• Eesti

Tulevikus pole tarbija enam pelgalt maksja, vaid osaleb ka ise energiaturul

Eesti uudised, Energiakaubandusnovember 21, 2014

Postimees, 21.11.2014

Avatud energiaturg on toonud turule hulga uusi osalisi ja suurendanud konkurentsi, mis omakorda pakub ettevõtetele rohkem ärivõimalusi ning tarbijale läbipaistvamat hinda. Uued lahendused ja võimalused muudavad tarbija tulevikus maksjast aktiivseks osaliseks energiaturul, rääkis Eleringi strateegiajuht Kalle Kukk eile, 20. novembril toimunud Energia aastakonverentsil.

Kalle Kukk nentis, et tänu tänasele andmelaole ehk infosüsteemile, kuhu on koondatud kõik elektri müügi ja ülekandmisega seotud lepingud ning elektritarbimise mõõteandmed, on nutikaid ideid teenuste arendamiseks palju. Ent innovatiivsete lahenduste ja rakenduste kasutuselevõtmine oleneb eelkõige tarbija valmisolekust uusi teenuseid vastu võtta.

Energiakonverentsi ühe korraldaja, advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri ja energiaõiguse eksperdi Moonika Kukke sõnul on teenuste innovatsiooniks energiaturul vaja eelkõige kahte asja: teenuseosutajate ligipääsu andmetele ja energiaettevõtjate, IT-ettevõtjate ning teenuste sihtgruppide tihedat koostööd. “Regulatsioonid ei tohi olla ega saada sellele takistuseks,” lisas Moonika Kukke.

Eduka energiavaldkonnas tegutseva start-up’i, Codeborne juht Toomas Talts lisas, et see on väga vahva, et energiaturu avanedes on inimestel suurem valik, kuid alati tasub mõelda, kas midagi saaks veel paremini realiseerida. Talts tõi näiteks energiaturu avamisel paanikat tekitanud jutu börsihinnast, mida keegi ei saavat kontrollida, nii et keegi ei teadvat, milliseks elektrihinnad kujunevad. “Tegelikult oleks saanud tänase andmelao juba siis tööle panna ning kombineerides tarbimise täpse börsihinnaga oleks saanud tarbijad juba ette teada, kuidas elektrihind moodustub ning milliseks kujuneb. Selles suures segaduses oleks see klientidelt palju muret maha võtnud,” lisas Talts.

Taltsi sõnul saab pealtnäha pisikesi asju tehes pakkuda lõpptarbijale paremat teenust. “Innovatsioon ei tähenda, et kõik peaks olema lõpuni välja mõeldud, innovatsioon on ka katsetus teha uusi ja ägedaid asju. Mis siis, kui need ka kohe ei õnnestu,” lisas ta.

“Elekter on tarbekaup, millest on puudus siis, kui seda ei ole. Tarbekauba puhul ei saa me oodata tarbijate poolt liiga suurt nõudlust, kuigi inimeste elu saaks muuta palju mugavamaks. Näiteks kui küsin pangalt, kuhu mu raha kadus, antakse mulle detailne kontoväljavõte. Tark võrk võiks elektritarbimise kohta anda samasugused andmed nagu pank. Kuigi tarbijad ei oska seda küsida, võiks energiasektori turuosalised enda konkurentsis püsimiseks sellele ise mõelda.”

Energiakonverents toimus Tallinna Loodushariduskeskuses eile, 20. novembril 2014 advokaadibüroo GLIMSTEDT ja Äripäeva korraldamisel.

Eesti tootjad saavad nüüdsest elektri päritolutunnistustega rahvusvaheliselt kaubelda

Eesti uudised, Energiakaubandusnovember 15, 2014

BNS, 15.11.2014

Elering sai 26. septembril elektri päritolutunnistuste väljastajate ühenduse AIB (Association of Issuing Bodies) liikmeks, mis annab Eesti elektritootjatele võimaluse alustada riikidevahelist kauplemist elektri päritolutunnistustega.

Äsja lõppenud testid andsid kinnituse, et Eleringi päritolutunnistuste andmebaas ühildub AIB keskse elektroonilise registri ning teiste riikide sarnaste süsteemidega ning päritolutunnistusi on võimalik riikide vahel üle kanda. Seni sai nendega kaubelda üksnes Eesti sees.

“Taastuvenergia tootjatele on päritolutunnistuste müük välismaale täiendavaks tuluallikaks elektri müügist laekuva raha ja taastuvenergia toetuse kõrval,” kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Päritolutunnistuse puhul on tegemist elektroonilise dokumendiga, mis garanteerib, et üks megavatt-tund elektrienergiat on toodetud taastuvenergiast või tõhusa koostootmise režiimil. Dokumenti väljastatakse elektritootjatele nende taotluse põhjal vastavalt elektrituruseadusele ja lähtuvalt Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist. Päritolutunnistused annavad elektri tarbijale usaldusväärse ja pettuskindla kinnituse, et tarbitud elekter on toodetud taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil.

Suurbritannias baseeruva AIB liikmena on Eleringil võimalik väljastada päritolutunnistusi, millega saab hõlpsamalt kaubelda rahvusvaheliselt. AIB poolt hallatava päritolutunnistuste keskse elektroonilise registri (AIB Hub) kaudu saavad Eesti elektritootjad ja -kauplejad müüa oma päritolutunnistusi ühilduvusprobleemideta ülejäänud 16 AIB-ga liitunud riigis, sest eeskirjad ja nõuded kõigile liikmetele on standardiseeritud.

Lisainfot päritolutunnistuste ja AIB kohta saab Eleringi kodulehelt elering.ee/paritolutunnistused ja AIB kodulehelt www.aib-net.org.

Energiamajanduse arengukava reedab peataolekut

Eesti uudised, Energiakaubandusnovember 10, 2014

Äripäev, 10.11.2014

Kehtiv energiamajanduse rakenduskava vajab uuendamist. Ent tarvis on ka hinnata, kuhu oleme tänaseks jõudnud ja millised arengud on viimastel aastatel Eesti energiapoliitikat kujundanud, kirjutab advokaadibüroo Glimstedt partner, advokaat Moonika Kukke.

Möödunud viie aasta suurimaks arenguhüppeks võib pidada elektrituru täielikku avanemist 2013 alguses. Nüüdseks on suuremad kired vaibunud – Eleringi statistika põhjal on elektrimüüjate turuosad jaotunud suhteliselt stabiilselt ja uute müüjate turule sisenemisest pole juba pikalt midagi kuulda olnud. Elektritarbijate aktiivsus on küll Euroopa keskmisest müüjavahetusprotsendist madalam, kuid on säilitanud siiski stabiilse taseme. Tarbijad ei karda enam börsihinnaga lepinguid, usutakse turu toimimisse.

Toimiva elektrituru ja elektrimüüjate konkurentsi tekkimisel mängis olulist rolli ühinemine ühe maailma suurema elektribörsiga Nord Pool Spot 2010. Samal aastal leidis aset ka elektrimüüja Eesti Energia ja elektrisüsteemihalduri Elering omandiline eraldamine. Täna seisab samasisuliste suurte sammude ees gaasisüsteemihaldur EG Võrguteenus, mille omandiline lahutamine gaasimüüjatest on lõpule jõudmas. Energiapoliitika arengus on märkimisväärset osa mänginud taastuvenergia kiire areng ning selle  aasta alguses valminud Eesti ja Soome vaheline merekaabel Estlink 2, mis sisuliselt kaotas hinnaerinevused kahe riigi elektri börsihinna vahel.

Energiavaldkonna tulevikusuunad ja -lahendused koondatakse arengukavasse, mille eelnõu keskmesse on asetatud riik ja võrguettevõtjad. Energiamajanduse arengukava eelnõus antakse põhjalik ülevaade minevikust, hetkeolukorrast ja päevakajalistest küsimustest, kuid märkimisväärselt vähem tähelepanu pööratakse tulevikuvisioonidele ja -lahendustele. Plaani peamine eesmärk peaks olema näidata, kus Eesti soovibenergiamajandusega 2030. aastaks olla ja kaardistada selleks vajalikud sammud. Seda enam, et uus arengukava peaks hõlmama pikemat perioodi, vaadeldes lausa 2050. aasta perspektiivi.

Pärast elektrituru avanemist on gaasituru toimimasaamine üks Eesti energiapoliitika prioriteete, mis pakub väljakutseid nii ekspertidele kui ka uusi võimalusi otsivatele ettevõtjatele. Seda on rõhutanud ka riigijuhid, arengukava aga käsitleb gaasimajanduse osa võrreldes elektrivaldkonnaga põgusalt. Arengukava peataolek ilmestab ka hetkepoliitikat, kus ühelt poolt tehakse kõik selleks, et gaasiturg kaduvikku saata – aktsiisitõus, LNG terminali asukoha Soome kasuks loovutamine, gaasi ülekandevõrguettevõtja tegevusloa uuest aastast kehtetuks muutumise ignoreerimine ja varustuskindluse osas ebakindluse külvamine. Teisalt aga räägitakse tulihingeliselt regionaalse gaasituru vajadusest, Balticconnectori kiirest ehitamisest ja Leedu terminalist kui päästerõngast.

Moonika Kukke esineb 20.11 energiakonverentsil.

Viis tegevust, mis kaitsevad Eestit tulevikus Vene gaasikatkestuste korral

Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedseptember 7, 2014

07.09.2014, BNS (Eeti Taastuvenergia Koda)

Eesti impordib 100% soojusmajanduses kasutatavast gaasist Venemaalt. Meedias avaldatu põhjal ilmneb, et Eestil puudub kriisiolukordades maagaasi varustuskindlus ja vähemalt 55 000 elanikul Eestis puudub gaasivarustuse katkemisel alternatiivne küte. 55 000 inimest – see on Pärnu ja Rakvere elanike arv kokku. Isegi kui alternatiiv on reservkütuste nagu näiteks masuudi või põlevkiviõli näol olemas, siis ei ole kindel, kas reservkütuseid piisab ja milliseks kujuneb soojuse hind. Senistest energiapoliitilistest ja -majanduslikest lahendustest ei piisa, et tagada meie energiajulgeolek, mis toimiks ka kriisiolukordades. Vajame uusi lahendusi, mis mitmekesistaksid riigi energiaallikaid.

100% imporditud Vene gaas on praegu veel oluliseks allikaks Eesti soojusenergia tootmise jaoks. Ometigi on Taastuvenergia100 stsenaariumi kohaselt võimalik Eestis reaalselt toota kogu soojusenergia kohalikest taastuvatest energiallikatest, mille puhul oleks soojus tarbijatele soodsam kui Vene gaasist toodetud soojusenergia, investeeritaks kohalikku majandusse ning väheneks ka keskkonnasaaste. Need Eesti küttepiirkonnad, mis on juba valdavalt üle läinud biokütuste kasutamisele, suudavad juba praegu pakkuda tarbijatele ca 25-30% soodsamat soojusenergia hinda kui fossiilkütustepõhised kaugküttepiirkonnad.

1) Investeerimisstiimul kaugküttesektorile. Rakendada tuleb meetmeid, mis kiirendaksid investeeringuid kodumaistesse puhastesse energiatootmisviisidesse ja energiasäästumeetmetesse kaugküttesektoris. Kiiresti tuleks võtta vastu kaugküttesektori meetmete pakett, mis selgelt soodustaks kohalikele taastuvkütustele üleminekut. Näiteks kui kaugkütteettevõtte teeb investeeringu uude taastuvenergia tootmisvõimsusesse või energiasäästumeetmesse ja alandab sellega ühtlasi ka soojuse hinda, siis on tal võimalik Konkurentsiametist taotleda kõrgemat omakapitali tootlust.

2) Tugimeede asenduskütuseta tarbijatele. Tähelepanu tuleb suunata neile katlamajadele ja väiketarbijatele, kus täna sõltutakse ainult maagaasist ning asenduskütuse võimalus puudub. Läbi tugimeetmete tuleks neid ärgitada maagaasist loobuma ning energiasäästumeetmeid ja taastuvaid energiaallikaid kasutama. Analoogiks võiks olla riigi poolt ettevalmistatav õliküttest vabanemise meede.

3) Piirata uute gaasikatelde rajamist. Läbi kõrgema maksustamise ning administratiivsete piirangute tuleb vähem soodustada gaasivõimsuste rajamist ja seeläbi eelistada puhaste kohalike kütuste kasutamist.

4) Biokütustel põhinevate koostootmisjaamade rajamine. Asulates ja tööstusettevõtetes, kus on piisav soojuskoormus, tuleb lisaks katlamajadele rajada ka elektritootmise võimekus. Eestis oleks võimalik rajada veel lisaks ca 280 MW elektrilist võimstust koostootmisjaamades, mille soojuslik toodang moodustaks 44% Eesti kogu soojustarbimisest. Oluline on aga tagada Elektrituruseaduse ja alternatiivsete toetusmeetmete kombinatsioon ja investeerimiskindlus. Praegu riigi meetmete osas valitsev ebakindlus on viimasel kahel aastal peatanud investeeringud uutesse koostootmisjaamadesse.

5) Kasutada Euroopa raha ning eemaldada bürokraatlikud tõkked. Läbi alternatiivsete finantseerimismeetmete nagu EL struktuurivahendid, EL heitmekaubanduse tulud, taastuvenergia koostöömehhanismid ja bilansienergiasüsteem tuleb kiirendada hajutatud taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist ja energiasäästumeetmete rakendamist. Vähendada tuleb ka bürokraatlikke takistusi energiaühistute tegutsemiseks ning väikeenergeetika edendamiseks.

Lisaks on oluline ka, et me selles kõiges üksinda ei seisaks. Peame Euroopa Liidu tasandil jõuliselt seisma EL energiajulgeoleku parandamise eest ja iseäranis imporditavast gaasist sõltuvuse vähendamise eest, sealhulgas läbi energiasäästumeetmete ja taastuvenergia laialdasema kasutamise ning ambitsioonika 2030 a. kliima- ja energiapoliitika vastuvõtmise.

Taastuvate energiaallikate kasutamine tagab sõltumatuse ja varustuskindluse, mistõttu peaks Eesti juba praegu tegema kiireid otsuseid taastuvenergiapõhisema energiasüsteemi arendamiseks. Lisaks energiajulgeolekule toob see majandusarengu erinevatesse Eesti piirkondadesse, sest kasutades kohalikke energiaallikaid, investeerime me kohalikku majandusse, mitte ei vii raha riigist välja.

EstLink 2 hooldus kergitas juulis elektrihinda pea neljandiku võrra

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandusaugust 22, 2014

BNS, 22.08.2014

Elektri börsihind kerkis eelmisel kuul NPS Eesti hinnapiirkonnas 23,35 protsenti 44,17 euroni megavatt-tunni kohta, kuna Estlink 2 hooldus piiras Põhjamaade odavama energia mõju siinsele elektrihinnale.

NPS süsteemihind tõusis juulis juuniga võrreldes 13,22 protsenti ning hinnaks kujunes 28,52 eurot megavatt-tunni kohta. Soomes kerkis hind seejuures vaid 3,9 protsenti 36,81 euroni, teatas Elering.

Estlink 2 hooldusest hoolimata ühtis Eesti elektrihind Soome omaga 75 protsendil tundidest, samal ajal kui Lätiga vaid 36,7 protsendi tundidest ning hinnaerinevuseks Lätiga kujunes eelmisel kuul 13,17 eurot.

Taastuvenergia suhteliselt suurele osakaalu ja madalale tarbimistaseme tõttu on elektri hind olnud sellel aastal Põhjamaades suhteliselt madal ja Eesti-Soome ühenduste kaudu on see mõju ulatunud ka Eestisse ja teistesse Balti riikidesse. Kui eelmise aasta esimesel poolel oli Eestis hind 2,44 euro võrra kõrgem kui Soomes, siis tänavu esimesel poolaastal oli sama näitaja vaid 0,41 eurot.

Juulikuu jooksul olid Estlink 1 võimsusvood suunatud 696 tunnil Soomest Eestisse ja 48 tunnil Eestist Soome. Ühenduse võimsus oli täies ulatuses ära kasutatud 185 tunnil Soomest Eestisse ja ühel tunnil Eestist Soome.

Süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad juulikuus tõusid, jäädes 5,54–6,19 euro vahemikku tonni kohta. Eestisse imporditud maagaasi kuu keskmine hind oli juulis Eleringi hinnangul 30,93 eurot megavatt-tunni kohta.

Juunikuus toimunud limiteeritud PTR-ide oksjonil kujunes juuli PTR-ide hinnaks 15,37 eurot ning kuna tegelik hinneerinevus NPS Eesti ja Läti hinnapiirkonna vahel oli juulis 13,17 eurot, maksid PTR-ide omanikud süsteemihalduritele ligi 246 000 eurot. Kui eelnevatel kuudel andis turuosaliste prognooside alusel kujunenud PTR-ide hind nende ostjatele eelise, siis juulis kujunes elektri börsihindade tegelik erinevus PTR-ide hinnast mõnevõrra madalamaks.

Nasdaq OMX Commodities turul tehtud tehingute põhjal võib elektrienergia septembri hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas kujuneda 43,83 eurot megavatt-tunni kohta ning neljandas kvartalis 43,65 eurot megavatt-tunni kohta.

Taastuvenergia moodustas esimeses kvartalis 13,5 protsenti elektri kogutarbimisest

Energiakaubandusjuuli 24, 2014

Elering, 24.07.2014

Taastuvenergia moodustas selle aasta teises kvartalis Eestis elektrienergia kogutarbimisest 13,5 protsenti. Aasta tagasi oli taastuvenergia osakaal 12,2 protsenti tarbimisest. Elektrienergia tootmise arvestuses moodustas taastuvenergiast toodetud elekter tänavu teises kvartalis 11 protsenti. Loe edasi »

Juunis sai enim taastuvenergia toetust taas Fortum

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuli 18, 2014

BNS, 18.07.2014

Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi andmetel said juunis enim taastuvenergia toetust taas Fortumi kontserni kuuluvad ettevõtted, mille toetus oli kokku 1,4 miljonit eurot.

Kokku maksis Elering juunis taastuvenergiatoetusena välja 4,2 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusena 183 307 eurot. 2014. aasta viie esimese kuuga on taastuvenergia toetusteks makstud kokku 25 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusi 2,6 miljonit eurot.

Fortumi kontserni kuuluvad Anne Soojus AS ja Fortum Eesti AS said juunis toetust vastavalt 630 357 ja 758 252 eurot. Kuue esimese kuuga on kontserni ettevõtted toetuseks saanud 8,9 miljonit eurot.

Eesti Energia AS sai juunis toetuseks 412 493 eurot ja Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ 227 076 eurot. Kuue kuuga kokku on ettevõtted saanud toetuseks 6,8 miljonit eurot.

Nelja Energia tuulepargid said juunis toetust 844 686 eurot ja kuue kuu toetussumma on 7,4 miljonit eurot. Sealjuures läks Aseriaru tuulepargile juunis 124 594 eurot, Tooma tuulepargile 111 810 eurot ja Roheline Ring Tuulepargid OÜ 162 222 eurot.

Viru Nigula Tuulepark OÜ ühines Vanaküla Tuulepargiga ja nende uueks ärinimeks on nüüd VV Tuulepargid OÜ, mis sai juunis toetust 159 430 eurot. Pakri Tuulepark OÜ ühines Paldiski Tuulepark OÜ-ga ja ettevõtted tegutsevad edasi Pakri Tuulepargid OÜ nime all, mis sai juunis toetust 286 631 eurot.

Väo koostootmisjaama käitavale Tallinna Elektrijaamale maksti toetuseks 791 735 eurot ning kuue kuuga on ettevõte saanud 3,9 miljonit eurot.

Graanul Investi kontserni kuuluv Helme Energia OÜ sai juunis 226 526 eurot taastuvenergia toetust ning kue kuu toetussumma kokku on 1,3 miljonit eurot.

Tiit Vähi kontrollitavale AS-ile Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaama-ettevõte Sillamäe SEJ sai 112 296 eurot tõhusa koostootmise toetust ja tänavu on toetussumma kokku 601 010 eurot.

Elektri augusti tuletistehingute hind kerkis 42,25 eurole

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuli 14, 2014

BNS, 14.07.2014

Augusti Eesti hinnapiirkonna elektrienergia hind elektribörsi Nasdaq OMX Commodities tuletistehingute kauplemises oli esmaspäeval 42,25 eurot.

Nord Pool Spoti (NPS) elektribörsi augusti keskmine süsteemihind tähtpäevatehingute kauplemises tõusis 0,8 euro võrra 30,7 eurole megavatt-tunni kohta.

Eesti hinnapiirkonna augusti elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast püsis börsi erinevustehingute (CfD) noteeringu järgi 11,55 eurol megavatt-tunni kohta.

Soome hinnapiirkonna augusti elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast püsis erinevustehingute kauplemises 10,1 eurol megavatt-tunni kohta, mille järgi oleks augusti elektrienergia hinda piirkonnas võimalik fikseerida 40,8 eurole.

NPS-i septembri elektrienergia süsteemihind tähtpäevatehingute kauplemises tõusis 0,71 euro võrra 32,35 eurole megavatt-tunni kohta.

Eesti hinnapiirkonna septembri elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast püsis börsi erinevustehingute järgi 10,75 eurol megavatt-tunni kohta, mille järgi oleks septembri elektrienergia hinda piirkonnas võimalik fikseerida 43,1 eurole.

Soome hinnapiirkonna septembri elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast erinevustehingute kauplemises püsis 9,35 eurol megavatt-tunni kohta, mille järgi oleks septembri elektrienergia hinda piirkonnas võimalik fikseerida 41,7 eurole.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes