• Eesti

Elektri tootmine langes mullu 6%

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajaanuar 28, 2015

ERR, 28.01.2015

Möödunud aasta kokkuvõttes kasvas sisemaine elektritarbimine Eestis ühe protsendi võrra 8,1 teravatt-tunnini, elektritoodang moodustas 10,9 teravatt-tundi, mis on kuus protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.
Elektritoodangu vähenemine tulenes eeskätt Eesti elektrisüsteemi läbivate Põhjamaade transiitvoogude kasvust, mis vähendasid Eesti tootjate osalust lõunanaabrite puudujäägi katmisel.

Sellest hoolimata oli Eesti elektribilanss 2014. aastal tugevalt ekspordis – elektritootmine ületas tarbimist 34 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 2,78 teravatt-tundi.

Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti 2014. aastal taastuvenergiat 1,36 teravatt-tundi ehk 18 protsenti enam kui 2013. aastal.

Tootmine taastuvatest kerkis kõikide kütuste liikide seas, sh kasvas tootmine biomassist neljandiku võrra ja tuuleenergiast üheksa protsenti.

Elektritarbimine kasvas mullu protsendi ja tootmine langes 6 protsenti

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajaanuar 28, 2015

BNS, 28.01.2015

Möödunud aasta kokkuvõttes kasvas sisemaine elektritarbimine Eestis ühe protsendi võrra 8,1 teravatt-tunnini,elektritoodang moodustas 2014. aastal kokku 10,9 teravatt-tundi, mis on kuus protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Elektritarbimise kasvu tingis võrguhaldur Eleringi hinnangul 2013. aastaga võrreldes mõnevõrra jahedam sügis- ja talveperiood. Elektritoodangu vähenemine tulenes eeskätt Eesti elektrisüsteemi läbivate Põhjamaade transiitvoogude kasvust, mis vähendasid Eesti tootjate osalust lõunanaabrite puudujäägi katmisel.

Sellest hoolimata oli Eesti elektribilanss 2014. aastal tugevalt ekspordis – elektritootmine ületas tarbimist 34 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 2,78 teravatt-tundi, märkis Elering aasta ülevaates.

Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti 2014. aastal taastuvenergiat 1,36 teravatt-tundi ehk 18 protsenti enam kui 2013. aastal. Tootmine taastuvatest kerkis kõikide kütuste liikide seas, sealhulgas kasvas tootmine biomassist neljandiku võrra ja tuuleenergiast üheksa protsenti.

2014. aasta kokkuvõttes liikus elektrienergia kaubanduslik voog Eestist Lätti pärast päev-ette ja päevasisest kaubandust 99,8 protsendil tundidest. Eesti ja Soome vahelisi kaabelliine mööda liikus võimsusvoog Soomest Eestisse ligi 95 protsendil, Eestist Soome aga neljal protsendil ajast. Tundide osakaal, kus Eesti ja Soome vaheline kaubandus oli merekaablite avariiliste hooldustööde tõttu häiritud, moodustas kokku ühe protsendi.

Lätis vähenes elektritoodang aastases võrdluses 19 protsenti ja oli kokku 4,9 teravatt-tundi. Tootmise languses mängis olulist rolli kahanenud vee juurdevool. Seetõttu langes Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodang kolmandiku ulatuses. Sarnaselt kahanesid tootmismahud ka Riia koostootmisjaamades. Läti tarbimine langes 2013. aastaga võrreldes kahe protsendi võrra ja elektribilanss jäi 2,3 teravatt-tunniga defitsiiti. Läti siseturul kaeti tarbimine kodumaise toodanguga 69 protsendi ulatuses.

Leedus kahanes elektritoodang 2014. aastal 14 protsenti kolme teravatt-tunnini. Elektritarbimine kerkis seevastu kahe protsendi võrra, moodustades kokku 10,6 teravatt-tundi. Kodumaise toodangu osakaal Leedu elektritarbimisest oli möödunud aastal 28 protsenti. Ülejäänud osa imporditi enam-vähem võrdsetes osades Läti elektrisüsteemi kaudu ja kolmandatest riikidest.

Balti riikide tarbimismahud moodustasid 2014. aastal kokku 25,9 teravatt-tundi, mis jääb eelneva aastaga samasse suurusjärku. Kolme riigi summaarne elektritoodang langes aastases arvestuses 11 protsenti 18,8 teravatt-tunnini. Baltikumi summaarne elektribilansi puudujääk oli 2014. aastal 7,1 teravatt-tundi. Defitsiit kaeti hinnanguliselt 49 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ja 51 protsendiga kolmandatest riikidest.

Põhjamaade 2014. aasta elektritoodang kasvas eelnenud aastaga võrreldes kaks protsenti, moodustades kokku 387 teravatt-tundi. Toodang suurenes eeskätt tänu suurematele hüdroressursi kogustele. Elektritarbimine jäi Põhjamaades 2013. aastaga võrreldes samale tasemele. Põhjamaade summaarne elektribilanss oli kaheteistkümne kuu kokkuvõttes 11,6 teravatt-tunniga ülejäägis. Põhjamaade netoekspordist 31 protsenti liikus Baltikumi ja 69 protsenti Mandri-Euroopasse.

Detsembris oli Eesti elektri hind 97 protsenti ajast Soomega võrdne

Eesti uudised, Energiakaubandusjaanuar 27, 2015

BNS, 27.01.2015

Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) andmeil ühtisid elektri päev-ette börsihind Eestis ja Soomes detsembrikuus 97 protsendil tundidest.

Detsembrikuus kerkis NPS Eesti hinnapiirkonna hind 5,68 protsenti 37,42 euroni megavatt-tunni kohta, teatas võrguhaldur Elering.

Süsteemihind kasvas 6,03 protsenti ja oli 31,67 eurot. Soomes jäi elektri keskmine hind Eesti omast 0,29 euro võrra madalamaks, kuid Lätis ja Leedus oli hind 11,46 euro võrra kõrgem ja seal kujunes kuu keskmiseks börsihinnaks 48,87 eurot megavatt-tunni kohta.

Taanis esines jõulupühade eel mitmekümnel tunnil soodsate tuuleoludega seoses negatiivseid elektrihindu, kõige madalamaks hinnaks kujunes seejuures miinus 30,85 eurot megavatt-tunni kohta.

Elektri tootmishinda mõjutava süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad detsembrikuus tõusid, liikudes vahemikus 6,56-7,07 eurot tonni kohta.

Eesti turuosalised ostsid detsembrikuus 88 protsenti siseriikliku tarbimise katteks vajaminevast elektrienergiast börsilt. Toodetud elektrist müüdi börsi vahendusel 90 protsenti.

Nasdaq OMX Commodities turu viimasel kauplemispäeva finantstehingute põhjal kujuneks 2015. aasta jaanuarikuu elektrienergia hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 40,15 ja esimese kvartali keskmiseks hinnaks 42,52 eurot megavatt-tunni kohta.

Eesti ja Läti süsteemihaldurite müüdavaid hinnariski maandamise instrumente ehk limiteeritud PTR-e ostnud turuosalised teenisid detsembrikuu eest tulu üle 1,3 miljoni euro.

Elektrienergia keskmine hind Eestis langes mullu 12,8 protsenti

Eesti uudised, Energiakaubandusjaanuar 12, 2015

BNS, 12.01.2015

Eesti turupiirkonna 2014. aasta keskmiseks megavatt-tunni hinnaks kujunes 37,61 eurot, mis on 12,8 protsenti vähem kui 2013. aasta 43,14 eurot.

Elektrienergia odavnemise põhjuseks on suures osas merealuse kaabli Estlink 2 valmimine, kirjutab Eesti Energia energiaturu kokkuvõttes. 650-megavatise võimsusega merekaabli lisandumine senisele kaablile Estlink-1 tõstis Eesti ning Soome vahelise elektritransiidi mahu 1000 megavatini, tagades Balti riikidele senisest suurema ligipääsu Soomes ning Skandinaavias toodetud odavale hüdro- ja tuumaenergiale.

Eesti elektrituru suurem ühildumine Põhjamaade turuga tähendab ka seda, et siinse elektri hind sõltub senisest enam välistest mõjuritest. Neist olulisemad on siinjuures partnerriikide elektrijaamade ning ülekandetrasside töökindlus, Rootsi ja Norra hüdroelektrijaamade veereservuaaride tasemed, mis sõltuvad sademete hulgast, ning Skandinaavia ja Soome õhutemperatuurist tingitud elektrinõudlus. Määravad mõjurid on ka Nord Pool Spoti elektrisüsteemi kuuluvate tuulegeneraatorite tootlikkus, mis sõltub tuule kiirusest, ning NPS-i elektrikaubandus Saksamaaga.

Soomes langes möödunud aastal keskmine elektri börsihind 12,5 protsenti 36 euroni megavatt-tunni kohta. Lätis ja Leedus keskmine elektrienergia hindtõusis; vastavalt 3,6 protsenti 50,1 eurole ja 2,5 protsenti 50,1 euroni megavatt-tunni kohta.

Eesti elektritarbimine kasvas novembris aastaga neli protsenti

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiadetsember 30, 2014

BNS, 30.12.2014

Eesti elektritarbimine kerkis novembris aastaga neli protsenti 728 gigavatt-tunnini. Tarbimise kasvu põhjuseks võib pidada peamiselt madalamat õhutemperatuuri – ilmateenistuse andmetel oli tänavu novembris keskmine õhutemperatuur 2,3 kraadi, aasta tagasi samal ajal aga 4,8 kraadi, teatas Elering.

Elektritootmine vähenes aastaga kolm protsenti ja moodustas kokku 950 gigavatt-tundi. Elektritoodang vähenes ekspordi kahanemise tõttu. Novembrikuu kokkuvõttes kujunes Eesti netoekspordiks 222 gigavatt-tundi, mida on viiendiku võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Samuti vähenesid ka Eesti elektrisüsteemi läbivad transiitvood.

Elektritootmine taastuvatest allikatest kukkus möödunud aasta novembriga võrreldes 14 protsenti 109 gigavatt-tunnini. Enam kui poole võrra langes tootmine hüdroelektrijaamades ning ligi kolmandiku ulatuses tuuleelektrijaamades. Biomassist, biogaasist, jäätmetest toodetud taastuvenergia kogus kerkis samas seitse protsenti.

Tuuleelektrijaamade toodangu languse põhjuseks olid eelmise aastaga võrreldes kehvemad tuuleolud. Näiteks oli ilmateenistuse andmetel Pakri ja Virtsu mõõtepunktides ööpäeva keskmine tuulekiirus üheksa protsenti madalam kui aasta tagasi samal ajal. Taastuvenergia kattis eelmisel kuul 13,3 protsenti Eesti koguelektritarbimisest.

Lätis langes elektritoodang kuu kokkuvõttes mullusega võrreldes üheksa protsendi võrra 431 gigavatt-tunnini. Elektritarbimine kerkis samas ühe protsendi võrra ning elektribilansi puudujääk kasvas kolmandiku võrra 198 gigavatt-tunnini. Läti tootjad katsid 68 protsenti riigi tarbimisest, ülejäänud 32 protsenti vajaminevast elektrist imporditi Eesti elektrisüsteemi kaudu.

Leedus vähenes elektritootmine möödunud aasta novembriga võrreldes ühe protsenti võrra, moodustades kokku 218 gigavatt-tundi. Leeduelektritarbimine kasvas kuus protsenti ning elektribilansi puudujääk kerkis kaheksa protsenti 736 gigavatt-tunnini. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 23 protsenti. Elektribilansi defitsiit kaeti elektribörsi tarnete alusel 40 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu ja ülejäänud 60 protsenti imporditi kolmandatest riikidest.

Baltikumi elektribilansi puudujääk kasvas tänavu novembris 712 gigavatt-tunnini ning summaarne defitsiit moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest31 protsenti. Aasta tagasi samal ajal olid need arvud vastavalt 556 gigavatt-tundi ja 24 protsenti.

Põhjamaad tootsid selle aasta novembris kolm protsenti rohkem elektrienergiat kui mullu samal ajal. Norras oli toodang seitse ning Rootsis ja Soomes kolm protsenti suurem kui aasta tagasi. Kasvu toetas hüdroressursi hea kättesaadavus. Tarbimine kujunes Põhjamaades eelmisel kuul protsendi võrra madalamaks võrreldes aastatagusega. Põhjamaad eksportisid novembris elektrit 1,1 teravatt-tundi.

Eestlased tahavad targa elektrivõrgu lahenduse maailma viia

Eesti uudised, Energiakaubandusdetsember 19, 2014

BNS, 19.12.2014

Kolmapäeval valiti Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Mektorys 2014. aasta parimaks ärimudeliks targa elektrivõrgu lahendus Smart Load Solutions, meeskonna eesmärk on lahendus maailma viia.

Smart Load Solutionsi idee on panna elektritootjad tootma siis, kui elekter on kallis, ja tarbijad tarbima siis, kui elekter on odav.

Võitjatel on esimene prototüüp valmis ja töös, see on ühendatud ühe hüdrojaamaga, ütles TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse projektijuht Ken Veski BNS-ile. “Hetkel arendavad nad välja järgmist prototüüpi ja lähiaja plaan Eesti turul on pakkuda lahendusi hüdrojaamadele, millal elektrit toota, ja tööstustele, millal elektrit kulutada,” ütles Veski.

Smart Load Solutionsi meeskonna liige ja TTÜ doktorant Madis Uuemaa ütles, et projekt on plaanis maailma viia. “Põhimõtteliselt on elektrivõrkudel üle maailma samad probleemid, meie lahendus lahendab tipptunni tarbimise probleemi, alustaksime Nord Pool Spotiga, aga peale seda on plaanis maailma minna,” rääkis Uuemaa.

“Meie fookus on alguses tööstused ja väiksed elektritootjad, hiljem kindlasti ka kodumajapidamised,” lisas Uuemaa.

Uuemaa sõnul on laienemise esmane rahavajadus 160 000 eurot. “See on selleks, et laieneda teistesse tööstusharudesse. Edaspidi, et veelgi kiiremini kasvada, vajaksime lisaks kuni 650 000 eurot,” lisas ta.

Mektory, Tallinna ettevõtlusameti ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaasabil sõidavad võitjad 2015. aasta veebruaris Silicon Valley’sse Ameerika Ühendriikidesse, et kohtuda potentsiaalsete investoritega ning osaleda koolitusprogrammis.

Smart Load Solutionsi meeskond teeb Eestis koostööd ka Estfeediga ning Eesti Taastuvenergia Kojaga. “Estfeed pakub sellist võimalust, nagu Virtual Power Plant, ja läbi meie lahenduse võivad nii tarbijad kui ka tootjad selles osaleda,” ütles Uuemaa.

Uuemaa sõnul pole see kontseptsioon maailma uus, sellega pole lihtsalt kaugele jõutud. “Soomes on kaks ettevõtet, mis seda pakuvad, aga nende lahendus ei ole universaalne. See tähendab, et nad teevad küll hinnapakkumise mingile tööstusettevõttele, et optimeerime teil selle hinna eest ära, aga meie tahame luua universaalset süsteemi, kuhu kõik saavad oma seadmetega ühenduda,” selgitas Uuemaa.

Lisaks Madis Uuemaale kuuluvad võitjameeskonda TTÜ tootearendus ja tootmistehnika magistrant Märt Uuemaa, TTÜ elektroenergeetika doktor Priit Uuemaa ja tarkvaraarhitekt Allan Puusepp.

Finaali pääses 10 parimat ärimudelit, konkursile kvalifitseerus kokku 21 tööd.

Palo: aasta suurimad väljakutsed olid transpordis ja energeetikas

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiadetsember 15, 2014

BNS, 15.12.2014

Käesoleval aastal olid minister Urve Palo hinnangul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas suurimad väljakutsed transpordi ja energeetika valdkonnas.

Palo sõnul on transpordi valdkonnas täidetud eesmärkide nimekiri pikk, neist üks olulisemaid on eelmisel nädalal sõlmitud parvlaevade käitlusleping Tallinna Sadamaga – alates 2016. aasta oktoobrist korraldab mandri ja saarte vahelist praamiliiklust konkursi korras valitud ettevõte, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Transpordi valdkonnas tõi minister veel esile sügisel allkirjastatud Rail Balticu ühisettevõtte asutamislepingut Läti ja Leeduga ning seda, et trassivalikutega on liigutud edasi eskiislahenduste koostamise etappi. Lahendus on leitud Estonian Airi restruktureerimiseks uue investori kaasamisega.

Valitsuse tegevuskava seadis suured ülesanded energeetikas, millest enamik on tänaseks täidetud. Eesti ja Soome valitsused, arendajad ning Euroopa Komisjon allkirjastasid suvel teekaardi Eestit ja Soomet ühendava gaasitoru Balticconnectori arendamiseks, mis paneb paika vajalikud tööetapid ja ajakava. Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse projekt ja Balticconnectori uuringute taotlus said positiivse rahastamisotsuse Euroopa Ühisrahastu (CEF) esimesest taotlusvoorust. Regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali osas leppisid Eesti ja Soome valitsused kokku edasise ajakava ja lahenduse terminali asukohaks.

Gaasituru arendamiseks on tehtud lõplikud ettevalmistused gaasi põhivõrgu lahutamiseks gaasi tootmisest. Et gaasi ülekandesüsteemioperaator AS EG Võrguteenus saaks säilitada tegevusloa ning jätkata sõltumatu gaasi ülekandesüsteemi operaatorina, ei tohi alates 1. jaanuarist 2015 AS EG Võrguteenuse aktsiad kuuluda isikule, kes tegeleb maagaasi müügi või tootmisega. Valitsus otsustas omandada enamusosaluse AS EG Võrguteenustes AS Eleringi kaudu.

Ette on valmistatud Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu, mille eesmärk on tagada tarbijatele turupõhine hind ning kättesaadav energiavarustus. Arengukava on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega ja panustab Eesti majanduse keskkonna paranemisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Muuhulgas soodustatakse elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekuttaastuvenergiale ja elektri ülekandel uute tehniliste lahenduste, sealhulgas targa võrgu arendamist. Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 pööratakse esmakordselt süvendatult tähelepanu seni alaväärtustatud eluasemepoliitikale.

“Põhjalikule analüüsile tuginedes oleme valinud targa riigi lähenemise – see tähendab senisest oluliselt enam riigi tuge hoonete rekonstrueerimisse, liginullenergiahoonete ehitamise soodustamist ning riiklikult toetatud üürielamufondi loomist,” ütles Palo pressiteate vahendusel.

Oktoobri lõpus sai Eesti Euroopa Komisjonilt positiivse riigiabiotsuse uue taastuvenergia toetusskeemi rakendamiseks. See võimaldab võtta riigikogus vastu elektrituruseaduse redaktsioon, millega saab muuta seni rakendatud taastuvenergia toetusskeemi ja vältida tulevikus taastuvenergia tootjate ülekompenseerimist ja muuta elektrienergia tarbijale soodsamaks.

Palo sõnul on tal eriti hea meel aga selle üle, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud kiirlaenuturu ohjeldamise ettepanekud on kõik töös ning jõudmas üksteise järel riigikokku – keelatakse krediiditeenuse reklaamimine raadios ja televisioonis ning piiratakse oluliselt kõikide tarbimislaenude reklaami sisu, allutatakse kiirlaenufirmad finantsinspektsiooni kontrollile, intressidele ja sissenõudmiskuludele seatakse ülempiir.

Tulevikus pole tarbija enam pelgalt maksja, vaid osaleb ka ise energiaturul

Eesti uudised, Energiakaubandusnovember 21, 2014

Postimees, 21.11.2014

Avatud energiaturg on toonud turule hulga uusi osalisi ja suurendanud konkurentsi, mis omakorda pakub ettevõtetele rohkem ärivõimalusi ning tarbijale läbipaistvamat hinda. Uued lahendused ja võimalused muudavad tarbija tulevikus maksjast aktiivseks osaliseks energiaturul, rääkis Eleringi strateegiajuht Kalle Kukk eile, 20. novembril toimunud Energia aastakonverentsil.

Kalle Kukk nentis, et tänu tänasele andmelaole ehk infosüsteemile, kuhu on koondatud kõik elektri müügi ja ülekandmisega seotud lepingud ning elektritarbimise mõõteandmed, on nutikaid ideid teenuste arendamiseks palju. Ent innovatiivsete lahenduste ja rakenduste kasutuselevõtmine oleneb eelkõige tarbija valmisolekust uusi teenuseid vastu võtta.

Energiakonverentsi ühe korraldaja, advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri ja energiaõiguse eksperdi Moonika Kukke sõnul on teenuste innovatsiooniks energiaturul vaja eelkõige kahte asja: teenuseosutajate ligipääsu andmetele ja energiaettevõtjate, IT-ettevõtjate ning teenuste sihtgruppide tihedat koostööd. “Regulatsioonid ei tohi olla ega saada sellele takistuseks,” lisas Moonika Kukke.

Eduka energiavaldkonnas tegutseva start-up’i, Codeborne juht Toomas Talts lisas, et see on väga vahva, et energiaturu avanedes on inimestel suurem valik, kuid alati tasub mõelda, kas midagi saaks veel paremini realiseerida. Talts tõi näiteks energiaturu avamisel paanikat tekitanud jutu börsihinnast, mida keegi ei saavat kontrollida, nii et keegi ei teadvat, milliseks elektrihinnad kujunevad. “Tegelikult oleks saanud tänase andmelao juba siis tööle panna ning kombineerides tarbimise täpse börsihinnaga oleks saanud tarbijad juba ette teada, kuidas elektrihind moodustub ning milliseks kujuneb. Selles suures segaduses oleks see klientidelt palju muret maha võtnud,” lisas Talts.

Taltsi sõnul saab pealtnäha pisikesi asju tehes pakkuda lõpptarbijale paremat teenust. “Innovatsioon ei tähenda, et kõik peaks olema lõpuni välja mõeldud, innovatsioon on ka katsetus teha uusi ja ägedaid asju. Mis siis, kui need ka kohe ei õnnestu,” lisas ta.

“Elekter on tarbekaup, millest on puudus siis, kui seda ei ole. Tarbekauba puhul ei saa me oodata tarbijate poolt liiga suurt nõudlust, kuigi inimeste elu saaks muuta palju mugavamaks. Näiteks kui küsin pangalt, kuhu mu raha kadus, antakse mulle detailne kontoväljavõte. Tark võrk võiks elektritarbimise kohta anda samasugused andmed nagu pank. Kuigi tarbijad ei oska seda küsida, võiks energiasektori turuosalised enda konkurentsis püsimiseks sellele ise mõelda.”

Energiakonverents toimus Tallinna Loodushariduskeskuses eile, 20. novembril 2014 advokaadibüroo GLIMSTEDT ja Äripäeva korraldamisel.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes