• Eesti
  • English

Riik Tootsi Suursoo enampakkumist ette ei valmista

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 28, 2017

BNS, 28.02.2017

Rahandusministeeriumi hinnangul on Tootsi Suursoo ala Eesti Energiale eraldamine seaduspärane ja ministeerium pole korraldamas näiteks uut enampakkumist.

“Eesti Energia on Tootsi tuulepargi rajamist ette valmistanud alates 2011. aastast ning riigi kui Eesti Energia aktsionäri ootus on, et see ehitatakse valmis,” ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Ott Heinapuu BNS-ile.

“Riigi kava laiendada Eesti Energia aktsiakapitali Tootsi tuulepargi väljaarendamiseks tarviliku kinnistu üleandmisega on õiguslikult ja majanduslikult põhjendatud. Rahandusministeerium ei tegele praegu sellele alternatiivide otsimisega ega soovi spekuleerida käimasoleva õigusvaidluse võimalike mõjude üle,” lisas Heinapuu.

Valitsus otsustas möödunud aasta 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise Tootsi tuulepargirajamiseks.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed Eesti ettevõtjad on kaevanud valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS kohtusse. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Mitmed Eesti ettevõtjad on kaevanud valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS kohtusse. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Kui riik paneks Tootsi Suursoo kinnistu enampakkumisele on mitmed erafirmad andnud teada oma soovist sellel osaleda. Nelja Energia teatas, et oleks põhimõtteliselt huvitatud ala omandamisest veebruari keskpaigas. Vendade Andres ja Oleg Sõnajala ettevõte Eesti Elekter AS teatas esmaspäeval, et osaleksid samuti enampakkumisel.

Eesti maksab tuuleenergiafirmadele pargi valmimise järgselt 12 aastat 53 eurot toodetud megavatt-tunni kohta, aga seda vaid iga-aastaselt kuni 600 gigavatt-tunni täitumiseni. Seni on Eestis toodetud selles suurusjärgus tuuleenergiat.

Kui riigifirmal valmiks 2019. aastaks vähemalt 38 tuulikuga park Pärnumaale Tootsisse, suudaks see aastas toota hinnanguliselt 300 gigavatt-tundi elektrit. See omakorda vähendaks märgatavalt kõigi tootjate võimaliku saadava toetuste mahtu. Nelja Energia on näiteks öelnud, et ettevõte kaotaks 20-30 miljonit eurot aastas.

Meretuulepargi fantoomvalud

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 28, 2017

Hiiu Leht, 28.02.2017

Loode-Eesti meretuulepargi rajamine on suur ettevõtmine, mis mõistagi vajab laiapõhjalist selgitustööd, mida on ka aastaid tehtud ja tehakse edaspidigi. Kogukonnas alusetute hirmude tekitamine võib küll olla üheks relvaks tuulepargi rajamise vastaste arsenalis, kuid tõde tõuseb ja vale vaob.

Võtame näiteks 17. veebruaril Hiiu Lehes ilmunud Inge Taltsi artikli “Hiidlastele jääb vaid tuulepargi talumise valu”, mis läbivalt ei kajastanud tegelikkust. Ainult kõrge informeeritus aitab ajakirjandusel ja lugejal tabada ära katsed, kui neid üritatakse hirmutada fantoomvaludega.

Sissejuhatuseks lihtne detail – Loode-Eesti meretuulepargi projekti proovitakse sildistada “maailma suurimaks meretuulepargiks”. Olen käinud Põhjameres Helgolandi saare lähistel, kus asub juba praegu meretuulikuid üle 800 MW ulatuses ning kus lihtsalt iga madalik on nimetatud eraldi tuulepargiks. Kuid tegelikult peaks võrdlema ikka apelsine apelsinidega ehk planeeritavaid meretuuleparke planeeritavatega. Ainuüksi Läänemeres on Rootsis arendamisel näiteks 300 tuuliku ja 2100MW võimsusega Södra Midsjöbanken ning Poolas 900 MW võimsusega Baltica 1, 1500MW võimsusega Baltica 2 ja 1045MW võimsusega Baltica 3 meretuulepark Taanis võitis hiljuti Rootsi energiatootja Vattenfall õigused ehitada 600 MW Kriegers Flaki meretuulepark. Sarnaseid “maailma suurimaid meretuuleparke” leiab aga veelgi rohkem Põhjameres. Kuid ka maailma suurimaks olemine ei tähendaks ilmtingimata probleeme ja valusid.

Hiiumaa elektrivarustus paraneb

Hiiu vald on sõlminud tuulepargi arendajaga ühiste kavatsuste protokolli (ÜKP), mille põhj al koostatud koostöölepingu mustand on praegu vallavolikogus arutlusel. Protokollis on kokku lepitud, et meretuulepargi tulekuga peab paranema Hiiumaa elektriga varustamise kindlus ehk tekkima Hiiumaale täiendav võrguühendus.

Kuigi sellist kohustust ei saa panna riik ega kohalik omavalitsus on Nelja Energia nõustunud hiidlaste sooviga tuua meretuulepargi elektrivõrguga liitmisel Hiiumaale elektrienergia täiendav võrguühendus. See tähendab, et arendaja kulul ehitatakse tuulepargi liitumisel põhivõrguga Hiiumaa elektrivõrguga ühilduval keskpingel ja vajalikul võimsusel liitumine Hiiumaa jaoks. Samuti oleme kokku leppinud, et Hiiumaal kasutatakse ainult maakaabelliine. Tuleb rõhutada, et selline kokkulepe on ka Hiiu vallaga sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli baasilt välja töötatud koostööleppes. Seega – elektrivarustuse mitteparanemisega hirmutamine ei põhine faktidel.

Hiiumaale tulevad töökohad

Oma arvamusloos kirjutas tuuleparkide vastane Inge Talts, et Nelja Energia on 2013. aastal lubanud töökohti, mis seotud tuulepargi ehitamise, hoolduse ja remondiga. Arusaamatuks jääb aga tema järeldus, et kuna tuulepargi ehituse ettevalmistus toimub Paldiski sadamas, siis Hiiumaa jääb töökohtadest ilma. Nelja Energia ei ole kunagi lubanud ega planeerinud ehituse baasiks Hiiumaa sadamat, sest selle välistavad nii sadama suurused, sügavused kui ka vajalikud liitumisvõimsused tööstuse rajamiseks. Tõendina on vastav lahendus fikseeritud ka ÜKPs, kus räägitakse hoolduse- ja remondiaegsetest töökohtadest ning ka hooldussadama ja -keskuse rajamisest Hiiumaale.

Olles ise vaatamas käinud nii hooldussadamaid kui ehitussadamaid, olen hiidlastega nõus, et ehitussadam on Hiiumaa jaoks liiga suur ning just see, mida hiidlased ei taha – Hiiumaa tööstussaareks muutumine. Seetõttu näeme ehitust kulgevat pigem sellise sadama kaudu, kus on harjutud nägema laevu, mille pikkus on 70 kuni 200 m. Selline sadam on näiteks Paldiskis.

Kindlasti võib pidada hoolduse ja remondiga seotud töökohti püsivamateks ja pikaajalisemateks ning seega saarele kasulikumaks. Eeltoodud Helgolandi saare näidet kasutades oli nende meretuuleparkide ehitamise jooksul saarel tööl ajutiselt 300-450 inimest. Meretuuleparkide hooldusfaasis on saarel loodud 150 püsivat uut töökohta – neist u 100 otseselt seotud tuulikute hooldusegaja u 50 laevandusega. Kõik nad ööbivad kodudes, hotellides ja elavdavad sellega saare majandust.

Tuulepargi hooldustehnik on praegu üks kõige perspektiivsemaid ameteid energeetikas. Meiega on ühendust võtnud nii Eesti meremehi, kes töötavad juba praegu Euroopa meretuuleparkide hoolduslaevadel, kui ka hooldustehnikuid, kes sooviksid just sellist tööd teha. Samuti on juba noori mehi Hiiumaalt, kes tegelevad tuuleparkide käiduga ja kelle jaoks võib peituda just selles Hiiumaale naasmine. Samuti oleme ÜKPs kokku leppinud, et tuulikute hooldaja väljaõpe toimuks Hiiumaal ning tänu sellele oleme alustanud läbirääkimisi ka Hiiumaa ametikooliga, kus ühe lahendusena võiks tuulikutehnikute koolitamine toimuda. Seega
– töökohtadest ilma jäämisega hirmutamine ei põhine faktidel.

Hiiumaale tuleb suur raha

Sarnaselt teiste omavalitsustega, kus Nelja Energia tuulest elektrit toodab, asutatakse Hiiu meretuulepargi tulekuga mittetulundusühing, mis aitab kaasa kohaliku elu arengule. Oleme viimase seitsme aasta jooksul selliselt toetanud kogukondi Eestis enam kui 420 000 euro eest, mistõttu ei saa kuidagi kahtluse alla panna, et kui oleme midagi lubanud, siis “sulab see kui lumi kevadel”.

Ka väide, et Nelja Energia hakkab otsustama, kes MTÜ raha Hiiumaal jaotab, ei pea paika. Meie senine praktika on, et MTÜ juhatus teeb ettepaneku üldkoosolekule, milliseid projekte toetada ja selliselt on plaanis ka Hiiumaal. Ainult kohalikud saavadki ju teada, mida on kogukonnale vaja ning kes taotlejatest on usaldusväärsed projektide elluviijad. MTÜ juhatuses on ainult valla esindajad, seega ei saa üldkoosoleku lauale üldse jõudagi projekte, mida vald ei toeta. Taaskord – alusetu hirmutamine.

Lõpetuseks. Inge Talts heitis ka ette, et kuigi leping näeb ette kalurite saagi vähenemise korvamist, siis seda ei hakka juhtuma, sest projekti keskkonnamõjude hindamine ei ole tuvastanud, et tuulepargi tulek kujutaks kalastikule ohtu. Kui nii peaks tõesti minema, siis ei ole selles ju midagi kummalist, sest milleks korvata saagi vähenemist olukorras, kui saak ei vähene. Kui aga sellegipoolest hiljem selgub, et kaluritel on tuulikute tõttu saagikus vähenenud, siis on just koostöölepinguga tagatud, et kahju hüvitatakse. Iseenesestmõistetavalt tuleb see kahju tõendada, kuid probleemi pole ja lubadusi pole rikutud. Milleks siis sihilikult eksitada ja hirmutada?

Faktipõhine kriitika ja analüüs on alati oodatud. Tänu sellele on tuulepargi projekt ka oluliselt arenenud ning sobitub praegusel kujul keskkonna ja kogukonnaga juba väga hästi. Kui aga ühel hetkel saavad faktipõhised argumendid otsa, siis ei ole häbiasi seda tunnistada.

Tuuleenergia on üks puhtamatest viisidest, kuidas toota energiat, mida me kõikju vajame. Lisaks faktile, et tuulikud ei emiteeri CO2 ega teisi kahjulikke saasteaineid, on ka kogu elutsüklit (ehk ehitamist, transporti, paigaldamist, töötamist ja lammutamist) arvesse võttes tuulikutel kõige väiksem CO2 emissioon ja energiakasutus võrreldes teiste energiatootmise viisidega.

Pariisi kliimalepe, EL kliimapoliitika ning Eesti väga hea tuuleressurss loob head võimalused nii energeetika keskkonnasõbralikumaks muutmiseks kui ka majanduse edendamiseks, kuid seda mitte ainult Euroopa ja Eesti, vaid ka Hiiumaa kontekstis.

SIIM PAIST Nelja Energia arendusjuht

Tuuliki Kasonen: tuuleenergia potentsiaali takistavad kaitseministeeriumi piirangud ning inimesed

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 28, 2017

pealinn.ee, 28.02.2017

“Tuule ressurssi on meil piisavalt, et 100%-line taastuvenergiale üleminek teoks teha,” kinnitas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen, kelle sõnul praegu tuleb tuulest 9% elektrit, mida on üsna vähe. “Maismaatuulikute puhul võivad takistuseks saada kaitseministeeriumi ja looduskaitse piirangud, samuti inimeste soovid. Meretuule energiata taastuvenergiale üleminek võimalik ei ole.”

“Eestis on täna meretuulikud installeeritud 300 megavati kanti ja neid on kuskil 100. Need annavad ligi 9% meie elektritarbimisest aastas. Seda on siiski veel üsna vähe,” sõnas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

Kasonen rääkis Tallinna TV saates “Roheline vabariik”, et tänapäeva meretuulikute kasutegur on juba 50% ehk tuulikud töötavad aastast vähemalt poole. “Meretuulikute tehnoloogia on viimastel aastatel väga palju arenenud ja oskame tuule enda kasuks juba palju paremini tööle panna. Riigi energiamajanduse arengukava aastani 2030 näeb, et Eesti võiks ise toota taastuvenergiast elektrit 50% (hetkel on protsent alla 20-ne – toim).”

Taastuvenergia peamine ressurss on ikkagi tuul. “Loomulikult peaksime kasutama võimalikult palju erinevaid ressursse, ent maismaatuulikute puhul võivad takistuseks saada kaitseministeeriumi ja looduskaitse piirangud, samuti inimeste soovid. Meretuule energiata taastuvenergiale üleminek võimalik ei ole. Igal juhul tuleks Eestis tuuleenergiat kasutada. Tuule ressurssi on meil piisavalt, et 100%-line taastuvenergiale üleminek teoks teha. See eeldab aga lisaks maismaatuulikutele ka meretuulikute kasutamist.”

Riigi tasemel on esimesed merealade planeerimised tehtud ja selles leiti, et meretuule energia võiks kasutusele võtta Hiiumaa rannikust vähemalt 12ne ja Liivi lahes mandrist vähemalt 10ne kilomeetri kaugusel. “Nendel kahel alal oleks võimalik meretuulikuid püstitada võimsusega 1500 megavatti. Neil aladel on ka kõige paremad tingimused meretuule energia kasutamiseks,” märkis Kasonen.

Nelja Energia tegevjuht Martin Kruus usub, et kui Eesti ise suudab toota juba 50% vajaminevast elektrist on edasine samm 100%-ni poole lühem. “Protsessi algussammud on lihtsalt poole väiksemad,” põhjendas Kruus.

Hiiumaa tuulepargi projekti saavad tema sõnul soodustingimustel investeerida ka kohalikud elanikud ja ettevõtted. “Soovi korral saavad nad kasutada kas võlakirju või eelisaktsiaid, mis annab neile garanteeritud tulususe, mis on 15% aastas. Tänases intressikeskkonnas on see väga hea investeerimisvõimalus. Võimalus on teha ka annetusi Hiiumaa arengufondi, mis on seotud energiatoodanguga. Antud juhul 0,3 eurot megavatt tunni kohta. Fondi raha jagatakse kohaliku elu edendamiseks sotsiaalse keskkonna, spordi, kultuuri jms edendamiseks. Tuulepargiga kaasnevad ka töökohad. Analoogne näide on olemas Saksamaal, kus taoline tuulepark annab otseselt tööd 150le inimesele.”

Kasonen lisas, et tuulepark annab hiljem hooldusfaasis töökoha vähemalt 25 aastaks. Küll seisab Eesti täna silmitsi probleemiga, et tuulikute tehnikuid ei ole kuskilt võtta. “Õppida selleks ei saa, mis praktikas tähendab seda, et tuulikuhoolduse firmad kasutavad kas automaatiku või elektriku haridusega inimesi, kellel tehakse eraldi väljaõpe. Tuulikutehnikuid võiks aga Eestis koolitada, Hiiumaa ametikooliga just sellised läbirääkimised käivad.”

Eesti Energia teenis mullu 171 miljonit eurot puhaskasumit

Eesti uudisedveebruar 27, 2017

BNS, 27.02.2017

Eesti Energia käive langes mullu 4,5 protsenti 732,1 miljonile eurole, ent puhaskasum oli mullu rekordiline 171 miljonit, kasvades aastaga 130,5 miljoni euro võrra.

Ehkki turuolukord oli aasta alguses keeruline, oli aasta teine pool märksa soodsam. Eriti tugev oli neljas kvartal, teatas kontsern börsile. Müügitulu langus tulenes peamiselt tuletistehingutelt teenitud tulu vähenemisest nii elektri kui ka vedelkütuste puhul.

“Keerukale tegevuskeskkonnale vaatamata lõpetas Eesti Energia 2016. aasta majandustulemustega, mis osutusid oluliselt paremaks, kui aasta alguses ootasime,” märkis juhatus majandusaasta aruandes.

Eesti Energia kulumieelne kasum (EBITDA) tõusis rekordkõrge 327,3 miljoni euroni, seda toetas elektri ja võrguteenuse segment. Suurima panuse sellesse andis aga Auvere elektrijaama ehitamisega seotud leppetrahvist teenitav tulu summas 68,6 miljonit eurot.

Rekordilisi finantstulemusi aitas Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila sõnul saavutada väga tugev 2016. aasta teine pool. “Hakkasime suvel tootmisvõimsusi üles koormama ning sügise alguses töötasime juba täisvõimsusel ja nii aasta lõpuni välja,” rääkis ta.

Kokku tootis Eesti Energia 2016. aastal 9,1 teravatt-tundi elektrienergiat, mida on 18 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Põlevkiviõli toodang kahanes aastaga 6 protsendi võrra 318 000 tonnini, teatas kontsern.

Elektri müügist teenitud tulu oli mullu 348,8 miljonit eurot, kahanedes 1,9 protsenti ehk 6,7 miljoni euro võrra. “Vaatamata enam kui 10 protsenti madalamatele müügihindadele suutsime hoida müügitulu ligikaudu samal tasemel kui 2015. aastal,” märkis juhatus aruandes.

Keskmine elektri müügihind oli 40,3 eurot megavatt-tunnist ehk 13,5 protsenti madalam kui aasta varem. Keskmine hind sisaldab ka tuletistehingute mõju, ilma tuletistehinguteta oleks keskmine müügihind olnud 39,8 eurot megavatt-tunnist ehk 5,1 protsenti madalam kui 2015. aastal.

Kokku müüs Eesti Energia mullu 16,3 protsenti enam elektrit kui 2015. aastal, kokku oli müüdud elektri maht 8956 gigavatt-tundi. Jaemüük kasvas seejuures 5,5 protsenti ja hulgimüük 51,4 protsenti. Elektrist 4492 gigavatt-tundi müüs kontsern Eesti turule.

Mullu alustas Eesti Energia Eesti elektrijaama 8. ploki ümberehitamist, et suurendada põlevkivigaasi kasutamise võimekust energiaplokis 50 protsendini. Investeeringu suuruseks on 15 miljonit eurot ja ümberehitustööd lõpevad 2017. aasta lõpus.

Eesti Energia sisenes möödunud aastal ka kodukliendi gaasiturule Eestis ning asutas energiamüügi ettevõtte Poolas. Lisaks analüüsib ettevõtte energiamüügi alustamist ka teistes Läänemere äärsetes riikides.

Kuigi 2016. aasta tõi Andri Avila sõnul Eesti Energiale ajaloo parimad kasuminumbrid, peab ettevõte tema sõnuljätkuvalt väga tõsiselt võtma uue strateegia elluviimist ja efektiivsuse tõstmist.

“Energiaturgude pikaajalisem väljavaade on endiselt nõrk, konkurentsis püsimiseks ei ole muud võimalust, kui olla ka edaspidi paindlik muudatuste suhtes ja otsida efektiivsuskohti,” rääkis ta.

Eesti Energia lähimate aastate suurimateks investeeringuteks kujunevad Tootsi tuulepargi, Narva allmaakaevanduse ja põlevkivigaasist bensiini eraldava seadme rajamine.

Sõnajalad sooviks samuti Tootsi tuulepargi enampakkumisel osaleda

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 27, 2017

BNS, 27.02.2017

Vendade Andres ja Oleg Sõnajala ettevõte Eesti Elekter AS kavatseb osaleda Tootsi tuulepargi enampakkumisel, kui riik peaks selle korraldama ning maa saamisel soovivad Sõnajalad püstitada sinna Eleoni tuulikud.

“Kui Tootsi tuulepargile peaks tehtama aus enampakkumine, kus kõik saavad võrdsetel alustel osaleda, siis me kindlasti seda teeme,” ütles Eesti Elekter AS juhatuse liige Andres Sõnajalg pressiteates. “Võidu korral plaanime sinna püstitada 52 Eesti tehnoloogial põhinevat Eleon tuulikut,” lisas ta.

Tootsi tuuleparki tellimus annaks ettevõtte hinnangul tuulikutootjale võimaluse alustada Eestisse plaanitud mahus tööstuse rajamist. “Kuigi Eleoni esimene suuremahuline tellimus, mahus 30 tuulikut, on Aidu tuulepargis ehitamisel, siis annaks Tootsi arendus meile täiendava kindluse projektiga Eestis edasi minna ja töökohad siia rajada,” ütles Eleon AS juhatuse liige Oleg Sõnajalg.

Tuulelektritootja Nelja Energia AS juhataja Martin Kruus on samuti varem öelnud, et kui riik otsustaks lähiajal Tootsi Suursoo kinnistu enampakkumisele panna, oleks ettevõte tõenäoliselt valmis enampakkumisel osalema. “Antud juhul sõltub see täiesti sellest, mis tingimustel (Tootsi Suursoo ala pakutakse), juhul kui seal peaks mingi pakkumismenetlus tulema, on see siis enampakkumine või vähempakkumine,” märkis Kruus veebruari keskel.

Valitsus otsustas 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise; kinnistule kavandab ettevõte Tootsi tuulepargi rajamist.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed Eesti ettevõtjad on kaevanud valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS kohtusse. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Meretuulepargi vastased: kuidas garanteeritakse tuulikute lammutamine?

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 23, 2017

Maaleht, 23.02.2017

Nelja Energia planeerib Hiiumaa rannikule üht maailma suurimat meretuuleparki, mis pole aga igavene. Maaleht uuris, mis tuugenitest saab, kui nende aeg on ümber.

Keskkonnaministeerium avalikustas eelmisel nädalal Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande. Hiiumaa rannikule planeeritava tuulepargi arendaja aktsiaselts Nelja Energia teatas, et kokkuvõttes ei leitud ühtegi olulist negatiivset mõju, mis leevendusmeetmete kasutuselevõtul keskkonda märkimisväärselt mõjutaks.

Hiiumaal on meretuulepargil nii pooldajaid kui ka vastaseid. Vastaste üks paljudest muredest on, mis saab tuulepargist siis, kui seda enam ei vajata, kui arendaja on läinud pankrotti või kui hoonestusluba ei pikendata. Kõik need variandid on võimalikud.

100–160 tuugeniga tuulepark tuleb Hiiumaa rannikust umbes 12 km kaugusele. Pargi vastased pole rahul, et kaldalt vaadates tekivad silmapiirile betoonmastid, mille kõrgus on 100–105 meetrit ja mille rootorite diameeter 130–164 meetrit. 12 km kauguselt paistavad tuulikud küll pisikeste tikupeadena, aga protestijad peavad neid puutumatu looduse poolest tuntud saare ligidusse sobimatuks.

Tuulepargid pole igavesed ning seepärast on tuulepargi vajaduses kahtlevad hiidlased veebifoorumites tõstatanud küsimuse, kas saab ikka kindel olla, et arendaja vastutab ka tuulikute likvideerimise eest, kui see peaks aastakümnete pärast päevakorda tekkima.

Kes koristab?

“Kui see tuugenite mets on oma aja ära elanud ja enam rentaabel ei ole, siis kes selle sodi koristab?” küsis hiidlaste Facebooki-foorumis Kuido Tõnurist. “Võimalik, et see müüakse. Kas siis uuel omanikul on ka mingi kohustus hiidlaste ees, nagu praegu suure suuga lubatakse mingeid eelisaktsiaid ja jumal teab mida veel. Ja ikkagi – kes selle sodi koristab?”

Tehnilise järelevalve ameti ehitusosakonna juhataja Ahto Tuuling ütles Maalehele, et Nelja Energiale antava hoonestusloa puhul on tegu tähtajalise õigusega avaliku veekogu ehk riigi maa koormamiseks ehitistega.

“Veeseaduse kohaselt on hoonestusloa omaja kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti,” ütles Tuuling. “Kui ehitist määratud tähtpäevaks ei eemaldata, korraldab tehnilise järelevalve amet ehitise avalikust veekogust eemaldamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Vastav tingimus kirjutatakse sisse ka hoonestusloa andmise otsusesse.”

Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes 20 aastat. Nelja Energia tütarettevõttele Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ antava hoonestusloa kehtivus on kuni 50 aastat. Hoonestusluba võidakse pikendada, aga kui seda ei tehta, tuleb tuulepargi omanikul tuugenid merest demonteerida.

Keskkonnamõju hindamise aruandes märgitakse, et vajadusel on võimalik tuulikud koos vundamentidega täies ulatuses merepõhjast eemaldada.

15 miljonit eurot

Aktsiaseltsi Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et veeseadus määrab ära nii tuuliku paigaldamise kui ka eemaldamise.

“Paigaldamiseks tuleb esmalt taotleda hoonestusluba, mille kehtivusaeg on kuni 50 aastat ja kus sätestatakse ka tuulikute eemaldamisega seotud tingimused,” selgitas ta. “See tähendab, et pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist peab hoonestusloa omaja vastavalt veeseadusele tuulikud veekogust eemaldama, kui just hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. Teisisõnu – oleme arvestanud kohustusega tuulikud hoonestusloa lõppemisel merest eemaldada.”

Kruus märkis, et nn lammutamise fond tekib riigil juba hoonestusloa kehtivuse esimesel aastal. Hoonestusluba on tasuline ja meretuulepargi omanik peab riigile maksma iga-aastast tasu.

“Loode-Eesti meretuulepargi eest igal aastal riigile tasutav hoonestustasu summa on ligikaudu 15 miljonit eurot,” ütles Kruus. “Et meie meretuulepargis tulevad kasutusele gravitatsioonvundamendid*, siis on neid lihtne täielikult eemaldada ja umbes saja tuuliku eemaldamine koos vundamentidega maksab samuti 15 miljonit eurot. Seega võib väita, et kui tuulepargi omanik on tasunud esimese aasta hoonestustasu, on riigil fond lammutamiseks olemas. See ei tähenda loomulikult seda, et hiljem ei nõutaks sunnirahana lammutamiseks kulutatud summat tuulepargi omanikult välja.”

Meretuulepargi investeeringu suurus on 1,7–2,5 miljardit eurot, seega moodustab tuulepargi lammutamine alla ühe protsendi investeeringutest.

* Gravitatsioonvundament koosneb mere põhja asetatud monoliitplaadist ning koonusjast pealispinnast, mis pärast paigaldamist täidetakse liivaga.

Hiiu meri ootab energeetikuid

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 23, 2017

Äripäev, Tõnu Talvar. 23.02.2017

Tuuleenergeetikafirma Nelja Energia ja Hiiu valla võimud põrkasid Hiiumaa meretuulepargi arendamisel vastasleeri otsa. Mitte ei tahaks uskuda, et nad on üksteisele pöördumatult vastunäidustatud. Hoia ikka mõistus ees, ütleb hiidlane.

Päevast, mil võeti üles mõte rajada Hiiumaa meretuulepark, on nüüd möödas üle kümne aasta. Sealhulgas sõlmisid asja peasosalised Nelja Energia, selle asutatud arendusettevõte Hiiumaa Offshore Tuulepark OÜ ja Hiiu vallavalitsus ühiste kavatsuste kokkuleppe.

“Lepe on poolte hea tahte väljendus. Sellist ei nõua nendelt ükski Eestis kehtiv seadus ega muu normatiivdokument. Protokoll on avalik ja ei ole koormatud konfidentsiaalsuskohustustega. Pooled teevad koostööd tuuleenergia kui piiramatu, taastuva, tasuta, loodusesõbraliku ja kütusevaba energiaallika laialdaseks kasutamiseks elektrienergia tootmisel,” ütleb Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

Anti sisse asjakohased taotlused ja telliti vajalikud uuringud. Eesmärgiks seati võimalikult võimas meretuulepark, mis avaldab ümbritsevale võimalikult vähe kahjulikku mõju. Pargi nimivõimsuseks kavandati 700-1100 megavatti. Milliseid ja kui palju selles tuulejõujaamu tööle hakkab, pidi selguma hiljem, oletatavasti 100-160. Sõltub sellest, milliseid tellimise ajal saada on ja kas need sobivad.

Meretuulepark ehitatakse saare rennajoonest vähemalt 12 kilomeetri kaugusele. Nagu rahvusvahelised meretuuleparkide kogemused näitavad, aktsepteerib üldsus neid siis, kui nad paiknevad kümmekonna kilomeetri kaugusel. Sealt paistavad nad randa pisikestena ning reeglina ei häiri.

Hiiumaal viidi visualiseering läbi kaheksast kohast – Sääre ninast Ristnani.

Põhjalik keskkonnamõjude uuring

Kui alguses oli Nelja Energial plaanis rajada Hiiumaa meretuulepark kolmele madalikule: Neupokojevile (Kuivalõuka kuivale), Apollole ja Vinkovile ning neid ümbritsevatele lähimadalatele, siis hiljem Neupokojevist loobuti. Osale Apollost planeeritakse looduskaiseala. Vinkovit veel kaalutakse.

Skepast & Puhkim OÜ keskkonnamõjude hindamise juhtivekaspert Hendrik Puhkim ütleb, et muutused olid tingitud uuringute tulemustest ja vahepeal kehtestatud Hiiumaa mereala maakonnaplaneeringust. “Selle koostamise käigus viidi läbi ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Igal meretuulepargil on ümbritsevale kahtlemata teatud mõju. See võib ilmneda ehitustööde käigus või/ja ekspluateerimisel. Olla negatiivne või positiivne.

Hiiumaal tehtud uuringute eesmärk oli teada saada nende mõjude suurus koos vältimise või leevendamise võimalustega.

Uuringutest võtsid osa mitme Eesti ülikooli teadlased. Selgusid kalastikule, merepõhja loomastikule, heljumile, limustikule, vee kvaliteedile ja lainetele avalduvad mõjud. Modelleeriti vibratsiooni ja müra, madalsageduslikku ja infraheli.

Leiti muu hulgas, et meretuulepargi otsene mõju rannapüügile praktiliselt puudub, sealsetele traditsioonilistele rannapüügialadele lisapiiranguid ei kehtestata. Traalpüük on aga madalikel nagunii seadusega keelatud. Linde meretuulepark ei sega. Tuulejõujaamu nende rännuteedele ei püstitata.

Tuulejõujaamade poolt tekitatav infraheli on samas suurusjärgus looduslikuga. Inimestele ja loodusele endast ohtu ei kujuta. Müra on väiksemgi kui riiklikud soovitused lubavad.

Meretuulepargi positiivne mõju on osale lugejaskonnast ehk ootamatugi. Näiteks on tõestatud, et tuulejõujaamade betoonvundamentidele tekib mereelustikule uusi elupaiku, mis kasvatavad paikkonna kalastikku ja pakuvad toidulisa lindudele.

“Kokkuvõttes saame öelda, et abinõude rakendamisel on meretuulepargi mõju inimestele ja loodusele minimaalne.

Märgatavad negatiivsed mõjud jäävad ära,” lisab Hendrik Puhkim.

Vastaste murdumatu meel

Alustati suurelt ja julgelt. Näiteks korraldas Eesti Tuulenergia Klaster 2013. aasta oktoobris Hiiumaal Kassaris meie esimese kõrgel tasemel rahvusvahelise meretuuleenergeetika konverentsi. Teemale läheneti laiemalt kui ainult Eesti mätas.

Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütles tookord Kassaris, et parim koht merest ja tuulest rääkimiseks ongi keset vett. “Meri ja tuul on läbi aegade olnud hiidlastele olulised partnered.” Ka teised maavanemad on toetanud Hiiumaa meretuulepargi rajamist.

Peagi maavanemad kaovad. Loodetavasti tippjuhid, kes nende asemele maakonda juhtima asuvad, on sama arukad, kui olid maavanemad. Nii, et Hiiumaa meretuulepark ikkagi rajatud saab.

Ent ka meretuulepargi vastased ei ole vähemalt seni omast loobunud. Nad tahavad seda ära hoida. Möödunud aasta 20. juulil esitasid MTÜ Hiiu Tuul, Emmaste vald ja üheksa kodanikku Tallinna Halduskohtule kaebuse palvega tühistada Hiiu maavanema korraldus sama aasta 20. juunist. See mereala planeeriti vastavalt valitsuse 2012. aasta korraldusele “Maakonnaplaneeringute algatamisest Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel”. Kaebajad väitsid, et maavanemal ei olnud õigust mereala planeerida, sest see ei hõlma maakonna territooriumit. Et on tehtud vigu kooskõlastamistes, kesk- ja kogukonna huvide arvestamistes, tootmisalade määramises jne. Ei olevat majanduslikku ega sotsiaalset põhjendatust. Meretuulepark olevat kavandatud Eesti jaoks liiga võimas. Osa vajalikke toiminguid olevat hoopis tegemata jäetud.

Mullu 25. novembril jättis Tallinna Halduskohus kõik kolm kaebust rahuldamata. Kes kohtuotsusega tahab lähemat tutvust teha, siis olgu lahked – otsus on avalik.

Annaks tööd ja toodangut

Hiiumaa meretuulepark tooks saarele otseselt poolsada uut töökohta, lisaks paarkümmend töökohta kaubanduses, toitlustuses, majutuses jm. Kõrgessaare või Lehtma sadamasse ehitatakse meretuulepargi hooldusbaas. Selle personal ja tuulepargi töötajad õpetatakse välja kohapeal.

Kuna tulevane meretuulepark toodaks sadu kordi rohkem elektrienergiat, kui Hiiumaa ise tarbib, tuleks enamik toodangust suunata mandril paiknevasse põhivõrku. See läheb sinna Kanapeeksi alajaama kaudu või otse. Maakaablite abil, nii et täiendavaid kõrgepingeliine seoses meretuulepargiga ei rajata.

Oluliselt suureneks Hiiumaa varustuskindlus – saar saaks meretuulepargist nii palju elektrienergiat, kui tahab.

Mõne aja pärast saaks hiidlased tasuta elektri. Selleks lastaks nende jaoks müügile meretuulepargi eelisaktsiad, mis teenivad end tasa seitsme aastaga. 15% aastatasuvus on garanteeritud, olgu arendaja sissetulek milline tahes. Võimalikud on ka võlakirjad. Nendega käib arvestus pisut teisiti.

Nelja Energia edendab ka kohalikku elu. Juba ühiste kavatsuste protokolli kirjutati, et arendaja eraldab vähemalt 0,2 protsenti iga müüdud kilovatt-tunni pealt kohalikule elule. Valdade ja Nelja Energia esindajatest moodustatud mittetulundusühingud, kes otsustavad selle raha kasutamise üle, on toetanud huviringides osalemist ja aidanud korraldada kultuuri- ja spordiüritusi.

Arengud mõistagi ei peatu. Juba kaebasid kaebajad asja järgmise astme kohtusse. Omad plaanid on ka Hiiumaa meretuulepargi eest võitlejatel. Tuleb aeg -annan teada.

***

Alustati ehk liiga vara

Vastab Nelja Energia ASi juht Martin Kruus.

Mida ütleb sulle sõnapaar Nelja Energia ja Hiiumaa meretuulepark?

Antud oludes paratamatust. Eesti riik ei ole maismaal Nelja Energiale enam maad eraldanud. Pealegi saab merelt ühe võimsusühiku kohta rohkem toodangut.

Viimastel aastatel ei ole Nelja Energia Eestis enam ühtegi uut tuuleparki ehitanud. Olete kolinud Leetu. Miks?

Nelja Enrgia koguvõimsus on praegu Eestis 148 ja Leedus 139 megavatti, nii et peaaegu samapalju. Kasutame seal aga uuemaid ja tootlikumaid tuulejõujaamu. Ka on Leedus loodud erasektorile paremad tingimused.

Kas Hiiumaa meretuulepargile juba kulutatud 10 aastat palju ei ole?

Normaalsetes tingimustes oleks 10 aastat meretuulaepargile mõistagi liiast. Alustasime mere-tuuleenergeetikaga ehk liiga vara, asjad ei olnud veel paika loksunud.

***

421 220 eurot on Nelja Energia seitsme aasta jooksul maksnud kohaliku elu edendamiseks viiele omavalitsusele, kus nende tuulepargid asuvad.

Investeeringud taastuvenergiasse ulatusid mullu 70 miljoni euroni

Eesti uudisedveebruar 20, 2017

BNS, 20.02.2017

Taastuvenergia Koja andmetel lisandus mullu Eestisse taastuvenergia elektritootmisvõimsuseid 42,19 megavatti, ehk igikaudu sama palju kui kolme eelneva aastaga kokku; investeeringud taastuvatest allikatest elektrienergia tootmisse ulatusid mullu 70 miljoni euroni.

“2016. aasta investeeringud ja lisandunud võimsused on pea sama suured kui varasemal kolmel aastal kokku. Investeerimisvalmidust on kasvatanud elektrituruseaduse menetluse edenemine,” ütles Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist pressiteate vahendusel.

“Kui 2017. aasta osas oleme optimistlikud, siis jätkuvalt on ebaselge riigi poliitika taastuvenergiainvesteeringute suhtes pärast 2020. aastat. Selline ebaselgus avaldab kindlasti mõju ka investeeringutele taastuvenergia sektorisse lähiaastatel ja seetõttu on äärmiselt oluline juba lähiajal sektori arengut soodustav õiguslik raamistik paika saada,” ütles Tammist.

Eleringi andmetel toodeti Eestis möödunud aastal taastuvatest allikatest võrku elektrienergiat 1414 gigavatt-tundi, ehk 6 protsenti vähem kui eelneval aastal, see moodustas elektrienergia kogutarbimisest 15,1 protsenti.

Enamus taastuvatel allikatel põhinevast elektrienergiast ehk 785 gigavatti toodeti biomassist, biogaasist ja jäätmetest, mis kokku moodustas 55,6 protsenti toodetud taastuvelektrist. Tuuleenergia osakaal moodustas 2016. aastal 41,7 protesnti taastuvenergia toodangust ja kokku toodeti aastas 589 gigavatt-tundi elektrienergiat. Erinevalt 2015. aastast ei täidetud elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud toetuspiiri – 600 gigavatt-tundi aastas.

Uusi taastuvenergia elektrilisi tootmisvõimsusi lisandus võrku 42,19 megavatti. Soojuse ja elektri koostootmises valmis 2016. aasta teises pooles hakkepuidul töötav Imavere koostootmisjaam, mille soojuslik võimsus on 28 megavatti ning elektriline võimsus 10 megavatti. Samuti alustas tööd energiakontsernil Utilitas Väo II hakkepuidu koostootmisjaam soojusliku võimsusega 76,5 megavatti ja elektrilise võimsusega 21,4 megavatti.

Tuuleenergia võimsusi lisandus 2016. aastal 7,05 megavatti ühe tuulepargi näol ning kokku on seega Eestis paigaldatud 309,96 megavatti tuuleenergia võimsusi. Päikeseelektrijaamasid lisandus 3,74 megavatti ning hinnanguliselt on päikesepaneelide installeeritud koguvõimsus jõudnud 10 megavati piirini. ning päikeseelektri tootjaid lisandus 2016. aastal ligi 250, kellest 243 on liitunud võrguga ning lisanduvad autonoomsed tootjad, kes võrguga ei ole liitunud.

Kõikjal maailmas on taastuvenergia tehnoloogiate hinnad, iseäranis tuule- ja päikeseenergia osas, oluliselt langenud, rääkis Tammist. “Iseäranis mastaapse hinnalanguse on läbi teinud meretuuleenergeetika.”

Hüdroenergia tootlikkus suurenes võrreldes eelmise aastaga 30 protsenti, ulatudes 27 gigavatt-tunnist 2015. aastal 35 gigavatt-tunnini 2016. aastal. Suurem tootlikkus oli tingitud veerohketest tingimustest, muutusi installeeritud võimsustes ei olnud.

Juurdekasv mikrotootmises, mis hõlmab kõiki tootmisvõimsuseid kuni 15 kilovatti, oli 150 mikrotootja võrra ning kokku on seega võrguga liitunud mikrotootjaid tänase päeva seisuga üle 700, kellele lisanduvad autonoomsed elektritootjad, kes võrguga liitunud ei ole.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes