW.]]></description>
				<pubDate>Thu, 27 Sep 2012 10:45:02 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/09/tuuleenergia-koguvoimsus-euroopas-uletas-100gw/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Väiketuulikud toovad elektritootmise inimestele lähedale</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/09/vaiketuulikud-toovad-elektritootmise-inimestele-lahedale/</link>
				<description><![CDATA[[caption id="attachment_10125" align="alignleft" width="180" caption="Äsja püstitatud 10kW väiketuulik Saaremaal Kaarma vallas Jurna turismitalus. Paigaldas: Bakeri OÜ"][/caption]

Inimesed on tuuleenergiat kasutatud juba aastasadu. Anto Juske kirjutab raamatus „Tuulikud läbi aegade“, et väidetavalt oli 1860. aastal Hiiumaal 970 talupere kohta 412 tuulikut, 1875. aastal Saaremaal 832 tuulikut ning Hiiumaa vanimat tuuleveskit mainitakse kirjalikes ürikutes juba 1572. aastal. Paljud vanaaegsetest tuulikutest Eestis on säilinud, restaureeritud ning mõned neist ka töökorras, näiteks toodab tuule abil jahu Seidla tuulik.

Kui tollaste tuuleveskite võimsust võib tänapäeval pidada väga väikseks, siis möödunud sajandil toimus hoogne elektrituulikute areng ning 1995. aastal ületasid tuulikud 1 MW ühikvõimsuse piiri. Aga kuigi meretuuleparkide jaoks toodetakse elektrituulikuid täna juba võimsusega kuni 7 MW ei ole väikesed ehk ühepere tuulikud kuhugi kadunud. Tegelikult on need jäänud tänaseni üheks vähestest viisidest, kuidas nö tavatarbija saab ise kodus elektrit toota.

LOE EDASI SIIT

Loo autor: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen. Avaldatud ajakirjas Elektriala, Nr 5. 2012]]></description>
				<pubDate>Tue, 11 Sep 2012 09:54:39 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/09/vaiketuulikud-toovad-elektritootmise-inimestele-lahedale/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Pentus-Rosimannus: taastuvenergiale üleminekut tuleb tõsiselt arutada</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/09/pentus-rosimannus-taastuvenergiale-uleminekut-tuleb-tosiselt-arutada/</link>
				<description><![CDATA[Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kohtus eile Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindajatega, kes tutvustasid ministrile kodade ühistööna valminud taastuvenergiale ülemineku kava.



“Hiljuti Turu-uuringute ASi poolt läbiviidud küsitlus näitas, et eestlaste jaoks on elektritootmise puhul kõige olulisemaks kaalutluseks keskkonnahoid, energiatootmise vähene mõju keskkonnale. Nii arvas koguni 44 protsenti vastanuist. Ma pean äärmiselt oluliseks, et meie energiapoliitika seda suhtumist ka peegeldaks. Seni oleme eelisarendanud hoopis kõige saastavamat ja lõppkokkuvõttes tarbijale koormavamat energiatootmise suunda, mis põhineb põlevkivil,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Kava “Taastuvenergia 100% - üleminek puhtale energiale” prognoosides seisab, et Eestis on 2030. aastaks võimalik elektri- ja soojusmajanduses 100%-liselt taastuvale energiale üle minna. Kava autorite sõnul on see tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik.

“Kindlasti vajab täna esitletud kava põhjalikku analüüsi, mida keskkonnaministeerium planeerib ka teha. Samas pean juba sellise visiooni valmimise fakti väga positiivseks. Energeetikas ei saa otsuseid teha vaid paari aasta perspektiivis, meil peab olema pikaajaline nägemus sellest, kuhu soovime jõuda. Vajame diskussiooni selle üle, millised on meie energiavaldkonna eesmärgid mitte kolme või viie aasta pärast, vaid aastani 2050. On ainult hea, kui see diskussioon ei toimu ühe või parimal juhul kahe ministeeriumi kabinettides, vaid oma ekspertiisi toovad debatti kõik osapooled,” rääkis minister.

Tema sõnul on taastuvenergia edasiarendamise puhul oluline, et see aitaks kaasa ka uute, tarkade töökohtade loomisel Eestis. "Uute, efektiivsemate tehnoloogiliste lahenduste välja töötamine, rajamine, edasiarendamine kiiresti arenevas taastuvenergia sektoris - kõik see tähendab muuhulgas töökohtade loomist ja liikumist pruunilt majandusmudelilt puhtama majandusmudeli poole," rääkis Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannus ütles, et keskkonnaministeerium on alustanud tööd puhtamale majandusele ülemineku plaani ning põlevkivi uue arengukava ettevalmistamisega. “Kuna ligikaudu 80% meie CO2 heitest on praegu seotud põlevkiviga, on need kaks teemat paratamatult omavahel seotud. Täna tutvustatud kava on kindlasti üks sisend, millega oma analüüse ja plaane tehes arvestame.”]]></description>
				<pubDate>Thu, 06 Sep 2012 08:14:22 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/09/pentus-rosimannus-taastuvenergiale-uleminekut-tuleb-tosiselt-arutada/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Elekter 100% taastuvenergiast kui majanduse võimalus</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/08/elekter-100-taastuvenergiast-kui-majanduse-voimalus/</link>
				<description><![CDATA[Peep Siitam, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse liige

Elektrienergia tootmise suurim globaalne probleem on subsideerimise nõiaring. Elektritootmise suurim kulu on uute jaamade rajamisega kaasnev suur kapitalikulu, varasemalt ehitatud elektrijaamade ehitamine meie regioonis on tarbijate ja maksumaksjate poolt viisil või teisel aga kinnimakstud. Seega pole turutingimustel (loe: ilma investeerimistoetuseta) uute elektrijaamade rajamine kahjuks võimalik. Nõiaringist pääsemise lihtsaim ja õigeim viis oleks loomulikult subsideerimisest loobumine, kahjuks kaasneks sellega energiahindade märkimisväärne tõus elektriturul, mis arusaadavalt pole poliitiliselt atraktiivne tulemus. Niisiis, häid lahendusi uute elektritootmisvõimsuste rajamisel pole ning kahjuks pole neid ka silmapiiril.

Elektri tarbimine on aga möödapääsmatu igapäevane reaalsus, Eesti vanad elektrijaamad jõuavad oma kasutusea lõpule lähiaastatel, lisaks kaasneb põlevkivi kasutamisega elektritootmisel suur CO2 ja teiste saasteainete emiteerimisega kaasnev maksurisk. Seega diskussioon uute elektrijaamade rajamise osas pigem kogub hoogu. Vahel kultiveeritav seisukoht, mille kohaselt pole Eestisse suure hulga ühendusvõimsuste tõttu uute elektrijaamade rajamine vajalik on alternatiiv vaid paberil. Kuna uute elektrijaamade ehitamist lükatakse edasi kogu Euroopas ning olemasolevate elektrijaamades toodetud elektrienergia (eelkõige Skandinaavia odava hüdroelektri) senisest palju suuremat kasutamist plaanitakse meist kõrgema elektrihinnaga Kesk-Euroopas, siis pole uutele Eestisse ehitatavatele elektrijaamadele ilmselt siiski alternatiivi.

Eestile oma suurepärase taastuvressursiga on uute taastuvressursse kasutavate elektrijaamade ehitamine aga pigem võimalus. Eesti Taastuvenergia Koja eestvedamisel ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja kaastööl valminud elektri- ja soojamajanduse kava „Taastuvenergia 100%-üleminek puhtale energiale“ (TE100) koostamise käigus selgus, et 100%-liselt taastuvenergeetiline Eesti pole pelgalt tehniliselt võimalik, see on alternatiividest soodsaim ja majandusele tervikuna kasulik. Mudelites kasutatavad eeldused võivad olla erinevad ning TE100-s saadud arvandmed on seetõttu kahtlemata diskuteeritavad, kuid taastuvelektri muudavad alternatiividest soodsamaks kaks fundamentaalset tõsiasja: taastuvelektri tootmise hinnarisk on alternatiividega võrreldes olematu ning oma madala muutuvkuluga on taastuvelekter alati elektriturul konkurentsivõimeline (elektri hind elektriturul sõltub kõige suurema muutuvkuluga tootmisviisi turulepääsemisest).

Seega on Eestis taastuvelektrile täielikul üleminekul peamine vastamist vajav küsimus: kust saada see osa investeeringutest, mille kapitalikulu olemasolev elektriturg ei kata? Lihtsustatult: kuidas subsideerida selliselt, et tarbija või maksumaksja ei oleks liigselt koormatud? Selliseid alternatiivseid rahastamisviise on TE100-s välja pakutud neli, nende kasutamine ja valik nende vahel on poliitotsus, kuid uute taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamine ilma maksumaksjat koormamata on võimalik. Sellele vaatamata on väga tähtis küsimus: mida saab Eesti ühiskond selle eest, et ta uute võimsuste turuletoomist toetab?

TE 100 võiks olla teedrajavaks tähiseks Eesti majanduse edukal kohandumisel turbulentses maailmas. Selle rakendamisega kaasnev ca. 10 000 otsese uue töökoha loomisega kaasnev täiendav maksutulu katab suure osa vajalikust toetamisvajadusest. Maksulaekumiste suurenemisest tulenevast kasust olulisem on aga eelduste loomine paljuräägitud majanduse struktuuri muutuseks. Märkimisväärse sisetarbimise tekitamine loob suurepärase võimaluse Eesti elektriseadmete valmistajatele ja paigaldajatele, ehitajatele, IT-lahenduste arendajatele, jt. valdkondadele uute toodete ja teenuste väljatöötamiseks, mida koduturul eduka realiseerimise tulemusel on tänasega võrreldes lihtsam ka eksportida. Kolmandaks oluliseks kasuks majandusele tervikuna on taastuvelektri massiivse kasutuselevõtuga kaasnev teenusepakkujate ringi oluline suurenemine. Taastuvenergial põhinev energiamajandus tähendab hajatootmist, seega tänaste tarbijate muutumist tootjateks -ettevõtjateks. Lisaks ettevõtluskeskkonna edendamisele tähendab see ilmselt ka regionaalpoliitikale reaalse sisu andmist.

Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad tarne- ja hinnariskid ning fossiilseid kütuseid kasutavate tehnoloogiate kasutamise kõrge muutuvkulude tase (v.a. ehk tuumaenergia) energia muundamisel muudab ülemineku taastuvressursside kasutamisel põhinevale elektri- ja soojamajandusele ilmselt möödapääsmatuks juba lähikümnenditel. Taastuvressursi kasutuselevõtt soojuse tootmises on juba täna majanduslik reaalsus, nüüd tuleb seda teha ka elektrienergia tootmises.]]></description>
				<pubDate>Thu, 23 Aug 2012 13:54:02 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/08/elekter-100-taastuvenergiast-kui-majanduse-voimalus/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Täielik üleminek puhtale energiale on Eestis võimalik</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/08/taielik-uleminek-puhtale-energiale-on-eestis-voimalik/</link>
				<description><![CDATA[Täna avalikustasid Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühiselt visiooni Eesti energia sektoris, mille kohaselt on aastaks 2030 võimalik elektri- ja soojamajanduses nii tehniliselt kui ka majanduslikult üle minna 100% taastuvenergiale.

Järgneb intervjuu kava ühe autori, Eesti Taastuvenergia Koja juhi Rene Tammistiga.

1. Mis on Taastuvenergia 100% ehk TE100?

TE100 kava visandab Eesti energiasektorile arengusuuna, mis võimaldab 100%-lise taastuvenergiale ülemineku aastaks 2030 elektri- ja soojusmajanduses. TE100 tõestab, et täielik üleminek taastuvatele allikatele Eestis on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik.

2. Milleks on TE100 vajalik?

Üleminek taastuvenergiale toob endaga kaasa mitmed positiivsed sotsiaalmajanduslikud muutused. See tagab madalamad energiahinnad, säästab loodust ning tagab parema elukeskkonna. Eestis tekib taastuvenergia kompetentsikeskus, mis lisab majandusele väärtust kasvatades eksporti ning luues kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. Samuti luuakse ligi 10 000 uut töökohta aastase maksutuluga ligi 100 miljonit eurot. Väärtustades taastuvaid allikaid, loome mitmekesise ning hajusa energiatootmise, mis kindlustab riigi energiajulgeoleku.

3. Miks rääkida TE100 kavast just nüüd?

Taastuvenergiale ülemineku kava on pikaajaline ning kindlaid investeeringuid nõudev protsess. Tagamaks investoritele stabiilne ja ligitõmbav ettevõtluskeskkond energeetika vallas, tuleb otsused langetada juba täna.

4. Milline on kasu tarbijale?

Energiahindade kasvu vastu aitab ainult energia säästlikum kasutamine ja tarbijast tootjaks saamine. Suuremahulise energiasäästu saavutamine on võimalik erasektori ulatusliku kaasamise kaudu läbi energiateenusettevõtete. TE100 osaks on ulatuslik mikro- ja väiketootmisseadmete paigaldamine sh. 4300 väiketuuliku, 500 000 m2 päikesepaneele elektri tootmiseks ja 500 000 m2 soojuskollektoreid soojuse tootmiseks.

5. Milliseid energiatootmisallikaid näeb TE100 veel ette?

TE100 tootmisportfell Eestis koosneb maismaa ja avamere tuuleparkidest, biomassi ja biogaasi koostootmisjaamadest, hüdroakumulatsiooni pumpjaamast ning vähemal määral hüdro ja päikese elektrijaamadest. Eestis on suurepärane tuuleenergia ressurss, eriti avamerel, mille arendamine võimaldaks tagada suurema osa Eesti energiavajadusest. Biomassi ja biogaasi koostootmise potentsiaal on suures osas veel kasutamata ning nendest allikatest toodetaks põhiliselt vajaminev soojus.

6. Mis saab siis kui tuul ei puhu?

TE100 stsenaariumi kohaselt on oluline roll tootmisportfellis energiat salvestaval hüdrokumulatsiooni pumpjaama olemasolul, mis toodab elektrit merevee üles- ja allaliikumisel vabanevast energiast. Jaama eesmärgiks on katta elektri tarbimise tippe päevadel, mil tarbimine ületab baaskoormuse, salvestades elektrit madala tarbimise (ning madalate elektrihindade) ajal ning tootes vajalikku elektrit tiputundidel.

7. Milliseid investeeringuid näeb ette TE100?

TE100 kava näeb ette investeeringuid 5 891 miljonit euro ulatuses. Investeeringud ei koormaks Eesti maksumaksjat, sest vajalikku investeerimistoetuse programmi saab rahastada Euroopa Liidu heitmete kaubandusskeemi tuludest, EL struktuurfondidest, põlevkivi ressursitasudest ja rohesertifikaatide kaubanduse tuludest. Ülejäänud osa vajalikest investeeringutest kataks aga erakapital.

8. Kas taastuvenergia pole mitte kallim kui alternatiivid?

TE100 elektrienergia tootmisportfelli keskmine kulu on 2030.a. 21% madalam kui tootmisportfellil, mis põhineb põlevkivi- ja tuumaelektrijaamadel. Arvestades elektrihinna kujunemise eripära turul pääsevad taastuvatel allikatel põhinevad elektrijaamad turule enamasti eelisjärjekorras ja on seetõttu konkurentsivõimelisemad.

9. Kuidas aitab TE100 kaasa võitlusele globaalse kliimamuutusega?

Peatamaks globaalset ökosüsteemi ohustavat kliimamuutust on esmane prioriteet kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine. TE100 lahutamatuks osaks on ambitsioonikas energiasäästuprogramm ja täielikult CO2 vabadel allikatel elektri ja soojusenergia tootmine.

10. Kuidas aitab TE100 kaasa puhtama elukeskkonna saavutamisele?

Taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt teeb keskkonna puhtamaks, soodustades jätkusuutlikku arengut ja elanikkonna tervist. TE100 stsenaariumi potentsiaali realiseerimine annab võimaluse lõpetada põlevkivi põletamine elektri tootmiseks, mis tekitab 70% Eesti CO2 heitmetest, 80% kõigist jäätmetest ja tarbib 80% kogu Eesti vee kasutusest

11. Kuidas rakendada olemasolevaid põlevkivi jaamu TE100 stsenaariumi kohaselt?

Tootmisvõimsuste turulepääsu otsustab turg. Taastuvatel allikatel töötavatel elektrijaamadel on tänu olematule või suhteliselt madalale kütusekulule eelis võrreldes teiste elektritootmise viisidega. Põlevkivienergeetikas tuleb senisest enam keskenduda kõrgema lisandväärtusega toodetele.

12. Mis roll on tarbijatel TE100 elluviimisel?

Vana, fossiilsetel allikatel põhineva energiasüsteemi lahutamatuks osaks on passiivne tarbija, kes vaatamata oma eelistustele ei oma tõelist jõudu turul toimuva mõjutamiseks. Uue, taastuvatel allikatel põhineva süsteemi lahutamatuks osaks on teadlik tarbija. Selleks vajab tarbija kõigepealt infot. Kõik tarbijad tuleb varustada reaalajas infot edastavate tarkade arvestitega, mis annavad tarbijale selge ülevaate oma tarbimiskäitumisest ning võimaldavad tarkades majades saavutada olulise kulude kokkuhoiu. Samuti on kõikidel tarbijatel võimalik alustada energiatootmisega mikro- ja väiketootmisseadmetes.]]></description>
				<pubDate>Wed, 22 Aug 2012 16:00:39 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/08/taielik-uleminek-puhtale-energiale-on-eestis-voimalik/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Eestlased peavad parimaks energiaallikaks tuuleenergiat</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/08/eestlased-peavad-parimaks-elektriallikaks-tuuleenergiat/</link>
				<description><![CDATA[

Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt peavad Eesti elanikud nii maksumuse, keskkonnasõbralikkuse kui ka riigi julgeoleku seisukohalt parimaks energiaallikaks tuuleenergiat ja puitu/biomassi.  Keskkonnasõbralikuks elektritootmise viisiks pidasid tuuleenergiat 95% ja puitu 81% vastajatest.

Valdav osa vastajatest leidis, et elektri tootmisel on olulisim keskkonnasõbralikkus, alles seejärel hinnatakse odavust ja sõltumatust.

Kõige halvemaks jäi kõigis aspektides tuumaenergia, välja arvatud riigi energiajulgeolek, mille puhul peeti maagaasi veelgi halvemaks. Ka täna meil veel põhiline energiaallikas põlevkivi ei leidnud vastajate seas poolehoidjaid – põlevkivi ainsaks plussiks gaasi ees peeti energeetilist julgeolekut, tuule- ja bioenergiast jäi põlevkivi maha ka selles aspektis.

Äsja valminud uuring näitas kuidas hindavad elanikud Eesti keskkonda, milliseid probleeme nad näevad ning reastas elanike prioriteete energeetika valdkonnas. Uuring viidi läbi 15-74-aastaste elanike seas. Küsimustele vastas 1005 inimest ning uuringutulemused on laiendatavad Eesti vastavaealisele elanikkonnale. Uuringu tellis Keskkonnaministeerium ning selle viis läbi Turu-uuringute AS.]]></description>
				<pubDate>Fri, 03 Aug 2012 10:26:01 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/08/eestlased-peavad-parimaks-elektriallikaks-tuuleenergiat/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>IEA: Tuuleenergia kasvab maailmas 100 TWh aastas</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/08/iea-tuuleenergia-kasvab-maailmas-100-twh-aastas/</link>
				<description><![CDATA[EWEA Blog, Philippa Jones

Vastavalt Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency – IEA) raportile annab tuuleenergia aastaks 2017  taastuvenergia tootmises suuruselt teise panuse.

Hoolimata paljudes riikides valitsevast majanduslikust ebakindlusest kasvab ülemaailmne elektritootmine taastuvenergia allikatest, sh tuulest, järgmise viie aasta jooksul rohkem kui 40% ehk ligi 6400 teravatt-tunnile (TWh), mis on peaaegu 1,5 korda rohkem kui kogu elektritootmine USA-s, prognoosib IEA raport „Medium-Term Renewable Energy Market Report 2012“.

See on esimene kord, mil IEA pühendas seni vaid fossiilkütuste arenguid käsitleva aruande spetsiaalselt taastuvenergia perspektiivile ning agentuuri sõnul tähendab see "tunnustust taastuvenergia dünaamilisele ja kasvavale rollile ülemaailmses energia portfellis". Raport ennustab, et aastatel 2011 – 2017 suureneb taastuvenergia tootmine 1840 TWh, mis on ligi 60% rohkem kui ajavahemikus 2005 – 2011 registreeritud 1 160 TWh kasv.

Aastaks 2017 peaks tuuleenergia (maismaal ja merel) andma hüdroenergia järel suurima panuse ülemaailmsesse taastuvenergia tootmisesse. Aastatel 2011 – 2017 peaks tuuleenergia kasvama keskmiselt 100 TWh aastas, s.o. 15,6%, kirjutab IEA. Maismaa tuulepargid annavad 90% sellest kasvust, suurendades koguvõimsust 230 GW-lt rohkem kui 460 GW-ni.

"Maismaa tuuleenergiast on saanud küps tehnoloogia, mis üha enam konkureerib harjumuspäraste alternatiividega," kommenteerib IEA. "Olemasolevad vabad tootmisvõimsused üle maailma kombineeritult selle tööstuse küpsusega näitavad, et tarneahela võimekus ei tohiks saada tuuleenergia kasutuselevõtul pudelikaelaks."

IEA andmetel juhib maismaa tuuleenergia mahu kasvu Hiina, lisades aastatel 2011 – 2017 tootmisvõimsusi 104 GW ulatuses. USA, hoolimata maksusoodustuste püsivuse ebakindlusest, peaks selle aja jooksul lisama tuuleenergia võimsusi 27 GW võrra, samas suurendab prognoosi kohaselt India võimsusi 17 GW, Brasiilia 8 GW ja Suurbritannia 7 GW võrra.

"Nagu uus tehnoloogia ikka, seisab ka avamere tuuleenergia kasutuselevõtt silmitsi väljakutsetega," ütleb raport. IEA usub siiski, et selle võimsused peaksid meretuuleenergia arengut pooldavate valitsuste toetuste abil oluliselt suurenema - 4 GW-lt 2011. aastal 26 GW-ni 2017. aastal.

IEA ennustab, et meretuuleparkide lisandumist juhivad Hiina 6,7 GW, Suurbritannia 5,3 GW, Saksamaa 3,8 GW ja Prantsusmaa 1,5 GW kasvuga.

See ennustus langeb kokku äsja avaldatud EWEA arvudega, mis näitavad, et 2012 esimesel poolaastal ühendati Euroopas võrku 132 uut meretuulikut, kokku 523,2 megavatti (MW), mis on 50% rohkem kui 2011 aasta samal perioodil, mil lisandus 348,1 MW.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/08/iea-tuuleenergia-kasvab-maailmas-100-twh-aastas/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Narva tuulepark alustas elektri tootmist</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/07/narva-tuulepark-alustas-elektri-tootmist/</link>
				<description><![CDATA[Eile, 18. juulil, alustas tööd Eesti Energia poolt rajatud Narva tuhavälja tuulepark ning praeguseks on see esimese keskkonnasõbraliku elektri juba tootnud.

Järk-järgult lülitatakse võrku ka ülejäänud 16 tuulikut, ent nende käivitumine võib võtta veel veidi aega. See, millal saavutab tuulepark esmakordselt oma täisvõimsuse, 39 MW, sõltub eelkõige sellest, millised on ilmastikuolud.

Tegu on ühe suurima tuulepargiga Baltimaades, mille aastane elektritoodang küündib 90 GWhni. Sellise kogusega on võimalik tulevikus katta ligi 35 000 keskmise tarbimisega Eesti pere elektrivajadus.]]></description>
				<pubDate>Thu, 19 Jul 2012 14:36:15 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/07/narva-tuulepark-alustas-elektri-tootmist/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>PAKRI Teadus- ja Tööstuspark avas uksed</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/07/pakri-teadus-ja-toostuspark-avas-uksed/</link>
				<description><![CDATA[Taastuvenergeetikale, targale energiavõrgule, hoonete energiatõhususele ja energia salvestamisele suunatud ettevõtluskeskkond PAKRI Teadus- ja Tööstuspark avas juulis Paldiskis oma esimese hoone.

5000 m2 suuruse renoveeritud lao- ja tootmishoone avamise lindi lõikasid läbi esindajad Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Tallinna Teaduspargist Tehnopol, Paldiski Linnavalitsusest, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonist ja NN Arendus OÜ-st. Hoone avamine tähistab PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi esimest sammu 2007. aastal välja töötatud ärikeskkonna kontseptsioonist, mis kasvab ligi 60 hektari suurusele alale Paldiskis.

“Viimased viis aastat oleme tegelenud PAKRI kontseptsiooni täpsustamisega, partnerite kaasamisega, võtmekliendi otsimisega ja pargi ala planeerimisega,” ütles avamispeol pargi arendust eestvedav NN Arendus OÜ juhatuse liige ja tegevjuht Enn Laansoo, Jr.

“Paldiski linna ettevõtluskliima ning lähiajal plaanitud suurprojektide realiseerumine tähendavad suuremat elavnemist piirkonna arengus. Vastavatud hoone ja PAKRI Teadus- ja Tööstuspark pakub ettevõtetele võimalust Paldiski arengust osa saada,“ lisas Laansoo.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi arendamine ja teenuste pakkumine toimub koostöös Tallinna Teaduspark Tehnopoliga. “Taastuvenergeetika sektori kompetentsi koondamisel on väga kõrge potentsiaal nii Eestis kui Põhja-Euroopas. Soovime aidata PAKRI arengule kaasa jõu ja nõuga, et luua tihedad sidemed parkides tegutsevate ettevõtete ja Tehnopoli naabruses asuvate ülikoolidega,“ ütles Tehnopoli juhatuse liige Alar Tamkivi.

]]></description>
				<pubDate>Wed, 11 Jul 2012 09:11:51 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/07/pakri-teadus-ja-toostuspark-avas-uksed/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Täna tähistatakse ülemaailmset tuulepäeva</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/06/tana_tuulepaev/</link>
				<description><![CDATA[Täna tähistatakse rahvusvahelist tuulepäeva, mille eesmärgiks on näidata tuule kui loodusliku ressursi võimalusi elektritootmisel ja pöörata tähelepanu keskkonnasõbralikule elektrienergia tootmisele. Eestis tähistatakse tuulepäeva suure vabaõhukontserdiga Eesti esimeses tuulepargis Virtsus. Kogupere tasuta üritusel astuvad üles lisaks Hanila valla kohalikele esinejatele ka Smilers ja Ines ning tuulikud on kõikidele uudistajatele avatud.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul on ammendamatul, saasteainete- ja kütusevabal tuuleenergial üha olulisem roll energiatootmises kogu maailmas, kuid paljud ei tea, kuidas tuulest elektrit genereeritakse ning milline on selle mõju keskkonnale ning majandusele. „Tänane tuulepäev on hea võimalus tuulikuid oma silmaga näha ja kõrvaga kuulda Eesti vanimas tuulepargis Virtsus, kus on Läänemaa tuule kinnipüüdmisel ning elektrienergiaks muutmisel kümneaastane kogemus,” ütles Kruus. Ta lisas, et Läänemaal Hanila vallas asuv Virtsu tuulepark on Eestis esimene tuulepark, mis saab sel aastal kümneaastaseks.

Kruusi sõnul on Eesti tuuleenergia sektor viimase kümnendi jooksul teinud läbi kiire arengu, kümne aastaga on püstitatud 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW ning sel aastal käivitatakse veel uusi tuulikuid 100 MW võimsuses. “Tuuleenergia on pikas perspektiivis odavaim ja keskkonda säästvaim energia tootmise viis, sest tuuleelektrijaamad ei vaja kütust ega tekita õhuheitmeid ning ainuke kulu on seotud seadmete soetamisega,“ ütles Kruus. Ta lisas, et juba kahe aasta pärast lõppeb Virtsu tuulepargi tuulikutele taastuvenergia tasude maksmine.

Tuulepäeva korraldab Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon koos Virtsu I tuulepargi tuulikute omanike Eesti Energia ja Nelja Energiaga, lisaks osalevad üritusel Hanila valla juhid. Tuulepäevale oodatakse kõiki huvilisi keskkonnasõbraliku energiatootmisviisiga lähemalt tutvuma.

Ülemaailmset Tuulepäeva koordineerib Ülemaailmse Tuuleenergia Nõukogu (GWEC) ning Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) koos paljude partneritega teistest riikidest, kelledeks on peamiselt kohalikud tuule- ja taastuvenergia assotsiatsioonid ning ettevõtted. Eelmisel aastal toimus kokku 230 üritust 40 riigis. Eestis koordineerib tuulepäeva üritusi Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.]]></description>
				<pubDate>Fri, 15 Jun 2012 07:59:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/06/tana_tuulepaev/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tulemas: tuulepäev ja kontsert tuulepargis</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/05/tuulepaev/</link>
				<description><![CDATA[Loe rohkem tuulepäeva kohta, vaata asukoha kaarti. 
&nbsp;
&nbsp;
&nbsp;
&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Tue, 29 May 2012 09:34:52 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/05/tuulepaev/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia klastri liige sõlmis lepingu avamere tuuleparke teenindavate laevade ehitamiseks</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/05/tuuleenergia-klastri-liige-solmis-lepingu-avamere-tuuleparke-teenindavate-laevade-ehitamiseks/</link>
				<description><![CDATA[Tuuleenergia klastri liige BLRT Marketex OÜ sõlmis laevade projekteerimisega tegeleva Briti ettevõtega BMT Nigel Gee Ltd lepingu, mille alusel töötatakse välja ainulaadne avamere tuuleparkide teenindamiseks mõeldud väikelaeva projekt. Väikelaeva pikkuseks on 24 meetrit.

Avamere tuuleparke teenindavate laevade ehitust plaanib BLRT Marketex Tallinnas alustada veel sel aastal. Neist neli esimest tellib Briti ettevõte Sure Wind Marine, mis opereerib avamere tuuleparke teenindavaid väikelaevu üle Euroopa. Sellele samale ettevõttele ehitab BLRT Marketex praegu nelja 19,5-meetrist katamaraani.

"Kaasaegsete katamaraanide tootmise arendamine aitab kindlustada meie kontserni positsiooni Suurbritannia taastuvenergia turul. Sealsesse dünaamiliselt arenevasse turgu, mis on muutumas maailma avamere tuuleenergia keskuseks, on juba investeeritud 5 miljardit, ning enne 2020. aastat kavatsetakse investeerida veel 50 miljardit naela," lisas BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman.

BLRT Grupi juhatuse esimehe abi avameretööstuse küsimustes Kristina Arutjunova sõnul võimaldab taoline koostöö arendada Tallinnas aktiivselt alumiiniumist laevade ehitust. "Tihedas koostöös disaineri, tootja ja tellija vahel loome laeva, mis arvestab uudseid disainilahendusi, tarbijate reaalseid vajadusi ning olemasolevaid tootmisvõimsusi. Nii loodame me tõhustada tootmisprotsessi ja pakkuda turule uudset toodet konkurentsivõimelise hinnaga," selgitas ta.

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Thu, 24 May 2012 15:46:49 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/05/tuuleenergia-klastri-liige-solmis-lepingu-avamere-tuuleparke-teenindavate-laevade-ehitamiseks/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Energiatulevik Taani moodi</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/05/energiatulevik-taani-moodi/</link>
				<description><![CDATA[Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja juht

Märtsis sõlmisid Taani suurimad parlamendierakonnad uue energialeppe, millega jätkatakse senist energiasäästlikku ja keskkonnasõbralikku lähenemist. Taani näide on ühtaegu inspireeriv ja suunda näitav. Läbimõeldud ambitsioonikas lähenemine energia vallas on riigist teinud globaalse haardega gigandi energiasäästu ja taastuvenergia lahenduste pakkujana.

Ka meie Eestis vajame ulatuslikku energiasäästuprogrammi ja ambitsioonikat pikaajalist lähenemist taastuvenergia vallas. Eesti Taastuvenergia Kojal  koostöös keskkonnaorganisatsiooniga on valmimas Taaniga analoogne kava, mida lähikuudel loodame ka avalikkusele tutvustada.
Eesti teeks võiks samuti olla keskkonnasõbralik ja säästlik majandusmudel
Ainult energiasäästuprogrammiga ei tuleks aga piirduda. Peaksime ümber vaatama transpordi- ja logistikakorralduse, võtma kasutusele keskkonnasõbralikud ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad, vähendama tööstuste materjalikulu ja kemikaalide kasutamist, korraldama ümber pakendamise jaekaubanduses, arendama mahepõllumajandust, ärgitama tarbima kohalikke tooteid – võtma kursi rohemajandusele.

Paljud uutest lahendustest nõuavad meie teadlaste jõupingutusi, mõned ainult loovamat lähenemist meie endi poolt. Taani näide annab meile olulise õppetunni, kuidas hiljutisest majanduskriisist tugevamana väljuda. Õiged valikud võimaldavad meile lendstardi tulevikuks. Peame olema esimeste hulgas, kes oma majanduse ümber vaatavad.

Taani elektrituulikute tootja Vestas on jätkuvalt suurimad tuulikutetootjaid maailmas, Danfoss juhtivaid energiasäästulahenduste pakkujaid ning biokütuseid arendav Novozymes üleilmne bio-tech gigant.

1980-2007 kasvas Taani SKP 78 protsenti, energiatarbimine jäi samaks ja CO2 emissioonid vähenesid 1990-2007 13 protsenti. Eesti SKP kasvas 2000-2007 71 protsenti, energia lõpptarbimine 28, elektri tarbimise kasvuks kujunes 24 protsenti.
Õiged valikud annavad meile lendstardi tulevikuks
Taani pani põhimõttelistele ümberkorraldustele aluse pärast teist naftakriisi ligi 30 aastat tagasi. Ajendiks sai asjaolu, et Taani majandus sõltus sarnaselt Jaapaniga 99 protsendi ulatuses imporditavatest fossiilsetest kütustest ja oli seetõttu äärmiselt haavatav energiahindade kõikumisele maailmaturul. Mõlemad riigid on praegu juhtivad energiasäästu tehnoloogiate pakkujad maailmas.

Taani uus lähenemine toetus kolmele sambale: ulatuslik kaugküttevõrkude rajamine koos koostootmisjaamade rajamisega, ambitsioonikad energiasäästu standardid ja jõuline taastuvenergia arendamine. Piisav annus riiklikku regulatsiooni ja pikaajalist vaadet andis investoritele vajaliku kindluse, stiimuli ning teadlaste ja ettevõtjate koostöö lõi kasvupinnase uute tehnoloogiate arenguks.

Uus energialepe seab ambitsioonikad sihid aastakümneteks. 50% elektritarbest aastaks 2020 soovitakse saada tuuleenergiast ning 35% energiatarbest tervikuna taastuvenergiast. Aastaks 2050 peab kogu energiatarbimine tulema taastuvenergiast. Oluliselt peavad vähenema CO2 heitmed ning energiatarbimine peab muutuma veelgi tõhusamaks. Leppe finantseerimisega kaasnevaid kulutusi tasakaalustuvad energia kokkuhoiust tekkinud sääst, uued töökohad ning nendest laekuv maksuraha ja väiksem mõjutatus imporditavatest energiakandjatest nagu nafta, kivisüsi või maagaas.

Leppele on alla kirjutanud kõik suuremad erakonnad, kes moodustavad 179-liikmelises parlamendis 171 kohaga suure enamuse. Seda toetavad nii ühiskondlikud organisatsioonid, energiatootjad kui ka tööstusettevõtted.

Süsinikuheitmete vähendamise kavad energeetikas on aktuaalsed ka paljudes teistes riikides. ELi tasemel on valminud Euroopa Komisjoni teekaart Energia 2050, mis aastaks 2050 seab eesmärgiks kliimamuutusi põhjustavate CO2 heitmete õhkupaiskamise lõpetamise. Omavahel võrreldakse tuumaenergia, süsiniku eraldamise ja ladestamise ning taastuvenergia alternatiive.

Ehkki kõigis 7-s stsenaariumis nähakse ette, et taastuvaid allikaid on energiatootmisportfellis üle poole, siis eraldi on välja töötatud ka taastuvenergiale täieliku ülemineku stsenaarium. See on tehniliselt teostatav ja hinna poolest sama konkurentsivõimeline kui teised alternatiivid. Kui see nii on, siis miks mitte just seda teed minna?

Avaldatud ajalehes Sotsiaaldemokraat, mai 2012.

&nbsp;

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Mon, 21 May 2012 15:45:07 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/05/energiatulevik-taani-moodi/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Endise asekantsleri hinnangul on Eestis taastuvenergia toetused Euroopa keskmised</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/05/endise-asekantsleri-hinnangul-on-eestis-taastuvenergia-toetused-euroopa-keskmised/</link>
				<description><![CDATA[Tarbijad ei jõua tõenäoliselt ammu enam jälgida, mis tants nende taastuvenergia toetuste üle Eestis toimub. Üle päeva ilmub meedias artikleid, kus riik väidab, et taastuvenergia tootjad teenivad ülikasumeid ning tootjad omakorda püüavad konkreetsete numbritega tõestada, et see pole nii. Kõnekas oli eelmisel nädalal  E24 majandusajakirjas Otsustaja ilmunud endise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Einari Kiseli kommentaar, et Eesti taastuvenergia toetused võrreldes teiste Euroopa riikidega on keskmise suurusega. "Tuulikute toetus on suhteliselt keskmine, kuid meil on ju ka head tuuleolud. Puidu eest maksame hästi palju toetust suurtele, aga liiga vähe väikestele elektrijaamadele," rääkis Kisel intervjuus. 

Taastuvenergiat toetavad ühel või teisel moel enamik Euroopa Liidu riigid ning erinevalt fossiilkütuste toetamisest on tegemist lubatud riigiabiga. Fikseeritud toetust, mida tootja saab lisaks elektrimüügile kasutavad Eestiga analoogselt osaliselt ka Tsehhi, Taani, Holland, Sloveenia, Hispaania ja Itaalia. Sealsed toetused on keskmiselt kõrgemad kui Eestil ja lisaks sellele on ka paljudes neis riikides kõrgemad elektrihinnad, mistõttu on tootja tulu oluliselt kõrgem kui Eestis.

Audiitorfirma PricewaterhouseCoopers poolt teostatud analüüs näitas, et 2010. aastal teenisid Eesti taastuvenergia tootjad keskmiselt vaid 7,9-protsendilist tootlust. Tootlus varieerus Eesti Energia Narva Elektrijaamade AS-i 17,2%-lt kuni Saare Economics OÜ -3,0%-ni.  

Seetõttu jääb arusaamatuks, kust võetakse argumendid toetamaks väidet, et Eesti panustab taastuvenergiale põhjendamatult palju. Taastuvenergia toetusi poleks tegelikult üldse vaja kui lõpetataks fossiilsete energiaallikate subsideerimise ning arvestataks energiahinnas ka fossiilsete allikate ning tuumaenergia poolt tekkivad keskkonnakahjud.]]></description>
				<pubDate>Tue, 08 May 2012 09:15:43 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/05/endise-asekantsleri-hinnangul-on-eestis-taastuvenergia-toetused-euroopa-keskmised/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Läänemereäärsed tuuleenergia liidud tihendavad koostööd</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/05/laanemereaarsed-tuuleenergia-liidud-tihendavad-koostood/</link>
				<description><![CDATA[Aprilli lõpus toimus Rootsis Stockholmis juba kuuendat korda konverents „Tuuleenergia Põhja- ja Baltimaades“, kus sel aastal oli põhiteemaks tuuleenergia 2020 aasta perspektiivid ja arengusuunad Skandinaavias ning Baltikumis. Konverents algas nelja Läänemere riigi tuuleenergia liitude ühiste kavatsuste kokkuleppe sõlmimisega.

Eesmärgiga tugevdada rahvusvahelist koostööd allkirjastasid Eesti, Soome ja Rootsi tuuleenergia assotsiatsioonide ning Leedu Taastuvenergiaallikate Assotsiatsiooni juhid ühiste kavatsuste protokolli. Koostöö nelja riigi vahel on oluline vastastikku teadmiste ja kogemuste vahetamiseks ning üksteiselt õppimiseks, aga ka juba tehtud vigade vältimiseks. Esimene ühistegevus leidis konsortsiumil aset mullu oktoobris, mil viidi koos läbi Tallinnas toimunud tuuleenergia konverents.

]]></description>
				<pubDate>Thu, 03 May 2012 16:10:10 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/05/laanemereaarsed-tuuleenergia-liidud-tihendavad-koostood/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia tööstus panustab majanduskasvu</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/04/tuuleenergia-toostus-panustab-majanduskasvu/</link>
				<description><![CDATA[Eelmisel nädalal avaldati Kopenhaagenis Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) konverentsil raport Green Growth, mille kohaselt on tuuleenergia sektor suurendanud olulisel määral oma osa Euroopa majanduskasvus ning uute töökohtade tekkes. 

Olles võrreldes 2007 aastaga kasvanud 33% oli 2010. aastal tuuleenergia tööstusharu panus Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) 32 miljardit eurot. See moodustab 0,26% kogu EL-i SKT-st ning on võrreldav liidu jalatsitööstuse (0,21%) ja mööbli sektoriga (0,99%).

EWEA poolt avaldatud raport kirjutab ka, et tuuleenergia sektor annab Euroopas tööd ligi 240 000 inimesele ning see on kasvanud 2007. aastast 30%. Samal ajal kasvas EL-i töötuse määr 9.6%. Raporti tegijad prognoosivad, et selle kümnendi lõpuks pakub tuuleenergia Euroopas tööd umbes 520 000 inimesele ning aastaks 2030 juba ligi 795 000 töötajale.

Tuuleenergia sektor edestab EL-i majanduse kasvu enam kui kaks korda ning seda ennustatakse jätkuvat järgmised kaks aastakümmet. 2020 aastaks peaks tuuleenergia tööstuse panus olema 0,59% ning aastaks 2030 ligi 1% kogu EL-i SKT-st.

Tuuleenergeetika poolt tekitatava majandusliku kasu jätkamiseks on aga muuhulgas vaja säilitada stabiilsed taastuvenergia raamkokkulepped, viia ellu 2020. aastaks püstitatud eesmärgid ning töötada välja taastuvenergeetikaga seotud poliitilised eesmärgid 2030. aastaks.

EWEA 2012 konverentsi avanud Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt hoiatas, et majanduskriisi ajal kipuvad poliitilised prioriteedid nihkuma pikaajalistest visioonidest kiiresti saavutatava kasu peale. Aga "minu valitsus usub, et roheline agenda loob lühikeses perspektiivis töökohti ning tagab pikas perspektiivis kliima- ja energiaalase julgeoleku,” ütles Taani peaminister EWEA iga-aastasel suurüritusel.

Avatseremoonial võttis sõna ka Euroopa Liidu kliimavolinik Günther Oettinger, kes kordas peaminister Thorning-Schmidti muret ning leidis, et taastuvenergia toetuste kärpimisel on negatiivsed tagajärjed. "Valitsused on taastuvenergia toetustest teinud majandus- ja finantsraskuste patuoina, kuid avaliku sektori eelarve puudujääki ei ole põhjustanud toetus taastuvenergiale, "ütles ta. "Seepärast tahame selle teema tõstatada taastuvenergia strateegias, mille avaldame enne suve," lubas ta.

Kütuse- ja saastekulude puudumise tõttu tõrjub tuuleenergia elektriturult välja fossiilkütustel töötavad elektrijaamad ning see ei vähenda mitte ainult elektri hinda ja CO2 heitkoguseid, vaid hoiab ära ka fossiilkütustele tehtavad kulutused ning aitab vähendada sõltuvust kallinevast energiaimpordist. 2010. aastal hoiduti EL-s tänu tuulenergiasektorile 5,71 miljardi euro suurusest kütusekulust.

Veel tuuleenergia sektori 2010 aasta põhinäitajaid raportist Green Growth:

- Sektori neto ekspordimaht oli 5,7 miljardit eurot.

- Sektor investeeris 5% oma kulutustest arendustegevuseks – kolm korda rohkem kui EL-i keskmine. Tuulikute tootjad suunasid arendustegevusele umbes 10% oma käibest.

- Tuuleenergia tööstus maksis maksudeks 3,59 miljardit eurot.

- Rohkem kui 48% tuuleenergia ettevõtetest tegutseb ka väljaspool Euroopa Liitu.]]></description>
				<pubDate>Mon, 23 Apr 2012 15:34:22 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/04/tuuleenergia-toostus-panustab-majanduskasvu/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kopenhaagenis toimus tuuleenergia suursündmus EWEA 2012</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/04/kopenhaagenis-toimus-tuuleenergia-suursundmus-ewea-2012/</link>
				<description><![CDATA[Sel nädalal toimus tuuleenergia tööstuse südames Taanis Euroopa esinduslikuim tuuleenergia mess ja konverents EWEA 2012, kus sõna võtsid teiste seas nii Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt ja energiaminister Martin Lidegaard kui ka Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Oettinger. Ürituse raames said kõik huvilised külastada ka Middelgrundeni meretuuleparki, mis genereerib 3% Kopenhaageni elektrist ning hoiab aastas ära 81 000 tonni CO2 emissiooni.

Middelgrundeni meretuulepark koosneb kahekümnest 2MW tuulikust ning valmis 2000. aastal, mil see oli maailma suurim merre ehitatud tuuleelektrijaam. Pool tuulepargist kuulub energiafirmale Dong Energy ja teine pool 10 000 inimesega ühistule, mis loodi 1997. aastal. Üksteisest 180 meetri kaugusel paiknevate tuulikute kõrgus merepinnast on 102 meetrit, rootorite diameeter 76 meetrit ning 1800 tonnised raudbetoonist vundamendid asuvad vees 6 ja 12 meetri sügavusel.

Meretuulepargist avaneb vaade Kopenhaagenile ning pea kõikidele elektritootmise viisidele: biomassi-, biogaasi-, kivisöe- ning jäätmepõletusjaamadele. Taani on aga otsustavalt liikumas kivisöe-, nafta- ja maagaasivaba ühiskonna poole - eelmisel kuul sõlmiti uus energiaalane kokkulepe, mille kohaselt saadakse 50% tarbitavast energiast aastal 2020 tuuleenergiast. Täna toodetakse Taanis 25% kogu elektrienergiast tuulest.

Värskelt langetatud otsusega ehitatakse Taanis juurde tuuleparke koguvõimsusega 3300 MW. Osa sellest moodustavad kaks uut suurt avamere tuuleparki, Kriegers Flak Taani ja Saksamaa vahel (600 MW) ning Horns Rev Jüütimaa läänerannikul (400 MW). Ülejäänu tuleb maismaal asuvatelt ja rannikuäärsetelt meretuulikutelt.

]]></description>
				<pubDate>Thu, 19 Apr 2012 14:38:37 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/04/kopenhaagenis-toimus-tuuleenergia-suursundmus-ewea-2012/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Väiketuulikute toetuse taotlusvoor algab 30.aprillil</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/04/vaiketuulikute-toetuse-taotlusvoor-algab-30-aprillil/</link>
				<description><![CDATA[

Eramajade rekonstrueerimise toetuse raames saab alates 30. aprillist  taotleda 70% toetust elektrit tootvate taastuvenergia seadmete, sh ka väiketuulikute kasutusele võtmiseks. Toetuse maksimaalne määr on 30 000 eurot taotleja kohta ning seda võib kasutada kuni 11kW võimsusega tuuliku soetamiseks.

Nii taastuvenergia seadmete ostu kui ka paigaldust finantseeriv toetus on mõeldud eraisikutele, kes soovivad oma väikeelamu tarbeks elektrit ja soojust toota kasutades selleks tuule- ja päikese ressurssi. Väikeelamuteks loetakse üksik-, kaksik- ja ridaelamuid, kahe korteriga maju ja suvilaid või aiamaju, mis on kasutusel vähemalt neli kuud aastas. Soetada võib nii päikesekollektori soojusenergia tootmiseks kui ka väiketuuliku või päikesepaneeli elektrienergia tootmiseks. Juhul, kui taastuvenergia tootmisseadet ei ole võimalik võrku ühendada või sellega kaasnevad kulud on vähemalt kaks korda suuremad kui akupanga soetamine, siis on abikõlblik ka salvestusseadme ost ning paigaldus.

Taastuvenergeetika väikelahenduste toetamiseks on kokku kuni üks miljon eurot, mis tuleb saastekvootide müügist. Minimaalne toetuse määr on 1000 ning maksimaalne määr 30 000 eurot taotleja ühe väikeelamu kohta. Toetust hakkab väljastama KredEx, kelle kodulehel avaldatakse kogu taotlemiseks vajalik informatsioon järgmise nädala jooksul.]]></description>
				<pubDate>Thu, 05 Apr 2012 22:34:54 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/04/vaiketuulikute-toetuse-taotlusvoor-algab-30-aprillil/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kruus: Tuuleenergia vajab kolmest kuluelemendist vaid ühte</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/03/kruus-tuuleenergia-vajab-kolmest-kuluelemendist-vaid-uhte/</link>
				<description><![CDATA[Eile Riias toimunud Läti Äripäeva taastuvenergia konverentsil esinenud Nelja Energia OÜ ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus rääkis, et kuigi tuuleenergia esialgne investeering on kõrge, siis pikas perspektiivis muutub see energialiik soodsaimaks, refereeris sõnavõttu ajaleht Dienas Bizness. "Kui teiste energialiikide puhul on tegemist kolme kuluelemendiga - seadmed, kütus ja saaste või jäätmed, siis tuuleenergias peab kulutusi tegema ainult seadmete soetamiseks," ütles Kruus.

Konverentsil Balti regiooni tuuleenergia arengutest ülevaate teinud Kruus tõi ka välja, et kõige rohkem on kolmest Balti riigist tuuleelektrijaamu Eestis - 184 MW, järgneb Leedu 179 MW võimsusega ning kõige vähem on seni tuuleenergiat installeerinud Lätis - ainult 31 MW.

Oma esinemise kokkuvõttes märkis Kruus, et Läänemeri annab head võimalused tuuleenergia arenguks ning Läti peaks seda potentsiaali senisest paremini ära kasutama.]]></description>
				<pubDate>Fri, 16 Mar 2012 14:47:11 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/03/kruus-tuuleenergia-vajab-kolmest-kuluelemendist-vaid-uhte/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Energeetikatehnoloogia kontsern ABB liitus Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooniga</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/03/energeetikatehnoloogia-kontsern-abb-liitus-eesti-tuuleenergia-assotsiatsiooniga/</link>
				<description><![CDATA[Täna allkirjastasid ABB AS turundus- ja müügidirektor Toomas Tamme ning Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus lepingu, mille kohaselt liitub juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogia kontsern ABB tuuleenergia ettevõtteid ühendava Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooniga.

ABB näeb läbi Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni liikmeksoleku võimalust olla lähemal tuuleparkide arendajatele ning seeläbi edendada nii nende kui ka kogu tuulenergeetika valdkonna arengut. Pooled tõdesid, et tänaseks on tuuleenergia ilmselgelt muutunud jõuliselt edasiliikuvaks tööstusalaks, kus Eesti on oma esimesed sammud edu poole küll teinud, kuid kus leidub veel hulgi kasutamata võimalusi.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) missiooniks on luua tuuleenergia arengule ja selle tehnoloogia arendusele sellised tingimused, mis tagavad tuuleenergia ja selle arendajate konkurentsivõime ning taastuvenergia laiema kasutuselevõtu kaudu puhta elukeskkonna säilimise. 2001. aastal loodud ETEA-s on hetkel 31 liiget. Eesti ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks tuuleenergia tööstuses lõi ETEA 2010. aastal tuuleenergia klastri, mille liikmed kas juba osalevad või soovivad tulevikus kaasa lüüa rahvusvahelistes energiatootmis- ja tehnoloogiaalastes koostööprojektides.

ABB on ülemaailmne tehnoloogialiider energeetika ja automaatika valdkonnas, mille kliendid on infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted. ABB tehnoloogiad aitavad klientidel vähendada tootmisega seotud keskkonnamõjusid. ABB kontsern annab tööd ligi 135 000-le inimesele sajas riigis. Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, ettevõtte tegevus jaotub kolme valdkonda: tootmine (tuulegeneraatorid, sagedusmuundurid, elektrikilbid, komplektalajaamad); müük (ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid, kesk- ja madalpingetooted, automaatikaprojektid, robotid) ning korrashoiuteenused tööstusklientidele. ABB on pälvinud neli korda (2007-2009, 2011) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja antava „Aasta Välisinvestori“ auhinna ning korra (2008) Eesti parimale ettevõttele määratava „Ettevõtluse Auhinna“.]]></description>
				<pubDate>Tue, 13 Mar 2012 10:44:30 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/03/energeetikatehnoloogia-kontsern-abb-liitus-eesti-tuuleenergia-assotsiatsiooniga/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Miks Eestile meretuulepargid?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/03/miks-eestile-meretuulepargid/</link>
				<description><![CDATA[Üks meie põhivajadusi elu normaalseks toimimiseks on elekter, mida on Eestis toodetud aastakümneid väga saastaval moel – põlevkivist. Kui me keskkonda säästvamaid alternatiive lähiajal kasutusele ei võta, siis jääb see nii ka edasi ning tuhandetesse hektaritesse ulatuvad kasutuskõlbmatud tuhaväljad koos reostusprobleemidega liiguvad Ida-Virumaalt sammhaaval, kuid järjekindlalt meile kõigile lähemale.

Elektritootmise keskkonnasõbralikuks muutmiseks sobib taastuvenergeetika, mille liike on mitmeid ning neid kõiki tuleks energiatootmise portfellis kombineerida. Esimene eelistus on alati biomass, sest see võimaldab energiat toota konventsionaalsel nn stabiilsel viisil, kuid probleemiks on ressursi nappus ja ka kaugküttevõrkude võimsuse piirang. Ilmselgelt tuleb biomassist elektritootmisel kasutada tõhusa soojuse ja elektri koostootmise viisi. Seega arvestades säästliku metsamajandamise põhimõtteid, biomassi transpordi kauguse piiranguid ja eelmainitud kaugkütte koormuse piiratust ei pruugi bioelektri osakaal ületada 15 protsenti. Kuna hüdroenergia potentsiaal on meil marginaalne ja päikseelektri hind tuule omast neli korda kõrgem, jääbki üle vaid tuuleenergia.

Kuigi tuulikuid kasutati juba ka vanasti on tänapäevane tuuleenergia läbinud tormilise arengu just viimasel kahel aastakümnel, mil fossiilkütuste ressursside vähenemine ja sellest tingitud hinnatõus on pannud riike oma energiapoliitikaid ümber mängima. Kuna riigid üldjuhul ise elektrijaamu ei ehita, siis loovad nad pigem vajaliku majanduskeskkonna koos suunistega, kuhu ja milliseid elektrijaamu oodatakse ning erasektor siis selliseid projekte ka tekitab.

Eestis töötab täna veidi üle kaheksakümne tuuliku koguvõimsusega 184 MW, mis paiknevad enamjaolt kõik Lääne-Eestis. Kuigi maismaal leidub teisigi tuuliseid kohti ning mitmed projektid lähiaastatel tõenäoliselt ka teoks saavad, ei alahinda arendajad kõikvõimalikest hirmudest tekkinud avalikkuse vastuseisu. Kuidas viia tuulikud silme eest ära? Lahenduseks on meretuulepargid, mida on küll kallim ehitada, kuid tugevam meretuul aitab seda mõnevõrra kompenseerida. Samas pole ka merre elektrijaamade rajamine ilma piiranguteta.

Eestis on küllaltki palju rannikuäärseid ja merre ulatuvaid suuri kaitsealasid, mis välistavad tuulikute paigaldamise, tagades ühtlasi ürgse looduse: Lahemaa, Keila-Joa, Pakri, Nõva, Dirhami, Roosta, Matsalu, Väinameri, Soela väin, Kassari laht, Hiiu madal, Vilsandi rahvuspark, Sõrve, Kihnu väin, Pärnu laht.... Teiselt poolt on meretuuleparkide piiriks Eesti Vabariigi territoriaalmere piir. Arvestada tuleb ka piirivalveradarite, majandusliku teostatavuse ning Eesti kliima iseärasustega. Jääst tingituna sobivad meile ainult madala vee vundamendid ning ka jäävabas vees ei minda tuulikutega reaalselt sügavamale kui 30 meetrit. Käimas on küll mitmeid tehnoloogia arendusi, kuid nende nõuetele vastavuseni ja pankade ning kindlustajate poolt tunnustamiseni on määramatu tee.

Kuigi meretuulikute jaoks sobivad kohad on liigirikkad avameremadalikud, ei tohiks neid automaatselt loodusele vastuvõetamatuks või kahjustavaks pidada. Tänaseks on küllalt tõendeid, kus tuulikute vundamentidele on tekkinud uus elupaik mereelustikule, mis suurendab piirkonna kalarohkust ning võib toidubaasi rikastumise tõttu osadele lindudele ahvatlevana mõjuda. Samuti õpivad linnud tuulikuid vältima ning seda iseäranis merel. Ka Eestimaa Looduse Fondi Taastuvenergia Käsiraamat (lk. 6) kirjutab, et „tänapäevaste tuuleturbiinide aeglaselt pöörlevad tiivikud lindudele ja nahkhiirtele märkimisväärset ohtu ei kujuta.“

Birdlife International on öelnud, et kliimamuutustel on maailma lindudele katastroofilised tagajärjed, näiteks peavad linnupopulatsioonid selle sajandi lõpuks Euroopas liikuma keskmiselt 550km kirdesse. Veelgi enam, 15-37% taimedest ja loomadest võivad kliimamuutuste tagajärjel olla aastaks 2050 välja surnud. Kui keskkonnakaitse eesmärgiks on pidurdada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, siis on kasvuhoonegaaside vähendamine siin ülivajalik. Kahjuks saame juba täna näite tuua, kuidas looduse liigagar kaitsmine võib sellele hoopis kahju tuua.

Balti Keskkonnafoorum (BEF) esitas tänavu jaanuaris Keskkonnaministeeriumile avalduse võtta Hiiumaa rannikul paiknev Apollo madalik looduskaitse alla. See on ka ühe planeeritava meretuulepargi aladest, mis väidetavalt võib ohustada aule. Meretuulepargi keskkonnamõjude hindamine küll viitab, et tuulepargi mõju lindudele on olemas, kuid mitte niivõrd aulidele ja kaugeltki mitte fataalne ehk tuuleparki välistav. Sama keskkonnamõjude hindamise linnustiku uuringu üks järeldustest on, et linnustiku seisukohast paremaid alternatiivseid avamere tuuleparkide asukohti Loode-Eesti vetes pole.

Aulid on kogu Läänemerel talvituvatest arktilisest lindudest üheks arvukamaks liigiks, hinnanguliselt saabub neid igal aastal Läänemerele talveks 4,3 miljonit, peamisteks peatuspaikadeks on Riia laht, Irbe väin ja Gotlandist lõunapoolsed alad. Gotlandi madalik, kus aule talvitub miljoneid jääb ühtlasi ka Läänemere tihedaima laevaliiklusega laevateele ning seal töötab ka palju meretuulikuid.

Talvituvate lindude, sh aulide kogus Apollo madalikul oli 2008.a veebruari loenduse andmetel kokku 1704 lindu viiest liigist, mis 4,3 miljoni auli juures olematu number. BEF’i Apollo kaitseala moodustamise taotlus väidab, et 2008. a sügisel loendati Apollo madaliku piirkonnas lennuloenduste käigus 27 275 auli. Samal alal on veel viiel korral aule loendatud, kuid nii suuri numbreid mitte kunagi saadud. Et nimetada seda ala aulidele rahvusvaheliselt tähtsaks linnualaks peaksid linnud seal regulaarselt paiknema. Üks loendustulemus ei näita aga arvukuse regulaarsust. Samuti ei eristatud selles paiknevaid ja läbilendavaid linde.

Ilmselgelt tuleb tuuleparke rajada loodusthoidval viisil ning kooskõlas kohalikega, aga ka kõikidele kehtivatele seadustele vastavalt. Keskkonnamõjude hindamise programmi koostamise käigus saab panna arendajale kohustuse läbi mängida kõik olulised stsenaariumid, mis võiksid kas inimesi või loodust kahjustada. Selleks ei ole vaja üleriigilist merealade ruumiliselt planeerimist, mille ootamine paneks tuuleenergia arengu aastakümneks seisma.

Alati kui me millegi vastu võitleme oleme automaatselt mingi muu alternatiivi poolt. Mõelgem mis alternatiive siis toetame. Kui tuul ei sobi, siis mis sobib? Kui meie analüüsi tulemus on, et „põhimõtteliselt toetan tuuleenergiat, aga...“, siis kahjuks see mingit sisulist väärtust ei oma, sest elektrijaamad peavad ju kuskil asuma. Reaalsele taastuvenergia tootmisele ei aita paraku kaasa ka juba kümmekond aastat heietatud „võlusõna“ - taastuvenergia teemaplaneering.

Autor: Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht
Avaldatud Eesti Rohelise Liikumise teabelehes Rääk, veebruar 2012]]></description>
				<pubDate>Fri, 02 Mar 2012 16:01:28 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/03/miks-eestile-meretuulepargid/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>BLRT sõlmis koostööleppe tuulikute tootjaga Gamesa</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/02/blrt-solmis-koostooleppe-tuulikute-tootjaga-gamesa/</link>
				<description><![CDATA[BLRT Grupp ja Hispaania tuulikute tootja Gamesa kirjutasid alla vastastikuse mõistmise memorandumi, mis kinnitab kahe ettevõtete huvi koostöövõimaluste uurimise vastu Baltimaades.

Gamesa Põhja-Euroopa üksuse juht Dirk Matthys ütles, et Gamesa kavatseb laieneda Põhja-Euroopas ja eriti Baltimaades. "Seetõttu ootame koostöövõimaluste leidmist BLRT Grupiga, et seda kasvu toetada."

BLRT Grupi juhatuse esimehe asetäitja Kristina Arutjunova sõnul on BLRT Grupil märkimisväärne kogemus avamere tuuleparkide komplekssete teraskonstruktsioonide tootmisel ning sõlmitud koostöölepe aitab tugevdada oma positsiooni taastuvenergiaturul. Koos Gamesaga plaanitakse uurida ka täiendavaid võimalusi, näiteks maismaa tuulikute tootmise loomist.

Vene-Balti Laevaehitustehasest välja kasvanud BLRT Grupp on mitmel alal tegutsev kontsern, kes on valinud tuuleenergeetika üheks oma strateegiliseks prioriteediks. Ettevõte omab oskusteavet ja ka praktilist töökogemust nii maismaa– kui ka meretuuleparkide erinevate konstruktsioonide ja spetsiaalaluste tootmisel. BLRT Grupp kuulub ka Eesti tuuleenergia klastrisse.

Gamesa tuulikuid on paidaldatud võimsusega üle 24 000 MW kokku 30 riigis. Ettevõttel on 30 tootmisüksust Euroopas, USAs, Hiinas, Indias ja Brasiilias ning töötajate arv ulatub 8000-ni. Lisaks tuulikute projekteerimisele, valmistamisele ja paigaldamisele pakub ettevõte ka opereerimis- ja teenindamisteenust ning arendab ka ise tuuleparke. Tänaseks on Gamesa rajanud tuuleparke koguvõimsusega üle 5000 MW ning töötab arendusprojektide kallal, mis võimaldavad ehitada Euroopas, Ameerikates ja Aasias veel 24 500 MW tuuleparke.]]></description>
				<pubDate>Tue, 28 Feb 2012 12:04:25 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/02/blrt-solmis-koostooleppe-tuulikute-tootjaga-gamesa/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Väiketuulikutele tulemas kuni 70% toetus</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/02/vaiketuulikutele-tulemas-kuni-70-toetus/</link>
				<description><![CDATA[Seoses Luksemburgiga sõlmitud saastekvoodi müügilepingu muudatustega, on lähiajal võimalik taotleda toetust ka eramajade energiasäästlikkuse tõstmiseks, sh väiketuulikute kasutusele võtmiseks. Keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul on saasteühikute müügitulust uuendusena võimalik toetada nii eramajade soojustamist kui ka nende juurde taastuvenergia lahenduste rajamist. "Eramajade omanikud, kes soovivad enda tarbeks elektritootmiseks paigaldada väikeseid tuulegeneraatoreid, päikesepatareisid, saavad selleks edaspidi ka toetust küsida," selgitas Pentus.

KredExi kaudu on võimalik kuni 2014. aasta lõpuni eramajade soojapidavamaks muutmise ning taastuvenergeetika väikelahenduste kasutuselevõtu toetamiseks kasutada kuni 4 miljonit eurot.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud ministri määruse eelnõu, mis sätestab täpsed tingimused ja korra eramute renoveerimiseks ja taastuvenergeetika väikelahenduste kasutuselevõtuks. Määruse eelnõu kohaselt toetatakse väikeelamu energiatarbe vähendamiseks tehtavaid rekonstrueerimistöid ja nende teostamiseks vajalike ehitustoodete ja ehitusmaterjalide soetamist, eramute rekonstrueerimistööde projekteerimist ja omanikujärelevalve teostamist ning taastuvenergia seadmete paigaldamist. Tootmaks väikeelamus elektrienergiat väiketuuliku või päikesepaneeli abil, on võimalik toetust saada kuni 70%. Lisaks võib toetust küsida soojusenergia tootmiseks mõeldud päikesekollektori paigaldamiseks 60% ulatuses.]]></description>
				<pubDate>Thu, 23 Feb 2012 15:48:32 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/02/vaiketuulikutele-tulemas-kuni-70-toetus/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Avamere tuuleenergia on edukalt toiminud majanduse elavdajana</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/02/avamere-tuuleenergia-on-edukalt-toiminud-majanduse-elavdajana/</link>
				<description><![CDATA[Euroopas käivitatud energeetikakava majanduse elavdamiseks (﻿European Energy Programme for Recovery) on vahekokkuvõtte  hinnangul aidanud enim töökohti luua ning kõige kiiremini investeeringuid tekitada meretuuleenergia projektide abil.

Nelja miljardi euro suurune Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR) käivitati 2009. aastal vastuseks majanduskriisile ning vajadusele saavutada EL-i energiapoliitika eesmärke. Rahastamiseks valiti välja kolm valdkonda - avamere tuuleenergia, gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri projektid ning süsiniku sidumise ja ladustamise tehnoloogia (CCS).

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioonis (EWEA) töötava Vilma Radvilaite sõnul eraldati avamere tuuleenergiale kõige vähem rahalisi vahendeid - 565 miljonit eurot ehk 14% kogu programmi eelarvest, kuid ometi on see loonud kümme korda rohkem töökohti kui näiteks CCS projektid. Alates 2009 aastast on EEPR poolt rahastatud meretuuleparkide projektid loonud kokku 4000 töökohta võrreldes 400 CCS poolt loodud töökohaga. Samas on CCS  projektidele eraldatud summa võrreldes meretuuleenergia numbritega ligi kahekordne (1050 miljonit eurot).

"See näitab, et tuuleenergia projektid on ideaalne võimalus ergutada majanduskasvu ja luua töökohti ning samal ajal vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja parandada meie energiajulgeolekut. Investeeringuid tuuleenergia sektorisse tuleks pidada Euroopa majanduse heaolu taastamise üheks viisiks. See aruanne näitab, et tuuleenergia tööstuse edendamiseks on vaja stabiilset õiguslikku raamistikku säilitada ja tugevdada, ning seda isegi kokkuhoiupoliitika ajal," kommenteeris Radvilaite.

EEPR programmist said toetuse 44 gaasi-ja elektrivõrkude infrastruktuuri projekti, üheksa avamere tuuleenergia projekti ning kuus CCS projekti.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/02/avamere-tuuleenergia-on-edukalt-toiminud-majanduse-elavdajana/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kui palju lisandus tuuleparke 2011. aastal Euroopas ja mujal maailmas?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/02/2011-statistika/</link>
				<description><![CDATA[Eelmisel aastal installeeriti kogu maailmas veidi üle 41 000 MW uusi tuuleenergia tootmisvõimsusi, millest Euroopasse ehitati 9 616 MW, selgub sel nädalal avaldatud Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) ja Maailma Tuuleenergeetika Nõukogu (GWEC) raportitest. Tänaseks on tuuleenergia kasutusel umbes 75 riigis, kellest 22 puhul ületab tuuleparkide koguvõimsus 1 GW taset.

Euroopas mullu ehitatud elektrijaamadest oli 21% tuulepargid



EWEA hinnangul oli eelmise aasta lõpu seisuga EL liikmesriikide tuuleparkide koguvõimsuseks 93 957 MW, mis on piisav, et toota 6,3% ELi elektrist (204TWh). Esindades 21,4% kõikidest uutest võimsusest oli tuuleenergia kasv eelmisel aastal väga sarnane 2010. aastaga (9 648 MW).  Tuuleenergia tööstust on saatnud 15,6%  keskmine aastane kasv viimase 17 aasta jooksul (1995-2011).

Kui Prantsusmaa ja Hispaania tuuleenergia arenguid tabas mullu tagasilöök, siis stabiilset kasvu jätkasid Saksamaa ja Rootsi maismaa- ning Suurbritannia meretuuleparkide rajamisel. Uute tegijatena paistis silma Rumeenia, kes rohkem kui kahekordistas eelmisel aastal oma tuuleenergia võimsusi 462 MW-lt 982 MW-le. Euroopa riikidest on enim tuulikuid endiselt Saksamaal,  kellele järgnevad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia. Eestis oli 2011 aasta lõpuks paigaldatud elektrituulikuid 184 MW ulatuses.

Kui vaadata kõiki taastuvenergia liike, siis oli möödunud aasta kõikide aegade rekordaasta - 71.3% ehitatud elektrijaamadest olid Euroopas taastuvenergia omad. Nii diislikütusel kui ka tuumaenergial töötavaid elektrijaamu mullu rohkem suleti kui ehitati juurde. Kokku on Euroopa Liidus käigusolevaid elektrijaamu võimsuses 896 GW, millest tuulepargid moodustavad 10.5%.

Rohkem infot Euroopa tuuleenergia arengute kohta leiab EWEA raportist Wind in Power, 2011 statistics.

Tuuleenergia levib üha enam Ladina-Ameerikasse, Aafrikasse ning Aasiasse

Juba teist aastat järjest on enamik uutest tuuleenergia tootmisvõimsustest installeeritud väljaspool OECD riike ning uued turud Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias veavad tuuleenergia kasvu, selgub GWEC'i värskest tuuleenergia raportist. Hiina tugevdas oma positsiooni maailma kõige rohkem tuuleenergiat kasutusele võtva riigina, installeerides 2011. aastal ligikaudu 18 ooo MW, mis on rohkem kui kõik Euroopa Liidu riigid ning USA kokku. Ka kumulatiivses arvestuses on Hiina esikohal omades tuuleenergia võimsusi ligikaudu 63 000 MW ulatuses. Aasia riikidest paistis tuuleenergia arendamises mullu silma ka India, kes ehitas üle 3000 MW uusi tuuleparke ning kes plaanib järgmise kolme aasta jooksul installeerida kuni 5000 MW.

Hea tuuleenergeetika aasta oli ka Ladina-Ameerikas, kus eestvedajaks üle 1GW piiri ületanud Brasiilia, ning Kanades, kus eelmise aasta lõpuks oli installeerinud üle tuuleenergiat 5GW.

Allikas: GWEC raport Global Wind Statistics 2011]]></description>
				<pubDate>Tue, 07 Feb 2012 16:15:40 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/02/2011-statistika/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kuidas kohaliku elu projektid tuulikutest tuule tiibadesse saavad?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/01/kuidas-kohaliku-elu-projektid-tuulikutest-tuule-tiibadesse-saavad/</link>
				<description><![CDATA[Tuul ei pane liikuma mitte vaid tuulikuid, vaid ka inimesi ja projekte. Tuulest toodetud elekter jõudis eelmisel aastal Eestis ligikaudu 100 000 kodusse, kuid selle tootmisest teenitud raha jõudis mitmel pool ka kohaliku elu edendamisesse. Virumaal ja Läänemaal loodud mittetulundusühingud toetasid 2011. aastal kohaliku tuulepargi poolt toodetud elektrienergia tuludest näiteks nii Hanila vallas kohalikku kultuuri kui ka Viru-Nigula vallas veemajanduse parandamist.

Eestis puudub hetkel seadus, mis suunaks osa tuuleparkide sissetulekuist tagasi kohalike inimeste juurde, kelle kodupaigas need tuulikud asuvad. Nii on tuuleenergia tootjad võtnud initsiatiivi enda kätte ning loonud koostöös omavalitsustega ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks 0,3 eur/ MWh toodetud tuuleelektri kohta.

Esimene taoline algatus loodi tuuleenergia tootja Nelja Energia OÜ algatusel 2010 aasta aprillis Viru-Nigula vallas. Sellele järgnesid 2011 aastal ka Hanila ja Noarootsi vallad, Hanilas on liitunud ka Esivere tuulepargi omanik Skinest Energia AS ja Noarootsis Eesti Energia Aulepa tuuleelektrijaam.

Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul on Hanila valla toetusgrupi fookuses investeeringute kaastoetamine, kuid tagasi ei lükata ka külaelu ja kultuuriürituste taotlusi. Näiteks on raha saanud nii Virtsu kooli spordiüritus kui ka Kõmsi Lasteaed-Algkool lastevoodite ostmise tarbeks.

Ka Virtsu seltsimajas käib sel hoojal koos kunstiring ehk loovustuba just tuuleenergiast tulnud toetusrahade abil. Lisaks tegutseb samas Virtsu Foto- ja Filmiklubi, kus vaadatakse Matsalu loodusfilmide festivalil osalenud filme, korraldatakse väljasõite loodukaunitesse kohtadesse ning koostatakse pildistatud fotodest näituseid. Kui loovustuba on koos kolmandat ning filmiklubi teist hooaega, siis uue asjana proovib Virtsu Arenguselts hinge sisse puhuda teatrihuviliste kooskäimisele. Seltsi esimees Jüri Mõniste sõnul on toetusfondist kohalikule kultuurielule palju abi, mis annab võrreldes teiste piirkondadega suure eelise.

Majanduslikult rasketel aegadel on paljud omavalitsused sunnitud loobuma või vähendama just kohalike ürituste toetamist. Kinksi Küla Seltsi eestvedaja Eha Kuke sõnul saadakse praegu, kui vallal on raskemad ajad kohalike traditsioonide elus hoidmiseks abi MTÜ Hanila valla toetusgrupilt. Kinksi külale ja ümbruskonnale on oluliseks tähtpäevaks südasuve püha 13. juulil, mil lisaks rahvakalendri Karusepäevale tähistatakse ka Kinksi külas asuva EELK Karuse Margareeta kiriku nimepäeva. Selts korraldab karusepäeva perepäevana alates 2007. aastast ning et külas on pikaajaline hobusekasvatuse traditsioon, siis on ürituse üks osa ratsavõistlus harrastussportlastele. Teine osa on laada päralt, kus kaubeldakse vaid kohaliku piirkonna toodete ja käsitööga, lisaks toimuvad lastele hobusõidud, lõbusad võistlusmängud, kutsutakse üllatusesinejaid.

Lisaks juba mainitule, on osaliselt tuuleelektri toel teoks saanud:

	Hanila vallas Kõmsi rahvamajas tegutseva naisrahvatantsurühma Haniale osalemine I Naiste Tantsupeol “Naiselugu” Jõgeval juunis 2011;
	2011 aasta jaanituli Virtsu pargis, mis on üks suurematest kogu Virtsu ühisüritustest;
	Eesti Nuku- ja Noorsooteatri juures tegutseva Nuku koori kontsert Esivere küla suvepäeval;
	Vatla külaseltsis õmblustoa sisustamine ning tikkiva õmblusmasina soetamine;
	Virtsu pargi rekonstrueerimisprojekti koostamine;
	Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine;
	Hanila seltsimaja puitpõrandate uuendamine;
	Viru-Nigula vallast pärit tudengi stipendium õppimaks Luua Metsanduskooli maastikuehitaja erialal;
	Viie tuulikutele lähedal elava pere elumaja akende vahetus Viru-Nigulas.

Tuuleenergia tuludest saab kohaliku elu edendamiseks toetust taotleda mittetulundusühingutelt Hanila valla toetusgrupp (https://hanila.kovtp.ee/et/mtu-hanila-valla-toetusgrupp), Viru-Nigula Valla Toetusgrupp ning Noarootsi Tuuleenergia. Lisainfo saamiseks tasub ühendust võtta Hanila, Viru-Nigula või Noarootsi vallavalitsusega.]]></description>
				<pubDate>Tue, 24 Jan 2012 13:57:58 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/01/kuidas-kohaliku-elu-projektid-tuulikutest-tuule-tiibadesse-saavad/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Osale rahvusvahelisel tuuleenergia fotokonkursil</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/01/osale-rahvusvahelisel-tuuleenergia-fotokonkursil/</link>
				<description><![CDATA[

Mida tähendab tuul ja selle energia?
Kas tuuleenergiat on võimalik kaameraga  jäädvustada? Kas elektrituulikutest annab leida uusi, seni kajastamata ja huvitavaid vaatenurki? Ära lase neid mõtteid tuulde, vaid talleta fotoaparaadi või telefoniga ning saada parimad kaadrid fotokonkursile "Wind in Mind".

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) ja Globaalne Tuuleenergia Nõukogu (GWEC) avasid täna rahvusvahelise fotokonkursi, kuhu oodatakse (harrastus)fotograafidelt kaadreid tuuleenergiast üle kogu maailma. Võistlus kestab kuni 6. maini ning võitjad kuulutatakse välja ülemaailmsel tuulepäeval - 15. juunil 2012.

Konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurose Amazoni kinkekaardi ning kindlustab oma pildile koha professionaalses webi fotogaleriis hardrainproject.com ning ka taastuvenergia väljaandes ‘Recharge’ ja tuuleenergia tööstuse ajakirjas ‘Wind Directions’. Viiele fotole, mis napilt esikohast ilma jäävad kingib korraldaja 250 eurosed Amazoni kinkekaardid ning kõik võidutööd lähevad  EL-i alale välinäitusele Brüsselis.

Konkurss on avatud kuni 6. maini. Lisainformatsiooni leiab tuulepäeva ingliskeelselt kodulehelt, kus saab ka oma fotod esitada: www.globalwindday.org]]></description>
				<pubDate>Fri, 20 Jan 2012 15:03:03 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/01/osale-rahvusvahelisel-tuuleenergia-fotokonkursil/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tugev tuul tõi hea tuuleenergia aasta</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/01/tugev-tuul-toi-hea-tuuleenergia-aast/</link>
				<description><![CDATA[Eelmisel aastal tootsid elektrituulikud Eestis elektrisüsteemihalduri Elering kodulehe andmetel 365 GWh energiat, mis on 32% võrra rohkem kui 2010. aastal, mil tuulikud tootsid 276 GWh elektrienergiat. Tuuleenergia assotsiatsiooni hinnangul ei ole kasvu peamiseks põhjuseks mitte lisandunud tuulikud, vaid parem tuuleaasta. Vaatamata tuulevaiksele suvele olid tuuleolud kogu 2011 aasta lõikes eelmisest aastast paremad.

Viidates Eleringi liitumispakkumiste ja -lepingute arvule, räägitakse Eestis tihti suurest tuuleenergia huvist ja üha lisanduvatest tuuleparkidest, kuid reaalsus näitab midagi muud. Mullu tuli juurde vaid aasta lõpus üks kaheksa tuulikuga tuulepark Aseriarus (24 MW). Lisaks alustasid eelmisel aastal tootmist Aulepa tuulepargi kolm lisatuulikut (9 MW) ning Saaremaal Nasval Baltic Workboats tehase juures töötav üks 2,3 MW tuulik. Ka aasta varem ehitati vaid üks tuulepark (6,9 MW).

"Tuuleenergia on keskkonnasõbralik elektritootmise viis ning kuna Eestis siiski veel üsna uudne, siis on loomulik, et paljud inimesed ja ettevõtted selle vastu huvi tunnevad. Huviliste arv ei näita aga tegelikku tuuleenergeetika arengut," rääkis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen. "Tegelikkuses on Eestis tuulikute püstitamiseks väga palju piiranguid ja takistusi, mida kas kartusest või teadmatusest pidevalt ka juurde tekitatakse. Kui me samas tempos jätkame, siis läheb kolmveerand sajandit enne kui kõik Eleringis registreeritud pakkumised ja lepingud tuulikuteks saavad," lisas Kasonen.

2011. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös tuulikuid koguvõimsuses 184MW. Hetkel on ehituses kolm tuuleparki - kolme tuulikuga Ojaküla tuulepark Viru-Nigula vallas (6,9MW), 18 tuulikuga Paldiski tuulepark (45MW) ning installeerimise lõpufaasis olev Narva tuhavälja 18 tuulikuga elektrijaam (39MW).

Kogu taastuvenergia toodang on suurenenud eelmise aastaga  862 GWh-lt 1159 GWh-le ehk 34%. Tuuleenergia toodang moodustas 32% kogu taastuvenergia toodangust. Eelmisel aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,4 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast 23%.]]></description>
				<pubDate>Thu, 19 Jan 2012 14:18:23 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/01/tugev-tuul-toi-hea-tuuleenergia-aast/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Seidla tuuleveskis toimus väiketuulikute planeerimise mõttekoda</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2012/01/seidla-tuuleveskis-toimus-vaiketuulikute-planeerimise-mottekoda/</link>
				<description><![CDATA[Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni all tegutsev tuuleenergia klaster kutsus sel nädalal Seidla tuuleveskis kokku mõttekoja, et jõuda erinevate osapoolte vahel ühiste arusaamisteni väiketuulikute planeerimise küsimustes. Kohale tuli oodatust rohkem inimesi ning esindatud oli nii suur hulk kohalikke omavalitsusi ja planeerijaid, kui ka väiketuulikute müüjad ja Eesti oma väiketuuliku tootja Konesko. Osalejaid oli nii Tallinnast, Tartust kui ka Harju-, Pärnu- ja Hiiumaalt.

Üritusel vahetati siinseid kogemusi väiketuulikute planeerimise alal ning tuuleenergia klastri arendusjuht Criss Uudam tutvustas kuidas see on lahendatud teistes riikides. Uudami sõnul tundub kõige paremini toimivat Suurbritannia loodud väiketuulikute sertifitseerimise süsteem, kus kontrollitakse tuulikute ohutust, vastupidavust, energiatootlikkust ja müra.

Teel Seidla tuuleveskisse külastasid väiketuulikute huvilised ka Raasiku valla Igavere külas asuvat ning väiketuulikute edasimüüjale Bakeri OÜ-le kuuluvat 1kw tuulikut.

Kui väiketuulikud hajaasustustes ei tekita osalejate hinnangul suuremaid probleeme, siis tihedama asustusega asukohas tuleb naabrite suhtumise ja väiketuulikute mõjudega juba palju rohkem tegemist teha. Kahjuks ei ole aga Eestis ja ka paljudes teistes riikides välja kujunenud ühist praktikat, kuidas kohalikud omavalitsused oma elanike väiketuulikute paigaldamissoove käsitlema peaksid. Ka ei ole seadustest lihtne leida täpseid juhiseid, mida igal pool samamoodi tõlgendataks. Nii juhtubki, et mõnes kohas öeldakse 1kw tuuliku kooskõlastamise peale, et ärge iga masti pärast ametnikke tülitage, kuid teises paigas soovitakse samas olukorras algatada keskkonnamõjude hindamine.

Mõttekoda läbi viinud HeiVäl Consultingi konsultant Kaido Väljaots jagas pärast sissejuhatavaid ettekandeid ja mõttevahetusi  osalejad töögruppidesse, kes ühise mõttetöö käigus proovisid leida sujuvamaid ja ühtsemaid planeerimise lahendusi. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav tuulenergia klaster plaanib mõttekoja tulemused lähiajal ka kokku koondada ning laiemale ringile tutvumiseks saata.

Et tuulest saadav energia pole iseenesest uus asi, siis oli mõttekoja toimumiskohaks valitud 18.sajandist pärit ning tänaseks taastatud Seidla mõisa tuuleveski, kus ka täna jahu tehakse. Hollandi tüüpi tuulik on haruldane, kuna teist sarnast kogu sisseseadega komplektselt säilinud ja oma autentse välisilme säilitanud tuu­likut mandri-Eestis ei kohta. Veski peremees Hannu Lamp andis kohaletulnutele ülevaate paiga ajaloost ning näitas ka tuuliku sisemust. Päeva jäi meenutama ka omast jahust iseküpsetatud leib - ikka selle tuuleenergia abil.]]></description>
				<pubDate>Wed, 11 Jan 2012 15:09:23 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2012/01/seidla-tuuleveskis-toimus-vaiketuulikute-planeerimise-mottekoda/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Täname lõppeva aasta eest kõiki koostööpartnereid ja tuuleenergia sõpru!</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/12/taname-loppeva-aasta-eest-koiki-koostoopartnereid-ja-tuuleenergia-sopru/</link>
				<description><![CDATA[]]></description>
				<pubDate>Fri, 23 Dec 2011 10:15:39 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/12/taname-loppeva-aasta-eest-koiki-koostoopartnereid-ja-tuuleenergia-sopru/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Euroopa Komisjoni energiategevuskava kaalub tuuleenergiat tuleviku võtmetehnoloogiana</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/12/euroopa-komisjoni-energiategevuskava-kaalub-tuuleenergiat-tuleviku-votmetehnoloogiana/</link>
				<description><![CDATA[Euroopa Komisjon avaldas eelmisel nädalal energiategevuskava, kuidas muuta energiatootmine keskkonnasõbralikumaks ning vähendada Euroopa Liidu CO2-heidet üle 80%. Tegevuskavas kirjeldatakse näitlikke stsenaariume, kus on ühendatud neli põhilist CO2-heite vähendamise viisi (energiatõhusus, taastuvenergia, tuumaenergia ning süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine). Kava kõikide variantide puhul hakkab tuuleenergia tootma aastaks 2050 rohkem elektrit kui mis tahes muu tehnoloogia, jäädes 32% ja 49% vahemikku kogu EL-i energiatootmise osakaalus.

Tegevuskavas kinnitatakse, et energiasüsteemi CO2-heite vähendamine on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Eluliselt tähtsaks peetakse energiatõhusust ning taastuvenergiat ning soovitatakse teha investeeringuid varases etapis, sest siis lähevad need vähem maksma. Samuti rõhutakse sellele, et praegu tehtavad investeeringud sillutavad teed tulevastele soodsamatele hindadele.

Dokument tõestab ka, et kõrge taastuvenergia osakaaluga energiatootmise puhul (kattes 2050. aastaks 97% EL-i elektritarbimisest taastuvenergia ja 49% sellest tuuleenergiaga) on kogu energiasüsteemi kulud samad kui energiasüsteemi CO2-heite vähendamise mis tahes muu stsenaariumi korral.

Energiategevuskava on saanud ka kriitikat. Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) juht Christjan Kjaer ütles, et kava tegemisel on vaeva nähtud taastuvenergia fossiilkütustest või tuumaenergiast kallimana näitamisega. "Kõikides stsenaariumites leidub jahmatavaid eeldusi, näiteks, et nafta hind langeb aastaks 2050 tänaselt 100 dollarilt barreli eest 70 dollarile barreli kohta, avamere tuuleenergia maksab aastal 2050 sama palju kui praegu, tuumaenergia kulud vähenevad ning gaas ja CCS ei vaja infrastruktuuri järgmise 40 aasta jooksul," ütles Kjaer. Ta lisas, et vaatamata katsetele tulemusi fabritseerida kinnitavad stsenaariumid, et tulevik on taastuvenergia päralt ja seda ilma suurema energiakuluta.

***

Taustaks:
Euroopa Liit avaldas 2011. aasta märtsis CO2-heite vähendamise üldise tegevuskava, mis hõlmab kogu majandust. Analüüsimisele võeti kõik sektorid – energiatootmine, transport, elamumajandus, tööstus ja põllumajandus. Komisjon on ka välja töötanud sektoripõhised tegevuskavad, millest viimane ongi kogu energeetikasektorile keskenduv 2050. aasta energiategevuskava.

Saavutamaks peaaegu CO2-vaba energiatootmist kirjeldatakse tegevuskavas vajalikku poliitikaraamistikku. Järgmistel aastatel käivitatakse poliitikaalgatused konkreetsetes energiapoliitikavaldkondades, alustuseks tehakse ettepanekud siseturu, taastuvenergia ja tuumaohutuse küsimuses.]]></description>
				<pubDate>Mon, 19 Dec 2011 10:32:06 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/12/euroopa-komisjoni-energiategevuskava-kaalub-tuuleenergiat-tuleviku-votmetehnoloogiana/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Investorid mures taastuvenergia tuleviku pärast</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/12/investorid-mures-taastuvenergia-tuleviku-parast/</link>
				<description><![CDATA[

Neljapäeval, 08. detsembril Tallinnas toimunud taastuvenergia investorite ümarlauale kogunesid enamik Eesti taastuvenergia sektorisse investeerinud ettevõtted koos kohalike ja rahvusvaheliste pankade ja finantsinstitutsioonide esindajatega arutamaks olukorda, kus riik on erasektorilt tellinud taastuvenergial töötavad elektrijaamad ning nüüd otsib väljapääsu, kuidas nende eest vähem maksta.

Eesti Taastuvenergeetika Koja poolt korraldatud investeeringute õiguskindluse ümarlauas toimunud arutelude ja sõnavõttude fookuses oli riigi kava vähendada taastuvenergia toetusi, sealhulgas tagasiulatuvalt ehk ka juba töötavatele elektrijaamadele põhjendusega, et tootjate tootlused on muutunud tarbijatele koormavaks.

Maailma üha suurima puidu-graanulite tootja Graanul Investi juhatuse esimees Raul Kirjanen ütles, et taastuvenergia on tänaseks muutunud oluliseks majanduse osaks ja seda poliitiliste otsustega sisse-välja lülitada pole mõistlik. „Ma ei jaga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi optimismi, et kõik taastuvenergia projektid on ülitulusad, pigem tullakse ots-otsaga kokku,“ leidis Kirjanen. Küll aga peaks riik tarbijaid uute elektrijaamade turuletuleku kuludest säästma, sest on rida võimalusi taastuvenergiat toetada teistest allikatest, näiteks heitmekvoodi-kaubandusest.

„Täna on taastuvenergiaga seotud kulud lükatud kõik tarbijate kanda ja osa sellest ei lähegi taastuvenergia toetamiseks,“ ütles Kirjanen ning lisas, et see on inimestes tekitanud taastuvenergia suhtes protestivaimu. Ka Mae Juske Eesti Veskivaramu MTÜ-st rääkis, et ühiskond on ärritatud taastuvenergia tasudest, sest riik on selle fookuse tahtlikult sinna suunanud. Seetõttu on kogu taastuvenergia sektoril, just nagu üksiktarbija kinnimakstud majandusharul halb maine. Samas summad ei ole tegelikult väga suured ning neid saaks ka teistest allikatest tekitada.

Põhjamaade keskkonna investeeringute fondi (NEFCO) esindanud Solveig Nordström ütles, et tegu ei ole küsimusega, kas tootlused on liiga suured või liiga väikesed, vaid kas need on kaitstud. „Me räägime väga suurtest ja kapitalimahukatest investeeringutest ja kui need ei ole tasuvad, siis tekib oht, et neid ei saa korralikult ülal pidada. Seda võib näha mitmete teiste riikide suuremahuliste infrastruktuuri investeeringute puhul, kus opereerimine ja hooldamine sõltub toetustest,“ ütles Nordström.

Saaremaal kahte tuulikut omava Rootsi ühe suurima tuuleenergia tootja Eolus Ab vanemnõunik Ingvar Svantesson ütles, et tuuleenergia investeeringute puhul on toetuse suurusest tähtsam riiklike reeglite läbipaistvus, kindlus ja püsivus. „Muudatusi toetussüsteemis saab loomulikult teha, kuid muuta ei tohiks kehtivaid reegleid,“ sõnas Svantesson.

Ka pankade esindajad kinnitasid, et pole oluline kui palju reegleid muudetakse, vaid fakt, et seda tehakse. Martti Talgre SEB pangast ütles, et kui toetusi olemasolevatele tuuleparkidele praegu näiteks 5% vähendatakse, siis kuidas teada, et kahe aasta pärast seda jälle ei tehta.

Ümarlaual viibijad väljendasid ka kahtlust kas tulevikus taastuvenergiasse üldse investeerida julgetakse, kuna investeerimiskliima on viimase pooleteise aasta jooksul tekkinud ebakindluse tõttu juba kahjustada saanud ning paljud projektid ootele pandud.[gallery link="file" order="DESC" orderby="rand"]]]></description>
				<pubDate>Mon, 12 Dec 2011 13:05:45 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/12/investorid-mures-taastuvenergia-tuleviku-parast/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Birdlife: taastuvenergia käib loodusega kooskõlas</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/12/birdlife/</link>
				<description><![CDATA[Äsjaavaldatud raportis "Meeting Europe’s Renewable Energy Targets in Harmony with Nature" leiab 17 erinevast linnukaitse organisatsioonist moodustunud konsortsium, et Euroopa taastuvenergia eesmärgid on saavutatavad ka loodust kahjustamata.



Kliimamuutustel on maailma lindudele katastroofilised tagajärjed, näiteks peavad linnupopulatsioonid selle sajandi lõpuks Euroopas liikuma keskmiselt 550km kirdesse, kirjutab Birdlife'i raport. Veelgi enam, 15-37% taimedest ja loomadest võivad kliimamuutuste tagajärjel olla aastaks 2050 välja surnud. Kui keskkonnakaitse eesmärgiks on pidurdada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, siis on kasvuhoonegaaside hulga alandamine siin ülivajalik. Elektritootmise üleviimine CO2-rikastelt viisidelt taastuvenergiale on üle-Euroopaline eesmärk, mis on selge kohustusena kirjas ka EL-i taastuvenergia direktiivis.

Raporti esitlusel juhtis Birdlife Euroopa Liidu poliitika juht Ariel Brunner tähelepanu asjaolule, et „kliimamuutused omavad tõsist ohtu elusloodusele /.../ tuule-, laine- ja ookeanienergia on vajalik ja tõhus viis vähendamaks süsinikdioksiidi heitmeid, ja selleks ei ole vaja ohustada linde, nahkhiiri ega muud elusloodust.“

Raportis kirjutatakse, et on mitmeid viise, kuidas elektrituulikud võivad siiski mõjuda lindudele negatiivselt, kuid kõiki neid mõjusid on võimalik vältida või minimiseerida elektrituulikute asukoha valiku ja tuuleparkide planeerimise abil.

Aruandes märgitakse, et "taastuvenergia peab muutuma Euroopa energiavarustuse selgrooks", kuid ütleb ka, et seda tuleb arendada vastutustundlikult. "Meie ees on väljakutse kaitsta loodust, kuid samas võtta kasutusele taastuvenergia vajalikus mahus ja tempos."]]></description>
				<pubDate>Wed, 07 Dec 2011 09:08:07 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/12/birdlife/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Aga mis siis saab, kui tuult ei ole?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/12/aga-mis-siis-saab-kui-tuult-ei-ole/</link>
				<description><![CDATA[Üks sagedamini esitatavam küsimus seoses tuuleenergiaga on: „Mis siis saab, kui tuult ei ole?“. Tuul tõesti ei puhu kogu aeg ning on nii nagu elektri tarbiminegi muutliku iseloomuga, kuid see ei ole takistuseks tuuleenergia arengule. Tuule heitliku loomusega toimetulemiseks ehk energeetikute keeles balansseerimiseks, tasakaalustamiseks või reguleerimiseks on energiasüsteemil mitmeid võimalusi ning arvestades tuuleenergia tasuta ressurssi tasuvad need end üldjuhul ära.

Tavalisemad tuuleenergia back-up variandid:

	Veehoidlatel põhinevad hüdroelektrijaamad ja pumpelektrijaamad, kus tuulekülluses pumbatakse ülejääva tuuleenergia abil vesi ülemistesse reservuaaridesse ja kui tuult pole, siis lastakse veel läbi turbiini alla joosta ning muundatud energiast toodetakse elektrit. Selline energiasalvestamise meetod on hetkel majanduslikult kõige mõistlikum, kuigi tulevikus on oodata ka mitmeid teisi tehnoloogiaid, näiteks vesiniku salvestusvõimaluste kasutamine. Kuna Eestis suurte hüdrojaamade rajamiseks looduslikke kõrgusi pole, siis tuleks need tekitada kunstlikult (vt Maardu hüdroakumulatsioonijaama projekti).
	Konventsionaalsed ehk tavapärased elektrijaamad, mida on võimalik kiiresti käivitada ja/või efektiivselt hoida madalal töökoormusel nö stardivalmis. Enamasti on nendeks gaasijaamad, mida Eestis täna ka arendatakse.
	Suurendades koostootmisjaamade soojussalvestamise võimalusi saab nende elektritootmist vastavalt tuuleenergia toodangule ajatada. Taanis on just selle võimaluse kasutamine väikeste koostootmisjaamade peal aidanud tuuleenergiat edukalt võrku integreerida.
	Kasutades ühendusi teiste maadega edastatakse ülejääv tuuleenergia naabritele ning tuulevaiksetel perioodidel ostetakse omakorda neilt elektrit. Ühendused võimaldavad ka neil riikidel tuuleenergiat tarbida, kel endal tuult piisavalt pole. Eestil on ühendused Soome, Läti ja Venemaaga.
	Kuna tuulikute käimapanemine ja sulgemine toimub väga kiiresti, siis on üsna hõlpsasti võimalik ka nende toodangut kärpida kui näiteks tuult on liiga palju. Arvestades nii Eesti kui teiste Euroopa riikide soovi minna fossiilsetelt kütustelt üle taastuvenergiale tuleks seda võimalust siiski kasutada kõige viimase võimalusena ehk vaid siis, kui fossiilsetel kütustel töötavaid elektrijaamu enam rohkem alla reguleerida ei saa.
	Nõudluse edasilükkamine või nõudluse juhtimine, näiteks vee soojendamise või elektriautode ja muu elektritranspordi kaudu. Täna võib see tunduda veel ulmena, kuid tarkade võrkude arenedes saab ühel päeval tavaliseks, et elektriauto omanikud laevad akusid tuulerikastel perioodidel, mil elekter on odavam ning saavad sama energiat võrku tagasi anda kui elektrihind kallim on.
	Viimasel ajal on suurt rõhku pandud ka tuule prognoosimise arendamisele, et hõlbustada süsteemihaldurite tööd ehk balansi hoidmist elektritarbimise ja -tootmise vahel.

Kuna Eestis on tuulikuid täna vähe, siis pole balansseerimine veel aktuaalne, kuid tõsi on, et mida rohkem tuulikud ehitatakse, seda rohkem tuleb sellele mõelda. Vale on siiski levinud arusaam, et iga tuuliku võimsuse kohta peab olema sama suur tagavara võimsus. Teiste riikide kogemusest ei ületa see suhe 1/5 ehk näiteks Taanis on viie tuuliku MW kohta vaja 1 MW tasakaalustavat võimsust, Saksamaal tuleb 1 MW tagavaraks omada iga 13 MW tuuliku kohta.

Võiks ju öelda, et elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks ei tasu väga palju tuulikuid ehitada, kuid tarbijate seisukohast pole see õige, sest tuule muutlikkusel on ka üks positiivne tagajärg. Nimelt hakkavad suured tuuleenergia võimsused mõjutama elektri hinda. Suur tuuleenergia toodang viib elektrihinnad alla, ja vastupidi. Traditsionaalsed elektrijaamad ei pääse hea tuule korral oma toodangut elektriturul müüma, kuid saavad selle eest tuulevaiksetel perioodidel kõrgemat hinda.

Kokkuvõtvalt öeldes tuult tõesti vahel on ja vahel mitte ning ka selle puhudes on ta üsna ebaühtlane, kuid õnneks on Eestis tuulerikkaid aegu palju rohkem kui tuulevaikseid. Ja kuna me oleme õppinud sellega toime tulema, siis on üsna klikiaegne väita, et tuule muutlikkuse tõttu tuleks siiski eelistada fossiilsetel kütustel elektrijaamu.]]></description>
				<pubDate>Mon, 05 Dec 2011 15:52:53 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/12/aga-mis-siis-saab-kui-tuult-ei-ole/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Meretuul annab purjed uuele tööstusalale</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/11/meretuul-annab-purjed-uuele-toostusalale/</link>
				<description><![CDATA[

Meretuuleenergia võib osutuda innovatiivseks uueks tööstuseks, mis tekitades tuhandeid töökohti ja mahukaid investeeringuid annab Euroopale impulsi majanduskasvuks, räägiti teisipäeval Amsterdamis alanud maailma suurimal meretuuleenergia konverentsil – EWEA Offshore 2011. Lisaks majanduse hoogustamisele suudavad meretuulepargid pakkuda ka puuduolevad tükid Euroopa energiavarustuse ja kliimaküsimuste puzzles ning teha seda kõike meie kohaliku energiaressursi - tuule - abil.

Selle aasta lõpuks on Euroopas installeeritud meretuuleenergia võimsusi 4 GW ulatuses, ligi 6 GW on ehituses ning 17 GW on loataotluse protseduuridega ühele poole jõudnud, selgus konverentsil esitletud Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) raportist "Wind in our Sails". Eesti vetes täna meretuuleparke pole, kuid arenduses on projekte koguvõimsusega üle tuhande megavati. Küll aga on Eesti ettevõtted võtnud aktiivse rolli sellesse tööstusalasse sisenemisel. Meretuuleparkide juures on lisaks tuulikute ja nende vundamentide valmistamisele tööd ka paigaldus- ja hoolduslaevadele, mille broneerimise järjekorrad ulatuvad täna kuni 36 kuusse. EWEA Offshore 2011 konverentsiga paralleelselt toimuval messil on esindatud ka Eestis tegutsev BLRT Gruppi kuuluv laevaehitaja BLRT Marketex, kes teatas, et on äsja sõlminud lepingu nelja 19.5 meetrise tuulepargikatamaraani ehitamiseks.

Eesti tuuleenergia klastrisse kuuluv BLRT Marketex valmistab neli laeva Ühendkuningriigi ettevõttele Sure Wind Marine Ltd, kes opereerib avamere tuuleparkide ja teiste avamereehitusega seotud ettevõtete teenendamiseks vajalikke laevastikke. „See on esimene suur leping BLRT Marketex-i jaoks tuuleparkide teenindamise vallas, tähistades uut arenguetappi meie firma jaoks. Me usume selle tööstusala arengupotentsiaali ja oleme uhked, et saame parima tulemuse saavutamiseks ehitada laevad tihedas koostöös kogenud operaatorite ja projekteerijatega,“ ütles Vladislav Markin, BLRT Marketex-i laevaehitusüksuse juht.

Kuigi üldine trend tundub olevat, et logistikakulude vähendamiseks transporditakse tuulikud ja vundamendid meretuulepargi tarbeks kohale otse tootmispaikadest, siis EWEA "Wind in our Sails" raport viitab, et Ida-Euroopa sadamate hinna konkurentsieelis võib seda trendi pidurdada või muuta. On Poola, Leedu, Läti ning Eesti sadamate otsustada, kas ja kuidas sellest võimalusest kinni haaratakse. Eesti sadamate potentsiaali uurib hetkel ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juures tegutsev tuuleenergia klaster. Meretuuleparkide ehitamiseks moodustuvad klastrid on EWEA värske raporti järgi uudne tendents, mis avaliku- ja erasektori koostööle kaasa aitab.]]></description>
				<pubDate>Wed, 30 Nov 2011 08:05:18 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/11/meretuul-annab-purjed-uuele-toostusalale/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleparkide toodang tegi rekordi</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/11/tuuleparkide-toodang-tegi-neljapaeva-hommikul-rekordi/</link>
				<description><![CDATA[Süsteemihalduri Eleringi andmeil sündis neljapäeva hommikul kell kaheksa tuuleenergia tootmises uus rekord, kui tuulikud andsid korraga toodangut võimsusega ligi 150 megavatti, teatas BNS.

Eelmine rekord pärineb 6. oktoobrist, kui toodang ulatus pea 140 megavatini. Tuuleparkide võimsus Eesti elektrisüsteemis on kokku ligikaudu 160 megavatti.]]></description>
				<pubDate>Thu, 24 Nov 2011 12:49:41 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/11/tuuleparkide-toodang-tegi-neljapaeva-hommikul-rekordi/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Meretuuleparkide ehituses peitub meie ettevõtjatele arvukalt võimalusi</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/11/meretuuleparkide-ehituses-peitub-meie-ettevotjatele-arvukalt-voimalusi/</link>
				<description><![CDATA[Kokkuvõte 20.10.2011 toimunud tuuleenergia konverentsi Tuuliki Kasoneni ettekandest "Meretuuleparkide areng - võimalus Eesti firmade jaoks", avaldatud Äripäeva Tööstuses 16.11.2011.  

[caption id="attachment_8191" align="alignright" width="240" caption="Hiiglaslike betoonvundamentide valamine Roedsand 2 avamere tuulepargi tarbeks. Allikas: www.bilfinger.com"][/caption]

Eestisse planeeritakse meretuuleparke praegu ligikaudu 1500 MW ulatuses. Peale loodussõbralikult toodetud elektri, mida need meie tarbijatele toodaksid, võivad need projektid tähendada tööd ka meie tööstusele. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni hõlma all tegutsev tuuleenergiaklaster on neid võimalusi uurinud.
Transport ja logistika peavad tuuleparkide rajamist toetama 

Kui maismaatuuleparkide puhul kulub transpordile ja logistikale 10-15 protsenti kogu projekti maksumusest, siis meres paiknevate tuuleelektrijaamade rajamiskuludest läheb logistikalahendustele ja vundamentidele 40 protsenti. See võib olla uks, kust kaudu Eesti ettevõtted tuuleenergiatööstusesse siseneda saavad. Maismaatuuleenergia on muutunud alternatiivenergiast põhivooluks, kuid meretuulepargid, olles juurutus- ja kasvufaasis, on praegu veel koht, kus mängukaardid pole turuosaliste vahel ära jaotatud.

Komponent, mis tootmise ja logistikaahela suuresti määrab, on vundament - mis tüüpi tuuliku vundament Eesti tingimustesse sobib ning kus ja kuidas seda toota ja transportida saab. Meie eripära on kindlasti jää, mille tekkele ja liikumisele peab vundament vastu pidama.

Kaks vundamenditüüpi, mis Eesti parkide sügavuse ja keskkonnatingimuste puhul kõige mõistlikumad tunduvad, on gravitatsioonivundament (gravity base structure) ja toruvaivundament (monopile). Kõige loogilisem gravitatsioonivundamendi valmistamise asukoht oleks sadama territoorium, kuid kuna üks vundament võib kaaluda kuni 3000 tonni, siis peavad nii merepõhi, ehitusalune pind kui ka kai äär olema tugevad. See nõuab palju investeeringuid.

Vundamentide valmistamiseks võiks kasutada ka kuiv- või ujuvdokke, kuid neid pole Eestis piisavalt suuri või vajavad nende kasutusvõimalused veel lisauurimist. Dokkidest soodsam variant on pukseeritav praam, millel on väike süvis, kuid suur kandevõime. Sobivad sadamad, kuhu meil saaks selliseid praame kinnitada, võivad olla Paldiski ja Pärnu, kus on olemas materjalide kohaletoimetamiseks vajalik infrastruktuur. Teiste sadamatega jääb distants pikaks, kuid kuna valik taandub ikkagi valmistamis- ja logistikakulude koguhinnale, siis pole need kohad veel lõplikud.

Ka Riia sadam on jätkuvalt kaalumisel. Tehes näiteks vajalikke süvendustöid, saavad Eesti sadamad anda panuse, et need tegevused Eestist välja ei läheks.

Oluline tähtsus sadamatel

Toruvaivundamentide kasutamine võib keevitustööde ja erinevate konstruktsioonide valmistamisega meie tööstusele tellimusi tuua, samuti nagu trafoplatvormide ehk alajaamade koostamine, kaabeldustööd ja hilisem tuuleparkide hooldus.

Lisaküsimusena tuleb tuulepargi rajajatel otsustada, kas tuua mõistlike rendihindadega praamidel tuulikud tehasest kohe paigaldamiskohta. See sisaldab palju määramatust ning võib lõpuks kallimaks maksma minna kui enne installatsiooni seadmete ladustamine sadamas.

Kas Eesti sadamad jäävad tarneahelasse või mitte, otsustab ka laevade valik.

Kallid jack-up-tüüpi laevad saavad hakkama nii tuulikute transportimise kui ka paigaldamisega, kuid majanduslikult võib osutuda mõistlikumaks, et neid kasutatakse vaid paigaldamiseks ning komponentide kohaletoimetamisega tegeleb odava rendihinnaga laev.

Sellele ja paljudele teistele lahtistele küsimustele otsib tuuleenergiaklaster koos eksperdiga GL Garrad Hassan õigeid vastuseid.

***

Läänemere potentsiaal tuuleenergeetikas hea

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kümnenda aastapäeva tähistamise raames toimus 20. - 21. oktoobril Tallinnas koostöös Rootsi Tuuleenergia Assotsiatsiooniga tuuleenergiakonverents.

Algselt vaid infovahetusena planeeritud tagasihoidlik seminar kasvas rahvusvaheliseks tuuleenergiakonverentsiks ning kahe päeva jooksul külastas üritust hinnanguliselt üle 150 osaleja. Peale kohalike kuulajate oli osavõtjaid Rootsist, Soomest, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Belgiast ja Taanist. Üle poole ettekannetest olid samuti välisesinejatelt.

Räägiti avamere tuuleenergiast, väiketuulikutest, inimeste poolehoiust ja vastuseisust tuuleparkide rajamisele ning tuuleenergiast kui kauges perspektiivis elektri hinna alandajast.

Konverentsi alguse eel kohtusid Eesti, Rootsi ja Soome tuuleenergia assotsiatsioon, et kokku leppida tulevases koostöös piirkonna tuuleenergiavaldkonna arendamisel. Koosolekul viibis esindaja ka Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioonist (EWEA) ning konverentsi osaliselt rahastanud koostööagentuurist Swedish International Development Cooperation Agency (SIDA).

Ühiselt otsustati, et kuna Läänemere piirkonna riikidel on tuuleenergia arendamises väga suur potentsiaal, siis tuleks leida viise, kuidas seda rakendada.]]></description>
				<pubDate>Thu, 17 Nov 2011 09:21:31 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/11/meretuuleparkide-ehituses-peitub-meie-ettevotjatele-arvukalt-voimalusi/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuulikust on saanud puhta energia sümbol</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/11/tuulikust-on-saanud-puhta-energia-sumbol/</link>
				<description><![CDATA[Sisestades Google Image otsingusse inglise keelsed märksõnad clean, modern, renewable või wind energy on tulemuseks peamiselt pildid tuulikutest või tuuleparkidest, rääkis möödunud kuul Tallinnas toimunud tuuleenergia konverentsil Rootsi fotograaf Werner Nystrand, kes teeb tuuleelektrijaamadest ja nende ümbrusest imekauneid pilte. 

Me kõik teame Pariisi ja Sydney linna sümboleid – Eiffeli torni ja ooperimaja. Puhta energia sümbolina tuntakse täna aga tuulikut. Neid sümboleid on lihtne joonistada ja seetõttu jäävad nad kergesti ka meelde ning kuigi sümbol ise ei sisalda tundeid või omadusi, seostavad inimesed nendega emotsioone ja väärtusi.

Kolmel mainitud sümbolil on midagi veel ühist - neid kõiki vihati alguses. Sydney ooperimaja arhitekt Jorn Oberg Utzon ﻿oli sunnitud minema eksiili Mallorcale. Alexandre Gustave Eiffel pidi torni ehitama selliselt, et aasta pärast maailmanäitust oleks see võimalik taas lahti võtta. Täna on nii Sydney ooperimaja kui Eiffeli torn aga ühed tuntumad ja armastatumad ehitised maailmas. “Need on kõige levinumad, ilusamad ja armsamad sümbolid, mis meil on. Võib olla ja loodetavasti juhtub sama ka tuuleenergiaga,” ütles Werner Nystrand.

Werner, kes tavaliselt keskendub oma töös arhitektuuri portreteerimisele rääkis, et teda hakkas tuuleenergia foto teemana paeluma Carl Linneause Lõuna-Rootsi reisiteemalise seinakalendri valmistamise käigus. "Tööd olid geograafiliselt piiratud Rootsi lõunaosaga ja ühe kuu pildiks soovisime kasutada vana tuuleveskit. Probleemiks oli aga, et alles oli jäänud vaid üks 300 aasta vanune tuulik Skånes ning see asus väikese linna keskel. Lõpuks otsustasime, et parem on kasutada midagi täiesti uut ja läksime jahtima ilusat moodsa "tuuleveski" pilti," selgitas Werner.

Fotograafi vaatenurgast vaadates on võimsad ja lihtsad kujundid maastiku piltidel suurepärased elemendid. Werner kirjeldas tuuliku vertikaaljooni kui võimsate ja kütkestavatena samal ajal kui horisontaalsed liinid mõjuvad rahulike ja korrapärastena. Paindunud osad nagu tuuliku labad on dünaamilised ja väljendavad liikumist. Ta ütles ka, et kuigi hea pilt vajab pildistatavat on olulisem see, et pilt väljendaks rohkem väärtusi ja emotsioone kui mis on sõna otseses mõttes pildil. Sarnaselt Sydney ooperimaja ja Eiffeli torniga suhtleb suurepärane kujund ja annab edasi tundeid ning väärtusi mitmel eri viisil.

Werner Nystrand sündis 80-tel ja kasvas üles ühes Rootsi väga tihedalt asustatud maapiirkonnas. Tuulepargid on alati olnud osa teda ümbritsenud maastikust ning mõjuvad Werneri sõnul sama loomulikuna kui talu või istutatud puud, kus pole midagi uut ega imelikku. "See on lihtsalt aja ja aktsepteerimise küsimus," märkis fotograaf. "Minu arvates on tuulikute liikumine graatsiline. Nad on puhtuse sümboliks rohelisemale ja paremale tulevikule, mis tegelikult on juba käes," lisas Werner.
Werner Nystrandiga saab kontakti aadressil: werner@nystrandphotography.com
[gallery link="file"]

]]></description>
				<pubDate>Fri, 11 Nov 2011 10:47:02 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/11/tuulikust-on-saanud-puhta-energia-sumbol/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>EL-i energia infrastruktuuri pakett aitab liikmesriikide taastuvenergia tootmised ühendada</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/el-i-energia-infrastruktuuri-pakett-aitab-liikmesriikide-taastuvenergia-tootmised-uhendada/</link>
				<description><![CDATA[Euroopa Komisjon kiitis eelmisel nädalal heaks 9,1 miljardi euro suuruse energia infrastruktuuri moderniseerimise paketi, mis aitab piirkonnal saavutada seatud kliima- ja energiaalaseid eesmärke. Euroopa Ühendamise Rahastuse (EÜR) toel jagatav raha energiasektorisse on mõeldud üleeuroopalise taristu loomiseks. Investeeringud on planeeritud vähemalt kahte riiki hõlmavatele projektidele ning tehakse kättesaadavaks võlakirjade, toetuste ja laenugarantiide näol. See on esimene kord kui Euroopa Liit kaasfinantseerib suurte energiataristu objektide ehitamist oma korralisest eelarvest.

Euroopa meedias sai uudis palju kajastust. Euroopa elektritööstuse liit Eurlectric tervitas uut paketti:“ Infrastruktuur on Euroopa energiasüsteemi selgroog. Investeeringud on vaja kiiresti suunata niimoodi, et moodustuks Euroopa ühine energiaturg, ühendataks taastuvenergia tootmised ja tagataks varustuskindlus.“

Euroopat ühendava supervõrgu toetajad nägid uues paketis võimalust integreerida Euroopa energiasüsteemi suur kogus taastuvenergiat ja teha märkimisväärne progress liikumises Euroopa ühtse energiaturu poole.

Reuters teatel ütles Sanjeev Kumar E3G-st, et me ei ole kunagi selliselt ühist infrastruktuuri ehitanud ning kava vastuvõtmine näitab, et me õpime oma vigadest.

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) kinnitas, et toetab täielikult komisjoni plaani kaotada kõik asjatud viivitused elektriliinide rajamise protseduurides. “On põhjendamatu, et lubade saamine uute elektriliinide ehituseks võtab aega üle kümne aasta. See ettepanek aitab viivitusi vähendada,” ütles EWEA juht Christian Kjaer.

Eelmisel kuul avaldasid 15 energeetikaga seotud organisatsiooni oma toetust elektri vabale liikumisele Euroopas. Rohkem infot selle kohta on võimalik lugeda siit.]]></description>
				<pubDate>Wed, 26 Oct 2011 10:44:24 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/el-i-energia-infrastruktuuri-pakett-aitab-liikmesriikide-taastuvenergia-tootmised-uhendada/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Läänemere tuuleenergia assotsiatsioonid arutasid koostööd</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/laanemere-tuuleenergia-assotsiatsioonid-arutasid-koostood/</link>
				<description><![CDATA[[caption id="attachment_7931" align="alignleft" width="300" caption="Pierre Tardieu (EWEA), Tomas Söderlund (TSEM AB), Fredrik Lindahl (SVIF), Piret Hedin (SIDA)"][/caption]

Konverentsi alguse eel kohtusid Tallinnas Eesti, Rootsi ja Soome tuuleenergia assotsiatsioonid, et kokku leppida tulevases koostöös piirkonna tuuleenergia valdkonna arendamisel. Sel nädalal toimuv tuuleenergia konverents on esimene väljund ühistegevusest, mis eelmisel aastal Rootsi ja Eesti vahel tuuleenergia valdkonnas alguse sai.

Ühiselt otsustati, et kuna Läänemere piirkonna riikidel on tuuleenergia arendamises väga suur potentsiaal, siis tuleks leida viise, kuidas seda rakendada. “Tegemist on esmakordse taolise initsiatiiviga ning naabritega koostöö arendamine on tuuleenergia edendamise ja arendamise lahutamatu osa,” kommenteeris saavutatud kokkulepet Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus.

Riikide siseselt ning üleeuroopaliselt eksisteerib mitmeid hästi toimivaid tuuleenergia sektori koostöövõrgustikke, kuid Läänemere tuuleenergiat puudutavate küsimustega ühiselt ei tegeleta. Koosolekul viibis ka Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) esindaja Pierre Tardieu, kes möönis, et siinne piirkond on seni saanud teenimatult vähe tähelepanu arvestades tema rohkeid võimalusi ja ressursse.

Kohtumisel otsustati, et järgmise tegevusena identifitseeritakse ühised probleemid, mis takistavad tuuleenergia arengut kõigis kolmes riigis ning töötatakse välja strateegiad nende lahendamiseks. Samuti kutsutakse kõnelustega liituma teisi Läänemere tuuleenergia assotsiatsioone ning loodetakse peagi sõlmida koostööd reguleeriv ühiste kavatsuste protokoll.]]></description>
				<pubDate>Fri, 21 Oct 2011 06:08:21 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/laanemere-tuuleenergia-assotsiatsioonid-arutasid-koostood/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia sõbrad kohtuvad Facebookis</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/tuuleenergia-sobrad-kohtuvad-facebookis/</link>
				<description><![CDATA[Tuuleenergia konverentsi raames kutsume toetama tuuleenergiat Facebookis: www.facebook.com/tuuleenergia ning saama osa suurüritusest, mis toob Eestisse 15 välisspetsialisti ning koondab ka kohalikud tuuleenergia professionaalid. 

Twitteri fännid saavad säutsumist jälgida: www.twitter.com/tuuleenergia]]></description>
				<pubDate>Wed, 19 Oct 2011 20:43:30 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/tuuleenergia-sobrad-kohtuvad-facebookis/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Homme algab Tallinnas rahvusvaheline tuuleenergia konverents</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/homme-algab-tallinnas-rahvusvaheline-tuuleenergia-konverents/</link>
				<description><![CDATA[httpv://www.youtube.com/watch?v=QYiHeSPNfP0

Homme, 20.oktoobril algab Tallinnas Radisson Blu Olümpia konverentsikeskuses kahepäevane tuuleenergia konverents, kus võtavad sõna üle kahekümne oma ala eksperdi, neist üle poole on välisesinejad. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni 10. sünnipäeva raames korraldatav üritus on esimene rahvusvaheline tuuleenergiale pühendatud konverents Eestis, mis saab teoks koostöös Rootsi Tuuleenergia Assotsiatsiooniga, ning SIDA (Swedish International Development Cooperation Agency) rahastuse toel.

Konverentsi avavad Rootsi suursaadik E. Hr. Jan Palmstierna, Riigikogu Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas, Rootsi Tuuleenergia Assotsiatsiooni president Fredrik Lindahl ning Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus. Kahe päeva jooksul puudutakse nii tuuleenergia sotsiaalseid, visuaalseid kui ka majanduslikke külgi ning konverents päädib päevakohaseima teemaga - miks ja kui palju tuleks tuuleenergiat riiklikult toetada.

Registreerimine konverentsile on lõppenud, kuid põhisõnumeid saab jälgida www.facebook.com/tuuleenergia ja www.twitter.com/tuuleenergia ning ka tuuleenergia blogi kaudu.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/homme-algab-tallinnas-rahvusvaheline-tuuleenergia-konverents/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Taani plaanib juba selle kümnendi lõpus saada pool oma elektrist tuulest</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/taani-plaanib-juba-selle-kumnendi-lopus-saada-pool-oma-elektrist-tuulest/</link>
				<description><![CDATA[Taani uus vasaktsentristlik valitsus on suurendanud riigi tuuleenergia arendamise eesmärke -  2020 aastaks peaks 50 protsenti kogu nende elektrist tulema tuulest.

"Roheline ja energiasäästvam maailm ei teki iseenesest," ütles Taani värske peaminister Helle Thorning-Schmidt Kopenhaagenis 11. oktoobril toimunud foorumil 3GF Global Green Growth. "Selge ja pikaajalise eesmärgi seadmine on tegutsemise ülioluline eeldus. /.../ Sest pikaajalised eesmärgid ütlevad meie elektrijaamadele, et nad võivad kindlalt keskenduda rohelisele energiale. Sest pikaajalised eesmärgid ütlevad tuulikutehase direktorile, et investeeringud uutele turgudele on kaitstud. Ja sest pikaajalised eesmärgid ütlevad peredele, et energiasäästlikke aknaid või elektriautot tasub osta," rääkis Thorning-Schmidt.



Oma kõnes rõhutas Taani peaminister ka avaliku ja erasektori koostöö vajalikkust, et muuta sõnad rohelises revolutsioonis tegudeks. Taolise partnerluse hea näitena tõi ta värske liidu Taani pensionifondide ja energiaettevõtete vahel, mis on aidanud rajada 400,000 kodumajapidamise energiatarbe katva avamere tuulepargi. 

Väikeriik Taani on pikalt olnud Euroopa tuuleenergia pioneer. 2005.aastal, mil ükski teine Euroopa Liidu liikmesriik ei tootnud elektrituulikutega üle 10 protsendi oma elektrist, oli Taani tuuleenergia osakaal 17.9% elektritarbimisest. Eelmise aasta lõpus oli selle põhjariigi tuuleenergia koguvõimsus 3 752 MW, mis on piisav, et toota 25% riigi elektrivajadusest. Taani ambitsioonid puhtamast tulevikust ei peatu aga 2020 aastaga, vaid valitsus on seadnud eesmärgiks aastaks 2050 fossiilkütustest täielikult loobuda. Samuti on valitsus suurendanud oma CO2 vähendamise eesmärki aastaks 2020 30%-lt 40%-le võrreldes 1990 aastaga.]]></description>
				<pubDate>Sat, 15 Oct 2011 08:28:00 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/taani-plaanib-juba-selle-kumnendi-lopus-saada-pool-oma-elektrist-tuulest/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Soomes algamas tuuleenergia buum</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/soomes-algamas-tuuleenergia-buum/</link>
				<description><![CDATA[Ülemaailmseid energia- ja kliimaküsimusi ei anna lahendada ilma energia revolutsioonita ning efektiivselt toodetaval ja puhtal tuuleenergial on siin oluline roll. Soome Tuuleenergia Assotsiatsiooni hinnangul on Soomes lõpuks algamas ulatuslik tuuleparkide ehitus ja valdkonna tegevuskava ennustab riigis järgmise aastakümne jooksul tuuleenergia muutumist oluliseks energia tootmise liigiks. Tarbijate jaoks tähendab see puhtamat elektrit odavama hinnaga.

Praegu toodetakse Soomes ainult 0,3 protsenti tarbitavast elektrienergiast tuulest, samal ajal kui Euroopa keskmine tuuleenergia osakaal elektritootmises on juba viis protsenti. Tuuleenergia on aga kiiresti kasutusele võetav detsentraliseeritud energiatehnoloogia ja Soome Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt hiljuti läbiviidud uuringu kohaselt on heas koostöös ametiasutuste ja poliitikakujundajatega lahenduse leidnud mitmed protsesse aeglustanud probleemid ning arendusprojektid saavad nüüd täie hoo sisse. 

"Tuuleenergia hakkab välja vahetama praeguseid energia tootmisviise ja see loob uue konkurentsivõimelise puhta elektri standardi. Meie uuringu kohaselt toodetakse aastal 2020 tuulest kuus protsenti ja aastal 2030 juba 12 protsenti Soome elektrist. Aastaks 2050 on tuulikute koguvõimsus hinnanguliselt umbes 10000 MW, mil ehitamise raskuskese liigub seadmete asendusinvesteeringutele," rääkis Soome Tuuleenergia Assotsiatsiooni esimees Jari Suominen, keda saab kuulata ka Tallinnas tuuleenergia konverentsil 21. oktoobril.]]></description>
				<pubDate>Fri, 07 Oct 2011 08:07:50 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/soomes-algamas-tuuleenergia-buum/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia klaster käis Saksamaal tööstuse trende ja potentsiaali uurimas</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/tuuleenergia-klaster-kais-saksamaal-toostuse-trende-ja-potentsiaali-uurimas/</link>
				<description><![CDATA[Criss Uudam, Tuuleenergia klastri arendusjuht

Tuuleenergia klaster käis möödunud kuul Saksamaal tutvumas tuuleenergia tööstusettevõtete ja neid ühendavate katusorganisatsioonidega. Samuti kuulati Hamburgis toimunud konverentsil tuuleenergia tööstuse trendidest ja sektori pakutavast potentsiaalist uutele tegijatele ning suurtegijate arvamust tuulikutootjate tarnahela efektiivsemaks muutmise võimaluste kohta.

Hamburgi linna territooriumilt leiab 57 suurt tuulikut, mis on omamoodi eeskujuks detsentraliseeritud energiatootmisele tarbijate läheduses, vähendamaks transpordikadusid ja taastuvenergia koondumist oma mõjudega ainult vähestesse regioonidesse. Esimesena külastasimegi Hamburgi taastuvenergia klastrit, kelle regioon on tuuleenergia tööstuse tõeliseks mekaks kujunenud. Seal paikneb kahe suure tuulikutootja peakorter (Repower ja Nordex) ning samuti on just sellest piirkonnast tuuleenergia maastikule tulemas uusi tegijaid (Powerwind). Hiljuti kinnitati ka otsus Siemensi tuulikute osakonna peakorteri Taanist Hamburgi kolimise kohta.

Lisaks sellele paikneb regioonis veel mitme tuulikutootja tootearendus- ja Euroopa müügikeskus, ning mitu suurt meretuuleparkide arendajat. Viimase kolme aastaga on uued tulijad loonud hinnanguliselt 1000 kõrgepalgalist ehk nn valgekraelist töökohta tuuleenergia sektoris. Hamburgi tuuleenergia ettevõtete tootmisbaasid on seevastu koondunud enamuses Põhjamere äärde, kus suured alad sadamate juures võimaldavad tulevikus teenindada nii maismaa- kui meretuuleparke.  Kohaliku taastuvenergia klastri eesmärgiks on ühe mütsi alla tuua ka mitmetes ülikoolides tehtavad tuuleenergia alased uurimistööd. Kokkuvõtvalt oskasid nad oma regiooni tabava lausega reklaamida: 60% maailma tuuleenergia alasest teadmusbaasist asub Hamburgist 2,5 tunni autosõidu raadiuses (siia sisse mahub ka Taani).

Seejärel siirdusime Rostocki, kus meid võõrustas Rostocki tuuleenergia võrgustik. Organisatsioon tekitab ühist sünergiat Rostocki kui Kirde-Saksamaa tuuleenergia sektori pealinna enam kui 90 ettevõttele. Võrgustik on meie kohalike organisatsioonidega paralleeli tõmmates segu tuuleenergia assotsiatsioonist ja klastrist ning seega seistakse kogu valdkonna ettevõtete huvide eest. Käisime tutvumas ka võrgustiku eredaimate edulugudega, kes on tunnustatud tegijad tuuleenergia tööstuses.

Esimeseks külastatavaks ettevõtteks oli Eikboom GmbH. Tegu on Rostocki väikefirmaga, kes valdavalt käsitööd tehes suudab komposiitmaterjalist detaile tarnida mitmetele Saksamaa tuulikutootjatele. Peamiselt valmistatakse gondli keresid ja rootori voolundeid, sealjuures tehakse ka detailide vormid ise. Eikboomi suurimaks kliendiks on samas linnas tehast omav Nordex. Veendusime, et usaldusväärsete ja pikaaegsete kliendisuhete olemasolul on võimalik ka ilma suuri investeeringuid nõudvate automatiseeritud tehnoloogiateta hakkama saada ja samas oma tootmise piisavalt paindlikuna hoida.

Rostocki sadam on perspektiivne koht Saksamaa lähistele Läänemerre rajatavate tuuleparkide vundamentide tootmissadamaks. Kuna Rostockist käib läbi ka väga aktiivne reisilaevaliiklus, siis tuulikuid seal tõenäoliselt ladustada ja kokku monteerida ei tasu, selleks on sobiv Rügeni saarel asuv Sassnitz’i sadam.

Vundamente toodetakse Rostockis aga juba praegu ja mitte ainult Saksamaa tuuleparkidele. Nimelt asub seal ettevõte EEW Special Pipe Constructions GmbH, kes on oma sadamas paiknevale soodsale asukohale ja jätkuvalt konkurentsivõimelisele tootmisele võitnud ka mitmeid UK avameretuuleparkide projektikonkursse. Nende hulgas ka hetkel maailm suurim ehitusel olev meretuulepark London Array (esimeses etapis 630 MW, kokku 1000 MW) ja isegi teisel pool saart Iiri merre ehitatav Gwynt y Mor (võimsuseks 576 MW). Ka meie külastuse ajal olid käsil terasest toruvai tüüpi vundamentide valmistamine. Ettevõttes toodetakse isegi kuni 70 meetri pikkuseid ja 700 tonni kaaluvaid tuulikute terasvundamente. Muuseas, viimasena mainitud tuuleparki sai sellel suvel ka tellimuse Eesti tuuleenergia klastrisse kuuluv ettevõte BLRT Marketex, kes  koostöös Taani ettevõttega Bladt Industries A/S tarnib 160 komplekti vundamendi ja tuuliku masti vahelüli külge kinnitatavaid platvorme. See leping kindlustab üheks aastaks töö umbes kuuekümnele firma töötajale.

Külastasime ka firmat e.n.o. energy, kes oli algselt tuuleparkide arendaja, kuid hakkas siis ka ise enda tarbeks tuulikuid tootma. Kohapeal olles sai selgeks, et tuulikutööstus on juba sellisel tasemel, et ise ühtegi komponenti tootmata saab viilhallis mõnekümne inimesega ka edukalt tuulikuid kokku monteerida. Loomulikult on siiski tööl ka palju insenere, kes tarnijatele komponentide spetsifikatsioonid välja töötavad. Tootearenduses kasutatakse palju tehnoloogia alaste konsultatsioonifirmade abi, milliseid Saksamaa areng selles valdkonnas on palju tekitanud.

Vastukaaluks tuulikute väiketootmisele käisime ka Rostockis asuvas Nordexi gondlite monteerimise tehases. Siia tulevad kokku kõik tuuliku masinaruumis olevad komponendid, mis ühtseks gondliks monteeritakse. Ka külastatud Eikboom saadab treilerite peal siia oma tehases valmistatud kompostiitmaterjalist korpused. Sealses gondlite tootmishallis oli äsja läbi viidud moderniseerimine, mis võimaldas kahes vahetuses oleva tootmise aasta kapatsiteedi 330 gondlilt 1000 täisvalmis ühikuni viia. Kui rääkida võimsusühikutes, siis suudetakse aastas 2500 MW tuulikute tellimused täita. Kokku on tehases kolm eraldi liini (gondli, labade rootori rummu ja jõuahela), kusjuures liinid võimaldavad kolme eri mudeli koostusid monteerida. Moderniseerimise käigus mindi üle liinitootmisele ja rakendati ka kulusäästliku tootmise printsiipe (lean manufacturing). Tootmishall enam palju autotööstusest ei erinegi, tuulikutööstuses rakendatakse üha laiemalt kulusäästlikule tootmisele kohaseid kvaliteedi protsesse ja tootmislogistikat.

Hamburgis toimus kahepäevane tuuleenergia tööstuse tarneahela alane konverents – 3rd Global Wind Turbine Supply Chain Conference. Ühtse sõnumina jäi kõlama liigne tootmisvõimsuse eksisteerimine Euroopas ja ka Aasias, mis on tingitud 3-4 aastat tagasi suure tuulikute nõudluse ajastul tehtud investeeringuotsustest. Nüüdseks on uued tootmisüksused Euroopas valmis saanud, aga trendiks on tootmise liikumine ka uutele kasvavatele turgudele (Brasiilia, India jne). Paljud riigid pakuvad tuulikutootjatele erinevaid soodustusi, et toetada kodumaiste tootmisüksuste tekkimist.

Komponentideks, mille tootmise lokaliseerimine on logistilisest seisukohast esmajärjekorras prioriteetne on muidugi labad ja mastid. Spetsiaalprotsessidega (suurte komponentide valamine ja sepistamine) ning pikaaegset kogemust nõudvate reduktori koostu jms. detailide tootmine toimub jätkuvalt globaalsetes tootmisüksustes, kust varustatakse ka ülemeremaid. Euroopa tuulikuid toodetakse ka edaspidi kohalikes tootmisüksustes, aga tootmisvõimsuste rohkus viib paratamatult konsolideerumistele ja ägenevale hinnakonkurentsile. Tuulikute lõpphinnad on alates 2008 aastast pidevalt kahanenud nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Tuulikute nõudlus on samas pärast kriisiaastaid jälle hoogsalt kasvu poole pöördunud ja kasvab lähiaastatel ennustatavas tempos 10 % aastas, millest enamus tellimusi langeb maismaa parkide osaks.

Sektoris olevat hinnasurvet ei tohiks näha ainult negatiivsena – langenud kWh hind teeb tuuleenergia võrreldes fossiilkütustel põhinevate elektrijaamadega konkurentsivõimelisemaks ning see suurendab elektrituulikute turgu veelgi märgatavamalt. Hinnasurve tingimustes lähevad tuulikutootjad konkurentsis püsimiseks enamasti vertikaalselt integreeritud tarneahela strateegialt üle suuremale väljastpoolt tellimisele. Tarnijatele antakse suurem vastutus ja võimalus tarnida tervet koostu ning antakse kohati isegi vastutus ka disaini eest. Toodete koos arendamine toob lõppkokkuvõttes hinna alla, aga eeldab mõlema poole avatust, mis on siiani selles sektoris probleemiks olnud. Tuulikutootjad ei ole väga meelsasti andnud tarnijatele tooteid puudutavat tehnilist informatsiooni, hinna kujunemist jne. Tarnija varajane kaasamine on vältimatuks eelduseks samaaegsele tootearendusele, mis tagab kiirema arendustsükli ja lõpptoote soodsama hinna. Selline lähenemine kätkeb endas küll tootjale ohtu teadmiste ja kompetentside lekkeks, kuid mida tuleks tõenäoliselt vaadelda kui midagi paratamatut, mis lõppkokkuvõttes aitab kaasa valdkonna innovatsioonile ja ka energia ühiku hinna odavnemisele.

&nbsp;

&nbsp;

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Mon, 03 Oct 2011 12:30:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/10/tuuleenergia-klaster-kais-saksamaal-toostuse-trende-ja-potentsiaali-uurimas/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kui tuult on liiga vähe või palju</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/09/kui-tuult-on-liiga-vahe-voi-palju/</link>
				<description><![CDATA[Energiasalv OÜ juhatuse liige Lembit Vali räägib tuuleenergia videoblogis mis juhtub energiasüsteemis siis, kui tuult on liiga vähe ning elektrituulikud seisavad või siis, kui tuulikud toodavad rohkem kui hetkel tarbijate poolt nõudlust on.

httpv://www.youtube.com/watch?v=9ffGzP8VGAY]]></description>
				<pubDate>Tue, 20 Sep 2011 12:27:31 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/09/kui-tuult-on-liiga-vahe-voi-palju/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleparkide toodang tegi kolmapäeval rekordi</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/09/tuuleparkide-toodang-tegi-kolmapaeval-rekordi-2/</link>
				<description><![CDATA[Süsteemihalduri Elering andmeil sündis kolmapäeval, 14 septembril kella 13 paiku tuuleenergia tootmises tugeva tuule toel uus rekord, kui tuulikud andsid korraga toodangut võimsusega enam kui 135 megavatti, kirjutab BNS.

Loe lisa BNS uudisest.

&nbsp;]]></description>
				<pubDate>Thu, 15 Sep 2011 09:29:28 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/09/tuuleparkide-toodang-tegi-kolmapaeval-rekordi-2/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Elektrisõidukid ja tuuleenergia on paras paar</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/09/elektrisoidukid-ja-tuuleenergia-on-paras-paar/</link>
				<description><![CDATA[

EWEA Blog, Chris Rose

Vastvalminud raport leiab, et Albertas, Kanada provintsis, mis on oma õliliiva baasil fossiilkütuseid valmistavate keskkonda saastavate projektidega langenud ülemaailmse kriitikatule alla, võib tuuleenergia olla ideaalseks paariliseks pistikühendusega hübriid-elektrisõidukitele (Plug-in Hybrid Electric Vehicles või PHEV).

Elektrituulikud toodavad energiat öösel, mil tuul kipub olema Albertas tugevam. Samas tööle edasi-tagasi voorijad enamasti öösel autoga ei sõida ning võiksid sel ajal oma autosid laadida. Kui Alberta võrguettevõtjad suunaksid rohkem tuuleelektrit öösiti elektriautode akude täitmiseks oleks tulemuseks oluline energia ja heitkoguste kokkuhoid, väidab uuring.

Käesoleva kuu alguses Calgary ülikooli avaliku halduse kooli poolt avaldatud raport kirjutab, et üha kasvav mure kõikuvate naftahindade ja kasvuhoonegaaside heitkoguste pärast on suurendanud keskkonnasõbralikemate ja tõhusamate energiaallikate otsimist.

"Pistikühendusega hübriidsõidukid on üks paljutõotav lahendus - need kasutavad vähem bensiini ja toodavad vähem heitmeid," märgitakse raportis. "Kasutades oma akusid kui jagatud salvestusvõrku, mis on süsteemioperaatoritele kättesaadav, on neist kasu ka elektrivõrkudele, kuna võimaldavad reguleerimist ja pöörlevat reservi."

"Tuuleenergia keskkonnaalased eelised pistikühendusega hübriid-elektrisõidukite laadimisel" nimelises raportis öeldakse, et elektriautod, aidates elektrivõrkude süsteemi, saavad vähendada elektrivarustuse tasakaalustamatust, mis tuleneb tuulel põhinevast energiatootmisest.

"Kuna tuuleenergia võimsuste osakaal energiasüsteemis tõuseb, siis vajadus süsteemi koormust sobitada tuule kõikuva omadusega muutub teravamaks," märgitakse raportis. "Läbi hübriid-elektrisõidukite akude kontrollitud laadimise ja tühjendamise võivad võrguettevõtjad selle raskuse ületada."

Nelja akadeemiku poolt kirjutanud raportis tuuakse välja ka vajaliku energia hulk, mis kulub hübriid-elektriautode laadimiseks ning võrreldakse seda Alberta tuuleenergia tootmisvõimsuste oodatava kasvuga ajavahemikus 2008 ja 2025, mis võib ületada 11 GW.

Raportis nimetatakse pistikühendusega hübriid-elektrisõidukeid juhitavaks salvestussüsteemiks, mis suudab akumuleerida tuuleparkides toodetud elektrienergia. Aruanne lisab, et olles alternatiiviks tavasõidukitele ning võttes kasutusele elektrit ladustavad akud võivad hübriid-elektrisõidukid vähendada nafta tarbimist ja süsinikdioksiidi heitmeid.]]></description>
				<pubDate>Fri, 02 Sep 2011 09:05:30 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/09/elektrisoidukid-ja-tuuleenergia-on-paras-paar/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tööjõu uuring: vajatakse juurde taastuvenergia alal pädevaid inimesi</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/08/toojou-uuring-vajatakse-juurde-taastuvenergia-alal-padevaid-inimesi/</link>
				<description><![CDATA[Reedel avalikustatud energeetika sektori tööjõu uuring keskendus peaasjalikult põlevkivi energeetikale, kuid leidis, et põlevkivist elektri tootmisega seotud töötajate osakaal tulevikus väheneb ning juurde vajatakse rohkem taastuvenergia alal pädevaid ja kõrgharidusega inimesi.

Uuringurühma esindaja ning Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi juhataja Raul Eametsa sõnul on energeetika sektori tööhõive muutuses järgneva kümne aasta jooksul oodata põlevkivist elektritootmises suuri langusi, mis tähendab teiste elektritootmise viiside osakaalu olulist kasvu. Protsentuaalselt kasvab enim tuule- ja hüdroenergia tööhõive, olenevalt stsenaariumist 40-60 protsenti. Siinjuures ei saa unustada, et tuuleelektrijaamad ise ei vaja pidevalt personali ning ehitus ja hooldus ostetakse enamasti sisse.

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütiku Mari Relli sõnul on tuuleenergeetika tööjõu struktuur juba praegu teistsugune: pea kõik töötajad on kõrgharidusega ning sinikraede roll on tegevusalal marginaalne. Ka üleharituid leidub tuuleenergeetikas võrreldes teiste energeetika tegevusaladega kõige vähem. Relli sõnul võib tulevikus lisanduda hoolduspersonali siis, kui luuakse Eestisse tuulikute hooldusega tegelev meeskond. Energeetikasektori asjatundjate hinnangul tekib see vajadus u 500 MW tuuleenergia võimsuse juures. Samas on eelmisel aastal esimene tuulikute hooldust pakkuv kodumaine ettevõte Eestis juba loodud - Empower 4Wind OÜ, kes tagab näiteks Pakri tuulepargi veatu toimimise.

Uuringust tuli ka välja, et osasid erialasid Eestis ei õpetata ning kui otsitakse väga spetsiifilise ettevalmistusega inimesi, siis osutub töökohtade täitmine keeruliseks. See probleem kerkib esile Eesti turul just uute valdkondadega nagu taastuvenergia. Seda enam tuleks tähelepanu pöörata trendidele maailmas, iseäranis Euroopas, ning põlevkivist toodetava elektri kõrval mitte suhtuma teiste energiaallikate õpetamisesse kergekäeliselt. Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul tasuks jälgida Euroopa suuri tööstuseid, kes teevad investeeringuid nafta kasutamise vähendamiseks, ning jõupingutusi Euroopa praeguse kliimapoliitika jätkumiseks. Kallase hinnangul võime energeetika tööjõu prognoosimisel teha vea kui ei vaata Eestist väljapoole ega arvesta muu maailma arenguga.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri koostatud raport World Energy Outlook 2010, mis käsitleb maailma energeetika võimalikke ja tõenäolisi arengusuundi, ennustab, et taastuvenergia osakaal maailma elektritootmises peaks 2035. aastaks „uute poliitikate” stsenaariumi kohaselt olema peaaegu kolmandik, jõudes seega järele kivisöele. Valitsused peaksid toetama tehnoloogilisi uuendusi ja aitama taastuvate energiaallikate hinda konkurentsivõimelisemaks muuta, sest just taastuvenergia abil muutub maailma energiavarustus turvalisemaks, kindlamaks ja jätkusuutlikumaks, kirjutab raport.

﻿Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt läbi viidud energeetikasektori tööjõu uuringu tellijaks oli Eesti Elektritööstuse Liit. Uuringut finantseeris Tarkade Otsuste Fond (Euroopa Liidu sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastamisel elluviidav programm) ning Eesti Elektritööstuse Liit.]]></description>
				<pubDate>Tue, 23 Aug 2011 12:39:55 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/08/toojou-uuring-vajatakse-juurde-taastuvenergia-alal-padevaid-inimesi/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tulemas energiaseminaride sari: „Elektrituru põhialused“</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/08/tulemas-energiaseminaride-sari-%e2%80%9eelektrituru-pohialused%e2%80%9c/</link>
				<description><![CDATA[Energiaõiguslikud, -majanduslikud ja -poliitilised teemad on Euroopa tähelepanu keskmes olnud tänaseks üle kahekümne aasta. Nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil on pideva arutluse all energiaturgude tegelik avamine, varustuskindlus, energiahindade konkurentsivõimelisus, keskkonnasäästlikkus ja tarbijate õiguste kaitse. Kõik need küsimused on tõusnud ka Eesti energeetikamaastikul aktuaalseteks ning enam ei möödu päevagi, kui üks või teine energiavaldkonna teema avalikkuse tähelepanu ei köidaks.

Selleks, et igaüks saaks paremini jälgida ja mõista elektriturul toimuvaid energiaõiguslikke, -majanduslikke ja -poliitilisi arenguid ning otsuseid nii Euroopa kui Eesti tasandil, viivad Advokaadibüroo Glimstedt ja süsteemihaldur Elering AS vahetult enne Eesti elektrituru täielikku avanemist läbi energiaseminaride sarja „Elektrituru põhialused.

Seminarisari koosneb ühtekokku üheksast konkreetsele teemale pühendatud seminarist, mis leiavad aset septembrist 2011 kuni maini 2012 kogu hooaja vältel üks kord kuus ühel kolmapäeval. Seminarisarjas teevad oma ala asjatundjad Advokaadibüroost Glimstedt, Elering AS-st, Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-st, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonist, Konkurentsiametist, Nord Pool Spot AS-st, Nordic Power Management OÜ-st ja Taastuvenergia Kojast vajaliku sissejuhatuse elektrituru ühe või teise alateema tutvustamiseks, millele järgneb kõigi osalejate võimalus vastastikku kogemusi jagada. Seminar on mõeldud kõigile, kellel elektriturgudega, kuid miks ka mitte teiste energiavaldkondade (gaas, soojus, vesi) seotud teemad huvi pakuvad.

Üheksa seminari käigus käsitletakse sissejuhatavalt Euroopa ja Eesti energiapoliitika ajalugu ja tuleviku suundumusi, antakse ülevaade elektrituru olemusest, struktuurist, põhi- ja tugiprotsessidest, tutvustatakse elektrituru osalisi, avatakse energiasektori avalike teenuste olemus, tuuakse välja elektriturul toimetavate isikute vahelised olulisemad lepingud ning samuti iseloomustatakse energiaturusuhetest tuleneda võivaid vaidlusi ning põgusalt veel elektrituru järelevalve küsimusi.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni liikmetele on seminaridest osavõtt soodsam, lisainfot saab info@tuuleenergia.ee aadressil.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/08/tulemas-energiaseminaride-sari-%e2%80%9eelektrituru-pohialused%e2%80%9c/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia osakaal Euroopas kolmekordistub 2020 aastaks</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/08/tuuleenergia-osakaal-euroopa-kolmekordistub-2020-aastaks/</link>
				<description><![CDATA[Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) avalikustas oma tulevikuprognoosid seoses maismaa ja avamere tuuleenergia kasutuselevõtuga Euroopas. Raporti kohaselt investeeritakse jooksval kümnendil tuuleenergiasse 194 miljardit eurot ning tuuleenergia osakaal kolmekordistub aastaks 2020. Prognoositavalt suureneb tuulest elektri tootmine 2010 aasta 182 teravatt-tunnilt (TWh) 2020 aastaks 581 TWh-ni. Tuuleenergia osakaalu kogu elektritootmises oodatakse kasvavat praeguselt 5,5% protsendilt 15,7 protsendini.

Aastal 2020 toodetakse Euroopas tuuleelektrit sama palju kui tarbitakse Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Hispaanias ja Suurbritannias kokku elektrienergiat.

"See edu on peamiselt tingitud Euroopa Liidu tugevast kuni 2020 aastani kehtivast reguleerivast raamistikust, mida vajame ka pärast aastat 2020," ütles EWEA poliitikadirektor Justin Wilkes. "Tuuleenergia ei anna mitte ainult märkimisväärse panuse Euroopa kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmiseks, vaid kiirendab oluliselt ka kallitest fossiilkütustest loobumist, loob töökohti, teeb Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning pakub turvalist ja taastuvatest allikatest energia tootmist Euroopas," lisas Wilkes.

EWEA "Pure Power" raport näitab ka, et tuuleenergia võimsuste lisamisel erinevad lähiaastatel 27 liikmesriiki teineteisest suuresti. Eesti suurendab oma tuuleenergia võimsust 3,4 protsenti saavutades 2020 aastaks 11% tuuleenergia osakaalu kogu elektritootmises. EWEA prognoosid 2020 aasta tuuleenergia 230 gigavatti (GW) koguvõimsuse osas on aga konservatiivsed ega erine oluliselt liikmesriikide poolt esitatud taastuvenergia tegevuskavadest tulenenud 213 GW koguvõimsusest. Ka Euroopa Komisjon ennustab 2020 aasta tuuleenergia võimsuseks 222 GW.]]></description>
				<pubDate>Wed, 03 Aug 2011 14:07:58 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/08/tuuleenergia-osakaal-euroopa-kolmekordistub-2020-aastaks/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>ABB Grupp ühendab Põhjamere tuulepargid Saksamaaga</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/08/abb-grupp-uhendab-pohjamere-tuulepargid-saksamaaga/</link>
				<description><![CDATA[

Energeetika- ja automaatikatehnoloogia kontsern ABB Grupp sai oma ajaloo suurima, miljardi dollari suuruse elektriülekande tellimuse Põhjamere tuuleparkide ühendamiseks Saksamaa maismaavõrguga.

2015. aastaks valmiv 900 megavati võimsusega ühendus DolWin 2 hakkab pakkuma puhtast tuuleenergiast saadud elektrit rohkem kui 1,5 miljonile majapidamisele ning võimaldab vältida rohkem kui kolme miljoni tonni süsinikdioksiidi õhkupaiskumist aastas. Saksamaa praegu toodetav tuuleenergia aastane maht 27 gigavatti on umbes kaheksa protsenti vähem kui riigi elektrienergiaalased nõuded sätestavad. 2020. aastaks on plaanis toodangut kahekordistada. „Avamere tuuleenergiast on saamas Euroopa peamine taastuvenergia allikas. Taastuvenergia aitab saavutada heitkoguste osas seatud eesmärke tänu väiksemale keskkonnamõjule,“ ütles ABB elektrivõrkude ja –süsteemide divisjoni juht Peter Leupp.

ABB projekteerib, teostab inseneritööd, tarnib ja paigaldab avamereplatvormi, avamere ja maismaa konverterjaamad ning mere ja maa kaablisüsteemid. Elektrienergia ülekandetehnoloogia hakkab edastama 400 MW elektrienergiat Gode Wind II-st ja teistest tuuleparkidest avamere HVDC konverterjaama, mis edastab elektri maismaa HVDC jaama Dörpenis Saksamaa rannikul. Konverterjaamast suunatakse elektrienergia edasi Saksamaa elektrivõrku. Ülekandekaabel kulgeb 135 kilomeetri pikkuselt vee ja maismaa all ning on võimeline üle kandma 320-kilovoldist pinget.

Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, ettevõtte tegevus jaotub kolme valdkonda: tootmine (tuulegeneraatorid, sagedusmuundurid, elektrikilbid, komplektalajaamad); müük (ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid, kesk- ja madalpingetooted, automaatikaprojektid, robotid) ning korrashoiuteenused tööstusklientidele.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/08/abb-grupp-uhendab-pohjamere-tuulepargid-saksamaaga/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Taastuvenergia kattis II kvartalis 15% elektritarbimisest</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/07/taastuvenergia-kattis-ii-kvartalis-15-elektritarbimisest/</link>
				<description><![CDATA[Käesoleva aasta II kvartalis toodeti Eleringi teatel 260 GWh taastuvenergiat, mis moodustab Eesti elektritarbimisest 15%. Taastuvenergiast valdava enamuse, 72% moodustas jäätmetest ja biomassist elektrienergia tootmine, tuuleenergiast toodeti 24% ning hüdroenergiast 4% elektrienergiat. Mullu toodeti tuuleenergiat II kvartalis 61 GWh, see aasta aga 63 GWh.

2011. aasta II kvartali elektritarbimine Eestis jäi võrreldes aastatagusega ligikaudu samale tasemele, kasvades 1% võrra. Elektritootmine on Eestis kasvanud 4%, mis Eleringi II_kvartali kokkuvõtte põhjal tulenes tuuleenergia ning mittetaastuvenergia tootmise kasvust. Tuuleenergia toodangu kasvule aitasid Eleringi hinnangul kaasa ca 4% kõrgemad mõõdetud keskmised tuulekiirused suuremate tuuleparkide asukohtade (Virtsu ning Pakri) lähedal. Taastuvenergiat kokku toodeti sel aastal Eestis võrreldes aastatagusega ligi kümnendiku võrra vähem.

Taastuvenergia toetuse taotlusi esitati käesoleva aasta II kvartalis 13,4 miljoni euro eest, mis on 11% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Selle muutuse taga on alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud seadusemuudatus, mille alusel biomassist toodetud elektrienergia eest saab toetust vaid juhul, kui see on toodetud koostootmise režiimil.]]></description>
				<pubDate>Mon, 25 Jul 2011 11:41:05 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/07/taastuvenergia-kattis-ii-kvartalis-15-elektritarbimisest/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tule-tule tuul nüüd siia &#8230;</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/07/tule-tule-tuul-nuud-siia/</link>
				<description><![CDATA[Eesti ühe armastatuima naislaulja Inese selle suve hitt on vaieldamatult laul "Tule-tule". Loole valmis äsja ka video, mis peale kunagist "Once In A Life Time'i" on Inese esimene muusikaklipp. Uues muusikavideos teevad debüüdi ka Pakri poolsaare tuulikud, kes oma graatsilise liikumisega sobivad hästi taustaks refräänile "Tule-tule tuul nüüd siia, puhu ära soolapiisad ...". Pakri tuulikud tootsid ka video valmistamiseks vajaläinud elektri. Muusikavideot saab vaadata Inese youtube lehelt.

httpv://www.youtube.com/watch?v=RoglTldBBHU]]></description>
				<pubDate>Sun, 17 Jul 2011 00:04:10 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/07/tule-tule-tuul-nuud-siia/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Paldiskisse tuleb Baltimaade suurim tuulepark</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/07/paldiskisse-tuleb-baltimaade-suurim-tuulepark/</link>
				<description><![CDATA[Eesti esimese, 18,4 MW Pakri tuulepargi lähistele on kahe tuuleenergia arendaja ja tootja koostöös juurde tulemas kaheksateist elektrituulikut koguvõimsusega 45 MW, mis muudavad Paldiski lähiaastatel suurimaks tuulepargi alaks nii Eestis kui kogu Baltikumis.

Eesti Energia AS allkirjastas 20. juunil 2011 lepingu tuulikutootjaga GE Energy 22,5 MW Paldiski tuulepargi rajamiseks ning 05. juulil 2011 sõlmis samas võimsuses tuulikute tarneks analoogse lepingu ka Nelja Energia gruppi kuuluv Paldiski Tuulepark OÜ. GE elektrituulikud (a 2,5 MW) püstitatakse Paldiski linnast kirdes asuvale Pakri poolsaarele, kus alates aastast 2005 töötavad juba kaheksa tuulikut koguvõimsusega 18,4 MW. Kokku kaheksateistkümne tuulikuga Paldiski tuulepark valmib 2012. aastal ning aastane elektritoodang on ligikaudu 134 GWh. Tegemist on esimeste GE tuulikutega Eestis.]]></description>
				<pubDate>Tue, 05 Jul 2011 12:37:31 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/07/paldiskisse-tuleb-baltimaade-suurim-tuulepark/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Milleks ehitada eilseid elektrijaamu?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/milleks-ehitada-eilseid-elektrijaamu/</link>
				<description><![CDATA[Eesti Päevaleht, Tuuliki Kasonen. 30.06.2011

Otsusega ehitada uus põlevkiviga töötav elektrijaam teeme küll Eesti taasiseseisvumise aja suurima investeeringu energeetikasse, kuid arengu mõttes suure tagasihüppe minevikku.

Tundub, et teisi võimalusi pole isegi mitte kaalutud ja põlevkivi propageeritakse kampaania korras, mõistmata, et energiapoliitika olukord on tänapäeval hoopis midagi muud kui Nõukogude ajal, mil praegused põlevkivijaamad rajati. Meie enda energiajulgeolek on loomulikult prioriteet, kuid see ei pea vastanduma mõistliku elektrihinna ja keskkonna hoidmisega.

Kõige absurdsem väide, mida ma tuuleenergia kohta kuulnud olen, on see, et tuuleelektri tootmise ajal pidavat ülearust võimsust tootvad katlad töötama mõttetult lihtsalt seetõttu, et neid ei saavat piisavalt kiiresti reguleerida. Tegelikult ei reguleerita Narva elektrijaamu üles või alla vastavalt Virtsu tuulikute tootmisrežiimile, vaid selle järgi, kui palju on mingil tunnil elektri ostjaid. Kuna Eesti ei ole energiasaar, vaid asub ühtses süsteemis naaberriikidega, siis võib elektri ostjaid olla nii meil kui ka mujal. Seega mingit lisareostust tuuleenergia kasutamine ei tekita.

Mujal maailmas ei leia kusagilt märke tuuleenergiast loobumisest, küll aga fossiilsete kütuste asendamisest taastuvenergiaga. Kui põlevkivi-elektrijaamad väidetavalt tuuleenergiat tasakaalustama ei sobi, siis miks me neid juurde ehitame? Just sellise otsuse majandus- ja kommunikatsiooniminister hiljuti ootamatult vastu võttis.

Ootamatult tõenäoliselt isegi Eesti Energiale endale, kes peab seda jaama nüüd kiiremas korras ehitama, aga kes on juba pikemat aega teinud ettevalmistusi majanduslikult kasumlikuma põlevkiviõli tootmiseks.

Kelle raha eest see jaam ikkagi ehitatakse? Kuigi tuuleparkidele heidetakse ette, et nende rajamiseks on toetust vaja, siis tegelikult ei ehitata ka põlevkivijaama paljalt elektri turuhinna baasil.

Tulevikuta jaam

Esialgu kavatses ministeerium anda Eesti Energiale jaama ehitamiseks riigiabi. Raha oleks tulnud tarbijate taskust, kuid kuna Euroopa Liidust sellise loa saamine muutus aina kahtlasemaks, võttis ministeerium oma taotluse tagasi. Järgmine loodetud rahaallikas on tasuta kasvuhoonegaaside kvoodid.

Neid peaks aga olema võimalik saada ka teistel elektritootjatel, pealegi on seal hulk piiranguid ja ka siin tuleb Euroopa Liidult saada lõplik kinnitus.

Teiselt poolt on kasvuhoonegaaside kvootide näol tegemist riigivaraga, mis võiks olla riigile täiendav tuluallikas, kuid mida nüüd tahetakse ühele turuosalisele lihtsalt anda. Kvoote tuleks kasutada mõistlikumalt – neid saaks müüa ja seda on riik ka teinud ning sadu miljoneid eurosid rohelistesse projektidesse suunanud. Miks riik tulevikus sellistest investeeringutest loobub?

Minister Juhan Parts ütles ühes hiljutises intervjuus, et avatud elektriturul peavad olema tarbijate ja tootjate õigused tasakaalus ning tekkima pikaajaline nõudluse ja pakkumise töökorras mehhanism. Ent kuidas saab normaalne konkurents tekkida, kui riik ehitab varustuskindluse vajaduse all ligi miljard eurot maksva elektrijaama, jättes teised tootjad ilma võimalusest pakkuda oma varianti ja hinda?

Ühiskonna kulud ühe megavatt-tunni tootmiseks oleksid tuuleparkide ja balansseeriva hüdroakumulatsioonijaama puhul kolm korda väiksemad. Pealegi ei tossaks meil korstnad ega saastuks niigi kurnatud Ida-Virumaa. Ja mis kõige olulisem: loodust säästvad jaamad saavad tööd ka tulevikus. Erinevalt põlevkivijaamast, mida selleks ajaks, kui ta valmis saab, ei saa hinna ega keskkonnatingimuste karmistumise tõttu enamiku aega enam üldse kasutada.

Fossiilsete kütuste ja nüüd ka tuumajaamade aeg hakkab mööda saama. Taastuvenergiale on see loomulikult väljakutse ja võimalus näidata, milleks ta on võimeline. Üleminekuperiood energeetikas ei saa toimuda hüppena ja sellepärast ei tasu kõiki teisi elektrijaamu üleöö kinni panna. Aga kindlasti ei tasu neid ka juurde ehitada.]]></description>
				<pubDate>Thu, 30 Jun 2011 07:53:39 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/milleks-ehitada-eilseid-elektrijaamu/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Sel neljapäeval Tule-tule muusikavideo esitlus Pärnus</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/sel-neljapaeval-tule-tule-muusikavideo-esitlus-parnus/</link>
				<description><![CDATA[Neljapäeval 30. juunil toimub Pärnu ööklubis Sugar Inese selle suve hiti "Tule-tule" muusikavideo presentatsioon ja kontsert. Video võeti osaliselt üles Pakri tuulepargi taustal, kus salvestati ka kaadritaguseid toimetusi, neid saab vaadata youtube videost .

httpv://www.youtube.com/watch?v=EwOccAFuFec]]></description>
				<pubDate>Tue, 28 Jun 2011 09:19:41 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/sel-neljapaeval-tule-tule-muusikavideo-esitlus-parnus/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Ehitame ise väiketuuliku</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/ehitame-ise-vaiketuuliku/</link>
				<description><![CDATA[Samal ajal kui tuuleenergeetika suurtegijad võistlevad maailma suurima tuuliku tootmise nimel, on pead tõstma hakanud ka väiketuulikute ehitamine. Vaatamata esmamuljel keerukale ülesandele, on väiketuuliku ehitamine jõukohane kõigile, kes asja vastu piisavalt huvi tunnevad. Sellel suvel on tulemas 4-päevane väike-tuuliku ehitamise kursus, mille üks juhendajatest on tuuleenergia klastri arendusjuht Criss Uudam.

Raplamaal Pärna turismitalus 28.-31. juulil toimuva kursuse eesmärgiks on valmis ehitada 1-kilovatise tipuvõimsusega ja 3 meetrise diameetrine tuulik. Kätt saab proovida erinevatel tuuliku ehitamisega seotud töödel, näiteks puust tuulikulabade voolimisel, vasktraadist mähiste valmistamisel ning staatori ja rootori vaigu sisse valamisel. Väiketuuliku ehitamisel on abiks juhendajad Criss Uudam ja Madis Org, kes on seda ise õppinud Shotimaal Hugh Piggott-i juures ja Eestis ka praktiseerinud.

﻿Väiketuuliku ehitamine on võimalus käelise tegevuse juures mõelda meie energiaahelate jätkusuutlikkusele, samal ajal valmistades praktilise energiamuunduri, millega on võimalik üles ehitada autonoomne elektrilahendus või kasutada tuulikut tarbevee või ka osaliselt maja kütmiseks. Väiketuuliku iseehitamise peamiseks motivatsiooniks ei tohiks siiski olla rahaline kokkuhoid, kuigi ka seda võib juhtuda kui tuuliku püstitamise asukoht on väga heade tuuleoludega, enamasti rannikuäärsetes kohtades, ja energia on kasutatud mõistlikul viisil.

Koolituse viib läbi MTÜ Samsaara, kelle kodulehelt saab toimuva kohta ka rohkem informatsiooni.]]></description>
				<pubDate>Wed, 22 Jun 2011 10:16:50 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/ehitame-ise-vaiketuuliku/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Energiapööre ei sünni Brüsselis, vaid inimeste mõtteviisis</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/energiapoore-ei-sunni-brusselis-vaid-inimeste-motteviisis/</link>
				<description><![CDATA[httpv://www.youtube.com/watch?v=oVgjlEIMMBE&amp;feature=youtube_gdata

Sel nädalal külastas Virtsu tuuleparki Hanila vallas ja Tuuleenergia Assotsiatsiooni Tallinnas purjelaev Maike, mis liigub täielikult taastuvenergia abil ning on kevadest saati Balti mere ﻿ringreisil, mida meeskond ise kutsub energiapöörde tuuriks. Energiapöörde all peetakse siin silmas üleminekut fossiilsetelt kütustelt taastuvale energiale, mis ei sünni Berliinis ega Brüsselis, vaid eeskätt inimeste peades.

Purjetajad ﻿Insa Preiss ja Frauke Wiese jutustasid, kuidas nad eelmisel talvel  vana diiselmootori laevast välja viskasid ning asendasid selle elektrimootoriga, mille energia toodavad elektrituulik, kaks päikesepaneeli ja hüdrogeneraator, mis töötab purjedega sõitmise ajal. Frauke sõnul töötab see kombinatsioon hästi, sest näiteks kui seistakse sadamas ning purjed ja hüdrogeneraator puhkavad, siis väiketuulik ja päikesepatareid salvestavad samal ajal energiat laeva põranda alla peidetud akudesse. Purjetajate  jaoks on see esimene pikem purjereis, kus täielikult loodetakse taastuvenergiale ning seni pole see alt vedanud. Lisaks elektrimootori täitmisele hoitakse taastuvenergiaga töös ka tuled ja reisil vajaminevad elektroonilised seadmed.

Oma reisil külastab Maike meeskond üheksat Läänemere riiki ning veel rohkem sadamaid ja levitab oma kogemust taastuvenergia kasutamisel ning energia säästmisel. Eestis külastasid ettevõtlikud naised Kihnut, Manijat, Pärnut, Virtsut ning suundusid Tallinnast Soome poole.

Oleme õppinud palju rohkem tuulega koostööd tegema

Insa ja Frauke selgitasid purjeka peal tuule kasutamise võimalusi ning kuidas kiiresti käivituva tagavara mootori puhul julgevad nad rohkem tuulele loota. "Varemalt sadama lähedusse jõudes lülitasime randumiseks purjeka juhtimise diiselmootori peale ja enamik purjetajad teeb nii ning lausa liialdab sellega. Sadamasse sisenedes ei jõua diiselmootorit nii kiiresti käivitada kui vaja võib minna ja seepärast peab see kogu aeg töötama," selgitas Frauke. Teadmine, et elektrimootor läheb vajadusel kohe käima annab manööverdajale aga julguse rohkem oma purjetamise peale loota. Varustuskindluse laiemas võtmes töötavad asjad muide sama moodi.]]></description>
				<pubDate>Fri, 17 Jun 2011 08:25:53 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/energiapoore-ei-sunni-brusselis-vaid-inimeste-motteviisis/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Delfi intervjuu täisversioon</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/delfi-intervjuu-taisversioon/</link>
				<description><![CDATA[Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni esimees Martin Kruus vastas Delfi lugejate küsimustele tuuleenergia kohta. Kuna küsimusi laekus palju, ei mahtunud need kõik Delfi portaali, kuid said kõik siiski vastused ning alljärgnevalt on avaldatud intervjuu täisversioon. 

Mida teate rääkida tuulegeneraatorite põhjustatud infrahelist? Kuidas ja kui suures raadiuses mõjutab see ümbritsevat elukeskkonda?

Infraheli sagedusega 20 Hz ei ole tuvastatav madalamal tasemel kui 79 dB, kuulmissüsteemi mõjutamiseks peab teadlaste sõnul infraheli tugevus olema sellise sageduse juures vähemalt 145 dB. Elektrituulikute poolt tekitatav infraheli jääb vahemikku 50 kuni 70 dB, mis on tunduvalt alla taseme, mil inimene seda kuulma hakkab. Seetõttu ei avalda tuulikud inimese tervisele mitte mingisugust mõju.

Kohe meenub mingi välismaa firma plaan katta tuulikutega suur osa Hiiumaast. Kas selliseid tuuleparke, kus elekter ja raha viiakse välja, aga elukeskkonna reostus (mastid, undamine, vilkumine jmt) jääb meie kanda, on ikka vaja?


Füüsiliselt elektrit välja viia pole võimalik, see tarbitakse ikkagi meil kohapeal ära. Nagu vesigi voolab väikseima takistuse suunas, siis liigub ka elekter alati sinna süsteemis, kus väikseim takistus ning kuna elektriliinid ise on üks suur takisti, siis tarbitakse elekter alati selle genereerimise vahetus läheduses. Seega ei saa elektrit kunagi nii-öelda kotiga ära viia.

Kui energiat mingit piirkonnas genereeritakse rohkem kui seal tarbitakse, siis on võimalik energiat süsteemist välja eksportida, kuid kuna tuuleelektri osakaal on täna vaid neli protsenti Eesti tarbimisest, siis seda ohtu täna ei ole.

Kui palju tuuleenergiat toodetakse Eestis täna?

Tänavu esimeses kvartalis tootsid tuulepargid Eestis Eleringi andmetel 102 GWh elektrit, mis moodustab neli protsenti kogu elektritarbimisest.

Kas eraisiku toodetud energiat saab võrku müüa ja millised on selle tingimused?


Energiamüügiga saab tegeleda siiski juriidiline isik, kuid pidasite vast silmas, et kas väiketootjad saavad oma toodetud energiat võrku müüa.

Teoreetiliselt peaks see olema võimalik ja on ka toimiv keskmise suurusega tuulikute (100-200 kW) ja väikeste vesiveskite puhul.

Väiketuulikute (alla 20 kW) liitumine elektrivõrguga ei ole kahjuks aga siiani väga sujuvalt läinud ja meie teada ei saa hetkel nii väikestest tuulikutest toodetud elektrit võrku müüa. Siiski on olukord paranemas ja loodetavasti täpsustuvad juba selle aasta jooksul väikeseadmete liitumistingimused ja elektri võrku müümine saab väiketootjatele ka tegelikus elus võimalikuks.

Hetkel käib siin tihe koostöö ministeeriumi, jaotusvõrgu, ülikoolide ja väiketuulikute tootjate/müüjate vahel.  

Küsimus: kas Eestis on uuritud sisemaale elektri tuulikute rajamise tasuvust? Kui on siis millistel tingimustel see ennast ära tasub kui eesmärgiks on toota elektrit võrku.

Sisemaa tuulikud on Euroopas kasvas trend ning selle põhjuseks on sobiliku maa defitsiit rannikualadel. Need tuulikud arenevad peamiselt kahes suunas – mastid kõrgemaks ja tuuliku labad pikemaks. Küsimus on aga tasuvuses, kõrgemad ja suuremad tuulikud on ka oluliselt kallimad ning tänane tulu taastuvelektri müügist ei ole piisav, et sisemaa tuulik end tasa teeniks.

Eesti eripärad võrreldes teiste Euroopa maadega on ka, et :

1. Eesti on lameda reljeefiga ning sisemaal puuduvad kõrged avatud platood, kuhu võiks tuulikuid panna;

2. Eesti on väga metsane maa, mistõttu tuule kiirus väheneb sisemaa suunas väga kiiresti, kuna mets töötab tuulepidurina;

Isegi kui tundub, et tegemist on nö tuulekoridoriga, siis tuleks spetsiaalsete anemomeetriga mõõta ning veenduda, et seal tuult ikka tõesti on, mitte lihtsalt ei tundu. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni käest saab kontakte, kes meil tuule mõõtmisega tegelevad.

Millised on täna Eesti kodanikul võimalused investeerida tuuleenergia tootmisesse? 

Eestis saab tuuleenergia tootmisesse investeerida ainult omades ise tuulikut, meil selleteemalisi ühistuid või börsiettevõtteid pole veel tekkinud, kuigi võiks. Meile lähim tuuleenergiaga tegelev börsiettevõtte on Rootsi firma Eolus Wind, kelle aktsiaid saab osta Stockholmi börsilt NASDAQ OMX First North ning kes ka Eestis tuuleparke omab ja arendab.

Kas Eestisse on planeeritud ehitada ka suuremat sorti vertikaalteljelisi tuulegeneraatoreid?

Ei ole, sest selliseid pole seeriatootmises, kuna nende efektiivsus võrreldes horisontaalteljelistega on madal.

Miks peab tarbija kompenseerima tuuleenergiat? Kas taastuvenergia maks on ikka seadusandlikult korrektne?

Ettevõtjad täidavad riikliku tellimust rohelise elektri tootmiseks. Makstes tasu juba valmistoodangu eest väldib riik sellega ise riigieelarvelisi investeeringuid elektrijaamade ehitamisesse. Lähemalt saab selle kohta informatsiooni Elektrituruseadusest §59-st.

Millal lõpuks ometi Eestisse aatomijaam ehitatakse?


Aatom-elektrijaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta.

Sellele lisanduvad kulud kasutatud tuumakütuse käitlemisest ja pikemas perspektiivis ka tuumajäätmete lõppladestusest ning siin räägime miljarditest või isegi kümnetest miljarditest eurodest. Täna valitseb siin veel väga suur teadmatus, kuna lõplikke ladestusjaamu veel pole. Ka needki kulutused on vaja tagasi teeninda elektrimüügist, mis tähendaks, et elektrihind kasvab kordades rohkem kui taastuvenergia puhul.

Kui palju Eestis üldse neid paiku on, kus tuult tuuleenergia tootmiseks piisavalt? Kui suure osa energiavajadusest saaks parimal juhul Eestis tuuleenergiast rahuldada?


Eestis on tuulerikkaid kohti palju, aga samas on ka palju looduskaitselisi ja elamualadest tulenevaid piiranguid, kuid kasutades ka merel asuvaid tuuleparke saaks katta kogu Eesti vajaduse tuuleenergiaga.

Probleemiks kujuneb siin pigem tasakaalustus- ja salvestuselektrijaamade puudumine, seega hüppeline tuuleenergia suurendamine ei oleks mõistlik. See protsess peaks olema evolutsiooniline ning käima käsikäes salvestus- ja tasakaalustusjaamade ja nutikate elektrivõrkude arenguga. Nutikas elektrivõrk peaks tarbijatel aitama elektrit tarbida siis, kui seda on.

Täna tarbija lihtsalt kasutab elektrit ega teadvusta, et teatud hetkedel on see väga odav ja teatud aegadel väga kallis. Kui tuulikuid on energiasüsteemis palju, siis ilmselgelt on tuulistel tundidel elekter odav. Neil tundidel võiks tarbija näiteks laadida akusid, sh elektriauto oma, soojendada suures veeakumulaatoris tarbe- ja küttevett ning tegelikult saab ka muid elektritarvikuid senisest enam tööle ajastada rohkem lähtuvalt elektrihinnast.

Juhul kui püstitame piisavalt tuulikuid, siis kas võib meil juhtuda sarnaselt Saksamaa või Texase osariigiga, et elektrihind muutub mingil hetkel negatiivseks? Ehk soodsate tingimuste kokkulangevusel on elektrihind tarbijale tasuta.


Jah, elektrituru avanedes 2013. aastal on kõikidel tarbijatel võimalik seda olukorda enda huvides ära kasutada.

Miks ma ei saa täna enda majapidamises ülejäänud elektrit müüa tagasi võrku?

Sellest oli ka eelpool juba juttu, kuid praegused liitumistingimused pole tõesti väikestele elektritootmise seadmetele soosivad olnud ja on sisuliselt piiranud väiketuulikute liitmist elektrivõrguga. Hetkel on välja töötamisel uus regulatsioon mikrogeneraatorite võrku ühendamiseks.

Miks on sagedased juhud, et kuuldes tuuliku püstitamisplaanidest laiendab riik antud kohale koheselt looduskaitseala?

See tõesti ei ole hea praktika. Riigi tegevus looduskaitsealade haldamisel peaks olema palju prognoositavam ning mitte toimima kampaania korras ega oluliselt muutma maaomanike õigusi oma maad kasutada. Kergekäeliselt ning teatud huvigruppidele kallutatult ei tohiks riik oma looduskaitsepoliitikat muuta ei ühes ega teises suunas. Vajalik on stabiilsus ja läbipaistvus. Seda tõdes hiljuti ka riigikohus, kes tühistas valitsuse määruse tuulepargi arendajale kuuluvate kinnistute hoiualade kaitse alla võtmise kohta.

Kui võrrelda rahalisi toetusi, mis antakse või on antud Eesti Energiale vs kõikidele teistele tuuleenergia tootjatele kokku, siis milline võiks olla see suhe?

Eelmisel aastal maksti Eesti Energia tuuleparkide toetuseks veidi üle 37 protsendi tuuleparkidele makstavatest toetustest.

Mis või kes pidurdab Eestis enim tuuleenergia arengut?

Teadmine, et tuuleenergia on siinkandis üks väheseid jätkusuutlikke elektrienergia tootmise variante jõuab meie poliitilise, majanduse ja teaduse eliidini väga vaevaliselt ning seepärast puudub ka siiras soov seda valdkonda arendada, mis omakorda peegeldub kõikides igapäevastes protseduurides. Taastuvenergiaga tegeletakse justkui sunniviisiliselt nagu ühe tüütu Brüsseli kohustusega ega ole veel aru saadud selle tegelikust väärtusest.

Kas investeeriksite raha pigem tuumajaama ehitusse Eestis või “arukate võrkude” arendusse?

Kindlasti arukate võrkude arendusse.

Kas tuuleenergia tootjatel oleks midagi selle vastu, kui osa kasumist läheks kohaliku omavalituse või elanike otsetoetusteks?

Ei ole. Näiteks Viru-Nigula, Hanila ning Noa-Rootsi valdades see omaalgatuslikult juba toimib.

Kuidas on käitunud tuumajaamast saadava elektrihinna graafik viimasel kümnel aastal võrreldes tuuleenergiaga?

Praegu töös olevad tuumajaamad on ehitatud 1970. aastatel, mil tehti investeeringuid elektrijaamadesse hoopis teistel alustel. Tollal ehitasid jaamu oma eelarvest riigid, mitte äriettevõtted, ning omahinnast lähtuvat elektri turuhinda ei eksisteerinud. Seega ei saa plaanimajanduslikke tuumajaamu võrrelda uute tuuleelektrijaamadega, mille investeeringud tehakse tavapärase majandusloogika alusel. Arvestades seda, et kapitalikulu täna töös olevate tuumajaamade elektrihinnas ei kajastu ei ole vanade tuumajaamade elektrihind adekvaatne võrdlusmaterjal.

Mitu GW tuulikuid mahub Eestisse?

Viidates võrguettevõtja Eleringi poolt tellitud uuringule mahub võrgu seisukohast Eestisse tuulikuid 1 GW ehk 1000 MW piires, kuid kui vaadata tuule potentsiaali, siis kordades rohkem.

Olen huvitatud elektri tootmisest sisemaal tuulikuga, mille võimsus on 50-100kw, kas Eestis on ettevõtjaid, kes sooritavad võtmed-kätte tehinguid ja millega kaasneb ka Eleringi poolne toetus? 

Sellise suurusega tuuliku ostu plaanimisel tasub kindlasti enne uurida elektrivõrguettevõtte liitumistingimusi ja tuuliku vastavust neile tingimustele. Kui tuulik vastab jaotusvõrgu tingimustele ja seda on võimalik võrku liita, siis on võimalik ka toodetud elektri eest Eleringilt toetust saada. Tuleb tunnistada, et siiani pole Eesti suurim jaotusvõrgu ettevõtja väiksemate tuulikute liitumist eriti soosinud ja kohaldab tingimusi, mis kehtivad suurtele tuulikutele.

Eestis on küll firmasid, kes tegelevad sellise suurusega tuulikute impordi ja paigaldamisega, kuid komplektsete lahenduste pakkujaid pole. Täpsemat informatsiooni saab Eesti tuuleenergia assotsiatsioonist.

Lisaks olen kuulnud valitsusepoolsest väiketuulikute regulatsioonist, millal see valmis saab ja jõustub ja mida võidavad sellest väiketootjad?

Tuuleenergia klaster teeb aktiivset koostööd Eesti Energia Jaotusvõrguga parandamaks väiketuulikute võimalusi liituda elektrivõrguga. Samuti on klaster analüüsinud väiketuulikute toetusi ja turgusid mujal Euroopas ning teeb soovitusi toetusskeemide rakendamiseks, mis muudaksid ka eraisikutele taastuvelektri tootmise väiketuulikute abil atraktiivseks.

Mis mõjutab tuulekasutamise hinda kui hinnakujundus ei allu rahva tahtele?

Tuuleenergia tulu üks komponent on toetus, kuid teine osa tuleb elektrihinnast. Taastuvenergia tasu maksatakse seaduse alusel ainult 12 jooksul. Elektrihind kujuneb avalikul elektribörsil, kus läbipaistvus tagatud.

Arvestades täna teadaolevaid tuulealasid milline võiks olla meie rahvaarv et kogu vajadus kaetaks tuulega?

Arvestades teadaolevaid maismaa ja mere tuulealasid, saab ka tänase Eesti elanikkonna elektrivajaduse täielikult ära katta. Tuleb vaid panustada samaaegselt ka salvestustehnoloogiate kasutusele võtmisele tuulevaiksete ilmade puhuks. Kohalik turvas ja puit on selleks igati mõistlikud variandid.

Millal hakkame ise A-st O-ni tuulejaamu tootma ega pea enam raha välja maksma?

See on laiem küsimus, miks Eesti ei ole veel innovatsioonimahukas tööstusriik ning on tõenäoliselt teise intervjuu teema. Kuid vaatamata sellele on meil rida ettevõtteid, kes toodavad tooteid ja teenuseid tuuleenergia tööstusele. Näiteks valmistab BLRT Grupp meretuuleparkide paigalduslaevu ning meretuulikute vundamente. Samuti on tuuleenergia klastri firmadest välja kasvanud tuulikute püstitamise ja hooldamisega tegelev ettevõte Empower 4Wind.

Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt koordineeritav tuuleenergia klaster on seadnud eesmärgiks ergutada Eesti tööstusettevõtetel ka tuuleenergeetikas ärivõimalust nägema ja oma tootmist vastavaks kohandama. Suurte tuulikute välja arendamine ja otsast lõpuni Eestis tootmine on ambitsioonikas eesmärk, mis piisavalt riskijulgust omavate investorite olemasolul võib siiski võimalikuks osutuda.

Mitu tuulevaba päeva on Eestis järjestikku olnud? See ütleb millise energia peaks salvestama normaalseks võrgu tööks, et Eesti saaks minna 100% tuuleenergiale.

Analüüsides tuule graafikuid võib öelda, et täiesti tuuletud perioodid on 4-5 päeva pikkused.

Eestis on veel küllaldaselt laidusid ja saari, mida võiks aktiivsemalt kasutada elektri tootmisel. Samuti on päikese energeetika Eestis veel lausa lapse kingades, aga võiks palju rohkem olla kasutusel vee soojendamisel ja elektrienergia toomisel, seda eriti era sektoris.

Praktiliselt kõik Eesti laiud ja saared on looduskaitse all, mis välistab tuulikute püstitamise. Päikesest elektritoomine on meie geograafilisel alal tuuleenergiast neli korda kallim ega ole seega mõistlik, küll aga võib päikest kasutada sooja vee tootmiseks.

Kas lähemas tulevikus on kavas kasutusele võtta väiketarbijatele (elanikele) kolmetariifne energiaarvestus, selleks et kas või oma tarbeks tootmisega (tuul, päike) saaks aidata energiavõrgul tipukoormust katta?

Hetkel Eestis energeetika regulatsioon ei näe ette erisusi väiketarbija elektritootmise lahendustele, küll aga kohustab meid selleks ELi taastuvenergia direktiiv, mille kohaselt peab Eesti riik rakendama meetmeid elektrisalvestiste ja tarkade võrkude arendamiseks. Need omakorda aitavad kaasa väiketarbija taastuvenergia tootmise lahenduste tekkimisele ja kasutusele võtmisele, sest jaotusvõrkude nö tagurpidi töölepanemine nõuab võrkude ümberehitamist ja kindlasti ka salvestiste rakendamist.

Tuuleparkide rajamine loodusesse seni tööstuslikult reostamata kohtadesse tähendab, et meil polegi enam kohta, kus näeks päikseloojangut tööstusmaastikku nägemata vaadata. Teeks ettepaneku teha väiksemad tuulegeneraatorid majade katustele panemiseks, mis ei põrise ega vibreeri, kindlasti on sellised juba konstrueeritud ka. Kus on juba maja, seal pole enam ka puutumatut loodust.

Eesti rannikualad on enamuses kaitse all, mis tagavad ürgse looduse säilimise ka tulevikus ja välistavad tuulikud. Näiteks on kaitsealadeks Lahemaa, Keila-Joa, Pakri, Nõva, Dirhami, Roosta, Matsalu, Väinameri, Soela väin, Kassari laht, Hiiu madal, Vilsandi rahvuspark, Sõrve, Kihnu väin, Pärnu laht…. Seega ei saa väita, et tulevikus meil polegi enam kohta, kus puhast päikeseloojangut näeks.

Majakatustele väiketuulikute paigaldamine ei lahenda suurenergeetika probleeme, sest need tekitavad samuti müra, aga müraallikas tuuakse inimestele lähemale.

Teiseks on väiketuulikutel ka väikesed mastid ning tuulikud asuvad turbulentsetes õhuvooludes, mis omakorda takistavad energiatootmist. Kolmandaks ei ole enamasti asustatud kohtades ja madalal kõrgusel olevatel majade katustel ka piisavalt kvaliteetset tuult, et sinna väiketuuliku paigaldamine ära tasuks. Samas väikesaartel või ranniku ääres võib ka katusele paigaldatav tuulik arvestatava koguse energiat toota.

Kui palju energiat kulub ühe 3MW võimsusega tuugeni tootmiseks, püstitamiseks, teenindamiseks ja utiliseerimiseks? Mitme aastaga üks 3MW tugen need kulud katab ja tegelikult energiat tootma hakkab?

Meil puuduvad andmed tuugenite kohta, aga mis puudutab kaasaegseid elektrituulikuid, siis on vaja ligikaudu neli kuud, et tasa teha kogu energia hulk, mis läheb tuuliku tootmise, paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tegevuse lõpetamise peale pärast 20-25 aastast eluiga. Oma töötamise jooksul toodab tuulik kuni 80 korda rohkem energiat, kui on vaja tema tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks.

Kas Eestis on võimalik osta ka väiksemat generaatorit näiteks ühe majapidamise tarvis?

On küll, soovitan ühendust võtta Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooniga.

Millised on tuuleenergia silumis- või kompensatsioonimehhanismid tänapäeval? Üks suurimaid miinuseid on tuuleenergia ebastabiilsus. Olen lugenud näiteks tuulejaamade juures biogaasi või vesiniku tootmisest, mis tuulepuudusel omakorda käivitavad generaatorid. Kas tuuleenergia võib olla täiesti autonoomne ja sõltumatu ning sealjuures ka stabiilne? Eestile on soovitatud energeetika mudelit tuuleenergia ja Eestis toodetud biogaas. Oleks see realistlik?

Tõsi ta on, et mida rohkem tuuleparke ehitatakse, seda enam on vaja tasakaalustavaid elektrijaamu, kuna olemasoleva elektrisüsteemi absorbeerimisvõime saab ammendatud. Tasakaalustavad jaamadeks võib olla hüdropump-elektrijaam, gaasijaam, elektriakud, kütuse element, hoorattad või suruõhk.

Neid kõiki maailmas kasutatakse, seega oleks mõistlik rakendada neid ka Eestis. Enamlevinud tehnoloogiateks on gaasimootoril töötav jaam, mis maksab 0,6 miljionit eurot / MW ja hüdropump-elektrijaam, mille kulu on 0,7-1 miljonit eurot / MW. Kui paigaldada tuulikud koos gaasi- või hüdropump-jaamaga tuleb see ikkagi oluliselt odavam kui näiteks tuumajaama ehitamine.

Ainuüksi biogaasist jääb tuuleenergia balansseerimiseks väheks, v.a juhul, kui ei toimu suurt arengut pürolüüsi gaasi tootmisel.

Soovisin paigaldada väikeasulas oma krundile horisontaal väike-tuulegeneraatori (propelle r) 2Kw, oma tarbeks, mis minu mõistes oleks nagu kaev või kuur või panipaik. Kuigi naabritega räägitud ja suhtumine mõistev, sain vallast järgneva vastuse:

1.Väikeehitis, ehitusseaduse §15 lõige1 punkt 1 tähenduses on kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni 5 meetrit.(ma soovisin 12-15m)

2.Teie krunt asub valla üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alal, kus maasihtotstarve on elamumaa. Tuulegeneraatorite püstitamine elamumaale ei ole ka üldplaneeringuga lubatud. Vastuse lõpp

Mismoodi see uus avaldus vallale peaks välja nägema ja mida nõudma, mida paluma!? ja mis §-le toetuma? Eelnev oli vallavanema soovitusel väikeehitise avaldus. Juhin veelkord tähelepanu, et ainult enda otstarbeks, mitte äriks.

Kahjuks väiketuulikule seadus erisusi ette ei näe, seega tuleks taotleda ehitusluba üldises korras. Küll aga võib väiketuulikut käsitleda hoone juurde kuuluva tehnosüsteemina, nagu näiteks õhksoojuspump, pelleti katel vms ning kohalik omavalitsus saaks soovi korral lubada sellise seadme paigaldamist ka elamumaale. Seda loomulikult juhul kui ei ole planeeringus eraldi välja toodud, et sel alal on tuulikute püstitamine keelatud.

Samuti võib väiketuulikut käsitleda vastavalt ehitusseaduse §15 lõike 1-le ka väikeehitisena, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega.

Väiketuuliku puhul on soovitatav koostada üheastmeline põhiprojekt, mis koosneb joonistest, seletuskirjast, seadme kirjeldusest jne. Projekti alusel antakse ehitus- ja kasutusluba. Eesti seadused väiketuulikute püstitamisel lihtsustusi ette ei näe (küll on selliseid lihtsustusi teatud kõrgusteni tehtud mujal riikides). Kas valla üldplaneeringus on täpsustatud ka elamumaale mitte lubatavate tuulikute vähim võimsus? Mõne valla üldplaneeringus on reguleeritud elektrituulikud alates teatud võimsustest ja väiketuulikud jäävad neile võimsustele alla.

Elektrituulikute ehitamise õpetamise guru Hugh Piggot korraldab üle maailma kõikjal kursusi ka kõige vaeseimais riikides. Millal jõuab Hugh Piggot Eestisse? Kas Eesti tuuleenergia assotsiatsioon on teinud midagi selleks,et ta tuleks Eestisse?

Meil on Eestis oma Piggot olemas, sest tuuleenergia klastri arendusjuht Criss Uudam on tema juures vastava koolituse saanud. MTÜ Samsaara korraldab juuli lõpus ka Eestis Hugh Piggot’i poolt arendatud väiketuuliku iseehitamise kursuse, kus Criss Uudam on ka üheks koolitajaks. Rohkem teavet kursuse kohta leiab www.samsaara.ee.
Suure huvi korral võiks kaaluda tõesti Hugh Piggot’i järgnevatel aastatel Eestisse kutsuda isiklikult kursust läbi viima.  

Miks on vahel nii, et kuigi tuult on, siis tuulikud Virtsus seisavad? Kui mitme inimese elektrivajaduse suudab üks suur tuulik katta (mitte teoorias, aga praktikas)? Kas tuuleparkide kasutuselevõtmine sõltub täielikult toetustest?

Kui kõik tuulikud seisavad, siis tuult siiski piisavalt ei ole, sest tuulikud hakkavad üldjuhul tööle kui tuule kiirus on vähemalt 3 m/s. Kui aga seisab mõni üksik tuulik, siis on tavaliselt tegemist hoolduse või remondiga.

Jah, esimesel 12 aastal on toetus vajalik, kuna mitte ükski elektrijaam, sh tuulikud ei saa konkureerida vanade elektrijaamadega, mis on välja ehitatud riigi eelarvelistest vahenditest.

Kas Eestis poleks mõtekas teha tuuleparke kuhugi lagedale sisemaale. Ei peaks nendega reostama ilusat rannikut, parem ikka koledamaid ja igavamaid kohti...

Kuigi Eesti ja tema asustustihedus on väike leidub siiski igas tema nurgas silmapiiril põldude vahel mitu talu. Kogu Eesti rannikuala aga tuulikuid täis kindlasti ei ehitata, sest enamik rannikualast on kaitse all.

Mis on tüüpilised valearusaamad seoses tuuleenergiaga/tuuleparkide rajamisega?

Et tuuleenergia on kallis. Tegelikult ei ole, kuna tuul on kütusena tasuta, puuduvad saastetasud. Põhjus miks ta kallis tundub on see, et mistahes uus elektrijaama on kulukas ning riigi eelarvelistest vahenditest ehitatud vanade jaamade elektri omahinnas investeerimiskulu ei kajastu. Odav elekter on meil ajutine ja näiline ning kehtib seni, kuni vanad jaamad püsti seisavad ja keskkonnanõuetele mingitki moodi vastavad, see aeg saab aga varsti ümber.

Miks enamus algatatud tuuleparkide projekte ebaõnnetustuvad? Kes on kõige suuremad vastased? Kuidas saaks neid ebaõnnestumisi ennetada/vähendada?

Tuuleelektrijaama rajamisel võivad takistuseks saada:

1. looduskaitse aspektid;

2. kohalike vastuseis ning visuaalne mõju nende silmis;

3. aeganõudev planeerimisprotsess;

4. takistused võrku liitumisel;

5. probleemid taastuvenergia tasudega;

6. konfliktid radaritega, nii piirivalve, tsiviillennundus kui sõjaväelised radarid;

7. probleemid finantseerimisel.

Ei saa välja tuua milline neist suurim takistaja on, sest see sõltub palju asukohast. Vastuseisu saab vähendada üldsuse teadlikkuse tõstmisega, kus annab palju koostöös riigiga ära teha, kes saab inimesi teavitada muudatustest ja trendidest energiatootmises. Kui seda teeb arendaja, siis võetakse seda erapooliku informatsiooniga ning seetõttu on neutraalse osapoole rakendamine hädavajalik.

Inglismaa toetab ja soodustab tuuleenergia kasutust ja tuuleparkide rajamist, olles off-shore tuuleparkide rajamisel liidripositsioonil. Millised toetuseid ja soodustusi pakub Eesti riik arendajatele lisaks taastuvenergia toetusele 54 eurot megavatti-tunni eest? Kui atraktiivne on Eestis tuuleparke rajada?

Tuuleenergiaga tegelemine ei ole täna väga atraktiivne, millele annab tunnistust, et vaid mõned tegijad on reaalselt ka tuulikuid püstitanud, tungi järelikult ja paraku pole. Riik on võtnud passiivse positsiooni ja kogu tegevus on erasektori poolt initsieeritud, mis ühelt poolt on tore, sest toimib vaba turumajandus, kuid teiselt poolt oleks vaja riigi poolset juhendamist sellises strateegilises valdkonnas kui on energeetika.

Kas Hiiumaa tuulepargi projekti vastasseis oleks olnud olematu, kui planeeritud tuulikute asukoht oleks rannaäärest 10-12 km kaugusel (nagu tavaks Inglismaal ja Taanis)? Miks ei ole Hiiumaa tuulepargi arengus seda võimalust planeeritud (kuigi projekt oleks mõnevõrra kallim, puhuks rannikust kaugemal tugevam tuul ja vb oleks ka vähem vastaseid)?Arendaja juba tegi kompromissi ettepaneku, kus vastupanu pälvinud Kõpu poolsaare tuulikud jäävad rajamata ja teised meretuulikud jäävadki 12 km kaugusele. Sellest saab rohkem lugeda Hiiu Lehe artiklist.

Hiiumaa tuulepark ongi rannikust viidud nii kaugele kui võimalik, kaugemal tuleb vastu juba Eesti Vabariigi territoriaalmere piir, kuhu tuulikuid paigalda ei saa. Vundamentide osas on mindud kuni 30 meetri sügavuseni. Siin tasuks teada, et maailma esimeste meretuuleparkide tehtud vundamendid Taanis olid 10-20 m sügavusel ning ka tänane tehnoloogia ei luba sügavamale kui 30 meetrit minna. Vaatamata sellele, et süvameretuulikute osas käib palju arendustööd ei ole need seeriatootmisse veel jõudnud.

Hiiumaa off-shore tulepark on plaanitud 730 MW suurune. Praegu on Euroopa suurim 300 MW off-shore tuulepark Inglismaal. USAs planeeritakse 2012.a kasutusele võtta Googeli ja kahe Jaapani firma projekt, mille mahuks on 845 MW olles ühtlasi maailma suurim off-shore projekt. Hiiumaa tuulepargi mastaap on vägagi suur ja Eestis ei ole veel ühtegi off-shore tuuleparki.

Planeerimisprotsess ongi selline, et pakutakse välja maksimumprogramm, mida arendaja erinevate osapooltega läbirääkides tavaliselt siis vähendab. Ka Hiiumaa meretuulepargi suurus on läinud väiksemaks ning väheneb veelgi nii 400MW kanti.

Meretuuleparke ongi ainult mõtet suurelt ehitada, seda eriti Eestis, kus riik ei toeta võrkude väljaehitamist nii nagu Taani ja Saksmaa. Suuremahulised võrgu investeeringud on teostatavad ainult siis, kui tuulepark ise ka suur tuleb.

Paari aasta pärast on üks kolmandik tuuleparke 12+ aastat vanemad. Mis nendest tuuleparkidest edasi saab?

Toodavad odavat energiat, mille eest taastuvenergia tasu ei maksta.

Kui teostatav on nö „repowering“ asendades vanema tehnoloogia uuemaga? Kas ainult tuuleturbiini vahetus või 50-70 meetrised postid asendatakse 120 meetristega, et võita rohkem tuuleenergiat (a la iga lisameetriga kasvab tulu 1%)?

See ei ole niisama lihtne, kuna ehituse gabariidid muutuvad oluliselt ning kogu ehitusprotsess tuleb nullist käivitada. Teiseks on tegemist täiesti uute seadmetega, mis tähendab uut kokkulepet võrguettevõttega. Kolmandaks ei saa suuri tuulikuid nii tihedalt paigaldada kui väiksemad tuulikuid olid, seega tekib mitmeid väljakutsed. Samuti ei käsitle ka praegune seadus sellist situatsiooni kuidas toimib toetuste maksmine kui uus tuulik pannakse vanasse asukohta. Lühidalt öeldes vajab see teema tulevikus eraldi käsitlemist.]]></description>
				<pubDate>Wed, 15 Jun 2011 13:26:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/delfi-intervjuu-taisversioon/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Täna tähistatakse ülemaailmset tuulepäeva</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/tana-tahistatakse-ulemaailmset-tuulepaeva/</link>
				<description><![CDATA[httpv://www.youtube.com/watch?v=TU_Peycv0go
Tuulepäevast rohkem

Täna, 15 juunil peetakse üle kogu maailma tuulepäeva, tähistamaks selle loodusliku ressursi võimalusi elektritootmisel ja elektrienergia loodussõbralikumaks muutmisel. Fossiilsete kütuste tõusvad hinnad, laastavad naftareostused ja Fukushima tuumakatastroof on oluliselt suurendanud ootusi tuuleenergiale.

„Eestis ei ole kahjuks veel aru saadud tuuleenergia tegelikust väärtusest ning taastuvenergiaga tegeletakse justkui sunniviisiliselt. Kuigi tuuleenergia on siinkandis biomassi kõrval üks väheseid jätkusuutlikke elektrienergia tootmise viise, on tuuleenergia siiski veel paljude jaoks üks suur müsteerium,“ rääkis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus. „Tänane tuulepäev on aga just see päev, mil end kurssi viia kõigega, mis tuulest elektri tootmise ja tuulikute juures huvitab,“ lisas Kruus.

Eelmisest nädalast alates oli võimalik huvilistel küsida tuuleteemalisi küsimusi Delfi portaali vahendusel ning kokkuvõtet saab lugeda Delfi Majanduse "Intervjuu" rubriigis. Intervjuu täisversioon ilmub meie kodulehel. „Tuulest energia väiketootmine pakub huvi ka eraisikutele, täna teeb Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni all tegutsev tuuleenergia klaster ministeeriumite, jaotusvõrgu ettevõtete, ülikoolide ja ettevõtetega koostööd, et ka eraisikud saaksid tuulest kasu,“ ütles Kruus.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri kütusekulude (IEA World Energy Outlook 2010) ja Maailma Tuuleenergia Koja (GWEC, 2011, Outlook 2010) andmetel on mõõduka tuuleenergia arendamise juures võimalik aastaks 2015 elektritootmise kuludes kokku hoida 23.7 miljardit eurot, s.o 15.1 miljardit eurot kivisöega, 6.4 miljardit eurot gaasiga ja 1.7 miljardit eurot naftaga seotud kulutused.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon kutsub tuuleenergia toetajaid üles liituma oma sotsiaalmeediavõrgustikuga Facebookis ja Twitteris ning jagama oma sõpradega tuulepäeva tarbeks tehtuid humoorikaid videoid.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/tana-tahistatakse-ulemaailmset-tuulepaeva/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Mis toimub Eestis tuulepäeval?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/mis_toimub_eestis_tuulepaeval/</link>
				<description><![CDATA[Kolmapäeval ehk 15. juunil peetakse üle maailma tuulepäeva tähistamaks selle loodusliku ressursi võimalusi elektritootmisel ja elektrienergia loodussõbralikumaks muutmisel. Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni eestvedamisel korraldatakse tuulepäeva viiendat korda, Eestis on sel aastal pearõhk internetis toimuvatel aktsioonidel.
15 juuni Tuulepäeva aktsioonid Eestis:


	Intervjuu Delfis, kus 10. – 13.06 perioodil sai Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esimehelt Martin Kruusilt küsida kõike, mida tuuleenergia kohta seni ei teatud. Küsimusi laekus palju ning kokkuvõtet vastustest saab lugeda 15. juunil Delfi Majanduse "Intervjuu" rubriigis. Kogu intervjuu ilmub www.tuuleenergia.ee kodulehel.
	Ehituse ABC viis kauplust – Narvas, Jõhvis, Pärnus ja Haapsalus jagavad 15.juunil kõikidele oma ostjatele tuulepäeva Global Wind Day lilleseemneid koos tuuleenergia infovoldikuga. Seemnelehe kasutusõpetuse leiab youtube’st. 
	Tuuleenergia on sotsiaalmeedias. Vaata ja liitu Facebookis ja Twitteris.
	Valminud on videoklipid tuuleenergiast, mida kutsume üles tuulepäeval jagama oma sotsiaalmeedia võrgustikes, lisama kodulehele jne: „Koer tuult nautimas“, „Tuul vallatleb“, „Ines filmib Tule-tule laulu videot“ (avalikustatakse 15.06.2011 õhtul). 


Kõikide riikide Tuulepäeva üritustega saab tutvuda inglise keelsel kodulehel http://www.globalwindday.org/

]]></description>
				<pubDate>Tue, 14 Jun 2011 22:04:02 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/mis_toimub_eestis_tuulepaeval/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Elering andis ülevaate tuuleparkide arengutest</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/elering-andis-ulevaate-tuuleparkide-arengutest/</link>
				<description><![CDATA[Elering OÜ avaldas täna selle-aastase Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande, milles esitatakse uuendatud ülevaade Eesti elektrisüsteemi ja –turu arengutest lähikümnendil. Teiste teemade hulgas teeb Elering kokkuvõtte ka Eestisse planeerimisel ja ehitamisel olevatest tuuleparkidest. 

Tuuleparkide liitumislepinguid on Eleringil kokku sõlmitud 844,2 MW ulatuses, seisuga detsember 2010 on neist süsteemiga ühendatud ehk tuuleparke töös 151,3 MW. Olemasolevate liitumisühenduste juures on täielikult või osaliselt paigaldamata tuulikuid ligi 425 MW ulatuses. Näiteks on liitumisühendused valmis ehitatud, kuid tuulikud veel paigaldamata järgmistes tuuleparkides: Paldiski (52,9 MW), Sillamäe (75 MW), Püssi (150 MW), Aseri (24 MW), Balti (76 MW) ja Lõpe (17 MW) alajaamades – kokku 394,9 MW. Neist Aseri ja Balti ehk Narva tuulepargis käivad Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmetel hetkel ehitustööd.  

Liitumisühendused on valmis ehitatud, kuid tuulikud on osaliselt paigaldamata 30,1 MW ulatuses järgmistes tuuleparkides: Tooma, Esivere ja Aulepa. Võrguühenduse rajamine on pooleli 179 MW ulatuses.

Tänase päeva seisuga kehtib tuulikute liitumiseks väljastatud liitumispakkumisi summaarselt veel 2433 MW ulatuses, mis annab tunnistust tuuleenergia potentsiaali kasutusele võtmise huvist, kuid ei sisalda endas siduvaid kohustusi ega plaane tuuleparkide konkreetseks rajamiseks sellises mahus.  

Lisaks kehtivatele liitumislepingutele ja pakkumistele on pakkumisi ootavaid liitumistaotlusi tuuleenergia tootmisvõimsuste ühendamiseks 814 MW ulatuses.

2010. a valmis Eleringi tellimusel Taani konsultatsioonifirma Ea Energy Analyses poolt uurimustöö, mis näitas, et Eestis võib märkimisväärsete piiranguteta enne 2014. aastat liita võrguga kuni 600 MW tuulikuid. Pärast 2014. aastat liitunud tuulikuid võiks olla juba 900 MW, eeldusel, et EstLink 2 on selleks ajaks töös.

﻿Elering toob ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency) aruandele viidates tulevikutrendina välja tuule- ja päikeseelektrijaamade tehnoloogiate tõhustumise nii tehnilisest kui ka majanduslikust aspektist, mis tingib seda sorti energiaallikate üha laiemat kasutuselevõttu.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/elering-andis-ulevaate-tuuleparkide-arengutest/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>DELFI INTERVJUU: võimalus küsida tuuleenergia kohta!</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/delfi-intervjuu-voimalus-kusida-tuuleenergia-kohta/</link>
				<description><![CDATA[Delfi lugejate küsimustele vastab Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus.

15. juunil peetakse üle kogu maailma tuulepäeva. Tuuleenergia on tänaseks muutunud kunagisest alternatiivenergeetikast arvestatavaks elektritootmise viisiks ning kogu Euroopa ja ka Eesti teevad investeeringuid, et selle laialdasema kasutuselevõtu abil energiavarustust mitmekesistada ning loodussõbralikumaks muuta.

Tuulepargid toodavad elektrit rohkem kui 75 riigis üle kogu maailma ning sektori töösse on kaasatud sadu tuhandeid inimesi.

Eestis suurenes kõigist taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaal 2010. aastal enam kui 76 protsendi võrra 862 GWh-ni, moodustades kogu Eesti elektritarbimisest ligi 10 protsenti. Aasta varem oli sama number 6 protsenti. Tänu võrgueeskirja tehniliste tingimuste täitmisele on ka 2011. aastal oodata toetust saava tuuleelektrienergia kasvu 340GWh-ni.

Hea lugeja, kirjuta oma küsimus antud artikli kommentaarina. Vastuseid saab lugeda 15. juunil Delfi Majanduse "Intervjuu" rubriigis.]]></description>
				<pubDate>Fri, 10 Jun 2011 15:35:27 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/delfi-intervjuu-voimalus-kusida-tuuleenergia-kohta/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergeetika areng maailmas 2010. aastal ja prognoos aastani 2015</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/tuuleenergeetika-areng-maailmas-2010-aastal-ja-prognoos-aastani-2015/</link>
				<description><![CDATA[Keskkonnatehnika, 4/11

GWEC-i (Global Wind Energy Council, www.gwec.net) aprillis avaldatud kuuenda aastaaruande (GWEC – Global Wind Report. Annual market update 2010 [1]) andmeil oli maailma tuuleelektrijaamade (TEJ) koguvõimsus 2010. aasta lõpus 197,0 GW. 

Aastal 2010 mõjutas ülemaailmne finants- ja majanduskriis tuuleenergiasektorit rohkem kui 2009. aastal. Esimest korda viimase kahekümne aasta arvestuses vähenes aasta jooksul lisandunud uute käikuantud elektrituulikute koguvõimsus: 2010. aastal 38,3, 2009. aastal 38,8 GW. 2010. aastal paigaldatud seadmete koguväärtus oli 49,8 miljardit eurot.

Aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas (44,73 GW), järgnesid USA (40,18 GW), Saksamaa (27,21 GW), Hispaania (20,68 GW) ja India (13,07 GW). Esikümnes olevate riikide arvele langes 86,4 % kõigi paigaldatud TEJ-de koguvõimsusest (joonis 1). Elektrituulikute koguvõimsus kasvas aasta jooksul kõige rohkem Aasias (21,5 GW), järgnesid Euroopa (9,9 GW) ja USA (5,12 GW) (joonis 2). Eelmise aastaga võrreldes vähenes USA-s uute käikuantud tuulikute koguvõimsus 2010. aastal 50 % ning Euroopa Liidus 7,5 %.

[caption id="attachment_6647" align="alignleft" width="227" caption="Joonis 1"][/caption]

[caption id="attachment_6648" align="alignleft" width="225" caption="Joonis 2"][/caption]

GWEC prognoosib lähiaastateks tuuleenergia rakendamise suurenemist peamiselt Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning arvab, et 2015. aastal on TEJ-de koguvõimsus maailmas 459 GW (praegu 197 GW).

Aasia

Nii nagu 2009. aastal, arenes tuuleenergeetika ka 2010. aastal kõige kiiremini Aasias, mille arvele langeb nüüd juba üle poole maailmas installeeritud seadmete koguvõimsusest. Juhtmaa oli Hiina, mis möödus 2009. aastal Saksamaast ning 2010. aastal endisest liidrist USA-st. Kiiret arengut soodustab Hiina riiklik energiapoliitika, mis toetab tuuleenergia kasutuselevõttu, elektrituulikute tootmist ning ülekandeliinide rajamist. Praegu on Hiinast saanud maailma suurim tuuleturbiinide ja nende osade tootja. Hoogsalt edeneb 2008. aastal käivitatud projekt 10 GW-Size Wind Base Program, mille kohaselt kaheksasse provintsi rajatakse vähemalt kümne-gigavatiseid tuuleparke koguvõimsusega 138 GW. Käesoleva aasta märtsis vastu võetud kaheteistkümnendas viisaastakuplaanis näeb Hiina valitsus ette jõuda 2015. aastaks TEJ-de koguvõimsuseni 90 GW.

Aasia teine jõudsa kasvuga tuuleenergiariik on endiselt India, kus eelmisel aastal lisandus 2,4 GW (koguvõimsus 13,1 GW). Indias on nüüd taastuvenergia osakaal energia kogutoodangus 10,9 % ning elektrienergiatoodangus 4,13 %.

Jaapanis lisandus 2010. aastal 221 MW (koguvõimsus 2,3 GW), Lõuna- Koreas 31 MW (kokku 379 MW) ja Taiwanis 83 MW (kokku 519 MW).

GWEC ennustab kiire kasvu jätkumist Aasias ka lähiaastail. Juhtpositsioonile jääb Hiina, kus igal viimasel viiel aastal on installeeritud tuulikute koguvõimsus kasvanud poole võrra. Ennustatakse, et 2015. aastani kasvab Hiinas TEJ-de koguvõimsus üle 20 GW aastas. Pidevat kasvu (ca 2–3 GW aastas) oodatakse lähiaastail ka Indias. Tõenäoliselt on Aasia TEJ-de koguvõimsus 2015. aastal 184,6 GW.

Euroopa

Euroopas lisandus 2010. aastal 9,92 GW, sellest Euroopa Liidus 9,30 GW (883 MW avameretuuleparkides). Tuuleelektrijaamade koguvõimsus oli Euroopa Liidus 84,23 GW (kogu Euroopas 86,23 GW) ning energia kogutoodang 181 TWh, s.o umbes 5,3 % Euroopa Liidu koguelektrivajadusest.

Juhtpositsioonil on endiselt Saksamaa, kus 2010. aastal lisandus 1,49 GW (koguvõimsus 27,2 GW). Tuulikutega kaeti ca 6,2 % riigi elektrienergiatarbimisest. Liidumaadest on elektrituulikuid endiselt kõige rohkem Alam-Saksimaal (koguvõimsus 6,7 GW). Mõnes liidumaas annavad nad suure osa elektrienergiast (Sachsen-Anhalt 52 %, Mecklenburg-Vorpommern 45 %, Schleswig-Holstein 44 %).

Kõige suurem oli juurdekasv Hispaanias, kus lisandus 1,52 GW (koguvõimsus 20,7 GW) ning elektrituulikutega kaeti ca 16,6 % (42,7 TWh) riigi elektrienergiavajadusest. Suuremad tuulikupiirkonnad on Castilla León (4,8 GW), Castilla-La Mancha (3,7 GW) ja Galicia (3,3 GW). Tuuleturbiinide keskmine võimsus oli üle 2 MW, nende peamised tarnijad olid Gamesa, Vestas ja Alstom Wind.

Itaalias oli 2010. aasta lõpuks tuulikute koguvõimsus 5,8 GW, Prantsusmaal 5,7 GW ja Suurbritannias 5,2 GW. Prantsusmaa valitsus on seadnud eesmärgiks tõsta 2020. aastaks TEJ-de koguvõimsus 25 GW-ni (6 GW avamereparkides). Suurbritannia valitsuse 2009. aastal heaks kiidetud taastuvenergiastrateegia (Renewable Energy Strategy) näeb ette toota 2020. aastal 15 % energiast taastuvenergiaallikatest.

GWEC ennustab, et lähima viie aasta jooksul lisandub Euroopas igal aastal 14,0 GW (kokku 60 GW) ning juba 2012. aastal, mil tuulikute koguvõimsus on 146,3 GW, jääb Euroopa Aasiast (184,6 GW) maha. Euroopas hakatakse rajama üha rohkem avameretuuleparke, 2015. aastaks lisandub nende arvel arvatavasti 3,1 GW (21 %). Juhtpositsioone ennustatakse endiselt Saksamaale ja Hispaaniale ning kiiret arengut oodatakse Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Portugalis, ent ka Rumeenias, Poolas ja Türgis.

Euroopa avameretuulepargid

Möödunud aastal ühendati Euroopas elektrivõrku 308 (51 % rohkem kui 2009. aastal) uut avameretuulikut, mille koguvõimsus on 883 MW ning aasta lõpuks oli avameretuuleparkide koguvõimsus 2946 MW. Ehitustööd käisid 18 avameretuulepargis, valmis sai neist üheksa.

Möödunud aastal püstitatud avameretuulikute koguvõimsus oli Suurbritannias 458, Taanis 207, Belgias 165, Saksamaal 50 ja Soomes 2,4 MW. Avameretuulikuid ongi kõige rohkem Suurbritannias (1341 MW), järgnevad Taani (854 MW), Holland (247 MW), Belgia (195 MW) ja Rootsi (163 MW). Praegu rajatakse Euroopas kümmet avameretuuleparki. Pärast nende valmimist ja elektrivõrguga ühendamist tõuseb avameretuulikute koguvõimsus 6,133 GW-ni.

Suurbritannias on praegu pooleli olevate tuuleparkide koguvõimsus 1154 MW, neist enamik valmib 2011. aasta esimesel poolel. Prantsusmaa on seadnud eesmärgiks saavutada 2020. aastaks avameretuuleparkide võimsuseks 6000 MW. Et see eesmärk ellu viia, kuulutas valitsus 2010. aastal 3000 MW jaoks välja avatud pakkumise, mille võitjad tehakse teatavaks 2012. aastal. Saksamaal oli 2010. aasta lõpuks avameretuulikute koguvõimsus 108 MW ning 2015. aastaks on seatud eesmärk suurendada see 3000 MW-ni. Juba on kooskõlastatud 24 projekti, mille elluviimine suurendaks koguvõimsuse 7000 MW-ni. Suurimad tuulepargirajajad olid möödunud aastal Vattenfall (308 MW) ja E.ON (305 MW).

Kümme maailma kõige suuremat avameretuuleparki paikneb Euroopas, neist suurim (koguvõimsus 300 MW) on Inglismaal 2010. aasta septembris käiku antud Thanet (joonis 3). Selles pargis on sada 3,0 MW-st Siemensi elektrituulikut, mis arvatakse rahuldavat 200 000 majapidamise aastase elektrienergiavajaduse. Tuulepargi, mis läks maksma 1,22 miljardit USD ja mille kavandatud tööiga on 25 aastat, rajamine võttis aega üle kahe aasta. Tuulepargi ehitas ja seda opereerib Rootsi energeetikafirma Vattenfall [2]. Tuulikud on 115 m kõrgused ja võtavad enda alla 35 km² (umbes 4000 jalgpalliväljaku suurust ala). Tuuleparki on kritiseerinud Briti ajakirjandus [3, 4, 5], sest selle rajamine ei toonud juurde loodetud üheksatkümmet, vaid ainult 21 uut töökohta ning investeeritud rahast jagus Briti firmadele vaid 20 %. Kuna tuult pidevalt ei ole, siis kujuneb elektrituulikute tegelik võimsus oodatust märksa väiksemaks. Et Suurbritannias toetatakse tuuleenergia tootmist, milleks on loodud süsteem Renewables Obligation Certificates (ROCs), on elektrivarustusettevõtted kohustatud avameretuuleparkidest saadava elektrienergia eest maksma kolmekordset hinda. Iga MWh eest peab elektritarbija peale maksta 100 £ ning seetõttu tuleb brittidel lähiaastatel tuulepargi Rootsi omanikke toetada 1,2 miljardi naelaga.

Põhja-Ameerika

USA ei täitnud möödunud aastal talle pandud ootusi, sest elektrituulikuid tuli juurde poole vähem kui 2009. aastal. Tuulikute koguvõimsus suurenes vaid 5,1 GW võrra ning liidripositsioon kaotati (joonis 1). Elektrituulikute koguvõimsus oli USA-s 2010. aasta lõpus 40,2 GW (neljateistkümnes osariigis üle 1 GW). Kõige rohkem on neid Texases (koguvõimsus 10 GW, mis katab 7,8 % osariigi elektrienergiavajadusest) ja Iowas (3,7 GW, 20 %), järgnevad California, Minnesota ja Washingtoni osariigid.

Kanadas oli TEJ-de juurdekasv 2010. aastal 690 MW (2009. aastal 950 MW) ning aasta lõpuks oli nende koguvõimsus 4,0 GW. Esikohal on Ontario provints (1,5 GW), järgnevad Quebec (806 MW) ja Alberta (663 MW).

GWEC peab tõenäoliseks, et USA-s ja Kanadas ehitatakse lähima viie aasta jooksul uusi elektrituulikuid koguvõimsusega 50 GW ning koguvõimsus kasvab 94,2 GW-ni.

Ladina-Ameerika

Ladina-Ameerikas jäi kasv ka 2010. aastal tagasihoidlikuks. Lisandus 703 MW, sellest Brasiilias 326 MW (koguvõimsus praegu 931 MW) ja Mehhikos 316 MW (519 MW). Aastal 2002 kinnitas Brasiilia kongress programmi PROINFA, mille kohaselt peab juurde tulema elektrituulikuid koguvõimsusega 1,4 GW. Praegu on programmi kohaselt käiku antud 40 (kokku 0,9 GW) ning pooleli 13 (394,1 MW) tuulefarmi, millest enamik peaks käiku antama 2011. aastal. Kui varem oli Brasiilias peamine turbiinitarnija Wobben Enercon, siis nüüd pakub sellele konkurentsi mitu rahvusvahelist firmat, nende seas Vestas, Suzlon, Impsa, GE, Alstom, Gamesa ja Siemens.

Kuigi Ladina-Ameerikas on tuuleenergia potentsiaal suur, ei soosi tuuleenergeetika arendamist enamiku selle piirkonna riikide poliitilised otsused. GWEC-i ennustuse kohaselt suureneb elektrituulikute koguvõimsus Ladina-Ameerikas järgmise viie aasta jooksul 19 GW, peamiselt Brasiilias, Mehhikos ja Tšiilis.

Vaikse ookeani piirkond

Austraalias paigaldati eelmisel aastal elektrituulikuid koguvõimsusega 167 MW. Praegu on seal 52 tuulefarmi (kokku 1,9 GW). Kõige rohkem on tuulikuid Lõuna-Austraalias (907 MW) ja Victorias (428 MW). 2010. aasta jaanuaris jõustus Austraalias taastuvenergia arendamise kava Renewable Energy Target (RET) Scheme, mille kohaselt tuleb 2020. aastal katta 20 % (45 TWh) riigi elektrienergiavajadusest taastuvenergiaallikate baasil. Uus-Meremaal lisandus 2010. aastal vaid 8,8 MW (kokku 506 MW) ja tuuleenergiaga kaeti 3 % riigi energiavajadusest.

Vaikse ookeani piirkonnas ennustatakse järgmiseks viieks aastaks senisest veidi kiiremat arengut (ca 1,5 GW aastas), 2015. aastal peaks tuulikute koguvõimsus olema 7,4 GW.

Aafrika ja Kesk-Aasia

Põhja-Aafrikas juhtriigid on GWEC andmetel endiselt Egiptus (2010. aastal 120 MW, koguvõimsus 550 MW), Maroko (30 MW, 286 MW) ja Tuneesia (60 MW, 114 MW) ning Kesk-Aasias Iraan (0) MW ja 92 MW). Tõenäoliselt hakatakse lähiaastatel elektrituulikuid püstitama ka Etioopias, Keenias, Tansaanias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Selle piirkonna riigid jäävad lähiajal siiski väikesteks tegijateks –juurdekasvuks prognoositakse kuni 2 GW aastas ning 2015. aastaks ennustatakse piirkonna TEJ-de koguvõimsuseks 7,5 GW.

Tekst: Merike Noor

Viidatud allikad:

1. GWEC – Global Wind Report. Annual market update 2010. http://www.gwec.net

2. www.vattenfall.com

3. British firms miss out as world's biggest offshore windfarm opens off UK coast. – The Gardian, 23 September 2010. http://www.guardian.co.uk/environment/2010/sep/23/british-firms-worlds-biggest-windfarm

4. UK needs domestic wind energy industry. – BBC News, 27 September 2010. http://news.bbc.co.uk/local/kent/hi/people_and_places/nature/newsid_8587000/8587653.stm

5. The Thanet wind farm will milk us of billions. – The Daily Telegraph (London), 25 September 2010. http://www.telegraph.co.uk/comment/columnists/christopherbooker/8025148/The-Thanet-wind-farm-will-milk-us-of-billions.html]]></description>
				<pubDate>Thu, 09 Jun 2011 14:35:58 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/tuuleenergeetika-areng-maailmas-2010-aastal-ja-prognoos-aastani-2015/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuulikud aitavad looduselt vabandust paluda</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/tuulikud-aitavad-looduselt-vabandust-paluda/</link>
				<description><![CDATA[Tuhaväli nr 2 on üks kolmest Narva külje all paiknevast hiiglaslikust maa-alast, kus taimed ega puud kasvada ei taha ning kuhu ladestatud põlevkivituhk jääb meile alatiseks põlevkivienergeetikat meenutama. Edaspidi peaks see Balti elektrijaama vahetus läheduses asuv 576 hektari suurune ala aga tuntumaks saama kui Narva tuulepark, millele eile ka nurgakivi pandi. Eesti Energia püstitab tuhaväljale 39 MW võimsusega tuulepargi, mille 17 tuulikuga on võimalik tulevikus katta ligi 35 000 keskmise tarbimisega Eesti pere elektrivajadus.

 ﻿„Tee tuhast tuuleni on olnud pikk,“ sõnas nurgakivi tseremoonial Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ning lisas, et vaevalt oleks põlevkivi elektrijaama rajajad üle poole sajandi eest uneski osanud näha, et sillutavad teed tuulepargile. Ka kinnitas riikliku energiatootja juht, et põlevkivi tuhka, mille ladustamisaladele annab tuulikuid püstitada, jätkub meil ka tulevikus nii põlevkivist elektri kui ka õli tootmise tõttu.

Sandor Liive kiitis ka Saksa tuulikutootjat Enerconi, kes oli valmis vastu võtma maailmas ainulaadse, põlevkivituhal seisva tuulepargi ehituse väljakutsed. Tuuliku vundament tuleb nimelt rajada 14-le vaiale, mis ulatuvad läbi tuhavälja selle aluspinnasesse, tagades nii tuuliku stabiilsuse. Ühe tuuliku kaal koos vaiade ja vundamendiga on 2500 tonni ning tuulepargi kogumaksumuseks on ligikaudu 58 miljonit eurot.

Enerconi esindaja Baltimaades Joern Kristensen toonitas oma kõnes, et ei soovi poliitiliseks minna, kuid märkis, et kui ühe tuumajaama ehitamiseks kulub 25 aastat, siis tuuleelektrijaama ehitab valmis kahe kuni kahe ja poole aastaga. Kristensen lisas, et ajaga, mis Eestil kuluks oma tuumajaama rajamiseks, annaks püstitada 1000 MW ulatuses elektrituulikuid.

Narva tuhavälja tuulepargi ehitus algas 2010 aasta talvel ning selle aasta kevadel-suvel püsitatakse betoonist tornid. Suve teisel poolel algab tuulikutorni raudosa, gondli ja labada paigaldus ning veel selle aasta lõpus peaks esimesed loodussõbralikult toodetud elektri kogused võrku jõudma.



Follow @Tuuleenergia
]]></description>
				<pubDate>Thu, 02 Jun 2011 12:11:13 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/06/tuulikud-aitavad-looduselt-vabandust-paluda/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kui looduskaitse sildi taga on tegelikult NIMBY*</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/05/kui-looduskaitse-sildi-taga-on-tegelikult-nimby/</link>
				<description><![CDATA[Kuuldes, et Eestisse planeeritakse meretuuleparke, on tekkinud rida keskkonnaalaseid projekte, mille ainus eesmärk tundub olevat merealadele tuuleparkide keelamine. Kui algatati nelja lääne maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering oleks keskkonnaametitelt oodanud toetavaid sõnumeid, sest lõpuks otsitakse alternatiive saastavatele põlevkivi elektrijaamadele. Tegelikult laekus planeeringu tegijale ettepanek tuuleenergia areng Natura 2000 aladel välistatada ning kõikidele ja kõigele suured puhvertsoonid moodustada. Sel nädalal langetas riigikohus aga otsuse, et motiveerimata hoiualade moodustamine ei ole aksepteeritav.

Saaremaal Nasva tuuleparki opereeriv OÜ Baltic Wind Energy omandas 2007. aasta kevadel Muhu vallas Võilaiul viis kinnistut eesmärgiga seal tuuleenergiat arendada. Vahetult peale seda võeti need valitsuse määrusega hoiualade kaitse alla. Pärast seda pöördus arendaja tulutult haldus- ja ringkonnakohtu poole. Selle nädala teisipäeval tühistas aga riigikohus pärast pikka vaagimist valitsuse määruse Baltic Wind Energy OÜ-le kuuluvate kinnistute hoiualade kaitse alla võtmise kohta. Põhjuseks nii ebapiisav õiguslik alus kui ka nõuetekohaselt välja toomata faktiline alus ehk puuduvad hoiuala piiride põhjendused, selgitused, kus konkreetsed loodusväärtused hoiualal asuvad, kaitserežiimi valiku argumendid ja muud põhjendused.

Eestis on küllaltki palju rannikuäärseid ja merre ulatuvaid suuri kaitsealasid, näiteks Lahemaa, Keila-Joa, Pakri, Nõva, Dirhami, Roosta, Matsalu, Väinameri, Soela väin, Kassari laht, Hiiu madal, Vilsandi rahvuspark, Sõrve, Kihnu väin, Pärnu laht. Nendel aladel on tuulikute paigaldamine nii või teisiti välistatud. Kas neid alasid massiliselt juurde tekitades me ikka kaitseme loodust? Või on looduskaitse sildi all lihtsaim viis öelda "mulle tuulikud ei meeldi, mina neid oma kodu lähedale ei soovi ning mind ei huvita, kust minu poolt tarbitav elekter tuleb"?

*NIMBY väljend tuleb inglise keelsest väljendist "Not In My Back Yard" ehk "mitte minu tagahoovi".]]></description>
				<pubDate>Tue, 31 May 2011 17:53:16 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/05/kui-looduskaitse-sildi-taga-on-tegelikult-nimby/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kolmas investeeringutoetus läheb Tamba tuulepargile</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/05/kolmas-investeeringutoetus-laheb-tamba-tuulepargile/</link>
				<description><![CDATA[Pärnumaale Varbla valda planeeritav 6MW Tamba tuulepark saab investeeringute toetuseks ligi 7,5 miljonit eurot, uued tuulikud peaksid tööle hakkama 2013 aasta lõpuks. Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juhatus kiitis nimelt heaks kolmanda tuuleenergeetika arendamise projekti, mille vahendid tulevad Hispaania ning Eesti vahel sõlmitud saastekvoodi müügitehingu tulust.

"Kokku püstitatakse kaks tuulegeneraatorit ning pargi eeldatav elektritoodang aastas on ligi 15000 megavatt-tundi," selgitas KIK'i energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja. "Rohelise investeerimisskeemi puhul on oluline projektide abil õhku paisatava süsinikdioksiidi koguse vähenemine ning antud juhul on selleks koguseks umbes 16000 tonni süsinikdioksiidi aastas," lisas ta asutuse pressiteates.

Vastavalt elektrituruseadusele riikliku investeeringutoetusega rajatud tuulikud taastuvenergia toetust ei saa.

Varasemalt on KIK läbi rohelise investeerimisskeemi toetanud tuuleparkide rajamist Virumaale.]]></description>
				<pubDate>Thu, 26 May 2011 15:58:15 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/05/kolmas-investeeringutoetus-laheb-tamba-tuulepargile/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Asutati Eesti Taastuvenergia Koda</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/05/asutati-eesti-taastuvenergia-koda/</link>
				<description><![CDATA[Täna, 13. mail asutasid Eesti taastuvenergia tootjad ja mittetulundusühingud Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ning Eesti Veskivaramu Tallinnas Eesti Taastuvenergia Koja.

Koja eesmärgiks on aidata kaasa taastuvenergia laiemale kasutuselevõtmisele Eestis, kusjuures pikaajaliseks sihiks seab Koda täieliku ülemineku taastuvate allikate kasutamisele energiamajanduses.

Koda soovib olla partneriks valitsusasutustele ning osaleda ühiskondlikus debatis energeetika tuleviku üle Eestis. Samuti peab Koda vajalikuks arutleda taastuvenergia mõjude üle ning astuda omapoolseid samme taastuvenergia laiemaks levikuks.

Asutamiskoosolekul kinnitati Koja juhatajaks seni Europarlamendis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni energiapoliitika nõunikuna töötanud Rene Tammist. Tammisti sõnul tingis Koja asutamise nii tootjate kui ka taastuvenergia toetajate ühiselt tunnetatud vajadus tegutseda selle nimel, et aidata kaasa taastuvenergia arengut soodustava, stabiilse ning pikaajaliselt ettenähtava keskkonna kujundamisele.

Tammisti sõnul on Kojaga oodatud liituma kõik, kes soovivad anda omapoolse panuse taastuvenergia laiemaks kasutuselevõtmiseks.

Asutamiskoosolekul võeti vastu Koja põhikiri, tegevuskava ning eelarve, valiti Koja volikogu ning kinnitati ametisse juhataja.

Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eesti elektrituru seaduse järgi on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.

Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaal moodustas 2010. aastal ligi 10 % kogu Eesti elektritarbimisest, suurenedes 2010. aastal enam kui 76% võrra 862 gigavatt-tunnini (GWh). 2009. aastal oli sama number 6%. 2010. aastal toodeti jäätmetest ja biomassist kokku 535 GWh elektrienergiat, tuuleenergiast 274 GWh. 2011. aasta lõpuks oodatakse taastuvenergia osakaalu kasvu suurenemist 11,4%-ni.

Aastaks 2020 peab taastuvenergia osakaal Euroopa Liidu taastuvenergia ja kliimaleppe kohaselt Eestis suurenema energia lõpptarbimisest 25%-ni (20,9% 2010), kusjuures taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal peab Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 kohaselt suurenema 17,6%, küte ja jahutus 38,4% ja transport 9,9%-ni.

[gallery link="file" columns="4" orderby="rand"]]]></description>
				<pubDate>Fri, 13 May 2011 12:40:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/05/asutati-eesti-taastuvenergia-koda/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuulikud annavad alla poole taastuvenergia toodangust</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/04/tuulikud-annavad-alla-poole-taastuvenergia-toodangust/</link>
				<description><![CDATA[Tänavu kolme esimese kuuga tootsid tuulepargid Eestis Eleringi andmetel 102 GWh elektrit, mis moodustab 40% kogu taastuvenergia toodangust ning neli protsenti kogu elektritarbimisest. Üle poole Eesti rohelisest elektrist tuleb jäätmetest ja biomassist ning kolm protsenti hüdroenergiast. Tuuleparkidele makstav toetus moodustas esimeses kvartalis kogu taastuvenergia toetustest 32 protsenti. 

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on tuuleenergiast toodetud elektri osakaal kasvanud 70%, mille põhjuseks on lisaks paremale tuuleaastale ka uute, Virtsu III, Tooma ja Vanaküla, tuuleparkide lisandumine Hanila ja Noarootsi vallas. Käesoleval aastal plaanitakse alustada Paldiski ja Ojaküla tuuleelektrijaamade ehitust, samuti käib hetkel ehitus Aulepa laienduse ning Narva ja Aseri tuulepargi kallal.

Kogu taastuvenergia toodang (254 GWh) moodustas käesoleva aasta I kvartalis Eesti elektritarbimisest 11%, möödunud aastal oli sama number 7%. Taastuvenergia toetuste saamiseks on 2011. aasta I kvartalis esitatud taotlusi üle 12 miljoni euro ulatuses, millest 3,87 miljonit eurot kulub tuuleparkide toetuseks.]]></description>
				<pubDate>Wed, 27 Apr 2011 19:54:12 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/04/tuulikud-annavad-alla-poole-taastuvenergia-toodangust/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tarkvõrgu tulekuks läheb vaja paradigma muutumist</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/04/tarkvorgu-tulekuks-laheb-vaja-paradigma-muutumist/</link>
				<description><![CDATA[Eile Tallinnas toimunud targa elektrivõrgu konverentsil jäi kõlama mõte, et nutika võrgu tulekuks on vaja mõista suurt nihet, mis energiamaailmas toimunud on. Taastuvenergia, elektriautod, teadlikud tarbijad, avatud elektriturg ning peatselt ligi 50 miljardit elektrivõrku ühendatud seadet maailmas on reaalsus, mille koostoimimiseks pakub Smart Grid ehk otsetõlkes tark võrk palju lahendusi, kuid selle kasutuselevõtuks on vaja kõigepealt muuta meie enda mõtteraamistikku.

Konverentsil TTÜ Energeetikateaduskonna dekaani Tõnu Lehtla poolt välja pakutud tarkvõrgu mõistet annab seletada mitut moodi, kuid olulisim vahe senise süsteemiga on see, et passiivsest elektrikasutajast saab energiaturul aktiivne osaleja ning otsustaja, samuti võib ta ise eletrit toota. See toob omakorda kaasa palju uusi tooteid ja teenuseid ning loomulikult ka uusi mõisteid ja teadmisi. Dekaan Lehtla sõnul oleme seni jaganud energiatootjad, -jaotajad ja -tarbijad eraldi lahtritesse, kuid tarkvõrgu puhul peavad nad hakkama koostööd tegema ja see eeldab mõõtmis- ja juhtimissüsteemi suurt edasiarenemist. Samamoodi tuleb elektrivõrgud viia vastavusse uue olukorraga, mis nõuab aga intensiivseid investeeringuid turuosaliste poolt.

Niikaua kui me väidame, et taastuvenergia massiline lisandumine on probleem, mitte võimalus, oleme endiselt nö vanas koolkonnas, kus raske mõista, millised olulised läbimurded meid ees ootamas on. Viidates konverentsil esinenud TÜ Keemiainstituudi professor Enn Lustile kutsub ühe asja intensiivne areng esile ka teise jõulise arenemise. Nii on näiteks tuuleenergia salvestamiseks leiutatud ja ka kasutusele võetud mitmeid erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, näiteks hüdropump- ja suruõhusalvestusjaamad, vesiniku tootmine, akupangad, superkondensaatorid jms. Ka elektriautode kasutamisest saab tulevikus üks elektritalletuse süsteemi oluline osa. Ning loodetavasti ilmub meie tänavapilti elektril vuravaid autosid ühe rohkem, sest professor Lusti sõnul aitavad tuuleenergial töötavad elektriautod vähendada saastet suulinnades üle 10 korra. Nutikas elektrivõrk saab toimida aga siis, kui suudame kasutusele võtta komplekslahendused, kus tarbijad ja tootjad ise tahavad aktiivselt osaleda.

Ajad on muutumas ning idee tulevasest elektrikasutajast, kes ise valib, millisest allikast elektrit ta soovib ning millisest mitte, on intrigeeriv. Kas meie tänane nägemus tuleviku elektrisüsteemist ka sellisena välja kukub on raske öelda. Võtmetegijad siin on meie julge visiooniga poliitikud, tugev IT sektor ning ennekõike uuendustele avatud võrguarendusega seotud spetsialistid.]]></description>
				<pubDate>Thu, 21 Apr 2011 14:58:51 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/04/tarkvorgu-tulekuks-laheb-vaja-paradigma-muutumist/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Noarootsi tuulikupargid hakkavad toetama kolme küla arendusprojekte</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/04/noarootsi-tuulikupargid-hakkavad-toetama-kolme-kula-arendusprojekte/</link>
				<description><![CDATA[Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ, Vanaküla Tuulepark OÜ ning Noarootsi vallavalitsuse, Aulepa küla, Suur-Nõmmküla ja Vanaküla esindajad asutasid mittetulundusühingu Noarootsi Tuuleenergia. Loodud ühing hakkab tuulikuparkide toetusel edendama kolme küla majanduslikku ja kultuurilist arengut.

MTÜ Noarootsi Tuuleenergia hakkab toetama tuulikuparkide vahetus läheduses, s.o Aulepa külas, Suur-Nõmmkülas ja Vanakülas ellukutsutavaid kohalikku elu edendavaid projekte. Tuulikuparkide toetuse suurus hakkab sõltuma eelmise aasta tuuleenergia toodangust.

„Igasugune rahaline abi külade arenguks on tänases omavalitsuste majandusolukorras väga teretulnud ning külade esindajatega arutelus on esilekerkinud mitmeid huvitavaid ideid, mida realiseerima asudes panustame kohaliku elu arengusse,“ sõnas Noarootsi vallavanem Aivar Kroon.

„2009. aasta suvel käivitunud Aulepa tuulikupark on kokku tootnud Eesti elanikele juba 142 GWh loodussäästlikku elektrienergiat. Ühiselt sõlmitud kokkuleppe abil saame aga selle energia abil hakata looma uusi võimalusi ka tuulikuparkide vahetus läheduses asuvatele küladele,“ tõdes Aulepa Tuuleelektrijaama juhatuse liige Sven Aasa. „2010. aastal Aulepas toodetud tuuleenergia põhjal kujuneb meie selleaastase toetuse suuruseks veidi üle 20 000 euro. See suureneb aga tulevikus kindlasti 2011. aastal käivituva kolme tuuliku elektritoodangu abil.“

Mittetulundusühingu juhatuse moodustavad vallavanem Aivar Kroon ning külade esindajad Aime Pärnaste, Paul Pigul ja Jaak Joon.

MTÜ Noarootsi Tuuleenergia aadress on Pürksi keskus 9, Noarootsi vald, 91201 Lääne maakond. Lähemat infot ühingu toimimise kohta saab Aivar Kroonilt, tel 4724350, aivar.kroon@noavv.ee ning külade esindajatelt.]]></description>
				<pubDate>Tue, 19 Apr 2011 11:43:58 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/04/noarootsi-tuulikupargid-hakkavad-toetama-kolme-kula-arendusprojekte/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tulekul on targa elektrivõrgu konverents</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/04/tulekul-on-targa-elektrivorgu-konverents/</link>
				<description><![CDATA[Kolmapäeval, 20. aprillil 2011.a kell 10.00-16.00 toimub Eesti Kunstimuuseumi auditooriumis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel targa elektrivõrgu konverents, mis annab ülevaate, kuidas saavad tarbijad loodetavasti juba lähitulevikus muutuda passiivsetest ostjatest aktiivseteks turuosalisteks. 

Tark elektrivõrk kitsamas tähenduses on võimalus tarbijal energiat liigutada kahes suunas (senini ainult ühes) ja saada reaalajas sõltumata asukohast, igakülgset, meid puudutavat energeetika alast informatsiooni. Laiemas mõistes tähendab targa elektrivõrgu rakendamine aga väga suurt avanevat turgu järgnevaks 10 – 20-ks aastaks uutele teenustele ja toodetele, mis võimaldavad tarbijal aktiivselt energiaturul osaleda.]]></description>
				<pubDate>Thu, 07 Apr 2011 14:55:15 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/04/tulekul-on-targa-elektrivorgu-konverents/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuumajaam pole lahendus</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/04/tuumajaam-pole-lahendus/</link>
				<description><![CDATA[Andres Annuk, Eesti Maaülikooli professor / energeetika osakonna juhataja

Energeetikas tuleb plaanid teha mitmeks aastakümneks ette: seadmed on kallid ja materjalimahukad ning nende kasutusaeg pikk.
Hea plaan eeldab, et suudetakse energiatarbe kasvu õigesti hinnata ja otsustada, kas ehitada ise jaam või osta elektrienergiat. Eesti lähinaabrid Läti, Leedu ja Soome tarbivad rohkem elektrit kui ise toota suudavad. Venemaaga ei saa Eesti arvestada energiajulgeoleku kaalutluste tõttu.

Eestis suletakse 2016. aastal vanad põlevkivikatlad. Kui ei suudeta selleks ajaks uusi plokke käivitada, jääb töösse 400 MW võimsusi. Seega oleme valiku ees. Põlevkivienergeetika jääb siiski veel pikemaks ajaks, kuigi see on üks suurimaid reostajaid ja emissiooni põhjustajaid. Iga kilovatt-tunni elektrienergia tootmisel paisatakse õhku kilogramm CO2. Elektritootmine Narva jaamades on väheefektiivne, sest jääksoojust ei saa ära kasutada.

Tuumajaama ehitamise mõte on kired lõkkele löönud. Mina ei poolda tuumajaama ehitamist. Jaama valmimiseni kuluvad 15 aastat on pikk aeg ja see tähendab, et seome selle rajamisega suured ressursid ning muud tehnoloogiad jäävad tähelepanuta. Liiatigi ei tea me, millised energiatehnoloogiad on kümne aasta pärast. Maailm muutub väga kiiresti.

Tuumajaam peaks tuuma-kütuse sisse ostma. Paraku võib eeldada tuumakütuse hinna tõusu, sest Hiina areneb kiiresti ja vajab üha enam energiat. Praegu on tuumakütuse osatähtsus elektri omahinnas kuni 10%, kuid hind võib tõusta mitmekordseks. Samuti võivad tekkida kättesaadavuse probleemid. Tuumajaama ehitamine vajab palju tööjõudu, kuid see on ajutine rakendus, mis eestlaste tööhõivele pikemas perspektiivis mõju ei avalda.

Tööd üle Eesti

Targem on arendada hajaenergeetikat, mis annaks inimestele üle Eesti püsivat tööd: väikesi elektri- ja küttejaamu, tuulikuid, hüdro- ja päikesejaamu. Väited, et tuumaenergia on odav, ei pea avatud elektrituru tingimustes paika. Pealegi võib tuumajaam kui mittereguleeritava koormusega jaam pärssida kiiresti muutuva võimsusega tuule- ja päikeseenergeetika arengut. Kuna tuulest saadava energia võimsus on kõikuv, peab seda tuulevaiksel ajal tasakaalustama muude kiiresti käivituvate jaamadega (nagu näiteks gaasiturbiinid), tuumajaam selleks aga ei sobi. Ei tohi ka alahinnata turvalisuse ja jäätmete küsimust.

Mõistlik on elektrienergia tootjate mitmekesisus, kus tootmine on jaotatud üle riigi (haja-energeetika). Eri tüüpi jaamad tuleks omavahel integreerida. Kiiresti muutuva väljundvõimsusega elektritootjate väljund-võimsus tuleks balansseerida võimalikult lähedal.

Elektritootjate grupid peaksid suutma töötada nn energiasaartena: kui üks piirkond suurest võrgust välja lülitada, saaks ta ise hakkama. Eestil on haja-energeetika arendamiseks head eeldused: maapiirkonnad on hõredalt asustatud, metsa ja põlde biomassi tootmiseks on piisavalt. Näiteks väiketuulikuid on võimalik paigutada sisemaale naabreid segamata. Nii võiks olla kas või ühel majapidamisel või külal oma tuulik, mida annab kombineerida biogaasi koostootmis- ja/või hüdrojaamaenergiaga. Väikeenergeetika arengut pidurdab praegu seadmete võrku lülitamise protseduuri keerukus.

Tõsi, väiketootjad teevad võr-gu operatiivjuhtimise tunduvalt keerukamaks. Tuuleenergeetika jaguneb väike- (kuni 100 kW) ja suurenergeetikaks. Suur tuule-energeetika areneb praegu kiiresti. Tuulikuid saab balansseerida põlevkivijaamade abil, ehkki see pole parim lahendus, sest iga tuulikute poolt toodetud kWh ei vähenda samavõrd kütusekulu ja emissiooni.

Muugale kavandatakse pumphüdrojaama, mis on üks paremaid lahendusi. Eesti ei saa tuuleenergia tasakaalustamiseks loota naabritele, sest ka nemad arendavad tuuleparke.

Üks võimalus balansseerida suurtuulejaamasid on ehitada suure läbilaskvusega elektrivõrk Põhja-Norrast kuni Hispaaniani. Sellisel suurel alal puhub kusagil ikkagi tuul. Kuid see on ülikallis ja jääb kaugema tuleviku projektiks.

Praegu äärmuslike olude puhul tuulikute võimsust piiratakse. Mõistlikum oleks kogu võimalikult toodetav energia ka toota. Koormusgraafikute tipu energia võiks suunata keskküttekatlamajadesse soojusenergia tootmiseks.

Väiketuulikutest saadavat energiat võiks kasutada julgemalt hoonete soojusvarustuses. Väiketuulikute nišš on Eestis alles lapsekingades: paraku puuduvad siin ettevõtted, kes püstitaksid ja hooldaksid väiketuulikuid. Hiinas toodetud väiketuulikutel esineb kvaliteediprobleeme.

Väiketuulikud võiksid töötada koos mõne hüdrojaamaga, mis tähendab nende koos planeerimist. Hüdro-, päikese- ja tuuleelektrijaamade eelis on, et elektritootmisega ei kaasne soojusenergia eraldumist. Tuule-elektrijaamad on keskkonna-sõbralikud, sest toodavad nende valmistamiseks kuluva energia tagasi vähem kui poole aastaga. Kütuse põlemisel põhinevate väikeelektrijaamade peamine probleem on jääksoojuse ees-märgipärane kasutamine. Selleks sobib kõige paremini asulate keskküttevõrk, kuid sobivad kohad on juba hõivatud. Üks võimalus on rajada elektrijaamade juurde pidevalt soojus-energiat tarbivad ettevõtted, näiteks puidukuivatid.

Ideaalis toodab tuleviku Eesti sada protsenti elektrit taastuvatest allikatest, tootmine on hajutatud ja mitmekesine ning tuumajaama meil pole.

***

Artikkel ilmus 01.04.2011 ajalehes Eesti Päevaleht.]]></description>
				<pubDate>Fri, 01 Apr 2011 13:57:31 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/04/tuumajaam-pole-lahendus/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Klastri liikmed tutvusid väiketuulikute arenguga teistes riikides</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/klastri-liikmed-tutvusid-vaiketuulikute-arenguga-teistes-riikides/</link>
				<description><![CDATA[Criss Uudam, tuuleenergia klastri arendusjuht.

Eelmisel nädalal oli Põhja-Saksamaal Husumis koos väikeste taastuvenergia tootmisseadmete alane tippkompetents, osa võtsid ka Eesti tuuleenergia klastri viis liiget. New Energy Husumi väiketuulikute alasel sümpoosionil arutleti poliitiliste raamtingimuste üle, mis on vajalikud väiketuulikute laiemaks levikuks, ning kuulati nii selles juba edukate kui ka alles arenevate riikide (k.a. Eesti) kogemust.

Kuidas väiketuulikud on elektritootmises oma koha leidnud?

Teist korda toimuval rahvusvahelisel väiketuulikute sümpoosionil esinesid ettekannetega riikide esinejad, kus on juba rakendatud teotusskeeme väiketuulikutest elektri genereerimisele - näiteks Suurbritannia, Taani ja USA. Suurbritannias toetatakse väiketuulikuid suuruses 0 – 100 kW, kusjuures toetustariif rakendub nii elektrivõrku ühendatud kui ka energiasaare režiimis (off-grid) toimivatele süsteemidele. Tariif on diferentseeritud - näiteks kuni 1,5 kW nimivõimsusega tuulikust elektri tootmisel ja selle kohapeal tarbimisel saab toetust 37,7 euro senti, ühe kWh-i elektri eksportimisel on tulu veidi suurem - 43,1 euro senti. Suuremate tuulikute puhul tariif väheneb. Taanis on rakendatud niinimetatud „net metering“ printsiip, mis tähendab, et inimene, kes on püstitanud väiketuuliku saab iga võrku sisestatud kWh elektri eest vastutasuks võrgust tarbida ühe kWh elektrit tasuta. Maksimaalseks väiketuuliku kõrguseks hajaasustuses on taanlased määratlenud 25 m ja tuuliku rootori diameetriks 13 m. Samuti on Taanis võimalik eraisikutel taastuvenergia seadme soetades ja seda opereerides saada maksusoodustusi.

Sümpoosionil tutvustasid oma plaane ka riigid, kus aktiivselt tegeletakse toetuste planeerimisega (Saksamaa, Hispaania, jt). Saksamaa Tuuleenergia Assotsiatsioon on välja pakkunud toetustariifid väiketuulikutele, mis võidakse sisse kirjutada järgmisel aastal muudetavasse taastuvenergia toetuste seadusesse ning need võivad anda olulise panuse väiketuulikute valdkonna aktiveerumiseks Euroopas.

Eestis väiketuulikute kasutuselevõtt veel turbulentsis

Allakirjutanu tutvustas sümpoosionil väiketuulikute alast hetkeolukorda Eestis - selle tehnoloogia võimalusi ja potentsiaali ning laiemat kasutust takistavaid barjääre. Eestis puuduvad toetusmeetmed väiketuulikute püstitamiseks või nendest elektri genereerimiseks. Samuti ei ole hetkel võimalik väikeseid inverteri läbi ühendatavaid generaatoreid elektrivõrku ühendada. Samas on Eesti Energia jaotusvõrk asunud välja töötama mikrogenereerimis-seadmete ühendamist puudutavat regulatsiooni. Eestis on hetkel segane ka veel väiketuulikule püstitamise loa taotlemise protsess. Teema on kohalikele omavalitsustele uus ning seetõttu ollakse tihti nõutud kui inimene pöördub nende poole sooviga elektri genereerimiseks isiklik väiketuulik püsti panna. Tuuleenergia klaster on koostamas analüüsi Euroopas väiketuulikutele rakendatud toetusmeetmetest ning väiketuulikute tasuvusest Eestis võimalike toetusskeemide korral. Samuti käsitleb koostatav uuring Eestis püstitatud väiketuulikute planeerimisprotsessi, pakkudes välja lahenduse, mis püstitamise loataotlemise protsessi sujuvamaks muudaks nii meil kui miks mitte ka naaberriikides, kus sama probleem.]]></description>
				<pubDate>Thu, 24 Mar 2011 10:50:36 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/klastri-liikmed-tutvusid-vaiketuulikute-arenguga-teistes-riikides/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kaks Virumaa projekti said investeeringutoetuse</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/kaks-virumaa-projekti-said-investeeringutoetuse/</link>
				<description><![CDATA[Täna selgusid mullu novembris välja kuulutatud tuuleparkide investeeringutoetuse saajad, mõlemad rahasüstid rohelise energia toetamiseks lähevad Virumaale. Eesti ja Hispaania vahel sõlmitud saastekvoodi müügitehingu tulust toetatakse 12MW Varja tuulepargi rajamist Virumaale Lüganuse valda ning 6,9MW Ojaküla tuulepargi tulekut Viru-Nigula valda.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) eraldas OÜ Raisneri poolt arendatava Varja tuulikupargi projektile 7,23 miljonit eurot ning Nelja Energia gruppi kuuluvale Oceanside OÜ Ojaküla tuulepargi projektile veidi üle 5,13 miljoni eurot. Nimetatud tuulepargid taastuvenergia dotatsiooni saama ei hakka.

„Kokku püstitatakse üheksa tuulegeneraatorit, neist kolm Lääne-Virumaale ja kuus Ida-Virumaale ning generaatorite eeldatav elektritoodang aastas on 45 246 MWh," selgitas energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja. „Rohelise investeerimisskeemi puhul on väga oluline ka projektide abil õhku paisatava CO2 koguse vähenemine ning antud juhul on selleks koguseks 50 000 tonni CO2 aastas."]]></description>
				<pubDate>Tue, 22 Mar 2011 13:21:57 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/kaks-virumaa-projekti-said-investeeringutoetuse/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Maailma veepäev: tuuleenergia säästab vett</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/maailma-veepaev-tuuleenergia-saastab-vett/</link>
				<description><![CDATA[Eestis pole puhta vee puudus probleemiks, kuid kui globaalsemalt vaadata, siis on veepuudus palju hävitavam keerdsõlm kui sõjad, haigused või finantskriis. Energeetikasektor on maailma suurim tööstuslik veekasutaja ning arvestades kasvavat elektritarbimist ning põuda põhjustavat kliimamuutusi, siis tuleb sel sektoril võtta ka vastutus vee kui väärtusliku ressursi hoidmisel. Tuuleenergia tööstus ei vaja peaaegu üldse vett ning kutsub poliitikakujundajaid seda arvesse võtma otsuste langetamisel, mis määravad maailma elektritootmise infrastruktuuri iseloomu järgnevateks aastakümneteks.

22 märts – maailma veepäev



Täna tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, mis sel aastal keskendub kiirele linnastumisele ning sellega kaasnevale veemajanduse muutumisele. „Nagu täna ÜRO poolt rõhutati on veepuudus nüüdseks pakiline probleem paljudes maailma osades, ning kliimamuutus süvendab seda veelgi," ütles Maailma Tuuleenergia Koja (GWEC) peasekretär Steve Sawyer. "Tuuleenergia saab anda märkimisväärse panuse maailma väärtuslikema veevarudele säilitamisele. Erinevalt enamikest teistest energiaallikatest, mis tarbivad tohutul hulgal vett, mida võiks kasutada palju produktiivsemalt inimeste ja põllumajanduse tarvis, siis tuuleenergia vett ei kasuta. "

Tuuleenergia tootmine aitab aktiivselt vett säästa ning leevendada veepuudust

Sellekohase tulemuseni jõudis oma uuringus juhtiv tuulegeneraatorite tootja Vestas Wind Systems A/S. Kui tavalised fossiilkütused ja tuumaelektrijaamad, mis toodava 78% kogu maailma elektrienergiast, kasutavad vett nii jahutuseks kui energiakandjaks, siis tuuleenergia ei vaja praktiliselt üldse vett. Seepärast on tuuleenergia abil võimalik kokku hoida rohkem kui 2000 liitrit vett toodetud MWh elektri kohta. USA energeetika ministeeriumi hinnangul säästab 20% tuuleenergia osakaal USA elektrisüsteemis 2030. aastal 15 triljonit liitrit vett [1], mis vastab rohkem kui 9 miljoni USA kodaniku iga-aastasele vee tarbimisele [2]."

„Leevendamaks kliimamuutusi ei pea energiasektor muutuma mitte ainult CO2 vabaks, vaid ka oluliselt vähendama oma vee tarbimist. Tuuleenergia pakub jätkusuutlikku lahendust mõlemale väljakutsele" ütles Sawyer.

***

[1] DOE: 20% wind energy by 2030 – Increasing wind energy’s contribution to US Electricity Supply (2008)

[2] Based on 1,600 m3/person/year. Source: Pacific Institute http://www.worldwater.org/data.html]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/maailma-veepaev-tuuleenergia-saastab-vett/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kas me energia läheb järjest rohelisemaks või mustemaks?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/kas-me-energia-laheb-jarjest-rohelisemaks-voi-mustemaks-2/</link>
				<description><![CDATA[Tuuliki Kasonen-Lins, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht

Kasvavad elektrihinnad ja kartus energia julgeoleku pärast on fossiilsete kütuste kasutamise paratamatu tagajärg. Ometi kahtleb palju poliitikuid ja teadlasi taastuvate energiaallikate laialdasema kasutuselevõtu tarbeks tehtavate kulutuste otstarbekuses. Ju nagu iga sõltuvuse puhul, on ka fossiilsete kütuste orjusest raske loobuda.

Üle poole mullu ehitatud uutest elektrijaamadest Euroopas töötab gaasil. Ja kuigi vahepeal tundus, et kivisöejaamad on minevik, siis tegelikult käivitati mullu üle pika aja rohkem uusi kivisöejaamu, kui vanu suleti.

Kuigi eelmise aasta statistika näitab kahtlevaid märke, kuhu suunas peaks Euroopa liikuma, on taastuvenergiast saanud siiski arvestatav lahendus järjest süvenevatele energiaprobleemidele. Euroopa Liidus on praegu oluliselt vähem aatomienergial ja kütteõlil töötavaid elektrijaamu kui kümme aastat tagasi ning Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmeil oli eelmisel aastal ehitatud uutest elektrijaamadest 41% taastuvenergia omad. Ning taastuvenergia turu koguvõimsus Euroopas, hõlmates tuule-, päikese-, hüdro- ja biomassienergiat, kasvas võrreldes 2009. aastaga 31% (22,6 GW). Näiteks avamere tuulikud, mida on Euroopas 1136, suudavad tavalisel tuuleaastal elektriga varustada umbes 2,9 miljonit Euroopa keskmist majapidamist.

Euroopa pole siiski enam taastuvenergia lipulaev. Hiina poliitiline otsus taastuvenergiat edendada tõi eelmisel aastal Aasiale tuuleenergias edu, peaaegu pooled kogu maailma uutest elektrituulikutest püstitati just Hiinas. Ka USA president Barack Obama valitsus tundub olevat arusaamisel, et tuuleenergia võib leevendada kliimamuutusi ja pakkuda energiavarustuse kindlust - valitsus eraldas hiljuti 37,1 miljonit eurot avamere tuuleenergia sektori toetuseks. Valitsuse pressiteates märgiti, et avamere tuuleenergia aitab Obamal saavutada 2035. aastaks püstitatud eesmärki varustada 80% riigi elektrivajadusest puhastest allikatest. Avamere tuuleenergia arendamise strateegias näevad ameeriklased järgmise kahekümne aasta jooksul 54 GW võimsuses meretuuleparkide ehitamist.

Tulles nüüd tagasi Eestisse, on tegelikkus see, et mida kaugemal on kohalik omavalitsus Ida-Virumaa tuhamägedest, seda kergekäelisemalt otsustab ta oma valda elektrituulikuid mitte lubada. Läänemaal ja saartel tundub elekter tõesti ainult stepslist tulevat - tuuleenergeetika teemaplaneeringuist on saanud koht, kus keskkonnaorganisatsioonid tulevad välja ühe suuremate piirangutega. Näiteks on elektrituulikud automaatselt välistatud Natura2000 aladel, kuigi Euroopa Liit on andnud selge sõnumi koos juhendiga, et meil ei tuleks valida loodusliku mitmekesisuse ja tuuleenergia arendamise vahel. Looduskaitsel ja tuuleenergial on ju sarnased eesmärgid - tagada jätkusuutlik tulevik ja vähendada inimeste mõju keskkonnale. Teiseks on Euroopa finantsvahendite abil tehtud keskkonnaprojektid muutunud vahendiks, kuidas meretuuleparkide teket takistada. Samas kahe uue põlevkiviploki rajamise vastu pole neid keskkonnakaitsjaid kusagil streikimas nähtud.

Rohelistest on sõimusõna saanud. Lisaks on netikommentaatorid ka taastuvenergia toetustest peksukoti teinud. Samal ajal ei toimunud Eestis avalikku diskussiooni teemal: miks me hakkame uusi põlevkivielektrijaamu ehitama, koormates oma ühiskonda ligi 950 miljoni euro suuruse investeeringuga, kui tulevikus ei pruugi need jaamad CO2 hinna tõusu korral turule elektrit müüma pääsedagi?! See on umbes 10 000 krooni iga inimese pealt, sh ka kõik imikud ja pensionärid. Kust see raha siis tuleb kui mitte meie taskust?

Lisaks siia ritta ka valimiseelses rabelemises ministrite väljahõigutud lubadused, et 2MW tuulik hakkab tulevikus asetsema elamuist 2 km kaugusel ja 10MW tuulik 10 km kaugusel, nagu oleks tuuliku võimsus ja müra levik tõesti nii banaalselt arvutatav. Tundub täiesti uskumatu, et selleks, et meie enda õhku puhtamaks muuta, meie enda energiaportfelli mitmekesistada ja tugevdada, tuleb taastuvenergia edendajatel võidelda Eestis kõigi ja kõigega.

Vaatamata musta energia toetusgruppide sõnumitele ei ole fossiilsete kütuste taastuvenergiaga asendamise takistused mitte tehnoloogilist ega majanduslikku laadi, vaid pigem sotsiaalsed ja poliitilised. Energiavarustuse ebakindlus, kliimamuutus ja reostus on käesoleva aja ühed suuremad väljakutsed, mis nõuavad suuri muutusi energia infrastruktuurides. Sellega tuleb tegeleda ja juba täna.

Ilmus Äripäevas 21.03.2011]]></description>
				<pubDate>Mon, 21 Mar 2011 09:02:14 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/kas-me-energia-laheb-jarjest-rohelisemaks-voi-mustemaks-2/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Euroopa kliimavolinik: 2050 aastaks on 100% taastuvenergiast toodetud elekter teostatav</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/euroopa-kliimavolinik-2050-aastaks-on-100-taastuvenergiast-toodetud-elekter-teostatav/</link>
				<description><![CDATA["Kui me ei räägi kogu energiatarbimisest, vaid ainult elektrienergia sektorist, siis ma arvan, et 2050 aastaks on meil Euroopas 100% taastuvenergia. Ma leian, et on see on täiesti teostatav," ütles Euroopa Komisjoni kliimavolinik Connie Hedegaard EWEA 2011 konverentsil toimunud pressikonverentsil.

Euroopa Komisjon avalikustas äsja edenemiskava, kuidas muuta järgmise 40 aastaga Euroopa majandus kliimasõbralikumaks ja vähem energiat nõudvaks. Kliimavolinik Hedegaard põhjendas sellekohaseid kõnelusi vajadusega liikuda õiges suunas ning vältida energiasüsteemi liigset sõltuvust fossiilsetest kütustest. "Ma leian, et tuuleenergia tööstusharu mängib siin lähiaastatel väga olulist rolli," lisas ta.

Edenemiskavas leitakse, et aastaks 2050 on võimalik Euroopas peaaegu täielikult lõpetada kasvuhoonegaaside emiteerimine, ning toonitatakse, et keskkonnasäästlikud tehnoloogiad on tuleviku Euroopa majanduse aluseks. Tegevuskava näitab ka kuidas enim heitgaase tekitavad sektorid - elektrienergia tootmine, tööstus, transport, hooned ja ehitus, ning põllumajandus - saavad eelolevatel aastakümnetel üle minna vähese CO2-heitega majandusele.

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) tegevjuht Christian Kjaer juhtis sel nädalal Brüsselis toimunud tuuleenergia konverentsil tähelepanu, et kuna transpordi ja põllumajanduse sektorid eraldavad ka 2050. aastal veel kasvuhoonegaase, siis peab energeetikasektor selleks ajaks olema täielikult üle läinud süsinikuvabade tehnoloogiate kasutamisele. See aga vajab koheseid ja senisest konkreetsemaid otsuseid ning kokkuleppeid ehk teisisõnu täiendavaid õigusakte veel senise Euroopa Komisjoni koosseisu ajal.

"Kuna fossiilkütuste elektrijaamad töötavad 30-45 aastat, siis määravad tänased investeeringute otsused meie energialiikide kasutamise ja süsinikdioksiidi heitkogused aastaks 2050," ütles Kjaer. "See tähendab, et saavutamaks süsinikuvaba energeetika sektorit aastaks 2050, ei tohiks teoorias pärast 2015 aastat süsinikku emiteerivaid elektrijaamu enam ehitada."

Lisa EWEA ettepanekutest Euroopa Liidu energiapoliitikale saab lugeda raportis "EU Energy Policy 2050", mis avalikustati sel kolmapäeval EWEA 2011 konverentsil. EWEA usub, et tuuleenergia üksi võiks 2050. aastal katta 50% EL-i energiavajadusest ning ülejäänud 50% tuleks teistest taastuvenergia tehnoloogiatest.

***

Euroopa Liit on alates 1997 aastast edukalt liikunud taastuvenergia suurendamise ja seeläbi ka kasvuhoonegaaside vähendamise ning energia julgeoleku ja EL riikide konkurentsivõime tõstmise poole. Täna toodab Euroopa umbes 20 protsenti oma elektrist taastuvatest energiaallikatest, järgmiseks kümneks aastaks on püstitatud selge trajektoor suurendamaks see number 34 protsendini, kusjuures 496TWh ehk 14% tarbimisest peaks tulema tuuleenergiast. Meetmed, kuidas sinna jõuda on nii meil kui mujal rakendatud, kuid 2009. aastal vastu võetud taastuvenergia direktiiv näeb ette ka barjääride eemaldamist taastuvenergia arengu teel ning siin on Eestil veel palju ära teha.]]></description>
				<pubDate>Fri, 18 Mar 2011 15:34:49 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/euroopa-kliimavolinik-2050-aastaks-on-100-taastuvenergiast-toodetud-elekter-teostatav/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Uuringu tulemus: 20 MW tuulikud on teostatavad</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/uuringu-tulemus-20-mw-tuulikud-on-teostatavad/</link>
				<description><![CDATA[EWEA 2011 teisel konverentsipäeval Brüsselis tutvustati UpWind projekti tulemusena valminud uuringut, mis näitab, et 20 MW tuulikud on võimalikud ning need võivad kasutusele tulla aastaks 2020. Sellised elektrituulikud aitaksid kaasa meretuuleenergia arengule, pakkudes mitu korda rohkem elektrit madalamate kuludega kui tänased meretuulikud seda teevad.

UpWind ehk vastutuule nimelises projektis kompasid ettevõtted koos teadusasutustega võimalust suurendada elektrituuliku võimsust kuni 20 megavatini, ning selgus, et tuuliku rootori läbimõõt peaks olema umbes 200 meetrit. Olgu võrdlusena toodud, et 5 MW elektrituulikutel on see umbes 120 meetrit. Samas nõuab selline tuulik uut, innovatiivset ja kohandatud disaini, sest viidates projekti ühe eestvedaja -  Jos Beurskensi (Netherlands Energy Research Centre) sõnadele pole 20 MW seadme tootmine lihtsalt tänase 5 MW tuuleturbiini suurendamine. Ning ka viie ja kuue megavatised tuulikud on tegelikult meile veel homne päev, mistõttu võib 20 MW tuulikuid pidada esialgu veel ülehomseks päevaks. Samas tekitas selline ambitsioonikas eesmärk projektipartnerite ühistööna lahendusi, mida juba ka praegu saab tuulikute peal rakendada.  

EWEA prognoosi kohaselt peaks aastaks 2030 meretuulikud tootma pea sama palju kui maismaa tuulikud ning tuuleenergia kokku katma 26-34% Euroopa energiavajadusest.]]></description>
				<pubDate>Tue, 15 Mar 2011 18:06:21 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/uuringu-tulemus-20-mw-tuulikud-on-teostatavad/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Algas üle-Euroopaline tuuleenergia konverents</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/algas-ule-euroopaline-tuuleenergia-konverents/</link>
				<description><![CDATA[Sel aastal Brüsselis peetav Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni aastakonverents EWEA2011 koos näitusega toob kokku 200 ekspert-esitlejat, 430 eksponanti, üle 6000 osaleja ning lugematul hulgal mõttevahetusi, kuhu suunas peaks Euroopa tuuleenergia arenema. Konverentsi avapäeval debateeriti Euroopa energiapoliitika üle ning arutleti, mis juhtub peale 2020. aastat.

Täna on Euroopa Liit koos liikmesriikidega seadnud eesmärgi 2020 aastaks toota 20% oma energiast taastuvatest allikatest ning vähendada CO2 emissiooni 20% võrra. Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Christian Kjaer sõnade kohaselt tegi see otsus Euroopast tuuleenergia teerajaja kogu maailmas ning praeguseks on tuuleenergiast kui keskkonna poliitikast saanud tööstuse poliitika, millel on väga tugev keskkonnakaitse aspekt juures. Samas on Hiina ja USA meist mööda läinud, ning kui Euroopa ei sea kaugemale ulatuvaid sihte, mis oleks ka siduvad, võib tuuleenergeetika sektorit ees oodata stagnatsioon ning innovatsiooni kärbumine. Kümme aastat võib tunduda pika ajana, kuid energeetika mõistes on 2020 aasta juba ülehomme. 

Debatist jäi kõlama, et Euroopa on oma 2020 eesmärgid juba praktiliselt saavutanud. Aga mis saab 2021. aasta jaanuaris? Mis hakkab täitma energiapoliitika vaakuumi ning kuidas peavad käituma investorid ja elektritootjad? Euroopa Parlamendi teaduse, tööstuse ja energeetika komitee aseesinaine Anni Podimata rääkis, et me peame tegema oma järeldused praegustest maailmasündmustest, kus ka kõige paremini ettevalmistunud riik on tuumaelektrijaamadega hädas. "Kui isegi jaapanlased ei saanud sellega hakkama, siis ei ole olemas täielikult turvalist tuumajaama," lausus Podimata.

Debateerijad nõustusid, et Euroopa Liit peaks seadma aastaks 2030 uued eesmärgid. Millised alternatiivid meil on? See debatt peab algama kohe, sest energeetikas ei juhtu midagi üleöö. Või nagu GE Energy taastuvenergia asepresident Victor Abate ütles: “Sa ei saa magama minna esmaspäeval ja ärgata teisipäeval uue seadusraamistikuga, mille mõistmine võtab finantsturgudel aastaid."]]></description>
				<pubDate>Mon, 14 Mar 2011 20:23:20 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/03/algas-ule-euroopaline-tuuleenergia-konverents/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Meretuulepargid ja Ida-Euroopa on Euroopa tuuleenergia uued kasvuallikad</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/meretuulepargid-ja-ida-euroopa-on-euroopa-tuuleenergia-uued-kasvuallikad/</link>
				<description><![CDATA[Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) täna avaldatud andmete kohaselt, mis langevad kokku Euroopa Komisjoni tänase teatisega taastuvenergia rahastamise kohta, suurendati 2010. aastal ELis tuuleenergia tootmisvõimsust 9,3 gigavati (GW) võrra, mille tulemusena kujunes 2010. aasta lõpuks koguvõimsuseks 84 GW.

Kui uute meretuuleparkide tootmisvõimsus kasvas 51% (582 MW-st 2009. aastal 883 MW-ni eelmisel aastal), siis uusi tuuleparke maismaas lisandus 13,9% võrra vähem kui 2009. aastal (8,9 GW võrreldes 2009. aasta 9,9 GW ga).

„Need arvud on hoiatuseks, et me ei saa enesestmõistetavalt suhtuda taastuvenergia rahastamise jätkumisse,” sõnas Christian Kjaer. „Kiiresti on vaja paremaid rahastamisvõimalusi ning Euroopa Liit peab viivitamatult tegutsema, et ta ei kaotaks oma juhtpositsiooni tuuleenergia ja teiste taastuvenergia tehnoloogiate valdkonnas. Tänane komisjoni sõnavõtt taastuvenergia rahastamise osas on algus, juhul kui komisjon otsustab kiiresti hakata järgmiseks ka oma ettepanekuid realiseerima.”

Võrreldes 2009. aastaga jäi uute tuuleelektrijaamade koguinvesteeringute maht samaks (13 miljardit eurot) just avamere-tuuleenergia lisandunud tootmisvõimsuse suurema osakaalu tõttu.

Kui vaadata nii maismaa kui meretuuleparke koos, siis oli 2010. aasta võimsuse kasv (9,3 GW) 9% võrra väiksem 2009. aasta võimsuse kasvust (10,5 GW).

„Märkimisväärne kasv Rumeenia, Poola ja Bulgaaria maismaa tuuleenergia turgudel ei suutnud katta Hispaania, Saksamaa ja Ühendkuningriigi uute maismaa tuuleparkide vähenenud lisandumist. Avamere tuuleenergia turu tugevat arengut vedasid Ühendkuningriik, Taani ja Belgia,” ütles Christian Kjaer, EWEA tegevdirektor.

Taastuvenergia turu koguvõimsus, hõlmates tuule-, päikese-, hüdro- ja biomassi energiat, ulatus 2010. aastal rekordiliste tasemeteni, kasvades 31% (2009. aasta 17,5 GW-lt 22,6 GW-le 2010. aastal). Kõikidest uutest elektrijaamadest moodustasid taastuvenergia elektrijaamad 41%.

Tuulepargid moodustasid 2010. aastal 17% uutest elektrijaamadest ning see oli esimene kord alates 2007. aastast, kui EL ei paigaldanud tuuleelektrijaamu teistest elektrijaamadest rohkem. EL jätkab kütteõlidel ja aatomienergial põhineva elektritootmise vähendamist, kahandades seda rohkem kui uusi juurde ehitab. Kuid siiski, 2010. aasta oli teine kord alates 1998. aastast, kui EL käivitas rohkem uusi kivisöe elektrijaamu kui vanu sulges. Gaasi võimsust kasvatati eelmisel aastal 28 GW võrra, võrreldes 2009. aasta 6,6 GW ga. Gaasi osakaal 2010. aastal lisandunud energiavõimsuste kogumahus oli 51%.

2010. aasta lõpuks lisatud elektrituulikud toodavad tavapärase tuulekiirusega aastal 181 TWh elektrit (varem 163 TWh), kattes 5,3% ELi elektritarbivusest (4,8% 2009. aastal).]]></description>
				<pubDate>Mon, 31 Jan 2011 17:07:44 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/meretuulepargid-ja-ida-euroopa-on-euroopa-tuuleenergia-uued-kasvuallikad/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia tootmine kasvas mullu oluliselt</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/tuuleenergia-tootmine-kasvas-mullu-oluliselt/</link>
				<description><![CDATA[Mullu tootsid elektrituulikud Eestis põhivõrgu ettevõtte Eleringi andmetel 276 GWh rohelist elektrit, mis on 44% rohkem kui 2009. aastal toodetud 191 GWh. Olulise tõusu põhjustasid 2009. aasta teisel poolel Aulepas, Vanakülas ja Toomas ning eelmisel aastal Virtsus lisandunud uued tuulepargid. 

Taastuvenergia ja tõhusal koostootmise režiimil toodetud elektri toetusteks maksti eelmisel aastal 711,3 miljonit krooni (ligi 45 miljonit eurot). Tuulikutele maksti toetusi 128 miljonit krooni (8,2 miljonit eurot), mis on 18% kogu taastuvenergia toetustest. 

Taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaal kokku suurenes 2010. aastal enam kui 76% võrra 862 GWh-ni, moodustades kogu Eesti elektritarbimisest ligi 10 %. Aasta tagasi oli sama number 6%.

Eleringi prognooside kohaselt on 2011. aastal oodata tuuleelektrienergia kasvu 340GWh-ni. Täna on elektrituulikuid installeeritud Eestis  ~149MW võimsuses. Eelmisel aastal lisandus vaid üks tuulepark - 6,9MW Virtsu III.]]></description>
				<pubDate>Wed, 26 Jan 2011 13:02:57 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/tuuleenergia-tootmine-kasvas-mullu-oluliselt/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Abiks lähenevatele valimistele</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/abiks-lahenevatele-valimistele/</link>
				<description><![CDATA[Sel nädalal avalikustatud interneti tööriist Valijakompass 2011 aitab inimestel oma valimisotsustes keskenduda poliitika sõlmküsimustele ilma meediamürata. Et üks oluline võtmeküsimus ühiskonna jaoks on energeetika, siis teeme järgnevalt ülevaate erakondade sellekohastest seisukohtadest.



Väide/erakonna vastus
IRL
Kesk-
erakond
Kristlikud
demokraadid
Eestimaa
Rahvaliit
Eestimaa
Rohelised
Reformi-erakond
Sotsiaal-demokraatlik erakond


Madalama elektrihinna huvides tuleb vähendada taastuvenergia toetusi
Nõustun
täielikult
Pigem
nõustun
Pigem
nõustun
Pigem ei
nõustu
Pigem ei
nõustu
Nõustun
täielikult
Pigem ei
nõustu


Eesti energeetilise sõltumatuse
suurendamiseks tuleb Eestisse ehitada tuumaelektrijaam
Pigem
nõustun
Nõustun
täielikult
Nõustun
täielikult
Nõustun
täielikult
Ei nõustu
üldse
Nõustun
täielikult
Neutraalne


]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/abiks-lahenevatele-valimistele/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Vestas võitis maineka energiaauhinna</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/vestas-voitis-maineka-energiaauhinna/</link>
				<description><![CDATA[Eelmisel nädalal Abu Dhabis toimunud World Future Energy Summit konverentsil anti üle ka selleaastane Zayed Future Energy Prize nimeline auhind, mis on tunnustus tulevikuenergia küsimustes märkimiväärse panuse tegijale. Seekord oli maineka auhinna ja 1,5 miljoni dollari preemia saajaks Taani tuulikutootja Vestas oma väljapaistvate algatuste eest tuuleenergias. Vestase tegevjuht Ditlev Engel võttis auhinna liigutatult vastu ning annetas selle täies ulatuses kohe edasi.

Zayed tulevikuenergia auhinna žürii esimees, endine Nobeli rahupreemia laureaat ja ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) esimees Dr RK Pachauri kinnitas Vestast vastavat täielikult auhinna kolmele kriteeriumile, milleks on innovatsioon, juhtimine ja pikaajaline visioon. "Üle 30 aasta on Vestase turbiinid olnud sektori ühed kõige uuenduslikumad kogu maailmas. Mitte ainult ei ole äriühing - peaaegu üksi - olnud teerajaja tuuleenergia tööstuses, vaid olnud ka samaaegselt edukas vaatamata asjaolule, et nad asuvad väikeses riigis," selgitas Dr RK Pachauri. Ta rõhutas ka, et Vestas on näidanud tublit juhirolli vaatamata mitmetele takistustele ettevõtte 31-aastase ajaloo jooksul, ning see on viinud Vestas taastuvenergia valdkonna tippu.

Vestas annetas pool võidetud preemiast uuele mittetulundusühingule WindMadeTM, mille asutasid Vestas koos UN Global Compact, WWF, GWEC, Bloomberg, LEGO ja PwC. Ülejäänud 750,000 dollarit andis Vestase juht Ditlev Engel võrdsetes osades edasi finaalis neljandale, viiendale ja kuuendale kohale jäänutele ning palus, et see kasutataks tegevusele, mis toetab saaja arengut taastuvenergias.

Zayed autasu on välja antud kolmel korral: esimene võit läks Bangladeshi mehele, kes pani aluse maapiirkondades elavatele naistele mõeldud päikesepaneelide püsitatamise treeningprogrammile ning teine auhind läks mullu autofirmale Toyota uue põlvkonna täishübriidajamiga sõiduauto Toyota Prius väljaarendamise eest.]]></description>
				<pubDate>Mon, 24 Jan 2011 13:47:03 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/vestas-voitis-maineka-energiaauhinna/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Meretuuleparkide aastane juurdekasv suurenes 2010. aastal 51%</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/meretuuleparkide-voimsus-kasvas-2010-aastal-51/</link>
				<description><![CDATA[Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) avaldas täna avamere tuuleenergia tööstusharu peamised arengusuunad ja statistika, mille kohaselt ehitati Euroopas 2010. aastal meretuulikuid võrreldes eelnenud aastaga rekordilised 51% rohkem. Kokku paigaldati mullu Euroopa viie riigi üheksasse meretuuleparki 308 uut tuulikut koguvõimsusega 883 megavatti (MW). 

Huvitav oli 2010. aasta ka meretuuleparkide finantseerimise seisukohalt. Nimelt kasutavad kaks suurt projektipõhiliselt rahastatud meretuuleparki (Thornton Bank C-Power - 325 MW ja Trianel Wind Farm Borkum West II - 200 MW) 5 MW või suurema võimsusega turbiine, mis näitab finantsasutuste valmisolekut rahastada ka suuri tuulikuid. Positiivne trend on ka uute investorite - pensionifondide - sisenemine meretuuleparkide finantseerimisesse. Lisaks tõi 2010 aasta kaasa rea investeerimisteateid suurtelt energiaettevõtetelt, kes otsustasid antud sektoris oma kandepinda laiendada.

Kokku on Euroopas täna 1136 tuulikut koguvõimsusega 2964 MW, mis töötavad merevetes ning toodavad tavalisel tuuleaastal umbes 11,5 teravatt tundi (TWh) elektrienergiat - see on võrreldav 2,9 miljoni Euroopa keskmise majapidamise tarbimisvajadusega.

EWEA "European offshore wind industry - key trends and statistics 2010" põhjalik ülevaade näitab, et nii Euroopa kui ka maailma turuliider avamere tuuleenergia arendamises on Suurbritannia, kus on täna paigaldatud meretuulikuid 1341 MW ulatuses. Suurbritanniale järgnevad Taani (854 MW), Holland (249 MW), Belgia (195 MW), Rootsi (164 MW), Saksamaa (92 MW), Iirimaa (25 MW), Soome (26 MW) ning Norra (2,3 MW).

EWEA prognoosi kohaselt jätkub meretuuleparkide kiire kasv ka 2011. aastal, mil liidetakse võrku eeldatavasti 1000 kuni 1500 MW uusi avamere tuulikuid. Kümme meretuuleparki on praegu ehitamisel ning EWEA uuring näitab, et Euroopas on kokku 19 000 MW võimsuses selliseid meretuulepargi arendusprojekte, kus kõik vajalikud load juba hangitud.]]></description>
				<pubDate>Thu, 20 Jan 2011 12:36:13 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/meretuuleparkide-voimsus-kasvas-2010-aastal-51/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kristiina Rebane: Pesumasin lärmab kõvemini kui tuulegeneraator</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/kristiina-rebane-pesumasin-larmab-kovemini-kui-tuulegeneraator/</link>
				<description><![CDATA[Delfi, Kristiina Rebane. 08.01.2011

Sotsiaalminister avaldab meedias arvamust, et tuuleenergeetika toodab inimesele ohtlikku mürasaastet ja tuulikuid ei tohiks paigutada inimasustusele lähemale kui kaks kilomeetrit. Paraku näitab minister selle seisukohaga vaid oma pinnapealseid teadmisi teemast ja võimetust näha terviseprobleeme laiemalt.

Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Parandame mõned ministri möödalaskmised ära.

1. Väide, et tuulegeneraatorid teevad suuremat lärmi, ei vasta tõele. Kaasaegsed generaatorid tekitavad sama palju või isegi vähem heli kui tavaline pesumasin. Ometi ei soovi keegi kehtestada pesumasinale kahekilomeetrist ohutusraadiust. Või kui numbritest rääkida, siis tuulegeneraatori müratase on umbes 40dB ja pesumasina oma umbes 60dB. Liiatigi tekitab ka iga puu tuule käes päris palju müra, kas peaksime seepärast kõik lagedaks raiuma?

2. Lisaks suurtele tuuleparkidesse ehitatud tuulikutele eksisteerib ka hulk kodutarbijale mõeldud tuulegeneraatoreid. Kas peaksime siis asja nii mõistma, et kui tahame kodumajale tuulegeneraatorit paigaldada, siis peame sellegi majast kahe kilomeetri kaugusele paigutama?

3. Tuulikute tekitatav heli ei suuda kunagi tekitada samas mahus tervistkahjustavat saastet, kui suured elektrijaamad Ida-Virumaal. Mingil põhjusel kiputakse unustama, millised on õhusaaste tagajärjel tekkinud tervisekahjustused ja kui palju maksumaksja raha täna kulutatakse nende ravile. Seega kas peaksime eelistama suitsevat korstnat tuulegeneraatorile?

4. Kuigi Eesti on suhteliselt madala asustustihedusega, ei leidu siin kohti, kus kahe kilomeetri raadiuses inimasustus täielikult puuduks ja kuhu saaks reaalselt ka midagi ehitada. Seega jääks kahe kilomeetri nõude puhul ainsaks võimaluseks tuulegeneraatorite ehitamiseks meri.

5. Globaalsete ja Euroopa Liidu kliimakokkulepete tõttu peame lähema kümne aasta jooksul taastuvenergia osakaalu Eestis oluliselt tõstma, mistõttu peaks lähiaastatel installeeritavate tuulegeneraatorite (aga ka teiste taastuvallikast energia tootmist võimaldavate seadmete) hulk pigem kasvama, mitte kahanema või samale tasemele jääma. Taastuvenergeetika hoogne arendamine parimaid kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades ning põlevkivienergeetika osakaalu oluline vähendamine on nii majanduse konkurentsivõime kui ka inimeste tervise huvides.

Niisiis, võtame asja kokku. Valimiste eel on muidugi oluline poliitikamaastikul silma paista ning oma vaadete ja seisukohtade esitamine väga tervitatav. Siiski ei tohiks seda teha teemadel, mille kohta tegelik teadmine puudub või on koolikeeles kasin või mitterahuldav. Liiatigi on piinlik kuulda ministri suust seisukohta, kus kaalukausile pannakse Ida-Virumaa elanike tervis ja teiste piirkondade põhjendamatud hirmud.

Autor töötab Kliima- ja Energiaagentuuris.]]></description>
				<pubDate>Mon, 10 Jan 2011 09:25:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/kristiina-rebane-pesumasin-larmab-kovemini-kui-tuulegeneraator/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Euroopa ületab 2020 aastaks 20% taastuvenergia eesmärgi</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/euroopa-uletab-2020-aastaks-20-taastuvenergia-eesmargi/</link>
				<description><![CDATA[Justin Wilkes, Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon

Kõik 27 EL riiki on nüüdseks Euroopa Komisjonile oma taastuvenergia tegevuskavad esitanud. Oleme Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioonis (EWEA-s) neid plaane alanüüsinud ning ootuspäraselt näitavad tulemused, et EL tervikuna täidab aastaks 2010 oma 20% taastuvenergia eesmärgi.  

Vaadates 27 taastuvenergia tegevuskava ühiselt on näha, et EL riigid loodavad saavutada 20,7% taastuvenergia osakaalu energiatarbimises.

See tähendab, et aastaks 2020 toodetakse 34% elektrist taastuvenergia allikatest, sealjuures 14% tuleb tuuleenergiast, mis muudab tuule suurimaks taastuvenergia ressursiks Euroopas.

Vaid kaks EL riiki – Itaalia ja Luksemburg – kavatsevad oma eesmärgid saavutada nn koostöö mehhanismide kaudu taastuvenergiat importides. Kõik teised riigid hoolitsevad selle eest, et investeeringud uutesse energiatehnoloogiatesse tehakse omal maal, vähendades sealjuures kasvuhoonegaase, parandades varustuskindlust, ning luues töökohti enda elanike jaoks. 

Eelnevast saab järeldada, et enamik EL riike mõistab, millist kasu toob tuuleenergia rakendamine kohalikul tasandil.]]></description>
				<pubDate>Wed, 05 Jan 2011 11:55:54 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2011/01/euroopa-uletab-2020-aastaks-20-taastuvenergia-eesmargi/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Soome hääletab taastuvenergia toetuste üle</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/12/soome-haaletab-taastuvenergia-toetuste-ule/</link>
				<description><![CDATA[Teisipäeval, 07.detsembril läbis Soome parlamendis esimese lugemise seadus, mis kehtestab järgmisest aastast toetused taastuvatest energiaallikatest toodetavale elektrienergiale. 

Eelnõu järgi 01.01.2012 kehtima hakkava seadusega toetatakse nii biogaasil ja puitkütustel kui ka tuuleenergia põhinevat elektrienergia tootmist. Tuuleenergia puhul tagab loodav toetussüsteem tootjale 12 aasta vältel fikseeritud müügihinna 83,5 €/MWh. Motiveerimaks tuuleenergia võimalikult kiiret lisandumist kehtestatakse enne 2015 tööd alustavatele tuuleelektrijaamadele veelgi soodsam tariif - 105,3 €/MWh. Nimetatud hinda saab tuuleelektri tootja esimesed kolm aastat ning peale seda jätkub üheksa aasta vältel tavatariifi maksmine.

Soome on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse tõsta aastaks 2020 taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 38 protsendini. See nõuab taastuvenergia tootmise suurendamist 38 TWh võrra, kus tuuleenergia osakaal moodustab 6TWh. Sel nädalal Soome parlamendis hääletataval toetuste eelnõul on keskne roll riigi taastuvenergia eesmärkide saavutamisel. Teine lugemine on eeldatavasti sel reedel.  ]]></description>
				<pubDate>Thu, 09 Dec 2010 09:52:40 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/12/soome-haaletab-taastuvenergia-toetuste-ule/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Euroopa Komisjon: tuuleparke ei saa Natura 2000 aladel välistada</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/12/euroopa-komisjon-tuuleparke-ei-saa-natura-2000-aladel-valistada/</link>
				<description><![CDATA[Hiljuti võttis Euroopa Komisjon vastu juhendmaterjali, mis annab EL riikidele ja nende kohalikele omavalitsustele selge juhise kuidas tagada Natura 2000 aladele tuuleparkide rajamine kooskõlas EL Lindude ja Eluslooduse direktiividega.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Uued suunised annavad liikmesriikidele ja ettevõtjatele selguse, kuidas rajada tuuleparke kooskõlas Natura 2000 nõuetega. Õigusakte ega poliitikat ei muudeta, vaid selgitatakse üksnes juba kehtivaid seadusi. Meie eesmärk on tagada, et taastuvenergia eesmärgid saavutatakse nii, et järgitakse täiel määral liikide kaitset käsitlevaid ELi seadusi.”

Võrreldes inimeste teiste tegevustega on tuuleenergia üldine mõju lindudele, nahkhiirtele ning teistele eluslooduse osadele ja nende looduslikele elupaikadele väga väike. Juhendmaterjal märgib selgelt, et "uuringud toestavad, et tuule abil toodetud energiaühik on loodusele palju vähem kahjulik kui fossiilsete kütuste või tuumaenergia abil toodetu." Võimalikke keskkonnamõjusid Natura 2000 aladel saab vältida ja minimeerida hoolika planeerimise ja tuulikute paigutamise ning leevendus-ja kompensatsioonimeetmete kasutamisega. Selliseid arendusprojekte on vaja aga igal üksikul juhul eraldi hinnata.

Seega ei tule valida loodusliku mitmekesisuse ja tuuleenergia arendamise vahel. Looduskaitsel ja tuuleenergial on sarnased eesmärgid – tagada jätkusuutlik tulevik ja vähendada inimeste mõju keskkonnale.

Taust 
Allikas: Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa on seadnud eesmärgiks, et 2020. aastaks peab 20% siin tarbitavast energiast pärinema taastuvenergiaallikatest. Selle eesmärgi saavutamisel on pandud suured lootused tuuleenergiale. Samuti aitab tuulenergia tootmise arendamine vähendada oluliselt kasvuhoonegaaside ja muude õhusaasteainete heidet ning elektrienergia tavapärase tootmisega seotud magevee tarbimist. Viimasel kümnel aastal on tuuleenergia osakaal kiiresti tõusnud. 2009. aastal moodustas see 4,8% elektrienergia kogutarbimisest ELis ning on oodata, et 2020. aastaks see osakaal kolmekordistub.

Natura 2000 on kogu ELi kattev ökoloogiline võrgustik, mis hõlmab ligikaudu 26 000 ala 27 liikmesriigis. Võrgustik loodi 1992. aasta loodusdirektiiviga ning see katab peaaegu 18% ELi maismaast. Võrgustiku eesmärk on tagada bioloogilise mitmekesisuse poolest väärtuslike alade kaitse ja jätkusuutlik kasutamine ning Euroopa väärtuslikemate ja enim ohustatud liikide ja elupaikade pikaajaline säilimine. Natura 2000 ei ole rangete looduskaitsealade süsteem, kus kogu inimtegevus on välistatud. Kuna võrgustikku kuuluvad kindlasti ka looduskaitsealad, jääb enamik maast ka tulevikus tõenäoliselt eraomandisse ning rõhku hakatakse panema nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult jätkusuutliku maakorralduse tagamisele.]]></description>
				<pubDate>Wed, 01 Dec 2010 08:15:02 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/12/euroopa-komisjon-tuuleparke-ei-saa-natura-2000-aladel-valistada/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleparkide naabrid peavad tuuleenergia tootmist vajalikuks</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/tuuleparkide-naabrid-peavad-tuuleenergia-tootmist-vajalikuks-2/</link>
				<description><![CDATA[Saar Poll OÜ ja Adepte Ekspert OÜ poolt läbiviidud küsitlus tuuleparkide lähedal elava elanikkonna seas näitas Läänemaal, et 74% ehk enamik vastajatest peab tuuleenergia tootmist Eestis vajalikuks. Äsja avaldatud raportist "Läänemaa tuulikuparkide mõjud lähialade elanikele" saab lugeda, et keskmisest enam (80% või rohkem) on sel viisil arvavaid inimesi meessoost, kuni 50-aastaste, kõrghariduse ja Esivere tuuleparkide lähistel elavate inimeste seas.

Uuringust selgus ka, et kuigi tuuleenergia tootmist peetakse vajalikuks, ei pruugita oma elukoha läheduses tuuleparkidesse siiski soosivalt suhtuda - 44% on neile vastu ning 36 suhtub neisse erapooletult.

Nelja lääne maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu raames teostatud uuringusse hõlmati Aulepa, Esivere ja Virtsu tuulepargid ning uuringu käigus teostati nii nimetatud tuuleparkide lähedal elavate inimeste arvamusküsitlus kui ka tuuleparkide müra ja varjutuse modeleerimine.]]></description>
				<pubDate>Tue, 30 Nov 2010 09:10:02 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/tuuleparkide-naabrid-peavad-tuuleenergia-tootmist-vajalikuks-2/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia toodang tegi taas hüppelise kasvu</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/tuuleenergia-toodang-tegi-taas-huppelise-kasvu/</link>
				<description><![CDATA[Tuulikute toodang moodustas Eleringi teatel oktoobrikuus 32,7 GWh, mis eelmise kuuga võrreldes on teinud taas kord hüppelise kasvu, olles ligi 16,7% kõrgem, kui seda oli septembrikuu tuuleenergiast toodetud elektrienergia kogus. Augustiga võrreldes on kasv olnud pea kahekordne, ligi 86% ja eelmise aasta oktoobriga võrreldes on toodangu kasv 40%.Selle aasta kümne kuuga on tuulikud tootnud kokku 213 GWh, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kus toodeti 145,6 GWh, on kasv olnud märkimisväärne, ligi 46,3%. Taastuvenergiast toodeti oktoobris kokku 83,9 GWh elektrienergiat.]]></description>
				<pubDate>Mon, 29 Nov 2010 09:50:05 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/tuuleenergia-toodang-tegi-taas-huppelise-kasvu/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Valitsus kinnitas taastuvenergiat toetava tegevuskava</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/valitsus-kinnitas-taastuvenergiat-toetava-tegevuskava/</link>
				<description><![CDATA[Vabariigi Valitus võttis vastu taastuvenergia tegevuskava, mis on ühteaegu raport Euroopa Liidu komisjonile näitamaks, mida riik on seni taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamiseks teinud, kui ka plaan, millega tagada 2020. aastaks 25% taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises. Tegevuskava näeb ette rida toetavaid meetmeid taastuvenergiat kasutatavatele elektrijaamadele, sealhulgas neid samu, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib praegu elektrituruseaduse muutmise kaudu vähendada.

Tegevuskava näeb ette taastuvenergia toetuste maksmist 84 senti ühe kilovatt-tunni elektrienergia eest, sealjuures on tuuleparkidel toetust võimalik saada kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest. See tähendab, et tulevikus peavad tuuleenergia tootjad hakkama saama osa aastast ilma toetuseta, sest aastaks 2020 võiks antud meetme raames toodetud tuuleenergia hulk ulatuda kuni 1400 GWh, mis vastab umbes 500MW tuuleenergia võimsusele.

Lisaks näeb tegevuskava tuuleelektri tootmist arendava meetmena investeeringutoetusi, mille vahendid tulevad koostöömehhanismide rakendumisel teiste riikidega. Sellisel moel oodatakse aastaks 2020 Eestisse 100MW tuuleenergia lisavõimsuse tekkimist.

Täiendavalt 600MW maismaa tuuleparkidele on tegevuskava määratlenud ka meretuuleparkide ehitamise võimsuses kuni 500MW tingimusel, et leitakse vahendid investeeringute toetamiseks ilma tarbijatele lisatariifi kehtestamata ehk koostöös teiste riikidega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi leheküljelt võib lugeda, et edaspidi hakkab taastuvenergia osakaalu suurendamisele suunatud Vabariigi Valitsuse tegevus arvestama Eesti taastuvenergia tegevuskava.]]></description>
				<pubDate>Thu, 25 Nov 2010 15:19:27 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/valitsus-kinnitas-taastuvenergiat-toetava-tegevuskava/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergeetika kolm märksõna Eleringi juhilt</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/tuuleenergeetika-kolm-marksona-eleringi-juhilt/</link>
				<description><![CDATA[Postimehe 22.11.2010 lehes tõi Eleringi juht Taavi Veskimägi arvamusloos "Väga kindel või odav elekter" välja energeetika tänaste võtmevaldkondade ja põhiküsimuste sõnastiku, millest avalikus arutelus võiks abi olla. Kolm märksõna on Eesti põhivõrguettevõtte juhilt saanud ka tuuleenergeetika valdkond:

	84 s/KWh subsiidiumi ja 600 GWh maksimaalse mahu juures, arvestades praegust turuhinda, pannakse Eestis püsti nii palju tuuleelektrijaamasid, kui meil on vaja taastuvenergia eesmärkide täitmiseks.
	Eesti taastuvenergia toetuste põhiselt ei tule kunagi avamere-tuuleelektrijaamasid, need saavad tulla ainult tuginedes rohelisusega kauplemise süsteemi töölehakkamisele vms.
	Elektrisüsteemiga on tehniliselt võimalik tuulikute tootmist piiramata, Estlink 2 ja toimiva bilansituru olemasolul liita praeguse toetusetaseme juures kõik tuulikud, mis on majanduslikult tasuvad.
]]></description>
				<pubDate>Tue, 23 Nov 2010 11:50:14 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/tuuleenergeetika-kolm-marksona-eleringi-juhilt/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Kutse üliõpilastele: tuuleenergia projektijuhtimise magistriprogramm Gotlandil</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/kutse-uliopilastele-tuuleenergia-projektijuhtimise-magistriprogramm-gotlandil/</link>
				<description><![CDATA[Tuuleenergia klaster kutsub kõiki tuuleenergiast huvitatud üliõpilasi kuulama Gotlandi ülikooli näidisloengut tuuleparkide optimeerimisest ning saama lisainfot välisülikooli tuuleenergia projektijuhtimise magistriprogrammi kohta:
1. detsembril kell 14.00
Tallinna Tehnikaülikoolis
(Ehitajate tee 5, Ruum VII - 422)

Gotlandi ülikooli tuuleenergia programmi direktor ja dotsent Stefan Ivanell annab loengu teemal “Optimization of large wind farms and wind power project management program at Gotland University”.

Osavõtuks vajalik eelregistreerimine hiljemalt 29.novembriks e-posti aadressil: klaster@tuuleenergia.ee
Lisainfo: 372 6 396 675]]></description>
				<pubDate>Fri, 19 Nov 2010 11:30:45 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/kutse-uliopilastele-tuuleenergia-projektijuhtimise-magistriprogramm-gotlandil/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Miljardiline tüng viie sendi pärast?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/miljardiline-tung-viie-sendi-parast/</link>
				<description><![CDATA[

Rainer Aunpu, AS Mainor juhatuse esimees.

Aasta 2002. Nii mõnigi keskkonnasõber, ärimees ja poliitik piilub Saksamaa poole ja veeretab peas mõtet samasugusest rohelisest energiast, täpsemalt tuuleenergiast. Kes mõtleb keskkonnale, kes loodetavale kasumile.

Kes proovib leida võimalusi, kuidas leida uusi võimalusi Eesti energiasõltumatuseks.

Julgemad võtavad südame rindu ning Virtsu ja Torgusse kerkib kokku viis tuulikut. Kolm aastat hiljem kerkib juurde veel 18 tuulikut. Päris täpselt ei tea veel keegi, kas ja kuidas asi ära tasub, ent südimad on asunud proovima.

Viis aastat pärast esimeste tuulikute kerkimist kinnitab Eesti riik seadusega taastuvenergia ja koostootmisjaamade toetused 12 aastaks alates elektrijaama käivitamisest. Toetuste mõte on soodustada investeeringuid Eesti elektrimajandusse selleks, et mitmekesistada Eesti energiaportfelli ja suurendada sõltumatust — et Eestil oleks parem. Teisalt riik ise nii suuri investeeringuid teha ei suudaks.

„Pacta sunt servanda“ – see Rooma õigusest pärit põhimõte ütleb, et võetud kohustused tuleb täita. See tähendab, lubadusi tuleb pidada, saati siis veel, kui need lubadused on kinnitatud seadusega. See tähendab ka seda, et investeerijal on õigustatud ootus toetuste saamise suhtes. Kui õigustatud ootused ühel hetkel kahtluse alla pannakse, tähendab, et sellesse valdkonda, sellesse riiki investeerimine ei pruugi olla hea mõte, kuivõrd tegemist on ebastabiilsete tingimustega.

Paraku tahab hakata toimivat süsteemi lõhkuma just Eesti riik, kui majandusminister ja konkurentsiameti juht räägivad vajadusest senist taastuvenergia toetust vähendada poole võrra. Populaarne on avalikkusele öelda, et seeläbi saame elektri hinna viis senti odavamaks.

Ma ei tahaks taas The Economistist lugeda artiklit väikese Eesti klannimajandusest ning kriitikast siinse investeerimiskeskkonna suhtes nagu mõne päeva eest. Kuid seda ei saa asjade praeguse käigu korral sugugi välistada. Me saeme oksa, millel istume.

Investorite motivatsioon sõltub nimelt suuresti eeldustest, mis neile seaduste ja regulatsioonidega loodud on ning ootustest nende tingimuste stabiilsusest. Seadusandluse ebastabiilsus pole kasulik kellelegi. Me võime kärpida toetusi, vastupidiselt investorite ootustele ning luua tarbijale sellega väiksema elektriarve. Pikemas perspektiivis on selline käitumine aga lühinägelik.

Regulatsioonide stabiilsus on näitaja, mis mõjutab riigiriski ehk tõenäosust, et riigi arengus toimuvad mitteoodatud majanduslikud sündmused või muudetakse “mängureegleid”, st seadusandlust ja poliitilisi otsuseid. Riigirisk on laenude eest nõutava intressimäära üks osa, mis tähendab, et tulevikus tuleb nii era- kui välisinvesteeringute eest tasuda kõrgemat tasu. Ka see ei jää tarbija elektriarvel kajastumata ning lühiajaline odavam hind võib asenduda sootuks kallima elektrihinnaga.

Konkurentsiameti ja valitsuse üks suurimaid argumente toetuste vähendamise kaitseks on seniste taastuvenergiatootjate suured kasumid. Kasumid sõltuvad aga turu olukorrast. Et elektriturg on avatud, mõjutavad elektri hinda ka meie naabrid, mis tähendab, et kui Soomes käivituvad tuumajaamad ja Põhja-Euroopa hüdrojaamadel on edukas aasta, langeb elektri hind praegu börsil olevast oluliselt madalamaks.

Seadusega sätestatud toetused olid pangale garantiiks, kui investeeringutele laenu taotleti ning võimaliku toetuste vähendamise korral kerkib küsimus, kes peaks maksma kinni pangagarantii muutuse. Ja kes suudab edaspidi siia investoreid meelitada, kui kasumi teenimises nähakse õigustust seadusega lubatust taganeda?

Elektriturg on olnud avatud vaid pool aastat, mis on hinnaprognooside teostamiseks ütlemata lühike aeg. Tuuleenergia on juhuslik — see tähendab, et me ei saa sajaprotsendilise täpsusega prognoosida, millal, kus ja kui palju teda on.

Selge on see, et parimad asukohad on juba võetud ning nende tootlikkus on seega paratamatult suurem kui tuuleparkidel, mis veel kerkida võiks. Samas on esimestesse tuuleparkidesse investeerijate risk olnud samuti suurem, kuivõrd tegemist oli Eesti tingimustes uue asjaga. Ka ei ole me veel näinud erinevaid turusituatsioone, mille pealt saaks teostada adekvaatset analüüsi.

Eestis on praegu 150 MW ulatuses tuuleenergiat, millest iga megavati kohta on investeeringuid umbes 20 miljonit krooni. Lühike arvutus näitab, et Eestisse on investeeritud ligikaudu 3 miljardit krooni. Need investeeringud ei ole ennast ära tasunud kohe. Vaatamata sellele, et avalikkuses räägitakse tasuvusest 5-6 aasta jooksul, tuleb meeles pidada, et investoril on see aeg pea viis aastat pikem — just nii kaua võtab aega elektrijaama ehitamine ja planeerimine, testimine ning Eleringilt heakskiidu saamine.

Küsimuseks on pigem see, kas on mõtet toetada ebaefektiivseid jaamu. Esmalt tuleks aga anda aega, turusituatsiooni pikemalt jälgida ning asjaosalistega erinevad võimalused läbi arutada. Praegune toetuste vähendamise „kampaania“ on lühinägelik ja nii riigi kui tegelikult ka tarbija huvidele kahjulik. Lõppkokkuvõttes käib jutt kuni viiest sendist kWh kohta, mis pole säärane suurusjärk, mille nimel tasuks Eesti veel hea rahvusvaheline maine ära rikkuda.

Arvamusartikkel ilmus Delfi, 16.11.2010]]></description>
				<pubDate>Thu, 18 Nov 2010 13:22:50 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/miljardiline-tung-viie-sendi-parast/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergeetika investeeringutoetuse infopäev</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/tuuleenergeetika-investeeringutoetuse-infopaev/</link>
				<description><![CDATA[25. novembril kell 11 toimub KIK'i 6. korruse saalis (Narva mnt 7A, Tallinn) teabepäev, kus tutvustatakse meetme Tuult energiaallikana kasutava elektritootja investeeringute toetus toetusvõimalusi ja taotlemiseks vajalikke tegevusi.

Teabepäeval osalemiseks on vajalik eelregistreerumine e-postil siim.umbleja@kik.ee]]></description>
				<pubDate>Thu, 11 Nov 2010 13:23:40 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/tuuleenergeetika-investeeringutoetuse-infopaev/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>EWEA: Iga 1$ taastuvenergia toetuse kohta rohkem kui 5$ fossiilsete kütuste toetust</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/ewea-iga-1-taastuvenergia-toetuse-kohta-rohkem-kui-5-fossiilsete-kutuste-toetust/</link>
				<description><![CDATA[Kristjan Kjaer, Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht.

Eile Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency - IEA) poolt avaldatud "2010 World Energy Outlook" peaks lõplikult välja juurima müüdi, et taastuvenergia on toetustest sõltuv.

"Fossiilse kütuse subsiidiumid ulatusid 2009. aastal 312 miljardi dollarini," ütles IEA, samas taastuvenergia sai agentuuri andmetel samal aastal vaid 57 miljardit dollarit "riiklikku toetust".

Teisisõnu, taastuvenergiale maksti ainult 1 dollar iga  5-6 dollari kohta, mis eelmisel aastal läks fossiilkütustele.

IEA prognooside kohaselt suureneb taastuvenergia riiklike toetuste summa aastaks 2035 kuni 205 miljardi dollarini. Kuigi veerandsaja aasta pärast, on see ikka vähem kui kaks kolmandikku summast, mis täna fossiilkütustele jagatakse.

Ajal, mil eelarveid tuleb tõsiselt kärpida oleks valitsustel mõistlik loobuda miljardite dollarite kulutamisest nii fossiilkütuste kui ka tuumajaamade subsideerimise peale. See omakorda tähendaks vähemate toetuste vajadust uute, arukamate ja keskkonnasõbralikumate energiatehnoloogiate nagu tuuleenergia peale.]]></description>
				<pubDate>Wed, 10 Nov 2010 10:08:17 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/ewea-iga-1-taastuvenergia-toetuse-kohta-rohkem-kui-5-fossiilsete-kutuste-toetust/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Turuosalised: taastuvenergia toetuste eelnõu on puudulik</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/turuosalised-taastuvenergia-toetuste-eelnou-on-puudulik/</link>
				<description><![CDATA[Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ), Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA) ning hüdroenergia ettevõtteid ühendav MTÜ Eesti Veskivaramu leiavad, et taastuvenergia toetuste põhjendamatu kärpimisega tekib Eestil probleeme rohelise energia tarbimiseesmärkide täitmisega. Taastuvenergia toetuste uuendatud seaduseelnõu on koostatud Konkurentsiameti analüüsi ekslike järelduste põhjal. Eelnõus ei võetud arvesse turuosaliste mõistuspäraseid muudatusettepanekuid, teatasid ühisavalduses ühingud, kuhu kuuluvad ettevõtted on viimasel kolmel aastal investeerinud taastuvenergiasse ligi kaheksa miljardit krooni.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus selgitas, et vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elektrimajanduse arengukavale peaks tuuleenergia koguvõimsus aastaks 2020 olema 900 megavatti, hetkel on see näitaja kõigest 150 megavatti. „Eelnõus on arvestamata jäetud ETEA sõnaselge ettepanek, et taastuvenergia toetuste muudatus ei tohiks puudutada olemasolevaid projekte, sest nende investeerimisotsused on tehtud kehtivate reeglite alusel. Samuti pole võimalik planeerida uusi projekte kui vanad lubadused ei kehti, sest nii puudub ka uute reeglite kehtimise osas igasugune kindlus,“ ütles Kruus.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees Tiit Rahkema ütles, et täielikult on ignoreeritud EJKÜ muudatusettepanekuid, mida ühingu esindajad on edastanud nii IRLi riigikogu fraktsioonile kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikele.

„Riigikogu seadustas 2007. aastal taastuvenergia toetuste maksmise 12 aastaks ning kannapööre riigi seisukohas on ootamatu ning arusaamatu. Toetuste muutmine võiks kõne alla tulla uute taastuvenergia projektide puhul, mille vedajad oskavad muudatusega arvestada,“ lisas Rahkema.

Ka eelnõu seletuskiri märgib, et õigusakti muutmisel elektritootjale ebasoodsas suunas on tegemist õiguspärase ootuse põhimõtte riivega. Seda on õigustatud Konkurentsiameti järeldustega, justkui teeniks kõik taastuvenergia tootjad nii täna kui ka tulevikus ülikasumeid.

Tegelik taastuvenergia kulu kolmandiku võrra väiksem

Paraku sisaldab Konkurentsiameti analüüs rida vigu ja puudusi, millele on viidanud nii turuosalised kui ka Rahandusministeerium. Seejuures on ülepaisutatud väide, nagu kuluks praegu taastuvenergia tasudeks ligi miljard krooni aastas – tegelik kulu pole rohkem kui kaks kolmandikku sellest.

Konkurentsiameti analüüs väidab, et toetused langeksid hinnanguliselt praeguselt 12,64 sendilt 3-5 sendini. Kui tarbija poolt makstav toetus vastaks aga tegelikule taastuvenergia mahule, oleks see juba täna pigem 8-9 senti.

Näiteks prognoosib Konkurentsiamet septembris valminud analüüsis 2010. aasta taastuvenergia toetuste mahuks 962 miljonit krooni, kuid käesoleva aasta esimese üheksa kuuga on Eleringi andmetel tegelikult makstud toetusi umbes 470 miljonit krooni. Sama tempo jätkumisel oleks toetuste kogumaht tänavu ainult 630 miljonit krooni, mis teekski toetuse suuruseks kilovatt-tunni kohta 8-9 senti.

On kahetsusväärne, et eelnõu koostamisel on ignoreeritud taastuvenergiasse investeerinud Eesti ning rahvusvaheliste ettevõtete õigustatud ootusi ning teisalt on püütud eelnõud presenteerida kui elektrihinna alandamise vahendit. Avaneval elektriturul ning ettevõtete elektribörsi tingimustes on ülimalt eksitav rääkida hindadest, mis tegelikult kujunevad üha rohkem elektrienergia nõudluse ja pakkumise põhjal.

Ühingutest

Kolme erialaorganisatsiooni kuulub kokku ligi 100 energeetikaettevõtet, mis on viimasel kolmel aastal investeerinud eri tüüpi taastuvenergeetikasse kokku ligi kaheksa miljardit krooni. Lisaks kodumaisele kapitalile on ettevõtetesse investeeritud Soomest, Rootsist, Norrast, Prantsusmaalt aga ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangast (EBRD) ning Põhjamaade Valitsuste Keskkonnainvesteeringute Fondist (NEFCO).

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
MTÜ Eesti Veskivaramu

Kontakt:

Tiit Rahkema
juhatuse esimees
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing
E-post: epha@epha.ee
Tel: 503 1512]]></description>
				<pubDate>Mon, 08 Nov 2010 14:12:35 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/11/turuosalised-taastuvenergia-toetuste-eelnou-on-puudulik/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>KIK kuulutas välja tuuleenergia investeeringutoetuse taotlusvooru</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/kik-kuulutas-valja-tuuleenergia-investeeringutoetuse-taotlusvooru/</link>
				<description><![CDATA[SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutas 29.oktoobril välja taotlusvooru uute tuuleparkide rajamiseks. Kogu toetusmaht on ligikaudu 350 miljonit krooni ning investeeringuteks vajalik raha tuleb Eesti saastekvootide müügitehingust Hispaania Kuningriigiga. Taotluste esitamise tähtaeg on 11. jaanuar 2011.



„Tuult energiaallikana kasutava elektritootja investeeringute toetus” toetab alginvesteeringuid tuult energiaallikana kasutavatesse ning elektrituruseaduse ja võrgueeskirja nõuetele vastavatesse tootmisseadmetesse. Toetust saab küsida investeeringuteks tuulepargi tehnoloogiasse, ehitusse, tuulikute paigalduseks, seadistamiseks jne. Toetustaotlustele kuni 117 miljonit krooni katab abi sõltuvalt ettevõtja suurusest 45-65% abikõlblikest kuludest, toetustele kuni 313 miljonit krooni 60-80% abikõlblikest kuludest.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et Eesti peab jätkama panustamist taastuvenergiasse ja puhtamasse keskkonda ning on hea, et lisaks taastuvenergia tariifi kaudu makstavatele toetustele on uus meede, mis aitab kiiremini ja ambitsioonikamalt investeerida tarbijatele täiendavat koormust tekitamata. "Elektri hind läbi taastuvenergiamaksu nende investeeringutega ei tõuse," lisas ta.

Investeerimistoetust saanud tuuleelektri tootjad elektrituru seaduse alusel makstavat taastuvenergia toetust ei saa. Seega peab ettevõte valima, kas ta soovib saada investeeringutoetust või läbi Eleringi makstavat taastuvelektri toetust toodetud kilovatt-tunni põhiselt.

KIK teatel on investeeringutoetuse andmise peamine eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust Eestis ning hinnanguliselt oodatakse taotlusvooru projektide tulemusena 1,5 miljoni tonni CO2 kokkuhoidu 20 aasta jooksul. Hispaaniaga kokkulepitud skeemi eelarve võimaldab eeldatavalt paigaldada täiendavalt ca 27 MW jagu tuulikuid. Hetkel on Eestis tuuleparkide kogumaht ca 150 MW.]]></description>
				<pubDate>Fri, 29 Oct 2010 12:23:46 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/kik-kuulutas-valja-tuuleenergia-investeeringutoetuse-taotlusvooru/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Esimese üheksa kuu tuuleenergia toodang ületas kogu 2009 aasta</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/esimese-uheksa-kuu-tuuleenergia-toodang-uletas-kogu-2009-aasta/</link>
				<description><![CDATA[Kui 2009 aastal tootsid elektrituulikud Eestis kokku 172GWh elektrit, siis selle aasta üheksa kuuga on tuulikud Eleringi andmetel tootnud 180,3 GWh. Iseäranis hea tuulekuu oli september, mil tuulikute toodang moodustas 28 GWh ning 4,9% Eesti kogutarbimisest. 

Eelmise aasta üheksa kuuga toodeti 122,3 GWh tuuleelektrit, tänavune kasv on olnud märkimisväärne ehk ligi 47,4%. Kasvu peamiseks põhjuseks on 2009 aasta jooksul süsteemiga liitunud tuuleparkide tootmise suurenemine: 2009 aasta jooksul liitunud tuuleparkide võimsus praktiliselt kahekordistas süsteemiga liitunud tuuleparkide koguvõimsuse, moodustades Eleringi andmetel täna 148 MW.  

Taastuvenergia toodang ulatus septembris 9,9% kogu toodetud elektrienergia kogusest, moodustades 56 GWh.]]></description>
				<pubDate>Wed, 27 Oct 2010 13:00:03 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/esimese-uheksa-kuu-tuuleenergia-toodang-uletas-kogu-2009-aasta/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tulemas IT ja tuuleenergia valdkonna ühisseminar</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/tulemas-it-ja-tuuleenergia-valdkonna-uhisseminar/</link>
				<description><![CDATA[19. novembril 2010 kell 9.00 – 14.00 toimub Ülemiste Citys Zappi konverentsikeskuse II korruse seminariruumis seminar teemal, kuidas info-ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor saab kaasa aidata tuuleenergia valdkonna arengule ja muuta see konkurentsivõimelisemaks.

IT sektoril on juba täna näidata muljetavaldav nimekiri lahendustest, kuidas mõni tõsine probleem on ületatud, igapäevatööd kergendatud või organisatsioonide tooteid-teenuseid edasi arendatud. Neist seminaril räägitaksegi ning lähemalt tutvustakse Stockholmi Royal Seaport projekti. Lisaks kirjeldavad tuuleenergia valdkonna inimesed probleeme, mis täna takistavad Eestis tuuleenergia või selle tööstuse arengut ning välisesineja Suur-Britanniast toob näite, kuidas sealne firma on lahendanud tuuleparkide ja piirivalve radarite konflikti.

Seminari teises pooles saavad kõik osavõtjad aktiivselt kaasa mõelda ja rääkida ning ühiselt proovitakse  IKT vahendite läbi leida tänastele tuuleenergia kitsaskohtadele lahendusvõimalusi.

Seminarist on oodatud osa võtma nii tuuleenergia kui IKT ettevõtjad, kes on huvitatud uudsete lahenduste leidmisest ja seeläbi valdkonna efektiivsuse tõstmisest. Huvitatud saavad üritusele registreerida e-posti klaster@tuuleenergia.ee või telefoni 6 396 625 teel.

SEMINARI KAVA

9.00 – 9.10 Hommikukohv, sissejuhatus seminarile

9.10 – 9.40 Sissejuhatus IKT-sse, praktilised näited koostööst teiste valdkondadega, uuenduslikud ideed

9.40 – 9.55 Stockholm Royal Seaport projekti esitlus

9.55 – 10.15 Tuuleenergia valdkonna hetkeseis ja ootused ühisele arendustegevusele

10.15 – 10.40 Fixing Radar Wind Farm Interference Issues – A Practical Approach, PagerPower, Suur Britannia

10.40 – 11.30 Tuuleenergia valdkonna probleemide kirjeldamine ja neile IKT vahenditega lahendusvõimaluste välja pakkumine. Ajurünnak

11.30 – 11.50 Kohvipaus (selle ajal väljapakutust TOP-i tegemine)

11.50 – 13.30 Väljavalitud teemade ja (äri)projektide ideede hindamine, analüüs ning arendus

Edasine tegevus:

- Ideede arendamise koostöögruppide moodustamine
- kui pilootprojekt tekkis, siis selle juhtimise kokku leppimine;
- tööjaotus;
- edasise tegevuse ajakava.

13.30 esitlused, kokkuvõtted

14.00 seminari lõpp

Seminar toimub projekti „Eesti IKT klaster“ raames.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/tulemas-it-ja-tuuleenergia-valdkonna-uhisseminar/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Järgmisel kümnendil ehitatakse uutest jaamadest enim tuuleelektrijaamu</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/jargmisel-kumnendil-plaanitakse-uutest-jaamadest-enim-tuuleelektrijaamu/</link>
				<description><![CDATA[Euroopa Komisjon näeb oma uues Euroopa Liidu energeetika stsenaariumis suurimat rolli tuuleenergial - järgmise aastakümne 333GW uutest võimsustest moodustavad 41 protsenti ehk 136GW tuuleelektrijaamad.

Hiljuti avaldatud “EU energy trends to 2030” kohaselt ehitatakse perioodil 2011 kuni 2020 enim taastuvenergial (64%) töötavaid elektrijaamu; järgnevad gaasil (17%), kivisöel (12%), tuumaenergial (4%) ning naftal (3%) põhinevad jaamad.

Euroopa Komisjoni stsenaariumi arvutuste järgi toodab tuuleenergia 2020. aastal 14% EL elektrist ning varustab ligikaudu 120 miljonit majapidamist tuuleelektriga. Täna on Euroopas tuulikuid installeeritud 80 GW ulatuses, andes kogu EL elektrist 5% panuse.]]></description>
				<pubDate>Mon, 18 Oct 2010 14:05:07 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/jargmisel-kumnendil-plaanitakse-uutest-jaamadest-enim-tuuleelektrijaamu/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tugev tuul varustas 200 000 majapidamist elektriga</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/tugev-tuul-varustas-200-000-majapidamist-elektriga/</link>
				<description><![CDATA[

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel Eestit laastanud torm pani Eesti tuulepargid täisvõimsusel tööle ning varustas mõlemal päeval umbes 200 000 majapidamist tuuleelektriga.

Eleringi kodulehe andmetel tootsid põhivõrguga ühendatud tuulikud neljapäeval 14.oktoobril 1508,7 MWh ning järgmisel päeval 1824,1 MWh tuuleenergiat. Arvestades, et ööpäevas kasutab keskmine majapidamine elektrit umbes 8-9 kWh, siis andsid tuulikud elektrit ligikaudu 200 000 perele.

Energiaportfelli- ja bilansihalduse ettevõtte Nordic Power Management OÜ tootmise planeerija ning sünoptik Elina Matsievska sõnul töötasid pea kõik ettevõtte poolt hallatavad tuulepargid alates 14.oktoobri õhtust kuni 15.oktoobri lõunatundideni täisvõimsusel tänu aktiivsele Norrast Venemaale liikuvale tsüklonile. "Kuigi Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehe andmetel mõõdeti tuuleiile öötundidel Pakris pea 30 m/s, ei lülitanud õnneks ükski tuulik end nii kõva tuule tõttu välja," lisas Matsievska viidates tuulikute ohutussüsteemile, mis liigsuure mehaanilise koormuse vältimiseks tuulikud seiskab, kui tuulekiirus ületab 20 - 28 m/s.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/tugev-tuul-varustas-200-000-majapidamist-elektriga/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Energeetikasektoris töötavad inimesed loetakse aasta jooksul üle</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/energeetikasektoris-tootavad-inimesed-loetakse-aasta-jooksul-ule/</link>
				<description><![CDATA[Septembrikuus algas ettevalmistus energeetikasektori tööjõu uuringu läbiviimiseks. Uuringu tegijate ülesande teeb keerulisemaks see, et sektori tööjõudu ei vaadata praegu prognooside aluseks oleva Statistikaameti elektri-, gaasi- ja veevarustuse tegevusala lõikes, vaid vaatluse alla võetakse kõik need ettevõtted, mis tegutsevad “Energiamajanduse pikaajalises arengukavas kuni aastani 2020” käsitletavates valdkondades. Niisiis on vaatlusesse haaratud nii kütuste, soojuse kui ka elektri valdkonnas tegutsevad firmad, nii omanikud, seadmete tootjad kui ka ehituse, hoolduse ja remondiga tegelejad.

Sektori tööjõu uuringu esimeseks eesmärgiks on saada adekvaatsed andmed ettevõtetes töötavate inimeste vanuse, hariduse, täiendkoolituse jmt. kohta. Praegu on need andmed olemas ettevõtete personaliandmebaasides, kuid koondatuna peaks saama korraliku pildi sellest, millise ettevalmistuse ja vanusega töötajad sektoris on. Olemasoleva kirjelduse põhjal on võimalik haridussüsteemile ja koolidele esitada juba täpsemalt oma vajadused aastate lõikes.

Uute tehnoloogiate tulekuga peab hindama keda ja kui palju on vaja ümber õpetada või kui palju on vaja teistsuguse baasharidusega noori spetsialiste. Samuti on vaja teavet sellest, milliseid uusi erialasid tuleb avada ja millistes valdkondades on vaja kiirest täiendkoolituse võimalusi luua. Võimalikud muutused ja trendid tulevad loodetavasti välja ettevõtete juhtide ja personalijuhtidega tehtavatest intervjuudest.

Kõiki ettevõtteid küsitleda ei jõuta – näiteks märksõna “Elektritööd” alusel annab majandustegevuse register enam kui 1500 juriidilise isiku andmed. Seepärast tehakse koostöös valdkonna ettevõtete liitude ja spetsialistidega valik, kelle juurde uurimisküsimustikuga minna. Kindlasti kaasatakse ka need olulised ettevõtted, kes liitudesse astunud ei ole.

Septembris-oktoobris täpsustatakse firmade nimekirju ja tehakse esialgne küsitletavate valik. Kõigi ettevõtetega, mille personaliinimestel palutakse küsimustikule vastata või mille juhti intervjueerida plaanitakse, võetakse kindlasti ühendust ka eelnevalt.

Uuringu tellijaks ja selle rahastamiseks vajaliku projekti kirjutajaks oli Eesti Elektritööstuse Liit. Ekspertidena on uuringu ettevalmistamisse ja käiku jälgima kaasatud nii Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Elektritööde Ettevõtjate Liidu kui ka Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindaja. Lisaks annavad oma panuse majandusministeeriumi ja haridusministeeriumi analüüsiga tegelevad inimesed ja uuringu tegemistega on kursis Energiatehnoloogia programmi juht.

Uuringu läbiviijateks on Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja poliitikauuringute keskus Praxis. Uuringu rahastajaks on Tarkade Otsuste Fond, Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastamisel elluviidav programm.

Uuringu tulemused on kõikidele asjast huvitatutele esitletavad aasta pärast, 2011. aasta sügisel.

Lisainfot saab huvi korral küsida oma liidu tegevjuhilt või projektijuhilt Kaie Saarelt (kaie.saar@gmail.com, 51 77 185).]]></description>
				<pubDate>Fri, 01 Oct 2010 12:09:17 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/10/energeetikasektoris-tootavad-inimesed-loetakse-aasta-jooksul-ule/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Taani kaalub fossiilsete kütuste maksu kehtestamist</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/taani-kaalub-fossiilsete-kutuste-maksu-kehtestamist/</link>
				<description><![CDATA[Taani, kes plaanib energia tootmisel 2050 aastaks täielikult loobuda mittetaastuvate kütuste kasutamisest kaalub fossiilkütustele maksu kehtestamist, mis olles järgmisel aasta 5 taani krooni gigadžauli kohta suureneks järgmise 20 aastaga kuni 50 taani kroonini. 
Taani komisjon kliimamuutuste poliitika alal (The Danish Commission on Climate Change Policy) avalikustas äsja raporti, mis näeb ette lisaks fossiilkütuste maksule ka Taani tuuleenergia tootmisvõimsuste suurendamist vähemalt kolm korda. Kui 2008. aastal oli Taanis installeeritud 3150 MW tuuleenergiat, siis viidates raportile võiks see 2050. aastal olla 10.000 ja 18500 MW vahel, millest enamust oleks avamere elektrituulikud.

Analüüs väidab, et Taanil on võimalik saavutada täielik sõltumatus fossiilsetest kütustest järgmise 40 aasta jooksul ning seda ilma kõrgete sotsiaal-majanduslike kulutusteta.]]></description>
				<pubDate>Thu, 30 Sep 2010 21:35:07 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/taani-kaalub-fossiilsete-kutuste-maksu-kehtestamist/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergial töötav elektribuss hakkab Viimsis lapsi kooli viima</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/tuuleenergial-tootav-elektribuss-hakkab-viimsis-lapsi-kooli-viima/</link>
				<description><![CDATA[

Kliima- ja energiaagentuur kiitis heaks projekt "Elektriline koolibuss Viimsis", mis hakkab tööle tuuleenergiale ning alates 2012 aastast lapsi kooli sõidutama.

Viimsi vallavanem Haldo Oravase sõnul on Viimsis tekkinud juba esimesed ummikud, sest valdavalt kasutatakse laste kooli ja lasteaeda toomiseks isiklikku sõidukit. "Väga oluline on tegeleda selle probleemiga kohe. "Rohelisel energial töötav, uus ja mugav buss oleks popp ja huvitav lastele ning logistiliselt mugav ka lastevanematele. See toob kindlasti ühistranspordi kasutajaid juurde," lisas ta öeldes ka, et nii vallale kui valla elanikele on  roheline elu- ja mõtteviis väga oluline.

Projekti ühe autori, Urban Management OÜ juhatuse esimehe JaanKurmi sõnul võiks uut moodi buss lapsi kooli sõidutada aastal 2012, millele eelnevad mitmesugused uuringud. Ka tuleb leida sobilik koht elektrituulikule, sest elektriline koolibuss hakkab sõitma tuuleenergial. "Ühe bussi varustamiseks peaks olema 0,5-1MW tuulik. Lisaks peab olema laadimisvõimalus võrgust tuulevaikseks perioodiks," selgitas Kurm.

Projekti autorite hinnangul peaks koolibussi lõpp-peatus ja akude laadimiskoht olema kooli parklas või selle lähedal parklas, mis oleks paljudele inimestele nähtav ja atraktiivne uudistusobjekt. Elektrituuliku tootmise jääki saaks aga kasutada koolis või tänavavalgustuses.

Elektrilise koolibussi uuringute etapp läheb maksma 400 000 krooni. Projekti lõplik maksumus selgub uuringute käigus.]]></description>
				<pubDate>Wed, 29 Sep 2010 07:40:43 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/tuuleenergial-tootav-elektribuss-hakkab-viimsis-lapsi-kooli-viima/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Konkurentsiameti uuring ei saa olla aluseks taastuvenergia toetusküsimuste otsustamisel</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/konkurentsiameti-uuring-ei-saa-olla-aluseks-taastuvenergia-toetuskusimuste-otsustamisel/</link>
				<description><![CDATA[Täna Konkurentsiameti poolt avalikustatud „Taastuvate energiaallikate toetuste skeemi analüüs“ tugineb poolikul informatsioonil ning ei tohi seetõttu olla aluseks taastuvenergia toetuste taseme määramiseks tulevikus. Analüüsi aluseks on võetud vaid väga väike osa olemasolevatest tuuleparkidest, mis on pealegi rajatud teistsuguses keskkonnas, kui tuleb ehitada Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisest puuduolevad tuuleenergia võimsused.

„Meil on täna Eestis 12 tuuleparki ning lisaks üksikud tuulikud, kuid Konkurentsiamet võttis oma analüüsis neist aluseks vaid mõned vanemad tuulepargid ega arvestanud tulevikus rajatavate tuuleparkide projekte ja tänaseks muutunuid asjaolusid. Näiteks on investeeringute kallidus võrreldes esimeste tuuleparkidega tõusnud 30%,“ kommenteeris avaldatud uuringut Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen-Lins. „Seetõttu ei saa selle uuringu põhjal teha kogu sektori tulevikku puudutavaid laiapõhjalisi üldistusi ega olulisi otsuseid.“

Eesti taastuvenergia toetused on Euroopa Taastuvenergia Föderatsiooni (EREF) ja Euroopa energia portaali hinnangul ühed Euroopa madalaimad. Samas on Eesti võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse, lubades aastaks 2020 saavutada 25% taastuvenergia osakaalu kogu energia tarbimises. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni arvutuste kohaselt tuleks selleks Eestis installeerida 864MW tuuleenergiat, mis ühtib ka kehtivas elektrimajanduse arengukavas sätestatud 900MW tuuleenergia eesmärgiga. Täna on Eestis elektrituulikuid vaid 150MW võimsuses.

Otsustamaks, kuidas jõuda 900MW-ni ei saa pidada aluseks Konkurentsiameti soovitust tuuleenergia toetusi vähendada, kui amet pole oma analüüsis arvesse võtnud ei muutuvaid tuuleolusid, uute projektide tuuleprognoose, tuuleenergia toetuse maksimumlae rakendumist ega ka investeeringute ja bilansienergia kallinemist. Näiteks on sel aastal bilansienergia hind võrreldes 2009 aasta sama perioodiga kallinenud 37% ning ka tulevikutrend näitab tõusu. Konkurentsiamet oma analüüsis bilansihindade dünaamikat ette ei näe. Lisaks on osaliselt avatud elektriturg toiminud meil vaid alla poole aasta, mistõttu on turuhinna järeldusi teha väga ennatlik. Samuti on arusaamatu ameti väide, et taastuvenergeetika toetamine kahjustab elektritarbija õigustatud ootusi. Tuleviku elektrihinda ei ole lubanud tarbijaile ei riik ega Konkurentsiamet, järelikult ei saa tarbijatel olla elektrihinna suhtes ka ootusi, rääkimata õiguslikke ootusi.

Kõigele lisaks levitas Konkurentsiamet uuringu esitlusel eksitavat informatsiooni väljamakstud tuuleenergia toetuste suuruse kohta, väites näiteks, et 2009. aastal toetati tuuleenergiat 227 miljoni krooni ulatuses. Viidates Eleringi andmetele maksti eelmisel aastal tuuleenergia tootjatele toetust 102 miljonit krooni ning see moodustas 25% kogu taastuvenergia toetustest, mitte 55% nagu väitis Konkurentsiamet.

Investorite motivatsioon taastuvenergia sektorisse panustamiseks sõltub suuresti eeldustest, mis neile on regulatsioonidega loodud ning ootustest nende tingimuste stabiilsuse suhtes. Kui Eestis on Konkurentsiameti uuringule toetudes loodud liiga soodne süsteem, siis miks ei ole sellele vaatamata tänaseks paljud võrguliitumised omandanud ettevõtted tuuleparkide ehitustegevust alustanud? Esimesed investorid on pidanud võtma suuri riske, mistõttu ei saa nende kasumimarginaali järgi hinnata järgmiste tuuleparkide rajajate tulusid.

Regulatsiooni ebastabiilsus tekitab paratamatult täiendavaid kulutusi nii maksumaksjale kui ka energiatarbijale, sest riigi riski komponent on investeeringute ja laenude nõutava intressimäära üks osa. Käimasolev avalik negatiivne toetuste alandamise kampaania suurendab riigi riski komponenti, mille tulemusena tuleb tulevikus nii era- kui välisinvesteeringute kasutamise eest maksta kõrgemat tasu. Täna on fookuses taastuvenergia, kuid kes ütleb, et homme ei laiene see mõnele muule valdkonnale.]]></description>
				<pubDate>Tue, 14 Sep 2010 14:00:10 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/konkurentsiameti-uuring-ei-saa-olla-aluseks-taastuvenergia-toetuskusimuste-otsustamisel/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>KIK tutvustab Energiapäeval tuuleenergia toetuse uut meedet</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/kik-tutvustab-energiapaeval-tuuleenergia-toetuse-uut-meedet/</link>
				<description><![CDATA[Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kuulutab sel sügisel tuuleenergeetika toetamiseks välja taotlusvooru, mille vahendid tulevad saastekvootide müügitehingust Hispaania Kuningriigiga. Tutvustamaks toetusskeemi sisu ning Eesti energeetika arengusuundi toimub 14. oktoobril algusega kell 10 Olümpia hotelli konverentsikeskuses Energiapäev.

Ürituse esimeses pooles võtavad sõna ministeeriumite ja KIKi esinejad, kes tutvustavad Eesti energiapoliitikat, CO2 müügitemaatikat ning avanevaid toetusmeetmeid. Lisaks tutvustavad oma tegevusala tulevikuperspektiive Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing. Päeva teise poole sisustavad ettevõtjad Austriast ja Hispaaniast, kes tutvustavad nende poolt pakutavaid tooteid ja tehnoloogilisi lahendusi, mis võiks tulevasele taotlejale huvi pakkuda.

Huvilistel tuleb end hiljemalt 8. oktoobriks registreerida aadressil kristiina.pennar@kik.ee]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/kik-tutvustab-energiapaeval-tuuleenergia-toetuse-uut-meedet/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Rohelised: rohelise energia subsideerimine saab lõppeda koos pruunienergia subsideerimisega</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/rohelised-rohelise-energia-subsideerimisest/</link>
				<description><![CDATA[Eestimaa Roheliste (EER) arvates on rahandusministri arusaam, nagu oleks taastuvenergia toetused suures mahus rumalus, poolik tõde. Tegelikkus on see, et mistahes subsiidiumid energiasektorile pole arukad. Las energia konkureerib vahetult.

EER parlamendifraktsiooni aseesimehe Marek Strandbergi sõnul tähendab see tõsiasi seda, et maksumaksjale tuleks tagasi anda ka kõik see raha, mida maksumaksja peab kaude ja elektriarveteskajastamata tasuma põlevkivitööstuse keskkonnamõjude kõrvaldamise eest. "Samuti terviseprobleemide lahendamise eest, mis on seotud põlevkivi tööstusega ja mida maksumaksja maksab põlevkivi tööstuse teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri eest.

Need varjatud subsiidiumid ületavad mäekõrguselt taastuvenergiatoetusi," märkis ta.

Eestimaa Roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee sõnas, ettaastuvenergiatoetuse kritiseerijad on unustusse jätnud EuroopaKomisjoni poolt kõiki liikmesriike hõlmava EXTERNE metoodika aluselläbi viidud seire tulemused. "Sellest teame, et põlevkivielektritootmiseks maksab maksumaksja elektritootmise väliskuludena enamkui 2,8 krooni iga tarbitud kWh kohta lisaks igaühe elektriarvelemärgitud summale," viitas Lahtvee ja jätkas: "Kasvõi see fakt, ettuuleenergia väliskulud on üle 50 korra väiksemad kui põlevkivisttoodetud elektril, peaks taastuvenergiatoetuste piiramissoovi kärpima."

"Just rahandusminister peaks aru saama, et riigi rahakotile oleks aus lahendus, kui maksumaksja ei peaks tasuma teenuste ja kaupadeeest kaudseid teid pidi," toonitas Strandberg. "Hind olgu ikka otsene ja aus. Tänastes oludes põlevkivist pigistatud elekter seda ei ole," lisas ta.

Taastuvenergiatoetusi jagatakse paljudes riikides ja Roheliste meelest on aus, kui toetused oleksid avatud turu tingimustes samaväärsed kui teistes samal turul toimivates riikides.

Eestimaa Rohelised leiavad, et ühetaoline toetusmehhanism (kui sedaüldse rakendada vaja ongi), nii nagu ka Euroopa üldise põllumajanduspoliitika puhul, on eeldus võrdsele majanduslikule kohtlemisele.

"Täna tuleb tunnistada, puudub selge ja korrektne arusaam sellest, kas kogu taastuvenergia toetusteks tasutud raha eest on ikka võrk samavõrd seda energiat ka saanud ja tarbijateni suunanud? Rohelisteküsimus on selles, miks on riik hoidnud tegelikult kogu energeetikateemat nii pillapalla," tõdes Strandberg.

Rohelised juhivad tähelepanu sellele, et näidates probleemi kohas, kus seda pole, üritab valitsus jätkuvalt õigustada aegunud ja kliimavaenuliku põlevkivienergeetika ülalpidamist maksumaksja miljarditega.

Eesti maapõues on põlevkivikihid reeglina õhukesed (kõige rohkemmeeter-paar), paksenedes põhjaveekihtide all kaasneb põlevkivi kaevandamisega märkimisväärne veeraiskamine. Põlevkivi põletamine eeldab suuri seadmeid, mille puhul elektritootmisega tekkiv jääksoojus jääb kasutuseta. Ka tekitab põlevkivi põletamine või sellest kemikaalide valmistamine tohutus ulatuses heitmeid, kuna põlevkivist moodustub orgaanilist ainet vaid veidi üle veerandi.]]></description>
				<pubDate>Wed, 08 Sep 2010 19:38:34 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/rohelised-rohelise-energia-subsideerimisest/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tormist taastuvenergia toetuste ümber</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/tormist-taastuvenergia-toetuste-umber/</link>
				<description><![CDATA[Kaja Kallas, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse liige.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister teatas neljapäeval, et taastuvenergiale makstavaid toetusi tuleb vähendada. On kiiduväärt, et poliitikud mõtlevad viiside peale, kuidas elektrihinda vähendada. Aga enne kui suure hurraaga asuda seadusi muutma, tuleks otsused põhjalikult läbi mõelda.

Milleks üldse toetused?

Kõige pealt tuleks korra minna ajas tagasi ja vaadata, milleks taastuvenergiatoetused üldse seadusesse sisse kirjutati. Euroopa Liiduga ühinedes võttis Eesti riik endale mitmeid energiavaldkonnaga seotud kohustusi. Üks neist oli elektrituru avanemine, mis lisaks ühenduste loomisele teiste liikmesriikidega tähendab muuhulgas ka seda, et kui tarbija ei saa enam fikseeritud hinnaga elektrit osta, siis oleks turul terve rida tootjaid, kes hakkavad selle tarbija pärast konkureerima. Kuna toode on üks (elekter), siis tekib konkurents eelkõige hinna baasilt – kes madalama hinnaga elektrit toodab, see saab oma elektri ka tarbijale maha müüa. Kuigi pikas perspektiivis on põlevkivist toodetud elekter kallis (arvestades amortiseerunud seadmetesse tehtavaid investeeringuid, saastetasusid ja emiteeritavaid kasvuhoonegaase), siis lühiajaliselt on põlevkivist elektrit toota odav. Nii odav, et olemasolevate elektrijaamade konkureerima hakkamiseks peaks olema mingi muu maasikas, mis investoreid energeetikavaldkonda investeerima meelitaks.

Teine Euroopa Liidus kokkulepitud kohustus oli soodustada taastuvate energiaallikate kasutamist ja tõhusat koostootmist. Kui need kaks asja nüüd kokku panna, siis leidis riik, et uute Eesti Energiaga konkureerivate tootmisvõimsuste rajamiseks tuleks investoritele ette näha präänik toetuse näol ja tulenevalt keskkonnakaitselistest eesmärkidest tuleks toetada just taastuvatest energiaallikatest ja tõhusas koostootmisrežiimis toodetud elektrit. Seega toetuste väljapakkumise eesmärk oli meelitada investoreid, et tekiks konkurents elektritootjate vahel, mis pikemas perspektiivis peaks hinda alla viima. Teiseks alternatiiviks oleks olnud investeeringute tegemine elektritootmisesse ainult riigieelarvest, aga see käib üle jõu isegi Euroopa suurriikidele.

Nüüd kui riigi poolt selle toetuse lubamise peale investeerimine energiasektorisse hoogustus ehk toetus täitis riigi poolt seatud eesmärki uute tootmisvõimsuste tekkeks, siis ütleb seesama riik, et vabandust, me ei teadnud, et te hakkate elektri tootmise pealt teenima. Siin kohal tuleks meelde tuletada elementaarset tõde– ettevõtjad otsustavad äri alustada siis, kui see tõotab tuua ka kasumit. Toetuse lubamist riigi poolt võiks vaadelda omamoodi lepinguna riigi ja investori vahel – investor aitab suurendada Eesti energiasõltumatust ja rajada Eestisse taastuvatel energiaallikatel põhineva elektritootmise, riik garanteerib aga teatud perioodi jooksul selle, et investor elektri saab maha müüa ja oma kulud kaetud. Nüüd kui investor on omapoolse kohustuse riigi ees täitnud, pole ilus, kui riik teatab, et me mõtlesime ümber. Pacta sunt servanda – lepinguid tuleb täita.

Toetused on nii ajaliselt kui ka mahuliselt piiratud. Elektrituruseaduse kohaselt makstakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrile toetust vaid 12 aasta jooksul tootmise alustamisest (siinkohal on ehk kohane märkida, et põlevkivile on toetust ettenähtud 20 aastaks). Lisapiirang on ettenähtud tuulest elektrit tootvatele tootjatele – toetust makstakse kuni kalendriaastas on tuulest toodetud kokku 600 GWh elektrit. Pärast toetuste lõppemist on elektrijaamad endiselt tootmas ja sellega ei kaasne riigile enam mingit kulu. Küll aga osutavad need jaamad endiselt konkurentsi teineteisele ja Eesti Energiale, mis peaks kokkuvõttes elektri hinna tarbijale alla viima.

Võiks arvata, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on nende piirangute väljatöötamisel teinud põhjalikud arvestused, kui palju uusi tootmisvõimsusi Eestile on vaja, et täita taastuvenergia eesmärke, suurendada Eesti energiasõltumatust ja varustuskindlust. Seetõttu on kummaline, et juba nüüd leitakse eesmärgid olevat täidetud ja uusi tootmisvõimsusi ergutada ei ole enam vaja. Kas selle kohta on olemas mingi uuring või põhjendused? Hiljutine Balti jaama katelde rike võiks anda hoopis teistsuguse signaali. Kas ei tehtud toetuste sissekirjutamisel seadusesse korralikku tööd või on praegune toetuse ärakaotamise jutt kiirustades ilma põhjaliku eeltööta välja käidud? Näiteks on Eestis hetkel tuuleparkide koguvõimsus 150 MW, kus juures vastuvõetud Elektrimajanduse arengukava kohaselt peaks neid 8 aasta pärast olema 900 MW.

Miks karistada varakult alustanuid? Ajakirjanduses väljatoodud kasumit teenivad taastuvenergiatootjad on alustanud tootmist olukorras, kus turu praktika ja kogemused puudusid. Seega võtsid sellised ettevõtjad ka suurema riski. Äris tähendab suurema riski võtmine sageli suurema kasumi saamist tulevikus. Kui nüüd riik läheb oma lubaduses tagasi ja võtab ära toetuse juba alustanud ettevõtjatelt, siis on see sisuliselt nende ettevõtjate karistamine kasumi teenimise eest. Selline riigi poolne käitumine meenutab ühte teist riigikorda, kus me 20 aastat tagasi olime.

Toetuste kasutamine. Nagu eelpool mainitud, olid toetused ettenähtud uute tootmisvõimsuste tekkeks, et need suurendaksid Eesti energiasõltumatust ja tekitaksid konkurentsi elektriturul. Sellel põhjusel oli toetuste maksmine kuni eelmise aasta suveni piiratud 100 MW tootmisvõimsustega. Sest uute üle 100 MW tootmisvõimsuste rajamine oli ebatõenäoline ja selline piirang välistas võimaluse, et Narvas olemasolevad jaamad saaksid põlevkivikateldes lihtsalt puitu põletada ja seeläbi ka toetust saada. 2009. aasta suvel riigieelarve seaduse muutmise kattevarjus kaotati seadusest see piirang, mis andis Narva jaamadele võimaluse põlevkivi asemel puitu kütma hakata ja seeläbi riigilt toetust saada. Selline samm tõstis näiteks puidu ja turvase kasutamise eest makstava toetuse summa mitmekordseks. Juhin tähelepanu, et puidu Narva jaamades kütmisega ei tekitata Eestile uusi tootmisvõimsusi ega suurendata Eesti energiasõltumatust, seega toetuste esialgse eesmärgiga selline lüke kooskõlas ei olnud. Kui nüüd 2010. aasta talvel seda viga märgati, siis muudeti elektrituruseadust taas ja sätestati , et toetust biomassile (sh puit) saab maksta vaid siis, kui elektrit toodetakse tõhusas koostootmisrežiimis (kasutatakse võimalikult suures ulatuses ära elektritootmisel tekkiv soojusenergia). Kuivõrd Narva jaamades ei toodeta elektrit tõhusa koostootmisrežiimis, siis oleks see pidanud Narva jaamad toetuse alt välja jätma ning lõpetama puidu põletamise nendes kateldes. Aga selle aasta suvel kehtestati Vabariigi Valitsuse poolt biomassist elektri koostootmisjuhis, mis viis koostootmise kasuteguri sellisele tasemele, et ka Narva jaamad sellele vastaksid, vaatamata sellele, et tavapärases mõistes ei saaks seal toodetud elektrit pidada tõhusalt koostoodetud elektriks.

Teine suur küsimus toetuste kasutamisel on toetuse maksmise korraldus. Kuigi tarbijatelt kogutakse taastuvenergiatoetust igakuiselt vastavalt Eleringi poolt esitatud mahtudele, siis tegelikkuses paljud taastuvenergiatootjad seda toetust üldse ei saa (kuigi nende toodetud elektrit võetakse tarbijatelt tasu kogumisel arvesse). Põhjuseks on tootmisseadmete mittevastavus nõuetele. Elektrituruseadus nimelt annab võimaluse toetust mitte maksta, kui tootmisseadmed ei vasta võrgueeskirjas ettenähtud nõuetele. Seega raha korjatakse küll tarbijatelt kokku, kuid seda taastuvenergiatootjatele edasi ei maksta. Tulles veel kord tagasi ülalmainitud suurima toetuse saaja juurde, siis võrgueeskirjaga on Narva jaamadele ettenähtud erand – nende tootmisseadmed peavad nõuetele vastama alles 01.01.2016 (oluline on ehk ka märkida, et need seadmed oleksid pidanud vastama nõuetele 01.01.2010, aga kuivõrd midagi olnud tehtud, siis tähtaega lihtsalt pikendati ja võrgueeskirja muudeti). Seega vähe sellest, et suure elektrijaama mittevastavus nõuetele ohustab kogu süsteemi varustuskindlust, makstakse selliste nõuetele mittevastavate seadmetega toodetud elektrile ka toetust, mida teised palju väiksemad tootmisseadmed varustuskindluse ohustamise ettekäändel ei saa.

Konkurentsiameti uuring. Majandus- ja kommunikatsiooniminister viitab oma väljaütlemistes taastuvenergia toetuste vähendamise kohta muuhulgas Konkurentsiameti uuringule, millega leiti, et toetuste määrad on liiga kõrged. Teadaolevalt küsiti uuringu tegemisel andmeid vaid neilt taastuvenergiaettevõtjatelt, kes kasumit teenivad. Seega ei saa sellise uuringu tulemusi usaldada, kui pole arvesse võetud kogu turgu. Samuti tekib küsimus, kas uuring telliti selleks, et koguda tõendeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juba valmis seisukohale, et toetusi on vaja vähendada? Konkurentsiameti niigi piiratud ressursi kasutamine tundub sellisel juhul raiskamisena, kui järeldused on ette teada.

Toetuste äravõtmine halvendab investeerimiskliimat. Lisaks sellele, et elektritootmisega tegelevad ettevõtjad, kelle õigustatud ootuse printsiipi on rikutud, võivad Eesti riigi vastu esitada nõudeid, võivad toetusskeemide muutmisel olla ka suurema ulatusega tagajärjed. Eurost üksi ei piisa Eesti majanduse elavdamiseks, vaid riik peab olema investori vaatenurgast piisavalt stabiilne, et siia oma raha tuua. Seaduste pidev muutmine halvendab kindlasti investeerimiskliimat. Kui Eesti riik ei pea oma lubadustest kinni ja võtab tagasi elektritootmisvõimsustesse investeerinud ettevõtjatele lubatud toetuse, siis jätab see Eestist mulje, kui ebakindlast riigist, kus riigi poolseid otsuseid tehakse rapsides ja läbimõtlemata. Isegi, kui asuda seisukohale, et me ei vaja rohkem investeeringuid elektritootmisesse, siis paratamatult mõjutab selline lubaduse tagasivõtmine ka teiste valdkondade investeeringuid, sest ei saa olla kindel, mida selline riik edaspidi otsustab. Võib-olla järgmiseks kehtestatakse kasumi piirmäärad kõikidele tegevusaladele? Või otsustatakse, et jaekauplusi võib pidada ainult hulgimüügiga tegelev äriühing? Või hoopis kaotatakse ära võimalus tootmissisendeid importida?

Seega kokkuvõtvalt, kui riik siiski leiab, et toetusskeemid tuleb ümber vaadata, ei tohiks seda teha tagasiulatuvalt – juba tegutsevate jaamade toetused peaksid kehtima selle 12-aastase perioodi (või tuule puhul kuni mahulise piirangu täitumiseni), mida seadus neile tootmise alustamisel lubas. Samuti tuleks osata vastata küsimusele, kas Eesti riik ei vaja rohkem uusi tootmisvõimsusi. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleks hinnata, kas ettevõtjad on nõus energeetikasse investeerima ka ilma toetusteta. Kui ei ole, siis tuleks teha põhjalikud uuringud selgitamaks välja õige toetuse määr ja kehtivusaeg. Kindlasti tuleks üle vaadata Narva jaamadele, kui kõige suuremale toetuse saajale, makstava toetuse õigustatus nii ajaliselt kui ka mahuliselt. Tembeldades mingi energialiigi kalliks, tuleks osata vastata küsimusele, milline elekter on odav, seda eelkõige 10, 20 või 30 aasta pärast.]]></description>
				<pubDate>Mon, 06 Sep 2010 22:21:37 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/09/tormist-taastuvenergia-toetuste-umber/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>&#8220;Elektrišokk&#8221; tuletas meelde Eesti elektrisüsteemi nõrkuse – meil puudub reserv</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/08/elektrisokk-tuletas-meelde-eesti-elektrisusteemi-norkuse-%e2%80%93-meil-puudub-reserv/</link>
				<description><![CDATA[Tuuliki Kasonen-Lins, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht.

Kui elektri hind börsil oli 24.augustil tavapärasest pea 50 korda kõrgem, siis õppetundi, mis Eesti sellest sai võib üsna odavaks pidada. Rike Narva elektrijaamade blokis koos teiste blokkide korralise hooldusega viis küll elektrihinna Nord Pool Spoti maksimumhinna ehk 2000 euroni megavatt-tunni eest, kuid meie tavatarbijad seda oma nahal õnneks kogema ei pidanud – enamik kallist elektrist läks tõenäoliselt lõunanaabritele. Küll aga peaks see juhtum meelde tuletama, et süsteemihaldur ehk Elering peab elektri olemasolu eest vastutama igal ajahetkel ning tänane karm tõde on see, et meil puuduvad reservvõimsused. Kallis elekter on odav õppetund selle kõrval, kui elektrit lihtsalt enam pole.

Anomaalia Eesti elektri vabaturul tõi kaasa uurimise nii Põhjamaade elektribörsi Nordpool kui ka Eesti konkurentsiameti poolt, kuid tegelikult peaks küsiva pilgu suunama ka riigijuhtide poole. Meie elektrimajanduse arengukava näeb ette, et lisaks tavajaamadele vajab Eesti ka selliseid jaamu, mis suudavad koormuste ja tarbimiste kiiretele muutustele ka kiiresti reageerida. Need on jaamad, mis on võimelised kiiresti käivituma nii süsteemi avariireservi kui ka tuuleenergia tasakaalustamise ja akumuleerimise tarbeks. Avariireservjaam hakkaks tööle just sellises olukorras, mis Eestis 24. augustil oli ehk kui süsteemis tekib mõni kõrvalekalle. Täna pole sellist jaama ei Eleringil ega ka ühelgi turuosalisel Eestis. 

Investeeringud elektrijaama on piisavalt suured ning pikaajalised, et küllaltki kõikuva turu tingimustes investorid neid niisama lihtsalt ei tee. Seepärast tuleb riigil, kel kiiresti käivituvaid jaamu toimiva elektrisüsteemi kindlustamiseks vaja üles näidata selget tahet. Olgu selleks siis toetusmehhanismid missugused tahes. Rääkida uuest jaamast, mis peab osutuma võimalikuks ilma subsiidiumiteta või elektrihinna tõusuta on kahjuks utoopia.]]></description>
				<pubDate>Tue, 31 Aug 2010 10:18:20 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/08/elektrisokk-tuletas-meelde-eesti-elektrisusteemi-norkuse-%e2%80%93-meil-puudub-reserv/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Eesti suunab 359 miljonit krooni AAU&#8217;de müügituludest tuuleenergeetikasse</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/08/eesti-suunab-359-miljonit-krooni-aaude-muugituludest-tuuleenergeetikasse/</link>
				<description><![CDATA[Eesti riik müüb Hispaania Kuningriigile kasutamata saastekvoodi ühikuid ehk AAU'sid (Assigned Amount Units) ning  23 miljonit eurot ehk ca 359 miljonit krooni sealt laekuvatest tuludest suunatakse tuuleenergeetikasse, mis toob Eestisse täiendavalt ca 25-30 MW tuuleelektri tootmisvõimsusi. Need tuulepargid taastuvenergia toetust saama ei hakka.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi märkis 29.juuli valitsuse pressikonverentsil, et AAU-de toetusrahaga rajatavatele uutele tuuleparkidele taastuvenergeetika toetust ei kavandata. "See investeering täiendavat raha tarbija rahakotist ei küsi. Taastuvenergeetika toetus on oma suuruses saanud juba kurikuulsaks, aga see teema seda ei puuduta. Et kui see investeering tehakse, et siis selletõttu läheb inimestele elekter veelgi kallimaks, see on välistatud ja need objektid seda taastuvenergeetikatoetust ei saa," kinnitas Tamkivi.

Uute tuuleparkide toetusi hakkab väljastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse alusel SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taotlusvoor kuulutatakse välja selle aasta augustis ning selles saavad osaleda uued projektid, mis tariifitoetusi ei saa. Investeering vähendab Eesti elektritootmise CO 2 emissioone järgneva 20 aasta jooksul 1,5 miljonit tonni.]]></description>
				<pubDate>Mon, 02 Aug 2010 09:13:21 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/08/eesti-suunab-359-miljonit-krooni-aaude-muugituludest-tuuleenergeetikasse/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Mitte ainult tuuleelektrijaam ei vaja toetust</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/mitte-ainult-tuuleelektrijaam-ei-vaja-toetust/</link>
				<description><![CDATA[Hiljuti on meedias päris mitmel korral kirjutatud liigkõrgest taastuvenergia hinnast, tuues põhjuseks tuuleenergia hirmkallid investeeringud. Siinjuures on aga unustatud, et iga uus elektrijaam vajab subsideerimist ning tuuleelektrijaamad on pea ainukesed jaamad, mis meil viimasel ajal ehitatud on. Nõukogude ajal rajatud põlevkivijaama investeeringuid tänaste tarbijate elektriarvetel tõesti näha pole. 

Riigikogu kehtestas meil hiljuti elektrituru seaduse muudatusega põlevkivi elektrijaamade subsiidiumi, mis on parim tõestus, et iga uus elektrijaam vajab riiklikku toetust mingiks perioodiks ehk täpsemalt öeldes pikaajaliste laenude tagasimaksmise ajaks. Vastasel juhul selliseid suuremahulisi investeeringuid ei tehta ega elektrijaamu ka ehitata. Uued jaamad lihtsalt ei jõua vabal turul olemasolevate elektrijaamadega konkureerida. Toetust makstakse ka koostootmisjaamadele ning biomassil töötavatele jaamadele.  Seega ei saa rääkida vaid tuuleenergia subsiidiumitest, vaid kõikide uute elektrijaamade toetustest.

Meeles tuleks aga pidada, et tuuleenergia toetus on ajutine ehk ainult esimesed 12 aastat ning peale seda on see energia tootmisviis konkurentsitult soodsaim. Uutel põlevkivi jaamadel, mida Eestisse planeeritakse on toetusperioodiks 20 aastat ja nagu seadusesse kavalalt sisse kirjutatud, tuleb seda maksta ka perioodil, mil jaam elektrit ei tooda. Ehk et kui näiteks CO2 maksustamise kõrge hinnaga muutub põlevkivielekter liiga kalliks ning uued põlevkiviplokid ei pääse elektrit turule müüma, siis subsiidiumit saavad need jaamad ikkagi.]]></description>
				<pubDate>Mon, 28 Jun 2010 15:10:39 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/mitte-ainult-tuuleelektrijaam-ei-vaja-toetust/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Selgusid &#8220;Tulevikutuuliku&#8221; konkursi võitjad</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/selgusid-tulevikutuuliku-konkursi-voitjad/</link>
				<description><![CDATA[Tuulepäeval selgusid "Tulevikutuuliku" konkursi võitjad. Žürii hinnangul vääris noortekonkursi võitu Anton Rosneri idee "Tulevikutuulikud suures linnas" ning põhikonkursi võitjaks kuulutati Teri-Liis Toome tööga "Maa ja taevas".

"Tulevikutuulikud suures linnas"  töö autor Anton Rosner on oma töös oskuslikult lahendanud, kuidas integreerida tuulest energia tootmine hoonete arhitektuuri. Idee autori hinnangul tuleks ehitada silindri-kujulisi hooneid, mis ei tee takistusi tuulele. Hoone seintele kinnitatakse vertikaalse teljega tuulikuid, mille labad on veidi kaldu, et tuulele ei tekiks suurt takistust. Tuulik ise on kas sama värvi kui hoone või läbipaistev, et ei torkaks silma või vastupidi – muudetakse hoone visuaalselt elavamaks. Ühele hoonele võib paigaldada mitusada tuulikut. Kui iga taolise tuuliku võimsus on 10kW, siis koguvõimsus võiks ulatuda MW-ni.

"Maa ja taevas" töö autor Teri-Liis Toome lähtus ideest, et tulevikus võiksid tehnoloogilised seadmed sulanduda rohkem looduskeskkonda ning näha võimalikult vähe masina moodi välja. Tuulejaamade mudelid võiksid olla varieeruva väljanägemisega, et imiteerida looduse mitmekesisust. Autor näeb oma idees ette puukujuliste tuulejaamadega metsa või pilvekujulisi tuuleelektrijaamu tuulelohe põhimõttel taevas hõljumas. Arvestatud on, et tuulikud sobiksid oma välimuselt igale poole, kuhu looduski sobib. Samuti annaks töö looja hinnangul selliste tuulikute abil rikastada tööstuslikult ekspluateeritud maastikke ja jäätmaid. Idee on uudne disaini ning ruumikasutuse sümbioosi tõttu, mille kohta märkis autor, et tegemist on kunstilise fantaasiatööga, mis võiks olla inseneridele inspiratsiooni allikaks.

"Tulevikutuuliku" konkursile laekus üheksa tööd ning Ülemaailmsel Tuulepäeval kogunenud žürii hindas kõiki laekunud ideid skaalas 0 kuni 5.  Noorim osaleja oli esimest klassi lõpetav 8-aastane poiss ning konkursile esitati töid nii üksikult kui grupitööna. Vaata kõiki töid: Tulevikutuuliku konkurss 2010

[gallery link="file" orderby="ID"]]]></description>
				<pubDate>Tue, 15 Jun 2010 16:37:50 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/selgusid-tulevikutuuliku-konkursi-voitjad/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Täna tähistatakse ülemaailmset tuulepäeva</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/tana-tahistatakse-ulemaailmne-tuulepaev/</link>
				<description><![CDATA[Täna, 15. juunil tähistatakse 26 riigis 210 erineva üritusega Ülemaailmset Tuulepäeva. Eestis toimub Tuulepäeva raames ideekonkursi „Tulevikutuulik“ võitjate autasustamine ning näituse avamine. 

Tallinna Vabaduse väljaku tunneli kohvikus Väike Pariis toimuval konkursi „Tulevikutuulik“ võitjate väljakuulutamisel antakse parimate tööde autoritele üle sõiduauto Toyota Prius ühekuuline tasuta kasutusõigus ning reis tuulikutootja WinWind tehasesse Haminas. Lisaks kingib Eesti Energia konkursil osalejatele külastuse Baltimaade võimsamasse tuuleparki Aulepas. Laekunud ideelahendeid kommenteerivad ning Eesti tuuleenergia arengusuundadest räägivad konkursi žüriiliikmed Martin Kruus, Marek Strandberg, Ando Leppiman, Hannes Tammjärv, Heikki Zoova, Eneli Jänes ja Pasi Tammivaara.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/tana-tahistatakse-ulemaailmne-tuulepaev/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Vikerraadio Huvitaja räägib tuuleenergiast</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/vikerraadio-huvitaja-raagib-tuuleenergiast/</link>
				<description><![CDATA[Esmaspäevases Vikerraadio Huvitaja saates rääkis ETEA juhatuse esimees Martin Kruus sellest, mis täna Eesti tuuleenergias aktuaalne - tuuleenergia klaster, tuuleenergia päev ja "Tulevikutuuliku" konkurss. Kuula saadet]]></description>
				<pubDate>Mon, 14 Jun 2010 13:29:29 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/vikerraadio-huvitaja-raagib-tuuleenergiast/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Sel nädalal: rohelise sertifikaadi seminar</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/sel-nadalal-rohelise-sertifikaadi-seminar/</link>
				<description><![CDATA[Mis on "Guarantee of Origin" süsteem? Kes saavad müüa ja osta rohelisi sertifikaate ning kuidas "roheluse" kaubanduse süsteem toimib? Palju küsimusi ja palju vastuseid tulemas Radisson Blu hotellis 11 juunil 9.00 - 13.00 toimuval seminaril “Setting up a system for the Guarantee of Origin and how to use it”.

Seminari korraldavad Association of Issuing Bodies (AIB), RECS International ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon. Ettekanded on inglise keeles ning mõeldud selles valdkonnas töötavatele inimestele. Osalemine on tasuta, kuid osalejatel palutakse end registreerida.]]></description>
				<pubDate>Mon, 07 Jun 2010 11:40:14 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/sel-nadalal-rohelise-sertifikaadi-seminar/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tulemas: Tuulepäev 2010!</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/tulemas-tuulepaev-2010/</link>
				<description><![CDATA[Igal aastal 15.juunil toimub ülemaailmne tuulepäev ning sel aastal korraldas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon koos toetajatega tuulepäeva eel fantaasiakonkursi „Tulevikutuulik“ tekitamaks innovatiivseid ideid, kuidas võib tulevikus tuulest elektrit tootev tuulik välja näha. Laekunud töödest avatakse 15.06 kell 12.00 Vabaduse Väljaku tunneli Eksperimentaalgaleriis näitus, mis jääb avatuks juuni lõpuni.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/tulemas-tuulepaev-2010/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia klaster sai rahastuse</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/tuuleenergia-klaster-sai-rahastuse/</link>
				<description><![CDATA[Võidujooks tuuleenergeetika pioneeri tiitlile võib küll juba läbi olla, kuid valdkond on jätkuvalt nii kiires arengustaadiumis, et rongile uustulnukaid veel mahub. Ka eesti firmad on avaldanud soovi tuuleenergia revolutsioonist osa võtta ning  mõned ajad tagasi loodi Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni katuse all selleks otstarbeks tuuleenergia klaster. Et klastrit ka riiklikul tasemel vaja on, tõestas sellenädalane EAS-i juhatuse otsus rahastada 70% mahus klastri järgneva kolme aasta eelarve.

Tuuleenergia klaster asub tegelema tootmisüksuste tarneahelatesse lülitamise abil tuuleenergia sektori ettevõtete ja klastri partnerite ekspordi kasvatamisega ning mitmete Eesti põhiste toodete-teenuste väljatöötamisega, mida hiljem ka eksportida saaks. Lisaks on klastri eesmärgiks oma liikmete oskusteabe ja teadlikkuse suurendamine  ning nende ettevõtete lisandväärtuse kasvatamine. Kui võtta klastri ambitsiooni kokku ühe lausega, siis oleks see, et tulevikus tuntakse Eestit kui tunnustatud Euroopa tuuleenergeetika arendajat ja eksportööri.

Tuuleenergia klastri järgmise kolme aasta eelarve on 6,57 mln krooni, millest EASi toetus moodustab 4,6 mln krooni ning raha tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.]]></description>
				<pubDate>Fri, 04 Jun 2010 13:31:14 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/tuuleenergia-klaster-sai-rahastuse/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Eestis puuduvad tehnilised piirangud tuuleenergia eesmärkide täitmiseks</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/eestis-puuduvad-tehnilised-piirangud-tuuleenergia-eesmarkide-taitmiseks/</link>
				<description><![CDATA[Täna avalikustatud uuring „Tuuleelektrijaamade Eesti elektrisüsteemi ühendamise tehnilised võimalused“ näitas, et Eestis puuduvad tehnilised piirangud tuuleenergia eesmärkide saavutamiseks. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni jaoks oli tulemus ootuspärane, kuid hea on tõdeda, et ka Elering koos rahvusvahelise partneriga jõudis kinnituseni, et Eestis saab tuuleenergiat arendada. 

„Eesti Elektrimajanduse arengukava aastani 2018“ näeb ette tuuleenergia võimsuste suurendamist kuni 900MW-ni, millest 400MW on plaanitud maismaale ja 500MW merre. Taani uuringufirma Ea Energy Analyses poolt läbiviidud ja Elering OÜ poolt tellitud uuring tõestas, et  tehniliste tingimuste poolt vaadatuna võiks 2013. aastal toota Eestis elektrituulikutega 21% ja 2016. aastal 38% kogu elektri tarbimisest. Ja seda ilma, et tuulikute toodangut peaks elektrisüsteemi tasakaalu huvides piirama hakkama. See teeb installeerituid tuulikuid vastavalt 575 MW ja 1100 MW ulatuses.

Uuringu tulemustele tuginedes pole seega uutele tuuleparkidele kehtestatud reservjaama rajamise nõue õigustatud. Nii teataski Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi pressikonverentsil, et võrguettevõte loobub varugeneraatori ehitamise nõudest tuuleparkidele, kuid asendab selle süsteemiga, kus saab vajadusel elektrituulikute tootmist piirata.

Taavi Veskimägi viitas oma kommentaarides ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoosile Taastuvenergia Tegevuskavas, et Eestil on vaja 400 MW tuuleelektrijaamasid. Taastuvenergia Tegevuskavast rääkida on siiski veel ennatlik, sest selle peaks valitsus kinnitama alles juuni keskel.]]></description>
				<pubDate>Wed, 02 Jun 2010 16:45:25 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/06/eestis-puuduvad-tehnilised-piirangud-tuuleenergia-eesmarkide-taitmiseks/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Mis juhtub elektrihinnaga tulevikus?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/mis-juhtub-elektrihinnaga-tulevikus/</link>
				<description><![CDATA[Mis siis ikkagi juhtub meie elektri hinnaga pikemas perspektiivis? Enamik ennustajaid leiab, et hind tõuseb, kuid tegelikkus võib olla veelgi ehmatavam, sest tänu erinevatele subsiidiumitele ja investeeringutele hakkab elektri enda hind moodustama koguhinnast väikseima osa. Elektribörs ja loodetud positiivsed mõjud lahjenevad sellisel määral, et elektri hind Eestis võib kujuneda kalleimaks kogu regioonis.

Viimase elektrituruseaduse muudatusega üllatas Eesti riik nii kohalikke kui ka muu maailma uudisega, et plaanis on juurde ehitada põlevkivijaamu ning meie elektritarbija hakkab neid subsideerima. Ma kahtlen, kas poliitikud ikka vaatasid teraselt siinjuures kogu ühiskonna tehtavaid kulutusi ja saadavat tulu ning arvestasid tekkiva CO2 kvoodi ostmise vajadusega. Ei tasu unustada, et kõik kulutused kajastuvad lõpptarbija elektri hinnas. Arvestades CO2 25 eurost tonnihinda võib juhtuda, et subsiidiumi toel ehitatavad uued 300 MW põlevkiviplokid ei pääsegi turule. Soome Fingrid ennustab turuhinnaks 50 eurot MWh, kuid uute plokkide tootmise omahind võib kujuneda kõrgemaks. Tarbijaid peaks siinjuures ärevaks tegema asjaolu, et isegi kui meie uued põlevkivijaamad elektrit ei tooda, siis seaduse järgi tuleb subsiidiumit ikkagi maksta.

Alternatiivideks on koostootmise võimaluste optimeerimine kohalike kütuste baasil, tuumaenergeetika rajamine Eestisse, tuuleenergia maksimaalne ärakasutamine koos reguleerivate võimsuste rajamisega ning elektri import. Põhjamaades on juurde planeeritud uusi tootmisvõimsusi ning 90% ajast on Venemaa, Valgevene ja Ukraina suutelised katma kogu Baltikumi elektrivajaduse.

Elektri hinna määrab NordPool Spotis turuhind ja suurimaks tegijaks Baltikumi hinnapiirkonnas saab olema Venemaa, kes omab eeliseid CO2 ja kütuste hindade arvelt. Suurema osa ajast võimaldavad ühendusliinid meil importida naabritelt turgu mõjutavas koguses elektrit ja muuta seega meie omad tootjad konkurentsivõimetuteks. Ainsana suudavad töötada taastuvate kütuste kasutajad koostootmisel ning tuuleenergia tootjad, kelle muutuvkulu on madalad.

***

Lembit Vali on endine Elering OÜ juhatuse esimees, hetkel Energiasalv OÜ juhatuse liige.]]></description>
				<pubDate>Wed, 26 May 2010 08:14:28 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/mis-juhtub-elektrihinnaga-tulevikus/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Energeetika halvad harjumused on visad taanduma</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/energeetika-halvad-harjumused-on-visad-taanduma/</link>
				<description><![CDATA[Põlevkivienergeetika apologeedid, soojendades end nõukaajal rajatud jaamade paistel, ei tundu aegade muutumisest aru saavat. Kuidas muidu mõista plaani pea vägisi tampida üüratu raha uutesse põlevkivikateldesse? Ja seda olukorras, kus isegi paljukirutud tuuleenergia koos tasakaalustavate võimsuste rajamisega tuleb põlevkivielektrist ühe miljardi krooni jagu aastas ühiskonnale soodsam*.

Varustuskindluse eesmärke silmas pidades tuleb põlevkivienergeetika teatud piires arendamist ehk otstarbekaks pidada, kuid kindlasti ei tohiks uute plokkide investeerimisotsust teha enne, kui on uuesti läbikaalutud vanade plokkide rekonstrueerimise variant. Elektrituru arengute prognoosimatuse tõttu ei tohiks elektritarbija kaela veeretada uute plokkide rajamist, sest vanade plokkide põhiseadmete vahetamise mõju elektrihinnale on tavaloogikast lähtudes selgelt väiksem. On selge, et vanade plokkide kõpitsemise alternatiiv muudab börsilt raha kaasamise pea võimatuks, kuid uute plokkide „rajamisvajadusega“ looritatud õlitootmist edendav börsivariant polnud ka võimalike investorite jaoks ehk kõige ausam. Rääkimata mõjust tarbija rahakotile.

Uute plokkide rajamise kontekstis tuleb rääkida ka ühest põhjusest, miks AS Eesti Energia ise uute plokkide rajamises iseseisvalt kuigi suurt entusiasmi üles ei näita. Olemata küll tuumaenergeetika tingimusteta toetaja olen siiski kindel, et uued põlevkiviplokid tuumaenergiaga konkureerida ei suuda. Täpsemalt öeldes ei pääse tuumaenergia turul põlevkiviplokid elektrit isegi mitte tootma, kuid toetust maksaks tarbija ikkagi. Tuletagem meelde, et Eesti Energia üheks oluliseks arendusprojektiks on just tuumaenergia.

Teine halb harjumus on rääkida taastuvenergiast globaalse soojenemise kontekstis. See, kas kliima soojeneb või kuidsa inimtegevus seda protsessi mõjutab jääb ilmselt veel pikaks ajaks paljudele nö. „uskumise asjaks“. Paraku unustatakse selles palavas diskussioonis aga majandusloogika. Ressursi defitsiitsuse tingimustes on tarbimise mõju ressursi hinnale drastiline. Kui Euroopa Liit oma energiakasutuse eesmärgid ümber vaatab, tuleb eeldada fossiilsete kütuste hindade olulist tõusu koos täiendava survega meetmete rakendamisele niigi plahvatusohtlikes regioonides. Massiivse hinnatõusu neelame me tarbijatena ilmselt alla, kuid Euroopa riikide majanduste konkurentsivõime parandamisele poleks fossiilsete kütuste tarbimispeo piiramisest loobumine ikkagi kasulik. Töökohtade siirdumine Hiinasse-Indiasse jätkuks ning koos sellega sealse majanduse kiirem edenemine.

Tõenäoliselt parim viis selle Euroopa jaoks ebameeldiva arengusuuna muutmiseks on aga teadusmahukate ning ressursisäästlike tehnoloogiate võidukäik maailmas. Nö vana tarbimiskultuuri järgides poleks õhtumaadel idamaade peatse domineerimise vastu mingit võimalust. Lühidalt öeldes pole keskkonnatehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu näol tegu niivõrd kliimaprobleemiga võitlemisega, kuivõrd ühiskondade vahelise majandusvõitlusega.

Taastuvenergia edendamine Eestis on ühiskonnale majanduslikult kasulikum võrreldes põlevkivi ahjuajamisega. Sestap pole õiglane rääkida taastuvenergia tasust elektrihinna põhjendamisel. Seda enam, et pole olemas elektritootmise viisi, mille rajamine Eestisse saaks toimuda ilma subsiidiumita. Sestap, leppigem maailma muutumisega ning asendagem taastuvenergia tasu mõiste näiteks energia julgeolekutasu mõistega. Väike muutus, kuid suured asjad saavadki alguse pisikesest.

***

Peep Siitam on Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni ja Energiasalv OÜ juhatuse liige.

*Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt koostatud uuring „Tuul vs põlevkivi“]]></description>
				<pubDate>Tue, 18 May 2010 15:46:55 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/energeetika-halvad-harjumused-on-visad-taanduma/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Osoonis eesti tuultest</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/osoonis/</link>
				<description><![CDATA[



ETV-s &amp; ETV2-s on mai keskkonnakuu, mil näidatakse palju dokumentaalfilme ja -sarju keskkonnaprobleemidest ning keskkonnasäästlikuma ja loodussõbralikuma elukeskkonna loomisest. 31 mai õhtul näeb Osoonis seni Eestis avaldamata kaadreid, mis filmitud Virtsu tuulepargi tuuliku tipust.

Tuuleenergiat kajastavas saates räägib teiste seas Eesti tuuleenergia seisust Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus ning tuulikute hingeelu tutvustab Nelja Energia tootmisjuht Raimo Pirksaar. 

Osoon on ETV eetris esmaspäeval 31. mail kell 20.05 ning kordust võib näha päev hiljem kell 12.40.

[gallery link="file" orderby="ID"]]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/osoonis/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Energiakeskuses avatud interaktiivne näitus taastuvenergiast</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/energiakeskuses-avatud-interaktiivne-naitus-taastuvenergiast/</link>
				<description><![CDATA[14 mail 2010 avati Tallinnas Energia avastuskeskuses rändnäitus "Avasta Energia saar!", kus saab uudistada tuule-, päikese-, vee-, biomassi- ja geotermaalenergia võimalusi.  

Näitus on interaktiivne, mis tähendab, et ei pea vaid vaatama ja lugema, kuidas taastuvenergia toimib, vaid saab ka ise käe külge panna. Kõige huvitavam vast on saare maketil energiaallikate paigutamine viisil, mis rakendaks resursse võimalikult maksimaalselt ning kataks saare energia vajaduse täielikult. Näituse avanud Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer ütles, et saare all võib silmas pidada ka Eestit ning mõelda, kuidas meil võimalikult nutikalt taastuvenergia lahendused tööle panna.

Näitus on valminud kaheksa Euroopa teaduskeskuse koostöös ja Euroopa Komisjoni 7 raamprogrammi rahastusel projekti SCICOM raames ning jääb Energia avastuskeskuses avatuks kuni 23. oktoobrini 2010.]]></description>
				<pubDate>Mon, 17 May 2010 08:30:40 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/energiakeskuses-avatud-interaktiivne-naitus-taastuvenergiast/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Saada oma idee &#8220;Tulevikutuuliku&#8221; konkursile</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/saada-oma-idee-tulevikutuuliku-konkursile/</link>
				<description><![CDATA[

UURI LISA]]></description>
				<pubDate>Tue, 04 May 2010 10:01:44 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/saada-oma-idee-tulevikutuuliku-konkursile/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Põhjus, miks nafta asemel tuleb tuult jahtida</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/pohjus-miks-nafta-asemel-tuleb-tuult-jahtida/</link>
				<description><![CDATA[Möönud nädalad tõid Põhja-Ameerikast ühe halva ja ühe hea uudise ning nende kahe vahel on tugev sõnum - fossiilsed kütused tuleb asendada puhtamate ja ohutumatega. Hiiglaslik naftareostus, mis sai alguse ühe maailma suurima energiaettevõtte BP plahvatanud puurtornist Mehhiko lahes on justkui tuumapomm senistele põhiväärtustele, mille järgi on nafta ja gaas ainukesed usaldusväärsed energiaallikad.

Aga mis siis hea uudis on? See, et president Obama administratsioon kiitis heaks esimese USA mere tuulepargi, mis viib offshore tuuleenergia Euroopa mõõtmetest ülemaailmse mastaabi poole ning teeb naftafirmade meeled mõruks. Cap Cod avamere tuuleenergia projekt koosneb 130 tuulikust koguvõimsusega 420 MW, mis hakkavad Massachusettsi rannikuvetes varustama 75% Cape Cod ja ümbritsevate saarte majapidamistest rohelise elektriga.

See on tore uudis, arvestades, et taastuvate energiaallikate kasutamise vastased on aktiivsemaks muutunud. Kui endise USA presidendi ja tema poliitika ajal polnud fossiilsete kütuste lobistajatel vaja palju pingutada, siis nüüd on justkui spontaanselt tekkinud kõikjal riigis kodanike meeleavaldused kliimamuutuste vastu. Tegelikult on ajakirjanikud guardian.co.uk andmetel paljastanud, et need kliimamuutustesse mitte uskuvad kodanikud on naftafirmade töötajad.

Ja samal ajal kui tuuleveskitega võitlejad nii meil kui USA-s vastu tuult jooksevad naftareostus muudkui levib ja levib, kalad, linnud &amp; kilpkonnad surevad ning British Petroleum teatab, et naftalekke peatamine on nagu operatsioon pimeduses. Piinlik on, et ka täna leidub avalikel koosolekutel inimesi, kes raiskavad aega vaidlemisele, kas kliima soojeneb või mitte pikendades sellega aega, mil fossiilsed kütused maailmas sõdu, ebavõrdsust ja katastroofe põhjustavad.]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/05/pohjus-miks-nafta-asemel-tuleb-tuult-jahtida/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuuleenergia Osoonis</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/tuuleenergia-osoonis/</link>
				<description><![CDATA["Mina või meie? Isiklik heaolu või ühine hüvang? Muidugi võiks minu peale puhuda ikka natuke soodsamad ja soojemad tuuled. Aga olgu, las nad puhuvad ka teistele, ega ma kade pole. Iseasi kui kapitalistist naabrimees paneb üles tuulegeneraatori, mille pöörlemisest minu kaukasse ei kuku sentigi.  Selline tiivik ei ole üksnes kahjutu, vaid lausa kahjulik. Mürareostus, õhuvõnked, lindude häirimine ja kindlasti veel midagi väga-väga halba. Tulev tuttav ette?," küsis Vladislav Koržets esmaspäevases Osooni saates, kus räägiti tuuleenergiast. 

Saates võttis sõna tuuleenergia valdkonnas juba 25 aastat tegutsenud Leif Pinholdt, kes teenib Taanis leiba kasutatud tuulikutele uue elu andmisega. Elektrituulikud on viimase kahe aastakümnega arenenud väga kiiresti ning Taanis hakati väiksema võimsusega tuulikuid välja vahetama suuremate vastu. "Tootjad aga polnud väikeste tuulikute tagasiostmisest huvitatud, arvates, et need kõlbavad vaid vanarauaks. Minu meelest oli vale saata 10 aasta vanused masinad utiliseerimiseks, see ei käi lihtsalt kokku taastuvenergia põhimõtetega," räägib Pinholdt, kuidas ta oma praeguse töö juurde jõudis.  

Samuti vastab Pinholdt tavapärastele kahtlustele, et kas tuulepargid ikka tapavad linde ja teevad suurt müra. Esimesele küsimusele vastab ta, et on tuuleturbiinide juures üle 20 aasta ning näinud vaid ühte tuuliku tapetud lindu. Samuti viitab ta uuringutele, mis on tõestanud, et linnud oskavad tuulikutega arvestada. Müra koha pealt arvab Pinholdt, et kõige hullemat müra  teevad  tuulikud nende naabrite taskus, kes tuuleenergiast ise kasu ei saa. Lahendusena soovitab ta pakkuda inimestele võimalust tuuleenergia projektides osaleda.]]></description>
				<pubDate>Wed, 28 Apr 2010 11:32:44 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/tuuleenergia-osoonis/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Tuul versus põlevkivi</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/tuul-versus-polevkivi/</link>
				<description><![CDATA[Ajal, mil muu maailm sulgeb fossiilsetel kütustel töötavaid elektrijaamu hakkab Eesti põlevkivijaamu juurde ehitama ning elektritarbija neid subsideerima. Samal ajal räägitakse, et tuuleenergia on kõige kallim elektri tootmise viis. Ilma arvutamata võib viimases väites kahelda, sest resurss - tuul - on ju tasuta. ETEA viis aga läbi erinevate stsenaariumite arvutused, et näha, mis siis tegelikult odavam ja mõistlikum on - kas tuul või põlevkivi. 

Uute põlevkivi blokkide toetus maksab maksumaksjale 3 473 miljonit krooni aastas kahekümne aasta vältel, mis teeb kokku 69 453 miljonit krooni. Stsenaarium, milles sama kogus elektrit oleks toodetud tuuleenergeetikas on aastas 868 miljonit ja kokku 17 370 miljonit krooni odavam. Kui need numbrid MW/h peale viia, siis näitas analüüs, et subsideeritud põlevkivienergeetika puhul kulutame järgmise 20 aasta jooksul 7,4 EUR/MWh ehk 11,6 senti/kwh rohkem võrreldes tuuleenergeetika lahendusega.

Lisaks tuleb siin arvestada, et põlevkivi subsiidium makstakse sõltumata toodetud elektri kogusest ning ka siis, kui põlevkivist toodetud elekter tulevikus üldse konkurentsivõimeline polegi. Lisaks eraldub põlevkivist elektrit tootes teistest tehnoloogiatest tunduvalt rohkem heitgaase, mille kvootide hinnad tulevikus eeldatavasti tunduvalt kasvavad. Samuti tuleks vaadata ka saamata jäänud kasumi poolt, mis oleks võinud tulla põlevkivi õli tootmisest kui põlevkivist ei peaks elektrit tootma. Õli tootmine on tunduvalt kasumlikum alternatiiv, seda eriti juhul, kui masuudi hinnad jätkavad pikaajalist tõusutendentsi (hetke masuudi hinnaga saamata kasum on 21 eurot iga põlevkivi tonni eest). Lisaks veel põlevkivi välismõjud ja reguleerimisenergia ostude kulud.

Tuule subsiidiumi makstakse ainult 12 aasta jooksul ja see sõltub toodetud elektri mahust. Lisaks ei põhjusta tuuleenergia keskkonda kahjustavaid heitmeid. Aga mis siis, kui tuul ei puhu? Hüdroakumalutsioonijaam tuule stsenaariumi osana tagab elektrisüsteemi töökindluse, pakkudes bilansienergiat tuulele, avariireservi ning elektrisüsteemi tarbimise tippude katmist.]]></description>
				<pubDate>Mon, 26 Apr 2010 21:07:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/tuul-versus-polevkivi/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Adopteeri endale tuulik Euroopas</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/adopteeri-endale-tuulik-euroopas/</link>
				<description><![CDATA[Vaatamata tuhapilvede poolt takistatud lennuliiklusele toimus Varssavis 20 - 23.aprillil Euroopa tuuleenergia konverents (EWEC), kus  Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) lanšeeris kampaania "Breath Fresh Air". Värske õhu kampaaniale saab oma toetuse anda adopteerides virtuaalselt mõne tuuliku Euroopa Liidus. 
ETEA adopteeris tuuliku Eesti esimesest tuulepargist Pakrist, mis hoiab aastas ära 3025,88 tonni CO2 õhku paiskumise. Hääleta ETEA tuuliku poolt ja adopteeri endale oma ning võid võita reisi mõnda tuuleparki Euroopas.]]></description>
				<pubDate>Sun, 25 Apr 2010 13:44:04 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/adopteeri-endale-tuulik-euroopas/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Fossiilsed kütused aastaks 2050 unustatud?</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/fossiilsed-kutused-aastaks-2050-unustatud/</link>
				<description><![CDATA[Kui sotsid mõni kuu tagasi tulid välja mõttega, et Eesti võiks esimese riigina maailmas minna täielikult üle taastuvatest allikatest tuleneva energiakasutuse peale, siis tundus see mõte isegi meile - taastuvenergia tulihingelistele pooldajatele veidi utoopiline. Sel nädalal ilmunud Euroopa Taastuvenergia Nõukoja uuringust selgub aga, et ideele leidub mõttekaaslasi ka Euroopa tasandil. 

Nimelt valmis visioon 100% taastuvenergial toimivast Euroopa Liidust - RE-thinking 2050. Mida see 100% taastuvenergiat tähendab? Seda, et kui 2009. aastal sai taastuvatest allikatest katta 50 miljoni eurooplase energia vajaduse, siis aastaks 2020 peaks see number suurenema 130 miljoni ja aastaks 2030 üle 218 miljoni inimese peale, kuid aastal 2050 võiks juba kõik eurooplased loota täielikult taastuvenergiale.

Kuigi kliima soojenemine on hetkel kuum teema, siis RE-thinking 2050 rõhutab, et taastuvenergia osakaalu järk-järgulist suurenemist kuni täieliku üleminekuni ei ole meil vaja ainuüksi keskkonna seisukohalt, vaid ka energeetilise iseseisvuse saavutamiseks. Euroopas on täna olukord, kus energia tarbimine kasvab ja samavõrra suureneb ka energia import, mis omakorda põhjustab Euroopa materiaalsete väärtuste väljavoolu. EL energia julgeoleku ja ühtsuse tegevuskavast selgub, et 2008 aasta elektrihindade juures maksab iga EL kodanik aastas umbes 700 eurot, mis läheb liidust väljapool olevatele energiatootjatele.  

Teadaolevalt on energeetikaalased investeeringud väga pika toimega, seetõttu läheb tänastel otsustajatel vaja selgeltnägemise võimet, sest vaadata tuleks aastakümneid ette. Ometi proovib "RE-thinking 2050" seda teha ning annab otsustajatele suuniseid ja lahendusi, kuidas ambitsioonikas eesmärk ellu viia. Euroopa Taastuvenergia Nõukoja president professor Arthourus Zervos leiab, et puhtam tulevik ei sõltu mitte niivõrd tehnoloogilistest lahendustest, kui just tänastest õigetest otsustest. Huvitav, kas meie riigikogu mõtles selle peale, kui andis rahavärvi rohelise tee kahele põlevkivikatla ehitamisele?

100% taastuvenergia aastaks 2050 - kui see raporti järgi majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt tark otsus teoks saab, siis võib see osutuda tänaste otsustajate kingiks tulevastele põlvedele, mis lunastab kõik meie ja eelkäijate poolt keskkonnale tekitatud kahjud ja fossiilsete kütuste pärast peetud sõjad. Sest nagu Ameerika indiaanlaste vanasõna ütleb: "me ei pärinud Maa oma esivanematelt, vaid laename seda oma lastelt."

EREC Press Release_RE-thinking 2050]]></description>
				<pubDate>Fri, 23 Apr 2010 22:14:55 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/fossiilsed-kutused-aastaks-2050-unustatud/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>&#8220;Mehed, magage kaineks!&#8221;</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/mehed-magage-kaineks/</link>
				<description><![CDATA[Kui ajakirjanik tahab kallutatud olla, siis seda ta ka on. Tänases Hiiu Lehes vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ajakirjaniku Harda Roosna küsimustele ning räägib pikalt-laialt, kuidas tuuleenergeetikaga Eestis lugu on. Lehe juhtkirja jõuab aga vaid ministri soovitus tuuleelektrijaamade arendajatele: "Mehed, magage kaineks!"

Kui ministrilt küsitakse, mida ta tuuleparkide rajamisest Eestis sh Hiiumaal arvab, alustab ta küsimustele vastamist ajakirjaniku palumisega, et teda valesti ei tsiteeritaks:  
"See on keeruline küsimus ja nõuab väga pikka vastust tegelikult. Praegune vastus ei tohi kõlada nii, et ma toetan üht või teist konkreetset Hiiumaa [tuuleelektrijaama] projekti, mille detaile ma ei tea - sellesse, igati loomulikku protsessi ei taha ma sekkuda."
Et minister Parts võtab paari lõiguga kokku, mis tegelikult Eesti tuuleenergias toimub, siis olgu siin see täies mahus ära toodud:
 "On aga täiesti selge, et meil on olemas teatud taastuvenergiaressurss, mis võib olla targalt käitudes ka ekspordiallikas. Eksport tähendab majanduse kasvu, töökohti - kõike seda. Järelikult me peame kasutama neid kohti, kus meil on ressursse. Praeguses tuuleenergeetika arendamise seisus on pigem pindu broneeritud ja intensiivselt palju paberit toodetud kui investeeritud. Me oleme oma põhivõrguga, süsteemioperaatori OÜga Elering praegu siin keskne tegija. Viime läbi tuuleenergia spetsiifikast tulenevat strateegilist uuringut. Sellest peaks selguma, mil määral me seda arendada saame. Olukord, kus me anname lihtsalt lube ja arendajale ei teki seejuures mingit vastutust ja juhul, kui see investeering juhtub, ei ole süsteemi operaator võimeline täielikult seda elektrit vastu võtma. See olukord tuleb normaalselt ära lõpetada.

Samas kui vaadata meie energeetika arengukava, milles on välja arendatud teatud energeetikaportfell, teatud stsenaarium, siis näeme potentsiaali tuuleenergia mõistlikule kasvule - ütleme 500 megavatti. Kui me loome reaalse ekspordivõimaluse, räägime ju elektrivõrkude ühendamisest Soome, Põhjalasse, töötame koos Leedu ja Lätiga ühendamaks elektrivõrku Poolasse - siis tekib meil hoopis teistsugune elektrisüsteem, kuhu on võimalik ka eksportida. Loomulikult võtab see aega, aga energeetikas ei juhtugi asjad väga kiiresti - me näeme praegu viie-kümne aasta perspektiivi. Nii et ma suhtun sellesse nii ja naa.

See, mille osas ma pean natuke tuhka pähe riputama, on meie põhivõrgud, mis on andnud palju erinevaid lube ja arendajad on tootnud pabereid. Pigem peame mõtlema, kuidas motiveerida investeerima taastuvenergiasse. Ka mulle ei meeldi tegelikult kõik need rohelised lisatasud, need on olnud mingi parlamendi otsus, et motiveerida investeerima taastuvenergiasse, olgu see siis bio- või tuuleenergia või midagi muud. Me peame selle ära proovima, midagi pole teha, aga see plaan teha Hiiumaal "tuhat megavatti maale, tuhat megavatti merre" - ma kardan, et see on isegi kõige optimistlikumate arengute korraflutoopiline ja neile ma ütleksin: "Mehed, magage kaineks!"."]]></description>
				<pubDate></pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/mehed-magage-kaineks/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Keskkonnaorganisatsioonid pidurdavad rohelise energia arendamist</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/keskkonnaorganisatsioonid-pidurdavad-keskkonnasobraliku-energiatootmisviisi-arendamist/</link>
				<description><![CDATA[Kui seni on taastuvenergia propageerijad ja arendajad arvanud, et taotleme koos keskkonnaorganisatsioonidega sama eesmärki - puhtama keskkonna loomine ja säilitamine, siis nüüd tundub, et keskkonnaorganisatsioonid soovivad pidurdada taastuva ehk rohelise energia arengut Eestis.

Üheksat keskkonnaorganisatsiooni ühendav Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) saatis 07.aprillil avaliku sektori instutsioonidele, sealhulgas valitsusele ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, kus palutakse peatada meretuuleparkide arendamine. 

EKO kirjutab oma kirjas, et enne meretuuleparkide rajamist tuleb läbi viia erinevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnakaitseliste oluliste huvide kaardistamine ning vastavaid konfliktitsoone määratlev ja konsensuslikke lahendusi välja töötav ruumiline planeerimine.

On aga ju loomulik, et iga tuulepargi ettevalmistustegevuste hulgas on mitmesugused uuringud ja keskkonnamõjude hindamine (KSH, KMH), kus kuulatakse ja arvestatakse kõiki huvigruppe. See on osa loomulikust protsessist, mille pärast ei tule arendustegevust veel peatada.

Seetõttu on üsna kummaline, miks otsustas EKO neile seadusega antud võimalusele eelistada ettepaneku tegemist, mis arvestades, et Eestis on hetkel ainult kolm meretuulepargi arendajat pigem pidurdab ja aeglustab protsesse ning kokkuvõttes pikendab perioodi, mil Eestis fossiilsete kütuste kasutamise kaudu paisatakse õhku suures koguses kasvuhoonegaase.]]></description>
				<pubDate>Thu, 15 Apr 2010 19:50:12 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/04/keskkonnaorganisatsioonid-pidurdavad-keskkonnasobraliku-energiatootmisviisi-arendamist/</guid>
			</item>
					<item>
				<title>Uurimus: Kohalik hüvang tuuleparkide rajamisel</title>
				<link>http://www.tuuleenergia.ee/2010/03/uurimus-kohalik-huvang-tuuleparkide-rajamisel/</link>
				<description><![CDATA[Hiljuti valmis Hiiu Maavalitsuse tellimisel ja MTÜ Arhipelaag koostamisel ülevaade, milline on erinevate riikide praktika kohalikku kogukonda suunatud hüvangute osas, mis tulenevad tuuleparkide rajamisest. Et ka Eestis on siin-seal räägitud, et tuuleenergia tootjad võiksid oma tulusid  kohalike kogukondadega jagada, siis pakub uurimus lahendusi ka Eestile.

Viidates briti allikatele defineerib uuring kogukonna hüvangu kui rahalise või mitterahalise hüvena, mida arendaja panustab kohaliku kogukonna arengu huvides seal, kus arendustegevus mõjutab oluliselt elukeskkonda. Uurimus „Kohalik hüvang tuuleparkide rajamisel“ aitab vastata küsimusele „millist kasu võib kohalik inimene saada tuuleparkide rajamisest”. 

Uurimuse kohaselt ühtne mudel tuuleenergeetika seostamiseks kohaliku kogukonnaga puudub, kuid saab välja tuua kolm põhijoont, mis erinevaid riike iseloomustavad.

Esiteks, läbirääkimiste käigus saavutatav ühekordne või pikaajaline maksmine kohalikesse fondidesse. Lahendus on tüüpiline Briti saarestikus, ka Hispaanias, kus enamasti on kohalik hüve saavutatav läbirääkimiste käigus. Teiseks, kohalike inimeste rahaline osalus tuuleenergeetika projektides, mis on iseloomulik näiteks põhjamaades, eriti Rootsis ja Taanis. Kolmandaks tuuakse välja kohalikud maksud. Nii näiteks Prantsusmaal ja Soomes lahendatakse küsimus pigem kohalike maksude kaudu.

Kuigi lahendusi kogukondade toetamiseks tuuleenergia tootmise kaudu on mitmeid, siis on ka üks ühine joon, mis kehtib kõikide riikide kohta: ei ole olemas “tuulespetsiifilist” lähenemist. Tuuleparke käsitletakse ettevõtetena teiste ettevõtete seas või ehitiste-rajatistena keskkonnaregulatsioonide mõttes. Ülevaate koostaja ei leidnud ühtegi näidet, kus tuult käsitletaks kohaliku ressursina ja maksustataks ressursimaksuga. Ainsaks erandiks on Norra, kus tehakse poliitilisi katseid käsitleda tuule kasutamist sarnaselt vooluvee kasutamisele hüdroenergeetikas. Ressursimakse, kui sellised on kehtestatud, kasutatakse pigem mittetaastuvate energiaallikate maksustamiseks, et soodustada taastuvenergia arendamist.

Uurimus pakub analüüsitu põhjal välja ka lahendusi Eestile. Realistlikuks ei peeta kohaliku hüvangu suurendamist maksude kaudu ega ka kohalike elanike omaniku staatusest tekkivat tulu. Autor on arvamusel, et pigem peaks eeskuju võtma Briti ja Hispaania lahendustest, kus kohalik hüvang lahendatakse läbirääkimiste teel arendaja ja kogukonna vahel.]]></description>
				<pubDate>Sat, 20 Mar 2010 08:11:12 +0000</pubDate>
				<guid isPermaLink="false">http://www.tuuleenergia.ee/2010/03/uurimus-kohalik-huvang-tuuleparkide-rajamisel/</guid>
			</item>
			</channel>
</rss> 