• Eesti

Eesti ootab taastuvenergiatasude osas mais Euroopa Komisjoni vastust

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 16, 2014

BNS, 16.04.2014

Elektriseaduse muutmise ja taastuvenergia tasude osas on Eesti pikalt oodanud Euroopa Komisjoni vastust riigiabi andmise taotlusele, majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo sõnul loodab ministeerium mai jooksul taotlusele vastuse saada.

“Me ei tea, kas see skeem, mida me taotleme, on Euroopa Liidu silmis ka kõlblik riigiabi. Me ootame pikisilmi sellele kinnitust ja loodame, et mai jooksul see saabub,” sõnas Palo kolmapäeval riigikogu infotunnis.

2014. aastast on elektrituruseaduse muutmise eelnõus kirjeldatud toetuste andmine riigiabi osutamine, tuleb selleks taotleda Euroopa Komisjonilt toetuste andmiseks riigiabi luba.

2103. aasta jaanuari lõpus otsustas riigikogu majanduskomisjon elektrituruseaduse eelnõu muuta nii, et taastuvenergia toetuse saamise õigust määrava uute ja vanade tootjate eristamise piir nihutataks tänavu 1. märtsile. Komisjoni esimees Kaja Kallas selgitas toona, et piirtähtaega ei saa ajastada vastavalt seaduse jõustumisele seetõttu, et seaduse jõustumisega on seotud Euroopa Komisjoni riigiabi luba.

Komisjon jättis toona seadusesse sisse tuuleenergia toetuse piiramise 600 gigavatt-tunniga aastas. Lisaks saavad taastuvenergiatoetust ka need tootjad, kes toodavad seda oma tootmise tarbeks, sealjuures pole toetuse saamiseks oluline see, et ettevõte peaks toodetava elektrienergia võrku andma.

Soodustused oleksid lisakulu kodutarbijale

Eesti uudised, Energiakaubandusaprill 15, 2014

Ärileht.ee, 15.04.2014

Ministeerium: suurtarbijatele erisusi tehes peaksid ülejäänud tarbijad puudujäägi kinni maksma.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda sõnul on igasugused erandid ja suurtarbijate vabastused (võrgutasudest ja taastuvenergia tasudest) tõenäoliselt vastuolus Euroopa Liidu siseturu reeglitega ja vajavad riigiabi luba. „Näiteks on Euroopa Komisjon vaidlustanud Saksamaa suurtööstuseid taastuvenergia tasude maksmisest vabastava reegli kui siseturuga mitte kokku sobiva,” ütles Ruuda.

Ruuda sõnul on võrgutasu ja taastuvenergia tasu sisuliselt kulupõhised. See tähendab, et kui suurtarbijatele erisusi rakendada, peaksid ülejäänud tarbijad nendest eranditest tekkinud puudujäägi kinni maksma. „Tasuta lõunaid ei ole,” nentis Ruuda.

Ministeeriumil ei ole midagi aga aktsiisi vähendamise vastu äritarbijate konkurentsiolukorra parandamiseks. „Vastupidi, me toetame seda. See on rahandusministeeriumi teema ja nemad vaatavad asja eelkõige riigieelarve tasakaalu seisukohalt,” selgitas Ruuda.

Rahandusministeerium mõistab, et elektrienergia lõpphind mõjutab oluliselt energiamahukate tööstusettevõtete valikuid ja on sellist tüüpi ettevõtete üheks suureks kulukomponendiks. „Praeguses majandusolukorras ja fiskaalsituatsioonis peab riik kindlasti jälgima, et kõik muudatused elektrienergia maksustamisel oleksid riigieelarve mõju aspektist neutraalsed. See tähendab, et muude tingimuste samaks jäädes peaks näiteks tööstustarbijate maksukoormuse vähenemise korral mõnel teisel isikul maksukoormus suurenema,” ütles ministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees.

Kardetakse skeemitamist

Lelumehe sõnul ei pruugi suurtarbijate eelistamine teistele äritarbijatele olla põhjendatud. Seda seetõttu, et kui energia säästmise võimalusi hinnates kalkuleerib suurettevõtja investeeringu tasuvust, võib suhteliselt madal elektrienergia hind motiveerida investeeringut edasi lükkama. „Arvestades, et suurtarbijaks loetakse ettevõtja alates teatud elektrienergia tarbimismahust, võib teatud skeemide korral elektrienergia aktsiisivabastus motiveerida napilt alla künnise jäävat ettevõtjat ka elektrienergiat rohkem kulutama, et maksta elektri eest aktsiisi võrra madalamat hinda.”

Rahandusministeeriumi hinnangul peaksid Eesti suurettevõtjad enda konkurentsivõimet hindama eelkõige võrdluses Läti ja Leedu vastava ettevõtjaga. „Praegu on Põhjamaade ettevõtluskeskkond veel meie omast erinev nii maksude, tööjõukulude kui ka keskkonnanõuete ja tasude poolest,” nentis Lelumees.

Läti on aga valinud Eestiga võrreldes teise tee. Nad on lubatud aktsiisivabastusi maksimaalselt ära kasutanud ja nõnda on maksustatud ainult väike osa Lätis tarbitavast elektrienergiast. „Samal ajal kulutavad nad ebaproportsionaalselt palju aktsiisivabastuse administreerimisele,” ütles Lelumees. EL-i liikmesriigid on küsimuse lahendanud erinevalt. Levinum on aga selline viis, kus kodutarbija elekter on maksustatud äritarbijaga võrreldes kaks korda kõrgema tariifiga. „Suurtarbijate täiendav soodustamine on pigem poliitilistel kaalutlustel tehtud erand, mille administreerimine on kulukam. Näiteks ka seoses võimaliku riigiabi loa menetlemisega,” sõnas Lelumees.

Majandusministeeriumi hinnangul on üheks lahenduseks oma tööstuse tarbeks ise elektri tootmine. Peale selle paneb riik üha suuremat rõhku energiasäästule. „Järgmisel EL-i rahastusperioodil planeerime suunata 131 miljonit eurot ressursitõhususe parandamise meetmeteks,” rääkis Ruuda.

EAS-i kommunikatsioonijuht Karina Loi kinnitas, et energiamahukate investeeringute puhul on probleemiks olnud kõrged võrgutasud. „Soome ja Põhjamaadega võrreldes oleme kahtlemata kehvas positsioonis,” ütles Loi.

Euroopa Komisjon töötas välja uued riigiabi suunised

„Uued suunised annavad raamistiku tõhusamatele riiklikele toetusmeetmetele, mis peegeldaksid paremini turu olukorda. Euroopa peaks täitma oma ambitsioonikad energia- ja kliimapoliitika eesmärgid vähimate võimalike kuludega maksumaksjatele. Peale selle peab ühisel turul vältima võimalikke konkurentsimoonutusi. See aitab muuta energia taskukohasemaks nii Euroopa kodanikele kui ka ettevõtetele,” ütles komisjoni aseesimees Joaquín Almunia.

Muudatused puudutavad suuri elektritarbijaid. Mil määral, seda näeb lähitulevikus.

Veebruaris kahekordistus tuuleenergia tootmine

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiamärts 25, 2014

Äripäev, 25.03.2014

Veebruaris oli elektritarbimine kaks protsenti väiksem kui aasta tagasi, samuti vähenes elektri tootmismaht. Samas kasvas märkimisväärselt elektri tootmine taastuvenergiaallikatest.

Elering teatas, et veebruaris vähenes elektri eksport ja sellest tulenevalt vähenes ka elektritarbimine 2% ehk 723 gigavatt-tundi ning elektri tootmismaht 19 protsenti 864 gigavatt-tunnini. Eesti elektrisüsteemi ekspordiks kujunes veebruaris 141 gigavatt-tundi, mida on 57 protsenti vähem kui mullu samal ajal, teatas ettevõte.

Samas kasvas elektri tootmine taastuvatest energiaallikatest 48 protsenti. Sealhulgas kahekordistus tuuleenergia toodang 49 gigavatt-tunnini ning biomassist ja biogaasist toodetud elektri kogus kerkis 22 protsenti. Tuuleenergia toodang suurenes eeskätt tänu soodsatele tuuleoludele – mõõtmistulemused ilmateenistuse Pakri ja Virtsu mõõtepunktides näitasid tuulekiiruse ligi 19-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aasta veebruariga.

Lätis vähenes elektri tootmine veebruaris aastases võrdluses seitse protsenti 489 gigavatt-tunnini. Toodangu kahanemise tingis väiksem vee juurdevool Daugava jõel, mistõttu langes hüdroelektrijaamade kogutoodang eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12 protsenti. Samuti tootsid enam kui kolmandiku võrra vähem elektrit Riia koostootmisjaamad. Elektribilansi puudujäägiks kujunes Lätis eelmisel kuul 138 gigavatt-tundi. Kodumaise toodanguga kaeti tarbimine 78 protsendi ulatuses. Puuduolev elektrienergia imporditi täies ulatuses Eesti elektrisüsteemist.

Leedu elektritoodang kahanes mullusega võrreldes 13 protsenti, moodustades kokku 237 gigavatt-tundi. Toodetud elektrist suudeti sisemaist tarbimist katta vaid 28 protsendi ulatuses ning elektribilansi füüsiliseks impordiks kujunes 614 gigavatt-tundi. Elektribilansi defitsiit kaeti 66 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu. Import kolmandatest riikidest moodustas kokku 34 protsenti.

Kolmes Balti riigis kokku vähenes tarbimine ühe protsendi võrra ja toodang 14 protsenti. Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk suurenes aastases võrdluses 69 protsenti 611 gigavatt-tunnini. Veebruarikuu defitsiit moodustas Baltikumi kogutarbimisest 28 protsenti.

Eestis tarbitud elektrist osteti Elspot turult keskmiselt 91 protsenti, toodetud elektrist müüdi Elspot turule ligi 90 protsenti. Lätis olid samad näitajad vastavalt 26 ja viis protsenti ning Leedus 85 ja 41 protsenti.

Põhjamaade elektritoodang pöördus veebruaris uuesti langusesse. Toodangu langus tulenes eeskätt vähesest hüdroenergia saadavusest kuu esimesel poolel. Samuti mõjutas tootmise kahanemist soojadest ilmastikutingimustest tingitud tarbimise vähenemine. Põhjamaade elektribilansi ülejäägiks kujunes veebruaris 1,3 teravatt-tundi, mida on ligi kolm korda enam kui mullu samal ajal.

Eesti Arengufond tutvustab valminud energiamajanduse tulevikustsenaariume aastani 2030.

Eesti uudised, Energiakaubandusmärts 11, 2014

Tänasel Tartu koosolekul tõdeti, et üllatuslikult tuleb tegeleda veelgi enam energiasäästu saavutamisega transpordis. Soojusmajanduses on mõistlik suuremates kohtades jääda kaugkütte peale, kuid energia liike tuleks mitmekesistada, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Loe edasi »

Taastuvenergia toodang ja osakaal tarbimisest mullu vähenes

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajaanuar 30, 2014

ERR. 30.01.2014

Taastuvenergia moodustas eelmisel aastal Eestis elektrienergia kogutarbimisest 12,6 protsenti, mis on 2,4 protsendipunkti võrra vähem võrreldes 2012. aastaga.

Loe edasi »

EL riskib rohemajanduse närtsitada

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajaanuar 15, 2014

Äripäev, 15.01.2014

Euroopa Liit kaalub loobuda siduvatest eesmärkidest taastuvenergiale, mis võtaksid investeerimiskindluse rohelisele energiale panuse teinud ettevõtetelt. Eesti Energiale selline suund meeldiks ja pigem pooldav on hoiak ka majandus- ning keskkonnaministeeriumis. Loe edasi »

Taavi Veskimägi: üldine trend maailmas on pigem tuumaelektri taandareng

Eesti uudised, Energiakaubandusaugust 6, 2012

Delfi, 06.08.2012

Eleringi juht Taavi Veskimägi kirjutab oma veebipäevikus, et nagu teame, üldine trend maailmas on pigem tuumaelektri, vähemalt ajutine, taandareng. “Tuumaelektrijaamade silmus Balti riikide piiri taga illustreerib olukorda, kus Kesk-Euroopas on elektri hind kõrge, Saksamaal tuumajaamad suletakse, mujal uusi ei ehitata ja elektritootmine kolib kolmandatesse riikidesse,” sõnas Veskimägi. Loe edasi »

Memorandum: Uutele tulijatele muutub rohelise energia tasu väiksemaks

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuli 19, 2012

Delfi, 19.07.2012

Täna allkirjastatud memorandum säilitab juba turul tegutsevate rohelise energia tootjate taastuvenergiatasud praeguses mahus, uutele tulijatele muutub aga roheenergia tasu märgatavalt väiksemaks. Loe edasi »

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»