• Eesti
  • English

Taastuvenergia kattis esimeses kvartalis 13,2 protsenti tarbimisest

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 24, 2018

BNS, 24.04.2018

Esimeses kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 375 gigavatt-tundi, mis moodustas 13,2 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis; taastuvenergia toodang kahanes kehvemate tuuleolude tõttu.

Aasta tagasi esimeses kvartalis kattis taastuvenergia 15,8 protsenti kogutarbimisest ja 2016. aasta samal perioodil 13 protsenti. Taastuvenergia osakaalu selle aasta sihttasemeks on Eesti seadnud 16,1 protsenti, teatas Elering.

Taastuvenergia koguse ja osakaalu kahanemise põhjustas eelkõige vähenenud tuuleenergia maht, mis moodustas esimese kvartali taastuvenergia kogutoodangust 38 protsenti ning toodetud 143 gigavatt-tundi on eelmise aastaga võrreldes veerandi võrra vähem.

Tuuleenergia eest said tootjad jaanuarist märtsini toetusi 5,7 miljonit eurot ehk 19 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kogu toodetud tuuleenergiast sai toetust 82 protsenti ning kolme kuu jooksul on makstud 20 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest piirkogusest.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas aasta esimese kolme kuu jooksul 59 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti kolme kuuga elektrit 224 gigavatt-tundi, mis on samaväärne eelmise aasta sama perioodi toodanguga. Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust tänavu esimese kvartali jooksul 12 miljonit eurot.

Hüdroenergiast toodeti elektrit tänavu esimeses kvartalis kaheksa gigavatt-tundi ja toetusteks kulus 206 000 eurot.

Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv kasvab jätkuvalt kiires tempos ja praegu toodab päikesepaneelidega elektrienergiat juba enam kui 1200 eraisikut ning äriettevõtet. Selle aasta esimeses kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus 0,9 gigavatt-tundi. Lisandunud päikesepaneelide toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses neli korda.

Kuna enamuse toodetud päikeseenergiast tarbivad mikrotootjad ise kohapeal ära, siis hinnanguliselt võib päikesepaneelide abil toodetud elektri üldkogus olla võrku antud ja toetust saanud kogusest olla 4-5 korda suurem.

Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu esimeses kvartalis kümnendiku võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal – 1,6 miljonit eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodeti elektrienergiat 52 gigavatt-tundi.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Tasu kogus Elering esimese kvartali jooksul 21,1 miljonit eurot ja toetusi maksis 0,3 miljonit eurot.

Eesti on seadnud eesmärgi viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 17,6 protsendini.

Tuuleenergia tootja: riik ei peaks sekkuma sinna, kus erasektor töötab

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 20, 2018

BNS, 20.04.2018

Vendade Sõnajalgadega seotud MTÜ Tuuletehnoloogia Liidu teatel ei peaks riik sekkuma Nelja Energia võimaliku ostmisega sinna, kus erasektor juba tegutseb.

Eesti Energia võimalik Nelja Energia soetamine tähendaks toimival tuuleenergia turul monopoli moodustamist, mis jätab koosmõjus riigi varasemate otsustega Eesti investeerimis- ja ärikeskkonnast halva mulje, teatas liit.

Nelja Energia omandamise korral moodustaks riigiettevõtte turuosa 84,5 protsenti, mille tulemusel tekiks riiklik monopol tuuleenergeetika tootmisel. “Konkurentsiamet ei saa lubada koondumist, mille tulemusel kahjustub oluliselt konkurents,” ütles Supremia vandeadvokaat Silja Holsmer.

Tuuletehnoloogia liidu hinnangul ei peaks riik sekkuma maksumaksja rahaga majandusvaldkondadesse, kuhu on eraettevõtjatel huvi panustada. Liidu juhatuse esimehe Andres Sõnajala sõnul kaotaks ostutehingust nii ärikeskkond kui maksumaksja.

Eesti Energia on väidetavalt huvitatud Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia ostust. Tehingu maksumus võiks ulatuda ligi 500 miljoni euroni.

Eesti Energia tulevikuplaanid jõudsid siiski valitsuse ette

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 20, 2018

Postimees, 20.04.2018

Kui veel eile hommikul oli ebaselge, kas riiklik energiahiid kavatseb enne tänast küsida ka valitsuse arvamust Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia võimalikuks ostuks, siis nüüd on selgunud, et eileõhtusel kabineti nõupidamisel leidsid ettevõtte tulevikuplaanid siiski arutlust.

«Erinevalt kolmapäevasest seisust tutvustas Eesti Energia tõesti valitsuskabineti nõupidamisel eile oma tulevikuplaane,» kinnitas Postimehele valitsuse meedianõunik Kateriin Pajumägi.

Loe lisa veebist.

Eesti Energia kavandab poolemiljardilist investeeringut

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 18, 2018

Postimees, 18.04.2018

Kuigi juba mõnda aega valmistatakse ette Eesti suuruselt teist või kolmandat ülevõtutehingut, puudub ühel võimalikul huvilisel, Eesti suurimal elektritootjal ja riigifirmal Eesti Energial oma poole miljardi suurusele potentsiaalsele investeeringule mõni päev enne tehingusoovi kinnitamist valitsuse nõusolek.

«Meie kultuuris väikeinvestoritega nii palju ei arvestata, aga paistab, et Põhjamaa kultuuris arvestatakse nendega täielikult,» vastas Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia väikeinvestor Jüri Mõis küsimusele, kui palju küsiti nende arvamust, kui ettevõtte norralastest omanikud mõnda aega tagasi ettevõtte müügiprotsessiga algust teha otsustasid. «Meil on kogu info nagu suurelgi.»

Loe edasi Postimehe veebist.

Sõnajalg: kaalume Aidu tuulepargi vaidluses kohtuniku taandamist

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 17, 2018

BNS, 17.04.2018

Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liikme Andres Sõnajala sõnul kaalub ettevõte Aidu tuulepargi ehituslubade vaidluses kohtuniku taandamise taotlemist, sest kohtuprotsess on tema hinnangul olnud kallutatud.

“Halduskohtu negatiivne otsus asja aegumisele oli oodatav, kuna kogu kohtuprotsess on seni olnud meie hinnangul kallutatud. Kuidas saakski asja teisiti nimetada, kui kohus keeldus meie palutud tunnistajaid kohtupinki lubamast,” ütles Andres Sõnajalg BNS-ile.

Tartu halduskohus otsustas teisipäevase määrusega jätkata menetlust vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle; kohus leidis, et Ida-Viru maavanem pöördus kohtu poole tähtaegselt ja protesti menetlemist tuleb jätkata. Taotluse protesti läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks esitasid Lüganuse vald ja Aidu Tuulepark OÜ, mis kuulub Oleg ja Andres Sõnajalale.

“Mis puutub aga konkreetsesse otsuse põhjendusse, siis kohus tuvastas, et maavanem oli Eleoni tuulikute rajamisest teadlik, kuid aegumise tähtaeg hakkas kulgema sellest hetkest, kui maavanemal oli piisavalt alust arvata, et tegemist võib olla avalikku huvi rikkuva haldusaktiga,” ütles Sõnajalg.

“Kogu selle protsessi tulemusena pidurdatakse Eesti tuuletehnoloogia tööstuse arengut ja jäävad loomata Ida-Virumaale kõrge lisandväärtusega töökohad. Kaalume uuesti kohtuniku taandamise taotlemist ja võitleme õiguse nimel lõpuni,” ütles ta.

Kaitseministeeriumi hinnangul pole Aidu tuulepargi ehituslubade väljastamisel järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid ning Tartu halduskohtu teisipäevane otsus aitab liikuda vaidluse sisulise lahendamise suunas.

“On hea, et kohus langetas otsuse, mis aitab liikuda edasi vaidluse sisulise lahendamise suunas. Pean oluliseks rõhutada, et Aidu tuulepargi projekti puhul oleks riik pidanud sekkuma igal juhul, ka siis, kui mingeid riigikaitselisi piiranguid ei eksisteeriks, sest ehituslubade väljastamisel ei ole järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid,” ütles kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu BNS-ile.

“Eestis peab valitsema nulltolerants susserdamise ja seaduserikkumiste suhtes, ka see on meie julgeoleku eluline osa. Tänane otsus näitab ka, et seaduse ees on kõik võrdsed, riik ei saa kehtestada eri ettevõtjatele erinevaid standardeid vastavalt kellegi ärihuvile. Samuti ei ole Eesti nii rikas, et soetada ja ülal pidada kümneid miljoneid eurosid maksvaid radareid, mis lõppkokkuvõttes mitte midagi ei näita,” märkis Oidsalu.

“Seega tuleb tuuleparkide arendajatelgi panustada olemasolevate radarite töövõime säilitamisse. Oluline on teadvustada, et lisaks riigikaitselistele piirangutele kitsendavad tuuleparkide arengut veel erinevad piirangud, näiteks keskkonnakaitselised või kohaliku elanike huvi, ning riigikaitseliste piirangute kaotamine ei tähenda automaatselt ettevõtlusvabaduse kasvu,” ütles Oidsalu ja lisas, et planeeringud ei anna arendajatele õiguspärast ootust ükskõik kui kõrgete tuulikute püstitamiseks.

“Tuuleparkide kõrgus on aga alates 2000. aastast enam kui kahekordistunud: täna soovitakse püstitada juba 300-meetriseid tuulikuid ja sestap on paratamatu, et tuulepargid on meil kasvanud üle pea,” tõdes kantsler.

Menetlusosalised vaidlesid põhiliselt selle üle, kas maavanem sai vaidlusaluste ehituslubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel. Sellest sõltub, millal pidi maavanem käivitama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.

Kohus leidis, et järelevalve algatamiseks ei piisanud sellest, et maavanemani oli teistes menetlustes või ajakirjandusest jõudnud teave tuulepargi ehitamise kohta. See ei andnud maavanemale võimalust aru saada, et ehitusload on antud projekti alusel, mida kaitseministeeriumiga kooskõlastatud ei ole ja seetõttu võib tegemist olla avalikku huvi ehk riigikaitset ohustavate ehitistega.

Viimati nimetatud teabe sai maavanem eelmise aasta veebruari alguses ja tegi märtsi alguses Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada ehituslubade andmine kehtetuks. Vald esitas vastuse märtsi lõpus ja maavanem pöördus pärast seda 30 päeva jooksul kohtu poole. Seetõttu puudub põhjus pidada protesti mittetähtaegseks või lubamatuks. Kohus leidis, et ilmse vastuoluni viiks olukord, kui maavanem peaks otsustama haldusakti kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemise 30 päeva jooksul selle teadasaamisest kaudsetest allikatest.

Kohus märkis, et meie ümber toimub lugematuid sündmusi, mille aluseks on kohaliku omavalitsuse üksikaktid. “Ei ole mõeldav, et maavanem peab iga sellise sündmuse märkamisel või selle kohta teabe saamisel uurima, kas haldusakt on välja antud, kas see on õiguspärane ja kas see võib riivata avalikku huvi, kuna vastasel korral võib ta kaotada järelevalve teostamise võimaluse,” leidis kohus.

Kohus leidis, et maavanem ei rikkunud ka keeldu vaidlustada kohaliku omavalitsuse haldusakte rohkem kui kolme aasta jooksul haldusakti andmisest. Lüganuse vald andis vaidlusalused ehitusload välja 2015. aastal, protest esitati kohtule 2017. aastal.

Ehitusload vaidlustas Ida-Viru maavanem protestiga kohaliku omavalitsuse üle järelevalve teostamise raames. Praeguseks on maavanema õigusjärglasena menetlusse astunud justiitsministeerium.

Asja sisulise läbivaatamise käigus saab kohus arutada seda, kas Lüganuse vald võis ehituslubade väljaandmisel tugineda varasemale ja praegusest erinevale ehitusprojektile antud kaitseministeeriumi kooskõlastusele, iseseisvalt hinnata ehitusprojektide erinevuse olulisust ja mõju riigikaitsele ning kas valla hinnang oli õige.

Vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna pärast seda, kui määrus on jõustunud. Menetlusosalised saavad määrust vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Kaitseministeerium: Aidu tuulepargi ehitusload pole nõuetekohased

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 17, 2018

BNS, 17.04.2018

Kaitseministeeriumi hinnangul pole Aidu tuulepargi ehituslubade väljastamisel järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid ning Tartu halduskohtu teisipäevane otsus aitab liikuda vaidluse sisulise lahendamise suunas.

“On hea, et kohus langetas otsuse, mis aitab liikuda edasi vaidluse sisulise lahendamise suunas. Pean oluliseks rõhutada, et Aidu tuulepargi projekti puhul oleks riik pidanud sekkuma igal juhul, ka siis, kui mingeid riigikaitselisi piiranguid ei eksisteeriks, sest ehituslubade väljastamisel ei ole järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid,” ütles kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu BNS-ile.

Tartu halduskohus otsustas teisipäevase määrusega jätkata menetlust vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle; kohus leidis, et Ida-Viru maavanem pöördus kohtu poole tähtaegselt ja protesti menetlemist tuleb jätkata. Taotluse protesti läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks esitasid Lüganuse vald ja Aidu Tuulepark OÜ, mis kuulub Oleg ja Andres Sõnajalale.

“Eestis peab valitsema nulltolerants susserdamise ja seaduserikkumiste suhtes, ka see on meie julgeoleku eluline osa. Tänane otsus näitab ka, et seaduse ees on kõik võrdsed, riik ei saa kehtestada eri ettevõtjatele erinevaid standardeid vastavalt kellegi ärihuvile. Samuti ei ole Eesti nii rikas, et soetada ja ülal pidada kümneid miljoneid eurosid maksvaid radareid, mis lõppkokkuvõttes mitte midagi ei näita,” märkis Oidsalu.

“Seega tuleb tuuleparkide arendajatelgi panustada olemasolevate radarite töövõime säilitamisse. Oluline on teadvustada, et lisaks riigikaitselistele piirangutele kitsendavad tuuleparkide arengut veel erinevad piirangud, näiteks keskkonnakaitselised või kohaliku elanike huvi, ning riigikaitseliste piirangute kaotamine ei tähenda automaatselt ettevõtlusvabaduse kasvu,” ütles Oidsalu ja lisas, et planeeringud ei anna arendajatele õiguspärast ootust ükskõik kui kõrgete tuulikute püstitamiseks.

“Tuuleparkide kõrgus on aga alates 2000. aastast enam kui kahekordistunud: täna soovitakse püstitada juba 300-meetriseid tuulikuid ja sestap on paratamatu, et tuulepargid on meil kasvanud üle pea,” tõdes kantsler.

Menetlusosalised vaidlesid põhiliselt selle üle, kas maavanem sai vaidlusaluste ehituslubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel. Sellest sõltub, millal pidi maavanem käivitama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.

Kohus leidis, et järelevalve algatamiseks ei piisanud sellest, et maavanemani oli teistes menetlustes või ajakirjandusest jõudnud teave tuulepargi ehitamise kohta. See ei andnud maavanemale võimalust aru saada, et ehitusload on antud projekti alusel, mida kaitseministeeriumiga kooskõlastatud ei ole ja seetõttu võib tegemist olla avalikku huvi ehk riigikaitset ohustavate ehitistega.

Viimati nimetatud teabe sai maavanem eelmise aasta veebruari alguses ja tegi märtsi alguses Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada ehituslubade andmine kehtetuks. Vald esitas vastuse märtsi lõpus ja maavanem pöördus pärast seda 30 päeva jooksul kohtu poole. Seetõttu puudub põhjus pidada protesti mittetähtaegseks või lubamatuks. Kohus leidis, et ilmse vastuoluni viiks olukord, kui maavanem peaks otsustama haldusakti kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemise 30 päeva jooksul selle teadasaamisest kaudsetest allikatest.

Kohus märkis, et meie ümber toimub lugematuid sündmusi, mille aluseks on kohaliku omavalitsuse üksikaktid. „Ei ole mõeldav, et maavanem peab iga sellise sündmuse märkamisel või selle kohta teabe saamisel uurima, kas haldusakt on välja antud, kas see on õiguspärane ja kas see võib riivata avalikku huvi, kuna vastasel korral võib ta kaotada järelevalve teostamise võimaluse,“ leidis kohus.

Kohus leidis, et maavanem ei rikkunud ka keeldu vaidlustada kohaliku omavalitsuse haldusakte rohkem kui kolme aasta jooksul haldusakti andmisest. Lüganuse vald andis vaidlusalused ehitusload välja 2015. aastal, protest esitati kohtule 2017. aastal.

Ehitusload vaidlustas Ida-Viru maavanem protestiga kohaliku omavalitsuse üle järelevalve teostamise raames. Praeguseks on maavanema õigusjärglasena menetlusse astunud justiitsministeerium.

Asja sisulise läbivaatamise käigus saab kohus arutada seda, kas Lüganuse vald võis ehituslubade väljaandmisel tugineda varasemale ja praegusest erinevale ehitusprojektile antud kaitseministeeriumi kooskõlastusele, iseseisvalt hinnata ehitusprojektide erinevuse olulisust ja mõju riigikaitsele ning kas valla hinnang oli õige.

Vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna pärast seda, kui määrus on jõustunud. Menetlusosalised saavad määrust vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Kohus jätkab menetlust Aidu tuulepargi ehituslubade vaidluses

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 17, 2018

BNS, 17.04.2018

Tartu halduskohus otsustas teisipäevase määrusega jätkata menetlust vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle; kohus leidis, et Ida-Viru maavanem pöördus kohtu poole tähtaegselt ja protesti menetlemist tuleb jätkata.

Taotluse protesti läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks esitasid Lüganuse vald ja Aidu Tuulepark OÜ, teatas kohus.

Menetlusosalised vaidlesid põhiliselt selle üle, kas maavanem sai vaidlusaluste ehituslubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel. Sellest sõltub, millal pidi maavanem käivitama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.

Kohus leidis, et järelevalve algatamiseks ei piisanud sellest, et maavanemani oli teistes menetlustes või ajakirjandusest jõudnud teave tuulepargi ehitamise kohta. See ei andnud maavanemale võimalust aru saada, et ehitusload on antud projekti alusel, mida kaitseministeeriumiga kooskõlastatud ei ole ja seetõttu võib tegemist olla avalikku huvi ehk riigikaitset ohustavate ehitistega.

Viimati nimetatud teabe sai maavanem eelmise aasta veebruari alguses ja tegi märtsi alguses Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada ehituslubade andmine kehtetuks. Vald esitas vastuse märtsi lõpus ja maavanem pöördus pärast seda 30 päeva jooksul kohtu poole. Seetõttu puudub põhjus pidada protesti mittetähtaegseks või lubamatuks. Kohus leidis, et ilmse vastuoluni viiks olukord, kui maavanem peaks otsustama haldusakti kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemise 30 päeva jooksul selle teadasaamisest kaudsetest allikatest.

Kohus märkis, et meie ümber toimub lugematuid sündmusi, mille aluseks on kohaliku omavalitsuse üksikaktid. “Ei ole mõeldav, et maavanem peab iga sellise sündmuse märkamisel või selle kohta teabe saamisel uurima, kas haldusakt on välja antud, kas see on õiguspärane ja kas see võib riivata avalikku huvi, kuna vastasel korral võib ta kaotada järelevalve teostamise võimaluse,” leidis kohus.

Kohus leidis, et maavanem ei rikkunud ka keeldu vaidlustada kohaliku omavalitsuse haldusakte rohkem kui kolme aasta jooksul haldusakti andmisest. Lüganuse vald andis vaidlusalused ehitusload välja 2015. aastal, protest esitati kohtule 2017. aastal.

Ehitusload vaidlustas Ida-Viru maavanem protestiga kohaliku omavalitsuse üle järelevalve teostamise raames. Praeguseks on maavanema õigusjärglasena menetlusse astunud justiitsministeerium.

Asja sisulise läbivaatamise käigus saab kohus arutada seda, kas Lüganuse vald võis ehituslubade väljaandmisel tugineda varasemale ja praegusest erinevale ehitusprojektile antud kaitseministeeriumi kooskõlastusele, iseseisvalt hinnata ehitusprojektide erinevuse olulisust ja mõju riigikaitsele ning kas valla hinnang oli õige.

Vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna pärast seda, kui määrus on jõustunud. Menetlusosalised saavad määrust vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Viking Grace muutus purjelaevaks

Maailma uudised, Tuuleenergiaaprill 15, 2018

Logistikauudised, 15.04.2018

M/S Viking Grace on maailma esimene reisilaev, mis on tuuleenergia kasutamiseks varustatud rootorpurjega. Soome ettevõtte Norsepower Oy Ltd väljatöötatud rootorpurjelahendus vähendab kütusekulu ning aastane süsinikuheide väheneb 900 tonni võrra.

Viking Grace hakkas tuulte toel seilama eelmise nädala neljapäeval, ehk 12. aprillil, Turu-Stockholm liinil. Viking Grace’le paigaldatud silindrikujuline rootorpuri on 24 meetrit kõrge ja neljameetrise diameetriga ning kasutab laeva tuuleenergia jõul edasiviimiseks nn Magnuse efekti.

Rootori keerlemisel voolab õhk ühele poole väiksema rõhuga kui teisele poole. Rõhuvahest tekkiv tõukejõud viib laeva edasi. Rootorpuri töötab automaatselt ja süsteem seiskub tuulesuuna ebasoodsaks muutumise korral. Sõltuvalt tuuletingimustest vähendab rootorpuri laeva süsinikuheidet aastas kuni 900 tonni võrra.

Mere ja saarestiku loodus on Ahvenamaa laevaettevõttele väga südamelähedane ning looduse säästmine on ettevõtte äritegevuse tähtis eeltingimus. 2013. aastal valminud Viking Grace on üks maailma kõige rohelisematest reisilaevadest, kuna kasutab veeldatud maagaasi (LNG) ning on väikese süsinikuheite ja madala müratasemega. Tänu uuele rootorpurjele on laev nüüd Turu saarestikku läbides veelgi loodussõbralikum.

„Täna on meie jaoks suur päev. Ahvenamaa laevaettevõttena sõltub meie toimetulek merest, seega on mere heaolu toetamine meile primaarse tähtsusega. Soovime võtta kasutusele uusi lahendusi, mis vähendavad keskkonnale avalduvat koormust. Soome ettevõte Norsepower on projekteerinud maailmaklassi mehhaanilise rootorpurje, mis vähendab kütusekulu. Oleme uhked, et meie Viking Grace on maailma esimene reisilaev, mis kasutab seda uuenduslikku lahendust,“ selgitas Viking Line’i tegevdirektor Jan Hanses.

Purje kallal töötati viis aastat

Soome säästva tehnoloogia ettevõte Norsepower Oy Ltd on rootorpurjelahenduse väljatöötamisega tegelenud viis aastat. Rootorpurje ideest hakati rääkima juba sada aastat tagasi, ent suurt huvi pakkuvaks on see muutunud just viimasel ajal – karmistuvate keskkonnakaitsenõuete ning kõrgematasemeliste materjalide ja tehnoloogiliste lahenduste valiku tõttu. Norsepower on arendustöös teistest aastaid ees.

„Maailma viimaste traditsiooniliste suurte purjelaevade omanikud ja kasutajad olid just Ahvenamaa laevaettevõtted, seega on sobilik, et nüüdisaegse abipurjetehnoloogia kasutuselevõtmisel on samuti esirinnas Viking Line, mille peakontor on Ahvenamaal. Viking Line ja Norsepower on teinud Viking Grace’ile rootorpurje paigaldamisel suurepärast koostööd ning projekti lõpuleviimine on kõigi asjaosaliste jaoks rõõmus hetk,“ ütles Norsepoweri tegevjuht Tuomas Riski.

Lisaks M/S Viking Grace’ile paigaldatud Norsepoweri rootorpurjelahendusele hakkab Viking Line tuuleenergiat kasutama ka ettevõtte uuel laeval, mis võetakse plaanide kohaselt kasutusse 2020. aastal. Hiinas ehitatud reisilaev on varustatud kahe Norsepower’i tarnitud mehhaanilise rootorpurjega, seega on laeva tuuleenergiapotentsiaal kahekordne.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes