• Eesti
  • English

Riigikohus võttis menetlusse Hiiumaa tuulepargivastaste kaebuse

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 17, 2018

BNS, 17.01.2018

Riigikohus võttis kolmapäeval menetlusse Hiiumaa tuulepargi vastaste kaebuse Hiiu maavanema korralduse tühistamiseks, millega kehtestati Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering; möödunud aasta oktoobris jättis ringkonnakohus kaebuse rahuldamata.

Riigikohus võttis menetlusse tuulepargivastaste kassatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi möödunud aasta 30. oktoobri otsuse tühistamiseks, mis ei rahuldanud MTÜ Hiiu Tuul, Hiiumaa valla, Inge Taltsi, Lembit Vainumäe, Kristi Ugami ja Igor Prigoda apellatsioonkaebuseid Hiiu maavanema korralduse tühistamiseks.

Otsusega jäi jõusse möödunud aastane halduskohtu otsus, kus kohus märkis, et kaebajatel puudub välja toodud asjaolusid arvestades käesolevas asjas kaebeõigus.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et füüsilisest isikust kaebajatel puudub õigus vaidlustada planeeringut oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei ole jätnud ühtegi kaebajate põhiväidet tähelepanuta, on esitanud nende suhtes oma seisukohad ja neid ka piisavalt põhjendanud.

Asjaolu, et kaebajad halduskohtu õiguslike hinnangutega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid valed, märkis kohus. Halduskohus ei tuvastanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt, ega kohaldanud ebaõigesti õigusnorme või rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Kohtu teatel on planeering kooskõlas üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ eesmärkidega ja selle eesmärk on tagada Hiiu maakonna mereala ruumilise arengu eesmärkide täitmine.

Hiiu maavanem otsustas 2015. aasta augustis kehtestada Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Tuuleenergeetika”. Teemaplaneeringu kehtestanud korralduses on teemaplaneeringu peamise eesmärgina märgitud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete ja suundumuste sätestamine ning tuulikuparkide rajamiseks sobilike maa-alade määramine Hiiu maakonnas.

Kuni 1100-megavatise võimsusega tuuleparki tahab Hiiumaast loodest asuvatele meremadalikele ehitada Nelja Energia. Tuulikute kaugus rannast on vähemalt 12 kilomeetrit ning omavaheline kaugus on umbes 1 kilomeeter. Tuulikute nimivõimsus on 4 kuni 7 megavatti, masti kõrgus 100-105 meetrit ja rootori diameeter 130-164 meetrit.

Nelja Energia: ettevõtte müük esialgu tegevust ei mõjuta

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 12, 2018

BNS, 12.01.2018

Nelja Energia juhatuse liikme Martin Kruusi sõnule ettevõtte emafirma Vardar plaan kaaluda Nelja Energia müüki esialgu selle tegevust ei mõjuta; enam kui 100-miljoni euro suuruse tehingu kohta võiks lisainfot saada veebruaris.

“Meie jätkame oma igapäeva tööd ja ka investeeringuid. Hetkel Baltikumi taastuvenergia turul ei ole kuhugi investeerida. Valmistame ette uusi projekte – Eestis on kõige suurem Hiiu meretuulepark ja meil on Leedus päris mitu projekti,” ütles Kruus BNS-ile.

Kruusi sõnul on võimaliku müügiprotsessi käivitaja Vardar ja see on veel väga varajases järgus ning võimalikke investoreid parkidega tutvumas veel käinud ei ole. “Konkreetset meil veel midagi öelda ei ole, aga loodetavasti veebruari alguses juba on ka ja siis on protsessi kohta võimalik juba midagi täpsemalt öelda.”

Võimaliku juhtkonnapoolset väljaostu Kruus ei välistanud, kuid tema sõnul on see äärmiselt ebatõenäoline. “Kui te vaatate Nelja Energia suurust ja bilansimahtu, siis see kaliiber on juhtkonna jaoks pisut liiga suur,” rääkis Kruus.

Tehingu võimaliku suurust Kruus täpsemalt hinnata ei osanud, kuid selle suurus võiks tema hinnangul ületada 100 miljonit eurot. “Seda kindlasti,” ütles Kruus.

Reedel teatas Norra munitsipaalfirma Vardar, et on käivitanud protsessi, eesmärgiga välja selgitamaks võimaliku huvi oma aktsiate Nelja Energia AS-is müümiseks. Võimalik tehing peab saama heakskiidu nii kõikidelt regulaatoritelt kui ka Vardari üldkoosolekult.

Nelja Energia tegevusaladeks on taastuvenergeetika arendamine ja elektritootmise korraldamine. Nelja tähendab fokusseeritust neljale taastuvenergia allikale – tuul, vesi, biomass ja päike. Ettevõte teenis 2016. aastal 46,4 miljoni euro suuruse käibe juures 8,9 miljonit eurot kasumit.

Vardar on Norra Buskerudi maakonna omavalitsustele kuuluv kontsern, kuhu kuuluvad hüdroelektrijaamad aastatoodanguga 3 teravatt-tundi, elektrivõrgud, kaugküte, energiakaubandus ja tuuleenergia.

Norra Vardar kaalub Nelja Energia müümist

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 12, 2018

BNS, 12.01.2018

Baltikumis tegutseva taastuvenergia tootja Nelja Energia emafirma Norra munitsipaalettevõte Vardar kaalub Baltikumi turult väljumist ja oma osaluse müümist Nelja Energias.

Norra Vardar AS, millele kuulub läbi tütarfirma Vardar Eurus AS 77 protsenti Nelja Energia AS-ist, on käivitanud protsessi, eesmärgiga välja selgitamaks huvi oma aktsiate müümiseks, teatas Vardar.

Hetke seisuga täpset ajakava, mille jooksul müügiotsus langetada, või konkreetseid võimalike ostjaid ei ole, ütles Vardar AS-i tegevjuht Thorleif Leifsen BNS-ile.

Vardar on kaasanud huvi välja selgitamiseks finantsnõustamisettevõtted Augusta & Co ja Superia Corporate Finance.

Balti üksuse tuleviku ülevaatamine on osa Vardari struktuuri ja tegevusalternatiivide ülevaatamisest ja võib viia mõnede või ka kõigi Nelja Energia osanike ettevõttest divesteerimiseni.

Võimalik tehing peab saama heakskiidu nii kõikidelt regulaatoritelt kui ka Vardari üldkoosolekult.

Nelja Energia tegevusaladeks on taastuvenergeetika arendamine ja elektritootmise korraldamine. Nelja tähendab fokusseeritust neljale taastuvenergia allikale – tuul, vesi, biomass ja päike.

Nelja Energia AS-ist kuulub Vardar Eurus AS-ile 77 protsenti ja Eesti investoritele 23 protsenti. Vardar Eurus on Norras registreeritud ettevõte, millest 90 protsenti kuulub Norra energiaettevõttele Vardar AS ja 10 protsenti põhjamaade keskkonna investeeringute fondile NEFCO. NEFCO on rahvusvaheline investeerimisfond, mis investeerib keskkonnasõbralikesse projektidesse. Fondi varade maht on 115 miljonit eurot.

Nelja Energia teenis möödunud aastal 46,4 miljoni euro suuruse käibe juures 8,9 miljonit eurot kasumit.

Vardar on Norra Buskerudi maakonna omavalitsustele kuuluv kontsern, kuhu kuuluvad hüdroelektrijaamad aastatoodanguga 3 teravatt-tundi, elektrivõrgud, kaugküte, energiakaubandus ja tuuleenergia.

Nelja Energiasse investeerinud Eesti investorid on Peeter Mändi Ivard OÜ, Aivar Berzini Vestman Energia AS, Jüri Mõisa JMB Investeeringute OÜ, Hannes Tamjärve HTB Investeeringute OÜ, Nelja Energia AS juhtkonda kuuluva Martin Kruusi Solarcom OÜ ja Kalle Kiigske Atradius OÜ, Skype loojate investeeringute firma Ambient Sound Investments OÜ, United Partners Investments OÜ ja Kakssada Kakskümmend Volti OÜ.

Valitsus toetab elektri suurtarbijate otseliini rajamise lihtsustamist

Eesti uudisedjaanuar 11, 2018

BNS, 11.01.2018

Valitsus toetas neljapäevasel istungil elektrituruseaduse ja energiamajanduse seaduse muutmise eelnõud, millega leevendatakse otseliini rajamise kriteeriume, võimaldamaks suurtarbijatel kasutada soodsamalt elektrit.

Eelnõu kohaselt leevendatakse elektrijaama ja tarbija vahel otseliini rajamise kriteeriume. Muudatuste kohaselt saavad suurtarbijad võimaluse rajada kuni 6 kilomeetri pikkune otseliini. Seni saab otseliini rajada vaid tootjaga samale või sellega piirnevale kinnistule, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo,

Otseliini abil elektri tarbimine võib olla odavam, kui kehtiv võrguteenuse hind. Valitsuse teatel ei too muudatus kaasa olulist mõju olemasolevate tarbijate elektri lõpphinnale ja muutus jääks alla 1 protsendi.

Seadusega sätestatakse ka täpsemad võrgutasude metoodika koostamise alused, mis tagab võrguettevõtjate investorite ja tarbijate makstavate võrgutasude suuruse õiguskindluse ning -selguse. Seni on seaduses puudunud detailsed kriteeriumid näiteks põhivara kulumi arvestusele, samuti võrguteenuse osutamisega mitteseotud kulude nagu näiteks trahvid ja viivised, sponsorlus, kingitused ning annetused. Muudatuse eeskujuks on varem maagaasisektoris tehtud muudatus.

Riigi üldise energiatõhususkohustuse täitmisel võimaldatakse edaspidi arvesse võtta ka juriidiliste isikute, milles riigil on enamusotsustusõigus, poolt tehtud energiatõhususega seonduvaid tegevusi. Energiatõhususe direktiivi nõuete järgimiseks peab Eesti määrama aastateks 2014-2020 energiatõhususe eesmärgi, mis seisneb tarbijate poolt kokkuhoitud energias.

Olemasolevate poliitikameetmetega on võimalik täita Eesti üldisest energiatõhususkohustusest 97 protsenti. Muudatuse tulemusel on näiteks võrguettevõtjatel võimalik teha lõpptarbijate juures energiasäästu saavutamisega seonduvaid kulutusi ning investeeringuid kuni 1 protsendi ulatuses viimase kolme aasta keskmisest müügitulust.

Loobutakse mitmest tegevusloa nõudest, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust ja sellega seoses ka riigieelarvesse riigilõivudest laekuvaid tulusid ligi 50 000 eurot aastas. Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100-kilovatise kuni 200-kilovatise nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevenevad väiketootjatele esitatavaid nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue 31 950 eurot, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras. Tegevuslubade nõuete leevendamise ning kaotamisega seonduvad muudatused jõustuvad 2019. eelarveaastast.

Eesti Energia soovib Kihnu hiigeltuulepargi menetluse kiirenendamist

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 10, 2018

BNS, 10.01.2018

Eesti Energia soovib valitsuselt kuni 1000-megavatise Kihnu meretuulepargi hoonestusloa menetlemise kiirendamist, mille algatamiseni pole seitsme aastaga jõutud.

Eesti Energia esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) teabenõude, milles soovitakse teada, millal teeb MKM valitsusele ettepaneku Kihnu meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamiseks.

“Tehnilise järelevalve amet (TJA) esitas 2. novembril MKM-ile hoonestusloa menetluse algatamise ettepaneku /…/ Juhime tähelepanu, et oma kirjale lisas TJA ka algatamise korralduse eelnõu, seletuskirja ja lühikokkuvõtte valitsusele. Seega on MKM-le saadetud kõik vajalikud dokumendid hoonestusloa menetluse ettepaneku tegemiseks valitsusele,” seisab Eesti Energia juristi Alan Paasi kirjas MKM-ile.

“Edela-Eesti meretuulepargi projekt on olnud meil pikalt, mitmeid aastaid arendamises. Kui tuulepark kunagi valmib, annab see olulise panuse Eesti kliimaeesmärkide täitmisele ja mitmekesistab Eesti energiaportfelli. Siiski on täpsemast ajakavast ja tööde mahust veel vara rääkida,” ütles Eesti Energia AS tütarettevõtte Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas BNS-ile.

Eesti Energia esitas hoonestusloa taotluse Liivi lahte meretuulepargi loomiseks 2010. aasta alguses. 2015. aasta suvel muutis Eesti Energia oma taotlust, mille kohaselt taotletakse hoonestusluba Kihnulõuna alale. Ettevõte plaanib sinna rajada kuni 160 avamere tuulikut koguvõimsusega kuni 1000 megavatti.

MKM-i hinnangul on projekti juures tarvilik teostada keskkonnamõjude hindamine (KMH) ja allveearheoloogilised uuringud. Uuringute teostamisele võib kuluda alates menetluse alustamisest kuni viis aastat.

“Uuringute tegemiseks tuleb määrata mõistlik tähtaeg. Praktikas võib keskkonnamõju hindamisel ilmneda erinevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada ka uuringute tegemise tähtaega, kuid arvestades taotleja esitatud teavet ning kavandatavat uuringute tegemise aega, on mõistlik määrata uuringute tegemise tähtajaks viis aastat hoonestusloa menetluse algatamisest,” seisab hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu seletuskirjas.

Ministeeriumid jätsid Hiiumaa lähistele looduskaitseala loomise eelnõu kooskõlastamata

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 9, 2018

ERR, 09.01.2018

Nii majandus- kui ka rahandusministeerium jätsid kooskõlastamata eelnõu, mis näeb ette looduskaitseala loomise Hiiumaast kirdesse jääval merealal. See otsus valmistas pettumuse MTÜ-le Hiiu Tuul, mis on aastaid üritanud peatada samasse piirkonda plaanitava meretuulepargi rajamist.

Hiiumaast ligi 14 kilomeetri kaugusele kirde poole jääva Apollo madaliku looduskaitseala eesmärk on kaitsta veealuseid liivamadalaid ja erinevaid rändlinde, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman ütles, et looduskaitseala eelnõu jäeti kooskõlastamata, sest seal polnud hinnatud otsuse sotsiaalmajanduslikke mõjusid nagu näeb ette hea õigusloome tava.

“Teiseks annab selleks keskkonnaministeeriumile kohustuse ka seesama Hiiu mereala planeering, mis sisuliselt ütleb, et ükskõik, millist aspekti ruumilise planeerimise juures arvestatakse, tuleb kõiki neid aspekte võrdselt kaaluda,” lisas Leppiman.

Hiiumaa lähedale plaanitavast Loode-Eesti meretuulepargist jääks looduskaitsealale umbes viiendik. Arendaja sõnul tuleks looduskaitseala rajamisel arvestada ka näiteks ekspertide poolt tuulepargi keskkonnamõjude hindamisel tehtud tööga.

Hiiumaa meretuulepargi vastased korraldasid Kärdlas piketi
“Vaadata kõiki neid erinevaid menetlusi ja teha siis üks ammendav otsus, mitte nii, et teeme ühe otsuse looduskaitseseaduse alusel, teise otsuse planeerimisseaduse alusel, kolmanda otsuse keskkonnamõjude hindamise seaduse alusel, võib-olla neljanda otsuse ehitusseaduse alusel,” rääkis Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus.

Meretuulepargi vastu aastaid võidelnud MTÜ Hiiu Tuul on seisukohal, et Apollo looduskaitseala on vaja.

“Meil on kahju kui Eesti Vabariik takistab kaitse alla võtmast Apollo madalat, mis on maailma mastaabis oluline globaalse linnuliigi auli toitumis- ja talvituskoht,” selgitas MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts.

MTÜ teatel on meremadalate kaitse alla võtmine on Eesti riigi rahvusvaheline kohustus vastavalt Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppele, millega Eesti 2008. aastal ühines.

Taltsi sõnul on Eesti Vabariik täitnud oma rahvusvahelised kohustused taastuvenergeetika vallas.

“Oleme mures, et globaalselt ohustatud linnuliigi auli (Clangula hyemalis) peatumis-, toitumis- ja talvitusalad hävitatakse. Säästvaks arenguks peab elektrit, ka taastuvatest allikatest, tootma seal, kus on selleks looduslikud eeldused ja suured tarbijad, näiteks Kesk-Euroopa lähistel, Põhjameres. Loode-Eesti tuulepargist Eesti Vabariik ei võida,” ütles Talts.

Eelnõu jättis sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi puudumise tõttu kooskõlastamata ka rahandusministeerium.

Kesselaiu majapidamised saavad tuleval aastal kolm tuulegeneraatorit

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 9, 2018

Saarte Hääl, 09.01.2018

Muhu vald jätkab koostöös väikesaarte programmiga Kesselaiu elektrivarustussüsteemi väljaehitamist.

Kesselaiu elektrivarustuse II etapi tööde raames pannakse väikesaarte majapidamiste juurde püsti kolm ca 18 m kõrguse mastiga tuulegeneraatorit ja üks bensiinigeneraator. Tööde kogumaksumus on ligi 100 000 eurot, millest 58 642 eurot tuleb väikesaarte programmist ja ülejäänu Muhu vallalt, rääkis Muhu valla arendusnõunik Annika Auväärt. Tuulikud paigaldatakse ilmselt 2019. aastal.

2012. aastal sai autonoomse elektrisüsteemiga Kesselaid, kuhu elektri- ega telefoniliinid ei ulatu, väikesaarte programmi toel (60 290 eurot) kaks bensiinigeneraatorit, päikesepaneelid, akud ja alalisvoolu vahelduvvooluks muutvad seadmed. “Kui meil esimeses etapis tehti piltlikult öeldes võrguettevõte, siis teises etapis tehakse meile Narva elektrijaam,” ütles Kesselaiu elanik Indrek Almann.

Almanni sõnul saavad Kesse majapidamised praegu suvel elektrit päikesepaneelidest ja talvel bensiinigeneraatori abil. Paraku kulub minimaalse elektrienergia koguse tootmiseks päevas 10 liitrit bensiini, mis on üsnagi kulukas. Edaspidi toodavad enamiku sügistalvisel ajal kuluvast elektrienergiast tuulegeneraatorid. “Siis saame öelda, et Kessel on aastaringne elektrienergia varustatus,” sõnas Allmann.

Annika Auväärt rääkis, et uute tuulikute soetamine hoiab Kesselaiul ära olukorra, kus loota saab vaid bensiini­generaatorile. Näiteks mõni aasta tagasi, kui ebasoodsad ilmastikutingimused ei võimaldanud talvel saarele minna, sai saarevaht kasutada ööpäevas elektrit vaid ca ühe tunni jooksul. Rohkemaks kütust ei jätkunud. Nüüd on Kesse elanikud saanud heade sõprade abiga küll paar tonni mahutava bensiinijaama, kuid selle täitmine on suurem ettevõtmine ja küllalt kallis tegevus, nentis Indrek Almann.

1,7 km² pindalaga Kesselaiul on 1. jaanuari seisuga kuus püsielanikku kolmes majapidamises.

Enefit Green tuuleparkide energiatootmine kasvas aastaga 16 protsenti

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 5, 2018

BNS, 05.01.2017

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Green tuulepargid tootsid 2017. aastal 215 gigavatt-tundi elektrit, mida on 16 protsenti rohkem kui aasta varem.

Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles, et peamine põhjus tuulest toodetud elektri kasvu puhul oli tuulikute parem töökindlus. “Oleme aastatega kogemusi omandanud ning vastavalt sellele enda hoolduspraktikat täiendanud. Samuti oleme täiustanud tuulikute jälgimist distantsilt, mis võimaldab riketele kiiremini reageerida. See on kokkuvõttes toonud töökindluses olulise kasvu,” ütles Kärmas pressiteate vahendusel.

“Ka tuul oli 2017. aastal stabiilsem, pisut tugevam ja vähem puhanguline, kui aasta varem – see aitas samuti tuuleelektri kogust kasvatada,” lisas Kärmas. 2016. aastal oli Enefit Greeni tuuleparkide alal keskmine tuule kiirus 6 meetrit sekundis ja 2017. aastal 6,2 meetrit sekundis. Mullu tuuleparkide toodetud 215 gigavatt-tunnist elektrist jagub aastaks ajaks 86 000 keskmise tarbimisega majapidamisele.

Enefit Greenile kuuluv Iru jäätmepõletuselektrijaam kasutas 2017. aastal 236 000 tonni jäätmeid, mis töödeldi ümber elektriks ja soojuseks. Jäätmepõletuselektrijaamas toodetud elektrit müüdi võrku 126 gigavatt-tundi ja soojust 310 gigavatt-tundi.

“Võime julgelt väita, et Iru jäätmepõletuselektrijaam on Eesti jaoks ka oluline keskkonnaprojekt, sest alates elektrijaama käivitamisest 2013. aastal on suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse Eestis oluliselt vähenenud. Tänu Iru jäätmepõletuselektrijaama üle nelja aasta väldanud tööle on prügilatesse ladestatud sadu tuhandeid tonne vähem prügi võrreldes sellega, kui jaama poleks Eestisse rajatud,” ütles Kärmas.

Eestis tekkis 2016. aastal ligikaudu 316 000 tonni segaolmejäätmeid. Suurema osa Eestis tekkivatest segaolmejäätmetest kasutab energia tootmiseks ära Iru jäätmepõletuselektrijaam. 2017. aasta jäätmetekke andmed pole veel saadaval.

Paide elektrijaamas 2017. aastal toodetud elektrikogus 2016. aastaga võrreldes langes ja soojuse toodang jäi samale tasemele. Valka elektrijaamas jäid nii soojuse- kui ka elektri toodang 2017. aastal 2016. aastaga samale tasemele. Kaks elektrijaama tootsid möödunud aastal kokku 21 gigavatt-tundi elektrit ja 81 gigavatt-tundi soojust. Elektrijaamad kasutavad põhikütusena kohalikku päritolu biomassi ning varustavad Paide ja Valka linna soojusega.

Möödunud aastast kuulub ettevõtte tootmisportfelli ka päikeseelekter. Praeguseks on töös Enefit Greeni esimene päikeseelektrijaam, mis asub Järvamaal Estonia piimafarmi katusel. Elektrijaam alustas tööd 2017. aasta lõpus.

Enefit Green toodab energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte suuremateks tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub Enefit Greenile Keila-Joa hüdroelektrijaam.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes