• Eesti

Rõivas: Baltikumi huvi on olla energia-alaselt sõltumatu

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiamai 21, 2014

BNS, 21.05.2014

Peaminister Taavi Rõivas ütles kolmapäeval Leedu energiafoorumil, et Euroopa Liidu toetus Balti riikide energiasõltumatuse saavutamisele on märgatavalt kasvanud ning kolme riigi kostöö on nüüd olulisem kui kunagi varem.

“Meie riikide ühine strateegiline huvi on olla energia-alaselt sõltumatu ja kuuluda Euroopa ühtsesse turgu,” ütles peaminister Taavi Rõivas Leedu energiafoorumil peetud avakõnes.

Peaministri sõnul on praegune geopoliitiline olukord muutnud energiateemad Euroopa Liidus senisest olulisemaks ning Balti riikide vajadust sõltumatuse järele mõistetakse paremini.

“Toetus ja valmisolek aidata kaasa meie püüdlustele ühendada gaasi- ja elektriturud Euroopaga on märgatavalt kasvanud,” rääkis Rõivas.

Rõivas rõhutas, et ühiselt regiooni huvide eest seismine ja hea koostöö kolme Balti riigi vahel on täna tähtsam kui kunagi varem.

Peaminister kinnitas, et Eesti jaoks on oluline erinevate ühenduste olemasolu Euroopa Liiduga ja tihedam seotus kolme Balti riigi vahel ehk ühtne Balti turg. See puudutab nii elektri- kui ka gaasiühendusi, sealhulgas LNG tarbimise võimalusi.

Peaministri sõnul näitab Eesti kogemus, et suurem ja avatum turg ning mitmekesised ühendused tähendavad odavamat energiat. “Näiteks Estlink2 valmimine tõi elektri turuhinna alla – tänane elektri turuhind Eestis on 53,77 eurot megavatt-tunnist, seevastu Leedus 76,10 eurot,” tõi peaminister näite.

Rõivas ütles kokkuvõttes, et planeeritavad energiaühendused Eestis, Lätis ja Leedus, aga ka Balti ja teiste riikide vahel on olulised, sest see suurendab energiajulgeolekut ja hoiab meie majandusi konkurentsivõimelisena.

Emil Rutiku: Taastuvenergia on kui pensionifond!

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiamai 20, 2014

Maaleht, 20.05.2014 (Emil Rutiku)

Maailmas on kaks põhilist ressurssi, mille pärast võideldakse – toit ja energia. Need on riikidevahelised ja –siselised pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ometigi ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta. Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada enda energiavajadusi ilma, et see hukutaks ümbruskonda ning investeerida seejuures tulevikku?

Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome tankerite ja torujuhtmetega sisse. See peaks meid ometigi mõtlema panema, kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku.

Ja kui me arvame, et need olulised muutused peavad tulema samade inimestega ja samade võttetega, siis me eksime täielikult. Ebakompetentsus viib ainult mäest alla. Me ei ole nii rikkad, et hoida üleval sellises koguses oma ja võõrast, ahnust ja lollust. Muutused on hädavajalikud. Kas me tahame lähi tulevikus elada ilma metsata, nagu enamus Euroopast? Siis pole see enam eriline paik maamuna peal.

Meie energiaga varustajad manipuleerivad „Täna annan, homme ei anna“ ja Euroopa vastab: „Oleme ikka sõbrad – anna meile energiat!“. Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks seda olema, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.

Muutused ei saa toimida päevapealt, kuid suhtumise muutumisega peab alustama juba täna! Kuidas?

1. Ühise sihi võtmine – kuhu me liigume?

Palju lihtsam on teha otsuseid paremate lahenduste nimel, kui me teame, kuhu me liigume. Kas me tahame olla sõltumatud, investeerida enda ja oma laste tulevikku? Kui me otsustame, et Eesti tahab olla sõltumatu,siis peame ennekõike panustama enda riiki, majandusse ja jätkusuutlikusse

2. Eeskujude toomine ja nende kasutamine enda hüvanguks.

Eesti ei saa energeetiliselt iseseisvalt hakkama, me pole konkurentsivõimelised – meie energiahindade ja kõikuvate majandustulemuste põhjuseks tuuakse isegi külma talve. Kas majandustulemused sõltuvadki nüüd ilmast? Ei!

Rootsis on ühiskondlik kokkulepe arendada taastuvenergiat. Üleriigiline maagaasivõrkki jäeti rajamata, sest selle järele ei nähtud lihtsalt vajadust. Kodu ehitades on kohustuslik soojuspumba või päikesekollektori paigaldamine kui kaugküttevõrku käepärast pole. Rootsi hajutatud energiatootmine ja inimeste kaasamine energiatootmisesse on muutnud Rootsi sõltumatuks, konkurentsivõimeliseks riigiks, kus ka järgmistel põlvkondadel on hea elada. Rootsi riigi ja elanike pensionifond on taastuvenergia laialdane kasutamine, sest nad on investeerinud enda tulevikku, mitte nuumanud naftasheike või vene bojaare – teeme seda ka meie Eestis!

3. Riigi reeglid peavad jõudma võimaldamise, mitte takistamiseni.

Energia lihtsus võib kaduda sekundiga – kui ühte piirkonda koondunud energiatootmine lõppeb, pannakse kinni, siis praegu ei asenda meile seda energiat ükski teine allikas. Samas on hajutatud energiatootmine reaalselt võimalik ja vajalik, see võimaldab olla sõltumatu.

Eesti riigi seadusandlus peab võtma eeskuju neilt, kellel on toimiv taastuvenergiat kasutav hajus energiatootmissüsteem. Selleks tuleb luua paremad ja stabiilsed eeldused nii taastuvenergiat kasutava kaugküttesüsteemi arendamiseks kui ka energiaühistute loomiseks, suurendades energia väiketootjate arvu ning muutes energiasüsteemi kaasavamaks

Inimeste suhtumine muutub, kui neil on võimalus ise oma elukohas energiat toota ja seda tarbida. Kui neid võimalusi ei ole, siis inimene toetabki monopoli edasi – tal ei ole ju võimalust seda mitte teha, sest energiat on vaja, see on esmatarbe kaup, mitte luksus kaup.

Eestis on suurepärased võimalused kasutada taastuvenergia lahendusi – meil on kompetents, mis muudab nende lahenduste kasutuselevõtu lihtsaks ja võimalused soetada toimivaid süsteeme mõistliku hinnaga. Olen ka ise päikesepaneele ehitada, siis nende maksumus ei tule soodsam ja need ei ole efektiivsemad kui osta toimiv, pikaajalise garantiiga lahendus, tänu millele olen panustanud oma laste, lastelaste ja nende laste tulevikku. Olen veendunud energia ühistud on võti.

Kui Eesti elanikel on reaalselt kasulik ja võimalik ise energiat toota, sellega igakuiseid kulutusi vähendada ning üleüldist energiajulgeolekut suurendada, siis peab riik astuma kiiremini olulisi samme energia väiketootmise võimaldamiseks. See muudab ka mõtlemist ühiskonnas.

Ekspert: elektriturul napib innovatiivseid pakkumisi

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 18, 2014

ERR, 18.05.2014

Elektripakkujate võrdlusportaali Energiaturg.ee tegevjuht Pirmin Tamm leiab, et Eesti avatud elektriturule on lisandunud vähe innovaatilisi pakkumisi ja tarbija jaoks pole elavnemist toimunud.

“Tarbija seisukohast vaadatuna on uusi elektrimüüjaid ja innovaatilisi pakkumisi vähe lisandunud – suured lootused olid seoses Estlink 2 käiku laskmisega, kuid suuremaid muutusi see endaga kaasa ei toonud, kuna uusi elektrimüüjaid Põhjamaadest ei lisandunud,” kommenteeris Tamm turu seisu ERR-i uudisteportaalile.

“Uusi elektrimüüjaid peaaegu et ei olegi juurde tulnud ning samuti uusi innovaatlisi lahendusi on vähe,” lisas ta.

Ta märkis, et ametlikult on ainult Leedu Energia tütarfirma Geton Energy teada andnud, et kavatseb Eesti turule antud nime all siseneda.

Tamme sõnul võib tõdeda, et Eesti hinnad on Soomega pea võrdsed ning kuna Põhjamaades valitsevad hetkel madalad börsihinnad, on ka meie hinnad langustrendis olnud, seda kindlasti suuresti tänu Estlink 2-le. Selles mõttes võib tema sõnul öelda, et turg on avatud ja toimib.

“Tootja seisukohast vaadatuna on samuti Eesti tootjatel rohkem võimalusi eksportida, kuna tänu Estlink 2-le liigub suurem hulk elektrienergiat Eesti ja Soome vahel,” leidis ta.

Siiski nentis ta, et suuremal osa ajast liigub elekter Soomest Eesti poole. “Kuna elektriturg on väga muutlik, võib olukord väga kiiresti risti vastupidine olla ning hoopiski Eesti tootjad saavad antud olukorrast kasu lõigata,” oli Tamm lootusrikas.

Elektrituru avanemisega kohta üldiselt ütles Tamm, et see toimus ilma suuremate viperdusteta – mõningaid raskusi valmistas vaid arvete väljastamine ja kohale jõudmine.

Samuti oli probleemiks kõrged suvised elektrihinnad, kuid ka see probleem peaks tema sõnul nüüdseks tänu Estlink 2-le lahendatud olema.

Tamm rääkis, et möödunud aastaga võrreldes on elektrimüüjad hakanud aina rohkem avatumalt mõtlema. “Näiteks on osad aktiivsemad elektrimüüjad uusi lisandväärtusi pakkuma hakanud, et teistest eristuda, kuna hinnavahed on antud hetkel väga väikesed.”

Ta pakkus, et hinnavahed tulevikus suurenevad, kui elektrimüüjad leiavad turul oma niši, sest avatud elektriturg on Eestis alles lapsekingades ning turuosade jaotumine alles käimas. “Kui eratarbijad seda niivõrd veel ei tunneta, siis äritarbijad kindlasti, hinnavahed on läinud suuremaks ning juurdehindlus nii-öelda baashinnale ehk tulevikutehingule on võrreldes aasta tagusega suurenenud ehk tegemist võis olla turu hõivamisega debüütaastal,” arvas Tamm.

Eesti Energia turuosa on Tamme sõnul aasta tagusega võrreldes oluliselt kahanenud ehk siis teised elektrimüüjad on tublisti toimetanud. “Kindlasti ei saa väita, et Eesti Energia suur turuosa kuidagi takistab turu toimumist, kuna tarbijad on siiski need, kes valiku teevad.”

Elektrimüüja vahetamist ei pea kartma

Pigem on tema hinnangul põhjuseks asjaolu, et Eesti Energia oli nii pikalt monopoli seisuses, et inimesed usaldavad antud ettevõtet ning kardavad uusi lahendusi või teenusepakkujaid. “Iga asi võtab aega ning seda ka kindlasti turu avanemine elektrimüüjate vahetamise mõistes, kuna usaldust ei võideta päeva pealt ning brändi ülesehitamine on ajakulukas,” märkis ta.

Tamm soovis siinkohal tarbijaid julgustada, et elektri edastamise eest vastutab kohalik võrguettevõtja, mitte elektrimüüja. Ehk sisuliselt ei pea kartma, et ühel hetkel uue elektrimüüja puhul seinast elekrit ei tule – tarbija jaoks muutuvad ainult arve saatja rekvisiidid ja hind arvel, isegi elektrinäitusid teavitatakse samal viisil edasi.

Samas arvas Tamm, et Turg oleks paremas seisus, kui Eesti Energia turuosa jätkuvalt kahaneks, kuna see näitaks, et pakutakse uusi innovaatilisi lahendusi ja lisandväärtusi tarbijatele ning et hinnad on hakanud rohkem eristuma, kuniks see ei muutu, ei tasu loota ka suurematele turukorrigeerimistele turuosa suurust silmas pidades. Esimesed julged sammud selleks on astutud ning tasub loota, et see niimoodi ka jätkub.

Majandusministeerium: turg on heas seisus

Majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar leiab, et Eesti avatud elektriturg on suuremate probleemideta tööle läinud ning konkurents toimib hästi.

“Võib öelda, et meil on elektriturg kenasti toiminud. Meil on jaeturul konkurents, meil on mitmeid elektrimüüjaid, marginaalid on väikesed,” ütles Tatar ERR-i uudisteportaalile.

“Hulgiturul on parim indikaator see, et tänu uutele ühendustele ja isegi enne Estlink-2 valmimist on meie elektri hind kenasti integreeritud Põhjamaadega, mis on Euroopa üks efektiivsemalt toimivaid elektribörse,” lisas ta ning lisas, et rahuloluks on põhjust ka elektriböriga.

Küsimust, kuidas hinnata kriitikat, mis väidab, et energiaturul konkurents ei toimi ja arenguid pole olnud tükil ajal, pidas Tatar veidraks. “Kas meil leiva- või saiaturul konkurents toimib? Minul sellist küsimust ei tekigi. Mitmes poes on erinevad saiad müügil ja mul on võimalus valida kas Kirde sai või Perenaise sai. Võibolla see hinnaerinevus on väike, aga see näitabki seda, et kõik pingutavad,” leidis Tatar.

Tatar märkis, et kui Eesti Energia osakaal turul on kõrge, ei tähenda, et midagi on halvasti. Ta viitas siiski trendile, et Eesti Energia turuosa on vähenemas. “Lähtepunkt oli ju see, et Eesti Energia osakaal oli 100 protsenti ja teistel null protsenti turust,” lausus Tatar.

Palo: koalitsiooni eesmärk on suurendada konkurentsiameti rolli avatud elektriturul

Majandusminister Urve Palo märkis, et elektriturg on täna võimekam kui aasta tagasi ning seda eelkõige Estlink2 merekaabli käivitumise tõttu, mis on suurendanud Eesti turul oluliselt konkurentsi.

“Muidugi on veel teha. Näiteks siiani on OÜ Elektrilevi koostöö emaettevõttega tihedam kui teiste elektrimüüjatega. Sel sügisel on plaanis selle olukorra lahendamiseks saata riigikogu menetlusse ühe elektriarve rakendamise kohustus. Koalitsiooni eesmärk on samuti suurendada Konkurentsiameti rolli, et turg toimiks veelgi paremini,” lausus Palo.

“Töötame täna uue energiamajanduse arengukavaga, mis toob juurde senisest enam taastuvenergia- ja väiketootmisi, mis mitmekesistab turgu, annab inimestele tööd ja suurendab energiajulgeolekut,” lisas Palo.

Tänase seisuga on Eesti elektriturul 12 teenusepakkujat. Eesti Energia osakaal avatud elektriturul on 59,5 protsenti. Viimane Eesti Energia suur turuosa langus toimus, kui jaanuaris kaotati mõned suurkliendid. Nende lahkumisega kaotati 11,6 protsendi suurune turuosa.

GLIMSTEDT: riigihangete korraldajad vilistavad loodussõbralikele tingimustele

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 18, 2014

Delfi.ee, 18.05.2014

Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Priit Läti sõnul korraldatakse Eestis vähe keskkonnahoidlikke riigihankeid ning keskkonnaalaste nõuete ja tingimuste esitamist hangetel suisa välditakse.

Samas on meil seoses Euroopa Liidu nõuetega paika pandud pikaajalised energiapoliitika eesmärgid, mis tähendab, et juba kuue aasta pärast peab Eestis olema taastuvenergia osakaal 25% ning biokütuste kasutamine transpordis 10%.

„Tegelikult peaksime hakkama samm-sammult oma tegevustes liikuma nende nõuete täitmise poole ning kuna riik on võtnud endale energiapoliitiliste eesmärkide näol kohustuse, oleks hädavajalik viia ka hankijateni teave, kuhu liikumas oleme,“ ütles vandeadvokaat Priit Lätt mai alguses toimunud keskkonnaseminaril.

Tema sõnul on ka tänases riigihankeseaduses punkte, millele saaks hankijatele konkreetseid keskkonnaalaseid klausleid kehtestada, ent seda ei tehta. „Olen nõustanud paljusid riigihankeid ja täheldanud, et keskkonnahoiualaseid teemasid ja tingimusi pigem välditakse, kuigi ka praegune riigihangeteseadus soodustab juba keskkonnaaspektide arvestamist. Uus riigihangete seadus peab olema jõustunud kahe aasta jooksul,“ lisas Lätt.

Keskkonnahoidlike riigihangete statistika ütleb, et 2011. aastal korraldati 6271 hanget, millest 823 olid keskkonnahoidlikud. 2012. aastal olid need arvud 9027 ja 1127 ning 2013. aastal oli 8078 hankest keskkonnahoidlikke 797. Samas kajastab riigihangete register keskkonnahoidlike hangetena neid hankeid, kus hankija on omaalgatuslikult teinud hanke juurde vastava märke. Viimase tegemine sõltub hankija suvast ning register ei kontrolli, kas reaalselt on tegemist keskkonnaalaseid nõudeid arvestava riigihankega.

Lätt nendib, et paraku näitab suhtlus hankijatega, et tihtilugu märgitakse hange keskkonnahoidlikuks alusetult, mistõttu ei ole täna registri vastav statistika ilmselt kõige adekvaatsem.

„Üks võimalus oleks panna täpsed keskkonnaalased nõuded kirja tehnilisse kirjeldusse ning arvestada madalaima hinna asemel majanduslikku soodsust ehk näiteks anda lisapunkte elektrienergia mahule, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ja/või tõhusa koostootmise teel. Euroopa Kohus muide aktsepteerib keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamist hindamiskriteeriumidena,“ räägib Lätt.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ kolmas seminar toimus mai alguses keskkonnaministeeriumis. Seekord arutleti põhiteemana, kas keskkonnast hooliv käitumine on kulu või tulu, kas keskkonnahoidlike riigihangete korraldamine ja keskkonnahoidlik ostmine on Eestis uus trend ning kuidas võita keskkonnajuhtimisvahenditest ja rohelisest raamatupidamisest. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.

Aprillis sai enim taastuvenergia toetust Fortum

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 16, 2014

BNS, 16.05.2014

Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi andmetel said aprillis enim taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi ehk kokku 1,6 miljonit eurot Fortumi kontserni ettevõtted.

Kokku maksis Elering möödunud kuul taastuvenergiatoetusena välja 4,8 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusena 713 046 eurot. 2014. aasta nelja esimese kuuga on taastuvenergia toetusteks makstud kokku 21,1 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusi 2,3 miljonit eurot.

Fortumi kontserni kuuluvad Anne Soojus AS ja Fortum Eesti AS said aprillis toetust vastavalt 786 803 ja 800 093 eurot. Nelja esimese kuuga on kontserni ettevõtted toetuseks saanud 6,3 miljonit eurot.

Nelja Energia tuulepargid said aprillis toetust 1,2 miljonit eurot ning nelja kuu toetussumma on 5,6 miljonit eurot. Sealjuures läks Aseriaru tuulepargile aprillis 204 410 eurot, Pakri tuulepargile 170 357 eurot, Tooma tuulepargile 140 131, Paldiski Tuulepark OÜ sai toetust 195 870, Vanaküla tuulepark sai möödunud kuul toetust 63 246 eurot, Roheline Ring Tuulepargid OÜ 204 798 eurot ja Viru-Nigula tuulepark 198 779 eurot

Eesti Energia AS sai aprillis toetuseks 961 184 eurot ja Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ 281 189 eurot. Nelja kuuga kokku on ettevõtted saanud toetuseks 5,2 miljonit eurot.

Kristjan Rahule kuuluvale, Väo koostootmisjaama käitavale Tallinna Elektrijaamale maksti toetuseks 725 928 eurot ning nelja kuuga 3 miljonit eurot.

Graanul Investi kontserni kuuluv Helme Energia OÜ sai aprillis 214 906 eurot taastuvenergia toetust ning nelja kuu toetussumma kokku on 874 348 eurot.

Tiit Vähi kontrollitavale AS-ile Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaama-ettevõte Sillamäe SEJ sai 119 467 eurot tõhusa koostootmise toetust ja tänavu kokku on toetussumma 370 574 eurot.

Eleringi analüüs näitab energiakulu osakaalu vähenemist

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 15, 2014

Äripäev, 15.05.2014

Eleringi toimetiste sarjas ilmus koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ning Taani konsultatsioonifirmaga Ea Energy Analyses valminud analüüs Eesti pikaajaliste elektritootmise stsenaariumide kohta.

Uuring vaatleb Eesti elektritootmise erinevaid stsenaariumeid aastani 2030, visiooniga kuni 2050, teatas ettevõte. Töö koostamise eesmärk oli modelleerida erinevaid elektrimajanduse arengustsenaariumeid koostatava uue Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ tarbeks.

Modelleeritud stsenaariumid kinnitavad, et kodumaiste tootmis- ja ülekandevõimsuste koosmõjus on Eesti tarbijate varustuskindlus pikaajaliselt tagatud. Kodumaise tootmisvõimsuse 110 protsendi olemasolu nõude säilitamine Eesti tiputarbimise suhtes pärast 2024. aastat lisab iga tarbitava megavatt-tunni hinnale ligikaudu kuus eurot.

Analüüs viitab tulevikus energiakulude osakaalu vähenemisele Eesti leibkonna eelarves. Energiakulude kasv jääb hinnanguliselt väiksemaks kui Eesti majanduskasvust tingitud elatustaseme tõus.

Elektritootmise subsiidiumid on vajalikud ainult selliste stsenaariumide korral, kus tarbijate elektriga varustamisel ei arvestata impordivõimalusega. Impordivõimaluste arvestamisel on ka elektrisüsteemi kõige keerulisemate häiringute korral tarbijate varustuskindlus tagatud, kui Eestis on võimalik igal hetkel kasutada orienteeruvalt 1000 megavati ulatuses tootmisvõimsust.

Eesti elektriühendused teiste riikidega on praeguste plaanide realiseerumisel piisavad kuni 2035. aastani, tagades tarbijate varustatuse. Edasi muutub sõltuvalt stsenaariumist sotsiaal-majanduslikult tasuvaks täiendavate ülekandevõimsuste rajamine Eesti ja Soome vahele.

Uute elektrijaamade tootmise omahind on oluliselt kõrgem praegustest elektrituruhindadest, jäädes vahemikku 50-70 eurot megavatt-tunni kohta ja kondensatsioonelektrijaama puhul vahemikku 70-100 eurot megavatt-tunni kohta.

Taastuvenergia toodang kasvab jõudsalt

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 29, 2014

Äripäev, 29.04.2014

Taastuvenergia moodustas aasta esimeses kvartalis Eestis elektrienergia kogutarbimisest 13,4 protsenti. Aasta tagasi oli taastuvenergia osakaal kümnendik tarbimisest.

Elektrienergia tootmise arvestuses moodustas taastuvenergiast toodetud elekter tänavu esimeses kvartalis 13 protsenti, teatas Elering.

Kokku toodeti tänavu esimese kolme kuu jooksul taastuvenergiat 343 gigavatt-tundi ning toodang kasvas 25 protsenti. Poole taastuvenergia esimese kvartali toodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed. Neist allikatest toodeti kolme kuuga elektrit 170 gigavatt-tundi, toodang kasvas võrdluses möödunud aasta esimese kolme kuuga 17 protsenti.

Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust esimeses kvartalis ligikaudu 8,2 miljonit eurot, võrreldes 7,1 miljoniga möödunud aastal.

Tuuleenergia moodustas esimeses kvartalis 47 protsenti taastuvenergia kogutoodangust. Tuuleenergia toodang kasvas aastases võrdluses 34 protsenti 162 gigavatt-tunnini. Osaliselt oli kasvu taga 2013. aastal tööd alustanud uued tuuleelektrijaamad. Lisaks näitasid mõõtmised Pakri poolsaarel ja Virtsus 2014. aasta esimese kvartali lõikes päeva keskmise tuulekiiruse kasvu lausa 42 protsendi võrra, võrreldes eelmise aasta esimese kolme kuuga.

Tuuleenergiale makstud toetussummad kasvasid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 131 protsenti 7,8 miljoni euroni. Taastuvenergia toetust sai tänavu esimeses kvartalis 89 protsenti kogu Eleringile teadaolevast tuuleenergia toodangust.

Jätkuvalt on kasvuteel eelmise aasta lõpul hoogu kogunud päikeseenergia tootmine, olgugi et päikeseenergia eest makstud toetuse kogumaht on jätkuvalt marginaalne. Kui möödunud aasta esimeses kvartalis maksti päikeseenergiast toodetud elektrienergiale toetust 305 eurot, siis tänavu esimeses kvartalis maksti toetust juba 1700 euro ulatuses võrku antud 31,3 megavatt-tunni eest. Aasta tagasi sai toetust 11 päikesepaneelide omanikku ja sellel aastal 75.

Kokku maksis Elering esimeses kvartalis taastuvenergia toetust 305 gigavatt-tunni elektrienergia eest. Rahalises arvestuses kasvas taastuvenergia toetuste summa möödunud aasta esimese kolme kuuga võrreldes poole võrra 16 miljoni euroni.

Tõhusa koostootmise toetust maksti 2014. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2013. aasta sama ajaga 20 protsenti rohkem, kokku 1,6 miljonit eurot. Toetatava tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia kogus kasvas 41 gigavatt-tunnilt 49 gigavatt-tunnini.

Elektri tootmine ja tarbimine olid ka märtsis languses

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 28, 2014

E24.ee, 28.04.2014

Elektritarbimine vähenes märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 11 protsenti 725 gigavatt-tunnini ja tootmine 21 protsenti 862 gigavatt-tunnini.

Tarbimise languse peamiseks põhjuseks võib pidada soojemat õhutemperatuuri. Ilmateenistuse andmetel oli märtsikuu keskmine õhutemperatuur 8,4 kraadi soojem kui mullu samal ajal, teatas Elering.

Elektritoodangut vähendas tarbimise languse kõrval ka ekspordi kahanemine. Vaatamata koguste vähenemisele, osutus Eesti märtsis siiski eksportivaks elektrisüsteemiks.

Tootmine ületas Eestis sisemaist tarbimist 19 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 137 gigavatt-tundi.

Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti märtsis taastuvenergiat 126 gigavatt-tundi ehk 26 protsenti enam kui aasta tagasi. Seejuures kerkis tuuleenergia toodang 46 protsenti ja selle arvele langes 52 protsenti kogu taastuvenergiast.

Lätis vähenes elektritoodang aastataguse perioodiga võrreldes kaks protsenti, moodustades kokku 505 gigavatt-tundi. Märtsikuu keskpaigast hoogustunud vee juurdevool Daugava jõkke suurendas märkimisväärselt sealsete hüdroelektrijaamade kaskaadi tootmismahtu – kuu kokkuvõttes toodeti hüdroenergiast 81 protsenti enam elektrit kui möödunud aasta märtsis.

Tootmine Riia koostootmisjaamades langes aastataguse perioodiga võrreldes samas 75 protsenti. Läti elektribilansi puudujääk oli märtsis kokku 124 gigavatt-tundi, mida on 36 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Leedus kahanes elektritootmine aastases võrdluses 32 protsenti 228 gigavatt-tunnini. Kodumaise toodangu osakaal Leedu elektritarbimisest oli 27 protsenti ning elektrisüsteemi puudujäägiks kujunes 613 gigavatt-tundi.

Sisemaise tarbimisvajaduse rahuldamiseks kaeti puudujääk hinnanguliselt 40 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.

Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk suurenes aastases võrdluses 27 protsenti 601 gigavatt-tunnini. Märtsikuu defitsiit moodustas Baltikumi kogutarbimisest 27 protsenti.

Eestis tarbitud elektrist osteti Elspot turult keskmiselt 90 protsenti, toodetud elektrist müüdi Elspot turule samuti 90 protsenti. Lätis olid samad näitajad vastavalt 28 ja 10 protsenti ning Leedus ligikaudu 100 ja 96 protsenti.

Kuu varem liikus börsi kaudu 85 protsenti tarbitud elektrist ja 41 protsenti toodetud elektrist. Säärase kasvu tingis asjaolu, et Leedu suurtootja Lietuvos Energija müüb alates märtsikuu algusest suurema osa oma toodangust elektribörsile.

Põhjamaade summaarne elektritarbimine jäi eelmise aasta märtsikuu tarbimisele üheksa protsendiga alla. Tarbimismahud langesid eranditult kõikides Põhjamaa riikides.

Põhjamaade summaarne elektritoodang ületas tarbimist viie protsendi ulatuses, andes märtsikuu elektribilansi ülejäägiks 1,7 teravatt-tundi.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes