Saastekvoodid on saadaval
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 15, 2011
Äripäev, Tööstus. 15.06.2011
Eesti on saastekvoodi ülejäägi müügist teistesse riikidesse teeninud palju raha. Nii palju, et jätkub ka tuuleenergeetikale. Õige kah – tuuleenergeetikud on aidanud ja aitavad vähendada keskkonna saastamist.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse seesugune toetus tuuleenergeetikale on esmakordne. Raha võeti Eesti-Hispaania tehingu tulust.
Kokku eraldati kahele tuulepargile 12,4 miljonit eurot. Kuna tuuleenergeetika arendamiseks saadi Hispanialt 23 miljonit eurot, võib lisa loota.
Tosin miljonit Lääne-Virumaa projektidele. 7,23 miljonit eurot sai Ida-Virumaale Lüganuse valda ehitatav Varja tuulepark, 5,13 miljonit Lääne-Virumaale Viru-Nigula valda rajatav Ojaküla tuulepark. Esimesena nimetatu on OÜ Raisneri projekt ja sisaldab kuut kahemegavati suuruse nimivõimsusega tuulejõujaama, teine OÜ Nelja Energia gruppi kuuluva OÜ Oceanside kava ja tähendab kolme 2,3megavatist tuulejõujaama. Nende tuuleparkide koguvõimsus on seega vastavalt 12 MW ja 6,9 MW.
Varja ja Ojaküla tuulepargid toodavad aastas arvestuslikult 45 000 megavatt-tundi elektrienergiat ja vähendavad atmosfääri paisatava CO2 kogust umbes 50 000 tonni võrra, tuuleenergeetika on nii keskkonnakaitse- kui ka majandusalane mõiste.
Riiklikku toetust need tuulepargid ei saa. Seega ei pea elektrienergia tarbijad seda kulu katma.
Kvoote jagati Eesti jaoks soodsal ajal. Kui Kyoto protokollile alla kirjutanud riigid tasuta saastekvoodid omal ajal ära jagasid, võeti aluseks 1990. aasta saastemahud. Kes siis rohkem õhku rikkus, see rohkem kvooti sai. Eesti sealhulgas. Kvoodid nägid igale riigile ette maksimaalse CO2 heitkoguse.
Kuna aga jagamine sattus ajale, mil üliebaefektiivne sotsialistlik tööstus hääbuma hakkas ja peagi kokku kukkus, tekkis kvootide ülejääk. Kui 1990. aastal paisati Eestist atmosfääri 41 miljonit tonni CO2, siis 2007. aastal 22 miljonit tonni.
Seda võimaldas majanduse üleüldine restruktureerimine, sealhulgas elektrienergia tarbimise vähendamine ja muudegi säästuabinõude rakendamine ning taastuvate energiaallikate kasutusele võtmine. Kvoodiga kaasnenud kohustus kärpida aastatel 2008-2012 CO2 kogust võrreldes 1990. aastaga kaheksa protsendi võrra, täideti.
Kokkuhoid andis võimaluse müüa kvoodi ülejääki. 2010. aastal realiseeris Eesti kvooti 3,6 miljardi krooni (230 miljoni euro) eest. Lisaks Hispaaniale saadi kaubale Austria, Luksemburgi ja Jaapaniga.
Müügist saadud raha tohib kasutada vaid nende projektide rahastamiseks, mis lubavad reaalset CO2 emissiooni vähendamist, keskkonna tegelikku tervenemist. Eesti on lisaks tuuleenergeetikale suunanud tulu koostootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, küttevõrgus energia säästmisse, ökonoomsete busside ja elektriautode ostmisse ja hoonete soojustamisse.
Tehingud tasuta saastekvootidega ja kootide kasutamine lõpevad aga peagi. Neid saab üldjuhul teha järgmise aasta lõpuni, mil lõpeb Kyoto protokolli aruandlusperiood. Nii müüjal kui ka ostjal on projektide tegemiseks ja rakendamiseks varuks vaid poolteist aastat. Seda on väga vähe.
Ehk ärkas Eesti liiga hilja?Antud oludes meie põlevkivienergeetika mõne aja pärast konkurentsivõimetuks osutuda. Ähvardavaid tegureid on teisigi. 2013. aastal avaneb lõplikult Eesti elektriturg. Ja kaks uut põlevkiviblokki võib ehitamata jääda.
Nimelt kahtleb Euroopa Komisjon nende riikliku toetamise skeemis. Leitakse, et see võib oluliselt kahjustada sisemaist ja lähiriikide konkurentsi. Abiluba võib tulemata jääda. Riigi abita aga põlevkiviblokke ehitada ei ole võimalik.
Kui kõrgele tõuseb aga nende tegurite toimel elektri hind, ei oska praegu vist keegi öelda. Siiski võib Eesti põlevkivienergeetikale teisalt avaneda ajutine abiventiil.
Nimelt ootab Euroopa Komisjon kümnelt riigilt – Eestilt, Bulgaarialt, Küproselt, Tsehhilt, Ungarilt, Lätilt, Leedult, Maltalt, Poolalt ja Rumeenialt – septembri lõpuks taotlusi tasuta saastekvootide kasutamiseks aastatel 2013-2020.
Taotluste laekumise järel on komisjonil kuus kuud aega taotluste rahuldamiseks või nende tagasi lükkamiseks.
Küll tuleb aga osa kvootidest kinni maksta: 2013. aastal 30%, 2014. aastal 40% jne. Kuni 2020. aastal kvoote vaid raha eest välja antakse. Seejuures näitab kvootide hind tõusutendentsi.
Elering: elektri hind Eestis tõuseb peagi 60 protsendi võrra
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 15, 2011
E24, 15.06.2011
Eleringi värske prognoos leiab, et 2016. aastal maksab elektrienergia ligikaudu 60 protsenti enam hinnast, millega praegu kodumajapidamised ja väikefirmad seda Eesti suletud turul osta saavad.
Prognoosi järgi on 2016. aastal keskmine elektri hind Eestis 48,5 eurot megavatt-tunni eest. Praegu saab suletud turul osta elektrit hinnaga 29,4 eurot.
Elering: elektritootmisvõimsuseid piisab aastani 2020
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 14, 2011
BNS, 14.06.2011
Riigile kuuluva elektrisüsteemihaldur Eleringi värske aruande järgi on Eestis piisavalt elektritootmisvõimsuseid aastani 2020, piisavate võimsuste olemasolu pikendas nelja aasta võrra Euroopa Liidu (EL) direktiiv, mille alusel saab Eesti Energia kasutada varasemalt plaanitust kauem renoveerimata Narva energiaplokke.
Kui Eleringi koostatud mullune Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne ütles, et Eestis võib tekkida tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste puudujääk 2016. aastal, siis äsja ilmunud aruande järgi on tähtajaks aasta 2020.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi selgitas teisipäeval ajakirjanikele, et tänavu 7. jaanuarist kehtima hakanud EL-i tööstusheitmete direktiivi alusel on võimalik Narva elektrijaamades aastatel 2016–2023 täiendavalt kasutada nelja renoveerimata plokki, millega Elering eelnevates prognoosides ei arvestanud. Direktiiv lubab plokke antud perioodil kasutada 17.500 tundi.
Eestis kehtiva võrgueeskirja järgi esitavad kõik elektritootjad süsteemihaldurile ehk Eleringile iga aasta 1. septembriks andmed järgmise 10 aasta kohta elektrisüsteemi piisavuse varu hindamiseks. Praeguse seisuga on aastate 2011–2020 lõikes Eleringi informeeritud etteplaneeritava tootmistsükliga tootmisvõimsuse suurenemisest kuni 847 megavati ulatuses, samas on planeeritud võimsuste sulgemist ja vähenemist oodata kuni 994 megavati ulatuses,arvestamata tööstusheitmete direktiivist tulenevaid leevendusmeetmeid, seisab aruandes.
Lisanduvate võimsuste hulka on märgitud ka kaks Eesti Energia kavandatavat Narva uut energiplokki, mõlemad 270-megavatise võimsusega.
Aruande järgi on 2016. aastast alates võimalik Narvas kasutada aastaks 2015 uute filtritega rekonstrueeritud plokke võimsusega 658 megavatti, teiseks on võimalik kasutada olemasolevaid rekonstrueeritud plokke võimsusega 362 megavatti ja kolmandaks saab käidelda vastavalt direktiivile piiratud kasutustundidega plokke võimsusega 636 megavatti. Seega on Narvas alaliselt kastuatavat võimsust 1022 megavatti ja piiranguteta kasutatavat võimsust 1658 megavatti.
Veskimägi märkis, et 2016. aastal on regioonis piisavalt tootmisvõimsusi, iseküsimus on hinnas. Näiteks värskes Eleringi aruandes pole arvestatud Saksa tuumajaamade sulgemisega, mille mõju läbi Skandinaavia ka Baltikumini võib jõuda.
Eesti võib saastekvootide jaotuskava osas uuesti kohtusse pöörduda
CO2 kaubandus, Eesti uudisedmai 19, 2011
BNS, 19.05.2011
Kui Eesti riigil ei õnnestu jõuda Euroopa Komisjoniga kokkuleppele võimaliku esitatava saastekvootide eraldamise jaotuskava osas perioodiks 2008-2012, võib riik alustada uut kohtuteed.
“Sisuliselt on meil riigina võimalus valida kahe varaindi vahel – kas alustada uut kohtuteed või jätkata komisjoniga intensiivseid läbirääkimisi,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Eesti eesmärk on Pentuse sõnul pikaks veninud läbirääkimised lõpetada. “Kui me peaksime minema uue kohtuvaidluse teed, siis tähendaks see seda, et periood, mis kestab aastani 2012 saab enne läbi kui kohtuvaidlus lõpuni jõuab,” selgitas Pentus.
See paneks keskkonnaministri hinnangul keerulisse olukorda kõik kauplemissüsteemis osalejad ning ministeeriumi analüüs näitab, et see võib kaasa tuua ka nõudeid Eesti riigi vastu.
“Positsioon, millega me komisjoni ette läheme, tugineb aastatel 2005-2010 tõendatud heitkoguste keskmisele,” viitas Pentus uuele võimalikule jaotuskavale.
Kohtule hagi esitamise tähtaeg on Eestil 11. juuli. Samas rõhutas Pentus, et Eesti selge eelistus on jõuda kokkuleppele läbirääkimiste teel, kuid ta ei saa ka välistada seda, et tuleb pöörduda uuesti kohtusse. “See protsess saab sellisel juhul olema küllaltki pikk,” lisas keskkonnaminister.
Peaminister Andrus Ansip selgitas pressikonverentsil, et kohus võib ainult tühistada komisjoni otsuse, kuid ei saa ise kehtestada uut jaotuskava. “Kui meil eelmine kohtus käimine võttis aega kaks ja pool aastat ja me võitsime kohtus Euroopa Komisjoni, siis ega meil selle võiduga väga midagi peale hakata ei olnud. Meil on jaotuskava vaja, mitte teadmist, et komisjon meie kava kinnitama jättes on eksinud,” kommenteeris peaminister.
Kui järgmine kohtus käimine võtaks aega sama kaua, siis kannataks Ansipi hinnangul Eesti ettevõtjad. “Ma ei näe väga suurt perspektiivi kohtus käimisel, kuid ma ei välista, et me võime kohtuteed ka edasi käia,” lisas peaminister.
Ansip kinnitas, et Eesti ei ole kindlasti rahul asjade praeguse käiguga. “Me ei ole seni pakutavaga väga nõus olnud, ei taha ka praegu nõus olla, sest komisjon on seisukohal, et Eesti Energia eksport Lätisse ja Leetu ei pea olema kaetud tasuta saadud saastekvoodiga,” selgitas ta.
“Kui me räägime Euroopa Liidus (EL), et meil on üks ühine siseturg ja teiselt poolt räägime, et Eesti eksport Lätisse ja Leetu on tohutu eksport ja ei olegi siseturg, siis mina näen selles asjas küllalt arvestatavat vastuolu,” kommenteeris Ansip läbirääkimisi.
“Euroopa Komisjonis üks siseturguga tegelev volinik võib näha seda vastuolu, aga teine, kes tegeleb emissiooni kvootidega, seda vastuolu ei näe,” lisas Ansip.
Peaministri hinnangul on positsioon, millega Eesti seekord läbirääkimistele läheb tugev, ning ta avaldas lootust, et seekord ka kokkuleppele jõutakse.Viimati Euroopa Komisjoni poolt tagasilükatus jaotuskava oli Ansipi sõnul üleshitatud ekspordi prognoosidele ning uus kava on ülesehitatud tõestatud heitmekogustele.
Pentus selgitas, et kui praegu on ettevõtted saanud arvestada komisjoni poolt pakutud 12,7 miljoni tonniga, siis kõik, mis õnnestuks kinnitada läbirääkimistel sellest numbrist ülespoole, oleks ettevõtete jaoks võit.
Pentus kinnitas ka, et riik ei saa kuidagi ühelegi ettevõttele erandeid rakendada ning uue jaotuskava põhimõtted, mille kabinet neljapäeval heaks kiitis, peavad tuginema tõendatud heitmekogustel ning seal subjektiivsetel alustel lähtuvaid erisusi teha ei saa.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Allan Gromov ütles neljapäeval BNS-ile, et uue jaotuskava koostamine pole suur töö, kuna eelmaterjalid selleks on olemas.
Euroopa Komisjon lükkas aprilli lõpus tagasi Eesti saastekvootide eraldamise jaotuskava muudetud versiooni, mis on vajalik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis osalemiseks.
Keskkonnaministeerium saatis tänavu jaanuari lõpus komisjonile Eesti lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava uue ettepaneku, milles küsis aastaseks mahuks üle 14,36 miljoni tonni CO2 ekvivalenti. Ministeerium märkis toona, et jaotuskava arvutamisel on võetud arvesse viimaseid tõendatud heitkoguste andmeid ja Baltimaade elektrituru olulisest ümberkujunemisest tulenevaid elektri ekspordi prognoose.
Algselt soovis Eesti CO2 kvoodiks aastateks 2008–2012 ligi 24 miljonit tonni aastas, kuid Euroopa Komisjon määras Eesti kvoodi suuruseks 12,7 miljonit tonni.
Euroopa Komisjon lükkas tagasi Eesti saastekvootide jaotuskava
CO2 kaubandus, Eesti uudisedaprill 29, 2011
BNS, 29.04.2011
Euroopa Komisjon lükkas reedel tagasi Eesti saastekvootide eraldamise jaotuskava muudetud versiooni, mis on vajalik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis osalemiseks. Loe edasi »
Segadus saastekvootidega võib firmadele hiigeltrahvi tuua
CO2 kaubandus, Eesti uudisedaprill 12, 2011
ERR uudised, 12.04.2011
Poolsada Eesti firmat, kes osalevad Euroliidu süsinikukauplemise skeemis, pole Eesti kvoodivaidluse tõttu ei selleks ega eelmiseks aastaks tasuta saastekvooti kättegi saanud, kuid peagi võib neid oodata hiigeltrahv. Loe edasi »
KIK sai tuuleparkide rajamiseks taotlusi enam kui 31 miljoni euro eest
CO2 kaubandus, Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 12, 2011
BNS, 12.01.2011
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) sai süsinikdioksiidi (CO2) kvoodimüügist rahastatava tuuleenergeetika arendamise taotlusvoorus kolm mahukat taotlust, mille toetussoov on kokku üle 31 miljoni euro ehk ligi 485 miljoni krooni. Loe edasi »
Eesti Energia ei küsi uue jaotuskava raames heitkoguste kvooti juurde
CO2 kaubandus, Eesti uudiseddetsember 30, 2010
BNS, 30.12.2010
Eesti Energia ei ole keskkonnaministeeriumilt uue süsinikdioksiidi riikliku jaotuskava raames täiendavat kvooti küsinud, küll on aga seda teinud mitmed teised ettevõtted. Loe edasi »
«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»