• Eesti
  • English

Eleringi hiigelinvesteering aitab tagada Balti riikide sõltumatuse Vene elektrist

Eesti uudisedaugust 22, 2017

Delfi Ärileht, 22.08.2017

Elering sõlmis täna Empower AS-iga ja Leonhard Weiss Energy AS-iga lepingu Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse põhiosa kõrgepingeliini projekteerimiseks. Tegemist on Eleringi ajaloo suurima üksikinvesteeringuga vahelduvvoolu elektriliinidesse.
Kokku maksab Harku-Lihula-Sindi 330/110 kilovoldi kõrgepingeliin ehitamine käibemaksuta 60 miljonit eurot. Eesti elektritarbijate võrgutasu liini uue liini rajamine ei suurenda.

Rajatava Harku-Lihula-Sindi liini pikkus on ligikaudu 175 kilomeetrit. Ehituslepingu sõlmimise järel algavad liini projekteerimistööd. Ehitustegevus käivitub järgmise aasta teises pooles ning järgmise aasta lõpuks peab valmis olema viiendik liinist. Kogu liin valmib kava järgi 2020. aasta lõpuks.

Ehitushankele laekus kaks lõplikku pakkumust. Empoweri ja Leonhard Weissi pakkumus oli kahe hulgast odavam. Elering rahastab liini ehitust riikidevahelise ülekandevõimsuse oksjonitulude ja Euroopa Liidu vahendite arvelt. Eesti elektritarbija raha Harku-Lihula-Sindi ehitusel ei kasutata.

Oluline Eesti energiajulgeoleku tagamiseks

„Liin on oluline viiest aspektist. Esiteks on uuringute järgi tegemist kõige tähtsama üksikobjektiga võimaldamaks Balti riikide desünkroniseerimist Venemaa elektrisüsteemist. Teiseks võimaldab liini rajamine desünkroniseerimisel hoida kaubanduslikku võimsust Eesti ja Läti vahel. Kolmandaks on liin oluline saarte varustuskindluse tagamiseks. Neljandaks saame nii integreerida Eesti elektrisüsteemiga oluliselt odavamalt Lääne-Eesti tootmisvõimekusi, eriti mere ja maismaa tuuleparke. Viiendaks lõpetab see, 330/110 kilovoldine õhuliin kogu Eestit katva tugeva 330 kilovoldi ringvõrgu trassi loomise projekti,” selgitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Tema sõnul on Vene elektrisüsteemist desünkroniseerimine eelkõige oluline Eesti energiajulgeoleku seisukohast. “Kui ei ole elektrit, ei ole mitte midagi. See, et me suudaksime elektrisüsteemi ükskõik, mis olukorras toimimas hoida, omab ühiskonna toimimise osas suurt rolli.”

Sellest tulenevalt oleme me juba varasemalt astunud palju samme, et tagada töö Balti riikides, kui midagi peaks juhtuma ühendustega, mis meid täna Venemaa ja Valgevenega seovad. Viimane oluline objekt oli Viru alajaama rekonstrueerimine. Peale kõrgepingeliini ehituse algust on järgmine samm aastal 2019, kui Eestil, Lätil ja Leedul on kavas katse, kus me eraldame oma elektrisüsteemid Vene süsteemist. Me katsetame, kas me suudame EstLinkide, NordBalti ja LitBol alavooluühendustega töösse jääda või mitte,” rääkis Veskimägi.

“Võiksime saavutada olukorra, kus alates 2020. aastast oleme me kindlad, et kui julgeolukolukord seda nõuab, siis Balti riigid suudavad koos luua sünkroonala ja jääda Vene ja Valgevene võrgust eraldatuna töösse. Enne 2020. aastat suudame me töötada Venemaast eraldi ajutusises režiimis, aga pikaajaliseks tööks, kus tuli koguaeg põleb, vajame me ka uut kõrgepingeliini.”

Hiigelprojektide väljakutsed

Veskimäe sõnul on esimene väljakutse seotud maalepingutega. “Mida aeg edasi, seda keerulisem on jõuda kokkulepetele maaomanikega. 175-kilomeetrine ühendus läbib paljude maaomanike kinnistuid. Mida aasta edasi, seda keerulisemaks kokkulepete sõlimine muutub. Suured infratsuktuurilepingud nagu ka Rail Baltic muudavad olukorda keerulisemaks ja seab piiranguid maaomanikele,” rääkis ta.

Liini ehitusele kuuluvad lisaks veel tööde hulka trassikoridori raadamine, isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimine maaomanikega, olemasoleva 110 kilovoldi õhuliini demonteerimine ja vajadusel olemasolevate kommunikatsioonide ümberehitamine.

Samuti on kavas muuta uus kõrgepingeliin hästi nähtavaks lindudele. Eesti Ornitoloogiaühing teostab praegu linnuseiret, mis lõpeb sellel sügisel ja mille põhjal määratakse kindlaks liinile paigaldavate markerite täpne hulk.

Tootsi Suursoo maa-ala enampakkumise korraldamine jätkuvalt venib

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 18, 2017

BNS, 18.08.2017

Riigimetsa majandamise keskus (RMK), mis peaks korraldama tuulepargi rajamiseks sobiva Tootsi Suursoo maa-ala enampakkumist, ei oska hinnata, millal enampakkumise korraldamiseni jõuda võiks; venimine võib omakorda rikkuda Eesti Energia plaani sinna tuulepark rajada.

Kuigi põhimõtteliselt võiks Tootsi kinnistu kohe enampakkumisele panna, ei ole RMK seni saanud müügiprotsessiga edasi liikuda, sest jätkuvalt ei ole Euroopa Komisjon teinud võimaliku riigiabi otsust seoses rajatava tuulepargi toetuste maksmisega, ütles RMK nõukogu esimees Andres Talijärv BNS-ile.

Eesti Energia tütarfirma Enefit Taastuvenergia on Tootsi maa-alal läbi viinud ehitustööde ettevalmistustööd, ütles Eesti Energia kommunikatsiooniesindaja Kaarel Kuusk. Kuivõrd praegu Eestis kehtiva taastuvenergia toetusskeemi alusel on võimalik toetust saada nendele tuuleparkidele, mille ehitamist on alustatud 2016. aastal ja mis alustavad tootmist 2020. aastal, siis võiks Enefit olla ainus, mis praeguse skeemi alusel Tootsi tuulepargis võiks toetust saada, lisas Kuusk.

Talijärve hinnangul see päris nii ei pruugi olla. Tema sõnul ei pruugi Eesti Energia tööd olla piisavad selleks, et praegu kehtiva taastuvenergia toetuse skeemi alla kvalifitseeruda. “Me peame ka Euroopa Liidu reeglitega arvestama. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on läbirääkimisi pidamas, et saada selgusele, millised on Eesti Energia perspektiivid ja mis selle maaga tulevikus üldse saada võib,” märkis Talijärv.

Kui Eesti Energial ei peaks olema võimalik Tootsi Suursohu rajatava tuulepargi pealt praegu kehtiva seaduse alusel taastuvenergia toetust saada, siis on omaette küsimus, kuidas selle erastamisega edasi minna ja kas peaks enne uue taastuvenergia toetuse kehtestama, lisas Talijärv.

Kui enampakkumine korraldada, siis RMK soov on, et seda oleks võimalikult vähe võimalik vaidlustada, märkis Talijärv. Tema sõnul on maa-ala osas huvilisi rohkelt, lisaks Eestile ka näiteks Lätist.

Eesti Energia kavatseb kindlasti enampakkumisel osaleda, kui see viimaks korraldatakse, ütles Kuusk. Ettevõte loodab, et see korraldatakse lähiajal, lisas ta.

Tootsi Suursoo tuulepargi rajamine on Eesti Energia tütarfirma Enefit Taastuvenergia börsile viimise eeltegevustes märgatav osa ja kui ettevõte seda mingil tingimustel teha ei saa, on Kuuse sõnul Eesti Energial alternatiivsed investeerimisplaanid. Mis need täpsemalt on ja mis mahus teatab Eesti Energia siis, kui selleks on aeg, lisas Kuusk.

Valitsus tunnistas aprilli lõpus kehtetuks korralduse, millega oli eraldanud Eesti Energia AS-ile Tootsi tuulepargi rajamiseks maa ja otsustas panna maa avalikule enampakkumisele.

Vastavalt koalitsioonileppele on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat.

Eesti Energia asustas Enefit Taastuvenergia mullu suvel ning koondas sinna taastuvenergia üksused nagu Iru elektrijaam, Aulepa, Paldiski, Virtsu ja Narva tuhavälja tuulepark, Paide Pogi ning Valka koostootmisjaamad ning hüdrojaamad.

Planet OSi lugu: tuuleparkide digitaliseerija jätkab USA küberturvalisuse ettevõtte osana

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusaugust 8, 2017

Geenius, 08.08.2017

Suurandmete kogumisele, töötlemisele ja nendega äri muutmisele keskenduv Eesti idufirma Planet OS pöörab uue lehekülje jätkab aktsiavahetuse järel senise investori, USA küberturvalisuse ettevõtte Intertrust koosseisus.

Uus suur pööre firma loos

Kui ma Rainer Sternfeldiga tema firma Planet OSi Kalamaja kontoris maha istun, on ta väsinud näoga ja arvab, et fotode tegemiseks pole ta parimas vormis. “Läbirääkimised lõppesid just täna öösel ja ma pole üldse saanud magada.”

Eelmine kord sattusin Sternfeldile tema ettevõttesse külla 2014. aastal teisel pool maakera Sunnyvale’is, Silicon Valley’s olevas kontoris. Siis oli toonase nimega ettevõte Marinexplore just muutumas uueks nimega Planet OS. Nüüd, kolm aastat hiljem, ootab ettevõtet jälle ees uus pööre ja uus nimi.

Kui Marinexplore keskendus mere- ja ookeaniandmete kogumisele, siis Planet OS tähendas, et töötlusse võeti ka maa-, õhu- ja satelliitide sensoritelt kogutav info. See kõlab väga suurelt ja üldiselt, aga tegelikult tegeleb Sternfeldi juhitav ettevõte väga konkreetse asjaga.

Tuuleparkide andmed

“Viimased kaks ja poolt aastat oleme tegelenud taastuvenergeetikaga, sest 2015 algas meil projekt maailma suuruselt teise meretuulepargi andmete kogumiseks,” räägib Sternfeld. Tuuleparke haldav innogy SE on samal ajal Planet OSi investor ja põhiklient, 50 miljardi eurose aastakäibega Saksa energeetikagigandi RWE tütarfirma. Nüüdseks on Planet OSi hallata 151 tuulepargi andmed ja Sternfeld seletab just nende näitel lahti selle, millest kogu maailmas räägitakse märksõna “digitaliseerimine” all.

Loe edasi geeniuse veebist.

Tuuleenergia seisab Eestis mitmete oluliste otsuste lävel

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 7, 2017

ERR raadiouudised, 07.08.2017

Kuula siit.

Elering plaanib lubada elektrituuliku prototüüpide põhivõrku liitmist

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 1, 2017

BNS, 01.08.2017

Elering AS soovib muuta elektri põhivõrguga liitumise tingimusi, mille kohaselt on edaspidi lubatud põhivõrguga liituda ka elektrituulikute prototüüpidel.

“Varem prototüüpe meie liitumistingimused ei käsitlenud, erasektor ja potentsiaalsed investorid on avaldanud huvi prototüüpe arendada-katsetada, seetõttu tekib nüüd vastav regulatsioon,” ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster BNS-ile.

Seni on elektrivõrguga lubatud püsivalt ühendada tootmisseade, mille komponentide kohta on väljastatud tüübisertifikaadid. Lisaks on tehnilise projekti mahus praegu vajalik esitada tüübikatsetuste aruanded vastavalt asjakohastele standarditele.

Nüüd on Elering esitanud konkurentsiametile kooskõlastamiseks elektri põhivõrguga liitumise tingimuse muudatused, mille kohaselt on lubatud püsivalt ühendada tootmisseade, mille iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta esitatakse tüübikatsetuste protokollid.

Muud tüüpi tootmisseadete korral esitatakse asjakohased tehasekatsetuste aruanded, kus on mõõdetud ja arvutatud iga eri tüüpi tootmisüksuse põhilised elektrilised parameetrid, nende käitumine pingelohkude korral, elektrikvaliteet ja juhtimisvõimekus.

Juhul kui prototüüpse seadme ühendamiseks on vaja uut liitumispunkti, tuleb läbida liitumisprotsess. Liitumisprotsessi läbimise järgselt sõlmitakse tähtajaline võrguleping liitumispunkti valmimisest alates kuni viieks aastaks. Prototüüpse seadme korral saab uut liitumispunkti kasutada kuni kolm aastat alates prototüüpse seadme sünkroniseerimise kuupäevast, pärast mida on kahe aasta jooksul võimalik esitada liitumistaotlus samasse punkti alalise elektripaigaldise ühendamiseks. Nõuetekohase taotluse puudumisel lõppeb liitumispunkti kasutamise õigus.

Konkurentsiamet ootab turuosaliste tagasisidet ja kommentaare nimetatud muudatuste kohta hiljemal 31. augustiks.

Tuuletehnoloogia liit: riik ei soovi tuuleparkide osas dialoogi pidada

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 1, 2017

BNS, 01.08.2017

Vendade Sõnajalgadega seotud MTÜ Tuuletehnoloogia Liidu hinnangul ei soovi Eesti riik Ida-Virumaa tuuleparkide osas dialoogi pidada, ega kokkuleppele jõuda.

Tuuletehnoloogia Liit avaldab nördimust majandus- ja taristuministri ning kaitseministeeriumi vastuste üle seoses Ida-Virumaa tuuleparkide arenduste takistamisega, kuna ministeeriumid isegi ei vaevunud esitatud küsimustele sisuliselt vastama,” teatas liit.

Liit saatis esmaspäeval peaministrile pöördumise, mille kohaselt on Ida-Virumaa tuuleparkideprobleemi lahendamiseks loodud ametnikest koosnev töörühm, kuhu arendajad on kaasatud vaid näiliselt. “Viimane koosolek toimus möödunud aastal ja pärast seda pole arendajaid – kes on valmis toetama ka kaitsetehnika soetamist, et probleeme lahendada – koosolekutele kaasatud,” seisab teates.

“Ettevõtjad on võtnud suuremahulised rahalised kohustused, täitnud riiklikus planeeringus ja teistes planeeringutes seatud eesmärke ja nõudeid, mille osas on varasemalt Kaitseministeeriumi heakskiit, ent käesolevaks hetkeks on mitmete eelnevalt kooskõlastatud tuuleparkide arendus jõuga peatatud. Muret tekitab ka see, et suhtumine ettevõtjatesse on väga erinev – riigile kuuluvasse Eesti Energiasse on soosiv, teisi aga takistatakse igal sammul,” ütles Tuuletehnoloogia Liidu juhatuse liige Jaanus Tehver.

Juunis teatas liit, et kui riik ei leia kompromissi Ida-Virumaale uute tuuleparkide püstitamiseks, soovib liit tuuleparkide kavandamisel juba tehtud investeeringute ja mõistlikus ulatuses saamata jääva tulu kompenseerimist esialgse arvutusega 1,16 miljardit eurot.

Eesti Energia tuuleparkide energiatootmine kasvas kolmandiku võrra

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 1, 2017

BNS, 01.08.2017

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia neli tuuleparki tootsid 2017. aasta esimese kuue kuuga 107 gigavatt-tundi elektrit, kasvatades 2016. aasta sama ajaga võrreldes toodangut 37 protsenti.

Tuuleenergia toodangu kasvu on toonud soodsamad tuuleolud ja tuuleparkide töökindluse kasv eelmise aastaga võrreldes, ütles Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas pressiteate vahendusel. Elektri tootmine kasvas kõigis ettevõtte neljas tuulepargis – Aulepas, Narvas, Paldiskis ja Virtsus, lisas ta.

“Tuuleolusid inimene kontrollida ei suuda, kuid kiiduväärt on inseneride hea töö tuulikute töökindluse kasvatamisel. Saamaks aimu, kui suur kogus elektrit on 107 gigavatt-tundi, siis sellisest kogusest elektrist piisab ligikaudu 43 000 keskmise tarbimisega majapidamisele aastaks ajaks,” rääkis Kärmas.

Eesti elektrisüsteemihalduri Elering andmetel tootsid Eesti tuulepargid 2017. aasta esimese kuue kuuga 333 gigavatt-tundi elektrit ehk 36 protsenti rohkem kui aasta eest. Enefit Taastuvenergia tuuleparkide toodang moodustas 32 protsenti kogu Eesti tuuleparkide toodangust.

Enefit Taastuvenergia Aulepa tuulepark on Eesti võimsaim ja asub Läänemaal. Tuulepark koosneb 16 tuulikust ning selle võimsus on 48 megavatti. Aastas toodab Aulepa tuulepark ligikaudu 80 gigavatt-tundi elektrit.

Narva tuulepargi teeb eriliseks, et see on rajatud Balti elektrijaama suletud tuhaväljale. Seetõttu on põlevkivienergeetika jäägist saanud tuulepargi vundament. Narva tuulepark koosneb 17 tuulikust ning selle koguvõimsus on 39 megavatti.

Paldiski poolsaarel asuv Paldiski tuulepark on Enefit Taastuvenergia kõige uuem tuuleelektrijaam, mis valmis 2013. aastal. Paldiski tuulepargis toodavat elektrit 9 tuulikut koguvõimsusega 22,5 megavatti.

Virtsus asuvad kaks Enefit Taastuvenergia tuulikut, millest esimene püstitati juba 2002. aastal. Virtsu tuulelektrijaam oli esimene tänapäevastele nõuetele vastav tuulepark Eestis. Vaatamata sellele, et tegemist on Enefit Taastuvenergia kõige vanema tuulepargiga, on selle töökindlusnäitajad väga head. Virtsu kahe tuuliku võimsus on kokku 1,4 megavatti.

Enefit Taastuvenergia tuuleparkide koguvõimsus on 111 megavatti.

Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru elektrijaam, Paide ja Valka koostootmisjaamad ning neli tuuleparki. Lisaks haldab Enefit Taastuvenergia Keila-Joa ja Linnamäe hüdroelektrijaama.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Taastuvenergia vähemusosalus börsile viia. Eesti Energia tegeleb Enefit Taastuvenergia börsileviimise eelanalüüsiga.

Hiiu vald ja Nelja Energia sõlmisid lepingu meretuulepargi rajamiseks

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 31, 2017

BNS, 31.07.2017

Hiiu vald ja tuuleenergia tootja Nelja Energia allkirjastasid esmaspäeval koostöölepingu Eesti esimese meretuulepargi rajamiseks; ettevõtte sõnul aitab tuulepark täita Euroopa liidu taastuvenergia eesmärke.

“Nii Eesti kui Hiiumaa majandusel on siin palju võita ja äsja allkirjastatud koostööleping paneb selle võidu hiidlaste jaoks konkreetsetesse numbritesse ja tegevustesse,” teatas Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus, kelle sõnul on tänane päev oluline verstapost Eesti esimese meretuulepargi saamisloos.

“Ühelt poolt valmistame projekti ette tehniliselt ja teisalt peame valitsuse abiga läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmesriikidega, kelle 2020. aasta taastuvenergia eesmärke see meretuulepark saaks aidata täita,” lisas Kruus, kelle sõnul liigub arendus planeeritud ajakavas.

“On väga tänuväärne, et üks energiaettevõte näeb oma tavapärase äritegevuse juures ka vajadust ja võimalust kogukonda tagasi panustada. Pikalt kestnud läbirääkimised pole meie jaoks alati olnud kerged, kuid täna võin julgelt kinnitada, et oleme tegutsenud Hiiumaa heaks,” teatas Hiiu valla vallanem Reili Rand.

Tuulepargivastaseid koondav Hiiu Tuul MTÜ on varem esitanud Hiiu vallavolikogule vaide vallavolikogu 8. juuni istungil vastu võetud otsusele kiita heaks koostööleping Nelja Energia ja Hiiumaa Offshore Tuulepargiga Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks Hiiumaa lähistele. Hiiu Tuul oli seisukohal, et heaks kiidetud koostööleping ei ole õiguspärane ega otstarbekas.

Tuulepargi arendaja Nelja Energia soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada avamere tuulepargi võimsusega 700 kuni1100 megavatti ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute kaugus rannast on vähemalt 12 kilomeetrit ning omavaheline kaugus on umbes 1 kilomeeter. Tuulikute nimivõimsus on 4 kuni 7 megavatti, masti kõrgus 100-105 meetrit ja rootori diameeter 130-164 meetrit.

Hiiu valla elanikele luuakse lisaks võimalus investeerida meretuuleparki omandades eelisaktsiaid või võlakirju fikseeritud 15-protsendilise aastatulususega. Koostöölepingu kohaselt luuakse meretuulepargi hooldustööde keskus Hiiu valda, mis loob juurde ligikadu 30 otsest ja 20 kaudset töökohta, lisaks viiakse Hiiumaal läbi hooldustehnikute koolitamine.

Nelja Energia on Põhjamaade ja Eesti kapitalil baseeruv Baltimaade suurim tuuleenergia tootja ja arendaja. Ettevõttel on kolmes Balti riigis tuuleparke koguvõimsusega 280 megavatti ning lisaks tuuleparkidele on ettevõttel Eestis ka kaks biogaasijaama. Nelja Energia bilansimaht on üle 400 miljoni euro.

Ettevõtte värskeimad projektid on Leedu Šilutė 60-megavatine tuulepark maksumusega rohkem kui 100 miljonit eurot, koostootmisjaam ja pelletitehas Lätis koguinvesteeringuga 30 miljonit eurot ning Tooma tuulepargi 7-megavatine laiendus Eestis, mille investeering on 11,5 miljonit eurot.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes