• Eesti

Elering prognoosib Eesti aastaseks elektritarbimise kasvuks 1,2%

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 4, 2014

BNS, 04.06.2014

Eesti aastane elektritarbimise kasv jääb keskmisel 1,2 protsendi juurde ning eeldatavalt ei ole suuri muudatusi selles lähema mõneteist aasta jooksul oodata, selgub Eleringi koostatud varustuskindluse aruandest.

“Seni on eeldatud 2,4-protsendilist tarbimise kasvu, kuid sektoripõhine arvutus seda tegelikult ei näita. Selles osas on Eesti majandus energia lõppkasutamiselt sarnane muu Euroopa arenenud majandustega,” märkis põhivõrguhaldur Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi kolmapäeval aruande tutvustusel.

Ka tippkoormuste kasv on olnud viimastel aastatel olematu ja jäänud 1500-1600 megavati vahele, rääkis Veskimägi. Tippkoormuse keskmiseks aastaseks kasvuks, mille järgi varustuskindlust arvutatakse, prognoosib Elering 0,7 protsenti aastas ning see sõltub eelkõike valitsevatest ilmaoludest. See jääb ka 2020. aastal eelduste kohaselt 1600 megavati piiridesse ning jõuab 2030. aastaks 1700 megavati piirile.

Üldises prognoosis ei ole arvesse võetud võimalikke uusi suuri projekte või tarbijate liitumisi. Möödunud aastaga võrreldes ei ole uusi suurtarbijate liitumisprojekte lisandunud. Prognoosis toodud tarbimisvõimsused on Eleringil võimalik katta olemasolevate ja juba planeeritavate ühendustega, kui ootamatult peaks suurtarbijaid liituma, tuleks võrku mõningal määral ümberehitada, märgitakse aruandes.

Esikümne eksportöörid kasvasid, ent tulemused ei rahulda

Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 2, 2014

Äripäev, 02.06.2014

Eesti ühed suuremad eksportöörid ABB ja PKC Eesti kasvatasid mullu käibeid ja teenisid korralikud kasumid. Sel aastal loodavad ettevõtted taset hoida.

Eesti parimate eksportööride edetabelis kuuendal kohal olev energeetika ja automaatike ettevõtte ABB ASi möödunud aasta puhaskasum oli 9,5 miljonit eurot. Olgugi et tunamulluga võrreldes vähenes kasum 7,1 protsenti, peab ettevõtte juhatuse esimees Bo Henriksson tulemusi heaks. “Midagi dramaatilist juhtunud ei ole, pealegi oli 2012. aasta meil väga hea,” märkis ta.

ABB tellimuste maht vähenes eelmisel aastal 16 protsenti, samas kui käivet suudeti kasvatada 17 protsendipunkti võrra, mis ulatus 186 miljoni euroni. Henrikssoni sõnul tuli käibe kasv 2012. aasta tellimuste pealt, mille tehingud viidi lõpule eelmisel aastal.

Tema selgitusel läks möödunud aasta ootuspäraselt, kuigi nii eksport kui ka tuulikugeneraatorite müük ei edenenud nii hästi kui võinuks. Eelmisel aastal mõjutas tellimuste vähenemist tuulegeneraatorite ülemaailmne nõudluse langemine. “Nende müük pole veel tõmbama hakanud,” märkis ta. “Turg oli nagu ta oli, ootame, et nüüd läheb paremini.”

Henriksson lisas, et palju on kinni sellest, millised arengud taastuvenergia valdkonnas jätkuvad – kas toetusi saadakse või mitte. ABB ASi suurimaks sündmuseks peab Henriksson kogu tootmise kolimine Jüri alevikku. Varem asusid ettevõttel tehased nii Maardus kui ka Keilas, Tallinnas Pärnu maanteel oli peakontor. “Mullu aprillist on kõik ühes kohas. See oli väga suur investeering,” rääkis Henriksson. Sel aastal ootab Henriksson nii välis- kui ka kodumaisel turul müügi samale tasemele jäämist. “Käibe kasvu sel aastal oodata ei ole,” märkis ta, lisades, et enim mõjutab ettevõtte käekäiku see, kuidas hakkab sügisel tuulegeneraatorite müük edenema. Praeguseks on ABB müügitulu eelmise aasta tulemustest küll pisut maas, kuid Henrikssoni sõnul on tegu ootuspärase tulemusega. Möödunud aastal maksis ABB AS välja 13,7 miljonit eurot. Henrikssoni sõnul on kavatsetakse sel aastal maksta dividende umbes kümme miljonit eurot.

PKC kasvatas tellimusi

Vastupidiselt ABB ASile suurimate eksportööride edetabelis neljandal kohal olev PKC Eesti AS kasvatas tellimusmahtusid. Juhtmeköidiste ja ühenduskaablite tootja kasvatas tellimusi aasta teises pooles hoolimata sellest, et üle-eelmise aasta aruandes ennustati tellimuste mahu vähenemist. Tellimuste kasvule aitas kaasa uue saastenormi (Euro 6 ) rakendumine sellest aastast, mis tõi kaasa senise standardile (Euro 5) vastavate veokite etteostu.

PKC Eesti möödunud aasta käive oli 144 miljonit eurot, mis oli kümme miljonit rohkem kui aasta varem. Kasum küll vähenes 7,3 protsenti, ent ulatus sellegipoolest 17,7 miljoni euroni. Kasumi languses mängis olulist rolli surve palkadele ja kasvanud energiakulud. “Rahule ei saa me jääda tootlikkuse arengusuunaga – endiselt kasvasid meie palgakulud kiiremini, kui meie tegevuste efektiivsus,” kirjutas ettevõtte majandusaruandes juhatuse liige Ivo Volkov. Samuti mõjutas käivet kahe uue kliendiprojekti käivitamine, sest projektide alguses on kulud kõrgemad ja efektiivsus madalam. Selleks aastaks PKC käibekasvu ei planeeri. Seda sellepärast, et ennustatavalt pole Euroopa kommertssõidukite turule sel aastal olulist kasvu ette näha, samuti tuli eelmise aasta hea käekäik paljuski 2014. aasta mahtude arvelt.

Kommentaar: Eesti ekspordi vorm langeb

Andrus Allikmäe, Harju Elekter peadirektor

PKC on meil tubli rentnik, aktsionärina vaadates on ta heal tasemel, kel on mitmeid uusi plaane. Harju Elekter müüs hiljuti 200 000 PKC aktsiat, et alla strateegilise viie protsendi piiri saada. Nii on igasugused liikumised palju kergemad. Tundub, et müüsime õigel ajal, hinnad on nüüd natuke järgi andnud. Võtsime sedasi teise kvartali kena kasumi.

Üldiselt rääkides aga pole Eesti eksport enam nii heas vormis kui varem. Oleme küll tublid keskmikud, kuid järsku tõusu ma selles valdkonnas siiski ei näe. Mõjud on muidugi mitmelt poolt, Venemaalt tulenevaid asjaolusid ma ei taha kommenteeridagi, kuigi kahtlemata need meid mõjutavad. Eesti eksporditööstus on siiski üsna kirju, paljud firmad teevad allhankena töid Soomele. Muidugi mõjutab ka põhjanaabrite kehv majandus Eestit, kuid Rootsil läheb ju jällegi hästi.

Taustaks

ABB ASi olulisemad sündmused 2013. aastal:2013. aasta teisel poolel hakkas saadud tellimuste arv vähenema, kuna tuuleenergia valdkonnas kahanes järsult ülemaailmne nõudlus.Ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehase töömaht suurenes enam kui 30 protsenti.Madalpingesüsteemide tehase tulemused olid kõigi aegade parimad. Eksport, eritiSoome, arenes hästi.Ettevõtte kolis kogu tootmise Jüri alevikku. Uus tehas võimaldab tootmismahtu enam kuikahekordistada.Nõudlus kohalikul turul oli endiselt üsna väike, ent elektrikilpide korrashoiuteenuste valdkond arenes hästi.Automaatikaprojektide äriüksuse maht võrreldes eelnenud aastaga veidi kahanes, häid tulemusi näidati vee- ja reoveepuhastusjaamade automatiseerimise valdkonnas.Kõrge- ja keskpingetoodete turg oli üsna stabiilne. Tarnitud toodete maht oli peaaegueelnenud aasta tasemel. Valdkonna edasised väljavaated on stabiilsed.Komplektalajaamade tehase tootmismaht jäi 2012. aastaga samale tasemele. Madalpingetoodete müük suurenes umbes 20 protsenti.

Väiketootjad energeetikasektoris

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia, Väiketuulikudmai 22, 2014

Maaleht, 22.05.2014 (Siim Meeliste, majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi energeetikaosakonna peaspetsialist)

Taastuvate energiaallikate kasutamine soojus- ja elektrienergia tootmiseks on viimasel aastakümnel hüppeliselt suurenenud ning praeguseks moodustavad taastuvad energiaallikad meie energia lõpptarbimises veerandi.

Rohelisemasse energiatootmisse annavad panuse suured tuulikupargid ja hakkpuidukatlamajad, aga ka kodanikud, kes kütavad oma majapidamisi kütteõli asemel halupuudega. Märkimata ei saa jätta neid, kes on otsustanud paigaldada päikesekollek-torid sooja vee tootmiseks, PV-paneelid elektri tootmiseks või hoopis väikese tuulegeneraatori.

Riik soodustab taastuvenergeetika arengut eelkõige kulu-tõhususe põhimõttel, toetades esmajärjekorras kõige soodsamaid ning suurima mõjuga tootmisseadmeid. Sel põhimõttel loodud toetusskeemid peaksid tagama, et iga taastuvenergeetikasse investeeritud, maksumaksjalt kogutud euroga saavutatakse maksimaalne positiivne mõju. Sel põhjusel ei soosi Eesti elektrituruseaduses kehtestatud toetusskeem ka eraldi väikeste tootmisseadmete paigaldamist, sest väikese mahuga projektides kulub sama võimsuse saavutamiseks rohkem raha.

Kui seade juba töötab

Sellegipoolest on riik teatud tingimustel toetanud ning toetab ka edaspidi väikesi tootmisseadmeid kui arenevat ning endas muid kaasnevaid positiivseid mõjusid kätkevat valdkonda. Kvoodimüügituludest on väikeste tootmisseadmete toetuseks perioodil 2014-2020 planeeritud viis miljonit eurot.

Elektri tootmiseks seadmete paigaldamine on investeering nagu iga teine. Tavaliselt investeeritakse, et toota kaupa, seda müüa ja teenida tulu, eeldades, et investeering tasub ennast ära 5-6 aasta jooksul. Väikeste taastuvenergiat kasutavate tootmisseadmete paigaldamisel ei tulene kasu enamasti sellest, et elektrit müüakse võrku.

Tulu tõuseb võimalikult suures osas omatoodetud energia kasutamisest, millega ei tasuta lisatasusid, mis moodustavad Eestis tihti 2/3 lõpptarbija elektrikuludest. Esmalt tuleks niisiis kaaluda, kas majas saab elektrienergia tarbimist muuta nii, et näiteks päevasel ajal, kui PV-paneelide toodang on maksimaalne, saab käivitada pesumasina ja nõudepesumasina, mis töötaksid “tasuta” toodetud elektriga. Kindlasti on mõistlik paigaldada tootmisseadmeid sellises mahus, et kaetud saaks suurema majapidamise pidev energiatarve (külmkapp, külmakirstud, elektriboiler jmt).

Väikesemahulise elektritootmise puhul tuleks endalt küsida, kas päike paistab ning tuul ikka puhub. Päikese puhul aitab esmasteks arvutusteks lihtne rusikareegel, et üks kilovatt (1000 W) paigaldatud paneele toodab keskmiselt 1000 kilovatt-tundi (kWh) elektrienergiat aastas.

Täpsemalt saab toodangut prognoosida tasuta kalkulaatori PVGIS abil. Kui päikeseenergia on üsna hästi ennustatav ning ei sõltu üleliia palju ümbritsevast keskkonnast (eeldusel, et paneelidele ei lange vari), siis tuulest elektri tootmise potentsiaali analüüsimine on keerukam.

Kui ressursi kättesaadavus, tehnilised aspektid ja liitumine jaotusvõrguga on lahendatud, tekivad järgmised küsimused, millele vastuste leidmine on tootmisseadme projekteerimise juures väga oluline. Nagu eespool mainitud, tuleks toodetud koguste põhjal analüüsida seda, kui suur osa elektrist on võimalik endal ära tarbida, kui suur osa tuleb võrku müüa ning kui palju elektrit võrgust juurde osta. Nende kolme komponendi paikasead-misel ning seadmete soetamise-paigaldamise koondamisel tekib ka eeldatav tasuvusaeg.

Oma majapidamises toodetud ja tarbitud elektrienergiast tekib kõige suurem mõju süsteemi tasuvusele. Juhul kui toodetakse ja tarbitakse omatoodetud elektrit, pole tarvis maksta kütuse eest (päike ja tuul on tasuta), ning kuna elektrivoog ei läbi jaotus-võrku, ei ole vaja tasuda ka võrgutasusid.

Jaotusvõrku müüdud elektrienergiat mõõdetakse jaotusvõrguettevõtja liitumispunkti paigaldatud kahesuunalise arvestiga ning vastavalt elektrituruseadusele on taastuvast energiaallikast toodetud ning võrku antud elektrile toetus 0,0537 €/ kWh. Vastavalt tootja ja võrguettevõtja kokkuleppele esitatakse andmed võrku antud toodangu kohta põhivõrguettevõtjale.

Võrku antud elekter tuleb tarbijale maha müüa ning tihti on väiketootjale kõige otstarbekam sõlmida sellekohane leping elektrimüüjaga, kellelt on eelnevalt elektrit ostetud. Sellisel puhul tehakse toodetud ja tarbitud koguste kohta tavaliselt tasaarveldus.

Naabrile müümine mõttetu

Tihti on küsitud võimaluse kohta müüa elektrit naabrimehele. See on täiesti lubatud tegevus, kuid eeldab elektrimüüjana registreerimist ning asjakohaste riigilõivude tasumist, sest tavaolukorras on oma kodumajapidamises elektrit tootev kodanik elektrituru mõistes siiski vaid tarbija. Samuti tuleb sellisel juhul elektri ostjal tasuda võrgutasu (kuna edastamiseks on kasutatud võrguettevõtja võrku) ning maksta ka aktsiisi ja taastuvenergia tasu.

Need tasud või maksud muudavad säärase tegevuse kahtlemata majanduslikult mõttetuks, kuid elektri tootmine elektrituru mõistes ning jaotusvõrgu ülalpidamine on teenused, mille kvaliteedi tagamine on ülioluline ning seetõttu kehtib ka täiendav regulatsioon.

Taust

Esimesed sammud energiatootmises

Võta hinnapakkumine süsteemi ülesehitamiseks tootmisseadmete tarnijalt ja paigaldajalt koos konkreetsete seadmete nimede ning tehniliste parameetritega.

Võta konkreetsete seadmete tehniliste parameetrite alusel võrguettevõtjalt hinnapakkumine seadmete võrku liitmiseks. Arvuta ning kaalu veel kord kõik aspektid läbi, vajadusel korda samme 1 ja 2.

Kontrolli vajalike lubade olemasolu kohalikust omavalitsusest. Tegutse!

Rohkem energiat

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia, Väiketuulikudmai 22, 2014

Maaleht, 22.05.2014

Osa suuremaid põllumajandusettevõtteid rajab biogaasijaamu, teised arvavad, et see ei tasu end ära. Mõned talupidajad panevad oma kodu juurde püsti väiketuuliku, teiste arvates on see liiga kallis ja mõttetu. Kes ja kuidas – aga energiatootmine pakub huvi ja kõneainet sellegipoolest.

Olgugi et enamik eestlasi tarbib siiani põlevkivielektrit, on taastuvate energiaallikate kasutamine soojus-ja elektrienergia tootmiseks viimasel aastakümnel hüppeliselt suurenenud. Praeguseks moodustavad taastuvad energiaallikad meie energia lõpptarbimises veerandi.

Rohelisemasse energiatootmisse annavad panuse nii suured tuuliku-pargid ja hakkpuidukatlamajad kui ka inimesed, kes kütavad oma majapidamist puudega või panevad koduõuele püsti tuulegeneraatori. Märkimata ei saa jätta neid, kes on otsustanud paigaldada vee soojendamiseks päikesekollektorid.

Elektri tootmiseks seadmete paigaldamine on suur investeering ning Eesti tingimustes ei tule väikeste, taastuvenergiat kasutavate tootmisseadmete puhul kasu mitte elektri müügist, vaid kohapealsest tarbimisest. Kasu omatoodetud elektrist väljendub bilansilisest arvutusest: võrguelektri osakaal jagatuna enda toodetud elektriga. Nii tasubki väiketuulikust saadavat energiat ise tarbida või püüda seda salvestada. Naabrimehele või oma küla elanike majapidamistele ei tohi väiketootja elektrit otse müüa.

Tuuleenergeetikast on raskuste kiuste saanud ajapikku meie maamajanduse eriharu. Mullu andsid näiteks Läänemaa tuulepargid rohkem elektrienergiat, kui maakonnal endal vaja läks. Taastuvenergia puhul on aga oluline, et energiamajandust ei mõjutaks vaid suurettevõtted ja poliitilised otsused, vaid sõna saaksid sekka öelda ka mittetulundusühingud ja tarbijad.

Rõivas: Baltikumi huvi on olla energia-alaselt sõltumatu

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiamai 21, 2014

BNS, 21.05.2014

Peaminister Taavi Rõivas ütles kolmapäeval Leedu energiafoorumil, et Euroopa Liidu toetus Balti riikide energiasõltumatuse saavutamisele on märgatavalt kasvanud ning kolme riigi kostöö on nüüd olulisem kui kunagi varem.

“Meie riikide ühine strateegiline huvi on olla energia-alaselt sõltumatu ja kuuluda Euroopa ühtsesse turgu,” ütles peaminister Taavi Rõivas Leedu energiafoorumil peetud avakõnes.

Peaministri sõnul on praegune geopoliitiline olukord muutnud energiateemad Euroopa Liidus senisest olulisemaks ning Balti riikide vajadust sõltumatuse järele mõistetakse paremini.

“Toetus ja valmisolek aidata kaasa meie püüdlustele ühendada gaasi- ja elektriturud Euroopaga on märgatavalt kasvanud,” rääkis Rõivas.

Rõivas rõhutas, et ühiselt regiooni huvide eest seismine ja hea koostöö kolme Balti riigi vahel on täna tähtsam kui kunagi varem.

Peaminister kinnitas, et Eesti jaoks on oluline erinevate ühenduste olemasolu Euroopa Liiduga ja tihedam seotus kolme Balti riigi vahel ehk ühtne Balti turg. See puudutab nii elektri- kui ka gaasiühendusi, sealhulgas LNG tarbimise võimalusi.

Peaministri sõnul näitab Eesti kogemus, et suurem ja avatum turg ning mitmekesised ühendused tähendavad odavamat energiat. “Näiteks Estlink2 valmimine tõi elektri turuhinna alla – tänane elektri turuhind Eestis on 53,77 eurot megavatt-tunnist, seevastu Leedus 76,10 eurot,” tõi peaminister näite.

Rõivas ütles kokkuvõttes, et planeeritavad energiaühendused Eestis, Lätis ja Leedus, aga ka Balti ja teiste riikide vahel on olulised, sest see suurendab energiajulgeolekut ja hoiab meie majandusi konkurentsivõimelisena.

Emil Rutiku: Taastuvenergia on kui pensionifond!

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiamai 20, 2014

Maaleht, 20.05.2014 (Emil Rutiku)

Maailmas on kaks põhilist ressurssi, mille pärast võideldakse – toit ja energia. Need on riikidevahelised ja –siselised pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ometigi ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta. Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada enda energiavajadusi ilma, et see hukutaks ümbruskonda ning investeerida seejuures tulevikku?

Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome tankerite ja torujuhtmetega sisse. See peaks meid ometigi mõtlema panema, kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku.

Ja kui me arvame, et need olulised muutused peavad tulema samade inimestega ja samade võttetega, siis me eksime täielikult. Ebakompetentsus viib ainult mäest alla. Me ei ole nii rikkad, et hoida üleval sellises koguses oma ja võõrast, ahnust ja lollust. Muutused on hädavajalikud. Kas me tahame lähi tulevikus elada ilma metsata, nagu enamus Euroopast? Siis pole see enam eriline paik maamuna peal.

Meie energiaga varustajad manipuleerivad „Täna annan, homme ei anna“ ja Euroopa vastab: „Oleme ikka sõbrad – anna meile energiat!“. Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks seda olema, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.

Muutused ei saa toimida päevapealt, kuid suhtumise muutumisega peab alustama juba täna! Kuidas?

1. Ühise sihi võtmine – kuhu me liigume?

Palju lihtsam on teha otsuseid paremate lahenduste nimel, kui me teame, kuhu me liigume. Kas me tahame olla sõltumatud, investeerida enda ja oma laste tulevikku? Kui me otsustame, et Eesti tahab olla sõltumatu,siis peame ennekõike panustama enda riiki, majandusse ja jätkusuutlikusse

2. Eeskujude toomine ja nende kasutamine enda hüvanguks.

Eesti ei saa energeetiliselt iseseisvalt hakkama, me pole konkurentsivõimelised – meie energiahindade ja kõikuvate majandustulemuste põhjuseks tuuakse isegi külma talve. Kas majandustulemused sõltuvadki nüüd ilmast? Ei!

Rootsis on ühiskondlik kokkulepe arendada taastuvenergiat. Üleriigiline maagaasivõrkki jäeti rajamata, sest selle järele ei nähtud lihtsalt vajadust. Kodu ehitades on kohustuslik soojuspumba või päikesekollektori paigaldamine kui kaugküttevõrku käepärast pole. Rootsi hajutatud energiatootmine ja inimeste kaasamine energiatootmisesse on muutnud Rootsi sõltumatuks, konkurentsivõimeliseks riigiks, kus ka järgmistel põlvkondadel on hea elada. Rootsi riigi ja elanike pensionifond on taastuvenergia laialdane kasutamine, sest nad on investeerinud enda tulevikku, mitte nuumanud naftasheike või vene bojaare – teeme seda ka meie Eestis!

3. Riigi reeglid peavad jõudma võimaldamise, mitte takistamiseni.

Energia lihtsus võib kaduda sekundiga – kui ühte piirkonda koondunud energiatootmine lõppeb, pannakse kinni, siis praegu ei asenda meile seda energiat ükski teine allikas. Samas on hajutatud energiatootmine reaalselt võimalik ja vajalik, see võimaldab olla sõltumatu.

Eesti riigi seadusandlus peab võtma eeskuju neilt, kellel on toimiv taastuvenergiat kasutav hajus energiatootmissüsteem. Selleks tuleb luua paremad ja stabiilsed eeldused nii taastuvenergiat kasutava kaugküttesüsteemi arendamiseks kui ka energiaühistute loomiseks, suurendades energia väiketootjate arvu ning muutes energiasüsteemi kaasavamaks

Inimeste suhtumine muutub, kui neil on võimalus ise oma elukohas energiat toota ja seda tarbida. Kui neid võimalusi ei ole, siis inimene toetabki monopoli edasi – tal ei ole ju võimalust seda mitte teha, sest energiat on vaja, see on esmatarbe kaup, mitte luksus kaup.

Eestis on suurepärased võimalused kasutada taastuvenergia lahendusi – meil on kompetents, mis muudab nende lahenduste kasutuselevõtu lihtsaks ja võimalused soetada toimivaid süsteeme mõistliku hinnaga. Olen ka ise päikesepaneele ehitada, siis nende maksumus ei tule soodsam ja need ei ole efektiivsemad kui osta toimiv, pikaajalise garantiiga lahendus, tänu millele olen panustanud oma laste, lastelaste ja nende laste tulevikku. Olen veendunud energia ühistud on võti.

Kui Eesti elanikel on reaalselt kasulik ja võimalik ise energiat toota, sellega igakuiseid kulutusi vähendada ning üleüldist energiajulgeolekut suurendada, siis peab riik astuma kiiremini olulisi samme energia väiketootmise võimaldamiseks. See muudab ka mõtlemist ühiskonnas.

Ekspert: elektriturul napib innovatiivseid pakkumisi

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 18, 2014

ERR, 18.05.2014

Elektripakkujate võrdlusportaali Energiaturg.ee tegevjuht Pirmin Tamm leiab, et Eesti avatud elektriturule on lisandunud vähe innovaatilisi pakkumisi ja tarbija jaoks pole elavnemist toimunud.

“Tarbija seisukohast vaadatuna on uusi elektrimüüjaid ja innovaatilisi pakkumisi vähe lisandunud – suured lootused olid seoses Estlink 2 käiku laskmisega, kuid suuremaid muutusi see endaga kaasa ei toonud, kuna uusi elektrimüüjaid Põhjamaadest ei lisandunud,” kommenteeris Tamm turu seisu ERR-i uudisteportaalile.

“Uusi elektrimüüjaid peaaegu et ei olegi juurde tulnud ning samuti uusi innovaatlisi lahendusi on vähe,” lisas ta.

Ta märkis, et ametlikult on ainult Leedu Energia tütarfirma Geton Energy teada andnud, et kavatseb Eesti turule antud nime all siseneda.

Tamme sõnul võib tõdeda, et Eesti hinnad on Soomega pea võrdsed ning kuna Põhjamaades valitsevad hetkel madalad börsihinnad, on ka meie hinnad langustrendis olnud, seda kindlasti suuresti tänu Estlink 2-le. Selles mõttes võib tema sõnul öelda, et turg on avatud ja toimib.

“Tootja seisukohast vaadatuna on samuti Eesti tootjatel rohkem võimalusi eksportida, kuna tänu Estlink 2-le liigub suurem hulk elektrienergiat Eesti ja Soome vahel,” leidis ta.

Siiski nentis ta, et suuremal osa ajast liigub elekter Soomest Eesti poole. “Kuna elektriturg on väga muutlik, võib olukord väga kiiresti risti vastupidine olla ning hoopiski Eesti tootjad saavad antud olukorrast kasu lõigata,” oli Tamm lootusrikas.

Elektrituru avanemisega kohta üldiselt ütles Tamm, et see toimus ilma suuremate viperdusteta – mõningaid raskusi valmistas vaid arvete väljastamine ja kohale jõudmine.

Samuti oli probleemiks kõrged suvised elektrihinnad, kuid ka see probleem peaks tema sõnul nüüdseks tänu Estlink 2-le lahendatud olema.

Tamm rääkis, et möödunud aastaga võrreldes on elektrimüüjad hakanud aina rohkem avatumalt mõtlema. “Näiteks on osad aktiivsemad elektrimüüjad uusi lisandväärtusi pakkuma hakanud, et teistest eristuda, kuna hinnavahed on antud hetkel väga väikesed.”

Ta pakkus, et hinnavahed tulevikus suurenevad, kui elektrimüüjad leiavad turul oma niši, sest avatud elektriturg on Eestis alles lapsekingades ning turuosade jaotumine alles käimas. “Kui eratarbijad seda niivõrd veel ei tunneta, siis äritarbijad kindlasti, hinnavahed on läinud suuremaks ning juurdehindlus nii-öelda baashinnale ehk tulevikutehingule on võrreldes aasta tagusega suurenenud ehk tegemist võis olla turu hõivamisega debüütaastal,” arvas Tamm.

Eesti Energia turuosa on Tamme sõnul aasta tagusega võrreldes oluliselt kahanenud ehk siis teised elektrimüüjad on tublisti toimetanud. “Kindlasti ei saa väita, et Eesti Energia suur turuosa kuidagi takistab turu toimumist, kuna tarbijad on siiski need, kes valiku teevad.”

Elektrimüüja vahetamist ei pea kartma

Pigem on tema hinnangul põhjuseks asjaolu, et Eesti Energia oli nii pikalt monopoli seisuses, et inimesed usaldavad antud ettevõtet ning kardavad uusi lahendusi või teenusepakkujaid. “Iga asi võtab aega ning seda ka kindlasti turu avanemine elektrimüüjate vahetamise mõistes, kuna usaldust ei võideta päeva pealt ning brändi ülesehitamine on ajakulukas,” märkis ta.

Tamm soovis siinkohal tarbijaid julgustada, et elektri edastamise eest vastutab kohalik võrguettevõtja, mitte elektrimüüja. Ehk sisuliselt ei pea kartma, et ühel hetkel uue elektrimüüja puhul seinast elekrit ei tule – tarbija jaoks muutuvad ainult arve saatja rekvisiidid ja hind arvel, isegi elektrinäitusid teavitatakse samal viisil edasi.

Samas arvas Tamm, et Turg oleks paremas seisus, kui Eesti Energia turuosa jätkuvalt kahaneks, kuna see näitaks, et pakutakse uusi innovaatilisi lahendusi ja lisandväärtusi tarbijatele ning et hinnad on hakanud rohkem eristuma, kuniks see ei muutu, ei tasu loota ka suurematele turukorrigeerimistele turuosa suurust silmas pidades. Esimesed julged sammud selleks on astutud ning tasub loota, et see niimoodi ka jätkub.

Majandusministeerium: turg on heas seisus

Majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar leiab, et Eesti avatud elektriturg on suuremate probleemideta tööle läinud ning konkurents toimib hästi.

“Võib öelda, et meil on elektriturg kenasti toiminud. Meil on jaeturul konkurents, meil on mitmeid elektrimüüjaid, marginaalid on väikesed,” ütles Tatar ERR-i uudisteportaalile.

“Hulgiturul on parim indikaator see, et tänu uutele ühendustele ja isegi enne Estlink-2 valmimist on meie elektri hind kenasti integreeritud Põhjamaadega, mis on Euroopa üks efektiivsemalt toimivaid elektribörse,” lisas ta ning lisas, et rahuloluks on põhjust ka elektriböriga.

Küsimust, kuidas hinnata kriitikat, mis väidab, et energiaturul konkurents ei toimi ja arenguid pole olnud tükil ajal, pidas Tatar veidraks. “Kas meil leiva- või saiaturul konkurents toimib? Minul sellist küsimust ei tekigi. Mitmes poes on erinevad saiad müügil ja mul on võimalus valida kas Kirde sai või Perenaise sai. Võibolla see hinnaerinevus on väike, aga see näitabki seda, et kõik pingutavad,” leidis Tatar.

Tatar märkis, et kui Eesti Energia osakaal turul on kõrge, ei tähenda, et midagi on halvasti. Ta viitas siiski trendile, et Eesti Energia turuosa on vähenemas. “Lähtepunkt oli ju see, et Eesti Energia osakaal oli 100 protsenti ja teistel null protsenti turust,” lausus Tatar.

Palo: koalitsiooni eesmärk on suurendada konkurentsiameti rolli avatud elektriturul

Majandusminister Urve Palo märkis, et elektriturg on täna võimekam kui aasta tagasi ning seda eelkõige Estlink2 merekaabli käivitumise tõttu, mis on suurendanud Eesti turul oluliselt konkurentsi.

“Muidugi on veel teha. Näiteks siiani on OÜ Elektrilevi koostöö emaettevõttega tihedam kui teiste elektrimüüjatega. Sel sügisel on plaanis selle olukorra lahendamiseks saata riigikogu menetlusse ühe elektriarve rakendamise kohustus. Koalitsiooni eesmärk on samuti suurendada Konkurentsiameti rolli, et turg toimiks veelgi paremini,” lausus Palo.

“Töötame täna uue energiamajanduse arengukavaga, mis toob juurde senisest enam taastuvenergia- ja väiketootmisi, mis mitmekesistab turgu, annab inimestele tööd ja suurendab energiajulgeolekut,” lisas Palo.

Tänase seisuga on Eesti elektriturul 12 teenusepakkujat. Eesti Energia osakaal avatud elektriturul on 59,5 protsenti. Viimane Eesti Energia suur turuosa langus toimus, kui jaanuaris kaotati mõned suurkliendid. Nende lahkumisega kaotati 11,6 protsendi suurune turuosa.

GLIMSTEDT: riigihangete korraldajad vilistavad loodussõbralikele tingimustele

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 18, 2014

Delfi.ee, 18.05.2014

Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Priit Läti sõnul korraldatakse Eestis vähe keskkonnahoidlikke riigihankeid ning keskkonnaalaste nõuete ja tingimuste esitamist hangetel suisa välditakse.

Samas on meil seoses Euroopa Liidu nõuetega paika pandud pikaajalised energiapoliitika eesmärgid, mis tähendab, et juba kuue aasta pärast peab Eestis olema taastuvenergia osakaal 25% ning biokütuste kasutamine transpordis 10%.

„Tegelikult peaksime hakkama samm-sammult oma tegevustes liikuma nende nõuete täitmise poole ning kuna riik on võtnud endale energiapoliitiliste eesmärkide näol kohustuse, oleks hädavajalik viia ka hankijateni teave, kuhu liikumas oleme,“ ütles vandeadvokaat Priit Lätt mai alguses toimunud keskkonnaseminaril.

Tema sõnul on ka tänases riigihankeseaduses punkte, millele saaks hankijatele konkreetseid keskkonnaalaseid klausleid kehtestada, ent seda ei tehta. „Olen nõustanud paljusid riigihankeid ja täheldanud, et keskkonnahoiualaseid teemasid ja tingimusi pigem välditakse, kuigi ka praegune riigihangeteseadus soodustab juba keskkonnaaspektide arvestamist. Uus riigihangete seadus peab olema jõustunud kahe aasta jooksul,“ lisas Lätt.

Keskkonnahoidlike riigihangete statistika ütleb, et 2011. aastal korraldati 6271 hanget, millest 823 olid keskkonnahoidlikud. 2012. aastal olid need arvud 9027 ja 1127 ning 2013. aastal oli 8078 hankest keskkonnahoidlikke 797. Samas kajastab riigihangete register keskkonnahoidlike hangetena neid hankeid, kus hankija on omaalgatuslikult teinud hanke juurde vastava märke. Viimase tegemine sõltub hankija suvast ning register ei kontrolli, kas reaalselt on tegemist keskkonnaalaseid nõudeid arvestava riigihankega.

Lätt nendib, et paraku näitab suhtlus hankijatega, et tihtilugu märgitakse hange keskkonnahoidlikuks alusetult, mistõttu ei ole täna registri vastav statistika ilmselt kõige adekvaatsem.

„Üks võimalus oleks panna täpsed keskkonnaalased nõuded kirja tehnilisse kirjeldusse ning arvestada madalaima hinna asemel majanduslikku soodsust ehk näiteks anda lisapunkte elektrienergia mahule, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ja/või tõhusa koostootmise teel. Euroopa Kohus muide aktsepteerib keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamist hindamiskriteeriumidena,“ räägib Lätt.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ kolmas seminar toimus mai alguses keskkonnaministeeriumis. Seekord arutleti põhiteemana, kas keskkonnast hooliv käitumine on kulu või tulu, kas keskkonnahoidlike riigihangete korraldamine ja keskkonnahoidlik ostmine on Eestis uus trend ning kuidas võita keskkonnajuhtimisvahenditest ja rohelisest raamatupidamisest. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes