• Eesti
  • English

Hiiu vald kiitis heaks leppe Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 9, 2017

BNS, 09.06.2017

Hiiu valla volikogu kiitis heaks koostööleppe Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks Hiiumaa lähistele, mille kohaselt võtavad Loode-Eesti meretuulepargi arendajad Nelja Energia ja Hiiumaa Offshore Tuulepark endale kohustuse panustada kohaliku elu, majanduse ja energiavarustuse edendamisesse.

Hiiu vallavolikogu esimehe Jüri Ojasoo sõnul on meretuulepark oluline projekt Eestile, aga see peab kasu tooma Hiiumaa elanikele ning avaldama positiivset mõju Hiiumaa sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. “Kolm aastat tagasi sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll saab nüüd siduvaks kokkuleppeks, mis tagab Hiiumaale ja selle elanikele meretuulepargi tulekuga mitmeid hüvesid,” ütles Ojasoo pressiteates.

Kogukonnd peab kõige olulisemaks meretuulepargi minimaalset visuaalset mõju ning tuulikuid ei rajata meres Hiiumaale lähemale kui 12 kilomeetrit ega Neupokojevi madalale. Visuaalset mõju leevendab ka kokkuleppe punkt, et juhul kui tuulepark ühendatakse põhivõrku Hiiumaa kaudu, siis kasutatakse ainult mere ja maakaabelliine. Olenemata sellest, kas tuulepargi liitumine tuleb üle Hiiumaa või otse mandrile, on arendaja kohustus luua Hiiumaa elektrivõrgu ringühendus mandriga.

Koostöölepingus lepitakse kokku, et meretuulepargi hooldustööde keskus rajatakse Hiiu valda, mis loob juurde ligikaudu 30 uut otsest ja 20 kaudset töökohta ning ka hooldustehnikute koolitamine viiakse tulevikus läbi Hiiumaal.

Arendaja ja Hiiu vald asutavad meretuulepargi tulekuga üheskoos mittetulundusühingu, mille eesmärgiks saab olema kogukondlike mittetulunduslike algatuste heategevusliku toetamise kaudu edendada valla majanduslikku ja sotsiaalset heaolu ning soodustada tuulepargiga soetud positiivsete mõjude kättesaadavust. Mittetulundusühingu rahastamiseks annetab tuulepark ühingule vähemalt 0,2 protsenti tuulepargi elektrimüügi tulust, kuid mitte vähem kui 0,32 eurot iga toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta.

Hiiu valla elanikele luuakse lisaks võimalus investeerida meretuuleparki omandades eelisaktsiaid või võlakirju fikseeritud 15-protsendilise aastatulususega.

Tuulepargi arendaja Nelja Energia AS soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada meretuulepargi võimsusega 700 megavatti kuni 1100 megavatti ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute omavaheline kaugus on ligi 1 kilomeeter. Tuulikute nimivõimsus on 4-7 megavatti, masti kõrgus 100-105 meetrit ja rootori diameeter 130-164 meetrit.

Taastuvenergia tootmisvõimsustesse investeeriti mullu 68,5 miljonit

Eesti uudisedjuuni 7, 2017

BNS, 07.06.2017

Eesti Taastuvenergia Koja mulluse aastaraamatu kohaselt kasvasid investeeringud taastuvenergia tootmisvõimsustesse mullu 68,5 miljoni euroni.

2016. aasta investeeringud ja lisandunud võimsused taastuvenergeetikas on pea sama suured kui aastatel 2013-2015 kokku, märgib koda aastaraamatus. Investeeringuid on koja hinnangul kannustanud perspektiiv, mille kohaselt tänasel kujul elektrituruseaduses sisalduv toetusskeem riigi poolt kaotatakse. Seetõttu viiakse lõpule varem algatatud projektid ja ka 2017. aasta osas võib ennustada tootmisvõimsuste kasvu.

“Taastuvenergia edendajatele on ebaselge riigi poliitika taastuvenergia investeeringute suhtes. Selline ebaselgus avaldab kindlasti mõju ka investeeringutele taastuvenergia sektorisse lähiaastatel. On äärmiselt oluline, et lähiajal sektori arengut soodustav õiguslik raamistik paika saaks,” ütles koja juht Rene Tammist pressiteates.

2016. aasta lõpuks oli Eestis installeeritud 456,6 megavatti töötavaid taastuvenergial põhinevaid elektritootmise võimsuseid. Viimase nelja aasta võrdluses kasvasid 2016. aastal elektritootmisvõimsused taastuvenergia sektoris enam.

2016. aastal liitus võrguga koja andmetel 42,19 megavatti uusi tootmisvõimsuseid. Soojuse ja elektri koostootmises valmis 2016. aasta teises pooles hakkepuidul töötav Imavere koostootmisjaam, mille soojuslik võimsus on 28 megavatti ning elektriline võimsus 10 megavatti. Samuti alustas tööd energiakontsernil Utilitas Väo II hakkepuidu koostootmisjaam soojusliku võimsusega 76,5 megavatti ja elektrilise võimsusega 21,4 megavatti. Tuuleenergia võimsusi lisandus 2016. aastal 7,05 megavatti, päikeseelektrijaamasid lisandus 3,74 megavatti.

Tuuleenergia võimsused moodustavad 2016. aasta seisuga taastuvenergia installeeritud võimsustest 65 protsenti ehk 309,96 megavatti, biomassi tootmisvõimsused 25 protsenti ehk 118,85 megavatti. Ülejäänud tootmisvõimsused kokku moodustavad 8 protsent installeeritud võimsusest.

Tammisti sõnul valmistavad jätkuvalt rõõmu arengud mikrotootmise valdkonnas. 2016. aastal kasvas alla 15 kilovatise elektrijaama paigaldanute hulk 32 protsenti, aasta lõpuks oli mikrotootjate hulk kasvanud 816-ni. 97 protsenti mikrotootjatest kasutab elektritootmiseks päikesepaneele.

Eestis on taastuvenergia tootmisvõimsustesse investeeritud 837,3 miljonit. Võrreldes 2015. aastal lisandunud investeeringutega 3 miljonit eurot, suurenesid 2016. aastal investeeringud oluliselt – investeeringuid taastuvenergia tootmisvõimsustesse lisandus 69,3 miljoni euro väärtuses.

Eesti Energia taastuvenergia toodang kasvas mais 36 protsenti

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 7, 2017

BNS, 07.06.2017

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia neli tuuleparki tootsid maikuus 10 gigavatt-tundi taastuvenergiat, kasvatades aastavõrdluses toodangut 36 protsendi võrra.

“Aulepa, Paldiski, Narva ja Virtsu tuuleparkide kasvanud toodangut saab põhjendada eelmisest aastast tugevama tuulega ning suuremate tuuleparkide märgatavalt kõrgema töökindlusega,” ütles Enefit Taastuvenergia juht Innar Kaasik pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et kasvas ka Paide koostootmisjaamas ja Iru elektrijaama jäätmepõletusjaamas toodetud elektri kogus. Kokku tootsid Enefit Taastuvenergia tuulepargid, koostootmisjaamad ja hüdroelektrijaamad maikuus ligikaudu 25 gigavatt-tundi elektrit. Sellise koguse elektrit tarbivad aasta ajaga 10 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamist.

Eesti elektrisüsteemihalduri Elering andmetel tootsid Eesti tuulepargid maikuus ligi 32 gigavatt-tundi elektrit ehk 38 protsenti rohkem kui aasta eest. Enefit Taastuvenergia tuuleparkide toodang moodustas 32 protsenti kogu Eesti tuuleparkide toodangust.

Enefit Taastuvenergia Paide ja Valka koostootmisjaam, mis kasutavad kütusena biomassi ning Iru elektrijaam tootsid mais kokku 43 gigavatt-tundi soojust, mida on 51 protsenti rohkem kui aasta eest samal ajal. “Poole võrra suurenenud soojuse tootmise numbrid on tingitud ennekõike külmemast ilmast käesoleva aasta kevadel,” sõnas Kaasik.

Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru elektrijaam, Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid ning Paide ja Valka koostootmisjaamad. Lisaks haldab Enefit Taastuvenergia Keila-Joa ja Linnamäe hüdroelektrijaama.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Taastuvenergia vähemusosalus börsile viia. Eesti Energia tegeleb Enefit Taastuvenergia börsileviimise eelanalüüsiga. Protsessi on kaasatud finantsnõustajatena Nordea ja Swedbank ning õigusnõustajana Raidla Ellex.

Jutt Eesti taastuva energia heldest toetamisest on müüt

Eesti uudised, Maailma uudisedmai 29, 2017

Delfi Ärileht, 29.05.2017

Eesti subsideerib taastuvat energiat kõigest viiendikuga EL-i keskmisest, selgus hiljutisest raportist.

Euroopa energiaturu regulaatorite nõukogu CEER 2015. aasta andmeil põhineva raporti järgi on EL-i keskmine ühele megavatt-tunnile taastuvatest allikatest toodetud energiale makstav toetus 110,22 eurot. Eesti seevastu toetas ühe megavatt-tunni taastuva energia tootmist 22,62 euroga.

„Jutud, et meie taastuvenergia toetusskeem on põhjendamatult helde, ei pea paika,” märkis Eesti taastuvenergia koja juht Rene Tammist. „Kümme aastat on toetusskeem püsinud muutumatuna, toona oli toetuste tase teistega võrreldes kõrgem,” ütles ta.

Tammisti sõnul pärsib madal toetustase taastuvasse energeetikasse tehtavaid investeeringuid, sest investorid kasumit eriti ei näe. „Siinsete tootjate tootlused on võrreldes Euroopa Liidu keskmiste näitajatega kõvasti madalamad,” ütles ta. „Samas on meie taastuvenergia arendused tehtud väga kulutõhusad.”

„Mõju investeeringutele on otseselt näha. Eesti on muu Euroopaga võrreldes taastuvenergiatootmiselt edetabeli tagumises otsas. Mullu kukkusime veel kahe koha võrra,” sõnas Tammist.

Piisav toetusskeem

Majandusministeeriumi energeetikaga tegeleva asekantsleri Ando Leppimani sõnul on Eestis taastuva elektri toetusskeem sätestatud elektrituruseadusega, mille järgi makstakse taastuva elektri tootmise eest toetust 53,7 eurot megavatt-tunnist. „Toetusskeem on olnud piisav, et täita Eesti võetud taastuvelektri eesmärgid 2020. aastaks,” ütles ta.

Leppiman juhtis tähelepanu, et CEER-i uuring arvutab toetust elektritootmise kohta, seadus aga sätestab toetuse tarbimise kohta. Eesti toodab rohkem elektrit kui tarbib, näiteks 2015. aastal umbes viiendiku võrra rohkem, sellepärast toetuste määrad ei klapigi.

Elektritootmise maht on suur põlevkiviga köetavate elektrijaamade tõttu. Nood jaamad on Tammisti sõnul ühtlasi ka üks peamisi põhjuseid, miks Eesti toetab taastuvat energiat nii tagasihoidlikult. „Meil on väga tugev fossiilse energia lobi,” ütles ta.

Eestist vähem toetavad taastuvat energeetikat CEER-i uuringu järgi üksnes Põhjamaad Norra, Rootsi ja Soome. Euroopa Liitu mittekuuluv Norra maksab iga toodetud megavatt-tunni kohta kõigest 16,2 eurot toetust. Erinevus Eestist on selles, et Norra saab enamiku energiat suurtest hüdroelektrijaamadest, millest lõviosa toetust ei saagi. Niisiis on taastuva energeetika osakaal toetustetagi suur ja enamik tootjaid saab ilma toetusteta hakkama. Ka Rootsis on suurtel hüdrojaamadel suur osakaal, Soome omakorda on taastuvast energeetikast vähe huvitatud oma tuumajaamade tõttu.

See-eest toetavad lõunanaabrid lätlased oma taastuva energia tootjaid keskmiselt 117,61 euroga megavatt-tunnist, mis ületab isegi Euroopa keskmist. Suurima osa toetusest saavad Lätis hüdroenergia tootjad, tuuleenergia toetus on 67,28 eurot MWh.

Leedu taastuva energia toetus on Eesti omaga sarnasel tasemel pea kõigis valdkondades, välja arvatud päikeseenergia, mille iga toodetud megavatt-tund saab 116,68 eurot toetust.

Seadus on muutmisel

Edaspidi loodab majandusministeerium taastuvale energiale veel vähem peale maksta. „Praegu on riigikogu menetluses elektrituruseaduse taastuvelektri toetusskeemi muutmine viisil, et tulevikus hangitakse uut taastuvelektrit vähempakkumise raames,” rääkis Leppiman. „Arvestades taastuvelektri tootmistehnoloogiate hinnalangust viimastel aastatel, võib prognoosida ka taastuvenergia toetuse olulist langust uute projektide jaoks.”

Vähempakkumise teed on läinud ka Taani, kes saab suure osa oma energiast avamere tuuleparkidest. Viimaste vähempakkumiste tulemused olid Taanis mõneti jahmatavad, sest need võideti nulliga – tuuleparkide operaatorid ei tahtnudki subsiidiume.

Tammisti sõnul pooldatakse ka taastuvenergia kojas vähempakkumisi, kuid need peaksid olema sellised, et iga energiatootja peaks konkureerima endasugustega – näiteks päikeseenergia tootjad oma lahtris, maismaatuulepargid omas, mikrotootjad omakorda omavahel.

Miljonid kuluvad liitumistasule

Üks Eestis taastuva energia arendamist pärssiv tegur on taastuvenergia koja juhi Rene Tammisti sõnul uute arenduste liitumistasud, mis võivad küündida miljonite eurodeni.

„Mõnikord on liitumistasu suurem kui investeering elektritootmisseadmetesse. Ja võib juhtuda, et liitumistasu suuruse tõttu jäetakse investeering üldse tegemata,” selgitas Tammist.

„Olen kuulnud isegi saja miljoni euroni küündivast liitumistasust,” lisas ta, kuid keeldus konkreetset projekti nimetamast. „Neil inimestel on vaja elektrivõrkudega koostööd teha, nad ei taha pahandusi.”

Seevastu võtab näiteks taastuva energeetika arendamisest huvitatud Taani riik Tammisti sõnul uute elektritootmisüksuste, isegi meretuuleparkide liitumistasu enda kanda. „Sellest oleks ka Eestis kõvasti abi,” kinnitas ta.

● Eesti toodab rohkem elektrit kui tarbib, sellepärast toetuste määrad ei klapigi.
● Soome on taastuvast energeetikast vähe huvitatud oma tuumajaamade tõttu.
● Taanis tuuleparkide operaatorid ei tahtnudki subsiidiume.

Tootsi kinnistu enampakkumise algus venib keeruliste asjaolude tõttu

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 26, 2017

BNS, 26.05.2017

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu ei ole jätkuvalt kuulutanud välja Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumist tulenevalt enampakkumise asjaolude oodatust keerulisemaks kujunemisest.

“Meie eesmärk on ikkagi teha see selliselt, et kellelgi poleks põhjust hiljem midagi vaidlustada, võib-olla peame midagi veel Euroopa Komisjonist üle küsima. Läks keerulisemaks see asi kui me esialgu arvasime,” ütles RMK nõukogu esimees Andres Talijärv BNS-ile.

Talijärv ütles varasemalt, et lahendamist vajavad küsimused on seotud müügi korraldamise ja läbiviimisega ning sellega, kuidas enampakkumine üles ehitada.

Valitsus tunnistas aprilli lõpus kehtetuks korralduse, millega oli eraldanud Eesti Energia AS-ile Tootsi tuulepargi rajamiseks maa ja otsustas panna maa avalikule enampakkumisele.

Kuigi riik on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusi põhjustanud valitsuse otsus oli seaduslik, tuleb kiirema selguse huvides kuulutada välja Tootsi kinnistute avalik enampakkumine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo toona.

Valitsus otsustas möödunud aasta 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed taastuvenergeetika ettevõtjad on kaevanud kohtusse valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Vändra vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Sinna tuulepargi rajamine aitab Eestil saavutada tuuleenergia eesmärke.

Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbiavalik enampakkumine kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.

Vändra valda võib kerkida tuulikulabade tehas

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmai 26, 2017

Pärnu Postimees, 26.05.2017

Andres ja Oleg Sõnajala ettevõte Eleon AS ostis hiljuti Soome Mervento tuulikulabade tehase, mis tähendab üle 100 töötajaga kompleksi toomist Eestisse. Ühe võimalusena kaalutakse tehas ehitada Vändra valda.

Möödunud nädalal kohtusid Eleoni juhid Vändra valla esindajatega ja jõuti isegi nii kaugele, et käidi vaatamas kohti, kuhu tootmine rajada.

Vändra valla arengunõuniku Kalev Miti sõnutsi on tehase ehitamine Vändra valda igati tervitatav. “Meie oleme enda materjalid Eleon ASi juhtidele edastanud, nüüd jääb vaid oodata, kas osutume valituks,” ütles ta.

Miti jutu kohaselt peavad nüüd Eleoni juhid otsustama, kuhu nad tootmise soovivad püstitada. “Valikus on kolm kohta: Aidu, Vändra ja Paldiski. Praegu nad koguvad infot,” seletas Mitt.

Mitt otsis Sõnajalgadele välja sobivad kohad Vändra vallas, kuhu võiks tehas tulla. “Tehase ehitamiseks on konkreetsed nõudmised. Tootmishall on 200 meetrit pikk, see tähendab, et kinnistu peab olema vähemalt 300 meetrit. Ühendus suurte teedega peab olema hea – see oli teine nõue.”

Mitt leidis sobivad kohad Rakvere–Sõmeru maanteel. Sõnajalgu huvitas ka Tootsi kant, aga sealt ei pääse suurte autodega välja. “Tootsis on variante, aga mitte väga häid,” arvas Mitt.

Eleoni juhatuse liikme Andres Sõnajala sõnutsi kaaluvad nad Vändra valla võimalusi hoolikalt. “See oleneb paljuski sellest, kuidas areneb asi meile kuuluvas Aidu tuulepargis. Kui seal tegevust takistatakse, oleme sunnitud otsima alternatiivi. Sügiseks peame lahenduse leidma,” teatas ta.

Vändra valla puhul mängib olulist rolli Tootsi tuulepargi lähedus, kuhu soovitakse püstitada Eesti tehnoloogial põhinevad tuulikud. “Vändra piikonna üks eeliseid on see, et sealt võib leida sobivat tööjõudu. Logistilises mõttes räägivad Pärnumaa kasuks kindlasti Pärnu sadam ja võimalik Rail Balticu raudtee,” selgitas Sõnajalg.

Sõnajala kinnitusel on kõige olulisem see, et tehase lähedusse saaks tuulikud püstitada. Kui see pole võimalik, ei ole tehase sellesse piirkonda rajamine kuigi mõttekas.

Hiiu Tuul ei kaeba tuuleenergia teemaplaneeringu tühistamata jätmist edasi

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 26, 2017

BNS, 26.05.2017

MTÜ Hiiu Tuul ei kaeba edasi Tallinna halduskohu otsust jätta rahuldamata MTÜ ja eraisikute kaebus Hiiu maavanema kehtestatud Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tühistamiseks.

«Kohus jättis tähelepanuta mitmed kaebajate väited, sealhulgas mõjude hindamist ja põhivõrgu rajamist puudutavad väited. Samuti ei andnud kohus vastust ega põhjendanud, miks kaebust menetleti uue planeerimisseaduse järgi, mitte aga planeeringu algatamise ajal kehtinud seaduse alusel. Ka jättis kohus olulise tähelepanuta rahvusvahelise õiguse normistiku ning hiidlaste kui kogukonnaliikmete vastuhääled,» teatas MTÜ.

Kohtul kulus selle otsuseni jõudmiseks rohkem kui poolteist aastat. Selle aja jooksul on MTÜ teatel toimunud olulised muudatused seadusandluses ja kohtupraktikas. Uue planeerimisseaduse alusel toimub 30 meetrist kõrgemate elektrituulikute rajamine omavalitsuse eriplaneeringu alusel.

«Riigikohus on teinud otsuse, et planeeringus fikseeritud tuuleparkide koguvõimsus näitab ära, millises mahus kohalikel elanikel tuleb tuulegenertaatorite tööga kaasnevaid riiveid avaliku huvi tõttu taluda ja seda ületada ei tohi,» märkis MTÜ teates. Mullu märtsis esitas kaitseministeerium seisukoha, et tuuleenergia arendusaladele Hiiu maakonnas saab rajada kuni 60 meetri kõrguseid elektrituulikuid.

Tekkinud olukorra kaalumise järel otsustas Hiiu Tuul MTÜ kohtuvaidlust selles asjas mitte jätkata. «Kasutame uusi avanenud võimalusi Hiiumaa ja tema looduskeskkonna säilitamiseks järgnevates planeerimismenetlustes,» märkis MTÜ.

Hiiu maavanem otsustas 2015. aasta augustis kehtestada Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu «Tuuleenergeetika». Teemaplaneeringu kehtestanud korralduses on teemaplaneeringu peamise eesmärgina märgitud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete ja suundumuste sätestamine ning tuulikuparkide rajamiseks sobilike maa-alade määramine Hiiu maakonnas.

Talinna halduskohus otsustas, et Gunnar Aug, Vahur Lauri, Inge Talts ei ole suutnud kohut veenda, et vaidlustatud haldusakt rikub nende subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole MTÜ Hiiu Tuul suutnud tõendada, et selle õigusi on teemaplaneeringuga rikutud seoses asjakohaste uuringute tulemusi arvesse võtmata jätmisega.

Subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa kohtu hinnangul tuvastada ka seetõttu, et teemaplaneeringu alusel tuulikuid ei püstitata ja järelikult ei ole teada ka võimalike tegelike häiringute olemus ja intensiivsus. Teemaplaneeringu üldistusastme juures ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kaebajate kinnisvara ja elamute väärtus väheneb ainuüksi tulenevalt asjaolust, et teemaplaneeringus nähakse ette võimalus tuulikute püstitamiseks Hiiumaale.

Kuni 1100-megavatise võimsusega tuuleparki tahab Hiiumaast loodest asuvatele meremadalikele ehitada Nelja Energia.

Eleon kaalub tuulikutootmise üleviimist Lätti

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiamai 19, 2017

BNS, 19.05.2017

Tuuletehnoloogia ettevõte AS Eleon ostis Soomest tuulikulabade tehasesisustuse, kuid Aidu tuulepargi rajamise ebaõnnestumisel plaanivad Sõnajalad viia Eestist kogu tootmise Lätti.

Tuulikulabade tehase sisustuse ostnud Eleoni juht Oleg Sõnajalg ütles BNS-ile, et ettevõte plaanib tehase rajada Ida-Virumaale planeeritava Aidu tuulepargi lähedale, kuna suuremõõdulisi tuulikomponente on tema sõnul mõistlik toota nende alade lähedal, kus tuulikuid püstitatakse. “Aidu tuulepargi ehitamine on Eleoni jaoks kriitilise tähtsusega referentside loomise projekt. Kui sellega ei ole võimalik jätkata, siis ma ei näe üldse enam Eestis mõtet jätkata ja õnneks meie naaberriigis on märksa ettevõtjasõbralikumad valitsused,” sõnas Sõnajalg.

“Praegu on meil koostamistehas Lool ja me oleme toonud Eestisse 70 protsenti tuulikukomponentide tootmisest. Meie tehastes töötab umbes paarsada inimest ja nemad peavad endale uue töö otsima kui me Lätti kolime,” ütles Sõnajalg. “Samas kui tootmine täismahus käivitub, siis kokku loome 1500-2000 töökohta,” lisas ta.

Sõnajala sõnul osteti tuulikulabade tehas, kuna labade tootmine on tuulikute tootmise juures kõige suurem kitsaskoht. “On ka ettevõtteid, kes ainult tegelevadki labade tootmisega. Aga täna on situatsioon selline, et mõlemad labade tootjad on üles ostetud meie konkurentide poolt ja see on selge, et konkurendilt labasid osta ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik,” ütles ta.

Postimees kirjutas teisipäeval, et Ida-Viru maavanem esitas tänavu aprillis ootamatult kohtusse protesti Lüganuse vallavalitsuse poolt Andres ja Oleg Sõnajala Aidu Tuulepark OÜ-le antud tuulikute ehituslubade tühistamiseks. Tartu halduskohus otsustas 3. mail maavanema protesti menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitsena peatada kuuks ajaks ehk 2. juunini tuulikute ehituslubade kehtivuse.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes