• Eesti

GLIMSTEDT: riigihangete korraldajad vilistavad loodussõbralikele tingimustele

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 18, 2014

Delfi.ee, 18.05.2014

Advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Priit Läti sõnul korraldatakse Eestis vähe keskkonnahoidlikke riigihankeid ning keskkonnaalaste nõuete ja tingimuste esitamist hangetel suisa välditakse.

Samas on meil seoses Euroopa Liidu nõuetega paika pandud pikaajalised energiapoliitika eesmärgid, mis tähendab, et juba kuue aasta pärast peab Eestis olema taastuvenergia osakaal 25% ning biokütuste kasutamine transpordis 10%.

„Tegelikult peaksime hakkama samm-sammult oma tegevustes liikuma nende nõuete täitmise poole ning kuna riik on võtnud endale energiapoliitiliste eesmärkide näol kohustuse, oleks hädavajalik viia ka hankijateni teave, kuhu liikumas oleme,“ ütles vandeadvokaat Priit Lätt mai alguses toimunud keskkonnaseminaril.

Tema sõnul on ka tänases riigihankeseaduses punkte, millele saaks hankijatele konkreetseid keskkonnaalaseid klausleid kehtestada, ent seda ei tehta. „Olen nõustanud paljusid riigihankeid ja täheldanud, et keskkonnahoiualaseid teemasid ja tingimusi pigem välditakse, kuigi ka praegune riigihangeteseadus soodustab juba keskkonnaaspektide arvestamist. Uus riigihangete seadus peab olema jõustunud kahe aasta jooksul,“ lisas Lätt.

Keskkonnahoidlike riigihangete statistika ütleb, et 2011. aastal korraldati 6271 hanget, millest 823 olid keskkonnahoidlikud. 2012. aastal olid need arvud 9027 ja 1127 ning 2013. aastal oli 8078 hankest keskkonnahoidlikke 797. Samas kajastab riigihangete register keskkonnahoidlike hangetena neid hankeid, kus hankija on omaalgatuslikult teinud hanke juurde vastava märke. Viimase tegemine sõltub hankija suvast ning register ei kontrolli, kas reaalselt on tegemist keskkonnaalaseid nõudeid arvestava riigihankega.

Lätt nendib, et paraku näitab suhtlus hankijatega, et tihtilugu märgitakse hange keskkonnahoidlikuks alusetult, mistõttu ei ole täna registri vastav statistika ilmselt kõige adekvaatsem.

„Üks võimalus oleks panna täpsed keskkonnaalased nõuded kirja tehnilisse kirjeldusse ning arvestada madalaima hinna asemel majanduslikku soodsust ehk näiteks anda lisapunkte elektrienergia mahule, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest ja/või tõhusa koostootmise teel. Euroopa Kohus muide aktsepteerib keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamist hindamiskriteeriumidena,“ räägib Lätt.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ kolmas seminar toimus mai alguses keskkonnaministeeriumis. Seekord arutleti põhiteemana, kas keskkonnast hooliv käitumine on kulu või tulu, kas keskkonnahoidlike riigihangete korraldamine ja keskkonnahoidlik ostmine on Eestis uus trend ning kuidas võita keskkonnajuhtimisvahenditest ja rohelisest raamatupidamisest. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.

Aprillis sai enim taastuvenergia toetust Fortum

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 16, 2014

BNS, 16.05.2014

Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi andmetel said aprillis enim taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi ehk kokku 1,6 miljonit eurot Fortumi kontserni ettevõtted.

Kokku maksis Elering möödunud kuul taastuvenergiatoetusena välja 4,8 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusena 713 046 eurot. 2014. aasta nelja esimese kuuga on taastuvenergia toetusteks makstud kokku 21,1 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetusi 2,3 miljonit eurot.

Fortumi kontserni kuuluvad Anne Soojus AS ja Fortum Eesti AS said aprillis toetust vastavalt 786 803 ja 800 093 eurot. Nelja esimese kuuga on kontserni ettevõtted toetuseks saanud 6,3 miljonit eurot.

Nelja Energia tuulepargid said aprillis toetust 1,2 miljonit eurot ning nelja kuu toetussumma on 5,6 miljonit eurot. Sealjuures läks Aseriaru tuulepargile aprillis 204 410 eurot, Pakri tuulepargile 170 357 eurot, Tooma tuulepargile 140 131, Paldiski Tuulepark OÜ sai toetust 195 870, Vanaküla tuulepark sai möödunud kuul toetust 63 246 eurot, Roheline Ring Tuulepargid OÜ 204 798 eurot ja Viru-Nigula tuulepark 198 779 eurot

Eesti Energia AS sai aprillis toetuseks 961 184 eurot ja Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ 281 189 eurot. Nelja kuuga kokku on ettevõtted saanud toetuseks 5,2 miljonit eurot.

Kristjan Rahule kuuluvale, Väo koostootmisjaama käitavale Tallinna Elektrijaamale maksti toetuseks 725 928 eurot ning nelja kuuga 3 miljonit eurot.

Graanul Investi kontserni kuuluv Helme Energia OÜ sai aprillis 214 906 eurot taastuvenergia toetust ning nelja kuu toetussumma kokku on 874 348 eurot.

Tiit Vähi kontrollitavale AS-ile Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaama-ettevõte Sillamäe SEJ sai 119 467 eurot tõhusa koostootmise toetust ja tänavu kokku on toetussumma 370 574 eurot.

Eleringi analüüs näitab energiakulu osakaalu vähenemist

Eesti uudised, Energiakaubandusmai 15, 2014

Äripäev, 15.05.2014

Eleringi toimetiste sarjas ilmus koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ning Taani konsultatsioonifirmaga Ea Energy Analyses valminud analüüs Eesti pikaajaliste elektritootmise stsenaariumide kohta.

Uuring vaatleb Eesti elektritootmise erinevaid stsenaariumeid aastani 2030, visiooniga kuni 2050, teatas ettevõte. Töö koostamise eesmärk oli modelleerida erinevaid elektrimajanduse arengustsenaariumeid koostatava uue Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ tarbeks.

Modelleeritud stsenaariumid kinnitavad, et kodumaiste tootmis- ja ülekandevõimsuste koosmõjus on Eesti tarbijate varustuskindlus pikaajaliselt tagatud. Kodumaise tootmisvõimsuse 110 protsendi olemasolu nõude säilitamine Eesti tiputarbimise suhtes pärast 2024. aastat lisab iga tarbitava megavatt-tunni hinnale ligikaudu kuus eurot.

Analüüs viitab tulevikus energiakulude osakaalu vähenemisele Eesti leibkonna eelarves. Energiakulude kasv jääb hinnanguliselt väiksemaks kui Eesti majanduskasvust tingitud elatustaseme tõus.

Elektritootmise subsiidiumid on vajalikud ainult selliste stsenaariumide korral, kus tarbijate elektriga varustamisel ei arvestata impordivõimalusega. Impordivõimaluste arvestamisel on ka elektrisüsteemi kõige keerulisemate häiringute korral tarbijate varustuskindlus tagatud, kui Eestis on võimalik igal hetkel kasutada orienteeruvalt 1000 megavati ulatuses tootmisvõimsust.

Eesti elektriühendused teiste riikidega on praeguste plaanide realiseerumisel piisavad kuni 2035. aastani, tagades tarbijate varustatuse. Edasi muutub sõltuvalt stsenaariumist sotsiaal-majanduslikult tasuvaks täiendavate ülekandevõimsuste rajamine Eesti ja Soome vahele.

Uute elektrijaamade tootmise omahind on oluliselt kõrgem praegustest elektrituruhindadest, jäädes vahemikku 50-70 eurot megavatt-tunni kohta ja kondensatsioonelektrijaama puhul vahemikku 70-100 eurot megavatt-tunni kohta.

Taastuvenergia toodang kasvab jõudsalt

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 29, 2014

Äripäev, 29.04.2014

Taastuvenergia moodustas aasta esimeses kvartalis Eestis elektrienergia kogutarbimisest 13,4 protsenti. Aasta tagasi oli taastuvenergia osakaal kümnendik tarbimisest.

Elektrienergia tootmise arvestuses moodustas taastuvenergiast toodetud elekter tänavu esimeses kvartalis 13 protsenti, teatas Elering.

Kokku toodeti tänavu esimese kolme kuu jooksul taastuvenergiat 343 gigavatt-tundi ning toodang kasvas 25 protsenti. Poole taastuvenergia esimese kvartali toodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed. Neist allikatest toodeti kolme kuuga elektrit 170 gigavatt-tundi, toodang kasvas võrdluses möödunud aasta esimese kolme kuuga 17 protsenti.

Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust esimeses kvartalis ligikaudu 8,2 miljonit eurot, võrreldes 7,1 miljoniga möödunud aastal.

Tuuleenergia moodustas esimeses kvartalis 47 protsenti taastuvenergia kogutoodangust. Tuuleenergia toodang kasvas aastases võrdluses 34 protsenti 162 gigavatt-tunnini. Osaliselt oli kasvu taga 2013. aastal tööd alustanud uued tuuleelektrijaamad. Lisaks näitasid mõõtmised Pakri poolsaarel ja Virtsus 2014. aasta esimese kvartali lõikes päeva keskmise tuulekiiruse kasvu lausa 42 protsendi võrra, võrreldes eelmise aasta esimese kolme kuuga.

Tuuleenergiale makstud toetussummad kasvasid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 131 protsenti 7,8 miljoni euroni. Taastuvenergia toetust sai tänavu esimeses kvartalis 89 protsenti kogu Eleringile teadaolevast tuuleenergia toodangust.

Jätkuvalt on kasvuteel eelmise aasta lõpul hoogu kogunud päikeseenergia tootmine, olgugi et päikeseenergia eest makstud toetuse kogumaht on jätkuvalt marginaalne. Kui möödunud aasta esimeses kvartalis maksti päikeseenergiast toodetud elektrienergiale toetust 305 eurot, siis tänavu esimeses kvartalis maksti toetust juba 1700 euro ulatuses võrku antud 31,3 megavatt-tunni eest. Aasta tagasi sai toetust 11 päikesepaneelide omanikku ja sellel aastal 75.

Kokku maksis Elering esimeses kvartalis taastuvenergia toetust 305 gigavatt-tunni elektrienergia eest. Rahalises arvestuses kasvas taastuvenergia toetuste summa möödunud aasta esimese kolme kuuga võrreldes poole võrra 16 miljoni euroni.

Tõhusa koostootmise toetust maksti 2014. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2013. aasta sama ajaga 20 protsenti rohkem, kokku 1,6 miljonit eurot. Toetatava tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia kogus kasvas 41 gigavatt-tunnilt 49 gigavatt-tunnini.

Elektri tootmine ja tarbimine olid ka märtsis languses

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 28, 2014

E24.ee, 28.04.2014

Elektritarbimine vähenes märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 11 protsenti 725 gigavatt-tunnini ja tootmine 21 protsenti 862 gigavatt-tunnini.

Tarbimise languse peamiseks põhjuseks võib pidada soojemat õhutemperatuuri. Ilmateenistuse andmetel oli märtsikuu keskmine õhutemperatuur 8,4 kraadi soojem kui mullu samal ajal, teatas Elering.

Elektritoodangut vähendas tarbimise languse kõrval ka ekspordi kahanemine. Vaatamata koguste vähenemisele, osutus Eesti märtsis siiski eksportivaks elektrisüsteemiks.

Tootmine ületas Eestis sisemaist tarbimist 19 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 137 gigavatt-tundi.

Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti märtsis taastuvenergiat 126 gigavatt-tundi ehk 26 protsenti enam kui aasta tagasi. Seejuures kerkis tuuleenergia toodang 46 protsenti ja selle arvele langes 52 protsenti kogu taastuvenergiast.

Lätis vähenes elektritoodang aastataguse perioodiga võrreldes kaks protsenti, moodustades kokku 505 gigavatt-tundi. Märtsikuu keskpaigast hoogustunud vee juurdevool Daugava jõkke suurendas märkimisväärselt sealsete hüdroelektrijaamade kaskaadi tootmismahtu – kuu kokkuvõttes toodeti hüdroenergiast 81 protsenti enam elektrit kui möödunud aasta märtsis.

Tootmine Riia koostootmisjaamades langes aastataguse perioodiga võrreldes samas 75 protsenti. Läti elektribilansi puudujääk oli märtsis kokku 124 gigavatt-tundi, mida on 36 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Leedus kahanes elektritootmine aastases võrdluses 32 protsenti 228 gigavatt-tunnini. Kodumaise toodangu osakaal Leedu elektritarbimisest oli 27 protsenti ning elektrisüsteemi puudujäägiks kujunes 613 gigavatt-tundi.

Sisemaise tarbimisvajaduse rahuldamiseks kaeti puudujääk hinnanguliselt 40 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.

Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk suurenes aastases võrdluses 27 protsenti 601 gigavatt-tunnini. Märtsikuu defitsiit moodustas Baltikumi kogutarbimisest 27 protsenti.

Eestis tarbitud elektrist osteti Elspot turult keskmiselt 90 protsenti, toodetud elektrist müüdi Elspot turule samuti 90 protsenti. Lätis olid samad näitajad vastavalt 28 ja 10 protsenti ning Leedus ligikaudu 100 ja 96 protsenti.

Kuu varem liikus börsi kaudu 85 protsenti tarbitud elektrist ja 41 protsenti toodetud elektrist. Säärase kasvu tingis asjaolu, et Leedu suurtootja Lietuvos Energija müüb alates märtsikuu algusest suurema osa oma toodangust elektribörsile.

Põhjamaade summaarne elektritarbimine jäi eelmise aasta märtsikuu tarbimisele üheksa protsendiga alla. Tarbimismahud langesid eranditult kõikides Põhjamaa riikides.

Põhjamaade summaarne elektritoodang ületas tarbimist viie protsendi ulatuses, andes märtsikuu elektribilansi ülejäägiks 1,7 teravatt-tundi.

Uuring: tarbijad peavad roheenergia hindu tegelikkusest kallimaks

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 27, 2014

E24.ee, 27.04.2014

Elektritarbijad peavad roheenergia- ja tavaliste elektripakettide hinnavahet rohkem kui viis korda suuremaks, kui see tegelikult on, selgus elektrilepingu sõlmimise portaali Energiaturg.ee uuringust.

Energiaturg.ee tegevjuhi Pirmin Tamme sõnul on kõige suurema turuosaga müüja roheenergiapakett eramu omanikule aastase elektritarbimisega 10 000 kWh ühes kuus 1,5 eurot kallim kui tavaline pakett.

«Elektritarbijatest 76 protsenti peab pakettide hinnavahet aga suuremaks kui 6 eurot, kusjuures nendest vastajatest ligi kolmandik hindab roheenergia paketti lausa kallimaks kui 16 eurot,» lisas Tamm.

Tamme sõnul on roheenergiapakettide valik turul väike ning neid pakuvad elektrimüüjatest vaid Eesti Energia ja Imatra Elekter, kusjuures viimase pakettide hinnad on märkimisväärselt soodsamad.

Tamme sõnul ei võimalda ka tarbijate madal teadlikkus keskkonnasäästlikest lahendustest ja nende maksumusest taastuvenergia kasutuse kasvu, mis eelmisel aastal moodustas kogu tarbitud elektrienergia kogusest Eleringi andmetel ligi 13 protsenti.

«Tarbijatel tasuks otsida ka alternatiivseid lahendusi. Mida rohkem on roheenergia pakettide kasutajaid, seda suuremaks kasvab taastuvenergia osakaal elektritootmisest ja seda vähem paiskub elektritootmisel õhku süsihappegaasi. Kodumaise elektritootmise osakaalu suurendamine on oluline, kuna annab riigile tugevuse ja sõltumatuse,» lisas Tamm.

Uuringus osales ligi 700 vastajat ja see viidi läbi tänavu aprillis.

Energiaühistud koguvad ELis populaarsusust, Eestis nende tulevik esialgu küsitav

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiaaprill 25, 2014

Õhtuleht.ee, 25.04.2014

Portaali Energiaturg.ee uuringu kohaselt tunneb lausa 71 protsenti Eesti elektrienergia tarbijatest huvi päikesepaneelide ostmise vastu. Paraku tasub Eestis elektrienergiat toota vaid enda tarbeks, kuna erinevalt teistest EL-i riikides pole Eestis seda tasuv võrku müüa.

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti sõnul on elektriturgude avanemisest tingitud hinnatõus ning tuule- ja päikeseenergia tootmisseadmete pretsedenditu hinnalangus tarbijate huvi puhaste energiatootmisviiside vastu hüppeliselt tõstnud.

Tammisti sõnul on näiteks päikesepaneelidest toodetud elektrienergia juba saavutanud Eestis nn võrgu pariteedi ehk päikesepaneelist toodetud elektrienergia on odavam kui Eesti Energialt ostetud elekter koos võrgutasude ja riigimaksudega.

Seega oleks ka Eestis ruumi energiaühisustele, kuhu koondunud inimesed saavad võrku müüdud elektrist endale teenida lisasissetulekut.

Ajal, mis pankade pakutud intressid hoiustele on sisuliselt olematud ja pensionifondid ei suuda isegi inflatsiooniga sammu pidada, oleks investeering energiaühisusse väga arvestatav alternatiiv.

Kahjuks pole kõik nii lihtne. Kui Euroopas tuleb energiaühisusi riburada juurde, siis Eestis asi nii ilus pole. Kui Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juhi Peep Siitami hinnangul on selle üheks põhjuseks madal teadlikus ja puudulik koostöösoov ning ettevõtlikus, siis tegelik põhjus on mujal.

Probleem on nimelt selles, et Eesti Energial pole kohustust seda elektrit võrku osta, mistõttu energeetikamonopol pakub võta või jäta hinda.

Advokaadibüroo Glimstedt partner Moonika Kukke sõnul võib näiteks Saksamaa ja Taani puhul rääkida tõelistest energiaühisuste edulugudest.

“Saksamaal tegutsevad selles vallas energiakooperatiivid ja usaldusühingud ning kui 2001. aastal oli neid 66, siis 2013. aastal juba üle 800,” tõi ta näite.

Paraku on sealsete energiaühisuste sedavõrd kiire arengu taga kaks märksõna: kõikvõimalikud riiklikud toetused ning võimalus müüa soodsa hinnaga energiat võrku.

Paraku seda veel Eestis pole, mistõttu ei saa nii pea rääkida ka siinsete energiaühistute edulugudest.

Energiaturg.ee: Eesti peaks arendama tuule- ja päikeseenergiat

Eesti uudised, Energiakaubandusaprill 24, 2014

Energiaturg.ee, 24.04.2014

Energiaturg.ee uuring: Eesti peaks arendama tuule- ja päikeseenergiat Eesti tarbijate hinnangul peaks riik kõige enam keskenduma tuule- ja päikeseenergia arendamisele, selgus elektrilepingu sõlmimise portaali Energiaturg.ee uuringust. Energiaturg.ee tegevjuhi Pirmin Tamme sõnul näitasid uuringu tulemused tarbijate suurenenud valmidust nii taastuvenergia kasutamiseks kui ka tootmiseks, mida tõestas asjaolu, et lausa 71 protsenti tarbijatest tunneb huvi päikesepaneelide ostmise vastu.

„Seejuures ligi 66 protsenti vastajatest peab päikesepaneelide alginvesteeringut liialt kalliks ja võimaliku lahendusena nähakse ka suuremat riigipoolset toetust. Enamik tarbijatest peab päikesepaneelide tootlikkust Eesti kliimas efektiivseks ning vaid kümnendiku hinnangul ei tasu nende soetamine kohalikes tingimustes ära,“ selgitas Tamm. Tamme sõnul on tarbijate kasvav huvi taastuvenergia vastu eelkõige tingitud elektrituru avanemisega kaasnenud energiahindade tõusust, mis on pannud tarbijad otsima alternatiivsed energialahendusi ja mõtlema rohkem ka keskkonnasäästlikkusele.

Uuringus osales ligi 700 vastajat ja see viidi läbi 2014. aasta aprillis. Energiaturg.ee on sõltumatu võrdlusportaal sobiva elektrilepingu sõlmimiseks, mida arendavad koostöös Advokaadibüroo GLIMSTEDT, investeerimisfirma Capital Mill ning IT-partnerina Helmes.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»