• Eesti
  • English

Investeeringud taastuvenergiasse ulatusid mullu 70 miljoni euroni

Eesti uudisedveebruar 20, 2017

BNS, 20.02.2017

Taastuvenergia Koja andmetel lisandus mullu Eestisse taastuvenergia elektritootmisvõimsuseid 42,19 megavatti, ehk igikaudu sama palju kui kolme eelneva aastaga kokku; investeeringud taastuvatest allikatest elektrienergia tootmisse ulatusid mullu 70 miljoni euroni.

“2016. aasta investeeringud ja lisandunud võimsused on pea sama suured kui varasemal kolmel aastal kokku. Investeerimisvalmidust on kasvatanud elektrituruseaduse menetluse edenemine,” ütles Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist pressiteate vahendusel.

“Kui 2017. aasta osas oleme optimistlikud, siis jätkuvalt on ebaselge riigi poliitika taastuvenergiainvesteeringute suhtes pärast 2020. aastat. Selline ebaselgus avaldab kindlasti mõju ka investeeringutele taastuvenergia sektorisse lähiaastatel ja seetõttu on äärmiselt oluline juba lähiajal sektori arengut soodustav õiguslik raamistik paika saada,” ütles Tammist.

Eleringi andmetel toodeti Eestis möödunud aastal taastuvatest allikatest võrku elektrienergiat 1414 gigavatt-tundi, ehk 6 protsenti vähem kui eelneval aastal, see moodustas elektrienergia kogutarbimisest 15,1 protsenti.

Enamus taastuvatel allikatel põhinevast elektrienergiast ehk 785 gigavatti toodeti biomassist, biogaasist ja jäätmetest, mis kokku moodustas 55,6 protsenti toodetud taastuvelektrist. Tuuleenergia osakaal moodustas 2016. aastal 41,7 protesnti taastuvenergia toodangust ja kokku toodeti aastas 589 gigavatt-tundi elektrienergiat. Erinevalt 2015. aastast ei täidetud elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud toetuspiiri – 600 gigavatt-tundi aastas.

Uusi taastuvenergia elektrilisi tootmisvõimsusi lisandus võrku 42,19 megavatti. Soojuse ja elektri koostootmises valmis 2016. aasta teises pooles hakkepuidul töötav Imavere koostootmisjaam, mille soojuslik võimsus on 28 megavatti ning elektriline võimsus 10 megavatti. Samuti alustas tööd energiakontsernil Utilitas Väo II hakkepuidu koostootmisjaam soojusliku võimsusega 76,5 megavatti ja elektrilise võimsusega 21,4 megavatti.

Tuuleenergia võimsusi lisandus 2016. aastal 7,05 megavatti ühe tuulepargi näol ning kokku on seega Eestis paigaldatud 309,96 megavatti tuuleenergia võimsusi. Päikeseelektrijaamasid lisandus 3,74 megavatti ning hinnanguliselt on päikesepaneelide installeeritud koguvõimsus jõudnud 10 megavati piirini. ning päikeseelektri tootjaid lisandus 2016. aastal ligi 250, kellest 243 on liitunud võrguga ning lisanduvad autonoomsed tootjad, kes võrguga ei ole liitunud.

Kõikjal maailmas on taastuvenergia tehnoloogiate hinnad, iseäranis tuule- ja päikeseenergia osas, oluliselt langenud, rääkis Tammist. “Iseäranis mastaapse hinnalanguse on läbi teinud meretuuleenergeetika.”

Hüdroenergia tootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga 30 protsenti, ulatudes 27 gigavatt-tunnist 2015. aastal 35 gigavatt-tunnini 2016. aastal. Suurem tootlikkus oli tingitud veerohketest tingimustest, muutusi installeeritud võimsustes ei olnud.

Juurdekasv mikrotootmises, mis hõlmab kõiki tootmisvõimsuseid kuni 15 kilovatti, oli 150 mikrotootja võrra ning kokku on seega võrguga liitunud mikrotootjaid tänase päeva seisuga üle 700, kellele lisanduvad autonoomsed elektritootjad, kes võrguga liitunud ei ole.

Maa-alusele hiigelelektrijaamale terendab uus võimalus

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusveebruar 20, 2017

Postimees, 20.02.2017

Ligi kümme aastat lubade saamise rägastikus topanud maa-aluse elektrijaama hiigelprojekt on saamas uut hoogu, kuna hiljuti liitus arendajatega energiakontsern Alexela, ja uus asukoht on Paldiski.

Energiasalv OÜ alustas ligi 350 miljonit eurot maksva keerulise ja kohmaka nimega pumphüdroakumulatsioonijaama projekti arendamisega juba möödunud kümnendi lõpus. Eestis ja isegi maailmas unikaalne 500-megavatine elektrijaam pidi tulema Jõelähtme valda Muuga sadama territooriumile.

Möödunud aasta mais, pärast kaheksa aastat kestnud läbirääkimisi Jõelähtme vallavalitsusega pidid arendajad endale tunnistama, et detailplaneeringu kinnitamine pole seal võimalik. «Läbisime kõik protsessid, kuid vald leidis aina uusi probleeme. Ja kui uusi ei tulnud, otsiti jälle vanad üles. Tundus, et nad pole asjast sugugi huvitatud,» rääkis projekti eestvedaja Peep Siitam.

Loe pikemalt Postimehest. 

Allikas: Johan Laiv, Postimees

Kristjan Piirimäe: Eesti on Euroopa riikidest kõige keskkonnavaenulikum

Eesti uudisedveebruar 18, 2017

Pealinn, 18.02.2017

Keskkonnaekspert Kristjan Piirimäe märkis, et maailma rohemajanduse indeksis, kus on omavahel võrreldud 80 riiki, on Eesti lõpus – 76. kohal. Ta lisas, et värske maapõuepoliitika toormesõltuvuse vähendamise asemel hoopis suurendab seda ning võib järeldada, et Eesti hakkab maavarade abil rahuldama teiste riikide defitsiiti. “Teadlaste ja riigijuhtide vahel valitseb kuristik.”

Põlevkivi pole sugugi ainus loodusvara, millest Eestis energiat toota saab- tegelikkuses on ka meie taastuvenergiavõimalused suured. “Põlevkivimajanduse laiem problemaatika seondub loomulikult sellega, et see on nii minevikutööstus, kui vähegi olla saab. Põlevkivi on üks vaesemaid energiaallikaid üleüldse. Asjaolu, et seda on Eestis palju, ei kaalu üles seda, et põlevkivis on vaid kolmandik põletatavat ollust ja ülejäänu on mineraalaine, millest moodustub põletamisjärgselt hulganisti leeliselise aheraine mägesid, mis tekitavad keskkonnaprobleeme,” rääkis tehnoloogiaekspert Marek Strandberg Tallinna TV saates “Roheline Vabariik”. “Põlevkivi on ka üks süsihappegaasiintensiivseim kütus. Ühest tonnist põlevkivist tekib 1 tonn süsihappegaasi ja seetõttu see ei sobi mitte ühtegi tsiviliseeritud maailma poolt kokku lepitud kasvuhoonegaaside vähendamise kavasse.”

Keskkonnaküsimustes kõige mahajäänum
Jaanuari lõpus tutvustas keskkonnaministeerium maapõuepoliitika uusi põhialuseid. “Maapõuepoliitika põhialuste dokument on eelkõige ähvardav. Kui me hakkame seda dokumenti lugema, siis sissejuhatuses on kirjeldatud probleemi ja seal on räägitud sellest probleemist, et kuskil mujal maailmas on toormedefitsiit ja kuskil mujal maailmas on maavarasid väheks jäänud, aga mitte Eestis. Eestist ei ole juttu selle probleemi seade osas. Edasi näeme dokumendis kaarti, kus on näidatud, kui palju on Eestis maavarasid,” ütles keskkonnaekspert Kristjan Piirimäe. “See dokument ei ütle välja selgesõnaliselt, et meie äriplaan on Eesti maavarade abil hakata rahuldama muude riikide defitsiiti, aga kogu see dokumendi ülesehitus vihjab sellele.”
“Absurdne mõte on see, et aastal 2050 me endiselt viskame põlevkivi ahju ja toodame sellest elektrit. Kui me juba praegu maksame selle tegevuse pealt peale 60 miljonit eurot aastas ja see summa muudkui suureneb, siis on mõeldamatu, et me jätkame seda aastani 2050. Mingi hetk tuleb lihtsalt üks olukord, kus meil on mingisugune masu või veidi radikaalsem valitsus ja lihtsalt lõpetab selle jama ära,” märkis Piirimäe, kelle sõnul peaks “jama” lõpetatama aga tasapisi, kuna tuhanded inimesed saavad selles sektoris tööd.
Kuristik teadlaste ja riigijuhtide vahel
Piirimäe märkis, et maailma rohemajanduse indeksis, kus on omavahel võrreldud 80 riiki, on Eesti üsna lõpus. “Eesti on 80 uuritud riigi hulgas 76. kohal, eespool Mongooliast tagapool Venemaast. Euroopa riikide hulgas on Eesti täpselt viimasel kohal. See tähendab seda, et Eesti on Euroopa riikidest kõige keskkonnavaenulikum, kõige mahajäänum. Eesti on ökoinnovatsiooni ja majanduse restruktureerimise mõttes, et vastata uue aja vajadustele, mahajääja,” nentis Piirimäe. “Kui maapõuepoliitika ütleb, et maailmas on tekkimas ja süvenemas toormedefitsiit, siis Eesti on kõige viimasel kohal nende riikide hulgas, kes on selle leevendamiseks midagi ette võtnud. Tuhkagi pole tehtud.”
Piirimäe sõnul tegi ta keskkonnaekspertidest kolleegidega maapõuestrateegiasse sadu parandusettepanekuid, millest lõppdokumenti jõudis vaid üks. “Nimelt idee, et oleks tarvis vähendada Eesti toormesõltuvust, aga dokumenti ei jõudnud mitte midagi sellest, kuidas üldse vähendada. Kogu ülejäänud dokument tegeleb sellega, kuidas sõltuvust suurendada,” rääkis Piirimäe.”Teadlaste ja riigijuhtide vahel valitseb kuristik.”
Taastuvenergia toob majandusse raha juurde
Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist märkis, et kasutades Eesti suurepäraseid taastuvenergia ressursse saab riik kindlasti ka uues “Taastuvenergia 100% – üleminek puhtale energiale” kavas määratletud keskkonnaeesmärgid saavutatud. “Kava elluviimine on majanduslikult mõistlik, keskkonnaseisukohalt vajalik ja tehniliselt teostatav,” rääkis ta lisades, et  suur roll saab olema nii tuuleenergial, päikeseenergial kui ka biomassil. “Taastuvenergia kava elluviimisel ja mõjude hindamisel näeme, et ligi 600 miljoni euro eest aastas vähendame kütuste importi. See summa jääb igal aastal meie majandusse – majapidamise ja valitsuste kätte. “
“Teine aspekt on ka majapidamiste ostujõu suurenemine tänu sellisele kavale, me näeme, et enam kui 365 miljonit eurot igal aastal teeniksid majapidamised rohkem,” lisas Tammist. “Me näeme, et selle kavaga loodaks 14 tuhat töökohta, pelgalt energiatootmise vallas.”

Sutter: jätkame tööd Tootsi tuulepargi ehitamiseks

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 17, 2017

BNS, 17.02.2017

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul jätkab ettevõte tööd Tootsi tuulepargi õigeagse valmimise nimel.

Ringkonnakohtu määrus puudutab esialgset õiguskaitset, sisulised arutelud toimuvad Tallinna halduskohtus märtsis. Jätkame tööd, et tuulepark õigeaegselt valmis saada,” ütles Sutter BNS-ile.

“Oleme tegelenud arendusega aastast 2011, ükski ettevõte peale Eesti Energia ei ole astunud sisulisi samme Tootsi suursohu tuulepargi rajamiseks. Tuulepargi vastu hakkasid konkurendid huvi tundma alles siis, kui neile sai selgeks, et rajatav tuulepark vähendab tuuleenergiatootjatele makstavat senist toetusmäära,” märkis Sutter.

Ta lisas, et uue tuulepargi lisandumisega võidavad tarbijad. “Eestis toodetaks rohkem taastuvenergiat, samal ajal jääb taastuvenergia tasu elektritarbijale samaks,” märkis ta.

Valitsus otsustas 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise; kinnistule kavandab ettevõte Tootsi tuulepargirajamist. Selle kava vastu protesteerisid teised tuuleenergia tootjad, mis esitasid vastava kaebuse ka kohtule.

Ringkonnakohus ei rahuldanud neljapäeval Eesti Energia ja rahandusministeeriumi kaebust haldukohtu otsusele, millega kohus keelas esialgse õiguskaitse raames Tootsi Suursoo kinnistu riigifirmale eraldamise. Antud määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata, ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-ile.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Eesti maksab tuuleenergiafirmadele pargi valmimise järgselt 12 aastat 53 eurot toodetud megavatt-tunni kohta, aga seda vaid iga-aastaselt kuni 600 gigavatt-tunni täitumiseni. Seni on Eestis toodetud selles suurusjärgus tuuleenergiat.

Nelja Energia oleks ilmselt valmis Tootsi maade enampakkumisel osalema

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 17, 2017

BNS, 17.02.2017

Kui riik otsustaks lähiajal Tootsi Suursoo kinnistu enampakkumisele panna, oleks tuuleparkide arendaja Nelja Energia tõenäoliselt valmis enampakkumisel osalema.

Kui riik paneks Tootsi Suursoo ala enampakkumisele, siis Nelja Energia AS oleks põhimõtteliselt huvitatud ala omandamisest, ütles ettevõtte juhatuse liige Martin Kruus BNS-ile.

“Antud juhul sõltub see täiesti sellest, mis tingimustel [Tootsi Suursoo ala pakutakse], juhul kui seal peaks mingi pakkumismenetlus tulema, on see siis enampakkumine või vähempakkumine,” märkis Kruus.

“Me ei ütle nüüd praegu seda, et loomulikult, jah, me oleme sellest konkreetsest enampakkumisest huvitatud, teadmata enampakkumise tingimusi, aga üleüldiselt oleme tuulenergia arendamisest huvitatud,” rääkis Kruus.

Ringkonnakohtus otsustas neljapäeval jätta lõplikult jõusse määruse, mis keelab valitsusel kuni vaidluse lõpuni ilma enampakkumiseta Tootsi Suursoo tuulepargi kinnistu üleandmise Eesti Energiale. Vabariigi Valitsusel ega Eesti Energial ei ole enam võimalik otsust edasi kaevata.

Kokku on maade üleandmise osas kolm kohtuasja, kus Raisner, Eesti Elekter ja Nelja Energiaon vaidlustanud Tootsi Suursoo ala Eesti Energiale andmise. Kohus on menetlused üheks liitnud.

Valitsus otsustas 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise; kinnistule kavandab ettevõte Tootsi tuulepargirajamist.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Eesti maksab tuuleenergiafirmadele pargi valmimise järgselt 12 aastat 53 eurot toodetud megavatt-tunni kohta, aga seda vaid iga-aastaselt kuni 600 gigavatt-tunni täitumiseni. Seni on Eestis toodetud selles suurusjärgus tuuleenergiat.

Kui riigifirmal valmiks 2019. aastaks vähemalt 38 tuulikuga park Pärnumaale Tootsisse, suudaks see aastas toota hinnanguliselt 300 gigavatt-tundi elektrit. See omakorda vähendaks märgatavalt kõigi tootjate võimaliku saadava toetuste mahtu. Nelja Energia on näiteks öelnud, et ettevõte kaotaks 20-30 miljonit eurot aastas.

Kohus jättis Tootsi Suursoo Eesti Energiale eraldamise keelu jõusse

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 17, 2017

BNS, 17.02.2017

Ringkonnakohus ei rahuldanud neljapäeval Eesti Energia ja rahandusministeeriumi kaebust haldukohtu otsusele, millega kohus keelas esialgse õiguskaitse raames Tootsi Suursoo kinnistu riigifirmale eraldamise.

Antud määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata, ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-ile.

Kokku on maade üleandmise osas kolm kohtuasja, kus Raisner, Eesti Elekter ja Nelja Energiaon vaidlustanud Tootsi Suursoo ala Eesti Energiale andmise. Kohus on menetlused üheks liitnud.

Valitsus otsustas 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise; kinnistule kavandab ettevõte Tootsi tuulepargirajamist.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Eesti maksab tuuleenergiafirmadele pargi valmimise järgselt 12 aastat 53 eurot toodetud megavatt-tunni kohta, aga seda vaid iga-aastaselt kuni 600 gigavatt-tunni täitumiseni. Seni on Eestis toodetud selles suurusjärgus tuuleenergiat.

Kui riigifirmal valmiks 2019. aastaks vähemalt 38 tuulikuga park Pärnumaale Tootsisse, suudaks see aastas toota hinnanguliselt 300 gigavatt-tundi elektrit. See omakorda vähendaks märgatavalt kõigi tootjate võimaliku saadava toetuste mahtu. Nelja Energia on näiteks öelnud, et ettevõte kaotaks 20-30 miljonit eurot aastas.

Ka teise astme kohus keelas Tootsi kinnistu üleandmise Eesti Energiale kuni tuuleärimeestega käiva vaidluse lõpuni

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 17, 2017

Delfi Ärileht, 17.02.2017

Kui Tallinna halduskohtu määrusega pikendati kuni kohtuvaidluse lõpuni Tootsi kinnistu üleandmise peatamine riigilt Eesti Energiale, siis Eesti Energia ja valitsus kaebasid selle määruse edasi teise kohtuastmesse. Eilse otsusega kinnitas ka ringkonnakohs, et jätab määruse jõusse, mis keelab riigifirmale kinnistu üleandmise kuni vaidluse lõpuni. Seda määrust enam edasi kaevata ei saa.

Endisele turbaraba kinnistule plaanib Eesti Energia rajada kuni 52 tuulikuga tuulepargi, millest saaks üks võimsamaid tuuleparke Eestis. Tuuleenergia tootjate sõnul on aga selline riigimaa riigifirma omandusse andmine ebaõiglane ja loob Eesti Energiale põhjendamatu konkurentsieelise. Seepärast on valitsuse otsus vaidlustatud kohtus ning teavitatud ka Euroopa Komisjoni. Komisjon võttis asja menetlusse.

Kui esimene halduskohtu otsus keelas riigimaa Eesti Energiale üleandmise 19. jaanuarini 2017, siis jaanuari lõpu kohtumäärusega pikendati esialgset õiguskaitset kuni kohtuvaidluse lõpuni.

Ringkonnakohus tegi eile, 16. veebruaril määruse, millega jättis Vabariigi Valitsuse ja AS Eesti Energia määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2017 määruse muutmata.

AS Raisner, Hans Teivi, VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ, Nelja Energia AS ning AS Eesti Elekter kaebused Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 (Tootsi kinnistu üleandmine Eesti Energiale) tühistamiseks.

Valitsus ei arutanud Saaremaa hiigletuulepargi loaprotsessi alustamist

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 16, 2017

BNS, 16.02.2017

Kuigi valitsus pidi neljapäeval arutama Saaremaa hiigeltuulepargi hoonestusloa menetluse algatamist, arvati antud punkt valitsuse istungi päevakorrast välja.

Saare Wind Energy OÜ tahab rajada Saaremaa läänerannikule 1,7 miljardit maksva 100 tuulikuga meretuulepagi, mis kõikide lubade olemasolul saaks kõige varem tööd alustada 2022. aastal. Tuulepargi rajamise võimaldamiseks peab valitsus algatama hoonestusloa menetluse, mis iseenesest ei tähenda, et hoonestusluba ka antakse.

Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algatatakse lisaks ka keskkonnamõju hindamine. Taotlejale pannakse kohustus keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud.

Hoonestusluba taotleb ettevõte 50 aastaks, mis on keskmine periood arvestades rajatise eeldatavat püsimise aega ja hooldustingimusi. Tulevikus on nimetatud tähtaega vajadusel võimalik pikendada.

Saare Wind Energy OÜ kavandab Saaremaa läänerannikust 10–27 kilomeetri kaugusele 100 tuulikuga meretuuleparki. Ettevõte leiab, et tuulepargi rajamine aitab Eestis taastuvenergiaallikatele üleminekule positiivselt kaasa. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist.

Meretuulepark koosneb 100 avamere tuulikust, igaüks võimsusega 6 megavatti, merel paiknevast alajaamast, alajaama ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist maismaal paiknevasse liitumispunkti. Tuulikud paigutatakse üksteisest 800–1100 meetri kaugusele. Tuulikute lõplik paiknemine täpsustub KMH käigus.

Ettevõte plaanib pargis kasutada tuulikutena Siemensi elektrituulikuid, mis võimaldavad toota elektrit tuulekiiruse puhul 3–25 meetrit sekundis. Eeldatav tuuliku torni kõrgus on 102 meetrit ja ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 meetrit merepinnast. Tuulikud planeeritakse paigaldada 20–35 meetri sügavusele vette ning hinnanguliselt on arvestatud iga tuuliku vundamendi põhjapindalaks kuni 500 ruutmeetrit.

Tuulepargi aastaseks elektritoodanguks on kavandatud 2800 gigavatt-tundi, mis moodustab 30,9 protsenti Eesti-sisesest 2015. aasta koguelektritoodangust.

Krediidiinfo andmetel on Saare Wind Energy omanikud Valery Makushin ja läbi Gottlieb OÜ Veiko Väli. Väli ega ka Makushin ei ole laiemale avalikusele tuntud.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes