• Eesti

Taastuvenergia Koda: jätkub taastuvenergia väiketootmise kasv

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 10, 2015

BNS, 10.06.2015

Eesti Taastuvenergia Koja hinnangul jätkub sel aastal taastuvenergia väiketootmise kasv; eelmise aasta lõpuks oli mikrotootjaid 342.

Koos energiasäästumeetmetega esindavad uued energia väiketootmisviisid radikaalselt teistsugust energiasüsteemi, milleks riigi valmisolek on puudulik. 2014. aasta lõpuks oli mikrotootjaid juba 342, eelmisel aastal lisandus neid seejuures 186 ja arv suureneb pidevalt, kirjutab koda aastaraamatus.

Et alternatiivenergia segment edasi areneks, soovitab koda seadusandjatel keskenduda regulatiivse keskkonna stabiilsusele, järjepidevusele ja ettenähtavusele. Eelmine aasta oli koja hinnangul äraootav, kuna valitses seadusandlik ebakindlus.

Koda märgib ka, et nende hinnangul on täielik üleminek taastuvenergiale 2030. aastaks nii soojus- kui ka elektrisektoris täiesti reaalne. “Selles valguses on positiivne kahe järjestikuse valitsuskoalitsiooni nägemus, mis planeerib minna perspektiivis üle täielikult taastuvenergia kasutamisele Eestis,” seisab aastaaruandes.

Eelmisel aastal toodeti Eestis taasuvenergiat kokku 1356 gigavatt-tundi, mis on 18 protsendi võrra suurem aasta varasemast tasemest, ent jääb alla 2012. aasta tulemusele.

Enamik taastuvenergiast ehk 753 gigavatt-tundi toodeti biomassist, biogaasist ja biolagunevatest jäätmetest. Hea tuuleaasta tõstis tuuleenergiatoodangu 576 gigavatt-tunnini, mis moodustas 42 protsenti taastuvenergia toodangust.

Linn suurendas elektrihankes taastuvenergia nõuet

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 9, 2015

Postimees, 09.06.2015

Tartu linn kuulutas välja riigihanke elektrienergia ostuks 2016. – 2017. aastal, kus võrreldes senisega nõutakse suuremat taastuvenergia osakaalu. Vastavalt hanketingimustele peab vähemalt 30 protsenti energiast pärinema taastuvatest allikatest.

Kui vahetult pärast elektrituru avamist oli seis segane ja linna elektrihankele laekus kõigest üks pakkumine, siis viimatisel konkursil oli pakkujate vahel juba korralik konkurents, sõnas linnavarade osakonna peaspetsialist Leelo Sahk-Jansen.

Volikogu on teinud otsuse osta elektrit börsihinnaga ja see on end seni igati õigustanud. Nii näeb ka uus hange ette elektrienergia ostmist börsihinnaga ja firmad konkureerivad üksnes vahendustasu alusel, selgitas Sahk-Jansen. Börsihind võib üles hüpata üksnes suvel, mil elektrijaamades tehakse hooldustöid.

Elektrienergiat kulutab linn eeldatavalt 18 500 MWh aastas, millest tänavavalgustus moodustab umbes 8100 MWh ja linna asutuste tarve on 10 400 MWh. Võrreldes varasema elektrihankega on kasvanud tänavavalgustuse osakaal ja seda eelkõige hiljuti valminud Idaringtee ja Ihaste silla arvelt. Varem kulus tänavate valgustamisele ligikaudu 7400 MWh aastas.

Linna asutused seevastu on tarbinud arvatust vähem ning selle kogemuse põhjal vähendati ka riigihankes ette nähtud mahtusid. «Linn ei pea eeldatavaid tarbimismahtusid välja ostma,» täpsustas Sahk-Jansen.

Majandamisteenistuse vanemspetsialist August-Ervin Oja kinnitas, et ühtegi linnaasutust, kes tarbiks elektrienergiat teistest oluliselt rohkem, välja tuua ei saa. «Suuremad koolid ja lasteaiad tarbivad üsna ühtemoodi,» tõdes Oja. Veidi suurem on elektritarve siiski neil asutustel, kus on kasutusel moodsam ventilatsioon ja valgustus. Üheks selliseks on näiteks vanurite hooldekodu.

Samuti üsna suured elektritarbijad on Tartu turg, Anne saun, Tartu sport jt. linna äriühingud. Neil on aga omaette eelarve ja oma teenistus ning linnakassast nad elektri ostmiseks raha ei vaja.

Komisjon ja Läänemere riigid allkirjastasid energialiidu memorandumi

Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudised, Tuuleenergiajuuni 8, 2015

BNS, 08.06.2015

Esmaspäeval kirjutasid Euroopa Komisjon ja Läänemere piirkonna riigid alla vastastikuse mõistmise memorandumile, millega ajakohastatakse ja tugevdatakse Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava.

Samal ajal allkirjastasid 13 Euroopa riiki Euroopa siseturu raames elektrienergia varustuskindlusega seotud piirkondliku koostöö deklaratsiooni. Pärast seda allkirjastati viiepoolse energiafoorumi poliitiline deklaratsioon, teatas Euroopa Komisjon.

Naaberriikide vahel Euroopa Liidu ühises raamistikus tehtav koostöö on energialiidu oluline element. See on hädavajalik, et tagada tarbijatele katkematu energiavarustus ja taskukohased hinnad. Piirkondlik koostöö aitab saavutada turgude integreerimist terves EL-is ja kasutada energiasüsteemis täielikult ära taastuvaid energiaallikaid.

“Need kokkulepped on esimeseks oluliseks verstapostiks, mis toetavad poliitiliselt tugevamat energiakoostööd Euroopas. Allakirjutanud riigid näitavad sellega oma otsustavust tugevdada energiavarustuse kindlust edasise turgude integreerimise teel,” ütles Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete pressiteate vahendusel

Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskavaga seotud vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid alla Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Norra, hiljem ka Taani.

Riigid püüavad kaotada Läänemere piirkonna energiasüsteemi eraldatust ja integreerida see süsteem täielikult Euroopa Liidu energiaturgudesse, seisab memorandumis. Selleks soovivad riigid lisada olemasolevatele koostöövaldkondadele uusi nagu näiteks energiatõhusus, taastuvad energiaallikad ja varustuskindlus.

Madalad elektrituru hinnad ohustavad tuleviku elektrivarustuskindlust

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 5, 2015

Äripäev, 05.06.2015

Eleringil valmis Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne, mis vaatab elektrivarustuse arenguid kuni 2031. aastani.

Aruande kohaselt on tarbijate varustuskindlus kohalike tootmisvõimsuste ja välisühenduste koosmõjus tagatud, kuid näha on tootmisvõimsuste ja varustuskindluse varu vähenemist Läänemere regioonis seoses tavapäraste elektrijaamade planeeritust kiirema sulgemisega.

Nii Eestis, Baltikumis kui ka Läänemere regioonis tervikuna on varustuskindluse varu vähenemas ning Elering töötab koos teiste regiooni süsteemihalduritega elektrituru edasiarendamisel ennetamaks tootmisvõimsuste võimalikku puudujääki järgmise kümnendi lõpul.

„Koos elektrituru liberaliseerimisega on kogu Euroopas olukord varustuskindluse tagamisel oluliselt muutunud. Oleme elektrimajanduses liikumas keskselt planeeritud süsteemilt avatud turumajandusele. Turu toimimise eelduseks on riigi sekkumis.. Loe edasi

Maikuu keskmine elektrihind oli Estlink 2 rikke tingimustes 32,3 eurot

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 2, 2015

BNS, 02.06.2015

Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) andmeil kujunes Eesti hinnapiirkonna maikuu keskmiseks elektrihinnaks 32,30 eurot megavatt-tunni kohta; perioodi jooksul ei töötanud poole kuu jooksul merekaabel Estlink 2.

Elektri mai keskmine hind Eestis oli seetõttu Soome hinnast 6,43 eurot kõrgem. Lätiga võrreldes oli hind 5,06 euro võrra madalam, selgub arvutustest.

Eesti elektrihind kasvas kuises arvestuses 5,9 protsenti ning Läti hind 7,3 protsenti 37,36 euroni. Soome elektrihind langes samas kuuga 14 protsenti 25,87 eurole.

NPS-i süsteemihind oli eelmisel kuul 22,33 eurot, mis on 2,98 euro võrra ehk 11,8 protsenti aprillist väiksem. Taanis esines mais korra taas negatiivneelektrihind, ent seda vaid ühel tunnil, mil hind oli negatiivne 6,72 eurot; aprillis oli elektrihind miinuses kaheksal tunnil.

Mais erines Eesti päev-ette elektrihind Soome omast 47,8 protsendil tundidest. Eesti ja Läti elektrihind erines 62,5 protsendil tundidest.

Maikuu jooksul liikusid elektri päev-ette turu võimsusvood Soome ja Eesti vahel 728 tunnil Soomest Eestisse ja 16 tunnil Eestist Soome. Ühenduse võimsus oli Soome-Eesti suunal maksimaalses ulatuses ära kasutatud 37 tunnil.

Vastavalt finantstehingutele Nasdaq OMX Commodities turul võib juunikuus kujuneda elektrienergia keskmiseks hinnaks Eesti hinnapiirkonnas 24,28 eurot ja kolmanda kvartali keskmiseks hinnaks 32,53 eurot megavatt-tunni kohta.

Esmaspäevast on elektrivõrguga liitumise ampri hind 156 eurot

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 1, 2015

BNS, 01.06.2015

Alates esmaspäevast on elektrivõrguga liitumisel ühe ampri hind koos käibemaksuga 156 eurot ehk ligi 16 protsenti sensisest enam; muudatus mõjutab ligikaudu 2500 majapidamist ja ettevõtet aastas, kes liituvad elektrivõrguga või suurendavad peakaitsme võimsust.

Uue hinnakirja taga on põhimõte, kus 80 protsenti amprite suurendamisega seotud ehitustöödest katab liituja ja 20 protsenti Elektrilevi, teatas ettevõte aprillis. Ehitustööde hind kujuneb elektriehitusettevõtete vähempakkumisel. Mai lõpuni kehtiva amprihinna aluseks on 2008. aasta elektriehitusturu hinnad, mis ei kata enam klientide elektrivõrguga liitmiseks tehtavaid kulutusi.

Elektrilevi juhatuse liikme Tarvi Thombergi sõnul on uute ja olemasolevate klientide liitumisinvesteeringud vaja viia tasakaalu. “Oleme küsimuse ees, kas Elektrilevi kliendid maksavad solidaarselt kinni uute liitujate ehitustööd või mitte. Kuna oleme teistes lisateenustes kulupõhisuse rakendanud, leidsime, et õiglasem on suurendada elektrivõrguga liitujate panust,” sõnas Thomberg.

Aastas investeerib Elektrilevi lisaks laekuvatele liitumistasudele täiendavalt 5,6 miljonit eurot võrgutasust kogutud raha, mille eest ehitatakse võrguühendus 2500 majapidamisele või tootmishoonele. Iga elektrivõrguga liituja investeeringule lisab Elektrilevi täna keskmiselt 1600 eurot, mis kogutakse võrgutasuga võrdselt kõigilt elektritarbijatelt.

Kokku ehitas Elektrilevi 2014. aastal elektrivõrguga liitumiste käigus ligi 245 kilomeetrit uusi elektriliine, rajas uue või asendas olemasoleva alajaama võimsamaga ligi 400 korral ning paigaldas 1672 arvestit ja 2299 liitumiskilpi.

Ligi 16 protsendiline amprihinna tõus mõjutab uusi elektrivõrguga liitujaid, kes asuvad kuni 400 meetri kaugusel lähimast alajaamast. Selliseid liitujaid on kokku ligikaudu 80 protsenti uutest liitujatest. Ülejäänud juhtudel kujuneb iga objekti elektrivõrguga liitmise tasu elektriehitusettevõtete vähempakkumisel kujunenud hinnast.

Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eestis enam kui 30 võrguettevõtte seas.

Energiarevolutsioon on tulekul: majapidamised saavad elektritootmisega ka ise suurepäraselt hakkama

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiamai 30, 2015

Õhtuleht, 30.05.2015

Asjatundjad ei küsi enam kas ja millal, vaid hoopis: miks juba pole juhtunud, et majapidamised lõikavad piltlikult öeldes juhtmed läbi ja ütlevad elektrijaamadele nägemist. Põlevkivist saaks alternatiivenergia.

“Siin pole midagi ennustada. See võiks juhtuda juba täna ja kohe! Tehnoloogia ja tooted on selleks valmis. Meil on nii päikest kui tuult ja pole ju ka mingit muret toota ökoloogilist kütust. Näiteks saab voolu vesinikust ja süsihappegaasist toodetud metanooliga väikeses kütuselementgeneraatoris,” räägib endine poliitik, rohelise mõtteviisi üks eestkõnelejaid Marek Strandberg. Tema arvates võiks täna ja kohe Eestis enamik kodumajapidamisi elektrivõrgust välja astuda. Ehk – ei mingit kõikuvat börsihinda, ei mingeid kasumimarginaale energiasaurustele ega loomulikult ka võrgutasu. Elektrit saab kodus ise teha, nagu päikese käes küpsenud marjadest moosi keeta ja seda üle talve riiulis hoida.

“Probleemiks on see, et puudub majanduslik paindlikkus ja kapitalikogus, et selline muutus kiirelt teoks teha. Liiga pikka aega on siinseid otsustajaid ja ühiskonda hullutatud mõttega, et pole lahedamat asja energia tootmiseks kui põlevkivi. Kui räägitakse alternatiivenergeetikast, on selline veider termin, siis mulle seostub see peaaegu alati just põlevkiviga – see on kõige suurem alternatiiv arukale energiatootmisele,” seletab Strandberg.

Tesla aku muudab tuumajaamad vanamoodsaks?

Järjest on lammutatud, uppi lükatud või õhkugi lastud vanu alevike katlamajade korstnaid. Kortereid hakati kütma oma kateldega ja lõpuks läksid kohalikud katlamajad pankrotti.

Elektrienergia areng on jõudnud sinnamaale, et sama võib juhtuda ka praegu tavapäraste elektrijaamadega, sest majapidamised hakkavad elektrivõrgust end hoogsalt välja lülitama. Miks? Sest tarbijateni jõudis taskukohane ja vastupidav aku. Kui esimene Tesla elektriauto Eestis eelmise aasta alguses registreeriti, kirjutas sellest kogu Eesti meedia.

Selle insenerisaavutuse marjamaa esimene omanik oli oma uue lemmikuga sõitnud kaks kuud, kui leidis sellel ühe vea: auto päiksesirmid on ebamõistlikult lühikesed. Päikesesirmidele vaatamata rõõmustas elektriauto omanikke, et nüüd on neil võimalus laadimata sõita Eesti igasse nurka. Tesla lubab, et ühe laadimiskorraga saab teha üle 500kilomeetrise sõidu.

Miks rääkida autost majapidamiselektri loos? Sest maikuu esimesel ööl tutvustas Tesla midagi, millest maailma meedia räägib siiani. “Neljapäeva öösel olin kajastamas tuleviku tuumaenergia debatti Northwesterni ülikoolis, kus tuumaenergia kriitik Arnie Gundersen ennustas, et Tesla uus aku muudab uued tuumajaamad vanamoodsaks,” kirjutas kolumnist Jeff McMahon ajakirjas

Forbes. “Kuna selline aku on piisavalt odav lahendamaks tuule ja päikese vaheldumise töökindluse probleeme, siis ta ennustas, et see pakubodavamat alternatiivi tuumajaamade ööpäev läbi tootmisele,” vahendab McMahon kuuldut.

Tesla akud lahendavad seni päikese ja tuule odava elektri lahendamata probleemi – mida teha siis, kui päikest ja tuult ei ole. Teisalt, akud olid ka varem olemas, aga mitte sellise hinna ja kvaliteediga.

Siiski on Tesla koduaku (Powerwall) sellise hinnaga, et vähemalt praegu on odavam ise toodetud elekter ära tarbida, mitte hoiustada, usub Strandberg. “Akude ja omatootmisega on juba täna nii mõneski kohas, näiteks sellises, kuhu tuleb ise ka võrk rajada, odavam toime tulla. Täna on nii võrgutasud kui n-ö võrgus hoiustamise (toodetakse ja antakse võrku, et see hiljem sealt tagasi saada) tasud koos sedavõrd madalad, et praegu pakutavad akud ei suuda selle hinnaga konkureerida.”

Elektrienergia väiketootmises on muutund veel midagi – tuule ja päikeseenergia hind on järsult kukkunud.

Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist: “Taastuvenergia väiketootjad ähvardavad senise elektritootmise pea peale pöörata. Tehnoloogia on tuntavalt odavnenud, mis toob kaasa odava ja puhta (väike)energeetika võidukäigu. Maismaatuulikust toodetud elekter on täna soodsaim.”

Samas ütleb Tammist, viidates Soome ülikoolide hiljutisele uuringule, et lähiaastatel muutub hoopis päikeseenergia kõige soodsamaks elektritootmiseviisiks. “Päikesepaneelide hinnad langevad tootmisvõimsuste kahekordistudes viiendiku võrra. Euroopa päikeseenergia ühenduse – EPIA – hinnangul võib hinnalangus järgmise viie aasta jooksul olla veel 35–50 protsenti. Hiljutine uuring pakub hinnalanguseks järgmisel kahel aastal 40 protsenti.” Juba praegu on PV paneelidest (fotoelektrilised päikesepaneelid) toodetud elektrienergia odavam, kui Eesti Energialt ostetud elekter koos võrgutasude ja riigimaksudega.

“Kui viis aastat tagasi maksis installeeritud PV paneeli kilovatt 3600 eurot, siis praegu maksab tavatarbija selle eest alla 400–650 euro,” ütleb Tammist. “Langevad ka päikesepaneelide paigaldamise ja võrku ühendamisega seotud kulud. Ehkki Eestis on planeeringute, loamenetluse, paigalduse, võrguühenduse, inverteri ja finantseerimise kogukulu kilovati kohta enam kui kaks korda kõrgem kui Saksamaal, siis seadmete levides on hakanud alanema ka need kulud.” Päikesepatareid levivad täna kiiremini kui mobiiltelefonid. “Riikides, kus elektrivõrguühendus on piiratud, on just uued taastuvad allikad nendeks, mis võimaldavad sõltumatut energiatootmist. Seega vältida elektrimonopole, justnagu mobiiltelefonid läksid mööda traadipõhistest telefonimonopolidest,” selgitab Tammist. “Kulude alanemine võiks olla kiirem, kui täna selle edendamise vastu ei võitleksenergiamajanduse korraldamist juhtivad jõud.”

Energiahiiud tunnevad ohtu

Tulevikku vaadates võiks öelda, et kui päikesepatareid peaksid veel odavamaks minema ja kui akud peaksid veel paremaks saama ning kui me võtame kasutusele üha säästlikumad pirnid ja elektriseadmed, siis saab ennustus varsti teoks: üha rohkem majapidamisi hakkab ennast traditsioonilisest elektrivõrgust ära lõikama.

Ameerikas on see juba alanud ja elektritootjad on alustanud ulatuslikku lobitegevust tagamaks enda jätkuvat eelistamist. Räägitakse juba päikeseenergia tootjatele-kasutajatele erilise maksu sisseseadmisest ja sellest, et nood kodanikud on kahjulikud, kuna nende loobumise tõttu lähebelekter teiste kasutajate jaoks kallimaks.

Katseid energiatootmises toimuvat revolutsiooni takistada on märgata Euroopa Liiduski. Märtsi lõpus arutles väiketootjate teemat Euroopa Komisjon. Fossiilenergia tootjad ja võrguettevõtted tahavad, et väiketootjate omatarve maksustatakse, taastuvenergia tootjad loomulikult seda ei toeta.

Elektrilevi hirmu on Eestiski tunda. Kui praegu maksab iga elektritarbija kasutatud kilovatt-tunnilt võrgutasu, on Tammisti sõnul võrguettevõtted tegemas selgitustööd, et suurendada võrgutasudes püsitasukomponenti. See tähendab, et sõltumata tarbimise suurusest, garanteerib võrguettevõte oma tasu. Pisut teistsuguse võidu Elektrilevi Eestis juba sai. Kui veel eelmisel aastal tasus elektrivõrguga liitujate kulud suuresti Elektrilevi, siis selle aasta algusega see metoodika muutus. Liitumiskulud tasub nüüd liituja, kui ta elab alajaamast kaugemal kui 400 meetrit.

Kaarel Kutti Elektrilevist selgitab: “Alates sellest distantsist peab arvestuslikult standardile vastava kvaliteediga elektri tagamiseks ehitama alajaamasid, asendama olemasolevaid liine tugevamate liinidega jne. See kõik on hüppeline kulude kasv.”

Energiasaurused surevad paratamatult välja

Kutti ütleb, et 400 meetri raadiuses elab üle kolmveerandi klientidest. “Liitumine on kulukas asustusest kaugel asuvatele majapidamistele. Praegu onElektrilevi olukorras, kus 58 protsenti elektrivõrgust teenindab 13 protsenti klientidest, kes tarbivad vaid neli protsenti kogu võrku läbivast elektrienergiast,” ütleb Kutti. Mistõttu otsustatigi, et kui inimene elab kaugemal, siis peab ise maksma kinni alajaama ehituse ja liinide vedamise. 2013. sügisel olnuks ühe meediale oma murest rääkinud pere elektrivõrguga liitmise tasuks 2221,52 eurot. Uue arvestusega on see 10 868,94 eurot ja sellele lisandub veel käibemaks. Vana metoodika järgi maksis Elektrilevi aastas selliste liitumiste väljaehitamiseks kokku keskmiselt kuus miljonit eurot. Tõsi, nüüd lubab riigiettevõte, et suunab selle summa töökindlamasse elektrivõrku ehk alajaamade ja elektriliinide uuendamiseks.

Strandberg on seda meelt, et aktiivne vastutöö sellise muutuse vastu on kinnituseks: suund autonoomiale ehk isetootmisele on tehnoloogiliselt õige. “On üsna selge, kui mingi vara üleöö oma tähenduse kaotab, on see paras majanduskatastroof. Personaalse arvutustehnika suhtes umbusklikud suurarvutite tootjad olid veel 1960aastate lõpul veendunud, et maailma arvutusülesannete lahendamiseks piisavat mõnest korralikust suurarvutist kõigi maalaste jaoks. Samas on energeetilise autonoomia ja suure tsentraalse võrgusüsteemi vahel n-ö nutivõrk, kus on terviksüsteemi liidetud ka elektrisõidukid oma akude või kütuselementidega jne jne.”

Strandbergi sõnul ei peaks riik kartma, et jääb sellise revolutsiooni käigus ilma oma energiafirmast ja Eesti Energiast ei saa enam riigi ülalpidamiseks dividende võtta. “Valitsus peaks kasutades Eesti Energia dividende, soosima ühistulise energeetika teket ja arenguid. Toetada tuleks kodanike oma energiatootmise teket, kus ühistu liikmeks saab olla näiteks kahekordse omatarbe tootmismahu ulatuses. Sel juhul võiks riik pakkuda investeerimistuge. Samal moel nagu pakutakse tuge ju pensionikogumisel. See oleks jätkusuutlik tegevus, sest elektri vajadus ju otsa ei saa. Vähemalt ei oska me seda praegu ette kujutada, miks see otsa saama peaks.”

Strandbergi sõnul oleks sellise mudeli juures ruumi ka suurenergeetikale ja saaks rahumeeli näha mõlemat tootmisviisi veel õige pikka aega. “Paraku ajab ka selline lahendus – riigi toetusega energiaühistute loomine – nii suurenergeetikuid kui taastuvenergia masstootjaid kahjuks närvi ja marru.

Täna ei saagi Eestis energiaühistu (kui see on registreeritud tulundusühistuna) elektriturul toimida, sest elektrituruseaduses on sees punkt, mis lubab sel turul olla vaid aktsiaseltsidel ja osaühingutel.” Millised ohud sel kõigel olla võivad? Strandberg ütleb, et ei olegi. “Energeetika innovatsioonil pole mingeid fataalseid ohte. On mõju. Nagu ka bioloogilisel evolutsioonil on oma mõju ning kohanemisvõimetud muutuvad lihtsalt fossiilideks,” räägib Strandberg.

“Tänane olukord on selline, kus suurte energiaettevõtete jaoks on selleks soojaks kliimaks ennustatavate tarbimisharjumustega elektrikasutajad. Loomulikult see pilt ja mugavus muutuvad, kui kasutajad tootjateks muutuvad. Aga see on vähemalt mingil määral ju paratamatu. Meenutame kas või seda, et kui pakuti riiklikku toetust oma päikesejõujaamade loomiseks, jätkus seda vaid päevaks. Samast rahast tehtud elektriautode soetusprogramm venis aga nagu tatt ja elektrisõidukite kasutuses oleme me ikka üsna tagasihoidlikud vaatamata üsna suurele rahahulgale, mida sinna kulutati. Võrreldes näiteks Norraga, kus enim müüdud sõidukiks on juba mitmendat aastat Tesla. Nafta-Norras!

Energiatehnilist ei pea mitte kartma, vaid soosima. Riigi ja valitsuse asi pole mitte juhinduda hirmudest, vaid soosida progressi neile hirmudele vaatamata.”

Kaks miljardit akut ja maailm on muutunud paik

Tesla lubab, et üks 10 kWh Powerwal rahuldab kodumajapidamise energiavajaduse kenasti ja töötavat kõige paremini just päikeseenergiast elektrit tootes. Samas saab seda kasutada ka elektrikatkestuste ajal või siis, kui elektrienergia hind börsil on kõige kõrgem. Näiteks päeval, kui päikest kõige rohkem ja pere kodust ära, laed odavama börsielektriga akud täis. Õhtusel tipptunnil, kui börsihind on kõrge, kasutad akust tulevat elektrit. “Maailmale oleks vaja kaks miljardit Powerwalli, et meie energiatarbimist rahuldada,” ütles Tesla pressikonverentsil ettevõtte juht Elon Musk. “See on pöörane number, aga vaadates näiteks autode arvu, mis vahetuvad välja iga 20 aasta tagant, pole see üldsegi utoopiline.” Vaid mõned päevad pärast imetoote tutvustamist teatas ettevõte, et nad on akud läbi müünud juba järgmise aasta keskpaigani. Tellimusi on 38 000.

Päikesepaneelidega Vello: ehk uus aku ohjeldaks uut pöörast liitumistasu?

Türi elanik Vello Ohu on ligi kolm aastat päikesepaneelidega oma kodule elektrit tootnud. Suurema osa elektrist kasutab ise, ligi sama palju müüb ta võrku tagasi ja väikese osa ostab juurde. Ehk potentsiaalset elektrit, mida uutesse Tesla akudesse salvestada, tal on, aga sellegipoolest endale ta seda soetama ei kipu.

“Loomulikult on akud üks võimalikke lahendusi. Alles oli ajalehes juttu pöörasest liitumistasust Elektrileviga. See ehk natuke ohjeldaks seda, aga kui on võimalus mõistliku hinnaga võrguga liituda, siis ma ei näe vähimatki mõtet soetada seda akut. Võrk tegelikult toimib ise akuna,” selgitab ta.

Vello müüb ülejäävat elektrit võrku ligikaudu üheksa sendiga kWh eest. Suurem osa sellest, 5,34 senti, on taastuvenergia tasu. “Aku soetamine on õigustatud ainult sellisel juhul, kui puudub ühendus võrguga. Mina ei oleks nõus sellist summat akudele kulutama, teades Tesla aku hinda.”

Nii ostu- kui müügihind on Vellol paigas, aga see ei tähenda, et selle pärast muretsema ei peaks. Hind, millega võrk elektrit tagasi ostab, ei ole kivisse raiutud. “Taastuvenergia toetuse kaotamisest on olnud juttu kaua. Kui mina annan enda toodetud voolu nelja sendiga majast välja teisele poole voolumõõtjat, siis minu naaber ostab sellesama elektri piltlikult öeldes sama elektriposti posti otsast 12 sendiga. See on energiaettevõttele lihtne raha. Riik peaks rohkem huvi üles näitama, kuid tundub, et ega neist mikrotootjatest praegu eriti huvitatud ei olda. Pigem on sellega tegelejad entusiastid.”

Juttu, et võidakse kehtestada maks kõigile elektritootjatele, ka Vello sarnastele mikrotootjatele, peab ta jaburaks.

“Siis tuleb liinist lahti võtta, kui nii jaburaks. läheb. Samamoodi ei tohiks oma põllult kartuleid üles võtta, enne peaks käibemaksu ära maksma,” leiab ta sama absurdse näite.

Maja katusele paigutatud 50 ruutmeetrit päikesepaneele toodab Vellole aastas 6000 kWh elektrit. Perega tarbib ta 8000 kWh ehk 2000 kWh ostab ta aastas juurde. “Võrku müün umbes 5500 kWh elektrit. Ma ei suuda iial ära tarbida oma toodetud kilovatte, päevasel ajal ei ole keegi neid tarbimas,” seletab ta.

“Igal juhul julgustan inimesi, kes mõtlevad, kas teha või mitte. Kui ma olen pessimist, siis ma ütlen, et kümne aastaga saab kulud tasa ja kui ma olen optimist, siis saab kiiremini ehk seitsme aastaga. Aga kõige suurem takistus on võrguga liitumine. See võiks olla palju lihtsam.”

Tippärimeeste energiafirma emiteeris suurel hulgal võlakirja

Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudised, Tuuleenergiamai 26, 2015

Äripäev, 26.05.2015

Eesti tippärimeestele kuuluv ettevõtte Nelja Energia emiteeris 50 miljoni euro mahus võlakirju.

Emiteeritud võlakirjadele on rahvusvaheline sertifitseerimisettevõte DNV GL omistanud roheliste võlakirjade (Green Bond) sertifikaadi. See sertifikaat väljastatakse väärtpaberitele, millelt saadavad vahendid investeeritakse keskkonnasõbralikel alustel.

„Antud võlakirjaemissioon on osa meie pikemaajalisest strateegiast kaasata finantsturgudelt raha jätkuva kasvu finantseerimiseks. Emiteerides esimesena Balti riikides rohelisi võlakirju tutvustab Nelja Energia end kui Baltikumi suurimat taastuvenergia ettevõtet investoritele nii Skandinaavias kui ka mujal Euroopas,“ sõnas Nelja Energia finantsjuht Kalle Kiigske.

Alles märtsis toimus ettevõttes oluline vangerdus, kui Nelja Energia suurim aktsionär, Norra energiafirma Vardar Eurus kasutas investeerimispanga EBRD 11% aktsiaosaluse eelisostuõigust. Osalusest olid huvitatud ka infrastruktuuri- ja pensionifondid. Ettevõtte omani…  Loe edasi 

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes