• Eesti

Sven Pitkve: roheline energia ei pea olema kallis

Eesti uudised, Energiakaubandusoktoober 30, 2016

Lääne Elu, 30.10.2016

Tavaliselt seostuvad sõnad „roheline” ja „öko” inimeste teadvuses kallima hinnaga. Imatra Elekter ASi elektriäri juht Sven Pitkve kinnitab, et see ei pea nii olema.

Igal sügisel saabub hetk, kui inimesed vaatavad üle oma elektriarved ja -paketi ning kõrvutavad neid võimalike alternatiividega: äkki saab veel odavamalt.

„Jah, oktoobris-novembris tuleb see teema aktiivselt päevakorrale ja need on meile kõige kiiremad ajad,” ütles Pitkve ja selgitas, et tähtajalisi lepinguid, mis aasta lõpus läbi saavad, on endiselt omajagu.

Tähtajalise ja tähtajatu lepingu põhiline vahe on hinnastamise tüübis.

Tähtajatu leping on muutuva hinnaga leping, kus elektri hind tarbija jaoks sõltub elektri börsihinnast, millele lisandub elektrimüüja marginaal.

Tähtajalise lepingu puhul on hind terveks aastaks paika pandud. „Ka meie peame kord aastas üle vaatama, millist hinda me saame järgmiseks aastaks pakkuda – me võtame osa tururiski ju enda kanda. Kui vaja, siis kas tõstame või langetame hinda,“ selgitas Pitkve.

Seni on endiselt võitjad need, kes on otsustanud börsihinnal põhineva paketi kasuks.

Suurem osa Imatra kliente ongi valinud börsipaketi, aga mitte kõik. Ühe või teise eelistamine kujunes Pitkve sõnul 2012. ja 2013. aasta jooksul välja ja pole oluliselt muutunud. Kui, siis 1-2% börsipaketi kasuks. „Alguses olid fikseeritud hinna eelistajate seas neid, kel oli elektriküte ja kes kindlustasid end talvise börsihinna kõikumise vastu. Ja on inimesi, kellele meeldibki täpselt ette teada, kui palju ta elektri eest maksma peab,” selgitas Pitkve.

Roheline ei võrdu kallis

Imatra fikseeritud hinnaga paketi „Püsiv” ja börsipaketi „Täpne” kõrval on ka „Roheline”, mis peaks Pitkve sõnul olema soodsaim rohelise energia pakett Eestis.

„Me ei ole tahtnud seda võimalust kunagi kõrgelt hinnastada, vaid hoida võimalikult lähedal „tavalise” elektri hinnale, et rohelist mõtteviisi propageerida,” selgitas Pitkve.

Selle aasta algusest on Imatra rohelisel energial küljes rahvusvaheline kaubamärk EKOenergia, mis sündis mitmekümne Euroopa riigi mittetulundusühingute koostöös. „Meie oleme nende esindajad Eestis. Ainukesed,” märkis Pitkve.

„Kui võtta täiesti tavaline Eesti kodutarbija, kes tarbib umbes 4000 kW aastas ehk siis elab kas korteris või väiksemas majas, siis hinnaerinevus börsipaketiga on ainult 1,6 eurot aastas. Sisuliselt olematu vahe,” tõi ta näite.

Selle paketiga saab kaasa garantii, et elektrienergia on toodetud 100% kontrollitud taastuvatest allikatest, peamiselt tuuleenergiast. Märgis tagab, et müüdava taastuvenergia elektrijaamad pole ehitatud looduskaitsealadele ja osa elektri müügitulust investeeritakse taastuvenergia edasisse arendamisse.

Iga müüdud megavatt-tunni eest maksame ka väikese sissemakse EKOenergia kliimafondi, mille abil arendatakse maailmas uusi taastuvenergia võimsusi.

Kaugloetavad arvestid aasta lõpuks paigas

Praeguseks on Haapsalus ja Läänemaal valdav osa kaugloetavaid arvesteid juba paigaldatud.

„See projekt on aastavahetuseks valmis. Täna on 99,9% töödest tehtud. Mõnes paigas on arvestid veel vahetamata, kus on tehnilisi raskusi tekkinud,” teatas Pitkve.

Imatra elu on kaugloetavate arvestite tulemine kõvasti lihtsamaks ja mugavamaks teinud – näidud jooksevad ise kokku, mis teeb kogu arvepidamise protsessi varasemalt tunduvalt lihtsamaks ja kiiremaks. „Tööprotsessi optimeerib see ikka kõvasti. Töökindlus on ka üllatavalt hea olnud,” märkis Pitkve.

Aga nagu ikka uue asjaga, päris ilma probleemideta ei saa. Kõige tavalisem lugu on Pitkve sõnul see, kui suvilapiirkondades lülitatakse vanast harjumusest talveperioodiks elektrikilp peakaitsmest välja, aga nii lülitatakse ka arvesti välja ja siis tekivad prognoosnäidud, kuigi tegelikult elektrit ei tarbitud. „Välja tuleb lülitada hoopis arvesti – selleks on arvesti peal üks nupp. Siis arvesti saadab meile nullnäidu. Meie kodulehel on ka juhend, kuidas seda teha.”

Niisiis veenduge, et te ise endale põhjuseta arveid ei tekitaks.

Saastetasude alandamine päästis Eesti elektriekspordi

Energiakaubandusaugust 30, 2016

ERR, 30.08.2016

Eesti tõusis suvel taas elektrit hoogsalt eksportivaks maaks, sest suudab tänu saastetasude mitmekordsele alandamisele ja CO2 kvoodi erakordselt madalale hinnale põlevkivielektrit edukalt Nordpooli börsile müüa. “Käesoleva aasta teises kvartalis oli CO2 heitmekvoodi hind kuus eurot tonni kohta, mis on aastavõrdluses 23 protsenti madalam. Teise aspektina on meie konkurentsivõimele positiivset mõju avaldanud 1. juulist kehtima hakanud paindlik ressursitasude süsteem,” ütles Eesti Energia energiakaubanduse juht Veiko Räim Postimehele.

Keskkonnaministri Marko Pomerantsi vastuseisust hoolimata alandas valitsus tänavu suvel tagasiulatuvalt põlevkivi keskkonnatasusid ligi kuus korda ning kui selleks aastaks kehtestatud maksumäära kohaselt pidid energeetikud maksma iga kaevandatud põlevkivitonni eest riigile tasu 1,58 eurot, siis nüüd alandati seda summat tagasiulatuvalt 0,275 euroni.

Eesti Energia saab asjatundjate hinnangul tänu oma tehnoloogilisele paindlikkusele katlaid üksteise järel sisse ja välja lülitada ning toota siis, kui on võimalik kõrgema hinnaga müüa.

Fortumi hinnangul mõjutab Eesti elektrienergia ekspordipotentsiaali oluliselt Läti, kus on suured hüdroenergia varud, mis muudavad just kevadel sealse elektri väga odavaks ning põlevkivielektrijaamade edule aitab kaasa ka asjaolu, et suvel tuumajaamasid tavaliselt remonditakse ja hooldatakse, mis annab meile võimaluse rohkem eksportida.

Valitsus langetas põlevkivi ressursitasusid ajutiselt selle aasta 1. juulist kuni 2018. aasta jaanuarini ning selle rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas, alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.

Põlevkiviga on otseselt seotud ligikaudu 7500 töökohta ning tööjõumakse ning ressursi- ja saastetasusid sai riik põlevkivisektorilt möödunud aastal ligikaudu 140 miljonit eurot.

Möödunud aasta tõi Eesti Energiale tootmisvõimsuse tavatu variatsiooni

Eesti uudised, Energiakaubandusveebruar 6, 2016

BNS, 06.02.2016

Eesti Energia minimaalse ja maksimaalse tootmisvõimsuse vahe oli viimase aasta jooksul kaheksakordne, mis kujutab endast rekordtaset, kirjutab Eesti Energia blogis Raine Pajo.

«Eesti Energias püstitasime elektrijaamade läbi ajaloo allakoormamise rekordeid. Uus aasta algas aga seninägematute tootmismahtude rekordite tuules,» kirjutab Pajo. «Minimaalse ja maksimaalse tootmisvõimsuse vahe on viimase aasta jooksul olnud lausa kaheksakordne. Läbisime esmakordselt niivõrd suure jaamade alla- ja üleskoormamise ülesande.»

«Kui veel mõned aastad tagasi tootsime elektrit reguleeritud hinnaga ja stabiilsel koormusel, siis pärast elektrituru avanemist otsustab turg, kas meil tasub elektrit toota või mitte. Täna kõiguvad elektritootmise mahud praktiliselt sama palju kui turuhinnad, jõudes tippudes ja põhjades tasemeteni, kus need varem kunagi olnud pole,» kirjutab Pajo. «Möödunud aastal püstitasime elektrijaamade allakoormamise rekordi. Madalate elektrihindade tõttu koormasime jaamu eelmise aasta 7. juunil 246 megavatini, mida pole seni kunagi tehtud. Päris seisma pole Narva elektrijaamu jäetud sellest ajast saadik, kui need valmisid pool sajandit tagasi.»

Alanud aasta 15. jaanuaril ületas aga Narva elektrijaamade tootmisvõimsus 1982 megavatti, millega püstitas ettevõte iseseisvusaja uue rekordi. Lisaks Narva jaamadele täiendasid Eesti Energia elektritoodangut ka koostootmisjaamad, tuulepargid ja hüdroelektrijaamad – koguvõimsus oli sel päeval 2109 megavatti, mis tähendab viimase 25 aasta tipptulemust.

Muutlikud elektrihinnad esitasid Pajo sõnul ettevõttele väljakutse elektritootmise paindlikumaks muutmisel. «Narva elektrijaamad on algselt ehitatud töötamiseks stabiilsel koormusel baaselektrijaamadena. Eesti Energia inseneride töö tulemusena on elektrijaamu nüüd võimalik efektiivselt kasutada ka väga muutlike tingimustega elektriturul, koormates tootmisvõimsusi vajadusel maksimaalselt või minimaalselt,» kirjutab Pajo ettevõtte blogis. «Tootmise paindlikkusele aitab kaasa ka Eesti Energia aasta teo tiitli pälvinud projekt, mille tulemusena saame Eesti elektrijaama 2. plokis põletada neli korda rohkem põlevkivigaasi, tootes sellest elektrit. See annab võimaluse koondada õli tootmisel tekkiva põlevkivigaasi põletamine ühte plokki ning teisi plokke vajadusel seisata, kui turuhinnad tootmist ei soosi.»

Pajo hinnangul mängib olulist rolli maksimumrekordite püstitamises ja paindlikkuse suurendamises käesoleva aasta esimeses pooles lõplikult valmiv Auvere elektrijaam. Elektrijaam suudab katta ligi neljandiku Eesti elektritarbimisest ja kuna see on ettevõtte kõige efektiivsem plokk, pääseb see ka kõige rohkematel tundidel turule. Vähemoluline pole Pajo sõnul ka see, et Auvere jaamas on põlevkivi võimalik asendada 50 protsendi ulatuses nii puiduhakke kui ka turbaga.

Eesti elektritoodang vähenes aastaga kuuendiku võrra

Energiakaubandusjaanuar 28, 2016

BNS, 28.01.2016

Elektritarbimine püsis mullu stabiilsena, kuid toodang vähenes kuuendiku võrra, teatab Elering.

Eelmisel aastal tarbiti Eestis elektrit 8137 gigavatt-tundi ehk ligikaudu sama palju kui 2014. aastal, kuid elektri tootmismaht vähenes aasta kokkuvõttes 17 protsenti 9062 gigavatt-tunnini.

Elektritarbimine ületas 2014. aasta taset perioodil märtsist oktoobrini, samas kui talvisel perioodil jäid tarbimismahud 2014. aasta samade kuude tasemest allapoole.

Toodangu vähenemise peamine põhjus oli madalam elektri börsihind, mille taga oli odavama elektri sissevool Põhjamaadest. Aasta keskmine hind oli möödunud aastal 31,08 eurot, võrreldes 37,61 euroga aasta varem.

Hoolimata toodangu langusest, ületas elektritoodang aasta kokkuvõttes sisemaist tarbimist 11 protsendi ulatuses, andes elektribilansi ülejäägiks 925 gigavatt-tundi.

Aasta jooksul Eestit läbinud transiitvood kasvasid kolmandiku ja moodustasid 4939 gigavatt-tundi. Elektri sisemaise ülekandeteenuse maht püsis 2014. aasta tasemel.

Taastuvatest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1507 gigavatt-tundi, mis moodustas elektri kogutarbimisest 16,7 protsenti.

Lätis kasvas elektritootmine aastases arvestuses kaheksa protsenti ja tarbimine vähenes ühe protsendi. Läti elektribilanss oli 1,76 teravatt-tunni ulatuses defitsiidis, mis on eelneva aastaga võrreldes 22 protsendi võrra madalam näitaja. Tarbimise katmiseks vajamineva elektri importis Läti Eesti elektrisüsteemi kaudu.

Leedus kasvas tootmine kümnendiku, tarbimine vähenes kaks protsenti ning elektribilansi defitsiidiks kujunes 7,18 teravatt-tundi. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 31 protsenti. Defitsiit kaeti 55 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu ning 45 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.

Baltimaade elektribilansi defitsiit moodustas kokku 8,01 teravatt-tundi, süvenedes aasta varasemaga võrreldes 13 protsendi võrra. Puudujääk moodustas kolme riigi elektritarbimisest 31 protsenti. Baltikumi elektri defitsiit kaeti hinnanguliselt 61 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ning 39 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.

Põhjamaade elektritoodang ületas tarbimist nelja protsendiga, andes elektribilansi ülejäägiks 15,86 teravatt-tundi.

Balti- ja Põhjamaad hakkavad ühiselt elektriturgu reguleerima

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 18, 2015

Postimees, 18.06.2015

Baltimaade elektrisüsteemihaldurid Elering, Augstsprieguma tikls, Litgrid ning Soome põhivõrguhaldur Fingrid allkirjastasid leppe Balti- ja Põhjamaade bilansi- ehk reguleerimisturu arendamiseks.

Leppe eesmärgiks on luua esmalt ühine Balti bilansipiirkond koos ühise reguleerimisturuga, mis hõlmab ühiseid tooteid, koordineeritud juhtimist ja harmoniseeritud bilansihaldust.

Põhja- ja Baltimaade süsteemihaldurite vahel on kavas laiendada reguleerimisreservide alast koostööd. Kokkuleppe järgi on Põhja- ja Baltimaade harmoniseeritud reguleerimisturgudel kasutusel sarnased tooted, harmoniseeritud bilansihaldus ning ühesugused protseduurid reguleerimispakkumiste aktiveerimiseks.

Kirjeldatud koostöö on eeltööks suurema eesmärgi ehk Põhja- ja Baltimaade ühise bilansi- ehk reguleerimisturu loomiseks. Ühine reguleerimisturg käivitub kava järgi aastal 2018.

Põhja- ja Baltimaade ühise reguleerimisturu loomine on üks Balti energiaturgude ühendamise plaanis (BEMIP) fikseeritud tegevustest turu arendamisel. Euroopa tasemel on bilansiturgude ühtlustamine ja integreerimine sätestatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate katusorganisatsiooni ENTSO-E ette valmistatud elektribilansi võrgueeskirjas.

Milliseks kujuneb meie elektri börsihind lähiajal?

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 11, 2015

Delfi Ärileht, 11.06.2015

Elektrienergia ülekandevõimsuste paranemisega on elektri börsihind Eestis järjepidevalt alanenud. Kui aga võrrelda elektri börsihinda Eestis teiste Põhjamaadega, on meie elekter ikka veel üsna kallis. Millised tegurid mõjutavad elektrienergia hinda lähiaastatel, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Koos elektrienergia ülekandevõimsuste paranemisega on elektri börsihind Eestis järjepidevalt alanenud. Samas on alates eelmise aasta keskpaigast hinnalanguse taga muuhulgas ka tavapärasest soojem õhutemperatuur ja sellega seoses elektrienergia väiksem tarbimine. Avatud elektriturul on meie elektrihind järginud üsna lähedalt Soome elektrihinda börsil. Oluliseks põhjuseks on siin teatavasti suurenenud ülekandevõimsused, sealhulgas möödunud aastal EstLink2 käikuandmine. Kui aga võrrelda elektri börsihinda Eestis teiste Põhjamaadega, on meie elekter ikka veel üsna kallis (kui jätta kõrvale võrdlus Läti ja Leeduga, kus elektrihind on kõrgem). Lähiaastatel lisandub meie lähiregiooni mitmeid täiendavaid elektri ülekande- ja tootmisvõimsusi, mis aitavad elektrihinda allapoole viia.

Mai lõpus allkirjastati Euroopa Komisjoniga Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitamise leping. Samas võivad praegu pakkuda hinnaüllatusi kahe riigi vahel ülekandevõimsuste oksjonid ning vastavad riskimaandamisinstrumendid. Soomes suurendatakse investeeringuid tuumaenergiast elektri tootmiseks: 2018. aastaks valmib plaanide kohaselt Olkiluoto 3 ning 2024 ja 2020-ndate lõpus veel kaks reaktorit. Lisaks on keskpikas perspektiivis meie regioonis plaanis teha mahukaid investeeringuid taastuvenergia arendamisse. See kõik parandab veelgi elektrienergia tootmisvõimsust. Subsiidiumid taastuvenergiale aitavad elektri lõpphinda täiendavalt allapoole viia. Selle aasta lõpus antakse plaanide kohaselt käiku Leedu-Rootsi ning Leedu-Poola vahelised ühendused, millel ei ole küll praegu otsest mõju Eesti elektrihinnale, kuid need ühendavad meie regiooni rohkem EL elektrituruga ning omavad pigem tähendust pikemas vaates.

Investeeringutele energiatootmisse avaldavad muuhulgas mõju nafta maailmaturuhind, rahvusvaheline kliimapoliitika ning samuti Eesti energia- ja maksupoliitika. Meie hinnangul jääb naftahind nii sel kui järgmisel aastal dollaris oluliselt madalamaks, kui möödunud aastatel. Euro nõrgenemine muudab dollaris kaubeldava nafta meie jaoks küll kallimaks, kuid selle mõju ei ole väga suur. Eraldi teema on veel valitsuse tegevuskava järgi Eesti elektrisüsteemi lahtisidumine Loode-Venemaa sagedusalast hiljemalt 2025. aastaks. Uue sagedusringi loomine Baltikumi ning selle ühendamine ülejäänud Euroopaga nõuab väga suuri investeeringuid. Eesti on võtnud suuna tööjõu maksustamise vähendamisele, kuid seda kompenseeritakse tarbimise ja keskkonna kasutamise kõrgema maksustamisega. Keskkonnatasude suurendamine võib aga pikemas vaates pärssida investeeringuid elektrienergia tootmisse ja tehnoloogia uuendamisse. Elektritootmise käigus emiteeritud süsinikdioksiidi maksustamine tõstab elektrihinda.

Mis puudutab elektrienergia tarbimist, millest samuti sõltub elektri börsihind, siis me ei prognoosi sel aastal lähiregioonis tarbimise olulist suurenemist. Soome majandus liigub küll tasapisi kasvu suunas, kuid jääb lähiajal ikka veel nõrgaks. Balti riikide majanduskasv aga Vene kriisi mõjul mõnevõrra isegi aeglustub, mistõttu ei saa prognoosida ka elektrienergia tarbimise märgatavat kasvu. Samas mõjutab meie regioonis elektrihinda väga olulisel määral ka ilmastik, mille mõju on küll tavaliselt hooajaline, kuid võib aasta keskmist elektrihinda üsna palju muuta.

Kokkuvõttes, Eesti elektrihinnad kujunevad üha enam Põhjamaade regionaalse elektrituru pakkumise ja nõudluse tingimustes. Möödunud aastal oli NordPooli Eesti keskmine elektri börsihind 37,6 EUR/MWh, selle aasta esimese nelja kuuga on see langenud aga 32 euroni.

Arvestades eeldusi, et lähiaastatel lisandub meie lähiregiooni juurde ülekandevõimsust, suurendatakse investeeringuid elektritootmisse (erititaastuvenergiast), naftahinnad jäävad sel ja järgmisel aastal madalamaks kui viimastel aastatel ning nõudlus sel aastal oluliselt ei suurene, võib pigem oodata, et sel aastal jääb elektri börsihind Eestis madalamaks kui möödunud aastal. Samas võib ilmastik ja koos sellega muutuv elektritarbimine üllatusi pakkuda.

Kuigi madal elektrihind võib pärssida elektritootjate investeeringuid, on see kogumajandusele siiski kasulik, kuna tööstussektor kasutab koos suurenenud automatiseerimisega üha rohkem elektrit.

Järgnevatel lähiaastatel võivad elektri hinda mõjutada ülespoole aga majanduskasvu oodatav paranemine ning elektrienergia tarbimise suurenemine, samuti keskkonnatasud. Samas aitavad lisanduvad ülekande- ja tootmisvõimsused üha suurenevat nõudlust rahuldada ning elektrihindu nö kontrolli all hoida.

Mais tõstsid elektri börsihinda kõrgema tootmiskuluga siinsed elektrijaamad

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 11, 2015

Delfi.ee, 11.06.2015

Põhjamaades elektri börsihind eelmisel kuul valdavalt langes, kuid Baltimaades tõusis, kuna siinsel turul oli ülekandevõimsuse puudujäägi tõttu tavapärasest suurem mõju kõrgema marginaalkuluga kohalikel elektrijaamadel, teatas Elering. Põhjamaade elektribörsi süsteemihind langes maikuus aprilliga võrreldes 11,77 protsenti ja oli keskmiselt 22,33 eurot megavatt-tunni eest. Eesti hinnapiirkonnas kujunes keskmiseks hinnaks 32,30 eurot megavatt-tunni eest, kasvades kuises võrdluses 5,90 protsenti.

Läti ja Leedu hinnapiirkonnas oli hind keskmiselt 37,36 eurot. Hind Lätis tõusis eelneva kuuga võrreldes 7,33 protsenti ja Leedus 4,91 protsenti. Soomeselektri turuhind langes samal ajal 14,02 protsenti 25,87 euroni megavatt-tunni kohta.

Seega ületas elektri Eesti börsihind megavatt-tunni kohta Soome hinda 6,43 euro võrra, ent jäi samal ajal 5,06 euro võrra madalamaks hinnast Lätis ja Leedus.

Eesti ja Soome hinnapiirkondades ühtis hind 47,85 protsendil tundidest, samal ajal kui Lätiga oli Eesti hind võrdne 62,50 protsendil ajast.

Maikuu jooksul liikusid elektri võimsusvood päev-ette turu arvestuses Soomest Eestisse 728 tunnil ja Eestist Soome 16 tunnil. Ülekandevõimsus Soomest Eestisse oli täies ulatuses kasutatud 388 tunnil, mil Balti riikide nõudlus ületas EstLink ühenduste koguvõimsust. Eesti ja Läti vahelisest ülekandevõimsusest kasutati möödunud kuul ära 86,6 protsenti.

Elektri tootmishinnale mõju omavad süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad näitasid aprillikuuga võrreldes mõningast tõusu, liikudes vahemikus 7,35-7,64 eurot ühe tonni kohta.

Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib 2015. aasta juunikuus kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 24,28 eurot ja kolmanda kvartali keskmiseks hinnaks 32,53 eurot megavatt-tunni eest.

Turuosalistele müüdud hinnariski maandamise instrumentide ehk limiteeritud PTR-de müügist teenis Elering maikuus tulu 427 891 eurot.

Taastuvenergia aastaraamat 2014: Eesti taastuvenergia sektor ootab endiselt stabiilset õiguskeskkonda

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 10, 2015

Eesti Taastuvenergia Koja pressiteade, 10.06.2015

Eesti Taastuvenergia Koda avaldas täna, 10. juunil teist aastat järjest Eesti taastuvenergia sektori aastaraamatu, mis annab kompaktse ülevaate sektori arengutest ja tulemustest 2014. aastal ja enne seda.

Eestis liideti aasta jooksul elektrivõrguga 27,7 MW taastuvatel allikatel põhinevaid tootmisvõimsuseid. Tootmisvõimsuseid lisandus küll veidi rohkem kui 2013. aastal, kuid märgatavalt vähem kui aastatel 2009-2012. Kiirenenud areng on toimunud Eesti mikrotootmises, seda iseäranis päikeseenergia vallas. 2014. aastal liitus elektrivõrguga 186 mikrotootjat, mis on rohkem kui kunagi varem.

Kõige suurem taastuvenergia osakaal on Eestis praegu soojussektoris – 43%. Elektrisektoris on taastuvenergia osakaal 13,2 % ning transpordisektoris 0,2%. Soojussektoris on viimastel aastatel toimunud pidev üleminek taastuvatele allikatele, seda põhjusel, et hakkepuit on oluliselt odavam kui maagaas ja kütteõlid.

Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti sõnul ootab taastuvenergia sektor Eestis endiselt stabiilset ning ettenähtavat seadusandlikku keskkonda. “Ehkki Euroopa Komisjon otsustas 2014. aasta oktoobris väljastada taastuvenergia toetusskeemile riigiabiloa, on elektrituruseaduse muudatused endiselt vastu võtmata,” selgitas Tammist. “Aastaid ootavad vastuvõtmist Euroopa taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamist võimaldavad seadusepügalad ning kaugkütteseadus. Ootame ka energiaühistute loomist võimaldavaid sätteid, taastuvenergia väiketootmist hõlbustavaid paragrahve ja võrgueeskirjaga seotud muudatusi.”

Õiguskeskkonna selginemine võimaldaks lõpuni viia mitmed hetkel pooleliolevad olulised projektid ja alustada saaks ka uutega. “Riik peab vältima ühepoolseid muudatusi olemasolevatele taastuvenergia tootjatele. Sõltumatud erainvestoritest energiatootjad on valmis valdkonna arengusse jätkuvalt panustama – seda näitavad senised investeeritud enam kui 600 miljonit eurot, 3100 loodud töökohta, 21 miljonit eurot riigile tasutavaid iga-aastaseid palgamakse,” lausus Taastuvenergia Koja juht Tammist.

Taastuvenergia aastaraamatust ilmneb, et Eestil veel palju tööd vaja ära teha elektri- ning transpordisektoris. Eesti autopark on üks saastavamaid Euroopa Liidus. Elektritootmine on siin energiamahukas ja väga suure keskkonnamõjuga. Põlevkivist toodetud elektrienergia osakaal tarbimises on endiselt väga suur, ulatudes 83%-ni.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes