• Eesti

Riigikohus selgitab, kas tarbijad on maksnud liiga suurt taastuva energia tasu

Eesti uudised, Energiakaubandusveebruar 17, 2015

Eesti Päevaleht, 17.02.2015

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kahtluse kohaselt on Eesti tarbijad maksnud taastuva energia ettevõtetele põhjendamatult suuri toetusi. Pole välistatud, et viimase viie aasta jooksul ligi 300 miljonit eurot toetust saanud ettevõtted peavad sellest osa tagasi maksma.

Eelmise nädala neljapäeval andis riigikohtu tsiviilkolleegium välja kohtumääruse, millega saadeti pealtnäha tavalises elektriarve üle tekkinud vaidluses Mati Makkari kassatsioonikaebus Eesti Energia vastu arutamiseks riigikohtu üldkolleegiumile. Kuna osapooled vaidlevad maksmata arve üle, saadeti asi kolleegiumile arutamiseks üllataval põhjusel – praeguse taastuva energia toetamise skeemi järgi võib tarbija olla kohustatud maksma liiga suuritaastuva energia tasusid.

Kohtuasi sai alguse 2012. aasta märtsis, kui Eesti Energia andis Makkari vastu sisse hagi, millega nõudis temalt 5951-eurose põhivõla, 73-eurose intressi ja 1261 euro suuruse viivise tasumist. 2002. aastast Eest Energia klient olnud Makkar leidis, et tema vastu esitatud nõue on õigusvastane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Tema hinnangul ei olnud Eesti Energial õigust küsida maksegraafiku järgi 23% suurust intressi, sest võla tasumise kokkulepe on tühine. Seda põhjusel, et tema leping sõlmiti ajal, mil Eesti Energia nautis monopoolset seisundit ja ta ei saanud valida teistelektriettevõtjat.

Vastuolus põhiseadusega?

Kuid peale sellele ei olnud tema hinnangul Eesti Energial õigus küsida temalt taastuva energia tasu, sest lepingut selle kohta sõlmitud ei ole. Makkar esitas vastuhagi, sest maksmata arve tõttu oli tema elekter välja lülitatud ja see tähendas tema jaoks ligi 2000-eurost üüritulu kaotust.

Üle aasta pärast esimest kohtusse pöördumist tegi Harju maakohus 29. mail otsuse, milles leidis, et Makkar peab Eesti Energiale maksma 7215 eurot. Väikese võidu sai ka Makkar – kohus luges õigusvastaseks tema elektrita jätmise. Ent arvetes sisalduva taastuva energia tasu nõude luges kohus seaduslikuks.

Südikas tarbija ei jäänud otsusega rahule ja kaebas edasi ringkonnakohtusse, kuid ei saanud ka sealt otsitud õigust. Ringkonnakohtu otsuse kaebas Makkar edasi riigikohtusse, kus see anti eelmise aasta 27. oktoobril lahendada tsiviilkolleegiumile.

Kolleegiumil tekkis vaidlust arutades kahtlus, et taastuva energia tasu maksmisega võib kaasneda omandipõhiõiguse riive, mis koosmõjuselektrituruseadusega võib olla vastuolus põhiseadusega. „Arvestades asjaolu, et Eestis avanes elektriturg täielikult alates 1. jaanuarist 2013, mis tõi kaasa elektrienergia ja võrguteenuste hüppelise hinnatõusu, on praegusel ajal problemaatiline ka taastuva energia tasu mitteseotus elektrienergia börsihinnaga,” seisab määruses.

See tähendab, et praeguse elektrituruseaduse järgi makstakse tootjatele taastuva energia tasu välja olenemata börsihinnast, mis võib olla osal perioodidel madalam, teistel jälle ebaharilikult kõrge. Kuna taastuva energia allikate kohta ei ole seatud toetuse ülempiiri (toetus on fikseeritud 53,7 eurot M^^ peale -J. V.), võib tarbija olla kohustatud kõrge börsihinna korral maksma põhjendamatult suuri taastuva energia toetusi, võib kolleegiumi kahtluse kokku võtta.

Sisuliselt on tegu sama tähelepanekuga, mille pärast alustas majandusministeerium juba 2012. aasta suvel elektrituruseaduse muudatuse, mille kohaselt määrataks taastuva energia tasu ülempiir 93 euro peale megavatt-tun-nilt. 2013. aastal toimunud elektrituru avanemise tõttu liigitus taastuvaenergia toetus riigiabi alla, mistõttu taotles ministeerium selle jaoks luba ka Euroopa Komisjonilt.

Ent Euroopa Komisjon otsustas eelmise aasta sügisel, et praegu kehtivale elektrituruseadusele antakse luba juhul, kui 2015. aasta alguses võetakse vastu seadus, mis sisaldab 93-eurost ülempiiri. Riigikogu majanduskomisjon menetles seaduse Euroopast nõutud muudatust jaanuari lõpus ja veebruari alguses ning tegi uusi muudatusettepanekuid. Viimasena läks läbi majanduskomisjoni esimehe Arto Aasa esitatud ettepanek seada toetuse piir 53 eurole MWh, mistõttu tuli eelnõu teine lugemine katkestada, sest see muudatus vajab Euroopast nõusolekut. Parimal juhul võib Euroopa Komisjon sellele loa anda alles kuu möödudes, see aga tähendab, et seaduse muutmine venib ja seda hakkab arutama alles riigikogu uus koosseis.

Seda, milline mõju on elektrituruseadusele Makkari ja Eesti Energia vahelisel vaidlusel, ei soostunud eile keegi ütlema. Kõige keerulisema stsenaarium järgi tuleb tootjatel maksta tagasi aastate jooksul saadud taastuva energia toetus, mida näiteks viimase viie aasta jooksul on makstud pea 300 miljoni euro ulatuses. Näiteks mullu said enim toetust Fortum Eesti (9,3 mln eurot), Anne Soojus (8,1 mln), Tallinna Elektrijaam (8,1 mln) ja Eesti Energia (7,6 mln).

Kas asi jõuab nii kaugele, on juba riigikohtu 19 kohtunikust koosneva üldkogu otsustada. Riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja Merje Talviku sõnul pole teada, millal määrus riigikohtu esimehe Priit Pikamäe juhitud üldkogus läbivaatamisele tuleb. See selgub lähima 30 päeva jooksul.

Kirgi kütnud elektrituru seaduse üle otsustab uus riigikogu

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaveebruar 12, 2015

Majandus24, 12.02.2015

Mitu energeetikaettevõtjat avaldas rahulolu, et riigikogu lükkas elektrituru seaduse muutmise määramata ajaks edasi, otsustades eile seadusemuudatuse teise lugemise katkestada.

Energeetikasse investeerima valmistuvad ettevõtted ei saa kavandatud projektideks pangast laenu, sest Eesti seadused ei paku selleks vajalikke garantiisid. Sellise väitega kaitses seadusemuudatuste vastuvõtmist majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste IRList.

Kaks aastat riigikogus menetletud seadus takerdus viimasel hetkel, kui reformierakondlasest majanduskomisjoni esimees Arto Aas tegi ootamatult ettepaneku, millega seataks taastuvenergia tootjatele makstavale toetusele lagi.

Aasa ettepanek, mille eesmärk oli kaitsta tarbijate huve, vajas rahandusministeeriumi väitel osalistega kooskõlastamist, mis aga polnud seni võimalik. Erinevalt praegusest ei hakkaks tarbijad taastuvenergia eest tootjatele rohkem maksma, kui elektri turuhind langeb.

«Minu ettepanekul kehtestaksime taastuvenergia toetustele hinnalae praegusel tasemel 53 eurot megavatt-tunni eest,» ütles Aas.

«Kui tänase skeemi kohaselt peaks taastuvenergia tootjatele maksma suuremat toetust, kui elektri turu hind langeb, siis edaspidi toetussumma sõltuvalt turuhinnast ei suurene, vaid jääb praegusele tasemele.»

Samal ajal, kui Aasa muudatus toob leevendust tarbijatele, kahjustab see taastuvenergiasse investeerijate huvisid, kes seni võisid loota 93 euro suurusele sissetulekule iga toodetud megavati pealt, hoolimata elektrienergia turuhinnast.

Ettevõtjad, kes Aasa muudatust oma ärile kahjulikuks pidasid, tervitasid nüüd venitamistaktikat, «Aja mahavõtmine oli antud hetkel õige samm. Ükskõik milliste investeeringuprojektide rahastamist mõjutab riigi usaldusväärsus – kas käitutakse nii, nagu lubatud,» lausus Fortum Eesti juhatuse esimees Margo Külaots. «Selliseid muudatusi ei saa tekitada üleöö ilma ühegi asjaosalisega arutamata ja siis kiirkorras läbi hääletada, see pole viisakas ja hävitab ka usalduse.»

Ka tuulepargiomanike hinnangul on võimalik ettevõtjatele pikaajaliste laenude tagasimaksegraafikuid koostada ainult eeldusel, et riik juba töötavate elektrijaamade toodetud taastuvenergia tasu ühepoolselt ei muuda. «Investeerimiskindluse tagab ikkagi ainult vanadest lubadustest ja kokkulepetest kinnipidamine,» rõhutas 4Energia juhatuse esimees Martin Kruus. «Kui see eeldus paika ei pea, tekivad tõsised probleemid olemasolevate projektidega, rääkimata uute algatamisest.»

Ettevõtjad, kelle lähitulevikuks kavandatavaid investeeringuid seadusega venitamine ohustab, ei soovinud Postimehele riigikogu saalis toimunut kommenteerida.

Elektrituru seaduse muutmiseks tuleb nüüd parandusettepanekud esitada 26. veebruariks, mis tähendab, et praegune riigikogu koosseis ei jõua enam sellega tegeleda. Riigikogu edaspidise töökava üle hakkab otsustama aga alles märtsikuus valitav uus koosseis.

Riigikogu komisjon lasi põhja üle kahe aasta küpsenud taastuva energia tasude eelnõu

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaveebruar 12, 2015

EPL, 12.02.2015

Riigikogu majanduskomisjon otsustas esmaspäeval koalitsiooni häältega katkestada elektrituruseaduse eelnõu teise lugemise. Sisuliselt lasti sellega põhja majandusministeeriumi, taastuvenergiatootjate, Euroopa Komisjoni ja riigikogu ligi kahe ja poole aasta jooksul eelnõu kallal tehtud töö.

Taastuvenergiatasude seaduseelnõu ehk ametliku nimega elektrituruseaduse ümber toimuvat võiks nimetada habemega looks, mis ulatub 2007. aastasse (kindlasti ka veel varasemasse aega, ent praeguse seaduse kontekstis võib piiri sinna tõmmata – J. V.). Toona samuti veebruaris enne uue riigikogu koosseisu valimisi otsustati üllatuslikult tõsta seaduses ettenähtud taastuvenergiatasud pea kahekordseks – 53,7 euroni.

Toona räägiti palju, et see on mitme taastuvenergia ettevõtja huvides, ent uus riigikogu seadust muutma ei tõtanud. Selle kallale läks hoopis praegune riigikogu. 2012. aastal tuli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja ambitsioonika kavaga: uue toetusskeemi järgi säästetaks 2020. aastakstaastuvenergiatasude kaudu tarbijatele kuni 300 miljonit eurot.

Alguses nähti probleeme asjaolus, et 53,7 euro suuruse tasu juures saavutavad tootjad liiga suure, rohkem kui 12%-lise investeeritud kapitali tootluse, mis ministeeriumi hinnangul kvalifitseerus keelatud riigiabiks. Teisisõnu maksid tarbijad energiatootjatele liiga suuri kasumeid. Kuna 2013. aasta algusest avanes elektriturg kõigile tarbijatele, tuli toetusskeemile riigiabi andmise luba igal juhul taotleda.

Seni oli reegel, et elektri turuhinnast olenemata makstakse taastuvenergiatootjale toetuseks 53,7 eurot megavatt-tunni kohta, aga uue seaduseelnõu kohaselt sooviti selline skeem üldse kaotada. Uue skeemiga oleks tootjatele kompenseeritud summa, mis on 93 eurot miinus eelmise kuu elektrihinnakaalutud keskmine. Seega, kui praegu on elektri hind umbes 32 eurot megavatt-tunni eest, siis maksaks tarbija taastuvenergiatasuks 61 eurot, kui hind oleks 52 eurot, siis vastavalt 41 eurot.

Seega oleks taastuvenergiaga seotud kulud tarbija jaoks stabiilsemad: kui elektri hind tõuseb, langeb taastuvenergiatasu ja vastupidi. Kusjuures see oleks hakanud kehtima neile, kes turul juba osalised on. Hilisemad turuga liitunud tootjad, näiteks vennad Sõnajalad, kes samuti suuri tuulikuparkeplaneerivad, oleks hakanud toetust saama vähempakkumise põhimõttel.

Eelnõu suikus unne

See tähendab, et kui ilmneks, et Eesti ei täida oma taastuvenergia tootmise eesmärki (2020. aaastaks 17,6%), siis ülejääva mahu saaks toota ettevõte, kes oleks valmis seda tootma tarbijale kõige väiksema kuluga. Esimene neist oli planeeritud juba selle aasta teise kvartalisse, nüüd lükkub see ilmselt igal juhul edasi.

2012. aasta 13. novembril läks seaduseelnõu riigikogus läbi toonase koalitsiooni ehk IRL-i ja Reformierakonna häältega. Pärast eelnõu vastuvõtmist saatsid majanduskomisjonile selle kohta oma arvamuse kõik suured taastuvenergiatootjad, aga ka Lilleküla selts, Rootsi suursaatkond ja konkurentsiamet.

Eelnõu teise lugemiseni jõuti esimest korda 2013. aasta 27. veebruaril, kui see majanduskomisjoni ettepanekul katkestati. Toona leiti, et tark oleks sellega edasi minna pärast Euroopa Komisjonilt riigiabiloa saamist. Kuigi asja otsustati energiatootjatega edasi arutada, kuni komisjon otsuse teeb, suikus eelnõu Eestis sisuliselt unne.

Alles eelmise aasta 28. oktoobril teatas Euroopa Komisjon, et uus toetusskeem saab nende riigiabiloa. Otsus tehti nii seni kehtinud süsteemi kohta, mis põhjustas ülekompenseerimist, kui ka uue süsteemi kohta. Kusjuures klausliga, et eelmine süsteem saab riigiabiloa ainult juhul, kui uus süsteem 2015. aastal uue süsteemiga asendatakse.

Sealt edasi tegeles seadusega taas majandusministeerium, mida siis juhtis juba sotsiaaldemokraat Urve Palo. Ministeerium esitas tänavu 15. jaanuaril majanduskomisjonile eelnõu muutmise ettepanekud, mis puudutasid taastuv-energia direktiivi täiendava ülevõtmisega, mikrotootjatele toetuse edasimaksmises väljaspool vähempakkumise protseduuri ja tehnilistes muudatustes eelnõu teksti.

Riigikogu majanduskomisjon arutas eelnõu mitmel korral jaanuari lõpus ja veebruari alguses. 5. veebruaril tuli komisjoni esimees reformierakondlane Arto Aas muudatusettepanekutega, millest üks nägi ette, et kompenseerimise mehhanismi muudetakse.

Tema muudatusettepaneku alusel oleks senine süsteem, mis nägi ette kompenseerimist mahus kuni 93 eurot, pea peale keeratud. Tarbijale oleks see tähendanud võitu, sest tootjatele oleks nende taskust kompenseeritud kuni 53 eurot, kuid kokkulepe, mis turu osapoolte ja majandusministeeriumi vahel juba üle kahe aastat kehtinud oli, unustati.

„Elektrituruseaduse muudatused algatati eesmärgiga täita taastuvenergia eesmärke ühiskonda senisest vähem koormaval viisil. Oleks üsna veider, kui seaduse tulemusel tootjatele makstav dotatsioon hoopis kasvaks,” sõnas Aas põhjenduseks. Komisjon võttis selle muudatusettepaneku vastu, kusjuures mitte koalitsiooni häältega, sest sotsidel oleks ju imelik olnud hääletada maha eelnõu, mis on nende enda ministri ministeeriumist tulnud. Reformierakonda abistasid komisjoniliikmed opositsioonist.

Vastuolu riigiabi reeglitega

Taastuvenergia koja juht Rene Tammist arvas seepeale, et tasude muutmise protsess on minetanud tõsiseltvõetavuse. „Kolme aasta eest suruti tootjatele peale kokkulepe, millega nad pidid loobuma kehtivast toetusskeemist ja saama toetust elektri hinna muutumise järgi börsil, nüüd on riigikogu veendunud, et kehtiv süsteem on tarbijale ikkagi soodsam,” leidis Tammist.

Koda, mis koondab kõige suuremaid taastuvenergia tootjaid, tellis analüüsi advokaadibüroolt Sorainen. Analüüsi koostanud advokaat Allar Jõks leidis, et eelnõu muudatused on vastuolus põhiseadusega, täpsemalt põhiseaduses sõnastatud õiguspärase ootusega, ja ka riigiabi reeglitega. Oma nurina saatsid järgnevate päevade jooksul komisjonile ka suuremad tootjad.

Selle nädala esmaspäeval kogunes komisjon uuesti erakorralisele istungile. Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna häältega otsustati eelnõu teine lugemine katkestada ja riigikogu selle nädala päevakorrast välja võtta. Kuna IRL oli sellele vastu, saadeti eelnõu siiski suurde saali, kus selle lugemine katkestati eile sellegipoolest, sest juhtivkomisjon oli seda taotlenud.

Aasa sõnul tuli lugemine katkestada, sest muudetud eelnõu nõuab Euroopa Komisjoni teavitamist, millele kulub lihtsustatud korras kuu aega. „Kui me teeks seda ilma selleta, oleks seadus õigustühine ja meil poleks mõtet siin vaeva näha,” sõnas Aas.

Tema sõnul jäeti seaduse menetlemisel kahe silma vahele asjaolu, et viimastel aastatel on elektri hind olnud 40 euro kandis megavatt-tunni kohta. „Tänaste turuhindade juures tuleks toetus 60 euroni ja tähendaks tarbijate jaoks hinnatõusu,” sõnas ta.

Majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatari sõnul on praegu soodne olukord kompensatsiooniskeemi muutmiseks, sest elektri hind on pehmete talvede ja sellest tuleneva väikese tarbimisnõudluse tõttu erakordselt madalal olnud. „Vaadates uute elektrijaamade tootmise omahindu, uusi planeeritud ühendusi Skandinaavia ja Lääne-Euroopa vahel, võib eeldada turuhinna tõusu. Kui turuhind tõuseb, on tootjatega kokkuleppe saavutamine keerulisem, kui see on olnud,” sõnas Tatar.

Aas polnud sellega nõus. „Kui 2012. aastal see piir paika pandi, siis ei arvatud, et elektrihind langeb 40 eurolt 33-le. Kui praegu on talvel 33, siis ta suvel ilmselt langeb veel. Turuhinnaga sidumine on õige suund, aga maksta praegusest veel rohkem toetusi on vale suund,” sõnas Aas.

Seda, kas tarbijad sellest lõppkokkuvõttes võidavad, selgub siis, kui uus skeem kinnitatakse. Seni aga võidavad sellest enim elektri- ja küttejaamade omanikud, samuti vennad Sõnajalad, kes tõenäoliselt uue eelnõuga kaasatakse seniste tootjate ringi ja vähempakkumisel nad enam osalema ei peaks. Mõne hinnangul on eelnõu põhjalaskmine lobistide töövõit. Teiste hinnangul aga Reformierakonna miin, et lasta õhku sotside ja IRL-i juhitud ministeeriumi eelnõu.

Aas lükkab sellised väited tagasi. „Segadus on suur ja summad, mille üle otsustame, on suured ja mina sellist kiirustatud otsust enda hingele võtta ei taha,” sõnas ta. Eelnõu saatuse otsustab uus riigikogu koosseis, kellel Aasa sõnul on kõik võimalused eelnõu sügiseks vastu võtta.

Majanduskomisjon saatis elektrituruseaduse teisele lugemisele

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaveebruar 5, 2015

BNS, 05.02.2015

Riigikogu majanduskomisjon otsustas neljapäeval saata hoolimata mitmetest viimase hetke muudatusettepanekutest elektrituruseaduse teisele lugemisele; Taastuvenergia Koja sõnul ei olnud muutusi huvigruppidele tutvustatud ning need on vastuolus Euroopa Komisjoni riigiabiloaga.

“Majanduskomisjon arutas neljapäeval elektrituruseaduse muudatusi, mis muuhulgas puudutavad taastuvenergiatasude suurust ja üleminekut uuele skeemile. Uue skeemi kohaselt on taastuvenergiatasude suurus seotud elektri turuhinnaga. Mida madalam on turuhind, seda kõrgem on tootjatele makstav dotatsioon. Et kaitsta tarbijaid täiendava hinnatõusu eest, toetas majanduskomisjon tootjatele makstava dotatsioonile ülemise piirmäära kehtestamist,” ütles majanduskomisjoni esimees, Reformierakonna liige Arto Aas BNS-ile.

Tema sõnul on kehtestatav ülempiir võrdne tootjatele täna kehtiva dotatsiooni määraga. “Ilma ülempiiri kehtestamata võib tänaste turuhindade juures tekkida olukord, kus kaks kolmandikku tootjate sissetulekust moodustab elektri tarbijatelt kogutav taastuvenergiatasu,” ütles ta.

Aas märkis, et komisjoni enamus toetas ka Eesti Energia jaamades puidu põletamise võimaluse taastamist. “Vastavad otsused võib teha Vabariigi Valitsus, kui puidu kasutamine on rahvusvahelise statistikakaubanduse või koostöö raames majanduslikult kasumlik,” ütles ta.

“Kuivõrd antud seaduse majanduslikud mõjud on äärmiselt laiaulatuslikud – tootjatele makstav dotatsioon küündib 70 miljoni euroni aastas –, aga eelnõule on veel viimasel hetkel tehtud olulisi muudatusettepanekuid, siis tegi Reformierakond ka ettepaneku teine lugemine katkestada. Katkestamine oleks võimaldanud parandada mõjude analüüsi, teha täiendav kooskõlastuste ring ja puhastada eelnõu juriidilistest puudustest. Paraku ei leidnud see ettepanek teiste fraktsioonide toetust. Eelnõu teine lugemine on riigikogu täiskogus järgmisel kolmapäeval,” rääkis Aas.

Taastuvenergiatootjate huvigrupp Eesti Taastuvenergia Koda märkis pressiteate vahendusel, et ühenduse hinnangul ei olnud muudatused eelnevalt komisjonis arutatud, sidusrühmadele tutvustatud ning on vastuolus ka läinud aasta oktoobris Euroopa Komisjoni poolt väljastatud riigiabi loaga.

“Kui kolme aasta eest suruti tootjatele peale kokkulepe, millega olemasolevad tootjad pidid loobuma kehtivast toetusskeemist ning hakkama toetust saama elektrihinna muutumise järgi börsil, siis nüüd on riigikogu veendunud, et kehtiv süsteem on tarbijale ikkagi soodsam,” ütles koja juht Rene Tammist pressiteate vahendusel.

“Tootjad on kogu aeg olnud seisukohal, et kehtiv süsteem ongi parim nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Riik sai sellele skeemile ka oktoobris 2014 Euroopa Komisjonilt riigiabiloa, kuid nüüd, mil toetusskeemis soovitakse taas muudatusi teha, tuleb uuesti luba taotleda, sest ilma selleta toetusskeemis muudatusi teha ei tohi,” lisas ta.

Tammisti hinnangul on otsused seotud valimiskampaaniaga, milles nad osaleda ei soovi. Tema sõnul on taastuvenergia sektori areng viimastel aastatel sisuliselt seiskunud ja uusi alternatiivelektrijaamu hoolimata keerulisest investeerimiskeskkonnast ei rahastata.

Arto Aas ajas ettevõtjad marru

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaveebruar 5, 2015

Majandus24, 05.02.2015

Majanduskomisjoni esimees Arto Aas pakub elektrituru seaduse muudatusega tarbijale odavamat elektrit, kuid ettevõtjad süüdistavad poliitikut sõnamurdmises ja Eesti maine kahjustamises investorite silmis.

Erinevalt praegusest ei hakka tarbijad taastuvenergia eest tootjatele rohkem maksma, kui elektri turuhind langeb – sellise paranduse esitas Aas majanduskomisjon tänasel erakorralisel istungil elektrituru seadusesse.

 „Minu ettepanekul me kehtestame taastuvenergia toetustele hinnalae praegusel tasemel 53 eurot megavatt-tunni eest,“ ütles Aas. „Kui tänase skeemi kohaselt peaks taastuvenergia tootjatele maksma suuremat toetust, kui elektri turu hind langeb, siis edaspidi toetuse summa ei suurene sõltuvalt turuhinnast vaid jääb praegusele tasemele.“

Samal ajal, kui Aasa muudatus toob leevendust tarbijatele, kahjustab see taastuvenergia investorite huvisid, kes seni võisid loota 93 euro suurusele sissetulekule iga toodetud megavati pealt, hoolimata elektrienergia turuhinnast.

„Tegemist on investorite petmisega,“ ütles Fortum Tartu juht Margo Külaots. „Meie oleme oma kaks koostootmisjaama tänaseks valmis ehitanud, kuid edaspidi vaatab investor Eesti riiki juba teise pilguga: siin võetakse seadusi vastu üksnes sama päeva konjunktuuri silmas pidades, mistõttu pole investeerimiseks sobivat stabiilset kliimat.“

Ettevõtjaid paneb nördima, et Aasa poolt alles kolmapäeval välja käidud ettepanekut ei ole neile tutvustatud ning selle toimimine pole sugugi selge näiteks olukorras, kui elektri hind peaks taas hakkama tõusma ja ületama oluliselt praeguse taseme.

„Näib, et seaduste tegemine on nüüd üksnes majanduskomisjoni enda siseasi, sest meiega pole sellisest muudatusest juttugi tehtud,“ tõdes 4energia juht Martin Kruus. „Kokkulepet selliseks muudatuseks lihtsalt ei eksisteeri.“

Taastuvenergia Koja hinnangul paneb Aasa pakutud muudatus investeeringutele lõpliku põntsu, sest läheb ka vastuollu Eesti riigi poolt Euroopa Komisjonilt välja kaubeldud taastuvenergia riigiabi loaga. „Alles me taotlesime koos majanduskomisjoniga luba praeguseks riigiabi korraks ning nüüd pole teada, kui kaua selle muudatuse seadustamiseks aega võib minna,“ rääkis koja juhataja Rene Tammist. „Uusi taastuvenergia võimsusi nüüd enam rajama ei hakata ning üksnes lõpetatakse need, mille investeerimisotsused langesid aastatel 2009-2011.“

Reformierakond tegi ettepaneku juba kaks aastat menetletud elektrituru seaduse muudatused selle riigikogu kooseisu päevakorrast maha võtta, kuid ei leidnud komisjonis piisavalt toetust. „Aja maha võtmine oleks olnud vajalik, sest seaduse muudatused on väga keerulised ja tavainimesele raskesti arusaadavad, maandusministeeriumi poolt viimasel hetkel tehtud parandused kujutavad endast sisuliselt täiesti uut seadusemuudatust,“ lausus Aas.

Varem kartsid ettevõtjad, et elektrituru seaduse vastu võtmisega viivitamine kahjustab nende arenguvõimalusi, sest investorid ei soovi ebaselge seadusandlusega riigis kulutusi teha.

Neljapäeval vastu võetud parandused annavad Eesti Energiale võimaluse põletada Narva elektrijaamade kateldes suures koguses puitu, et  hakata Euroopa turul kauplema niiviisi tekkiva rohelise energia statistika numbritega.

Riigikogu nn suur saal hakkab elektrituru seaduse muudatusi arutama teisipäeval ja peaks vastu võtma juba 18. veebruaril.

Vaata, kes Riigikokku pürgijatest toetab ambitsioonikat energiapoliitikat

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaveebruar 3, 2015

Bioneer.ee, 03.02.2015

Eesti Taastuvenergia Koda algatas kliima- ja energiapoliitika sotsiaalkampaania, mille käigus teadvustatakse, miks on taastuvenergia laiem levik kasulik ja vajalik ning kutsutakse Riigikokku kandideerijaid toetama ambitsioonikamat energiapoliitikat. 

Kogu maailm eesotsas ÜRO ja Euroopa Liiduga on mures, et valitsuste sammud kliimamuutuste vastu võitlemisel ning puhtama keskkonna tagamisel järeltulevatele põlvedele on ebapiisavad.

Seetõttu kutsub Eesti Taastuvenergia Koja kampaania Riigikokku kandideerijaid  toetama taastuvenergia laiemat levikut, aitama kaasa energiasektori keskkonnamõju vähendamisele ning kinni pidama nendest lubadustest nii kandidaadina kui ka valituks osutudes.

3. veebruari seisuga on taastuvenergia põhimõtteid lubanud järgida üle 40 poliitiku. Nende seas ka praegune keskkonnaminister Mati Raidma (Reformierakond), värsked poliitikud Mihkel Raud (SDE) ja Yoko Alender (Reformierakond), Viljandi linnapea Ando Kiviberg (IRL), praegused Riigikogu liikmed Liisa-Ly Pakosta (IRL), Margus Hanson (Reformierakond) ja  Imre Sooäär (Reformierakond)  ning endised Euroopa Parlamendi saadikud Vilja Savisaar-Toomast (Reformierakond) ja Katrin Saks (SDE).

Eesti Vabaerakonnast on taastuvenergiapõhisele energiapoliitikale toetust avaldanud Mati Sarevet, Emil Rutiku ja Kaul Nurm ning Eestimaa Roheliste esindajad Aleksei Lotman, Valdur Lahtvee, Andres Meesak jpt.

Lisaks on lubanud enda tegudega keskkonnamõju vähendamisele kaasa aidata Rahva Ühtsuse Erakonna kandidaat Allan Jaakus ja mitmed Konservatiivse Rahvaerakonna esindajad: Raivo Uukkivi, Maido Paju, Kalev Essenson jt.

Sotsiaalkampaania on jätkuks Europarlamendi valimistel eel korraldatud sotsiaalkampaaniale „Energiajulgeolek? – Jah, taastuvenergiaga oleme sõltumatud!“

Elektri tootmine langes mullu 6%

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajaanuar 28, 2015

ERR, 28.01.2015

Möödunud aasta kokkuvõttes kasvas sisemaine elektritarbimine Eestis ühe protsendi võrra 8,1 teravatt-tunnini, elektritoodang moodustas 10,9 teravatt-tundi, mis on kuus protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.
Elektritoodangu vähenemine tulenes eeskätt Eesti elektrisüsteemi läbivate Põhjamaade transiitvoogude kasvust, mis vähendasid Eesti tootjate osalust lõunanaabrite puudujäägi katmisel.

Sellest hoolimata oli Eesti elektribilanss 2014. aastal tugevalt ekspordis – elektritootmine ületas tarbimist 34 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 2,78 teravatt-tundi.

Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti 2014. aastal taastuvenergiat 1,36 teravatt-tundi ehk 18 protsenti enam kui 2013. aastal.

Tootmine taastuvatest kerkis kõikide kütuste liikide seas, sh kasvas tootmine biomassist neljandiku võrra ja tuuleenergiast üheksa protsenti.

Elektritarbimine kasvas mullu protsendi ja tootmine langes 6 protsenti

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajaanuar 28, 2015

BNS, 28.01.2015

Möödunud aasta kokkuvõttes kasvas sisemaine elektritarbimine Eestis ühe protsendi võrra 8,1 teravatt-tunnini,elektritoodang moodustas 2014. aastal kokku 10,9 teravatt-tundi, mis on kuus protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Elektritarbimise kasvu tingis võrguhaldur Eleringi hinnangul 2013. aastaga võrreldes mõnevõrra jahedam sügis- ja talveperiood. Elektritoodangu vähenemine tulenes eeskätt Eesti elektrisüsteemi läbivate Põhjamaade transiitvoogude kasvust, mis vähendasid Eesti tootjate osalust lõunanaabrite puudujäägi katmisel.

Sellest hoolimata oli Eesti elektribilanss 2014. aastal tugevalt ekspordis – elektritootmine ületas tarbimist 34 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 2,78 teravatt-tundi, märkis Elering aasta ülevaates.

Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti 2014. aastal taastuvenergiat 1,36 teravatt-tundi ehk 18 protsenti enam kui 2013. aastal. Tootmine taastuvatest kerkis kõikide kütuste liikide seas, sealhulgas kasvas tootmine biomassist neljandiku võrra ja tuuleenergiast üheksa protsenti.

2014. aasta kokkuvõttes liikus elektrienergia kaubanduslik voog Eestist Lätti pärast päev-ette ja päevasisest kaubandust 99,8 protsendil tundidest. Eesti ja Soome vahelisi kaabelliine mööda liikus võimsusvoog Soomest Eestisse ligi 95 protsendil, Eestist Soome aga neljal protsendil ajast. Tundide osakaal, kus Eesti ja Soome vaheline kaubandus oli merekaablite avariiliste hooldustööde tõttu häiritud, moodustas kokku ühe protsendi.

Lätis vähenes elektritoodang aastases võrdluses 19 protsenti ja oli kokku 4,9 teravatt-tundi. Tootmise languses mängis olulist rolli kahanenud vee juurdevool. Seetõttu langes Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodang kolmandiku ulatuses. Sarnaselt kahanesid tootmismahud ka Riia koostootmisjaamades. Läti tarbimine langes 2013. aastaga võrreldes kahe protsendi võrra ja elektribilanss jäi 2,3 teravatt-tunniga defitsiiti. Läti siseturul kaeti tarbimine kodumaise toodanguga 69 protsendi ulatuses.

Leedus kahanes elektritoodang 2014. aastal 14 protsenti kolme teravatt-tunnini. Elektritarbimine kerkis seevastu kahe protsendi võrra, moodustades kokku 10,6 teravatt-tundi. Kodumaise toodangu osakaal Leedu elektritarbimisest oli möödunud aastal 28 protsenti. Ülejäänud osa imporditi enam-vähem võrdsetes osades Läti elektrisüsteemi kaudu ja kolmandatest riikidest.

Balti riikide tarbimismahud moodustasid 2014. aastal kokku 25,9 teravatt-tundi, mis jääb eelneva aastaga samasse suurusjärku. Kolme riigi summaarne elektritoodang langes aastases arvestuses 11 protsenti 18,8 teravatt-tunnini. Baltikumi summaarne elektribilansi puudujääk oli 2014. aastal 7,1 teravatt-tundi. Defitsiit kaeti hinnanguliselt 49 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ja 51 protsendiga kolmandatest riikidest.

Põhjamaade 2014. aasta elektritoodang kasvas eelnenud aastaga võrreldes kaks protsenti, moodustades kokku 387 teravatt-tundi. Toodang suurenes eeskätt tänu suurematele hüdroressursi kogustele. Elektritarbimine jäi Põhjamaades 2013. aastaga võrreldes samale tasemele. Põhjamaade summaarne elektribilanss oli kaheteistkümne kuu kokkuvõttes 11,6 teravatt-tunniga ülejäägis. Põhjamaade netoekspordist 31 protsenti liikus Baltikumi ja 69 protsenti Mandri-Euroopasse.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes