• Eesti

Moody’s ennustab Põhjamaadele lähiaastail madalaid energiahindu

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedJuly 3, 2014

BNS, 03.07.2014

Põhjamaade energiafirmade käibekasv jääb madalate hindade tõttu lähitulevikus tagasihoidlikkus, kirjutab reitinguagentuur Moody’s oma ülevaates.

“Puhaste energiaallikate lisatoodang ja vähene nõudluse kasv hoiab Põhjamaade hulgituru hinnad ka 2020ndatel all,” ütles Moody’se asepresident Helen Francis agentuuri pressiteates. Agentuur ennustab hinnavahemikuks 26-31 eurot megavatt-tunni eest. Moody’se prognoosi mõjutavad energiahinnad enim Fortumi, Vattenfalli ja Statkrafti tulemusi.

Ekspordivõimalused siiski kasvavad, kui valmivad uued ühendused naaberriikidega. Põhjamaade ühendused muu maailmaga peaks 6 aasta jooksul kasvama 5500 megavatilt 9500 megavatile. Ilma lisaühendusteta kahaneksid kohalikud hinnad veelgi kiiremini. Kõrgem hinnatase võiks saabuda ka siis, kui peaks tõusma söe ja CO2 kvoodi hind.

Eesti ja Soome vaheline elektriülekandevõimsus on 860 megavatti. Balti-Põhjala elektriturgu peaks veelgi ühtsustama Leedu ja Rootsi vahele paigaldatav 700-megavatine NordBalti kaabliühendus.

Ossinovski nõuab keskkonnaministeeriumilt miljon eurot

CO2 kaubandus, Eesti uudisedMay 9, 2014

E24.ee, 09.05.2014

Oleg Ossinovskile kuuluv Skinest Energia on pöördunud keskkonnaministeeriumi vastu kohtusse nõudmaks riigi käest heitkoguste vähendamise ühikute müügilt saamata jäänud tulu summas 1 miljon eurot, mille põhjustas keskkonnaministeeriumi 2011. aasta otsus mitte väljastada vastavat heakskiidukirja.

Skinest Energiat esindava vandeadvokaadi Jaana Nõgisto sõnul nõuab ettevõte keskkonnaministeeriumilt toetusest ilma jätmise tõttu umbes 1 miljonit eurot, kuid on avatud ka läbirääkimistele ja võimalikule nõude vähendamisele.

«Me oleme läbirääkimisteks valmis. Sellised kohtuvaidlused kestavad ju tavaliselt aastaid. Kui on võimalik sellele efektiivsem lahendus saada, siis loomulikult on läbirääkimised mõttekad,» ütles Nõgisto BNS-ile. «Me ootame nüüd keskkonnaministeeriumilt pakkumist, mis on nende kompromissettepanek. Meie oleme ju oma nõude kohtule esitanud ja sellisena meie oma kahju hindame,» lisas ta.

Ka keskkonnaministeerium soovib asjaga läbirääkimiste vormis edasi liikuda.

«Neljapäevasel vabariigi valitsuse kabinetiistungil otsustati, et tulenevalt kohtu ettepanekust alustatakse kompromissläbirääkimisi. Kui need ei õnnestu, jätkatakse kohtuvaidlust,» ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp.

Nii esimeses kui teises kohtuastmes tunnistati õigusvastaseks Skinest Energia Rõuste tuulepargi projektile valitsuskabineti otsusest tulenevalt heakskiidukirja väljastamisest keeldumine. Riigikohus ei andnud antud asjas menetlusluba ning teise astme kohtuotsus jõustus.

Nimetatud otsusele tuginedes esitas AS Skinest Energia Tallinna halduskohtule kaebuse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohus on menetlusosalistele teinud ettepaneku asuda omavahelistesse läbirääkimistesse vaidluse lahendamiseks kompromissiga.

Karel Rüütli: Elektri väiketootmine tasub end ära

CO2 kaubandus, Tuuleenergia, VäiketuulikudApril 23, 2014

Lääne Elu, 23.04.2014 (Karel Rüütli, riigikogu SDE fraktsiooni esimees)

Sarnaselt ülejäänud Euroopaga kogub ka Eestis üha enam populaarsust taastuvatest allikatest energiatootmine, mille on oma südameasjaks võtnud paljud eramajapidamised, väikeettevõtjad ja ühistud, kirjutab riigikogu sotsiaaldemoikraatide fraktsiooni esimees Karel Rüütli.

Järjest rohkem on inimesi, kes on oma koduses majapidamises rakendanud tööle päikesepaneelid või koguni tuulikud või siis plaanivad seda teha.

Argumendid rohelise energia kasuks on kaalukad. Energia väiketootmine võimaldab eratarbijatel elektri hinna aastateks fikseerida ja kui mitte kohe, siis pikemas perspektiivis ka kodukuludelt kokku hoida. Samuti kahaneb tuntavalt inimeste poolt tekitatav ökoloogiline jalajälg. Riiklikus plaanis aitab hajusam energiatootmine ja taastuvate allikate laialdasem kasutuselevõtt oluliselt kärpida suuri ülekandekulusid ning parandada nii Eesti kui tema elanike energiajulgeolekut. Seejuures vähenevad senisest veelgi enam CO2 heitmeid, mis omakorda lubavad teenida lisatulu CO2 kvootide müügist.

Kõiki neid eesmärke teenib märtsis allkirjastatud uus koalitsioonileping, mis on võtnud selge suuna varasemast märksa tarbijakesksemale energiapoliitikale. Võimuleppes on mustvalgel kirjas, et sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond pooldavad elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekut taastuvenergeetikale. Siinkohal tasub rõhutada, et üleminekut ei rahastata mitte tarbija taskust, vaid heitmekaubanduse tuludest ning taastuvenergia koostöömehhanismide ning bilansienergia süsteemi kaudu. Viimane tähendab seda, et väiketootjatel peab olema tagatud võimalus toota võrku taastuvenergiat ja teha siis aasta jooksul tasaarveldus enda energiatarbimisega.

Seega on oluline, et juba lähiajal töötatakse välja ja jõustatakse seadusandlikud muudatused, mis lihtsustaksid ja soodustaksid energiaühistute loomist. Senini on tarbijate jaoks olnud suureks katsumuseks just bürokraatlikud takistused ja ka põhjendamatud lisakulutused. Vähemalt sama tähtis on väike- ja mikrotootjate vabastamine omatarbeks toodetud energialt aktsiisi tasumisest.

Kui võimuliit need tarbijakesksed sammud ära astub, siis miks peaksid nii tootjad kui tarbijad otsustama mikrotootmise ja taastuvenergia kasuks? Taastuvenergia väikelahenduste tehnoloogiad on tänaseks tublisti odavnenud. Samuti on läinud soodsamaks lokaalselt toodetav energia hind. Näiteks on päikesepaneelide elektrienergia saavutanud Eestis nn võrgu pariteedi ehk tema hind on muutunud odavamaks kui on elektri hind lõpptarbija jaoks. Lisaks on alates 2008. aastast langenud päikesepaneelide omahinnad ca 80 protsenti. Tänaseks on juba teatud määral lihtsustunud ka elektrienergia jaotusvõrku tagasi müümine ning võrguga liitumine.

Paremate tingimuste korral saaks juba lähitulevikus ka linnatingimustes ning korterites elades ise elektrit toota. Senini pole Eestis veel ühtegi energiaühistut, kelle toel see võimalik on. Kui energiaühistute loomine muutub hõlpsamaks ja rakendub bilansienergia süsteem, siis on ka lootust, et ühistud asuvad laiemal rindel energiat tootma. See muudab nii mikrotootmise kui -tarbimise eraisiku jaoks oluliselt mugavamaks ning lubab ühtlasi tarbijatel optimeerida energiale tehtavaid kulutusi. Turule tulevad uued energiaühistud ja väiketootjad aitavad igati edendada ka hajutatud energiatootmist.

Kui Eesti elanikel on reaalselt kasulik ja võimalik ise energiat toota, siis vähenevad ka igakuiseid kulutused elektrile. Seega pean ülioluliseks, et riik ei oleks enam väikeenergeetika edendamisel kõrvaltvaataja, vaid astuks kiiresti samme selle soodustamiseks. Mõistagi tuleb tagada ka see, et vastavad arengud oleksid püsivad ning pakuksid mikrotootjatele kindlustunnet ka võimuliidu muutumisel. Eesootavate energiapoliitiliste muudatuste valguses kutsun Eesti inimesi juba täna kaaluma varianti, et miks mitte ise energiat toota. Taastuvatele energiaallikatele tugineva energiasüsteemi kasuks räägivad nii keskkonnakaitse, majandusarengu kui ka julgeoleku tagamisega seotud kaalutlused.

Eesti energiapoliitika peab muutuma rohelisemaks ja tarbijasõbralikumaks. Vaid nii on võimalik suurendada riigi energiajulgeolekut ning anda inimestele vabadus ise energiat mõistlikel tingimustel toota ja tarbida.

Viilitud hambad looduskatastroofe ära ei hoia

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaFebruary 7, 2014

Eesti Päevaleht, 07.02.2014

Euroopa uus kliimapoliitika riskib tulevikuga Loe edasi »

Euroopa Komisjon esitas EL-i kliima- ja energiaeesmärgid 2030. aastaks

CO2 kaubandus, Maailma uudised, TuuleenergiaJanuary 22, 2014

BNS, 22.01.2014

Euroopa Komisjon esitles kolmapäeval uut Euroopa Liidu (EL) energia- ja kliimaraamistikku, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40 protsenti, suurendada taastuvenergia osakaalu 27 protsenti, tugevdada energiatõhususe poliitikat ning võtta kasutusele uued juhtimissüsteemid ja näitajad konkurentsivõimelise ja turvalise energiasüsteemi loomiseks. Loe edasi »

Merkel põhjustas ELi heitmebörsil rõõmusööstu

CO2 kaubandus, Maailma uudisedOctober 17, 2013

Äripäev, 17.10.2013

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles eile, et toetab plaani osa heitmekvoote aju­tiselt käibelt kõrvaldada, et sel moel kvoodi hind mõistliku­male tasemele kergitada. Loe edasi »

Soome maksustab hüdro- ja tuumaenergia

CO2 kaubandus, Maailma uudised, TuuleenergiaSeptember 26, 2013

Äripäev Online, 26.09.2013

Soome valitsus tahab vanadele hüdroelektri- ja tuumajaamadele kehtestada uue maksu, vahendab YLE. Loe edasi »

Kasvuhoonegaasiheidet aitab vähendada nii investeerimine keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse kui ka jalgrattaga töölesõitmine

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaSeptember 25, 2013

Keskkonnatehnika, 25.09.2013

Et vähendada aina suurenevat ning ülemaailmset kliimasoojenemist soodustavat kasvuhoonegaasiheidet, on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga 80-95 protsenti. Kuigi Eestis on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside hei­de praegu oluliselt väiksem kui 1990. aastal, on selle eesmärgini jõudmine suur väljakutse. Loe edasi »

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes