• Eesti

Viis tegevust, mis kaitsevad Eestit tulevikus Vene gaasikatkestuste korral

Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedseptember 7, 2014

07.09.2014, BNS (Eeti Taastuvenergia Koda)

Eesti impordib 100% soojusmajanduses kasutatavast gaasist Venemaalt. Meedias avaldatu põhjal ilmneb, et Eestil puudub kriisiolukordades maagaasi varustuskindlus ja vähemalt 55 000 elanikul Eestis puudub gaasivarustuse katkemisel alternatiivne küte. 55 000 inimest – see on Pärnu ja Rakvere elanike arv kokku. Isegi kui alternatiiv on reservkütuste nagu näiteks masuudi või põlevkiviõli näol olemas, siis ei ole kindel, kas reservkütuseid piisab ja milliseks kujuneb soojuse hind. Senistest energiapoliitilistest ja -majanduslikest lahendustest ei piisa, et tagada meie energiajulgeolek, mis toimiks ka kriisiolukordades. Vajame uusi lahendusi, mis mitmekesistaksid riigi energiaallikaid.

100% imporditud Vene gaas on praegu veel oluliseks allikaks Eesti soojusenergia tootmise jaoks. Ometigi on Taastuvenergia100 stsenaariumi kohaselt võimalik Eestis reaalselt toota kogu soojusenergia kohalikest taastuvatest energiallikatest, mille puhul oleks soojus tarbijatele soodsam kui Vene gaasist toodetud soojusenergia, investeeritaks kohalikku majandusse ning väheneks ka keskkonnasaaste. Need Eesti küttepiirkonnad, mis on juba valdavalt üle läinud biokütuste kasutamisele, suudavad juba praegu pakkuda tarbijatele ca 25-30% soodsamat soojusenergia hinda kui fossiilkütustepõhised kaugküttepiirkonnad.

1) Investeerimisstiimul kaugküttesektorile. Rakendada tuleb meetmeid, mis kiirendaksid investeeringuid kodumaistesse puhastesse energiatootmisviisidesse ja energiasäästumeetmetesse kaugküttesektoris. Kiiresti tuleks võtta vastu kaugküttesektori meetmete pakett, mis selgelt soodustaks kohalikele taastuvkütustele üleminekut. Näiteks kui kaugkütteettevõtte teeb investeeringu uude taastuvenergia tootmisvõimsusesse või energiasäästumeetmesse ja alandab sellega ühtlasi ka soojuse hinda, siis on tal võimalik Konkurentsiametist taotleda kõrgemat omakapitali tootlust.

2) Tugimeede asenduskütuseta tarbijatele. Tähelepanu tuleb suunata neile katlamajadele ja väiketarbijatele, kus täna sõltutakse ainult maagaasist ning asenduskütuse võimalus puudub. Läbi tugimeetmete tuleks neid ärgitada maagaasist loobuma ning energiasäästumeetmeid ja taastuvaid energiaallikaid kasutama. Analoogiks võiks olla riigi poolt ettevalmistatav õliküttest vabanemise meede.

3) Piirata uute gaasikatelde rajamist. Läbi kõrgema maksustamise ning administratiivsete piirangute tuleb vähem soodustada gaasivõimsuste rajamist ja seeläbi eelistada puhaste kohalike kütuste kasutamist.

4) Biokütustel põhinevate koostootmisjaamade rajamine. Asulates ja tööstusettevõtetes, kus on piisav soojuskoormus, tuleb lisaks katlamajadele rajada ka elektritootmise võimekus. Eestis oleks võimalik rajada veel lisaks ca 280 MW elektrilist võimstust koostootmisjaamades, mille soojuslik toodang moodustaks 44% Eesti kogu soojustarbimisest. Oluline on aga tagada Elektrituruseaduse ja alternatiivsete toetusmeetmete kombinatsioon ja investeerimiskindlus. Praegu riigi meetmete osas valitsev ebakindlus on viimasel kahel aastal peatanud investeeringud uutesse koostootmisjaamadesse.

5) Kasutada Euroopa raha ning eemaldada bürokraatlikud tõkked. Läbi alternatiivsete finantseerimismeetmete nagu EL struktuurivahendid, EL heitmekaubanduse tulud, taastuvenergia koostöömehhanismid ja bilansienergiasüsteem tuleb kiirendada hajutatud taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist ja energiasäästumeetmete rakendamist. Vähendada tuleb ka bürokraatlikke takistusi energiaühistute tegutsemiseks ning väikeenergeetika edendamiseks.

Lisaks on oluline ka, et me selles kõiges üksinda ei seisaks. Peame Euroopa Liidu tasandil jõuliselt seisma EL energiajulgeoleku parandamise eest ja iseäranis imporditavast gaasist sõltuvuse vähendamise eest, sealhulgas läbi energiasäästumeetmete ja taastuvenergia laialdasema kasutamise ning ambitsioonika 2030 a. kliima- ja energiapoliitika vastuvõtmise.

Taastuvate energiaallikate kasutamine tagab sõltumatuse ja varustuskindluse, mistõttu peaks Eesti juba praegu tegema kiireid otsuseid taastuvenergiapõhisema energiasüsteemi arendamiseks. Lisaks energiajulgeolekule toob see majandusarengu erinevatesse Eesti piirkondadesse, sest kasutades kohalikke energiaallikaid, investeerime me kohalikku majandusse, mitte ei vii raha riigist välja.

EstLink 2 hooldus kergitas juulis elektrihinda pea neljandiku võrra

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandusaugust 22, 2014

BNS, 22.08.2014

Elektri börsihind kerkis eelmisel kuul NPS Eesti hinnapiirkonnas 23,35 protsenti 44,17 euroni megavatt-tunni kohta, kuna Estlink 2 hooldus piiras Põhjamaade odavama energia mõju siinsele elektrihinnale.

NPS süsteemihind tõusis juulis juuniga võrreldes 13,22 protsenti ning hinnaks kujunes 28,52 eurot megavatt-tunni kohta. Soomes kerkis hind seejuures vaid 3,9 protsenti 36,81 euroni, teatas Elering.

Estlink 2 hooldusest hoolimata ühtis Eesti elektrihind Soome omaga 75 protsendil tundidest, samal ajal kui Lätiga vaid 36,7 protsendi tundidest ning hinnaerinevuseks Lätiga kujunes eelmisel kuul 13,17 eurot.

Taastuvenergia suhteliselt suurele osakaalu ja madalale tarbimistaseme tõttu on elektri hind olnud sellel aastal Põhjamaades suhteliselt madal ja Eesti-Soome ühenduste kaudu on see mõju ulatunud ka Eestisse ja teistesse Balti riikidesse. Kui eelmise aasta esimesel poolel oli Eestis hind 2,44 euro võrra kõrgem kui Soomes, siis tänavu esimesel poolaastal oli sama näitaja vaid 0,41 eurot.

Juulikuu jooksul olid Estlink 1 võimsusvood suunatud 696 tunnil Soomest Eestisse ja 48 tunnil Eestist Soome. Ühenduse võimsus oli täies ulatuses ära kasutatud 185 tunnil Soomest Eestisse ja ühel tunnil Eestist Soome.

Süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad juulikuus tõusid, jäädes 5,54–6,19 euro vahemikku tonni kohta. Eestisse imporditud maagaasi kuu keskmine hind oli juulis Eleringi hinnangul 30,93 eurot megavatt-tunni kohta.

Juunikuus toimunud limiteeritud PTR-ide oksjonil kujunes juuli PTR-ide hinnaks 15,37 eurot ning kuna tegelik hinneerinevus NPS Eesti ja Läti hinnapiirkonna vahel oli juulis 13,17 eurot, maksid PTR-ide omanikud süsteemihalduritele ligi 246 000 eurot. Kui eelnevatel kuudel andis turuosaliste prognooside alusel kujunenud PTR-ide hind nende ostjatele eelise, siis juulis kujunes elektri börsihindade tegelik erinevus PTR-ide hinnast mõnevõrra madalamaks.

Nasdaq OMX Commodities turul tehtud tehingute põhjal võib elektrienergia septembri hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas kujuneda 43,83 eurot megavatt-tunni kohta ning neljandas kvartalis 43,65 eurot megavatt-tunni kohta.

Taastuvenergia moodustas esimeses kvartalis 13,5 protsenti elektri kogutarbimisest

Energiakaubandusjuuli 24, 2014

Elering, 24.07.2014

Taastuvenergia moodustas selle aasta teises kvartalis Eestis elektrienergia kogutarbimisest 13,5 protsenti. Aasta tagasi oli taastuvenergia osakaal 12,2 protsenti tarbimisest. Elektrienergia tootmise arvestuses moodustas taastuvenergiast toodetud elekter tänavu teises kvartalis 11 protsenti. Loe edasi »

Juunis sai enim taastuvenergia toetust taas Fortum

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuli 18, 2014

BNS, 18.07.2014

Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi andmetel said juunis enim taastuvenergia toetust taas Fortumi kontserni kuuluvad ettevõtted, mille toetus oli kokku 1,4 miljonit eurot.

Kokku maksis Elering juunis taastuvenergiatoetusena välja 4,2 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusena 183 307 eurot. 2014. aasta viie esimese kuuga on taastuvenergia toetusteks makstud kokku 25 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusi 2,6 miljonit eurot.

Fortumi kontserni kuuluvad Anne Soojus AS ja Fortum Eesti AS said juunis toetust vastavalt 630 357 ja 758 252 eurot. Kuue esimese kuuga on kontserni ettevõtted toetuseks saanud 8,9 miljonit eurot.

Eesti Energia AS sai juunis toetuseks 412 493 eurot ja Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ 227 076 eurot. Kuue kuuga kokku on ettevõtted saanud toetuseks 6,8 miljonit eurot.

Nelja Energia tuulepargid said juunis toetust 844 686 eurot ja kuue kuu toetussumma on 7,4 miljonit eurot. Sealjuures läks Aseriaru tuulepargile juunis 124 594 eurot, Tooma tuulepargile 111 810 eurot ja Roheline Ring Tuulepargid OÜ 162 222 eurot.

Viru Nigula Tuulepark OÜ ühines Vanaküla Tuulepargiga ja nende uueks ärinimeks on nüüd VV Tuulepargid OÜ, mis sai juunis toetust 159 430 eurot. Pakri Tuulepark OÜ ühines Paldiski Tuulepark OÜ-ga ja ettevõtted tegutsevad edasi Pakri Tuulepargid OÜ nime all, mis sai juunis toetust 286 631 eurot.

Väo koostootmisjaama käitavale Tallinna Elektrijaamale maksti toetuseks 791 735 eurot ning kuue kuuga on ettevõte saanud 3,9 miljonit eurot.

Graanul Investi kontserni kuuluv Helme Energia OÜ sai juunis 226 526 eurot taastuvenergia toetust ning kue kuu toetussumma kokku on 1,3 miljonit eurot.

Tiit Vähi kontrollitavale AS-ile Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaama-ettevõte Sillamäe SEJ sai 112 296 eurot tõhusa koostootmise toetust ja tänavu on toetussumma kokku 601 010 eurot.

Elektri augusti tuletistehingute hind kerkis 42,25 eurole

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuli 14, 2014

BNS, 14.07.2014

Augusti Eesti hinnapiirkonna elektrienergia hind elektribörsi Nasdaq OMX Commodities tuletistehingute kauplemises oli esmaspäeval 42,25 eurot.

Nord Pool Spoti (NPS) elektribörsi augusti keskmine süsteemihind tähtpäevatehingute kauplemises tõusis 0,8 euro võrra 30,7 eurole megavatt-tunni kohta.

Eesti hinnapiirkonna augusti elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast püsis börsi erinevustehingute (CfD) noteeringu järgi 11,55 eurol megavatt-tunni kohta.

Soome hinnapiirkonna augusti elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast püsis erinevustehingute kauplemises 10,1 eurol megavatt-tunni kohta, mille järgi oleks augusti elektrienergia hinda piirkonnas võimalik fikseerida 40,8 eurole.

NPS-i septembri elektrienergia süsteemihind tähtpäevatehingute kauplemises tõusis 0,71 euro võrra 32,35 eurole megavatt-tunni kohta.

Eesti hinnapiirkonna septembri elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast püsis börsi erinevustehingute järgi 10,75 eurol megavatt-tunni kohta, mille järgi oleks septembri elektrienergia hinda piirkonnas võimalik fikseerida 43,1 eurole.

Soome hinnapiirkonna septembri elektrienergia hinna erinevus NPS-i süsteemihinnast erinevustehingute kauplemises püsis 9,35 eurol megavatt-tunni kohta, mille järgi oleks septembri elektrienergia hinda piirkonnas võimalik fikseerida 41,7 eurole.

Moody’s ennustab Põhjamaadele lähiaastail madalaid energiahindu

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedjuuli 3, 2014

BNS, 03.07.2014

Põhjamaade energiafirmade käibekasv jääb madalate hindade tõttu lähitulevikus tagasihoidlikkus, kirjutab reitinguagentuur Moody’s oma ülevaates.

“Puhaste energiaallikate lisatoodang ja vähene nõudluse kasv hoiab Põhjamaade hulgituru hinnad ka 2020ndatel all,” ütles Moody’se asepresident Helen Francis agentuuri pressiteates. Agentuur ennustab hinnavahemikuks 26-31 eurot megavatt-tunni eest. Moody’se prognoosi mõjutavad energiahinnad enim Fortumi, Vattenfalli ja Statkrafti tulemusi.

Ekspordivõimalused siiski kasvavad, kui valmivad uued ühendused naaberriikidega. Põhjamaade ühendused muu maailmaga peaks 6 aasta jooksul kasvama 5500 megavatilt 9500 megavatile. Ilma lisaühendusteta kahaneksid kohalikud hinnad veelgi kiiremini. Kõrgem hinnatase võiks saabuda ka siis, kui peaks tõusma söe ja CO2 kvoodi hind.

Eesti ja Soome vaheline elektriülekandevõimsus on 860 megavatti. Balti-Põhjala elektriturgu peaks veelgi ühtsustama Leedu ja Rootsi vahele paigaldatav 700-megavatine NordBalti kaabliühendus.

Elektritarbimine kasvas mais üle mitme kuu

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 27, 2014

Postimees, 27.06.2014

Elektri sisemaine tarbimine kasvas mais aastatagusega võrreldes kaks protsenti 620 gigavatt-tunnini, tootmine seevastu kahanes neli protsenti 892 gigavatt-tunnini.

Peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võib pidada eelmise aasta maiga võrreldes ligi kaks kraadi jahedamat õhutemperatuuri. Viimati kasvas kuine tarbimismaht aastases arvestuses eelmise aasta augustis.

Kuigi Eesti elektritoodang tänavu maikuus vähenes, oli see suurem kui näiteks eelmise aasta detsembris või tänavu veebruaris. Selle aasta viie esimese kuu kokkuvõttes jäi elektritoodang siiski 16 protsendiga aastataguse perioodi näitajale alla.

Hoolimata tootmise vähenemisest, püsib Eesti elektrisüsteemi bilanss jätkuvalt positiivne ehk Eesti ekspordib elektrit. Maikuu elektribilansi alusel ületas tootmine sisemaist tarbimist 44 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 271 gigavatt-tundi.

Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 86 gigavatt-tundi ehk möödunud aasta sama perioodiga võrreldes ühe protsendi võrra rohkem. Elektri tootminetuuleelektrijaamades suurenes ning tootmine hüdroenergiast ja biomassist vähenes. Taastuvenergia moodustas elektri kogutarbimisest  12,2 protsenti.

Lätis kahanes elektritootmine maikuus aastases arvestuses 47 protsenti, moodustades kokku 402 gigavatt-tundi. Tarbimine vähenes kaks protsenti 547 gigavatt-tunnini. Toodangu vähenemisele avaldas kõige enam mõju tootmismahtude langus hüdroelektrijaamades (-65 protsenti), mille põhjustas Daugava jõe vähene vee juurdevool. Läti elektribilansi puudujääk moodustas mais kokku 145 gigavatt-tundi, samas kui aasta tagasi oldi ligi 200 gigavatt-tunniga ülejäägis ehk eksportiv elektrisüsteem.

Leedus vähenes maikuu elektritoodang võrreldes sama perioodiga möödunud aastal 10 protsenti ja ulatus kokku 137 gigavatt-tunnini. Sisemaine tarbimine suurenes seevastu kaks protsenti 829 gigavatt-tunnini. Seega suutis Leedu sisemaine toodang katta vaid 17 protsenti tarbimisest.

Baltikumi summaarne elektritarbimine kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ühe protsendi võrra, moodustades kokku 1996 gigavatt-tundi. 565 gigavatt-tundi Baltikumi elektritarbimisest kaeti odavama imporditud elektriga Põhjamaadest ja kolmandatest riikidest.

Põhjamaades toodeti tänavu maikuus viis protsenti rohkem elektrit kui aasta tagasi samal ajal. Kasv  tugines eelkõige Norra elektritoodangu 15-protsendilisele suurenemisele. Tarbimine kasvas Põhjamaades samal ajal kaks protsenti. Põhjamaade elektribilanss oli maikuu kokkuvõttes jätkuvalt positiivne – summaarne tootmine ületas tarbimist 0,6 teravatt-tunni ulatuses. Norra ja Rootsi olid elektrit eksportivad, Soome ja Taani aga elektrit importivad süsteemid.

Õiguskantsler soovitab Palol taastuvenergia toetuste määrad üle vaadata

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 20, 2014

Delfi.ee, 20.06.2014

Kuna elektrituru olukord on tänaseks muutunud, tuleks taastuvenergia toetuste süsteemi analüüsida ning toetuste määrad üle vaadata, kirjutab õiguskantsler Indrek Teder majandusminister Urve Palole saadetud seisukohas.

Õiguskantsler märgib, et taastuvenergia tariifi arvestamise alused on seaduses piisavalt määratletud, tagamaks tarbijate võrdset kohtlemist ning taastuvenergia tasu kujunemist objektiivsetel alustel.

Teder juhib siiski tähelepanu, et tarbija peab läbi taastuvenergia toetuste rahastama nii palju taastuvatest allikatest Eestis toodetud elektrienergiat, kui on tootjatel initsiatiiv ja võimalust toota. Vaid tuule kui energiaallika osas on piirangud ning tuult energiaallikana kasutav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest.

Kuna teiste taastuvate energiaallikate osas ei ole sellist ülemmäära toodud ja tänased toetused võivad Tederi sõnul tekitada täiendavate tootmisvõimsuste arendamist, võib tarbija tema sõnul olla kohustatud finantseerima taastuvenergia toetusi rohkem, kui on nende toetuste kehtestamise eesmärgiga põhjendatud.

„See võib kujutada probleemi omandipõhiõiguse seisukohast, aga olla teatud juhtudel probleemne ka taastuvenergia tasu ettenähtavuse seisukohast,“ märgib Teder. „Samuti ei ole taastuvenergia toetuste määrad hetkel seotud börsihinnaga, mis tähendab, et tootjad saavad samas määras toetust sõltumata sellest, kas (kaalutud keskmine) börsihind on teatud perioodil tavapärasest madalam või vastupidi -ebaharilikult kõrge,“ märgib Teder.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes