• Eesti

Ekspert: elektriturul napib innovatiivseid pakkumisi

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 18, 2014

ERR, 18.05.2014

Elektripakkujate võrdlusportaali Energiaturg.ee tegevjuht Pirmin Tamm leiab, et Eesti avatud elektriturule on lisandunud vähe innovaatilisi pakkumisi ja tarbija jaoks pole elavnemist toimunud.

“Tarbija seisukohast vaadatuna on uusi elektrimüüjaid ja innovaatilisi pakkumisi vähe lisandunud – suured lootused olid seoses Estlink 2 käiku laskmisega, kuid suuremaid muutusi see endaga kaasa ei toonud, kuna uusi elektrimüüjaid Põhjamaadest ei lisandunud,” kommenteeris Tamm turu seisu ERR-i uudisteportaalile.

“Uusi elektrimüüjaid peaaegu et ei olegi juurde tulnud ning samuti uusi innovaatlisi lahendusi on vähe,” lisas ta.

Ta märkis, et ametlikult on ainult Leedu Energia tütarfirma Geton Energy teada andnud, et kavatseb Eesti turule antud nime all siseneda.

Tamme sõnul võib tõdeda, et Eesti hinnad on Soomega pea võrdsed ning kuna Põhjamaades valitsevad hetkel madalad börsihinnad, on ka meie hinnad langustrendis olnud, seda kindlasti suuresti tänu Estlink 2-le. Selles mõttes võib tema sõnul öelda, et turg on avatud ja toimib.

“Tootja seisukohast vaadatuna on samuti Eesti tootjatel rohkem võimalusi eksportida, kuna tänu Estlink 2-le liigub suurem hulk elektrienergiat Eesti ja Soome vahel,” leidis ta.

Siiski nentis ta, et suuremal osa ajast liigub elekter Soomest Eesti poole. “Kuna elektriturg on väga muutlik, võib olukord väga kiiresti risti vastupidine olla ning hoopiski Eesti tootjad saavad antud olukorrast kasu lõigata,” oli Tamm lootusrikas.

Elektrituru avanemisega kohta üldiselt ütles Tamm, et see toimus ilma suuremate viperdusteta – mõningaid raskusi valmistas vaid arvete väljastamine ja kohale jõudmine.

Samuti oli probleemiks kõrged suvised elektrihinnad, kuid ka see probleem peaks tema sõnul nüüdseks tänu Estlink 2-le lahendatud olema.

Tamm rääkis, et möödunud aastaga võrreldes on elektrimüüjad hakanud aina rohkem avatumalt mõtlema. “Näiteks on osad aktiivsemad elektrimüüjad uusi lisandväärtusi pakkuma hakanud, et teistest eristuda, kuna hinnavahed on antud hetkel väga väikesed.”

Ta pakkus, et hinnavahed tulevikus suurenevad, kui elektrimüüjad leiavad turul oma niši, sest avatud elektriturg on Eestis alles lapsekingades ning turuosade jaotumine alles käimas. “Kui eratarbijad seda niivõrd veel ei tunneta, siis äritarbijad kindlasti, hinnavahed on läinud suuremaks ning juurdehindlus nii-öelda baashinnale ehk tulevikutehingule on võrreldes aasta tagusega suurenenud ehk tegemist võis olla turu hõivamisega debüütaastal,” arvas Tamm.

Eesti Energia turuosa on Tamme sõnul aasta tagusega võrreldes oluliselt kahanenud ehk siis teised elektrimüüjad on tublisti toimetanud. “Kindlasti ei saa väita, et Eesti Energia suur turuosa kuidagi takistab turu toimumist, kuna tarbijad on siiski need, kes valiku teevad.”

Elektrimüüja vahetamist ei pea kartma

Pigem on tema hinnangul põhjuseks asjaolu, et Eesti Energia oli nii pikalt monopoli seisuses, et inimesed usaldavad antud ettevõtet ning kardavad uusi lahendusi või teenusepakkujaid. “Iga asi võtab aega ning seda ka kindlasti turu avanemine elektrimüüjate vahetamise mõistes, kuna usaldust ei võideta päeva pealt ning brändi ülesehitamine on ajakulukas,” märkis ta.

Tamm soovis siinkohal tarbijaid julgustada, et elektri edastamise eest vastutab kohalik võrguettevõtja, mitte elektrimüüja. Ehk sisuliselt ei pea kartma, et ühel hetkel uue elektrimüüja puhul seinast elekrit ei tule – tarbija jaoks muutuvad ainult arve saatja rekvisiidid ja hind arvel, isegi elektrinäitusid teavitatakse samal viisil edasi.

Samas arvas Tamm, et Turg oleks paremas seisus, kui Eesti Energia turuosa jätkuvalt kahaneks, kuna see näitaks, et pakutakse uusi innovaatilisi lahendusi ja lisandväärtusi tarbijatele ning et hinnad on hakanud rohkem eristuma, kuniks see ei muutu, ei tasu loota ka suurematele turukorrigeerimistele turuosa suurust silmas pidades. Esimesed julged sammud selleks on astutud ning tasub loota, et see niimoodi ka jätkub.

Majandusministeerium: turg on heas seisus

Majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar leiab, et Eesti avatud elektriturg on suuremate probleemideta tööle läinud ning konkurents toimib hästi.

“Võib öelda, et meil on elektriturg kenasti toiminud. Meil on jaeturul konkurents, meil on mitmeid elektrimüüjaid, marginaalid on väikesed,” ütles Tatar ERR-i uudisteportaalile.

“Hulgiturul on parim indikaator see, et tänu uutele ühendustele ja isegi enne Estlink-2 valmimist on meie elektri hind kenasti integreeritud Põhjamaadega, mis on Euroopa üks efektiivsemalt toimivaid elektribörse,” lisas ta ning lisas, et rahuloluks on põhjust ka elektriböriga.

Küsimust, kuidas hinnata kriitikat, mis väidab, et energiaturul konkurents ei toimi ja arenguid pole olnud tükil ajal, pidas Tatar veidraks. “Kas meil leiva- või saiaturul konkurents toimib? Minul sellist küsimust ei tekigi. Mitmes poes on erinevad saiad müügil ja mul on võimalus valida kas Kirde sai või Perenaise sai. Võibolla see hinnaerinevus on väike, aga see näitabki seda, et kõik pingutavad,” leidis Tatar.

Tatar märkis, et kui Eesti Energia osakaal turul on kõrge, ei tähenda, et midagi on halvasti. Ta viitas siiski trendile, et Eesti Energia turuosa on vähenemas. “Lähtepunkt oli ju see, et Eesti Energia osakaal oli 100 protsenti ja teistel null protsenti turust,” lausus Tatar.

Palo: koalitsiooni eesmärk on suurendada konkurentsiameti rolli avatud elektriturul

Majandusminister Urve Palo märkis, et elektriturg on täna võimekam kui aasta tagasi ning seda eelkõige Estlink2 merekaabli käivitumise tõttu, mis on suurendanud Eesti turul oluliselt konkurentsi.

“Muidugi on veel teha. Näiteks siiani on OÜ Elektrilevi koostöö emaettevõttega tihedam kui teiste elektrimüüjatega. Sel sügisel on plaanis selle olukorra lahendamiseks saata riigikogu menetlusse ühe elektriarve rakendamise kohustus. Koalitsiooni eesmärk on samuti suurendada Konkurentsiameti rolli, et turg toimiks veelgi paremini,” lausus Palo.

“Töötame täna uue energiamajanduse arengukavaga, mis toob juurde senisest enam taastuvenergia- ja väiketootmisi, mis mitmekesistab turgu, annab inimestele tööd ja suurendab energiajulgeolekut,” lisas Palo.

Tänase seisuga on Eesti elektriturul 12 teenusepakkujat. Eesti Energia osakaal avatud elektriturul on 59,5 protsenti. Viimane Eesti Energia suur turuosa langus toimus, kui jaanuaris kaotati mõned suurkliendid. Nende lahkumisega kaotati 11,6 protsendi suurune turuosa.

GLIMSTEDT: riigihangete korraldajad vilistavad loodussõbralikele tingimustele

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 18, 2014

Delfi.ee, 18.05.2014

Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Priit Läti sõnul korraldatakse Eestis vähe keskkonnahoidlikke riigihankeid ning keskkonnaalaste nõuete ja tingimuste esitamist hangetel suisa välditakse.

Samas on meil seoses Euroopa Liidu nõuetega paika pandud pikaajalised energiapoliitika eesmärgid, mis tähendab, et juba kuue aasta pärast peab Eestis olema taastuvenergia osakaal 25% ning biokütuste kasutamine transpordis 10%.

„Tegelikult peaksime hakkama samm-sammult oma tegevustes liikuma nende nõuete täitmise poole ning kuna riik on võtnud endale energiapoliitiliste eesmärkide näol kohustuse, oleks hädavajalik viia ka hankijateni teave, kuhu liikumas oleme,“ ütles vandeadvokaat Priit Lätt mai alguses toimunud keskkonnaseminaril.

Tema sõnul on ka tänases riigihankeseaduses punkte, millele saaks hankijatele konkreetseid keskkonnaalaseid klausleid kehtestada, ent seda ei tehta. „Olen nõustanud paljusid riigihankeid ja täheldanud, et keskkonnahoiualaseid teemasid ja tingimusi pigem välditakse, kuigi ka praegune riigihangeteseadus soodustab juba keskkonnaaspektide arvestamist. Uus riigihangete seadus peab olema jõustunud kahe aasta jooksul,“ lisas Lätt.

Keskkonnahoidlike riigihangete statistika ütleb, et 2011. aastal korraldati 6271 hanget, millest 823 olid keskkonnahoidlikud. 2012. aastal olid need arvud 9027 ja 1127 ning 2013. aastal oli 8078 hankest keskkonnahoidlikke 797. Samas kajastab riigihangete register keskkonnahoidlike hangetena neid hankeid, kus hankija on omaalgatuslikult teinud hanke juurde vastava märke. Viimase tegemine sõltub hankija suvast ning register ei kontrolli, kas reaalselt on tegemist keskkonnaalaseid nõudeid arvestava riigihankega.

Lätt nendib, et paraku näitab suhtlus hankijatega, et tihtilugu märgitakse hange keskkonnahoidlikuks alusetult, mistõttu ei ole täna registri vastav statistika ilmselt kõige adekvaatsem.

„Üks võimalus oleks panna täpsed keskkonnaalased nõuded kirja tehnilisse kirjeldusse ning arvestada madalaima hinna asemel majanduslikku soodsust ehk näiteks anda lisapunkte elektrienergia mahule, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ja/või tõhusa koostootmise teel. Euroopa Kohus muide aktsepteerib keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamist hindamiskriteeriumidena,“ räägib Lätt.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ kolmas seminar toimus mai alguses keskkonnaministeeriumis. Seekord arutleti põhiteemana, kas keskkonnast hooliv käitumine on kulu või tulu, kas keskkonnahoidlike riigihangete korraldamine ja keskkonnahoidlik ostmine on Eestis uus trend ning kuidas võita keskkonnajuhtimisvahenditest ja rohelisest raamatupidamisest. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.

Aprillis sai enim taastuvenergia toetust Fortum

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 16, 2014

BNS, 16.05.2014

Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi andmetel said aprillis enim taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi ehk kokku 1,6 miljonit eurot Fortumi kontserni ettevõtted.

Kokku maksis Elering möödunud kuul taastuvenergiatoetusena välja 4,8 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusena 713 046 eurot. 2014. aasta nelja esimese kuuga on taastuvenergia toetusteks makstud kokku 21,1 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusi 2,3 miljonit eurot.

Fortumi kontserni kuuluvad Anne Soojus AS ja Fortum Eesti AS said aprillis toetust vastavalt 786 803 ja 800 093 eurot. Nelja esimese kuuga on kontserni ettevõtted toetuseks saanud 6,3 miljonit eurot.

Nelja Energia tuulepargid said aprillis toetust 1,2 miljonit eurot ning nelja kuu toetussumma on 5,6 miljonit eurot. Sealjuures läks Aseriaru tuulepargile aprillis 204 410 eurot, Pakri tuulepargile 170 357 eurot, Tooma tuulepargile 140 131, Paldiski Tuulepark OÜ sai toetust 195 870, Vanaküla tuulepark sai möödunud kuul toetust 63 246 eurot, Roheline Ring Tuulepargid OÜ 204 798 eurot ja Viru-Nigula tuulepark 198 779 eurot

Eesti Energia AS sai aprillis toetuseks 961 184 eurot ja Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ 281 189 eurot. Nelja kuuga kokku on ettevõtted saanud toetuseks 5,2 miljonit eurot.

Kristjan Rahule kuuluvale, Väo koostootmisjaama käitavale Tallinna Elektrijaamale maksti toetuseks 725 928 eurot ning nelja kuuga 3 miljonit eurot.

Graanul Investi kontserni kuuluv Helme Energia OÜ sai aprillis 214 906 eurot taastuvenergia toetust ning nelja kuu toetussumma kokku on 874 348 eurot.

Tiit Vähi kontrollitavale AS-ile Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaama-ettevõte Sillamäe SEJ sai 119 467 eurot tõhusa koostootmise toetust ja tänavu kokku on toetussumma 370 574 eurot.

Eleringi analüüs näitab energiakulu osakaalu vähenemist

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 15, 2014

Äripäev, 15.05.2014

Eleringi toimetiste sarjas ilmus koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ning Taani konsultatsioonifirmaga Ea Energy Analyses valminud analüüs Eesti pikaajaliste elektritootmise stsenaariumide kohta.

Uuring vaatleb Eesti elektritootmise erinevaid stsenaariumeid aastani 2030, visiooniga kuni 2050, teatas ettevõte. Töö koostamise eesmärk oli modelleerida erinevaid elektrimajanduse arengustsenaariumeid koostatava uue Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ tarbeks.

Modelleeritud stsenaariumid kinnitavad, et kodumaiste tootmis- ja ülekandevõimsuste koosmõjus on Eesti tarbijate varustuskindlus pikaajaliselt tagatud. Kodumaise tootmisvõimsuse 110 protsendi olemasolu nõude säilitamine Eesti tiputarbimise suhtes pärast 2024. aastat lisab iga tarbitava megavatt-tunni hinnale ligikaudu kuus eurot.

Analüüs viitab tulevikus energiakulude osakaalu vähenemisele Eesti leibkonna eelarves. Energiakulude kasv jääb hinnanguliselt väiksemaks kui Eesti majanduskasvust tingitud elatustaseme tõus.

Elektritootmise subsiidiumid on vajalikud ainult selliste stsenaariumide korral, kus tarbijate elektriga varustamisel ei arvestata impordivõimalusega. Impordivõimaluste arvestamisel on ka elektrisüsteemi kõige keerulisemate häiringute korral tarbijate varustuskindlus tagatud, kui Eestis on võimalik igal hetkel kasutada orienteeruvalt 1000 megavati ulatuses tootmisvõimsust.

Eesti elektriühendused teiste riikidega on praeguste plaanide realiseerumisel piisavad kuni 2035. aastani, tagades tarbijate varustatuse. Edasi muutub sõltuvalt stsenaariumist sotsiaal-majanduslikult tasuvaks täiendavate ülekandevõimsuste rajamine Eesti ja Soome vahele.

Uute elektrijaamade tootmise omahind on oluliselt kõrgem praegustest elektrituruhindadest, jäädes vahemikku 50-70 eurot megavatt-tunni kohta ja kondensatsioonelektrijaama puhul vahemikku 70-100 eurot megavatt-tunni kohta.

Taastuvenergia toodang kasvab jõudsalt

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 29, 2014

Äripäev, 29.04.2014

Taastuvenergia moodustas aasta esimeses kvartalis Eestis elektrienergia kogutarbimisest 13,4 protsenti. Aasta tagasi oli taastuvenergia osakaal kümnendik tarbimisest.

Elektrienergia tootmise arvestuses moodustas taastuvenergiast toodetud elekter tänavu esimeses kvartalis 13 protsenti, teatas Elering.

Kokku toodeti tänavu esimese kolme kuu jooksul taastuvenergiat 343 gigavatt-tundi ning toodang kasvas 25 protsenti. Poole taastuvenergia esimese kvartali toodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed. Neist allikatest toodeti kolme kuuga elektrit 170 gigavatt-tundi, toodang kasvas võrdluses möödunud aasta esimese kolme kuuga 17 protsenti.

Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust esimeses kvartalis ligikaudu 8,2 miljonit eurot, võrreldes 7,1 miljoniga möödunud aastal.

Tuuleenergia moodustas esimeses kvartalis 47 protsenti taastuvenergia kogutoodangust. Tuuleenergia toodang kasvas aastases võrdluses 34 protsenti 162 gigavatt-tunnini. Osaliselt oli kasvu taga 2013. aastal tööd alustanud uued tuuleelektrijaamad. Lisaks näitasid mõõtmised Pakri poolsaarel ja Virtsus 2014. aasta esimese kvartali lõikes päeva keskmise tuulekiiruse kasvu lausa 42 protsendi võrra, võrreldes eelmise aasta esimese kolme kuuga.

Tuuleenergiale makstud toetussummad kasvasid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 131 protsenti 7,8 miljoni euroni. Taastuvenergia toetust sai tänavu esimeses kvartalis 89 protsenti kogu Eleringile teadaolevast tuuleenergia toodangust.

Jätkuvalt on kasvuteel eelmise aasta lõpul hoogu kogunud päikeseenergia tootmine, olgugi et päikeseenergia eest makstud toetuse kogumaht on jätkuvalt marginaalne. Kui möödunud aasta esimeses kvartalis maksti päikeseenergiast toodetud elektrienergiale toetust 305 eurot, siis tänavu esimeses kvartalis maksti toetust juba 1700 euro ulatuses võrku antud 31,3 megavatt-tunni eest. Aasta tagasi sai toetust 11 päikesepaneelide omanikku ja sellel aastal 75.

Kokku maksis Elering esimeses kvartalis taastuvenergia toetust 305 gigavatt-tunni elektrienergia eest. Rahalises arvestuses kasvas taastuvenergia toetuste summa möödunud aasta esimese kolme kuuga võrreldes poole võrra 16 miljoni euroni.

Tõhusa koostootmise toetust maksti 2014. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2013. aasta sama ajaga 20 protsenti rohkem, kokku 1,6 miljonit eurot. Toetatava tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia kogus kasvas 41 gigavatt-tunnilt 49 gigavatt-tunnini.

Elektri tootmine ja tarbimine olid ka märtsis languses

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 28, 2014

E24.ee, 28.04.2014

Elektritarbimine vähenes märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 11 protsenti 725 gigavatt-tunnini ja tootmine 21 protsenti 862 gigavatt-tunnini.

Tarbimise languse peamiseks põhjuseks võib pidada soojemat õhutemperatuuri. Ilmateenistuse andmetel oli märtsikuu keskmine õhutemperatuur 8,4 kraadi soojem kui mullu samal ajal, teatas Elering.

Elektritoodangut vähendas tarbimise languse kõrval ka ekspordi kahanemine. Vaatamata koguste vähenemisele, osutus Eesti märtsis siiski eksportivaks elektrisüsteemiks.

Tootmine ületas Eestis sisemaist tarbimist 19 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 137 gigavatt-tundi.

Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti märtsis taastuvenergiat 126 gigavatt-tundi ehk 26 protsenti enam kui aasta tagasi. Seejuures kerkis tuuleenergia toodang 46 protsenti ja selle arvele langes 52 protsenti kogu taastuvenergiast.

Lätis vähenes elektritoodang aastataguse perioodiga võrreldes kaks protsenti, moodustades kokku 505 gigavatt-tundi. Märtsikuu keskpaigast hoogustunud vee juurdevool Daugava jõkke suurendas märkimisväärselt sealsete hüdroelektrijaamade kaskaadi tootmismahtu – kuu kokkuvõttes toodeti hüdroenergiast 81 protsenti enam elektrit kui möödunud aasta märtsis.

Tootmine Riia koostootmisjaamades langes aastataguse perioodiga võrreldes samas 75 protsenti. Läti elektribilansi puudujääk oli märtsis kokku 124 gigavatt-tundi, mida on 36 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Leedus kahanes elektritootmine aastases võrdluses 32 protsenti 228 gigavatt-tunnini. Kodumaise toodangu osakaal Leedu elektritarbimisest oli 27 protsenti ning elektrisüsteemi puudujäägiks kujunes 613 gigavatt-tundi.

Sisemaise tarbimisvajaduse rahuldamiseks kaeti puudujääk hinnanguliselt 40 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.

Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk suurenes aastases võrdluses 27 protsenti 601 gigavatt-tunnini. Märtsikuu defitsiit moodustas Baltikumi kogutarbimisest 27 protsenti.

Eestis tarbitud elektrist osteti Elspot turult keskmiselt 90 protsenti, toodetud elektrist müüdi Elspot turule samuti 90 protsenti. Lätis olid samad näitajad vastavalt 28 ja 10 protsenti ning Leedus ligikaudu 100 ja 96 protsenti.

Kuu varem liikus börsi kaudu 85 protsenti tarbitud elektrist ja 41 protsenti toodetud elektrist. Säärase kasvu tingis asjaolu, et Leedu suurtootja Lietuvos Energija müüb alates märtsikuu algusest suurema osa oma toodangust elektribörsile.

Põhjamaade summaarne elektritarbimine jäi eelmise aasta märtsikuu tarbimisele üheksa protsendiga alla. Tarbimismahud langesid eranditult kõikides Põhjamaa riikides.

Põhjamaade summaarne elektritoodang ületas tarbimist viie protsendi ulatuses, andes märtsikuu elektribilansi ülejäägiks 1,7 teravatt-tundi.

Uuring: tarbijad peavad roheenergia hindu tegelikkusest kallimaks

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 27, 2014

E24.ee, 27.04.2014

Elektritarbijad peavad roheenergia- ja tavaliste elektripakettide hinnavahet rohkem kui viis korda suuremaks, kui see tegelikult on, selgus elektrilepingu sõlmimise portaali Energiaturg.ee uuringust.

Energiaturg.ee tegevjuhi Pirmin Tamme sõnul on kõige suurema turuosaga müüja roheenergiapakett eramu omanikule aastase elektritarbimisega 10 000 kWh ühes kuus 1,5 eurot kallim kui tavaline pakett.

«Elektritarbijatest 76 protsenti peab pakettide hinnavahet aga suuremaks kui 6 eurot, kusjuures nendest vastajatest ligi kolmandik hindab roheenergia paketti lausa kallimaks kui 16 eurot,» lisas Tamm.

Tamme sõnul on roheenergiapakettide valik turul väike ning neid pakuvad elektrimüüjatest vaid Eesti Energia ja Imatra Elekter, kusjuures viimase pakettide hinnad on märkimisväärselt soodsamad.

Tamme sõnul ei võimalda ka tarbijate madal teadlikkus keskkonnasäästlikest lahendustest ja nende maksumusest taastuvenergia kasutuse kasvu, mis eelmisel aastal moodustas kogu tarbitud elektrienergia kogusest Eleringi andmetel ligi 13 protsenti.

«Tarbijatel tasuks otsida ka alternatiivseid lahendusi. Mida rohkem on roheenergia pakettide kasutajaid, seda suuremaks kasvab taastuvenergia osakaal elektritootmisest ja seda vähem paiskub elektritootmisel õhku süsihappegaasi. Kodumaise elektritootmise osakaalu suurendamine on oluline, kuna annab riigile tugevuse ja sõltumatuse,» lisas Tamm.

Uuringus osales ligi 700 vastajat ja see viidi läbi tänavu aprillis.

Energiaühistud koguvad ELis populaarsusust, Eestis nende tulevik esialgu küsitav

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 25, 2014

Õhtuleht.ee, 25.04.2014

Portaali Energiaturg.ee uuringu kohaselt tunneb lausa 71 protsenti Eesti elektrienergia tarbijatest huvi päikesepaneelide ostmise vastu. Paraku tasub Eestis elektrienergiat toota vaid enda tarbeks, kuna erinevalt teistest EL-i riikides pole Eestis seda tasuv võrku müüa.

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti sõnul on elektriturgude avanemisest tingitud hinnatõus ning tuule- ja päikeseenergia tootmisseadmete pretsedenditu hinnalangus tarbijate huvi puhaste energiatootmisviiside vastu hüppeliselt tõstnud.

Tammisti sõnul on näiteks päikesepaneelidest toodetud elektrienergia juba saavutanud Eestis nn võrgu pariteedi ehk päikesepaneelist toodetud elektrienergia on odavam kui Eesti Energialt ostetud elekter koos võrgutasude ja riigimaksudega.

Seega oleks ka Eestis ruumi energiaühisustele, kuhu koondunud inimesed saavad võrku müüdud elektrist endale teenida lisasissetulekut.

Ajal, mis pankade pakutud intressid hoiustele on sisuliselt olematud ja pensionifondid ei suuda isegi inflatsiooniga sammu pidada, oleks investeering energiaühisusse väga arvestatav alternatiiv.

Kahjuks pole kõik nii lihtne. Kui Euroopas tuleb energiaühisusi riburada juurde, siis Eestis asi nii ilus pole. Kui Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juhi Peep Siitami hinnangul on selle üheks põhjuseks madal teadlikus ja puudulik koostöösoov ning ettevõtlikus, siis tegelik põhjus on mujal.

Probleem on nimelt selles, et Eesti Energial pole kohustust seda elektrit võrku osta, mistõttu energeetikamonopol pakub võta või jäta hinda.

Advokaadibüroo Glimstedt partner Moonika Kukke sõnul võib näiteks Saksamaa ja Taani puhul rääkida tõelistest energiaühisuste edulugudest.

“Saksamaal tegutsevad selles vallas energiakooperatiivid ja usaldusühingud ning kui 2001. aastal oli neid 66, siis 2013. aastal juba üle 800,” tõi ta näite.

Paraku on sealsete energiaühisuste sedavõrd kiire arengu taga kaks märksõna: kõikvõimalikud riiklikud toetused ning võimalus müüa soodsa hinnaga energiat võrku.

Paraku seda veel Eestis pole, mistõttu ei saa nii pea rääkida ka siinsete energiaühistute edulugudest.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»