• Eesti

Taastuvenergia moodustas esimeses kvartalis 13,5 protsenti elektri kogutarbimisest

Energiakaubandusjuuli 24, 2014

Elering, 24.07.2014

Taastuvenergia moodustas selle aasta teises kvartalis Eestis elektrienergia kogutarbimisest 13,5 protsenti. Aasta tagasi oli taastuvenergia osakaal 12,2 protsenti tarbimisest. Elektrienergia tootmise arvestuses moodustas taastuvenergiast toodetud elekter tänavu teises kvartalis 11 protsenti. Loe edasi »

Juunis sai enim taastuvenergia toetust taas Fortum

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuli 18, 2014

BNS, 18.07.2014

Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi andmetel said juunis enim taastuvenergia toetust taas Fortumi kontserni kuuluvad ettevõtted, mille toetus oli kokku 1,4 miljonit eurot.

Kokku maksis Elering juunis taastuvenergiatoetusena välja 4,2 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusena 183 307 eurot. 2014. aasta viie esimese kuuga on taastuvenergia toetusteks makstud kokku 25 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusi 2,6 miljonit eurot.

Fortumi kontserni kuuluvad Anne Soojus AS ja Fortum Eesti AS said juunis toetust vastavalt 630 357 ja 758 252 eurot. Kuue esimese kuuga on kontserni ettevõtted toetuseks saanud 8,9 miljonit eurot.

Eesti Energia AS sai juunis toetuseks 412 493 eurot ja Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ 227 076 eurot. Kuue kuuga kokku on ettevõtted saanud toetuseks 6,8 miljonit eurot.

Nelja Energia tuulepargid said juunis toetust 844 686 eurot ja kuue kuu toetussumma on 7,4 miljonit eurot. Sealjuures läks Aseriaru tuulepargile juunis 124 594 eurot, Tooma tuulepargile 111 810 eurot ja Roheline Ring Tuulepargid OÜ 162 222 eurot.

Viru Nigula Tuulepark OÜ ühines Vanaküla Tuulepargiga ja nende uueks ärinimeks on nüüd VV Tuulepargid OÜ, mis sai juunis toetust 159 430 eurot. Pakri Tuulepark OÜ ühines Paldiski Tuulepark OÜ-ga ja ettevõtted tegutsevad edasi Pakri Tuulepargid OÜ nime all, mis sai juunis toetust 286 631 eurot.

Väo koostootmisjaama käitavale Tallinna Elektrijaamale maksti toetuseks 791 735 eurot ning kuue kuuga on ettevõte saanud 3,9 miljonit eurot.

Graanul Investi kontserni kuuluv Helme Energia OÜ sai juunis 226 526 eurot taastuvenergia toetust ning kue kuu toetussumma kokku on 1,3 miljonit eurot.

Tiit Vähi kontrollitavale AS-ile Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaama-ettevõte Sillamäe SEJ sai 112 296 eurot tõhusa koostootmise toetust ja tänavu on toetussumma kokku 601 010 eurot.

Elektri augusti tuletistehingute hind kerkis 42,25 eurole

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuli 14, 2014

BNS, 14.07.2014

Augusti Eesti hinnapiirkonna elektrienergia hind elektribörsi Nasdaq OMX Commodities tuletistehingute kauplemises oli esmaspäeval 42,25 eurot.

Nord Pool Spoti (NPS) elektribörsi augusti keskmine süsteemihind tähtpäevatehingute kauplemises tõusis 0,8 euro võrra 30,7 eurole megavatt-tunni kohta.

Eesti hinnapiirkonna augusti elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast püsis börsi erinevustehingute (CfD) noteeringu järgi 11,55 eurol megavatt-tunni kohta.

Soome hinnapiirkonna augusti elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast püsis erinevustehingute kauplemises 10,1 eurol megavatt-tunni kohta, mille järgi oleks augusti elektrienergia hinda piirkonnas võimalik fikseerida 40,8 eurole.

NPS-i septembri elektrienergia süsteemihind tähtpäevatehingute kauplemises tõusis 0,71 euro võrra 32,35 eurole megavatt-tunni kohta.

Eesti hinnapiirkonna septembri elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast püsis börsi erinevustehingute järgi 10,75 eurol megavatt-tunni kohta, mille järgi oleks septembri elektrienergia hinda piirkonnas võimalik fikseerida 43,1 eurole.

Soome hinnapiirkonna septembri elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast erinevustehingute kauplemises püsis 9,35 eurol megavatt-tunni kohta, mille järgi oleks septembri elektrienergia hinda piirkonnas võimalik fikseerida 41,7 eurole.

Moody’s ennustab Põhjamaadele lähiaastail madalaid energiahindu

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedjuuli 3, 2014

BNS, 03.07.2014

Põhjamaade energiafirmade käibekasv jääb madalate hindade tõttu lähitulevikus tagasihoidlikkus, kirjutab reitinguagentuur Moody’s oma ülevaates.

“Puhaste energiaallikate lisatoodang ja vähene nõudluse kasv hoiab Põhjamaade hulgituru hinnad ka 2020ndatel all,” ütles Moody’se asepresident Helen Francis agentuuri pressiteates. Agentuur ennustab hinnavahemikuks 26-31 eurot megavatt-tunni eest. Moody’se prognoosi mõjutavad energiahinnad enim Fortumi, Vattenfalli ja Statkrafti tulemusi.

Ekspordivõimalused siiski kasvavad, kui valmivad uued ühendused naaberriikidega. Põhjamaade ühendused muu maailmaga peaks 6 aasta jooksul kasvama 5500 megavatilt 9500 megavatile. Ilma lisaühendusteta kahaneksid kohalikud hinnad veelgi kiiremini. Kõrgem hinnatase võiks saabuda ka siis, kui peaks tõusma söe ja CO2 kvoodi hind.

Eesti ja Soome vaheline elektriülekandevõimsus on 860 megavatti. Balti-Põhjala elektriturgu peaks veelgi ühtsustama Leedu ja Rootsi vahele paigaldatav 700-megavatine NordBalti kaabliühendus.

Elektritarbimine kasvas mais üle mitme kuu

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 27, 2014

Postimees, 27.06.2014

Elektri sisemaine tarbimine kasvas mais aastatagusega võrreldes kaks protsenti 620 gigavatt-tunnini, tootmine seevastu kahanes neli protsenti 892 gigavatt-tunnini.

Peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võib pidada eelmise aasta maiga võrreldes ligi kaks kraadi jahedamat õhutemperatuuri. Viimati kasvas kuine tarbimismaht aastases arvestuses eelmise aasta augustis.

Kuigi Eesti elektritoodang tänavu maikuus vähenes, oli see suurem kui näiteks eelmise aasta detsembris või tänavu veebruaris. Selle aasta viie esimese kuu kokkuvõttes jäi elektritoodang siiski 16 protsendiga aastataguse perioodi näitajale alla.

Hoolimata tootmise vähenemisest, püsib Eesti elektrisüsteemi bilanss jätkuvalt positiivne ehk Eesti ekspordib elektrit. Maikuu elektribilansi alusel ületas tootmine sisemaist tarbimist 44 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 271 gigavatt-tundi.

Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 86 gigavatt-tundi ehk möödunud aasta sama perioodiga võrreldes ühe protsendi võrra rohkem. Elektri tootminetuuleelektrijaamades suurenes ning tootmine hüdroenergiast ja biomassist vähenes. Taastuvenergia moodustas elektri kogutarbimisest  12,2 protsenti.

Lätis kahanes elektritootmine maikuus aastases arvestuses 47 protsenti, moodustades kokku 402 gigavatt-tundi. Tarbimine vähenes kaks protsenti 547 gigavatt-tunnini. Toodangu vähenemisele avaldas kõige enam mõju tootmismahtude langus hüdroelektrijaamades (-65 protsenti), mille põhjustas Daugava jõe vähene vee juurdevool. Läti elektribilansi puudujääk moodustas mais kokku 145 gigavatt-tundi, samas kui aasta tagasi oldi ligi 200 gigavatt-tunniga ülejäägis ehk eksportiv elektrisüsteem.

Leedus vähenes maikuu elektritoodang võrreldes sama perioodiga möödunud aastal 10 protsenti ja ulatus kokku 137 gigavatt-tunnini. Sisemaine tarbimine suurenes seevastu kaks protsenti 829 gigavatt-tunnini. Seega suutis Leedu sisemaine toodang katta vaid 17 protsenti tarbimisest.

Baltikumi summaarne elektritarbimine kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ühe protsendi võrra, moodustades kokku 1996 gigavatt-tundi. 565 gigavatt-tundi Baltikumi elektritarbimisest kaeti odavama imporditud elektriga Põhjamaadest ja kolmandatest riikidest.

Põhjamaades toodeti tänavu maikuus viis protsenti rohkem elektrit kui aasta tagasi samal ajal. Kasv  tugines eelkõige Norra elektritoodangu 15-protsendilisele suurenemisele. Tarbimine kasvas Põhjamaades samal ajal kaks protsenti. Põhjamaade elektribilanss oli maikuu kokkuvõttes jätkuvalt positiivne – summaarne tootmine ületas tarbimist 0,6 teravatt-tunni ulatuses. Norra ja Rootsi olid elektrit eksportivad, Soome ja Taani aga elektrit importivad süsteemid.

Õiguskantsler soovitab Palol taastuvenergia toetuste määrad üle vaadata

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 20, 2014

Delfi.ee, 20.06.2014

Kuna elektrituru olukord on tänaseks muutunud, tuleks taastuvenergia toetuste süsteemi analüüsida ning toetuste määrad üle vaadata, kirjutab õiguskantsler Indrek Teder majandusminister Urve Palole saadetud seisukohas.

Õiguskantsler märgib, et taastuvenergia tariifi arvestamise alused on seaduses piisavalt määratletud, tagamaks tarbijate võrdset kohtlemist ning taastuvenergia tasu kujunemist objektiivsetel alustel.

Teder juhib siiski tähelepanu, et tarbija peab läbi taastuvenergia toetuste rahastama nii palju taastuvatest allikatest Eestis toodetud elektrienergiat, kui on tootjatel initsiatiiv ja võimalust toota. Vaid tuule kui energiaallika osas on piirangud ning tuult energiaallikana kasutav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest.

Kuna teiste taastuvate energiaallikate osas ei ole sellist ülemmäära toodud ja tänased toetused võivad Tederi sõnul tekitada täiendavate tootmisvõimsuste arendamist, võib tarbija tema sõnul olla kohustatud finantseerima taastuvenergia toetusi rohkem, kui on nende toetuste kehtestamise eesmärgiga põhjendatud.

„See võib kujutada probleemi omandipõhiõiguse seisukohast, aga olla teatud juhtudel probleemne ka taastuvenergia tasu ettenähtavuse seisukohast,“ märgib Teder. „Samuti ei ole taastuvenergia toetuste määrad hetkel seotud börsihinnaga, mis tähendab, et tootjad saavad samas määras toetust sõltumata sellest, kas (kaalutud keskmine) börsihind on teatud perioodil tavapärasest madalam või vastupidi -ebaharilikult kõrge,“ märgib Teder.

Seadus ei soosi energiaühistuid

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 11, 2014

Äripäeva lisa, 11.06.2014

Mõnigi ettevõte astuks meeleldi mõnda energiaühistusse. Aga pole võimalik. Seesugustest ei räägi ükski Eestis kehtiv seadus. Järelikult pole neid olemas. Järelikult ei saa neid asutada ega toetada.
Energiaühistutel puudub õiguslik alus, milleta ei saa lahendada nende asutamise ja asjaajamise probleeme.

Kui sooja saab toota ka ilma ühistuteta, siis elektrit mitte. Ise energiaühistud seadusi ei tee, see on riigi rida. Algatus võib küll altpoolt tulla, aga kui ülevalpool vedu ei võeta, jääb asi sinnapaika.

Ühistuhuvilised ei istu käed rüpes. Taotletakse energiaühistute seaduslikustamist, milleks piisab elektri-turuseaduse täiendamisest ja muutmisest.

Tulevased energiaühis-tud põrkuvad paratamatult võrguprobleemidega. Tuul ju kord puhub ja kord ei puhu. Järelikult võib ühistul omatoodetud elektrienergiat kord üle jääda ja kord sellest puudu tulla. Nii on vaja ülejääk põhivõrku müüa või sealt lisa osta. Seejuures peavad müük ja ost olema enamvähem tasakaalus. Müümine ei tohi muutuda energiaühis-tute põhieesmärgiks.

Ka võiks riik energiaühis-tuid rahaliselt toetada. Muidu nad ei käivitu. Uute tootmisviiside toetamist nõuab ka Euroopa Liit

Seni tohivad elektrienergiat toota vaid äriühingud: aktsiaseltsid, osaühingud jm. Energiaühistutele käib äriühingutelt nõutav vähemalt 127 800 euro suurune kapitalinõue üle jõu. Nende põhieesmärk ei ole tulu teenimine, vaid kulude kärpimine.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen: “Energiaühistud toodavad elektrienergiat tuulest, päikesest, hakkpuidust ja muudest taastuvatest allikatest. Peaasjalikult tuulest. Tuulejõujaamu on majanduslikult mõttekas ehitada ainult sinna, kus jätkub tuule-elektri tootmiseks sobivat tuult. Iga tuul ei sobi selleks.” Tuuleenergeetikale sobivad eeskätt Lääne- Eesti ja saared ning Põhja-Eesti rannikuala.

Energiaühistud peavad alguses üksjagu investeerima, ent ajapikku teenivad investeeringud end tasa ja seejärel tuleb elekter neile tasuta kätte.

Taanis 30 aastat kogemust.

Elektrienergiat tootvad ener-giaühistud said alguse kaheksakümnendate aastate Taanist, kus valitsus otsustas toetada ennast ise elektriga varustavaid peresid. Neile anti maksusoodustusi.

Taanis lubatakse selliseid energiaühistuid, millest vähemalt viiendik kuulub kohalikele. Energiaühistute liikmeteks võivad olla ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikud ja äriühingud. Energiaühistud on levinud ka Saksamaal, Rootsis, Inglismaal ja mujal.

Meil seisab energiaühistu-te loomise eest Eesti Arengufond. “Eestis napib teadmisi energiaühistutest. Harime nii ühistute tulevasi liikmeid kui ka ühistute üle otsustajaid. Näiteks korraldame konverentse ja seminare, kohtume antud ala entusiastidega ja nõustame neid,” kirjeldab arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert Kristiina Sipelgas.

“Energiaühistud on väga kohaspetsiifilised. Et need tekiksid ja toimiksid, tuleb teada, mida konkreetsetes oludes ette võtta. Teadmisteta kohalike juhtide ja kogukon-naliikmete silmad särama ei löö. Ettevõtlikkust ei teki, in-vesteerimisallikaid ei leita. Ainult suurte elektriarvete kirumisest ei piisa,” lisab ta.

Ühtaegu kaalutakse Arengu fondis energiaühis-tute võimalikke vorme, analüüsitakse ühistute võimalikke sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Otsitakse, milline ühistuvorm on Eesti jaoks kõige parem. Tutvutakse välisriikides tegutsevatega. Koostöövõrgustikku kuuluvad Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda jne.

Energiaühistutele on vaja asjatundlikke, ent sõltumatuid konsultante. Arengufond on hea lahendus.

Hetkel ei oska keegi täpselt öelda, kui palju on Eestis energiaühistutesse astuda soovijaid. Asja uuritakse. Avalik huvi energiaühistute vastu igatahes kasvab.

Niipea, kui tõkked ener-giaühistute teelt kõrvaldatakse, kui esimesed ühistud toodangut andma hakkavad ja laiem ühistuhuviliste pere veendub, et asjal on jumet, saab ühistute arvjõudsalt kasvama hakata.

Pall on valitsejate väravas. Uuenenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis suunab energeetikat majandus- ja taristuminister. Pandi ju koalitsioonilepingusse kirja, et luuakse energiaühistute seadusandlikud alused, lahendatakse nende võrguprobleemid jne. Peaks nii minemagi.

Ministeeriumil puudub veel seisukoht

Majandus- ja kommunikat-siooniministeerium ootab analüüsi tulemusi, et otsustada, kas tasub energiaühis-tuid soosida.

Vastab ministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.

Mida ministeerium energia-ühistutest arvab? Praegu ei saa me nendest üht- ega teistpidi arvata. Arvamiseks puuduvad alusandmed.

Kuidas ja millal seisukoht selgub? Seoses energiamajanduse uue arengukava koostamisega analüüsib Eesti Aren-
gufond praegu energiaühistu-te väljavaateid. Uurib, kui suur on üldsuse ootus nende järele. Pärast aruande valmimist saame astuda järgmisi samme.

Mida analüüs annab? Vastab küsimusele nagu, kas energiaühistud on majanduslikult mõttekad, millist mõju nad avaldavad majandusele tervikuna ja energiamajandusele sealhulgas ja kas on otstarbekas selle teemaga edasi tegeleda jne.

Energiaühistud vajavad riigi tuge. Tuleb see? Pärast positiivse otsuse langetamist hakkame toetusraha otsima. Kui leiame, käivitame pilootprojektid ja vaatame, kuidas asi praktikas välja näeb. Kui ei leia, lõpeb protsess aruandega. Nimme me altpoolt tulevat initsiatiivi ei pidurda.

Kehtiv elektrituruseadus energiaühistuid ei erista. Millal need seadustatakse?

Ootame analüüsi tulemused ära. Seejärel saame otsustada, kas ja kuidas regulatsiooni muuta. Algatame vajaduse korral elektrituruseadu-se muutmise seaduse eelnõu.
Kahtlemata muudavad energiaühistud elektrituru korraldust, põhi- ja jaotusvõrkude tööd ning lõpptarbimist. Regulatsiooni muutmisel tuleb neid ja teisi tegureid tingimata silmas pidada. Näiteks kerkib esile energiaühis-tute pädevuse ja vastutuse küsimus. Energiaühistud peavad tagama ohutusnõuete täitmise nende kasutuses olevatel paigaldistel, vastutama nende töö eest. Energiaühistud ei tohi kahjustada teiste tarbijate huvisid, veeretada oma tegevusest tulenevaid kulusid, näiteks võrgutasusid teiste kaela.

Mis on mis

Energiaühistu

Mittetulundusühingute seaduse alusel moodustatud mittetulundusühing või tulundusühistu seaduse alusel moodustatud tulundusühistu. liikmeteks on eeskätt kohalikud elanikud, omavalitsused ja ettevõtted, kui nad soovivad energiaühis-tute eeliseid kasutades pikemaks ajaks lahendada oma energiavarustusprob-leeme. Samuti asumiselt-sid, korteriühistud, kinnisvarafirmad jt. Rõhk on kohalikul kogukonnal. ESMANE ÜLESANNE on varustada oma liikmeid elektri- või soojusenergiaga. Aitab tõsta riigi energiajul-geolekut ja kaitsta keskkonda.

kaotab piiri energia tootjate ja tarbijate vahelt, sest nende liikmed on ühtaegu nii tootjad kui ka tarbijad. laiendab tarbijate valikuvõimalusi – energiaäri tulude juurde pääsevad ka tavakodanikud. tekitab mastaabiefekt. Suurema tootlikkusega tuuliku saab eemale paigutada, kus ta naabrit ei häiri. Investeerimiskulu toodanguühiku kohta on väiksem kui väiketuuliku puhul.

ALLIKAS: TÖNU TALVAR, TUULEENERGIA ASSOTSIATSIOON, ENERGIAÜHISTUTELOOMISEAKTIVISTID

Vaata veebist

WWW.ENERGIATALGUD.EE

Kommentaar

Riik võiks energiaühistuid toetada

OLAVY SÜLLA
Parnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juhataja

Korraldasime hiljaaegu infopäeva, sest inimesed peavad teadma, mis neid ees ootab.
Esialgu jätkub pärnakatel vaba raha päikesepaneelide jaoks.

Toompea peaks energiaühistutele võimaldama soodustingimustel laenu saamistja neid materiaalselt toetama. Napilt aastaks moodustatud valitsusse ma aga ei usu.

Lääne-Euroopa ühistud agarad taastuvenergia kasutajad

LAINE TARVIS
Eesti Saarte Koja esimees

Enne sõda olid ühistud Eestis viimase peal, praegused valitsejad aga nendest ei hooli.
Miks, seda ma ei tea. Kutsume juunikuus koja üldkogule esinema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Näis, mis ta räägib. Lääne-Euroopas kasutavad ener-giaühistud taastuvaid energiaallikaid. Meil peaks ka nii olema. See sõltub poliitikast.

Menetlusse võeti eelnõu elektrituru seaduse muutmiseks

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 5, 2014

Riigikogu pressiteade, 05.06.2014

Majanduskomisjoni 5. juunil algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) muudab selgemaks andmevahetusplatvormi ning päritolutunnistuste andmebaasi rahastamise. Samuti muudavad päritolutunnistuste osas tehtavad muudatused võimalikuks põhivõrguettevõtja liitumise rahvusvahelise kauplemissüsteemiga.

Eesti elektriturg avanes kõigile tarbijatele 1. jaanuarist 2013. Turu tõhusaks toimimiseks ja konkurentsi soodustamiseks loodi digitaalne andmevahetusplatvorm, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. Andmevahetusplatvormi loomise kohustus pandi süsteemihaldurile, kuid käesolevaks ajaks on selgunud vajadus täpsustada regulatsiooni andmevahetusplatvormi halduskulude katmise osas. EL-i taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega kehtestati põhivõrguettevõtjale kohustus välja anda taastuvenergiaallikatest toodetud elektrile päritolutunnistusi ning luua nende väljaandmiseks andmebaas. Rahvusvahelisi tehinguid võimaldava kauplemissüsteemiga liitumiseks on vajalik elektrituruseaduses täpsustada nõudeid päritolutunnistustega tehtavatele toimingutele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»