• Eesti

Skinest ei saanud keskkonnaministeeriumilt kohtus miljonist hüvitist

CO2 kaubandus, Eesti uudisedmärts 31, 2016

BNS, 31.03.2016

Riigikohus ei võtnud menetlusse Oleg Ossinovsikile kuuluva AS Skinest Energia kassatsioonkaebust, milles ettevõte taotles keskkonnaministeeriumilt miljonieurose kahju hüvitamist koos viivisega; seega sai ettevõte hüvituseks üksnes 68 186 eurot.

Riigikohtu otsusega jõustus Tallinna halduskohtu otsus, mida ringkonnakohus ei pidanud vajalikus muuta. Halduskohus rahuldas mullu suvel Skinest Energia kaebuse osaliselt ja mõistis ettevõttele kahjuhüvitiseks välja 60 899 eurot ja viivisena 7287 eurot.

Ettevõtte nõudis kohtus riigi käest heitkoguste vähendamise ühikute müügilt saamata jäänud tulu summas 1 miljon eurot, mille põhjustas keskkonnaministeeriumi 2011. aasta otsus mitte väljastada vastavat heakskiidukirja.

Hüvitisenõue koosneb heakskiidukirja väljastamata jätmise tõttu Soome Vabariigi Keskkonnaministeeriumiga 2008. aastal sõlmitud HVÜ-de müügilepingu täitmisest saamata jäänud tulust summas 897 686 eurot, enammakstud laenuintressidest summas 81 763 eurot ja usalduskahjust summas 60 899 eurot.

AS-le Skinest Energia kuulub Läänemaal Hanila vallas Rõuste tuulepark, mida ettevõte soovis arendada ühisrakenduse projektina. Keskkonnaminister väljastas 2005. aastal Rõuste tuulepargi ühisrakenduse projektile toetuskirja. AS-i Skinest Energia ja Soome Vabariigi Keskkonnaministeerium sõlmisid 2008. aastal ühisrakenduse projekti algatamiseks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühikute müügilepingu, millega AS Skinest Energia kohustus müüma 171 287 ühikut hinnaga 9,50 eurot tükk.

AS Skinest Energia esitas keskkonnaministeeriumile avalduse ühisrakendusprojektile heakskiidukirja väljastamiseks, paludes lisaks kinnitada Rõuste tuulepargi projekt Eesti Vabariigi ühisrakendusprojektide reservi nimekirja. Keskkonnaministeerium teavitas 2011. aastal, et Rõuste tuulepargi ühisrakendusprojekt on arvatud menetluses oleva Eesti riikliku kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastateks 2008–2012 eelnõusse, kuid Euroopa Komisjoni heakskiiduta ei saa projektile heakskiidukirja väljastada.

Rõuste tuulepargi heakskiidukirja eelnõu jättis aga kooskõlastamata majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mille ettepanekul jättis valitsus Rõuste tuulepargi projekti ühisrakenduse reservist välja.

Euroopa Liidu riigid hakkavad kauplema taastuvenergia statistikaga

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiajuuni 17, 2015

Postimees, 17.06.2015

Tulevikus võivad Euroopa Liidu riigid hakata sarnaselt CO2 saastekvootidega kauplema ka taastuvenergia statistikaga. Võib juhtuda, et just Läänemere kallastel asuvad riigid hakkavad süsteemi katsetama enne, kui see muutub üle-Euroopaliseks, kirjutab Eurokratt.

«Enne, kui taastuvenergia statistikaga kauplemine läheb käima kogu ELs, on seda mõistlik proovida regionaalsel tasandil,» sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman, kes koos teiste Läänemere ääres asuvate riikide esindajatega kirjutas eelmisel nädalal alla vastastikuse mõistmise memorandumile.

Memorandumiga näitavad riigid tahet teha koostööd selle nimel, et Läänemere piirkonna riikide energiasüsteemid ei oleks muust Euroopast eraldatud, vaid et nad oleksid täielikult integreeritud ELi energiaturgudesse. Memorandum loetleb mitmeid erinevaid koostöövaldkondi, mis puudutavad nii gaasi- kui ka elektriturgu ning erilist tähelepanu pööratakse energiatõhususele ja taastuvenergiale.

Muu hulgas võib koostöö viia ka selleni, et riigid hakkavad kauplema taastuvenergia statistikaga.

See tähendab, et kui Eesti on oma taastuvenergia eesmärgid saavutanud ning rohelist energiat toodetakse rohkem, kui EL meilt ootab, saaksime oma ülejäägi maha müüa mõnele teisele ELi riigile. Eesti on praegu taastuvenergia eesmärkide osas graafikus ja juba paar aastat tagasi said täidetud eesmärgid, mis EL oli meile 2020. aastaks pannud. Vajakajäämisi on veel transpordisektoris, kuid üldjoontes on taastuvenergia tootmisega Eestis lood hästi.

See tähendab, et potentsiaalselt saaksime me juba praegu osa oma taastuvenergia statistikast maha müüa ning kui näiteks Lätis oleks taastuvenergiatootmine kallim kui Eestist eesmärgi täitmiseks statistika ostmine, siis võiksid lätlased olla huvitatud kauba tegemisest.

«Küsimus on selles, kas me näeme end toredate rahvusriikidena, kes üritavad täita ainult oma eesmärke või ühtse liiduna, kes üritab täita ühtseid eesmärke,» sõnas Leppiman. «Mõistlik on toota taastuvenergiat seal, kus on kõige odavam. Ilmselt ei ole mõistlik panna näiteks päikesepaneele Soome ja samal ajal püstitada tuulikuid Tšehhi. ELi eesmärk on toota rohelist energiat, aga samas tuleb ka vaadata, et see ei oleks üksnes liikmesriigi põhiselt lähenedes tarbijatele liiga kallis.»

Nõnda ongi mõistlikum vaadata ELi tervikuna, seda ka taastuvenergia tootmise ja tarbimise perspektiivis.

Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskavaga seotud vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid alla Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Norra. Taani kirjutab memorandumile alla hiljem. Riigid püüavad kaotada Läänemere piirkonna energiasüsteemi eraldatust ja integreerida süsteem ELi energiaturgudega.

Koostööd on tehtud juba 2008. aastast, mil Euroopa Komisjon ja kaheksa liikmesriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi) moodustasid Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava töörühma. Rühmaga liitus vaatlejana ka Norra. Eelmisel sügisel käivitas Komisjon Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava algatuse reformi, et tugevdada veelgi energiakoostööd Läänemere piirkonnas.

«Need kokkulepped on esimeseks oluliseks verstapostiks, mis toetavad poliitiliselt tugevamat energiakoostööd Euroopas,» sõnas kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete vahetult pärast memorandumi allakirjutamist. «Tänasest teevad liikmesriigid ühiseid jõupingutusi ning koostööd odavamate ja tõhusamate lahenduste leidmiseks. Kui on tahe, siis on ka tulemused. Täna näitasid liikmesriigid oma tahet.»

«Tugevam regionaalne koostöö on jätkusuutliku energialiidu alustala,» ütles Läti majandusministeeriumi riigisekretar Jurijs Spiridonovs nädal enne memorandumi allkirjastamist Jurmalas, kus toimus riikide esindajate kõrgetasemeline kohtumine.

Mais tõstsid elektri börsihinda kõrgema tootmiskuluga siinsed elektrijaamad

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 11, 2015

Delfi.ee, 11.06.2015

Põhjamaades elektri börsihind eelmisel kuul valdavalt langes, kuid Baltimaades tõusis, kuna siinsel turul oli ülekandevõimsuse puudujäägi tõttu tavapärasest suurem mõju kõrgema marginaalkuluga kohalikel elektrijaamadel, teatas Elering. Põhjamaade elektribörsi süsteemihind langes maikuus aprilliga võrreldes 11,77 protsenti ja oli keskmiselt 22,33 eurot megavatt-tunni eest. Eesti hinnapiirkonnas kujunes keskmiseks hinnaks 32,30 eurot megavatt-tunni eest, kasvades kuises võrdluses 5,90 protsenti.

Läti ja Leedu hinnapiirkonnas oli hind keskmiselt 37,36 eurot. Hind Lätis tõusis eelneva kuuga võrreldes 7,33 protsenti ja Leedus 4,91 protsenti. Soomeselektri turuhind langes samal ajal 14,02 protsenti 25,87 euroni megavatt-tunni kohta.

Seega ületas elektri Eesti börsihind megavatt-tunni kohta Soome hinda 6,43 euro võrra, ent jäi samal ajal 5,06 euro võrra madalamaks hinnast Lätis ja Leedus.

Eesti ja Soome hinnapiirkondades ühtis hind 47,85 protsendil tundidest, samal ajal kui Lätiga oli Eesti hind võrdne 62,50 protsendil ajast.

Maikuu jooksul liikusid elektri võimsusvood päev-ette turu arvestuses Soomest Eestisse 728 tunnil ja Eestist Soome 16 tunnil. Ülekandevõimsus Soomest Eestisse oli täies ulatuses kasutatud 388 tunnil, mil Balti riikide nõudlus ületas EstLink ühenduste koguvõimsust. Eesti ja Läti vahelisest ülekandevõimsusest kasutati möödunud kuul ära 86,6 protsenti.

Elektri tootmishinnale mõju omavad süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad näitasid aprillikuuga võrreldes mõningast tõusu, liikudes vahemikus 7,35-7,64 eurot ühe tonni kohta.

Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib 2015. aasta juunikuus kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 24,28 eurot ja kolmanda kvartali keskmiseks hinnaks 32,53 eurot megavatt-tunni eest.

Turuosalistele müüdud hinnariski maandamise instrumentide ehk limiteeritud PTR-de müügist teenis Elering maikuus tulu 427 891 eurot.

Mullused heitkogustega kauplemise andmed näitavad koguste vähenemist

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedmai 18, 2015

BNS, 18.05.2015

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (EU ETS) osalevate käitiste kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid liidu registri andmetel möödunud aastal hinnanguliselt ligikaudu 4,5 protsenti.

“Vaatamata sellele, et meie majandus on jälle tõusuteel, vähenevad heitkogused jätkuvalt, mis näitab taas, et majanduskasv ja kliimakaitse võivad käia käsikäes. See on jõuline märguanne enne uue ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimist käesoleva aasta detsembris Pariisis: CO2-turg aitab heitkoguseid kulusäästlikult vähendada. Samal ajal on majanduslangusel püsiv mõju meie CO2-turule,” kommenteeris Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete pressiteate vahendusel

Süsteem hõlmab rohkem kui 11 000 elektrijaama ja tööstuskäitist 28 EL-i liikmesriigis, Islandil, Norras ja Liechtensteinis ning lisaks selliste lennuettevõtjate heitkoguseid, kelle lennukid lendavad Euroopa lennujaamade vahel.

Paiksetest käitistest pärit kasvuhoonegaaside tõendatud heitkogused olid 2014. aastal 1,81 miljardit tonni CO2-ekvivalenti. Need kogused olid ligikaudu 4,5 protsenti alla 2013. aasta taset.

Lubatud heitkoguse ühikute kumulatiivne ülejääk vähenes veidi nõuete täitmise aastal 2014: umbes 2,1 miljardilt 2,07 miljardini. 2014. aastal hakati rakendama ühikute müügi edasilükkamise meedet, millega vähendati enampakkumisel müüdavaid mahtusid 400 miljoni ühiku võrra.

Vastavalt heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivile peavad kõik suures koguses heidet tekitavate äriliseks ja mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajad esitama ajavahemiku 2013–2016 kohta heiteandmeid Euroopa Majanduspiirkonnas toimuvate lendude kohta. Piirkonnas asuvate lennujaamade vahelisest lennutegevusest pärit tõendatud CO2-heited olid 2014. aastal 54,9 miljonit tonni ehk need suurenesid 2,8 protsenti võrreldes 2013. aasta 53,4 miljoni tonniga.

Alates 2014. aasta märtsist hakati rahvusvahelisi ühikuid vahetama lubatud heitkoguse ühikuteks. Praeguseks on vahetatud 388,44 miljonit rahvusvahelist ühikut, millest 195,91 miljonit olid tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud ja 192,53 miljonit heitkoguste vähendamise ühiku. Ligikaudu 77 protsenti tõendatud heitkoguste vähendamise ühikutest oli pärit Hiinast ja ligikaudu 77 protsenti heitkoguste vähendamise ühikutest oli pärit Ukrainast.

Alates tänavu 31. märtsist ei saa Kyoto protokolli esimesel kohustusperioodil tekkinud heite vähendamise eest saadud ühikuid enam heitkogustega kauplemise süsteemis vahetada. 31. märtsiks vahetati kokku 386,06 miljonit esimese kohustusperioodi ühikut.

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kolmas kauplemisperiood algas 1. jaanuaril 2013 ja kestab kaheksa aastat, kuni 31. detsembrini 2020.

2015. aasta mais saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppe luua 2018. aastal turustabiilsusreserv, mis aitaks vähendada lubatud heitkoguse ühikute ülejääki ja suurendada süsteemi vastupanuvõimet suurtele šokkidele, kohandades enampakkumiselmüüdavate lubatud heitkoguse ühikute pakkumist.

Elering: Soome ja Eesti elektrihind jõudsid peaaaegu ühele tasemele

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandusmärts 17, 2015

Delfi, 17.03.2015

Elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti hinnapiirkonna hind langes veebruaris 1,2 protsenti 33,42 euroni megavatt-tunni kohta. NPS Eesti ja Soomehinnad erinesid veebruaris päev-ette turul vaid 21 tunnil, raporteerib Elering. Keskmiselt oli Eesti hind Soome hinnast 0,25 eurot megavatt-tunni kohta kõrgem. Läti ja Leedu hinnapiirkonnas langesid börsi hinnad veebruaris keskmiselt protsendi võrra vastavalt 39,43 ja 39,44 euroni megavatt-tunni kohta, olles Eesti piirkonna hinnast umbes kuue euro võrra kallimad.

NPS-i süsteemihind langes eelmisel kuul kolm protsenti, keskmiseks hinnaks kujunes 29,05 eurot megavatt-tunni eest. Võrreldes jaanuariga langes hind enamikes NPS-i hinnapiirkondades.

Kui tavaliselt on NPS süsteemis maksimaalsed tunnihinnad esinenud Läti ja Leedu hinnapiirkondades, siis veebruaris esinesid kõrgeimate hindadega tunnid hoopis Rootsi lõunaosa, Soome ning Taani hinnapiirkondades. Kõrge tunnihinna põhjustasid muuhulgas Rootsi lõunaosa ühenduse avariijärgne piirang, avarii likvideerimine Soomes Olkiluoto 2 tuumajaamas ja Poola-Rootsi vahelise ühenduse planeeritud katkestus.

Sarnaselt jaanuariga tuli ka möödunud kuul ette olukordi, kus ülekandevõimsus Soomest Eestisse oli täies mahus ära kasutatud ja Balti riikide nõudlus ületas EstLinkide koguvõimsuse.

Elektri tootmishinnale mõju omavad süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad jätkasid veebruaris aeglasel tõusukursil, jäädes 6,91 ja 7,70 euro vahemikku tonni kohta.

Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib 2015. aasta märtsis kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 31,10 eurot ja teise kvartali keskmiseks hinnaks 32,86 eurot megavatt-tunni eest.

Eesti ja Läti süsteemihaldurite müüdud hinnariski maandamise instrumente ehk limiteeritud PTR-e ostnud turuosalised teenisid veebruarikuu eest tulu üle 215 000 euro.

Sulling: edu saastekvootide müügil toetas keskendumine ühele asjale

CO2 kaubandus, Eesti uudisedjaanuar 1, 2015

BNS, 01.01.2015

Eelnevalt peaministri nõunikuna Eesti Kyoto protokolliga ette nähtud süsinikdioksiidi saastekvootide müügiga tegelenud väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullingu sõnul tõid kvoodimüügil edu peamiselt keskendumine ühele asjale ning vedamine.

“Tagasi vaadates pean tunnistama, et ei oskaks midagi muuta või teistmoodi teha. Üks meie edu saladus oli selles, et meile anti võimalus keskenduda ainult ühele asjale,” ütles Sulling intervjuus BNS-ile ja lisas, et enamikus teistest riikidest tegeleti kvoodimüügiga millegi muu kõrvalt ja konkurentsieelis tekkis juba seal.

“Meil oli rohkem aega ja võimalust läbi mõelda, kuidas ennast paremini positsioneerida, paremini ette valmistada – me olime erakordselt operatiivsed ja vastasime alati 24 tunni jooksul, kõik sujus. Ostjad, kes olid käinud teistes Euroopa Liidu riikides, ütlesid, et seal ei vastata neile nii kiiresti, protsess ei toimi nii hästi. Just keskendumine ühele valdkonnale on väga tõhus. See on hoopis teine äärmus võrreldes sellega, mida tähendab ministriamet,” märkis ta naljatledes.

“Me nägime väga palju vaeva ja tegime kõvasti tööd, aga meil oli ka õnne. Mööda Eestit liikudes näen iga päev meie töö tulemusi—ökonoomsed bussid, elektriautod, peatselt saabuvad trammid, renoveeritud hooned, teatrite valgustipargid, rääkimata tuuleparkidest, koostootmisjaamadest ja kaugküttetrassidest. Ootan pikisilmi ka algaval aastal 7 linnas valmivaid uusi tänavavalgustuslahendusi. Ma loodan, et need innustavad ka teisi linnu tänavavalgustusse tõsisemalt suhtuma,” rääkis Sulling ja märkis, et tema hinnangul said Eesti seisukohast programmid mitmekesised ja väga vajalikud.

EstLink 2 hooldus kergitas juulis elektrihinda pea neljandiku võrra

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandusaugust 22, 2014

BNS, 22.08.2014

Elektri börsihind kerkis eelmisel kuul NPS Eesti hinnapiirkonnas 23,35 protsenti 44,17 euroni megavatt-tunni kohta, kuna Estlink 2 hooldus piiras Põhjamaade odavama energia mõju siinsele elektrihinnale.

NPS süsteemihind tõusis juulis juuniga võrreldes 13,22 protsenti ning hinnaks kujunes 28,52 eurot megavatt-tunni kohta. Soomes kerkis hind seejuures vaid 3,9 protsenti 36,81 euroni, teatas Elering.

Estlink 2 hooldusest hoolimata ühtis Eesti elektrihind Soome omaga 75 protsendil tundidest, samal ajal kui Lätiga vaid 36,7 protsendi tundidest ning hinnaerinevuseks Lätiga kujunes eelmisel kuul 13,17 eurot.

Taastuvenergia suhteliselt suurele osakaalu ja madalale tarbimistaseme tõttu on elektri hind olnud sellel aastal Põhjamaades suhteliselt madal ja Eesti-Soome ühenduste kaudu on see mõju ulatunud ka Eestisse ja teistesse Balti riikidesse. Kui eelmise aasta esimesel poolel oli Eestis hind 2,44 euro võrra kõrgem kui Soomes, siis tänavu esimesel poolaastal oli sama näitaja vaid 0,41 eurot.

Juulikuu jooksul olid Estlink 1 võimsusvood suunatud 696 tunnil Soomest Eestisse ja 48 tunnil Eestist Soome. Ühenduse võimsus oli täies ulatuses ära kasutatud 185 tunnil Soomest Eestisse ja ühel tunnil Eestist Soome.

Süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad juulikuus tõusid, jäädes 5,54–6,19 euro vahemikku tonni kohta. Eestisse imporditud maagaasi kuu keskmine hind oli juulis Eleringi hinnangul 30,93 eurot megavatt-tunni kohta.

Juunikuus toimunud limiteeritud PTR-ide oksjonil kujunes juuli PTR-ide hinnaks 15,37 eurot ning kuna tegelik hinneerinevus NPS Eesti ja Läti hinnapiirkonna vahel oli juulis 13,17 eurot, maksid PTR-ide omanikud süsteemihalduritele ligi 246 000 eurot. Kui eelnevatel kuudel andis turuosaliste prognooside alusel kujunenud PTR-ide hind nende ostjatele eelise, siis juulis kujunes elektri börsihindade tegelik erinevus PTR-ide hinnast mõnevõrra madalamaks.

Nasdaq OMX Commodities turul tehtud tehingute põhjal võib elektrienergia septembri hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas kujuneda 43,83 eurot megavatt-tunni kohta ning neljandas kvartalis 43,65 eurot megavatt-tunni kohta.

Keskkonnaministri kliimakava: Eesti 2050. aastaks põlevkivielektrist vabaks ja kõik jalgratta selga, aasta läbi

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 19, 2014

Eesti Päevaleht, 19.08.2014

Keskkonnaminister selgitab, kuidas Eesti vähendab CO₂ õhkupaiskamist poole võrra.
Ülemöödunud nädalal otsustas valitsus, et keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus peab koostama Eestile kliimastrateegia. Selle kohaselt tuleb 2050. aastaks vähendada süsihappegaasi (CO₂) õhkupaiskamist umbes kaks korda. Minister selgitab intervjuus, kuidas seda saavutada.

Valitsus on aastaid EL-is CO₂ õhkupaiskamise vähendamise ja energiaefektiivsuse tõstmise teemal kaasa rääkinud. Tuleb välja, et seni polegi paika pandud, kuidas me ise sellega tegeleme.

Kliimapoliitika on varem ka olemas olnud, kuid see on olnud mitme valdkonna vahel killustunud. Põhjuseid, miks valitsus nüüd otsustas killud üheks siduda, on kaks. Esiteks oleme suutnud olla üks EL-i riikidest, kus loodust ja keskkonda on hoitud, aga ühtlasi majandust väga edukalt kasvatatud. Seda peaks igal juhul edasi arendama. Teine põhjus on selles, et me osaleme hästi aktiivselt rahvusvaheliselt nii EL-i kliima- ja energiapoliitika näo andmisel kui ka üleilmse kliimakokkuleppe ettevalmistamisel. Seetõttu on loogiline, et kui teistelt nõuda, peavad omal asjad korras olema.

Otsuse järgi peaks CO₂ õhkupaiskamine Eestis 2050. aastaks 1990. aastaga võrreldes vähenema 75%. EL-is on ka riike, kes plaanivad rohkemgi vähendada. Miks just nii palju?

75% on Eesti jaoks ikka päris ambitsioonikas. Oleme praegu jõudnud võrreldes 1990. aastaga 50% kanti. Aga kui dünaamikat vaadata, siis suur osa vähenemisest toimus selle perioodi alguses, kui majandus väga põhimõtteliselt muutus. Ja nüüd jõuda sellest 75%-ni on väga ambitsioonikas.

Ka võrreldes teiste regiooni riikidega on selline eesmärk läbiv. Rootsi küll, jah, on võtnud eesmärgiks saada CO₂ neutraalseks selleks ajaks.

See eesmärk on realistlikum kui maksimaalne 87%-ne vähendamine, mis esialgses uuringus pakuti. Loomulikult tuleb vaadata ka kulude poolt. Ei ole mõistlik võtta ka selliseid eesmärke, mis algusest peale on kättesaamatud.

Möönan, et 2050. aastaks prognoosi tegemine on päris riskantne, sest isegi 10–15 aastaga toimuvaid arenguid pole võimalik täpselt ette näha.

Lihtsustatult öeldes peaks siis võrreldes tänasega 2050. aastaks Eestis CO₂ õhkupaiskamine vähenema poole võrra. Suures plaanis on emissioon 20 miljonit tonni aastas, umbes kümme miljonit peaks siis alles jääma. Praegu tuleb umbes pool Eesti CO₂ emissioonist põlevkivienergeetikast. Mis sellest valdkonnast siis 2050. aastaks teie meelest saab – lihtne oleks ju lõpetada põlevkivielektri tootmine ja eesmärk olekski käes?

Eks needki, kes on olnud põlevkivienergeetika teemal kriitilised, möönavad, et energiajulgeoleku seisukohast on see Eesti jaoks hädavajalik. Aga põlevkivienergeetika arengu jaoks on suund 2050. aastani selge. Kui tegemist on meie musta kullaga, on ülesanne mustuse kõrval ikkagi kuld kätte saada. Kõik prognoosid ka kinnitavad, et puhtalt elektritoomiseks ehk toorelt põletamiseks kulub musta kulda järjest vähem.

Need arengud, mis Eesti Energias on käsil uttegaasi kasutamise võimaluste selgitamiseks, on osa, et muuta seda järjest vähem CO₂-mahukaks. 2050. aasta on ka sedavõrd kaugel, et me ei tea ka kõiki tehnoloogilisi arenguid. Kindlasti on üks võimalik areng näiteks CO₂ kinnipüüdmise tehnoloogia.

Aga põlevkivienergeetikast: jah, suund peab olema sellele, et rohkem väärtust sealt välja pigistada. Ja puhtalt elektritootmiseks, mis on kõige CO₂ mahukam, kulub põlevkivi aasta-aastalt vähem. Iseenesest võiks 2050. aastaks kogu meie põlevkivisektorist saada mudel sellest, kuidas meeletult saastavast sektorist on võimalik kujundada üks kõige rohkem heitgaase vähendanud haru. See eeldab peale puhastusseadmete tehnoloogia arengu, et kivi põletamist asendab õli tootmine ja selle jäägina tekkivat uttegaasi õnnestub kasutada elektritootmisel.

Kui põlevkivielektrist loobutakse ja arvestades nii tuule- kui ka päikeseenergia teatud puudusi, tähendab see suuremat biomassi kasutamist. Järelikult tuleb metsa lihtsalt rohkem kasutada?

Meil on siiski raiumine ja metsategemine rangelt seotud juurdekasvuga. Praegu on nii, et juurdekasv on 12 miljonit tihumeetrit aastas, raiemahud on püsinud 8–10 miljoni juures. Iseenesest on seal praegu väike lõtk sees. Aga kui räägime biomassi kasutamisest, siis ikkagi sellest, mis metsa jääb. Puhtalt raiejäägid on suurusjärgus 1,5 miljonit tihumeetrit. Oleme keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu toetanud üle 60 sellise väikese katlamaja rajamist, mis praktiliselt kõik kasutavad biomassi. Sõltumata sellest, et neid nii palju on juurde tulnud, tuuakse metsast välja umbes pool miljonit tihumeetrit raiejääke. Miljon jääb siiani mädanema. See oleks ilma igasuguste raiemahtude kasvatamiseta võimalik kasutusele võtta.

Meie lõpptarbimisest pool langeb kodumajapidamistele. Oleme korterite arvult inimese kohta EL-is Läti järel teisel kohal. Siin on potentsiaal väga suur, nendes kohtades, kus on ära tehtud keskkonnasäästlik soojustamine, on sääst 30–40%. See on väga-väga suur. Meil on 10 000 korteriühistut ja umbes pool nendest oleks energiasäästlikumaks muudetavad.

Aga see on toimunud suhteliselt suurte toetustega ja seega on tegemist väga kalli meetmega.

See on tõesti väga kallis meede. Ja kui vaadata kogumahtu, siis muudatustel näiteks põlevkivisektoris oleks suurem efekt. Aga ikkagi, kui pool energiast tarbitakse kodumajapidamistes, on see ka oluline.

Peale selle on Eestis transpordisektor, milles pole CO₂ õhkupaiskamise vähendamiseks suurt midagi tehtud. Keskkonnaministrina peaks teil olema päris piinlik käia ringi riigi esindajana, kus sõidavad kõige keskkonnavaenulikumad autod terves EL-is. Teie kavas öeldakse, et 2050. aastaks peaks bensiini ja diislikütuse kasutamine vähenema 70–85%. Mida te siis teete, kas panete kõik elektriautodega sõitma?

See on väga optimistlik hinnang, ma nõustun. Elektriautode programmi kõige suurem saavutus minu hinnangul on laadimisvõrgu väljaehitamine. Aga peale selle oleme alustanud Eestisse biometaani tootmiskompleksi rajamise projekti. Toormeks on seal puhtalt põllumajandusest tulev läga ja sõnnik. See asub Viljandimaal ja toetuse sai ta KIK-ilt tingimusega, et kogu toodang peab minema transporti. Kui see pilootprojekt õnnestub, siis toorme poole pealt vaadates peaks nii saama ära katta kogu Eesti kohustuse kasutada 2020. aastaks transpordis 10% taastuvatest allikatest toodetud kütust.

Kuna see tähtaeg on lähedal ja projekt ise peaks esimese tulemuse andma 2015.–2016. aastal, pole ma väga optimistlik, et see ka õnnestub. Aga see on üks neist suundadest, mis aitaks seda transpordimuudatust ellu viia. Eelkõige räägime ikkagi nii linna- kui ka maaliinide bussidest. Selle esialgse pilootprojekti toodangu mahuga peaks saama ära katta 25 Tartu linnaliini bussi sõidud.

Te räägite CO₂ heite vähendamisest transpordisektoris. Eestis vajab see väga suurt hüpet, väga mõjusaid meetmeid. Võite need bussid ju gaasiga sõitma panna, aga peate saama ka inimesed nende bussidega sõitma.

Nõus. Just vaatasin statistikat. 2001. aastal oli sõite ühistranspordivahenditega 249 miljonit. 2011. aastal oli see langenud 201 miljoni peale. Ühissõidukite kasutamise vähenemine sellise lühikese ajaga on märkimisväärne. Ühistranspordi puhul muidugi tervikuna on kvaliteet väga tähtis. Aga samamoodi liikluskorraldus – see ei nõua triljonilisi investeeringuid. Linnades on puhtalt liikluskorraldusega võimalik hästi palju ära teha. Stockholmis käisin hiljuti kolleegiga kohtumas: see linn on näide sellest, kuidas on võimalik aasta läbi teha oma sõidud ainult jalgratast kasutades. Teine asi veel autode kasutamisest: linnaõhu puhtuse seisukohast ei ole mõistlik teha liiklusskeemidega autode kasutamist võimalikult ebaloogiliseks, sest tulemusena saastamine hoopis kasvab. Mõttetut jõnksutamist tuleb sedavõrd juurde.

Stockholmis on linnas sõitmiseks maks. Terves Euroopas on autode maksustamisega suudetud inimesi säästlikumate sõidukite valimisele suunata, teemaksudega kaubavedu teedelt ära suunata ja ühtlasi korjata vahendeid ühistransporti investeerimiseks. Te esindate Reformierakonda, kelle meelest Eestis pole midagi sellist vaja. Kas nii jääb ka 2050. aastani?

Meil autoga sõitjad juba maksavad kütuseaktsiisi näol.

Aga ikka on Eestis EL-i kõige saastavam autopark!

Eestis ostetavad uued autod on praegu tegelikult oluliselt vähem saastavad kui kümme aastat tagasi. Tõsi on aga see, et meil on väga palju suuri autosid tänavatel. Naljaga pooleks öeldes: Tallinna teede olukorda vaadates võib mõista, miks osa inimesi eelistab selliseid autosid, mis sobiksid ka kuumaastikul sõitmiseks.

Ja ikkagi. Mina ei usu, et Eesti ja Tallinna inimesed on rohkem autousku kui Põhjamaade inimesed. Aga kui pole ühissõidukitega mugav liigelda, kui näiteks jalgrattaga Nõmmelt või Lasnamäelt linna tulekuks peab olema poolhull, siis see kajastub ka autode kasutamise statistikas.

Ma saan aru, et teie hinnangul võiks 75%-line CO₂ õhkupaiskamise vähendamine maksta 100 miljonit eurot aastas. On see raha kuskil olemas?

Loogilisemad ja paremad liiklusskeemid ei nõua suuri investeeringuid. Selleks on näiteks Tallinnas tööl terve amet, kes peaks iga päev sellega tegelema.

Olgem nüüd ausad, see on väike osa sellest. Soovite hüpetega asja parandada, aga teame, et uued rongid-bussid on kallid. Tõite näiteks busside viimise biogaasile, aga seda ei saa ju vanade bussidega teha.

Loomulikult nõuab investeeringuid. Ja osa näiteks bussipargi uuendamisest on ära tehtud tänu kvooditehingutele.

Need on ju diislikütusega!

Jah. Kümme hübriidbussi, mis olid tehinguga ette nähtud, tuli asendada gaasibussidega, sest nende tarnimisega jäädi hätta. Eks see on valikute koht.

Aga kust see raha siis ikkagi tuleb, on see olemas?

Suur osa investeeringutest on võimalik teha EL-i fondide kaudu. Ja kindlasti siis ka CO₂ kvoodi oksjonid. Ühistranspordist rääkides olen ka kindel, et omavalitsused on teinud oma plaanid kohati vanade sõidukite väljavahetamiseks ja eks see strateegia annab neile ka signaali ebamõistlike investeeringute vältimiseks.

Kas see kava ei ähvarda tõsta makse?

Ei, seda kindlasti mitte.

Ega ka teenuste hindu – elektri, piletite näol?

Ei, kui me räägime elektr hinnast, siis vastupidi. Kuna meil täna on ühendused olemas, siis on meil reaalselt võimalus põhja pool toodetavast odavast taastuvenergiast osa saada. Efekt on just vastupidine. Alguses kaasnevad investeeringute ja toetustega kindlasti kulud. Kuid hilisemate kulude kokkuhoid on kindlasti suurem. Esialgne hinnang ütleb, et kui kulu on 100 miljonit, siis muude kulude vähenemine on 440 miljonit aastas.

TAUST

  • Eesti on osa EL-i kliimapoliitikast, mille praegune variant kehtib aastani 2020. Selle järgi on liikmesriigid kohustatud vähendama CO₂ õhkupaiskamist 20% võrra, saavutama taastuvenergia osakaaluks 20% ja hoidma 20% energiakuludest kokku ehk parandama energiatõhusust.
  • Kevadel pakkus Euroopa Komisjon juba uue üleeuroopalise kliimapoliitika kava 2030. aastani. Selle järgi peab CO₂ õhkupaiskamine vähenema 40% ja taastuvenergia osakaal tõusma 27%-ni.
  • Eestil pole seni olnud oma üht selget tegevuskava, kuidas riigi kliimapoliitikat rakendada.
  • Mullu tellis keskkonnaministeerium uuringu, kus arutati kaht stsenaariumit – vähendada CO₂ õhkupaiskamist Eestis 2050. aastaks 1990. aastaga võrreldes 75% või siis tervenisti 87%.
  • Valitsus valis ülemöödunud nädalal 75% variandi. Strateegia loodetakse kokku saada järgmise aasta lõpuks. Riigikogu kinnitust aga ennustatakse alles 2016. aasta lõpuks.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes