• Eesti
  • English

Tuulikud siirduvad merele ja muutuvad järjest võimsamaks

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaoktoober 23, 2017

Maaleht, 23.10.2017

Enefit Taastuvenergia juhatuse esimees Aavo Kärmas märkis, et taastuvenergeetika on Eesti Energia kõige seksikam ja kõige kiiresti arenevam valdkond, kusjuures taastuvenergia fookus on omakorda tuuleenergial.
“Taastuvenergia liikide lõikes on aastal 2020 tuuleenergia Euroopas kõige esimesel kohal, möödudes vahepeal hüdroenergiast,” kirjeldas Kärmas tulevikuvisiooni. “Eesti eesmärk selleks ajaks on üle 17%, aastaks 2030 aga juba kuni 50%. Näiteks Taani aga soovib kogu oma riigi energiavarustuse aastaks 2035 üle viia taastuvatele allikatele.”

Ta möönab, et viimase kolme-nelja aasta jooksul uusi tuuleparke kuigi aktiivselt rajatud pole. Eesti kõige perspektiivikamad tuuleparkide asukohad on Lääne- ja Põhja-Eestis, eelkõige selle idaosas. Viimases on aga teatud riigikaitselised nõuded, mis igale poole uusi parke rajada ei luba, kuna need segavad lennukeid avastavate radarite tööd. Sestap on uute parkide projekteerimisel võetud asukohavalikuna sihiks siirdumine n-ö maalt merele, sest maismaal jääb sobilikke kohti üha vähemaks. See tähendab ka seda, et tuulikud muutuvad järjest suuremaks.

Kui 2005. aastal olid tuulikud umbes 35 meetri kõrguse mastiga ja võimsusega 2 MW, siis tänased on juba üle saja meetri kõrguste mastidega ja nende maksimaalne võimsus on 9,5 MW, 2025. aastal aga arvatakse olevat töös juba 15 MW võimsust andvad meretuulikud.

Ainult tuulele ei saa loota

“Meretuuliku keskmine võimsus maksimaalsest muidugi erineb, sest alati ei ole ju tuult. Aga kasutegur võiks neil olla juba kusagil 50% kandis. Maismaatuulikutel on see 20–25%,” selgitas Kärmas. “Edaspidises energiapoliitikas aga loomulikult ühele kaardile ehk siis ainult näiteks tuuleenergiale mängida ei tasu.”

Tegelikult tuleb taastuvenergia kontekstis Aavo Kärmase sõnul rääkida ka jäätmete, koostootmisjaamade, biokütuste ja päikeseenergia rakendamise võimalikkusest. Tema sõnul sõltub palju sellest, kuidas toimub pärast 2020. aastat taastuvenergia toetuste süsteem. Seitse riiki on öelnud, et läheb siis üle oksjonite süsteemile, mis tähendab seda, et kes pakub vähem, saab ka toetuse. Eesti pole oma seisukohta veel lõplikult välja kujundanud.

Eesti Energial on 44 elektrituulikut ning tuuleparkide aastatoodang on kokku u 210 GWh elektrienergiat. Selle kogusega saaks varustada aasta jooksul ligi 85 000 keskmise tarbimisega kodu.

Läänemaal asuv Aulepa tuulepark, koguvõimsusega 48 MW, on üks Baltimaade võimsamaid. Selle 16 tuuliku aastatoodang on kokku umbes 80 GWh elektrit. Kogu Euroopas lisandus mullu 12,5 GW tuuleenergeetika võimsust, aastal 2030 peaks 30% Euroopa energiatarbest tulema tuuleparkidest. Üldse on Eestis praegu 139 tuulikut koguvõimsusega ligi 310 MW. Sisuliselt on need tulnud viimase kümnendi jooksul, sest varem tuuleenergiat lihtsalt veel ei kasutatud.

– LISAKAST –
2005. aastal olid tuulikud 35 meetri kõrguse mastiga ja 2 MW võimsused. Täna on tuulikud juba üle 100 meetri kõrgused ja 9,5 MW võimsused.

Valitsus kiitis heaks energiamajanduse arengukava aastani 2030

Eesti uudisedoktoober 19, 2017

BNS, 19.10.2017

Valitsus kiitis neljapäeval viimaks heaks Eesti energiamajandusearengukava (ENMAK) aastani 2030; kava näeb muuhulgas ette, et 2030 aastal peab Eestis toimima avatud ja vaba kütuse- ning elektriturg ja siinne elektrisüsteem olema Euroopa Liidu sagedusalas.

Lisaks näeb arengukava ette energiakasutuse efektiivsuse suurendamise, taastuvenergiaosakaalu kasvatamise Eesti energiavarustuses, tarneallikate mitmekesistamise gaasiturul ja tarbijate elektrikatkestuse vähendamine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles pressiteate vahendusel, et Eesti peab järjest enam keskenduma keskkonnasäästlikule tootmisele ja tarbimisele. “Taastuvenergia kasvab aastast aastasse ja on täna ligi 30 protsenti lõpptarbimisest, aga meie ambitsioonid on kahtlemata suuremad, võimalusi on nii hajutatud tootmises, keskkonnasõbralikumates kütustes kui ka tarbimise vähendamises,” lisas ta.

Energiakasutuse efektiivsuse suurendamisel tuleb arengukava järgi keskenduda hoonete rekonstrueerimisele energiatõhusaks ning kaasajastada tänavavalgustust ja kaugküttemajandust. Taastuvenergia arendamisel on kavas jätkata seniseid tegevusi aastani 2030 eesmärgiga saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks elektri lõpptarbimisel 50 protsenti ja kaugküttemajanduses 80 protsenti.

Nende osakaalude saavutamisel peab suurima panuse andma energiaturg, see tähendab maksukeskkond, energiaturu regulatsioon ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise hind peavad aitama kaasa taastuvenergia investeeringutele. Riiklik subsideerimine taastuvenergia sektoris peab vähenema miinimumini.

Energiasäästu ja -tõhususe saavutamiseks panustab arengukava elamu- ja soojusmajandusse eelkõige toetuste abil, toetades olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimist ning liginullenergiahoonete rajamist, samuti soovib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) muuta transpordis maksusüsteemi. Suurenema peab hoonete energiatõhusus: väikeelamutest vähemalt 40 protsenti peab olema C- või D-klassis ja kortermajadest 50 protsenti C-energiatõhususklassis.

Eesmärkide saavutamiseks plaanib aastail 2017–2020 toetada elamute energiatõhusaks renoveerimist 108,7 miljonit euroga; kokku suunab riik energiamajanduse arendamisesse neil aastail 363 miljonit eurot peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid.

Suurematest valdkondadest suunab riik veel energiasäästuks tööstuses ja tänavavalgustuses 105,6 miljonit eurot, avaliku sektori hoonete rekonstrueerimisele 48,9 miljonit eurot, soojamajanduse kaasajastamisele 63,3 miljonit ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtuks transpordis 31,3 miljonit eurot.

Põlevkivi energiasisaldusest peab olema arengukava alusel kasulikult kätte saadud 60 protsenti energiast ning 80 protsenti soojusest peab olema toodetud taastuvate energiaallikate baasil. Põlevkivist elektritootmine ENMAK-i eesmärkide järgi väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle saavutamiseks näeb arengukava ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise vajadust. Õlitootmise kõrvalprodukte kasutatakse siiski elektritootmiseks.

Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse arengukava plaanide kohaselt lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turuleaitamiseks.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine energiasektoris moodustab aastaks 2030 vähemalt 70 protsenti aastaga 1990 võrreldes ning aastaks 2050 on reaalne saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine enam kui 80 protsenti.

Samuti seab arengukava eesmärgiks, et suurima tarneallika osakaal gaasiturul ei tohi aastal 2030 olla üle 70 protsendi ning suurima gaasimüüja osakaal üle 32 protsendi. Lisaks soovib MKM saavutada olukorra, kus jaotusvõrgus ei ületa katkestuste keskmine kestus tarbimiskoha kohta 90 minutit aastas.

Varustuskindluse seisukohalt on olulised projektid Eesti elektrisüsteemi viimine Euroopa Liidus juhitud sagedusalasse ehk desünkroniseerimine Venemaa energiasüsteemist ja sünkroniseerimine Euroopa Liidu energiasüsteemiga ja gaasiühenduste arendamine.

Arengukava näeb ka ette elektrikatkestuste vähendamise. Arengukava kohaselt peaksid aastaks 2030 tarbijad puutuma elektrikatkestustega harvem, kui täna.

Arengukava on koostatud silmas pidades kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seadust. Arengukavas ette nähtud tegevused aitavad täita kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke. Tõsisemaks väljakutseks selles vallas on transpordisektor, kus kütuste kasutamine ei tohiks enam kasvada.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist Eestis mõjutab enim põlevkivisektor. Põlevkivisektori arengut mõjutavad elektri hind regioonis, nafta hind maailmaturul ja süsinikdioksiidi kvootide hind, kui nendest tulenevad signaalid on investeeringuid soosivad, ei ole põlevkivisektoris kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine suur probleem.

Uus arengukava vahetab välja seni kehtinud energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020, mis kinnitati aastal 2009. ENMAK-i koostamisse olid kaasatud kümned Eesti erialaspetsialistid, ettevõtted ja huvirühmad.

Elektritoodang vähenes septembris 15 protsenti 827 gigavatt-tunnile

Eesti uudisedoktoober 19, 2017

BNS, 19.10.2017

Eesti elektritoodang vähenes septembris aasta varasemaga võrreldes 15 protsenti 827 gigavatt-tunnile.

Tootmine taastuvatest allikatest kasvas sealjuures 12 protsenti 116 gigavatt-tunnini, kuid tootmine mittetaastuvatest allikatest vähenes 18 protsenti 711 gigavatt-tunnile, teatas Eesti võrguhaldur Elering.

Elektritarbimine moodustas kokku 654 gigavatt-tundi, kasvades aasta varasemaga võrreldes seitse protsenti. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise arvestuses kujunes 15,9 protsenti. Kuukokkuvõttes ületas kohalik tootmine elektritarbimist 174 gigavatt-tunni ulatuses.

Elektri kaubanduslik import kasvas mullusega võrreldes 13 protsenti 151 gigavatt-tunnini. Elektri kaubanduslik eksport vähenes samal ajal kolmandiku võrra, moodustades kokku 325 gigavatt-tundi.

Elektri impordist 88 protsenti tuli läbi Eesti-Soome ühenduste ja 12 protsenti pärines Eesti-Läti piirilt. Elektri ekspordist 91 protsenti läks Lätti ning järelejäänud üheksa protsenti Soome. Kuu lõpu seisuga moodustas Eesti elektrikaubandusbilansi netoeksport kokku 174 gigavatt-tundi.

Baltikumi summaarne tootmine kasvas möödunud aasta septembriga võrreldes seitse protsenti , samal ajal kui tarbimine kasvas viis protsenti. Kolme riigi elektribilansiks kujunes defitsiit 503 gigavatt-tunni ulatuses, mis teeb 24 protsenti Baltikumi septembrikuu kogutarbimisest.

Põhjamaades kasvas tootmine kolm ja tarbimine neli protsendi. Septembrikuu bilanss oli 421 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.

Eesti Energia nõukogu volitas juhatuse osalemaks Tootsi enampakkumisel

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 18, 2017

BNS, 18.10.2017

Eesti Energia nõukogu otsustas kolmapäevasel koosolekul anda juhatusele volituse osaleda Tootsi tuulepargikinnistu enampakkumisel.

“[Koosolekul] anti Tootsi tuulepargikinnistu enampakkumisel mandaat juhatusele,” ütles Eesti Energia nõukogu esimees Väino Kaldoja BNS-ile. “Andsime juhatusele volituse nende asjadega tegeleda ja ma usun, et need asjad leiavad oma lahenduse. Riigi poolt oli õige samm minna avalikule enampakkumisele.”

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals teatas esmaspäeval, et enampakkumisel kavatsetakse kindlasti osaleda, sest Tootsi tuulepargi rajamisega soovitakse edasi minna.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Enampakkumine toimub 8. novembril RMK Tallinna kontoris.

RMK müüb enda valduses olevad kinnistud tulenevalt valitsuse 27. aprilli otsusest korraldada Tootsi tuulepargikinnistu avalik enampakkumine.

Valitsus otsustas möödunud aasta 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise.

Kinnistule plaanis Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed taastuvenergeetika ettevõtjad kaevasid valitsuse otsuse kohtusse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS. Eraettevõtjate hinnangul kahjustas väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid. Kohus tagas kaebajatele valitsuse korralduse peale õiguskaitse, mille ringkonnakohus pärast valitsuse korralduse tühistamist eemaldas.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Vändra vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Sinna tuulepargi rajamine aitab Eestil saavutada tuuleenergia eesmärke.

Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbiavalik enampakkumine kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.

Eesti Energia asutas Enefit Taastuvenergia mullu suvel ning koondas sinna taastuvenergia üksused nagu Iru elektrijaam, Aulepa, Paldiski, Virtsu ja Narva tuhavälja tuulepark, Paide Pogi ning Valka koostootmisjaamad ning hüdrojaamad.

Elering maksis kolmandas kvartalis 16 miljonit taastuvenergia toetust

Eesti uudisedoktoober 18, 2017

BNS, 18.10.2017

Eesti elektrisüsteemi haldur Elering maksis kolmandas kvartalis taastuvenergia toetust 300 gigavatt-tunni elektrienergia eest 16,3 miljonit eurot, mida on eelmise aastaga võrreldes 22 protsendi võrra enam.

Kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 331 gigavatt-tundi ning taastuvenergia moodustas 15,9 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis, mis on ligi 1,5 protsendi võrra rohkem kui möödunud aasta samal ajal, teatas Elering.

Aasta tagasi kolmandas kvartalis kattis taastuvenergia 14,7 protsenti kogutarbimisest ja 2015. aasta samal perioodil 14,3 protsenti. Taastuvenergia osakaalu selle aasta sihttasemeks on Eesti seadnud 15,2 protsenti.

Tuuleenergia moodustas kolmanda kvartali taastuvenergia kogutoodangust 39 protsenti ning toodetud 129 gigavatt-tundi oli eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus. Tuuleenergiaeest maksis Elering juulist septembrini toetusi 6 miljonit eurot ehk seitsme protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Kogu toodetud tuuleenergiast sai toetust 90 protsenti ning üheksa kuu jooksul on makstud välja 64 protsenti käesolevaks aastaks plaanitud tuuleenergia toetustest. Toetust on kolme kvartali kokkuvõttes makstud 65 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest piirkogusest.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas tänavu kolmandas kvartalis 59 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti kolme kuuga elektrit 196 gigavatt-tundi.

Möödunud aasta kolmandas kvartalis oli toodang 14 protsendipunkti võrra väiksem, kuid ka keskmine õhutemperatuur oli möödunud aastal juulist septembrini kõrgem kui tänavu ja seega elektrit ja soojust koos tootvate jaamade koormus väiksem. Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust tänavu kolmanda kvartali jooksul 9,8 miljonit eurot.

Hüdroenergiast toodeti elektrit tänavu kolmandas kvartalis kaks gigavatt-tundi ja toetusteks kulus 111 000 eurot.

Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv kasvab jätkuvalt kiires tempos ja praegu toodab päikesepaneelidega elektrienergiat juba enam kui 900 eraisikut ning äriettevõtet. Selle aasta kolmandas kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus 1,5 gigavatt-tundi.

Lisandunud päikesepaneelide toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses ligi poole võrra. Kuna enamuse toodetud päikeseenergiast tarbivad mikrotootjad ise kohapeal ära, siis hinnanguliselt võib päikesepaneelide abil toodetud elektri üldkogus toetust saanud kogusest olla 4-5 korda suurem.

Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu kolmandas kvartalis viiendiku võrra vähem kui eelmise aasta samal ajal ehk 262 000 eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodeti elektrienergiat kaheksa gigavatt-tundi.

Nelja Energial võib olla huvi Tootsi tuulepargi kinnistu omandamisest

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 17, 2017

BNS, 17.10.2017

Tuuleparkide arendaja Nelja Energia võib olla huvitatud Tootsi tuulepargi kinnistu avalikust enampakkumisest, mille alghind on 12,3 miljonit eurot.

“Ma ei ütle, et me oleme sellest konkreetsest enampakkumisest huvitatud, me oleme huvitatud tuuleenergia arendamisest Balti riikides,” ütles Nelja Energia AS juhatuse esimees Martin Kruus BNS-ile.

“Seda, kas ja mis tingimustel me kuskil enampakkumisel osaleme, seda ma ei hakka avaldama,” ütles Kruus.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine toimub 8. novembril kell 14 RMK Tallinna kontoris aadressil Toompuiestee 24.

Enampakkumise ettemaks on 1,2 miljonit eurot. Enampakkumise osavõtutasu on 3000 eurot. Enampakkumise alg- ja lõpphind sisaldab käibemaksu.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Pärnumaal Vändra vallas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.

Eleon kavatseb osaleda Tootsi kinnistute enampakkumisel

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 16, 2017

BNS, 16.10.2017

Tuuletehnoloogia ettevõtte AS Eleon juhatuse liikme Andres Sõnajala sõnul kavatsetakse osaleda Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumisel.

“Loomulikult, analüüsime olukorda ja vaatame. Meie huvi on Eesti tuuletehnoloogiat edendada, koduturg on meie jaoks väga oluline,” ütles Sõnajalg BNS-ile.

Eleoni juhatuse liige Oleg Sõnajalg on varem öelnud, et 38 rajatava tuulikuga Tootsi tuulepargimaade turuhind peaks olema 18,7 miljonit eurot.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot.

Avalik suuline enampakkumine toimub 8. novembril kell 14. Enampakkumise ettemaks on 1,2 miljonit eurot. Enampakkumise osavõtutasu on 3000 eurot. Enampakkumise alg- ja lõpphind sisaldab käibemaksu.

Tootsi tuulepargi kinnistu asub Pärnumaal Vändra vallas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.

Eleon AS on 2007. aastal asutatud ettevõte, mis arendab multimegavatt-klassi elektrituulikuid. Esimene Eleon tehnoloogial baseeruv 3M116 tuulik püsitati 2013. aastal Saaremaal. Möödunud aastal tootis 3-megavatine Eleon tuulik 11,2 gigavatt-tundi elektrit.

Eesti Energia kavatseb osaleda Tootsi tuulepargi enampakkumisel

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 16, 2017

BNS, 16.10.2017

Eesti Energia kavatseb kindlasti osaleda Tootsi tuulepargikinnistu avalikul enampakkumisel, mille alghind on 12,3 miljonit eurot, sest tuulepargirajamisega soovitakse edasi minna.

“Enampakkumise võidab ettevõte, kellel on Tootsi Suursoo maa-ala kasutamiseks kõige parem äriplaan. Eesti Energia poolt näeme Tootsi maa-ala perspektiivsena ja oleme arendusega tegelenud juba 2011. aastast,” ütles Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals pressiteate vahendusel. Ta lisas, et enampakkumine loob kõigile võimalikele huvilistele võrdsed tingimused osalemiseks.

Valsi sõnul on RMK nõukogu otsus Tootsi Suursoo tuulepargi ala enampakkumise väljakuulutamise kohta oluline samm Eesti taastuvenergia arendamisel. Tingimustega tutvutakse esimesel võimalusel, kuid juhatuse liikme sõnul kavatsetakse enampakkumisel kindlasti osaleda, sest Tootsi tuulepargi rajamisega soovitakse edasi minna.

Eesti Energia tahab Tootsi Suursoo ammendunud turbamaardlasse 160 hektarile rajada 38 tuulikust koosneva Baltikumi suurima tuulepargi. Sadadesse miljonitesse ulatuv investeering tooks piirkonda mitukümmend uut töökohta ja läbi loodava mittetulundusühingu jõuab piirkonda igal aastal täiendavad 100 000 eurot kohaliku kogukonna arendamiseks.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot.

Avalik suuline enampakkumine toimub 8. novembril kell 14 RMK Tallinna kontoris aadressil Toompuiestee 24, alghinnaga 12,3 miljonit eurot.

Enampakkumise ettemaks on 1,2 miljonit eurot. Enampakkumise osavõtutasu on 3000 eurot. Enampakkumise alg- ja lõpphind sisaldab käibemaksu.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Pärnumaal Vändra vallas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes