• Eesti

Tuuline aasta algus upitas taastuvenergia toodangut. Päikesel on veel palju anda

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 30, 2015

Äripäev, 30.04.2015

Aastaga kasvas Eestis kasutatud taastuvenergia hulk – küll õige pisut, kuid trend on märgatav. Esimeses kvartalis moodustas taastuvenergia elektrienergia kogutarbimisest 17,3%, aasta tagasi oli see 13,5%.

Kokku toodeti esimeses kvartalis taastuvenergiat 439 gigavatt-tundi ning toodang kasvas veerandi võrra, võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga.

Suurem osa taastuvenergiast oli tuuleenergia – 53%. Eelkõige jaanuari ja veebruari toodangu toel kasvas esimese kvartali tuuleenergia tootmismaht aastatagusega võrreldes 43%, 232 gigavatt-tunnini. Kasvu soodustas tuuline aasta algus.

Mõõtmised Pakri poolsaarel ja Virtsus näitasid ööpäeva keskmise tuulekiiruse kasvu kolmandiku võrra.

Tuuleenergia eest maksti kolme kuuga toetusi 10,6 miljonit eurot, mis on 37% enam kui eelmise aasta samal ajal.

Looduslähedane eesmärk. Eesti on võtnud eesmärgiks katta sel aastal taastuvenergiaga 13,2% elektri sisemaisest kogutarbimisest ning aastaks 2020 peab taastuvenergia osakaal jõudma 17,6%ni.

Tuuleenergia saab igal aastal toetust maksimaalselt 600 gigavatt-tunni ulatuses. Aasta esimese kolme kuuga ulatus toetust saanud tuuleenergia kogus 198 gigavatt-tunnini ehk täitunud on 33% toetatavast mahust. Soodsate tuuleolude jätkudes võib sel aastal neljanda kvartali keskel toetatava tuuleenergia maht täis saada.

Ka biomassist saab rohkem energiat. Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia andis esimeses kvartalis 44% taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti 195 gigavatt-tundi, toodang kasvas möödunud aastaga võrreldes 12%. Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust kvartalis 8,6 miljonit eurot, mida on 5% enam kui aasta tagasi.

Hüdroenergiat toodeti esimeses kvartalis 12,2 gigavatt-tundi ja toetusi maksti 471 000 euro ulatuses.

Päikeseenergia tootjate võrku lisandumine jätkus hoogsalt ja toetuse saajate arv on aastaga kasvanud ligi 100 võrra, 211 tootjani. Päikeseenergia tootmiskogused on samas siiski väga väikesed, kui võrrelda teiste energialiikidega. Ka toetuste kogusumma kvartalis oli vaid veidi üle 4000 euro. Kolme kuuga võrku antud päikeseenergia kogus oli kokku 0,1 gigavatt-tundi.

Toetuste summa kasvas. Kokku maksis Elering esimeses kvartalis taastuvenergia toetust 367 gigavatt-tunni elektrienergia eest summas 19,7 miljonit eurot. Rahalises arvestuses kasvas taastuvenergia toetuste summa möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes 20,2%.

Tõhusa koostootmise toetust maksti võrreldes möödunud aasta sama ajaga 5,8% enam. Toetatava tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia kogus moodustas 52 gigavatt-tundi ja toetusi maksti 1,6 miljonit eurot.

Taastuvenergia moodustas esimeses kvartalis 17,3 protsenti elektri kogutarbimisest

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 24, 2015

ERR, 24.04.2015

Taastuvenergia moodustas selle aasta esimeses kvartalis Eestis elektrienergia kogutarbimisest 17,3 protsenti, võrreldes 13,5 portsendiga aasta tagasi.

Eesti on võtnud eesmärgiks katta 2015. aastal taastuvenergiaga 13,2 protsenti elektri sisemaisest kogutarbimisest ning aastaks 2020 peabtaastuvenergia osakaal jõudma 17,6 protsendini.

Kokku toodeti tänavu esimeses kvartalis taastuvenergiat 439 gigavatt-tundi ning toodang kasvas veerandi võrra võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga.

Tuuleenergia moodustas kvartali taastuvenergia kogutoodangust 53 protsenti ning eelkõige jaanuari ja veebruari toodangu toel kasvas esimese kvartali tuuleenergia tootmismaht aastataguse ajaga võrreldes 43 protsendi võrra 232 gigavatt-tunnini.

Kasvu soodustas tuuline aasta algus. Mõõtmised Pakri poolsaarel ja Virtsus näitasid ööpäeva keskmise tuulekiiruse kasvu kolmandiku võrra.Tuuleenergia eest maksti kolme kuuga toetusi 10,6 miljonit eurot, mis on 37 protsenti enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Tuuleenergia saab igal aastal toetust maksimaalselt 600 gigavatt-tunni ulatuses. Aasta esimese kolme kuuga ulatus toetust saanud tuuleenergiakogus 198 gigavatt-tunnini ehk täitunud on 33 protsenti toetatavast mahust. Soodsate tuuleolude jätkudes võib sel aastal neljanda kvartali keskel toetatava tuuleenergia maht täis saada.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia andis esimeses kvartalis 44 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti kolme kuuga elektrit 195 gigavatt-tundi, toodang kasvas möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes 12 protsenti. Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust kvartali jooksul 8,6 miljonit eurot, mida on viis protsenti enam kui aasta tagasi.

Hüdroenergiat toodeti tänavu esimeses kvartalis 12,2 gigavatt-tundi ja toetusi maksti 471 000 euro ulatuses.

Päikeseenergia tootjate võrku lisandumine jätkus hoogsalt ka tänavu esimeses kvartalis ja toetuse saajate arv on aastaga kasvanud ligi 100 võrra 211 tootjani. Päikeseenergia tootmiskogused on samas siiski väga väikesed võrreldes teiste energialiikidega ja ka toetuste kogusumma kvartalis oli veidi üle 4000 euro. Kolme kuuga võrku antud päikeseenergia kogus oli kokku 0,1 gigavatt-tundi.

Kokku maksis Elering esimeses kvartalis taastuvenergia toetust 367 gigavatt-tunni elektrienergia eest summas 19,7 miljonit eurot. Rahalises arvestuses kasvas taastuvenergia toetuste summa möödunud aasta esimese kvartaliga võrreldes 20,2 protsenti.

Tõhusa koostootmise toetust maksti esimeses kvartalis võrreldes 2014. aasta sama ajaga 5,8 protsenti enam. Toetatava tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia kogus moodustas 52 gigavatt-tundi ja toetusi maksti summas 1,6 miljonit eurot.

Elektrijaama saab püsti lihtsalt. Paberimajandusega pisut pusimist

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 23, 2015

Äripäev, 23.04.2015

Eestis on juba mitu hoonet, mille katusel paneelid päikesest elektrit toodavad. Mikrotootjana tegutsemine on viimastel aastatel oluliselt lihtsustunud, elektrijaama püstipanek on proffide käes päeva töö, paberimajandus on küll aastatega lihtsamaks muutunud, kuid nõuab siiski veel pisut pusimist.

Päikesepaneelid on kasutuses näiteks Tallinna Sõpruse pst 157 uues ärihoones, mille arendaja Hepsor OÜ juhatuse liikme Henri Laksi sõnul polnud elektrivõrguga liitumine üleliia keeruline. “Päikesepaneelide kasutuselevõtu esmane eesmärk oli siiski elekter oma majas ära kasutada, kui üle jääb, siis müüme,” selgitas ta. Kuna paneelid said vastvalminud majal toimima mullu sügisel, pole elektrit veel võrku müüdud.

“Hoone ehitamisel tahtsime kasutada just võimalikult palju erinevaid säästulahendusi, päikesepaneelid on vaid üks, mida majas on kasutatud,” lisas Laks. “Võimalusi on palju.”

Laks rääkis, et arendajad ei ole uutest võimalustest väga altid kinni haarama, kuna lihtsam on asju vanaviisi teha kui uut katsetada.

Päikesest elektri tootmisel aitas palju kaasa ka Energiapartner OÜ kaasamine. Nimelt tegid nemad investeeringu paneelidesse ja müüvad nüüdrohelist energiat hoone rentnikele.

Energiapartner OÜ tegevjuhi Mikk Saare sõnul üritavad nad Eestis kopeerida mujal maailmas toimivat lahendust, seni on see õnnestunud üks kord ja kui hästi läheb, on peagi käivitumas ka teisi projekte, läbirääkimised käivad ja hooned, mille katusele ja fassaadile peaks paneelid tulema, kerkivad. “Turul nõudlust on, küsitakse. Päikeseenergeetika kogub Eestis hoogu, siiski kindlust suurt pole, kuna tasuvusaeg on pikk – 10 aastat – ja kõik ei taha sellesse ise investeerida, kuid soovivad hüvesid, nagu roheline energia, kasutada,” selgitas Saar.

Energiapartner tutvub hoonega, arvutab välja investeeringu ja oodatud tootluse. Saare sõnul on pikas plaanis oodatud tulem ühtlane, mistõttu on hea riske hajutada. Ärihoonetes tarbitakse tihti kõik toodetud elekter ära ja võrku müümiseks jääb vähe alles, seetõttu ei karda ta ka elektrinõudluse puudust.

Mikrotootja nõuded lihtsamad. Ka Saare hinnangul on mikrotootjana ehk kuni 11 kW tootmisvõimsusega elektritootjana liitumine lihtne. “Kuni 50 paneeli on lihtne, edasi on keerulisem. On jäänud nõudeid, mida vaid suured tuulepargid saavad täita, kuid eks võrguettevõtted korrigeerivad neid. Mikrotootjate nõudeid on juba mõistlikumaks muudetud,” lisas Saar.

Elektrit toodab ka Iisaku looduskeskuse uus hoone. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse sõnul on keskkonnaameti Iisaku looduskeskuse üks suur tugevus see, et hoone on algusest peale kavandatud energiasäästlikkuse põhimõtetel toimivana. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel oli võimalik ehitada endine metskonnahoone ümber keskuseks, mis ühelt poolt võimaldab nii energiat säästa kui ka päikeseja tuuleenergiaabil energiat ise toota. “Kuna tegemist on keskkonnaharidusliku asutusega, on meie jaoks väga oluline, et kõigil huvilistel on võimalik päikesejatuuleenergia abil elektri tootmisega ise tutvust teha ning protsessi kohta lisainfot saada. Huvi teema vastu on suur ning hiljuti tunnustas Eesti Kodukaunistamise Ühendus looduskeskust energiasäästliku mõtteviisi edendamise eest kogukonnas.”

Keskkonnaameti kogemus elektri mikrotootjana on praegu veel lühiajaline, kuna varem oli keskus hanketingimuste tõttu seotud teenusepakkujaga, kellel ei olnud õigust elektrit ise sisse osta. “Viimastel kuudel on aga uute hankelepingu tingimuste alusel võimalik keskusel kui mikrotootjal ka elektrit tagasi müüa. Selle alusel toimub teenusepakkujaga ka tagasiarveldus. Kuigi kogemus on veel napp, on näha, et talvekuudel vähenesid tagasimüügi abil keskuse elektriarved 13% võrra. Kuna päevad on pikenemas ja suvi saabumas, siis tuleb arve vähenemisele lähikuudel loodetavasti lisa ka päikesepaneelidega elektri tootmisest,” lisas Kosenkranius.

Pisitootjal rohkem tõestamist. Energogen OÜ tegevjuhi Martin Lalli sõnul on mikrotootjate puhul asi lihtsam, tehakse liitumistaotlus Elektrilevisse, sealt väljastatakse liitumispakkumine, mis sisaldab eeldatavat liitumise maksumust – 300-1000 eurot, sõltuvalt olemasoleva liitumispunkti olemusest – ningliitumislepingut. Allkirjastatakse liitumisleping, tasutakse Elektrilevile liitumismaksumusest pool ehk esimene osamakse, ehitatakse tootmisjaam, tehakse kontrollmõõdistused, esitatakse teostusdokumendid ning nõuetekohasuse tunnistus Elektrilevile, mille järel saadab Elektril evi vastu võrgulepingu. Allkirjastatakse võrguleping ning sõlmitakse elektrimüüjaga elektri ostumüügileping ning alates võrgulepingu sõlmimise kuupäevast võib jaama käima panna, vuristas ta.

“Pisitootjatega on asi natuke keerulisem. Lisaks on tarvis kohalikust omavalitsusest
projekteerimistingimusi ning keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse otsust ja seda enne liitumistaotluse esitamist,” selgitas ta. Samuti on tarvis koostada põhjalik tootmisseadme elektriosa projekt, mis tuleb kooskõlastada Elektrileviga. Ülejäänud sammud on samad.

Arvestama peab ajakuluga. See tuleneb Elektrilevi protsesside kiirusest, kohaliku omavalitsuse otsuste langetamise kiirusest jne. “Üldiselt võib öelda, et kuni 11 kW jaama võrku lülitamiseni kulub protsessi alustamisest umbes 2 kuud, suuremate jaamade puhul 3-6 kuud,” ütles Lall.

Lall sõnas, et raha saab tootmise eest vastavalt elektrimüüjaga kokkulepitud hinnale (tavaliselt börsihind miinus kokkulepitud marginaal 0,18-0,25 senti), lisaks taastuvenergia toetus, mis on 5,37 senti iga võrku müüdud saldeeritud kWh kohta.

“Elektritootmise püstipaneku juures on ehk keeruline see paberimajanduse osa -elektrijaama ehitus on lihtne ning vilunud tegijad paigaldavad ja seadistavad jaama töökorda paari päevaga,” julgustas Lall.

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammiste hinnangul pole liitumisprotsess ning taastuvenergia toetuse taotlemine piisavalt selge, samas võrreldes 2012. aastaga, mil mikrotootmisega alustati, on liitumine läinud lihtsamaks.

Taastuvenergia toetusega seonduvat tuleks tema sõnul lihtsustada. Näiteks tuleks kaotada väiketootjatele saldeeritud koguselt toetuse maksmine. Saldeerimine tähendab, et iga tunni üldvõrku müüdud elektrienergia kogusest lahutatakse samal tunnil üldvõrgust ostetud elektrienergia kogus.

Tasub teada

Kui ettevõte soovib tootmisest ülejäävat taastuvelektrit võrku müüa, mida selleks tegema peab?
Võrku müümise esimene eeldus on, et olete edukalt liitunud jaotusvõrguga ning sõlminud kõik vajalikud lepingud.

Kui jaotusvõrguga on liitutud, siis tuleb valida elektrimüüja, kellelt ostate elektrit siis, kui teil enda toodetud energiast ei piisa, ning kelle kaudu müüte turule elektrit siis, kui teil tekib ülejääk. Pakkumised tuleks võtta võimalikult paljudelt müüjatelt. Silmas tuleb pidada, et mitte kõik elektrimüüjad ei osta mikrotootjatelt elektrit. Kui te elektrimüügi lepingut ei sõlmi, läheb ülejääv elekter nö tasuta võrku.

Kui elektrimüügi leping on olemas, tuleks teha avaldus Eleringile taastuvenergia toetuse saamiseks. Info andmetest, mida Elering nõuab, on olemas nende kodulehel. Juhul, kui jätate avalduse tegemata, ei maksta teile ka taastuvenergia toetust. Oluline on mainida, et toetust makstakse ainult võrku mineva saldeeritud koguse pealt.

Kui taastuvenergia toetuse avaldus tehtud, siis oletegi teinud vajalikud sammud, et elektrit võrku müüa (ja sellest ka ise tulu saada). Toetuse saamiseks tuleb iga kuu Eleringile teada anda oma võrku läinud saldeeritud kWhde summa.
Pane tähele

Liitumine mikrotootjale

Kui olete otsustanud oma kodumajapidamise elektritarbimise katteks hakata tootma taastuvatest energiaallikatest elektrit, on üks võimalus paigaldada oma majale näiteks päikesepaneelid või rajada elektrituulik. Selletaolist väikesemahulist elektritootmist nimetame mikrotootmiseks. Mikrotootmisseadmeks kvalifitseerub ühefaasiline tootmisseade, mille nimivõimsus on kuni 3,68 kW, või kolmefaasiline tootmisseade, mille nimivõimsus on kuni 11 kW.

Vaja on liituda elektrivõrguga kui mikrotootja. Liitumisleping sõlmitakse kinnistu omanikuga. Kaasomandi korral on vajalik kaasomaniku kirjalik nõusolek. Kui soovite liituda mikrotootjana kortervõi ridaelamus, tuleb taotlusele lisada korteriühistu või kõigi kaasomanike kirjalik nõusolek. Tallinna vanapinge piirkonnas mikrotootmisseadmeid ei liideta. Mikrotootja liitumise eelduseks on olemasolev võrguühendus ning kehtiv võrguleping. Mikrotootja liitumine võib aega võtta kuni kaks kuud. Kui elektrivõrgus on vaja teha ümberehitusi, võtab liitumine aega oluliselt rohkem.

Liitumine sammsammult

1 Enne taotluse esitamist konsulteeri ehitusala spetsialistidega ja/või kohaliku omavalitsuse esindajatega, et veenduda soovitud mikrotootmisseadme püstitamise võimalikkuses. Samuti tuleks veenduda, et täidetud on kõik ehitusseadusest tulenevad eeltingimused ja nõuded ehitise püstitamiseks.

2 Liitumistasu eeldatava suuruse ja tehniliste tingimuste saamiseks esitage liitumistaotlus. Taotlusele on vaja lisada volikiri või dokumendid, mis kinnitavad, et liitujal on õiguslik alus kasutada kinnistut või ehitist.

3 Liitumistaotlusele teeb võrguettevõte kulupõhise lepingupakkumise. Mikrotootja liitumispakkumine sisaldab kõiki kulusid, mis tuleb teha mõõtmeseadmete paigaldamiseks ning elektrivõrgu ümberehitamiseks. Liitumistasu korrigeeritakse pärast ehitustöid viimase osamaksega ehk kulud võivad suureneda või väheneda, võrreldes lepingupakkumises toodud hinnaga.

4 Kui on lõpetatud kõik ehitus-, seadistusja muud elektritööd, täidetud liitumistingimused, tasutud kõik liitumistasu arved ning esitatud vajalikud dokumendid, sõlmitakse võrguleping.

Võrgulepingut on vaja, et võimaldada võrguühendust, sh elektrienergia edastamiseks ning mõõtmiseks. Mikrotootmisseadme võib lülitada võrguga paralleeltöösse alles pärast seda, kui mõlemad osapooled on võrgulepingu allkirjastanud.

5 Elektrienergia ostmiseks ja müümiseks tuleb sõlmida elektrileping elektrimüüjaga.

Esitatavad dokumendid

Elektritöö teostaja koostatud lõplikult väljaehitatud elektripaigaldise elektriline teostusjoonis või -skeem tootmisseadmest kuni võrguettevõtja liitumispunktini. Näidatud peavad olema tootmisseadmed koos abiseadmetega (mark, nimivõimsus, tüüp), ühendusliinide kaablid (mark, ristlõige, pikkus), kaitseaparaadid (tüüp, nimivool) ja tarbimise jaotusharud. Mikrotootmisseadme kaitsesätete seadistamise protokoll. Teatis elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta koos nõuetekohasuse tunnistuse koopiaga. Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse väljastab elektritööde tegija pärast tehnilise kontrolli tegemist.

Tehnilist kontrolli saate tellida ettevõttelt, kellel on majandustegevuse registri andmetel õigus seda teha.

ALLIKAS: ELEKTRILEVI

Kommentaar

Väiketootjatele on tehtud lihtsustusi
RASMUS RUUDA
majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja
Seadusandja ei sea praegu alternatiivenergia müümisele elektrivõrku täiendavaid piiranguid. Samas on oluline, et nii nagu kõik teised tootjad, peavad ka väikesed elektritootjad täitma võrgueeskirja nõudeid, mis kindlustavad, et elektri tootmine ei ohustaks elektrivõrku ning teistele (piirnevate)elektritarbijatele tarnitud elektrienergia kvaliteeti. Samas on väiksematele tootjatele seadmete võrku lülitamiseks loodud rida lihtsustusi, seda nii seadusandlikult kui ka võrguettevõtjate endi poolt. Selle tunnistuseks on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud väiketootjate hulk elektrivõrgus.

Majandusministeerium kindlasti tervitab selliseid arenguid. Juhul, kui alternatiivenergia on toodetud taastuvast energiaallikast, on elektri tootjal võrku antud elektrienergia eest õigus küsida põhivõrguettevõtjatelt (Elering) seaduses ette nähtud toetust. Toetus kindlasti lühendab väikeste taastuvenergia seadmete tasuvusaega ning on motivaator väikeenergiatootmisega tegelemiseks.

Elektrienergia müügiks teisele tarbijale on vaja tegevusluba. Seega on tarbijast tootjal kõige kergem müüa oma toodang mõnele edasimüüjale (nt Elektrum), kes siis selle ise lõpptarbijale müüb.

Suurte kuludega kimpus korteriühistud tahavad elektrit tootma hakata

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 22, 2015

Eesti Päevaleht, 22.04.2015

Eestis alustab tööd kümme energiaühistut. Näiteks Tallinnas Sõpruse puiesteel asuvas üheksakorruselises elumajas kavatseb korteriühistu kasutusele võtta päikesepaneelid, mis peaksid tootma maja üldelektri ja elanike kulusid sellega vähendama. Korteriühistu esimehe Anvar Kima sõnul on plaan hakata suveperioodil üle jäänud soojusenergiat ka tagasi müüma. „Ühest küljest on see rahaline võit inimeste jaoks, aga teisest küljest jällegi on igasugune taastuv energia palju ökoloogilisem,” rääkis Kima.

Ka Hiiumaal antakse samalaadsele projektile viimast lihvi ja peagi peaks Hiiu vallas ideaalis ligi 100 korterelamut hakkama ise endale soojusenergiat tootma.

Mets soojuseks

Hiiu valla energiaühistu üks eestvedajaid, kohaliku volikogu esimees Jaanus Valk on väga optimistlik. Tema sõnul saab sellega kulude pealt kõvasti kokku hoida ja luua uusi töökohti. Neid peaks Hiiumaale juurde tekkima vähemalt kümme. „See on väga muljetavaldav, kui me räägime lokaalsest energiatootmisest suures kontekstis. Perspektiivi sellel on,” rääkis Valk.

Soojusenergia tootmine ise on lihtne. Kuna metsa Hiiumaal jagub, siis otsustati teiste taastuva energia liikide kõrval just selle kasuks. Puidust valmistatakse pelletid ehk saepuru­graanulid, millega hakataksegi kütma. Selleks saab luua nii lokaalseid küttesüsteeme kui ka kaugküttejaamu. Toetava energiaallikana kavatsetakse siiski kasutada ka päikest.

Tulevikus ei välista Valk ka võimalust samade majapidamiste tarbeks kütte kõrval ka kohapeal elektrit tootma hakata. „Viie aasta perspektiivis olen väga optimistlik, et see juba mujal maailmas toimiv süsteem hakkab toimima ka siin. Kui sa ikka ise tunnetad, et sinust sõltub kütte hind, siis motivatsiooni jagub,” rääkis Valk. Süsteem hakkab tema sõnul toimima omavalitsuse, ettevõtjate ja ühistute koostööst. Ka rahastus tahetakse projektile saada just nende panusest, pool summast loodetakse saada taastuva energia toetustest. Suurim kulude kokkuhoid tuleb tänu lokaalsele tootmisele ja transpordikulude kadumisele.

Arengufond avas eelmisel nädalal veebipõhise infokeskkonna ja tööriistakastina toimiva kalkulaatori, kuhu energiatarbimise infot sisestades saab teada, kas ja kui mõistlik on konkreetses Eestimaa piirkonnas energiaühistu loomine ja kui palju on ise tootes võimalik kokku hoida. Seejuures arvestatakse nii praeguseid majandusolusid kui ka ettevõtmise tuleviku tasuvust. Antakse ka soovitusi, milliseid ressursse võiks kasutada.

Seadusi tuleb muuta

Arengufondi energiaühistute programmi juhi Kristiina Sipelga sõnul on energiaühistute algatamise peamine motivaator elektrihinna tõus ja suur küttekulu, mis pole inimestele jõukohane. Selleks et üha rohkem ühistuid, kohalikke omavalitsusi ja ettevõtteid motiveerida energiaühistu algatamisele mõtlema, on loodud veebipõhine nõustamine ja ellu kutsutud kümmet energiaühistu pilootprojekti hõlmav mentorprogramm, mille ülesanne on Sipelga sõnul aidata energiaühistutel tegutsema hakata. „Programmi käigus saavad kümme osalevat kogukonda tuge ja teadmisi energiaühistute loomiseks olulistes valdkondades nagu tehnoloogiad, finantseerimine, kogukonna kaasamine, et võimaluse korral käesoleva aasta lõpuks energiaühistuna toimima hakata,” rääkis ta.

Energiaühistute edulugu seisab puuduliku seadusandluse taga. Erinevalt osaühingust või aktsiaseltsist ei ole energiaühistutel praegu justkui õigust energiat toota. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on juba tehtud seadusemuudatuse ettepanek, et energiaühistutele ei kehtiks miinimumkapitali ega tegevusloa nõue. Ka värskesse koalitsioonileppesse on kirja pandud, et energiaühistute toimimiseks on vaja luua seadusandlikud eeldused.

Tahate hakata tootma ise energiat? Siis on see infovärav teile!

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 22, 2015

Õhtuleht, 22.04.2015

Eesti Arengufond käivitas energiaühistute infovärava www.energiayhistud.ee, mis vahendab infot kogukondliku tootmise algatamiseks ja toimimiseks. Veebikeskkond on üks tööriist Energiaühistute Programmist, mille eesmärk on kaasa aidata energiaühistute tekkele Eestis.

Energiayhistud.ee annab tööriistad nii energiaühistut luua soovivale kogukonnale kui ka energiaühistu loomisega seotud partneritele (ametnik, rahastaja, ettevõtja). Lisaks on veebilehe eesmärk teavitada avalikkust energiaühistu loomise võimalustest ning motiveerida kogukonnapõhist energiatootmist.

Lehelt leiab viiteid uuringutele ja analüüsidele, näiteid toimivatest energiaühistutest teistes riikides, infot rahastusvõimaluste ja tehnoloogiate kohta. Lisaks saab veebis jälgida ka Eestis käima lükatud 10 reaalse energiaühistu algatuse arenguteed. Infoväravas on olemas vajalikud tööriistad, mis aitavad energiaühistu loomisel toimimismudelit läbi mõelda: kalkulaator, ressursside andmepank, interaktiivne juhend ja rahastusplatvorm.

Näiteks sisestades kalkulaatorisse kogukonna tänase energiatarbimise saab teada, kas ja kui mõistlik mingis konkreetses Eestimaa piirkonnas tänaseid majandusolusid arvestades ja tuleviku tasuvust planeerides kogukondliku tootmise algatamine võiks olla ning milliseid tehnoloogiaid selle jaoks tasuks kaaluda.

Arengufondi energiaühistute programmi juht Kristiina Sipelgas leiab, et energiaühistute juhitav energiatootmine on täna aktuaalne kogu Euroopas. “Arvestades energiamajanduse pikaajalisi tulevikutrende, tehnoloogiate arengut ning Eesti sotsiaal- ja regionaalpoliitilist olukorda, võiks kohalik kogukonnapõhine energiatootmine olla üheks võimalikuks alternatiiviks tänasele energiamajanduse korraldusele,” leiab Sipelgas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppimani arvates omab energiaühistu loomine positiivset mõju Eesti energiamajandusele. “Energiaühistute loomine kätkeb endas nii elamute ja avalike hoonete energiatõhusust kui soojamajandust,” sõnas Leppiman. “Lisaks annab energia väiketootmine võimaluse riikliku energiajulgeoleku tagamiseks rohujuure tasandil,” lisas Leppiman.

Energiaühistu on oma olemuselt ühistegevus, mille algatajaks on kogukond ning mille peamiseks tegevuseks on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust järgmistel eesmärkidel: omatarbe katmine, kulude vähendamine ja parema elukeskkonna loomine.

Eesti Arengufond on energiaühistute loomiseks käivitanud Energiaühistute Programmi, mille abil aidatakse kaasa energiaühistute loomisele läbi nõustamistegevuse, koostöö korraldamise ning info jagamise. Lisaks loodud veebilehele tegeleb Arengufond ka mentorlusega, mille raames nõustatakse energiaühistute algatusi ning selgitatakse välja võimalikud energiaühistute toimimise mudelid Eestis, et selle baasilt edasiste strateegiliste otsuste vastu võtmiseks sisend anda ja nii avaliku kui ka erasektori rahastust kaasata.

Eesti Arengufond avas energiaühistute veebilehe, mis jagab praktilist infot energiaühistu loomiseks

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 20, 2015

Bioneer.ee, 20.04.2015

Eesti Abrengufond käivitas täna energiaühistute infovärava www.energiayhistud.ee, mis vahendab infot kogukondliku tootmise algatamiseks ja toimimiseks. Veebikeskkond on üks tööriist Energiaühistute Programmist, mille eesmärk on kaasa aidata energiaühistute tekkele Eestis.

Energiayhistud.ee annab tööriistad nii energiaühistut luua soovivale kogukonnale kui ka energiaühistu loomisega seotud partneritele (ametnik, rahastaja, ettevõtja). Lisaks on veebilehe eesmärk teavitada avalikkust energiaühistu loomise võimalustest ning motiveerida kogukonnapõhist energiatootmist.

Lehelt leiab viiteid uuringutele ja analüüsidele, näiteid toimivatest energiaühistutest teistes riikides, infot rahastusvõimaluste ja tehnoloogiate kohta. Lisaks saab veebis jälgida ka Eestis käima lükatud 10 reaalse energiaühistu algatuse arenguteed. Infoväravas on olemas vajalikud tööriistad, mis aitavad energiaühistu loomisel toimimismudelit läbi mõelda: kalkulaator, ressursside andmepank, interaktiivne juhend ja rahastusplatvorm.

Näiteks sisestades kalkulaatorisse kogukonna tänase energiatarbimise saab teada, kas ja kui mõistlik mingis konkreetses Eestimaa piirkonnas tänaseid majandusolusid arvestades ja tuleviku tasuvust planeerides kogukondliku tootmise algatamine võiks olla ning milliseid tehnoloogiaid selle jaoks tasuks kaaluda.

Arengufondi energiaühistute programmi juht Kristiina Sipelgas leiab, et energiaühistute juhitav energiatootmine on täna aktuaalne kogu Euroopas. “Arvestades energiamajanduse pikaajalisi tulevikutrende, tehnoloogiate arengut ning Eesti sotsiaal- ja regionaalpoliitilist olukorda, võiks kohalik kogukonnapõhine energiatootmine olla üheks võimalikuks alternatiiviks tänasele energiamajanduse korraldusele,” leiab Sipelgas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppimani arvates omab energiaühistu loomine positiivset mõju Eesti energiamajandusele. “Energiaühistute loomine kätkeb endas nii elamute ja avalike hoonete energiatõhusust kui soojamajandust,“ sõnas Leppiman. “Lisaks annab energia väiketootmine võimaluse riikliku energiajulgeoleku tagamiseks rohujuure tasandil,” lisas Leppiman.

Energiaühistu on oma olemuselt ühistegevus, mille algatajaks on kogukond ning mille peamiseks tegevuseks on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja soojust järgmistel eesmärkidel: omatarbe katmine, kulude vähendamine ja parema elukeskkonna loomine.

Eesti Arengufond on energiaühistute loomiseks käivitanud Energiaühistute Programmi, mille abil aidatakse kaasa energiaühistute loomisele läbi nõustamistegevuse, koostöö korraldamise ning info jagamise. Lisaks loodud veebilehele tegeleb Arengufond ka mentorlusega, mille raames nõustatakse energiaühistute algatusi ning selgitatakse välja võimalikud energiaühistute toimimise mudelid Eestis, et selle baasilt edasiste strateegiliste otsuste vastu võtmiseks sisend anda ja nii avaliku kui ka erasektori rahastust kaasata.

Andrus Karnau: roheline valitsus

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia, Väiketuulikudaprill 17, 2015

Postimees, 17.04.2015

Kuigi teoorias on kütuseaktsiis keskkonna- ega energiapoliitika vahend, siis praegu kasutab valitsus seda vaid riigikassa täitmiseks. Seetõttu mõjuvad ka peaminister Taavi Rõivase sõnad Eesti Päevalehele antud intervjuus, et maainimesed ostku säästlikum auto, mõnitamisena. Ometi on Rõivasel ses osas õigus, et tarbimismaksude suurendamist on Reformierakond lubanud. Kes valis? Ise valisime.

Lähiaastail peab ka Eesti hakkama bensiini segama biolisandiga, et täita Euroopa Liidu nõudeid. Valitsusliit lubab seda ka oma tegevusprogrammis. Eesti autopark on vana. Ei ole raske ära arvata, milline pahameel puhkeb, kui autoomanikud avastavad, et moodne segatud kütus ei sobi nende auto mootorile. Selle vastu aitab küll peaministri äsjane soovitus, aga nagu selgus, ei ole valijad valmis oma autoparki uuendama. 500–600-eurose brutopalgaga on see ka võimatu.

Milline on uue valitsuse energiapoliitika? Rõivase teine valitsus on roheline, toonitades igal sammul kodumaist taastuvenergiat. Valitsus seab väga ambitsioonikad taastuvenergia kasutamise eesmärgid. Pool elektrist tuleks toota 2030. aastaks taastuvaist allikaist, 80 protsenti toasoojast peab tulema biokütusest. Sellest pole aga sõnagi, kuidas seda teha kavatsetakse. Suures mahus taastuvelektri tootmiseks oleks vaja ehitada ka suurituuleparke. Narva põlevkivijaamades peaks hakkama taas põletama puitu. Tallinn vajaks paari hakkpuidukatlamaja. Ilmselt eeldavad ettevõtjad, et riik peaks neid nende investeeringute tegemisel toetama. Raha tuleks jällegi maksumaksjalt.

Veelgi keerukam on eesmärk, et Eesti peab energiakandjaid importivast maast saama energiakandjaid eksportivaks riigiks. Valitsusliidu lepingus jätkub mõistatamisainet. Mida see tähendab? Maagaasist ning bensiinist ja diislikütusest täielikku loobumist? Viimast saaks küll toota põlevkivist, aga jällegi on valitsus seadnud eemärgi, millest avalikkus pole kuulnudki. Rääkimata sellest, et kas oleme valmis kõikide nende eesmärkide täitmise eest maksma.

Valitsusliit lubab arendada gaasitaristut (ülekandetrassid, LNG terminalid). Millegipärast ei leia programmist punkti, mis lubaks arendada Balti riikide gaasiturgu. Sel ajal kui me vaidlemise soomlastega, ehitasid leedukad LNG terminali. Suur tükk kohalikust gaasitarbimisest tuleb sealt. Nüüd oleks vaja arendada gaasiturgu, aga millegipärast räägib valitsusliit vaid betoonist ja terasest.

2025 tahab valitsus meie elektrivõrgu lahutada Venemaast. See on kindel lubadus. Jällegi, ülikulukas eesmärk, mis seni on olnud pigem paari poliitiku soovunelm. Nüüd on see valitsuse ametlik poliitika.

Tähelepanuväärsed on koalitsioonilepingus punktid, mida seal enam pole. Mullu kevadel võimule tulnud Rõivase esimene valitsus lubas Eesti Energia tükeldada. Seda valitsemisprogrammis enam pole. Mis muidugi ei tähenda, et see mõte oleks maha maetud. Valitsemisprogramm lubab analüüsida riigifirmade omanikupoliitikat. Samuti pole valitsus öelnud, mida teha taastuvenergia toetustega. Praegune rohelise elektri toetusskeem on Eestis kehtinud kaheksa aastat. Kõik katsed seda muuta on liiva jooksnud. Valitsusliidu programm ütleb napisõnaliselt, et taastuvenergia sektori arendamine peab käima tarbijatele säästlikul viisil. Mida see tähendab?

Üks konkreetne lubadus selles valdkonnas on veel. Valitsusliit lubab mikrotootjatele maksta taastuvenergiatoetust kogu võrku antud elektri eest. Seegi on olnud varem suur tüliõun IRLi ja mõne Reformierakonna poliitiku vahel ning puudutab üsna väikse ringi ettevõtjate huve.

Valitsus on meil rohelisest rohelisem. Iseasi, kas valijad seda vaatekohta jagavad. Võib-olla pole nad sellest arugi saanud.

Elektri turuhind langes märtsis elektribörsi ajaloo madalaimale tasemele

Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 9, 2015

E24, 09.04.2015

Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Eesti hinnapiirkonna hind langes märtsis 9,3 protsenti 30,31 euroni megavatt-tunnist, hinnapiirkonna käivitamisest saadik madalaimale tasemele.

Samuti olid võrguhalduri Eleringi teatel kõigi aegade madalaimad Läti ja Leedu kuu keskmised börsihinnad.

Eesti ja Soome piirkonna hinnad erinesid märtsikuus 14 protsendil tundidest, mida on enam, kui eelnevatel kuudel. Muutuse taga on Eleringi teatel peamiselt elektri tootmismahu vähenemine Eestis, mille tõttu Baltimaade impordinõudlus ületas varasemast tihedamini ülekandevõimsuse suunal Soomest Eestisse.

NPS Soome keskmine hind märtsis oli 29,42 eurot megavatt-tunni kohta. Hind langes veebruariga võrreldes 11,3 protsenti.

Märtsis langes NPS keskmine süsteemihind 12,8 protsenti 25,34 euroni megavatt-tunnist. Enim, 18,3 protsenti, langes hind NPS süsteemis Lätis ja Leedus, kus keskmine hind oli 32,22 eurot megavatt-tunnist.

NPS süsteemi madalaimad hinnad fikseeriti Taanis, kus 1. märtsil esines soodsate tuuleolude tulemusel taas kord negatiivseid hindu, kuni miinus 5,08 eurot megavatt-tunnist – ehk tarbijatele maksti nendel tundidel elektritarbimise eest peale.

Elektri tootmishinnale mõju omavad süsinikdioksiidi emissioonikvootidehinnad püsisid märtsis samal tasemel veebruariga, jäädes 6,41 ja 7,04 euro vahemikku tonni kohta, teatas Elering.

Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib elektrienergia aprillis maksta NPS Eesti hinnapiirkonnas keskmiselt 35,95 eurot ja kogu teises kvartalis keskmiselt 32,85 eurot megavatt-tunnist.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes