• Eesti

Balti- ja Põhjamaad hakkavad ühiselt elektriturgu reguleerima

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 18, 2015

Postimees, 18.06.2015

Baltimaade elektrisüsteemihaldurid Elering, Augstsprieguma tikls, Litgrid ning Soome põhivõrguhaldur Fingrid allkirjastasid leppe Balti- ja Põhjamaade bilansi- ehk reguleerimisturu arendamiseks.

Leppe eesmärgiks on luua esmalt ühine Balti bilansipiirkond koos ühise reguleerimisturuga, mis hõlmab ühiseid tooteid, koordineeritud juhtimist ja harmoniseeritud bilansihaldust.

Põhja- ja Baltimaade süsteemihaldurite vahel on kavas laiendada reguleerimisreservide alast koostööd. Kokkuleppe järgi on Põhja- ja Baltimaade harmoniseeritud reguleerimisturgudel kasutusel sarnased tooted, harmoniseeritud bilansihaldus ning ühesugused protseduurid reguleerimispakkumiste aktiveerimiseks.

Kirjeldatud koostöö on eeltööks suurema eesmärgi ehk Põhja- ja Baltimaade ühise bilansi- ehk reguleerimisturu loomiseks. Ühine reguleerimisturg käivitub kava järgi aastal 2018.

Põhja- ja Baltimaade ühise reguleerimisturu loomine on üks Balti energiaturgude ühendamise plaanis (BEMIP) fikseeritud tegevustest turu arendamisel. Euroopa tasemel on bilansiturgude ühtlustamine ja integreerimine sätestatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate katusorganisatsiooni ENTSO-E ette valmistatud elektribilansi võrgueeskirjas.

Milliseks kujuneb meie elektri börsihind lähiajal?

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 11, 2015

Delfi Ärileht, 11.06.2015

Elektrienergia ülekandevõimsuste paranemisega on elektri börsihind Eestis järjepidevalt alanenud. Kui aga võrrelda elektri börsihinda Eestis teiste Põhjamaadega, on meie elekter ikka veel üsna kallis. Millised tegurid mõjutavad elektrienergia hinda lähiaastatel, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Koos elektrienergia ülekandevõimsuste paranemisega on elektri börsihind Eestis järjepidevalt alanenud. Samas on alates eelmise aasta keskpaigast hinnalanguse taga muuhulgas ka tavapärasest soojem õhutemperatuur ja sellega seoses elektrienergia väiksem tarbimine. Avatud elektriturul on meie elektrihind järginud üsna lähedalt Soome elektrihinda börsil. Oluliseks põhjuseks on siin teatavasti suurenenud ülekandevõimsused, sealhulgas möödunud aastal EstLink2 käikuandmine. Kui aga võrrelda elektri börsihinda Eestis teiste Põhjamaadega, on meie elekter ikka veel üsna kallis (kui jätta kõrvale võrdlus Läti ja Leeduga, kus elektrihind on kõrgem). Lähiaastatel lisandub meie lähiregiooni mitmeid täiendavaid elektri ülekande- ja tootmisvõimsusi, mis aitavad elektrihinda allapoole viia.

Mai lõpus allkirjastati Euroopa Komisjoniga Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitamise leping. Samas võivad praegu pakkuda hinnaüllatusi kahe riigi vahel ülekandevõimsuste oksjonid ning vastavad riskimaandamisinstrumendid. Soomes suurendatakse investeeringuid tuumaenergiast elektri tootmiseks: 2018. aastaks valmib plaanide kohaselt Olkiluoto 3 ning 2024 ja 2020-ndate lõpus veel kaks reaktorit. Lisaks on keskpikas perspektiivis meie regioonis plaanis teha mahukaid investeeringuid taastuvenergia arendamisse. See kõik parandab veelgi elektrienergia tootmisvõimsust. Subsiidiumid taastuvenergiale aitavad elektri lõpphinda täiendavalt allapoole viia. Selle aasta lõpus antakse plaanide kohaselt käiku Leedu-Rootsi ning Leedu-Poola vahelised ühendused, millel ei ole küll praegu otsest mõju Eesti elektrihinnale, kuid need ühendavad meie regiooni rohkem EL elektrituruga ning omavad pigem tähendust pikemas vaates.

Investeeringutele energiatootmisse avaldavad muuhulgas mõju nafta maailmaturuhind, rahvusvaheline kliimapoliitika ning samuti Eesti energia- ja maksupoliitika. Meie hinnangul jääb naftahind nii sel kui järgmisel aastal dollaris oluliselt madalamaks, kui möödunud aastatel. Euro nõrgenemine muudab dollaris kaubeldava nafta meie jaoks küll kallimaks, kuid selle mõju ei ole väga suur. Eraldi teema on veel valitsuse tegevuskava järgi Eesti elektrisüsteemi lahtisidumine Loode-Venemaa sagedusalast hiljemalt 2025. aastaks. Uue sagedusringi loomine Baltikumi ning selle ühendamine ülejäänud Euroopaga nõuab väga suuri investeeringuid. Eesti on võtnud suuna tööjõu maksustamise vähendamisele, kuid seda kompenseeritakse tarbimise ja keskkonna kasutamise kõrgema maksustamisega. Keskkonnatasude suurendamine võib aga pikemas vaates pärssida investeeringuid elektrienergia tootmisse ja tehnoloogia uuendamisse. Elektritootmise käigus emiteeritud süsinikdioksiidi maksustamine tõstab elektrihinda.

Mis puudutab elektrienergia tarbimist, millest samuti sõltub elektri börsihind, siis me ei prognoosi sel aastal lähiregioonis tarbimise olulist suurenemist. Soome majandus liigub küll tasapisi kasvu suunas, kuid jääb lähiajal ikka veel nõrgaks. Balti riikide majanduskasv aga Vene kriisi mõjul mõnevõrra isegi aeglustub, mistõttu ei saa prognoosida ka elektrienergia tarbimise märgatavat kasvu. Samas mõjutab meie regioonis elektrihinda väga olulisel määral ka ilmastik, mille mõju on küll tavaliselt hooajaline, kuid võib aasta keskmist elektrihinda üsna palju muuta.

Kokkuvõttes, Eesti elektrihinnad kujunevad üha enam Põhjamaade regionaalse elektrituru pakkumise ja nõudluse tingimustes. Möödunud aastal oli NordPooli Eesti keskmine elektri börsihind 37,6 EUR/MWh, selle aasta esimese nelja kuuga on see langenud aga 32 euroni.

Arvestades eeldusi, et lähiaastatel lisandub meie lähiregiooni juurde ülekandevõimsust, suurendatakse investeeringuid elektritootmisse (erititaastuvenergiast), naftahinnad jäävad sel ja järgmisel aastal madalamaks kui viimastel aastatel ning nõudlus sel aastal oluliselt ei suurene, võib pigem oodata, et sel aastal jääb elektri börsihind Eestis madalamaks kui möödunud aastal. Samas võib ilmastik ja koos sellega muutuv elektritarbimine üllatusi pakkuda.

Kuigi madal elektrihind võib pärssida elektritootjate investeeringuid, on see kogumajandusele siiski kasulik, kuna tööstussektor kasutab koos suurenenud automatiseerimisega üha rohkem elektrit.

Järgnevatel lähiaastatel võivad elektri hinda mõjutada ülespoole aga majanduskasvu oodatav paranemine ning elektrienergia tarbimise suurenemine, samuti keskkonnatasud. Samas aitavad lisanduvad ülekande- ja tootmisvõimsused üha suurenevat nõudlust rahuldada ning elektrihindu nö kontrolli all hoida.

Mais tõstsid elektri börsihinda kõrgema tootmiskuluga siinsed elektrijaamad

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 11, 2015

Delfi.ee, 11.06.2015

Põhjamaades elektri börsihind eelmisel kuul valdavalt langes, kuid Baltimaades tõusis, kuna siinsel turul oli ülekandevõimsuse puudujäägi tõttu tavapärasest suurem mõju kõrgema marginaalkuluga kohalikel elektrijaamadel, teatas Elering. Põhjamaade elektribörsi süsteemihind langes maikuus aprilliga võrreldes 11,77 protsenti ja oli keskmiselt 22,33 eurot megavatt-tunni eest. Eesti hinnapiirkonnas kujunes keskmiseks hinnaks 32,30 eurot megavatt-tunni eest, kasvades kuises võrdluses 5,90 protsenti.

Läti ja Leedu hinnapiirkonnas oli hind keskmiselt 37,36 eurot. Hind Lätis tõusis eelneva kuuga võrreldes 7,33 protsenti ja Leedus 4,91 protsenti. Soomeselektri turuhind langes samal ajal 14,02 protsenti 25,87 euroni megavatt-tunni kohta.

Seega ületas elektri Eesti börsihind megavatt-tunni kohta Soome hinda 6,43 euro võrra, ent jäi samal ajal 5,06 euro võrra madalamaks hinnast Lätis ja Leedus.

Eesti ja Soome hinnapiirkondades ühtis hind 47,85 protsendil tundidest, samal ajal kui Lätiga oli Eesti hind võrdne 62,50 protsendil ajast.

Maikuu jooksul liikusid elektri võimsusvood päev-ette turu arvestuses Soomest Eestisse 728 tunnil ja Eestist Soome 16 tunnil. Ülekandevõimsus Soomest Eestisse oli täies ulatuses kasutatud 388 tunnil, mil Balti riikide nõudlus ületas EstLink ühenduste koguvõimsust. Eesti ja Läti vahelisest ülekandevõimsusest kasutati möödunud kuul ära 86,6 protsenti.

Elektri tootmishinnale mõju omavad süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad näitasid aprillikuuga võrreldes mõningast tõusu, liikudes vahemikus 7,35-7,64 eurot ühe tonni kohta.

Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib 2015. aasta juunikuus kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks NPS Eesti hinnapiirkonnas 24,28 eurot ja kolmanda kvartali keskmiseks hinnaks 32,53 eurot megavatt-tunni eest.

Turuosalistele müüdud hinnariski maandamise instrumentide ehk limiteeritud PTR-de müügist teenis Elering maikuus tulu 427 891 eurot.

Taastuvenergia aastaraamat 2014: Eesti taastuvenergia sektor ootab endiselt stabiilset õiguskeskkonda

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 10, 2015

Eesti Taastuvenergia Koja pressiteade, 10.06.2015

Eesti Taastuvenergia Koda avaldas täna, 10. juunil teist aastat järjest Eesti taastuvenergia sektori aastaraamatu, mis annab kompaktse ülevaate sektori arengutest ja tulemustest 2014. aastal ja enne seda.

Eestis liideti aasta jooksul elektrivõrguga 27,7 MW taastuvatel allikatel põhinevaid tootmisvõimsuseid. Tootmisvõimsuseid lisandus küll veidi rohkem kui 2013. aastal, kuid märgatavalt vähem kui aastatel 2009-2012. Kiirenenud areng on toimunud Eesti mikrotootmises, seda iseäranis päikeseenergia vallas. 2014. aastal liitus elektrivõrguga 186 mikrotootjat, mis on rohkem kui kunagi varem.

Kõige suurem taastuvenergia osakaal on Eestis praegu soojussektoris – 43%. Elektrisektoris on taastuvenergia osakaal 13,2 % ning transpordisektoris 0,2%. Soojussektoris on viimastel aastatel toimunud pidev üleminek taastuvatele allikatele, seda põhjusel, et hakkepuit on oluliselt odavam kui maagaas ja kütteõlid.

Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti sõnul ootab taastuvenergia sektor Eestis endiselt stabiilset ning ettenähtavat seadusandlikku keskkonda. “Ehkki Euroopa Komisjon otsustas 2014. aasta oktoobris väljastada taastuvenergia toetusskeemile riigiabiloa, on elektrituruseaduse muudatused endiselt vastu võtmata,” selgitas Tammist. “Aastaid ootavad vastuvõtmist Euroopa taastuvenergia koostöömehhanismide rakendamist võimaldavad seadusepügalad ning kaugkütteseadus. Ootame ka energiaühistute loomist võimaldavaid sätteid, taastuvenergia väiketootmist hõlbustavaid paragrahve ja võrgueeskirjaga seotud muudatusi.”

Õiguskeskkonna selginemine võimaldaks lõpuni viia mitmed hetkel pooleliolevad olulised projektid ja alustada saaks ka uutega. “Riik peab vältima ühepoolseid muudatusi olemasolevatele taastuvenergia tootjatele. Sõltumatud erainvestoritest energiatootjad on valmis valdkonna arengusse jätkuvalt panustama – seda näitavad senised investeeritud enam kui 600 miljonit eurot, 3100 loodud töökohta, 21 miljonit eurot riigile tasutavaid iga-aastaseid palgamakse,” lausus Taastuvenergia Koja juht Tammist.

Taastuvenergia aastaraamatust ilmneb, et Eestil veel palju tööd vaja ära teha elektri- ning transpordisektoris. Eesti autopark on üks saastavamaid Euroopa Liidus. Elektritootmine on siin energiamahukas ja väga suure keskkonnamõjuga. Põlevkivist toodetud elektrienergia osakaal tarbimises on endiselt väga suur, ulatudes 83%-ni.

Taastuvenergia Koda: jätkub taastuvenergia väiketootmise kasv

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 10, 2015

BNS, 10.06.2015

Eesti Taastuvenergia Koja hinnangul jätkub sel aastal taastuvenergia väiketootmise kasv; eelmise aasta lõpuks oli mikrotootjaid 342.

Koos energiasäästumeetmetega esindavad uued energia väiketootmisviisid radikaalselt teistsugust energiasüsteemi, milleks riigi valmisolek on puudulik. 2014. aasta lõpuks oli mikrotootjaid juba 342, eelmisel aastal lisandus neid seejuures 186 ja arv suureneb pidevalt, kirjutab koda aastaraamatus.

Et alternatiivenergia segment edasi areneks, soovitab koda seadusandjatel keskenduda regulatiivse keskkonna stabiilsusele, järjepidevusele ja ettenähtavusele. Eelmine aasta oli koja hinnangul äraootav, kuna valitses seadusandlik ebakindlus.

Koda märgib ka, et nende hinnangul on täielik üleminek taastuvenergiale 2030. aastaks nii soojus- kui ka elektrisektoris täiesti reaalne. “Selles valguses on positiivne kahe järjestikuse valitsuskoalitsiooni nägemus, mis planeerib minna perspektiivis üle täielikult taastuvenergia kasutamisele Eestis,” seisab aastaaruandes.

Eelmisel aastal toodeti Eestis taasuvenergiat kokku 1356 gigavatt-tundi, mis on 18 protsendi võrra suurem aasta varasemast tasemest, ent jääb alla 2012. aasta tulemusele.

Enamik taastuvenergiast ehk 753 gigavatt-tundi toodeti biomassist, biogaasist ja biolagunevatest jäätmetest. Hea tuuleaasta tõstis tuuleenergiatoodangu 576 gigavatt-tunnini, mis moodustas 42 protsenti taastuvenergia toodangust.

Linn suurendas elektrihankes taastuvenergia nõuet

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 9, 2015

Postimees, 09.06.2015

Tartu linn kuulutas välja riigihanke elektrienergia ostuks 2016. – 2017. aastal, kus võrreldes senisega nõutakse suuremat taastuvenergia osakaalu. Vastavalt hanketingimustele peab vähemalt 30 protsenti energiast pärinema taastuvatest allikatest.

Kui vahetult pärast elektrituru avamist oli seis segane ja linna elektrihankele laekus kõigest üks pakkumine, siis viimatisel konkursil oli pakkujate vahel juba korralik konkurents, sõnas linnavarade osakonna peaspetsialist Leelo Sahk-Jansen.

Volikogu on teinud otsuse osta elektrit börsihinnaga ja see on end seni igati õigustanud. Nii näeb ka uus hange ette elektrienergia ostmist börsihinnaga ja firmad konkureerivad üksnes vahendustasu alusel, selgitas Sahk-Jansen. Börsihind võib üles hüpata üksnes suvel, mil elektrijaamades tehakse hooldustöid.

Elektrienergiat kulutab linn eeldatavalt 18 500 MWh aastas, millest tänavavalgustus moodustab umbes 8100 MWh ja linna asutuste tarve on 10 400 MWh. Võrreldes varasema elektrihankega on kasvanud tänavavalgustuse osakaal ja seda eelkõige hiljuti valminud Idaringtee ja Ihaste silla arvelt. Varem kulus tänavate valgustamisele ligikaudu 7400 MWh aastas.

Linna asutused seevastu on tarbinud arvatust vähem ning selle kogemuse põhjal vähendati ka riigihankes ette nähtud mahtusid. «Linn ei pea eeldatavaid tarbimismahtusid välja ostma,» täpsustas Sahk-Jansen.

Majandamisteenistuse vanemspetsialist August-Ervin Oja kinnitas, et ühtegi linnaasutust, kes tarbiks elektrienergiat teistest oluliselt rohkem, välja tuua ei saa. «Suuremad koolid ja lasteaiad tarbivad üsna ühtemoodi,» tõdes Oja. Veidi suurem on elektritarve siiski neil asutustel, kus on kasutusel moodsam ventilatsioon ja valgustus. Üheks selliseks on näiteks vanurite hooldekodu.

Samuti üsna suured elektritarbijad on Tartu turg, Anne saun, Tartu sport jt. linna äriühingud. Neil on aga omaette eelarve ja oma teenistus ning linnakassast nad elektri ostmiseks raha ei vaja.

Komisjon ja Läänemere riigid allkirjastasid energialiidu memorandumi

Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudised, Tuuleenergiajuuni 8, 2015

BNS, 08.06.2015

Esmaspäeval kirjutasid Euroopa Komisjon ja Läänemere piirkonna riigid alla vastastikuse mõistmise memorandumile, millega ajakohastatakse ja tugevdatakse Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava.

Samal ajal allkirjastasid 13 Euroopa riiki Euroopa siseturu raames elektrienergia varustuskindlusega seotud piirkondliku koostöö deklaratsiooni. Pärast seda allkirjastati viiepoolse energiafoorumi poliitiline deklaratsioon, teatas Euroopa Komisjon.

Naaberriikide vahel Euroopa Liidu ühises raamistikus tehtav koostöö on energialiidu oluline element. See on hädavajalik, et tagada tarbijatele katkematu energiavarustus ja taskukohased hinnad. Piirkondlik koostöö aitab saavutada turgude integreerimist terves EL-is ja kasutada energiasüsteemis täielikult ära taastuvaid energiaallikaid.

“Need kokkulepped on esimeseks oluliseks verstapostiks, mis toetavad poliitiliselt tugevamat energiakoostööd Euroopas. Allakirjutanud riigid näitavad sellega oma otsustavust tugevdada energiavarustuse kindlust edasise turgude integreerimise teel,” ütles Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete pressiteate vahendusel

Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskavaga seotud vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid alla Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Norra, hiljem ka Taani.

Riigid püüavad kaotada Läänemere piirkonna energiasüsteemi eraldatust ja integreerida see süsteem täielikult Euroopa Liidu energiaturgudesse, seisab memorandumis. Selleks soovivad riigid lisada olemasolevatele koostöövaldkondadele uusi nagu näiteks energiatõhusus, taastuvad energiaallikad ja varustuskindlus.

Madalad elektrituru hinnad ohustavad tuleviku elektrivarustuskindlust

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 5, 2015

Äripäev, 05.06.2015

Eleringil valmis Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, mis vaatab elektrivarustuse arenguid kuni 2031. aastani.

Aruande kohaselt on tarbijate varustuskindlus kohalike tootmisvõimsuste ja välisühenduste koosmõjus tagatud, kuid näha on tootmisvõimsuste ja varustuskindluse varu vähenemist Läänemere regioonis seoses tavapäraste elektrijaamade planeeritust kiirema sulgemisega.

Nii Eestis, Baltikumis kui ka Läänemere regioonis tervikuna on varustuskindluse varu vähenemas ning Elering töötab koos teiste regiooni süsteemihalduritega elektrituru edasiarendamisel ennetamaks tootmisvõimsuste võimalikku puudujääki järgmise kümnendi lõpul.

„Koos elektrituru liberaliseerimisega on kogu Euroopas olukord varustuskindluse tagamisel oluliselt muutunud. Oleme elektrimajanduses liikumas keskselt planeeritud süsteemilt avatud turumajandusele. Turu toimimise eelduseks on riigi sekkumis.. Loe edasi

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes