• Eesti

EL toetab Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitust 112 miljoniga

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tehnoloogiaarendusmai 22, 2015

ERR, 22.05.2015

Elering allkirjastas Euroopa Komisjoniga rahastamiskokkuleppe, millega Euroopa Liit rahastab Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ehitust 112 miljoni euro ulatuses. Eesti-Läti kolmanda ühenduse moodustavad Harkust Sindini ja Kilingi-Nõmmelt Riiga kulgevad 330 kV kõrgepingeliinid.

Eesti-Läti uus ühendus sai eelmise aasta augustis otsustamiseni jõudnud Euroopa energeetikavaldkonna ühishuvi projektide (PCI) rahastamisvoorus kõige kõrgema toetuse määra – 65 protsenti – , mis annab tunnistust ühenduse vajalikkusest.

Elering kasutab omafinantseeringuks spetsiaalsesse fondi kogunenud tulusid piiriüleste ülekandevõimsuste oksjonitelt. Fondi on kogunenud ligikaudu 27 miljonit eurot.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitus elektrivõrgu arendamise üks prioriteetsemaid projekte. Lisaks Eesti elektrisüsteemile on ühendus oluline ka kogu Baltimaade ühtse elektrituru edasise arendamise ning Mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumisevaates.

Eesti-Läti kolmanda ühenduse projekti Harku-Sindi liinil on praeguseks lõppenud viimased arutelud Harju ja Pärnu maakonnas. Pärnu maakonnas on planeering vastu võetud, septembris saab prognoositavalt paika lõplik trassivalik Harju maakonnas, samuti Lääne maakonnas Martna ja Kullamaa vallas.

Kilingi-Nõmmelt Läti piirini kulgeva liinilõigu planeering on praeguseks vastu võetud ja saadetud järelvalvesse.

Järgmised sammud projekti arengus on hangete korraldamine ehitajate leidmiseks liinidele Harkust Sindini ja Kilingi-Nõmmelt Läti piirini. Hanked plaanibElering välja kuulutada vastavalt selle aasta septembris ja detsembris.

Harku-Sindi õhuliini pikkus on umbes 170 kilomeetrit. Trassile ehitatakse kahe- või kolmeahelaline õhuliin, millel paigaldatakse ühistele mastidele 330 kV ja 110 kV ahelad ning kiudoptiline piksekaitsetross.

Kilingi-Nõmmelt Läti piirini kulgeb ligikaudu 14-kilomeetriline kõrgepingeliin.

Eesti-Läti kolmas ühendus tõstab riikidevahelist ülekandevõimsust ligikaudu 600 megavati võrra.

Merekaabel Estlink 2 on taas töös

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 19, 2015

BNS, 19.05.2015

Eesti-Soome merekaabel Estlink 2 on alates esmaspäeva õhtust taas töös, turu käsutusse jõuab ühendus kolmapäeval.

Kokku vältas katkestus 18 päeva, teatas elektrivõrgu süsteemihaldur Elering elektribörsile Nord Pool Spot. Turu käsutusse jõuab Estlink 2 kaudu saada olev võimsus kolmapäeval. Remonttöid tehti garantii korras.

Eelmisel nädalal oli Estlink 2 katkestuse tingimustes elektri megavatt-tunni hind elektribörsil Eestis Soomest 55 protsenti ehk 12,38 euro võrra kallim. Nädala keskmine elektrihind elektibörsil Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonnas oli 34,85 eurot megavatt-tunni kohta, ent Soomes vaid 22,47 eurot megavatt-tunni kohta.

Aprilli lõpus alanud rikke tõttu merekaabli Estlink 2 Püssi konverterjaamas oli Eesti-Soome suunal kättesaadav 358 megavatti võimsust 1016 megavati asemel ning Soome-Eesti suunal 342 megavatti 1000 megavati asemel. Esialgu lootis Elering remonttöödega lõpule jõuda hiljemalt 16. maiks.

Mullused heitkogustega kauplemise andmed näitavad koguste vähenemist

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, Maailma uudisedmai 18, 2015

BNS, 18.05.2015

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (EU ETS) osalevate käitiste kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid liidu registri andmetel möödunud aastal hinnanguliselt ligikaudu 4,5 protsenti.

“Vaatamata sellele, et meie majandus on jälle tõusuteel, vähenevad heitkogused jätkuvalt, mis näitab taas, et majanduskasv ja kliimakaitse võivad käia käsikäes. See on jõuline märguanne enne uue ülemaailmse kliimakokkuleppe sõlmimist käesoleva aasta detsembris Pariisis: CO2-turg aitab heitkoguseid kulusäästlikult vähendada. Samal ajal on majanduslangusel püsiv mõju meie CO2-turule,” kommenteeris Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete pressiteate vahendusel

Süsteem hõlmab rohkem kui 11 000 elektrijaama ja tööstuskäitist 28 EL-i liikmesriigis, Islandil, Norras ja Liechtensteinis ning lisaks selliste lennuettevõtjate heitkoguseid, kelle lennukid lendavad Euroopa lennujaamade vahel.

Paiksetest käitistest pärit kasvuhoonegaaside tõendatud heitkogused olid 2014. aastal 1,81 miljardit tonni CO2-ekvivalenti. Need kogused olid ligikaudu 4,5 protsenti alla 2013. aasta taset.

Lubatud heitkoguse ühikute kumulatiivne ülejääk vähenes veidi nõuete täitmise aastal 2014: umbes 2,1 miljardilt 2,07 miljardini. 2014. aastal hakati rakendama ühikute müügi edasilükkamise meedet, millega vähendati enampakkumisel müüdavaid mahtusid 400 miljoni ühiku võrra.

Vastavalt heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivile peavad kõik suures koguses heidet tekitavate äriliseks ja mitteäriliseks lennutranspordiks kasutatavate õhusõidukite käitajad esitama ajavahemiku 2013–2016 kohta heiteandmeid Euroopa Majanduspiirkonnas toimuvate lendude kohta. Piirkonnas asuvate lennujaamade vahelisest lennutegevusest pärit tõendatud CO2-heited olid 2014. aastal 54,9 miljonit tonni ehk need suurenesid 2,8 protsenti võrreldes 2013. aasta 53,4 miljoni tonniga.

Alates 2014. aasta märtsist hakati rahvusvahelisi ühikuid vahetama lubatud heitkoguse ühikuteks. Praeguseks on vahetatud 388,44 miljonit rahvusvahelist ühikut, millest 195,91 miljonit olid tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud ja 192,53 miljonit heitkoguste vähendamise ühiku. Ligikaudu 77 protsenti tõendatud heitkoguste vähendamise ühikutest oli pärit Hiinast ja ligikaudu 77 protsenti heitkoguste vähendamise ühikutest oli pärit Ukrainast.

Alates tänavu 31. märtsist ei saa Kyoto protokolli esimesel kohustusperioodil tekkinud heite vähendamise eest saadud ühikuid enam heitkogustega kauplemise süsteemis vahetada. 31. märtsiks vahetati kokku 386,06 miljonit esimese kohustusperioodi ühikut.

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kolmas kauplemisperiood algas 1. jaanuaril 2013 ja kestab kaheksa aastat, kuni 31. detsembrini 2020.

2015. aasta mais saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppe luua 2018. aastal turustabiilsusreserv, mis aitaks vähendada lubatud heitkoguse ühikute ülejääki ja suurendada süsteemi vastupanuvõimet suurtele šokkidele, kohandades enampakkumiselmüüdavate lubatud heitkoguse ühikute pakkumist.

Elering maksis aprillis taastuvenergia toetusteks 5,8 miljonit

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiamai 18, 2015

BNS, 18.05.2015

Eesti elektrisüsteemi haldur Elering maksis aprillis taastuvenergia toetuseks kokku välja 5,8 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetuseks 598 311 eurot.

Nelja kuu kokkuvõttes on Elering maksnud taastuvenergiatoetust 25,6 miljonit eurot ja koostootmise toetust 2,3 miljonit eurot.

Fortumi kontserni kuuluvad ettevõtted Fortum Eesti AS ja Anne Soojus AS said aprillis toetust vastavalt 806 693 ja 800 026 eurot. Nelja kuu toetussumma kokku on ligi 6,3 miljonit eurot.

Nelja Energia kontserni kuuluvad tuulepargid said aprillis kokku 1,4 miljonit eurot taastuvenergia toetust, ettevõtte nelja kuu toetussumma on kokku 7,4 miljonit eurot.

Eesti Energia kontserni ettevõtted Eesti Energia AS ja Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ said aprillis toetust kokku samuti 1,4 miljonit eurot. Nelja kuuga kokku on ettevõtted toetuseks saanud 6,4 miljonit eurot.

Väo koostootmisjaama käitavale Tallinna Elektrijaamale maksti aprillis toetuseks 784 631 eurot ja nelja kuuga 3 miljonit eurot.

Graanul Investi kontserni kuuluv Helme Energia OÜ sai möödunud kuul toetust 227 226 eurot, nelja kuu toetus kokku on 908 707 eurot.

Tiit Vähi kontrollitavale AS-ile Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaama-ettevõte Sillamäe SEJ sai möödunud kuul 80 625 eurot tõhusa koostootmise toetust. Tänavu nelja kuu toetussumma on kokku 396 964 eurot.

Riigikogu liikmed kohtusid taastuvenergia sektori esindajatega

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiamai 15, 2015

BNS, 15.05.2015

Eile pärastlõunal toimus Tallinna Elektrijaamas taastuvenergia sektori esindajate kohtumine Riigikogu liikmetega, kus arutati taastuvenergia väljakutseid ja võimalusi Eestis.

Eesti Taastuvenergia Koja korraldatud kohtumisel osalesid Riigikogu majanduskomisjoni ja säästva energia toetusrühma liikmed.

Tallinna Elektrijaama juhataja Andres Taukar tutvustas külalistele biokütusel töötavat elektri ja soojuse koostootmisjaama. Sektori esindajad andsid seejärel Riigikogu liikmetele ülevaate tuule-, päikese-, biokütuste, biogaasi, hüdroenergia ja teiste taastuvate energiaallikatega seotud arengutest ja valupunktidest Eestis.

Riigikogu säästva arengu toetusrühma esimehe Jaanus Marrandi sõnul oli eilne kohtumine vajalik taastuvenergeetika hetkeolukorrast ülevaate saamiseks. “See oli meie jaoks eeltöö, kuna peagi on tulemas menetlusse mitmeid energeetika valdkonda puudutavaid seadusi nagu näitekselektrituruseadus ja kaugkütteseadus,” lausus Marrandi.

Taastuvenergial on Eestis tohutu potentsiaal, ent selle rakendamiseks on taastuvenergia edendajate jaoks väga oluline meie õiguskeskkonna stabiilsus. Sellest sõltub ka investorite valmisolek taastuvenergia sektorisse panustada,” põhjendas Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist kohtumise vajalikkust.

Tuuleenergia assotsiatsioon: Oidrami järeldused on valed

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiamai 14, 2015

Maaleht, 14.05.2015

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen ütleb, et Rein Oidrami leitud korrelatsioon tuuleenergia ja põlevkivi erikulu suurenemise vahel on meelevaldne ning energiamajanduses olnud fundamentaalseid muudatusi ignoreeriv. 

“Näiteks väidab ta, et elektriturg avanes Eestis 2013. aastal, mil see tegelikult avanes
vaid väiketarbijatele,” märgib Kasonen. “Põhjamaades tekkis elektriturg juba 1990ndate alguses ning Eesti–Soome vahelise merekaabli Estlink 1 valmimisega 2006. aastal hakkas järk-järgult sellega liituma ka Eesti.”

Asi pole tuuleenergias

Kasonen möönab, et põlevkivi erikulu on tõepoolest suurenenud, kuid selle põhjus ei peitu tuuleenergias. Põlevkivil töötavate elektrijaamade töörežiimi ei muudeta tema
sõnul tuulest, vaid elektrituru hinnast lähtuvalt.

“Kui enne elektrituru avanemist planeeriti elektritootmist tehniliste efektiivsusnäitajate järgi, siis praegu planeerivad kõik elektritootjad oma tootmist turuhinna järgi,” rääkis Kasonen.

“Elektrihindade kõikumine mõjutab omakorda põlevkivi erikulu. Seega, kui vaadata teemale põlevkivist elektri tootmise vaatenurgast, siis oleks tõesti tore aeg tagasi
keerata, kuid tegelikkuses on praegu mõeldamatu, et keelame elektriga vabal turul kauplemise, sest see suurendab põlevkivi erikulu,” märgib tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht.

Osa tegureid arvestamata

Tuuliki Kasonen toonitab, et Oidrami töös ei ole arvestatud paljude teguritega, mida tuuleenergia assotsiatsioon on välja toonud mitmes oma varasemas kirjas eri asutustele.

Näiteks saatis tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus eelmise aasta novembris Eesti Arengufondile ning majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile kirja, mis oli tingitud just Oidrami ettepanekust lõpetada tuuleenergia arendamine.

Tuuleenergia assotsiatsiooni kiri lühendatult:

“Oidrami argumendid põhinevad eeldusel justkui oleks Eestis suletud elektrisüsteem ehk monoenergeetiline, kus genereerivad elektrit vaid tuulikud ja põlevkivijaamad. Tegelikult on Eesti osa nii Põhjamaade, Venemaa kui ka Balti riikide elektrisüsteemist, kus põlevkivijaamad ei tööta tuulikute kompenseerimisjaamadena.

Eeldatakse ekslikult, et Narva elektrijaamad (NEJ) hoiavad tuulikute võimsuse ulatuses kuuma reservi. Tegelikkuses ei ole NEJ kohustatud ega lepinguliselt määratud tuulikuid reguleerima. Kui põlevkivil töötav elektrijaam peaks ka mingil hetkel soodsaima reguleerimispakkumise tegijaks osutuma, siis võib olla tegemist mistahes
prognoosivea kompenseerimisega, näiteks temperatuuri- või tuuleprognoosi viga, merekaabli avarii, NEJ mõne ploki avarii, ehk tegemist pole kindlasti mitte vaid tuuleenergia tootmisele iseloomuliku balansseerimisega.

Oidram ei arvesta oma argumentide esitamisel elektri impordi–ekspordiga ehk nii välisühendused kui nende pudelikaeladest või remondist/hooldusest tulenevad
elektritootmise režiimi muudatused.

Turutingimustes töötavad elektrijaamad teatavasti elektrituru hindadest lähtuvalt ning turuhinna kõikumine võib olla omaette põhjus põlevkivi elektrijaamade töörežiimi muutmiseks, mis omakorda mõjutab põlevkivi erikulu.

Selle fakti eiramine tähendab ühtlasi ka energiamajanduses toimunud fundamentaalsete muudatuste ignoreerimist.”

Sisu ei ühti kokkuvõttega

Martin Kruus jätkab: “Energiasüsteemis toimub samaaegselt elektrienergia genereerimine, ülekandmine, jaotamine ja tarbimine. Seejuures peab igal ajahetkel valitsema tasakaal genereeritava võimsuse ehk elektrijaamade summaarse koormuse ja energiasüsteemist tarbitava võimsuse vahel, mistõttu ongi bilansihaldurite ja süsteemihalduri tööks pidev süsteemi balansis hoidmine.

Selleks kasutatakse rida turupõhisel loogikal töötavaid meetmeid. Millist meedet parasjagu kasutatakse, otsustab süsteemihaldur Elering, mitte Eesti Energia, nagu jääb Oidrami argumentidest mulje.

Põlevkivi erikulu ja CO 2 emissioonide hulka mõjutab ka kütuste segamine ehk antud juhul Narva elektrijaamades hakkpuidu kasutamine,
mida Oidram ei käsitle.

Töö sisu ei lähe kokku ka töö kokkuvõttega. Analüüsi sisu keskendub põlevkivi erikulu temaatikale, aga lõppjärelduses öeldakse, et CO2 summaarne heide suureneb tuulikute tõttu.

Antud töös ei uurita ju energiasektori CO2 heitmete dünaamikat, vaid hoopis teist näitajat, aga järeldus tehakse kasvuhoonegaaside emissioonide kasvu kohta. Järeldada, et tuuleenergia kogumahu suurenedes suureneb ka CO2 heitmete emiteerimine, on vale.

Eelpool nimetatud tegurid mõjutavad oluliselt analüüsi tulemusi, kuid antud juhul pole neid arvesse võetud. Oma kirjas püstitatud hüpotees, justkui esineks korrelatsioon tuuleenergia tootmise ja CO2 heitmete vahel, ei ole antud töös leidnud kinnitust.

Varustuskindlust parandab ühtsem Euroopa energiaturg, suurem paindlikkus ja tarbijate kaasamine

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 13, 2015

Taastuvenergia Koja pressiteade, 13.05.2015

(Rene Tammist, Eesti Taastuvenergia Koja juht)

Hiljaaegu tõdes Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, et taastuvenergia alandab elektrihinda, leides samas , et taastuvenergia subsiidiumitega kunstlikult madalale viidud elektrihind on ohuks pikaajalisele elektrivarustuskindlusele. Pean siiski tunnistama, et selline käsitlus on pisut ühekülgne. Elektrienergia hinda mõjutavad omavahelises suhtes mitmed tegurid. Elektritootmisse investeerimiskindlust pakuvad tootjatele mitmed abinõud, mille väljatöötamisel on oluline roll ka võrguettevõtetel nagu Elering.

Euroopa Komisjoni poolt läinud aasta alguses avaldatud teatis, mis käsitles energiahindasid ja kulusid Euroopas (COM(2014) 21 /2), analüüsis pikaajalisi trende energiaturgudel. Elektrienergia hinna kujunemist mõjutavad erinevad tegurid. Raport leidis, et ajavahemikul 2008-2012 langenud elektrienergia hulgihindade põhjusteks on EL sammud, mis tänu turgude suuremale integratsioonile on suurendanud konkurentsi; elektri tootjate ja võrguettevõtete eraldamine; EL CO2 heitmeühikute hinnalangus ja madala kulubaasiga energiavõimsuste lisandumine (peamiselt taastuvenergia).

Komisjoni kvartaalsed energiaturgude raportid nimetavad elektrihindade langustrendi põhjusteks ka madalat elektrinõudlust, energia säästlikumat tarbimist, langenud kivisöe ja naftahindasid ning keskmisest soojemaid talvi. Põhjamaades on hinnalanguses olulist rolli mänginud lisaks head veeolud, mis on aidanud hüdroenergia tootmist suurendada, ning keskmisest paremad tuuleolud. Tulenevalt elektrihinna kujunemise loogikast, suruvad just madalate muutuvkuludega elektrivõimsused kallimaid turult, olles seeläbi üheks teguriks elektrihinna alandamisel. Seetõttu on tarbijatel ka tulevikus põhjust rõõmu tunda taastuvenergia tootmisvõimsuste lisandumisest. Euroopa Komisjoni hinnangul on tarbija võit odavamast elektrienergia börsihinnast enamasti suurem kui makstav taastuvenergia subsiidium.

Võimsustasud vaid suurendavad tarbijate kulusid

Iseenest nõustun Taavi Veskimäe seisukohaga, et riigipõhiste toetusmehhanismide juurest tuleks liikuda turupõhise energia hinna kujunemise suunas. Selle eelduseks on aga fossiilsete energiaallikate subsideerimise lõpetamine ja fossiilsete allikate ning tuumaenergia poolt tekitavate keskkonnakahjude arvestamine energiahinnas.

Võimsustasude asemel peavad aga kõigepealt rakenduma muud võimalused, mis on tarbijatele vähemkulukamad.Tarbijatele kulukate võimsustasude asemel tuleks integreerida enam energiaturge, rajada enam võrguühendusi liikmesriikide vahel, arendada välja turud elektrienergia bilansivõimsustele ning rakendada tarkasid võrke selleks, et tarbijad saaksid paindlikult reageerida elektrihinna kõikumistele.

Euroopa Komisjon näeb lahendustena näiteks tippkoormuse vähendamise meetmeid, impordi suurendamist sobivate võrguühenduste kaudu ning tarbijate lihtsamat osalemist turul. Oluline on ka suurendada läbipaistvust turul, harmoniseerida turureeglid ning luua lisaks nn energia-ainult-turgudele täiendavaid turge sageduse, pinge ning nn hädaolukordade teenustele. Selles osas on väga oluline roll kanda sellistel võrguettevõtjatel nagu Elering.

Taastuvenergia tootmisvõimsused panustavad samuti elektri varustuskindlusesse. Muutuvate taastuvenergia võimsuste nagu tuule- ja päikeseenergia integreerimine on küll väljakutse, ent paljud riigid on sellega väga edukalt hakkama saanud. Võtmelahendusteks on ennekõike elektrisüsteemi paindlikkuse suurendamine ning soodsate salvestuslahenduste rakendamine.

Ära ei maksa ka unustada, et taastuvenergiat on vaja energeetikasektori suure keskkonnamõju vähendamiseks, energiajulgeoleku suurendamiseks ning uute, perspektiivikate tehnoloogiate turule aitamiseks, mis hiljem tööd ja sissetulekut pakuvad. Toetusmeetmed on ajutised ning toetusvajadus kahanev. Ennustatakse, et järgmisel kümnendil toetusvajadus paljudel taastuvenergialahendustel puudub sootuks.

Kokkuvõtteks, taastuvenergia osakaalu kasvust võidab ühiskond tänu keskkonnasaaste vähendamisele, kodumaiste energiaallikate kasutamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ning positiivsele mõjule majandusele. Väljakutsed, mis tekivad taastuvenergia integreerimisel elektrisüsteemi, on ületatavad. Võrguettevõtted nagu Elering aitavad tootjatele pakkuda investeerimiskindlust. Energiatarbijad ei vaja võimsustasu näol täiendavat maksu lisaks toetustele, mida musta energia tootjad varjatult saavad, vaid lahendus on ühtsem Euroopa energiaturg.

Aprilli stabiilseid elektrihindu tõstis kuu lõpus Estlink 2 rike

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 13, 2015

BNS, 13.05.2015

Tänavuse sooja talve ning varakevade tõttu langenud elektrihinnad jätkasid sama trajektoori ka aprillis, samas merekaabli Estlink 2 rike kuu lõpus tõstis Eestis muidu stabiilseid elektrihindu.

Soojade õhutemperatuuride tõttu vähenes elektrinõudlus terves Nord Pool Spoti (NPS) turupiirkonnas, kirjutab Eesti Energia aprilli energiaturu ülevaates. Langenud nõudluse ja küllaldase elektritootmise koosmõju on viinud elektri hinnad uutesse madalpunktidesse.

Eesti turupiirkonnas sai seeläbi aprilli keskmiseks hinnaks 30,50 eurot megavatt-tunnist, mis jäi samasse suurusjärku märtsi hinnaga – 30,31 eurot megavatt-tunnist. Aprilli keskmine hind oli märtsi järel teine madalaim keskmine kuuhind, mida Eesti turupiirkond eales on näinud.

Odavama elektri kättesaamiseks sõltuvad Eesti, Läti ja Leedu turupiirkonnad aga Eesti ja Soome vahelistest ülekandekaablitest Estlink 1 ja Estlink 2. Kuigi Eesti suudab oma elektritarbimise täielikult enda toodanguga katta, on kodumaine põlevkivist toodetud elekter kallim kui Põhjamaade tuuma- ja hüdroelektrijaamadest pärit elekter. Seetõttu on Baltikumi elektrihindade langus vähemalt osaliselt tingitud Estlink kaablite töös püsimisest.

Aprilli viimasel päeval aga toimus rike Eestis paiknevas Püssi muundurjaamas ning seetõttu katkes Estlink 2 töö. Rikke tulemusena vähenes Soome ja Eesti vahelise ülekandemahu kogus 1000 megavatilt 342 megavatini, mis omakorda viis Eesti elektrihinna Soome hinnast keskeltläbi 8 euro võrra megavatt-tunnist kõrgemaks.

Soome elektrihinnaks kujunes aprillis 30,09 eurot megavatt-tunnist, mis on 2,3 protsenti kõrgem kui märtsi 29,42 eurot. Soome hinda kergitasid aprilli lõpus Rootsi ja Soome vaheliste kaablite rikked ja järgnenud hooldustöö

Läti ja Leedu hindadeks said aprillis 34,81 eurot ning 35,61 eurot megavatt-tunnist, mis on vastavalt 8 ning 10,5 protsenti kõrgemad kui märtsis. Läti ja Leedu hinnad kasvasid põhiliselt seetõttu, et Läti hüdroelektrijaamade toodang vähenes. Läti ja Leedu piirkondadesse tekitas hinnavahe kahe riigi vahelise kaabli piiramine, mille tõi kaasa Eesti ja Läti vahelise kaabli ülekoormus.

Vähemal määral avaldasid NPS-i elektrihindadele mõju ka süsinikdioksiidi saastekvootide hindade kerkimine, naftahindade tõusust tingitud kõrgemad kivisöehinnad, mis hakkasid aprilli vältel taastuma viimase seitsme aasta madalaimast punktist ning NPS-i tuumajaamade tööseisakud. Kõigi NPS-i tuumajaamade tootmisvõimsusest oli aprilli vältel puudu 15–25 protsenti.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes