• Eesti

Elektritarbimine kasvas mais üle mitme kuu

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 27, 2014

Postimees, 27.06.2014

Elektri sisemaine tarbimine kasvas mais aastatagusega võrreldes kaks protsenti 620 gigavatt-tunnini, tootmine seevastu kahanes neli protsenti 892 gigavatt-tunnini.

Peamiseks tarbimise kasvu põhjuseks võib pidada eelmise aasta maiga võrreldes ligi kaks kraadi jahedamat õhutemperatuuri. Viimati kasvas kuine tarbimismaht aastases arvestuses eelmise aasta augustis.

Kuigi Eesti elektritoodang tänavu maikuus vähenes, oli see suurem kui näiteks eelmise aasta detsembris või tänavu veebruaris. Selle aasta viie esimese kuu kokkuvõttes jäi elektritoodang siiski 16 protsendiga aastataguse perioodi näitajale alla.

Hoolimata tootmise vähenemisest, püsib Eesti elektrisüsteemi bilanss jätkuvalt positiivne ehk Eesti ekspordib elektrit. Maikuu elektribilansi alusel ületas tootmine sisemaist tarbimist 44 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 271 gigavatt-tundi.

Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 86 gigavatt-tundi ehk möödunud aasta sama perioodiga võrreldes ühe protsendi võrra rohkem. Elektri tootminetuuleelektrijaamades suurenes ning tootmine hüdroenergiast ja biomassist vähenes. Taastuvenergia moodustas elektri kogutarbimisest  12,2 protsenti.

Lätis kahanes elektritootmine maikuus aastases arvestuses 47 protsenti, moodustades kokku 402 gigavatt-tundi. Tarbimine vähenes kaks protsenti 547 gigavatt-tunnini. Toodangu vähenemisele avaldas kõige enam mõju tootmismahtude langus hüdroelektrijaamades (-65 protsenti), mille põhjustas Daugava jõe vähene vee juurdevool. Läti elektribilansi puudujääk moodustas mais kokku 145 gigavatt-tundi, samas kui aasta tagasi oldi ligi 200 gigavatt-tunniga ülejäägis ehk eksportiv elektrisüsteem.

Leedus vähenes maikuu elektritoodang võrreldes sama perioodiga möödunud aastal 10 protsenti ja ulatus kokku 137 gigavatt-tunnini. Sisemaine tarbimine suurenes seevastu kaks protsenti 829 gigavatt-tunnini. Seega suutis Leedu sisemaine toodang katta vaid 17 protsenti tarbimisest.

Baltikumi summaarne elektritarbimine kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ühe protsendi võrra, moodustades kokku 1996 gigavatt-tundi. 565 gigavatt-tundi Baltikumi elektritarbimisest kaeti odavama imporditud elektriga Põhjamaadest ja kolmandatest riikidest.

Põhjamaades toodeti tänavu maikuus viis protsenti rohkem elektrit kui aasta tagasi samal ajal. Kasv  tugines eelkõige Norra elektritoodangu 15-protsendilisele suurenemisele. Tarbimine kasvas Põhjamaades samal ajal kaks protsenti. Põhjamaade elektribilanss oli maikuu kokkuvõttes jätkuvalt positiivne – summaarne tootmine ületas tarbimist 0,6 teravatt-tunni ulatuses. Norra ja Rootsi olid elektrit eksportivad, Soome ja Taani aga elektrit importivad süsteemid.

Õiguskantsler soovitab Palol taastuvenergia toetuste määrad üle vaadata

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 20, 2014

Delfi.ee, 20.06.2014

Kuna elektrituru olukord on tänaseks muutunud, tuleks taastuvenergia toetuste süsteemi analüüsida ning toetuste määrad üle vaadata, kirjutab õiguskantsler Indrek Teder majandusminister Urve Palole saadetud seisukohas.

Õiguskantsler märgib, et taastuvenergia tariifi arvestamise alused on seaduses piisavalt määratletud, tagamaks tarbijate võrdset kohtlemist ning taastuvenergia tasu kujunemist objektiivsetel alustel.

Teder juhib siiski tähelepanu, et tarbija peab läbi taastuvenergia toetuste rahastama nii palju taastuvatest allikatest Eestis toodetud elektrienergiat, kui on tootjatel initsiatiiv ja võimalust toota. Vaid tuule kui energiaallika osas on piirangud ning tuult energiaallikana kasutav tootja võib saada toetust, kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest.

Kuna teiste taastuvate energiaallikate osas ei ole sellist ülemmäära toodud ja tänased toetused võivad Tederi sõnul tekitada täiendavate tootmisvõimsuste arendamist, võib tarbija tema sõnul olla kohustatud finantseerima taastuvenergia toetusi rohkem, kui on nende toetuste kehtestamise eesmärgiga põhjendatud.

„See võib kujutada probleemi omandipõhiõiguse seisukohast, aga olla teatud juhtudel probleemne ka taastuvenergia tasu ettenähtavuse seisukohast,“ märgib Teder. „Samuti ei ole taastuvenergia toetuste määrad hetkel seotud börsihinnaga, mis tähendab, et tootjad saavad samas määras toetust sõltumata sellest, kas (kaalutud keskmine) börsihind on teatud perioodil tavapärasest madalam või vastupidi -ebaharilikult kõrge,“ märgib Teder.

Seadus ei soosi energiaühistuid

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 11, 2014

Äripäeva lisa, 11.06.2014

Mõnigi ettevõte astuks meeleldi mõnda energiaühistusse. Aga pole võimalik. Seesugustest ei räägi ükski Eestis kehtiv seadus. Järelikult pole neid olemas. Järelikult ei saa neid asutada ega toetada.
Energiaühistutel puudub õiguslik alus, milleta ei saa lahendada nende asutamise ja asjaajamise probleeme.

Kui sooja saab toota ka ilma ühistuteta, siis elektrit mitte. Ise energiaühistud seadusi ei tee, see on riigi rida. Algatus võib küll altpoolt tulla, aga kui ülevalpool vedu ei võeta, jääb asi sinnapaika.

Ühistuhuvilised ei istu käed rüpes. Taotletakse energiaühistute seaduslikustamist, milleks piisab elektri-turuseaduse täiendamisest ja muutmisest.

Tulevased energiaühis-tud põrkuvad paratamatult võrguprobleemidega. Tuul ju kord puhub ja kord ei puhu. Järelikult võib ühistul omatoodetud elektrienergiat kord üle jääda ja kord sellest puudu tulla. Nii on vaja ülejääk põhivõrku müüa või sealt lisa osta. Seejuures peavad müük ja ost olema enamvähem tasakaalus. Müümine ei tohi muutuda energiaühis-tute põhieesmärgiks.

Ka võiks riik energiaühis-tuid rahaliselt toetada. Muidu nad ei käivitu. Uute tootmisviiside toetamist nõuab ka Euroopa Liit

Seni tohivad elektrienergiat toota vaid äriühingud: aktsiaseltsid, osaühingud jm. Energiaühistutele käib äriühingutelt nõutav vähemalt 127 800 euro suurune kapitalinõue üle jõu. Nende põhieesmärk ei ole tulu teenimine, vaid kulude kärpimine.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen: “Energiaühistud toodavad elektrienergiat tuulest, päikesest, hakkpuidust ja muudest taastuvatest allikatest. Peaasjalikult tuulest. Tuulejõujaamu on majanduslikult mõttekas ehitada ainult sinna, kus jätkub tuule-elektri tootmiseks sobivat tuult. Iga tuul ei sobi selleks.” Tuuleenergeetikale sobivad eeskätt Lääne- Eesti ja saared ning Põhja-Eesti rannikuala.

Energiaühistud peavad alguses üksjagu investeerima, ent ajapikku teenivad investeeringud end tasa ja seejärel tuleb elekter neile tasuta kätte.

Taanis 30 aastat kogemust.

Elektrienergiat tootvad ener-giaühistud said alguse kaheksakümnendate aastate Taanist, kus valitsus otsustas toetada ennast ise elektriga varustavaid peresid. Neile anti maksusoodustusi.

Taanis lubatakse selliseid energiaühistuid, millest vähemalt viiendik kuulub kohalikele. Energiaühistute liikmeteks võivad olla ka Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikud ja äriühingud. Energiaühistud on levinud ka Saksamaal, Rootsis, Inglismaal ja mujal.

Meil seisab energiaühistu-te loomise eest Eesti Arengufond. “Eestis napib teadmisi energiaühistutest. Harime nii ühistute tulevasi liikmeid kui ka ühistute üle otsustajaid. Näiteks korraldame konverentse ja seminare, kohtume antud ala entusiastidega ja nõustame neid,” kirjeldab arengufondi energia- ja rohemajanduse ekspert Kristiina Sipelgas.

“Energiaühistud on väga kohaspetsiifilised. Et need tekiksid ja toimiksid, tuleb teada, mida konkreetsetes oludes ette võtta. Teadmisteta kohalike juhtide ja kogukon-naliikmete silmad särama ei löö. Ettevõtlikkust ei teki, in-vesteerimisallikaid ei leita. Ainult suurte elektriarvete kirumisest ei piisa,” lisab ta.

Ühtaegu kaalutakse Arengu fondis energiaühis-tute võimalikke vorme, analüüsitakse ühistute võimalikke sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Otsitakse, milline ühistuvorm on Eesti jaoks kõige parem. Tutvutakse välisriikides tegutsevatega. Koostöövõrgustikku kuuluvad Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda jne.

Energiaühistutele on vaja asjatundlikke, ent sõltumatuid konsultante. Arengufond on hea lahendus.

Hetkel ei oska keegi täpselt öelda, kui palju on Eestis energiaühistutesse astuda soovijaid. Asja uuritakse. Avalik huvi energiaühistute vastu igatahes kasvab.

Niipea, kui tõkked ener-giaühistute teelt kõrvaldatakse, kui esimesed ühistud toodangut andma hakkavad ja laiem ühistuhuviliste pere veendub, et asjal on jumet, saab ühistute arvjõudsalt kasvama hakata.

Pall on valitsejate väravas. Uuenenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis suunab energeetikat majandus- ja taristuminister. Pandi ju koalitsioonilepingusse kirja, et luuakse energiaühistute seadusandlikud alused, lahendatakse nende võrguprobleemid jne. Peaks nii minemagi.

Ministeeriumil puudub veel seisukoht

Majandus- ja kommunikat-siooniministeerium ootab analüüsi tulemusi, et otsustada, kas tasub energiaühis-tuid soosida.

Vastab ministeeriumi asekantsler Ando Leppiman.

Mida ministeerium energia-ühistutest arvab? Praegu ei saa me nendest üht- ega teistpidi arvata. Arvamiseks puuduvad alusandmed.

Kuidas ja millal seisukoht selgub? Seoses energiamajanduse uue arengukava koostamisega analüüsib Eesti Aren-
gufond praegu energiaühistu-te väljavaateid. Uurib, kui suur on üldsuse ootus nende järele. Pärast aruande valmimist saame astuda järgmisi samme.

Mida analüüs annab? Vastab küsimusele nagu, kas energiaühistud on majanduslikult mõttekad, millist mõju nad avaldavad majandusele tervikuna ja energiamajandusele sealhulgas ja kas on otstarbekas selle teemaga edasi tegeleda jne.

Energiaühistud vajavad riigi tuge. Tuleb see? Pärast positiivse otsuse langetamist hakkame toetusraha otsima. Kui leiame, käivitame pilootprojektid ja vaatame, kuidas asi praktikas välja näeb. Kui ei leia, lõpeb protsess aruandega. Nimme me altpoolt tulevat initsiatiivi ei pidurda.

Kehtiv elektrituruseadus energiaühistuid ei erista. Millal need seadustatakse?

Ootame analüüsi tulemused ära. Seejärel saame otsustada, kas ja kuidas regulatsiooni muuta. Algatame vajaduse korral elektrituruseadu-se muutmise seaduse eelnõu.
Kahtlemata muudavad energiaühistud elektrituru korraldust, põhi- ja jaotusvõrkude tööd ning lõpptarbimist. Regulatsiooni muutmisel tuleb neid ja teisi tegureid tingimata silmas pidada. Näiteks kerkib esile energiaühis-tute pädevuse ja vastutuse küsimus. Energiaühistud peavad tagama ohutusnõuete täitmise nende kasutuses olevatel paigaldistel, vastutama nende töö eest. Energiaühistud ei tohi kahjustada teiste tarbijate huvisid, veeretada oma tegevusest tulenevaid kulusid, näiteks võrgutasusid teiste kaela.

Mis on mis

Energiaühistu

Mittetulundusühingute seaduse alusel moodustatud mittetulundusühing või tulundusühistu seaduse alusel moodustatud tulundusühistu. liikmeteks on eeskätt kohalikud elanikud, omavalitsused ja ettevõtted, kui nad soovivad energiaühis-tute eeliseid kasutades pikemaks ajaks lahendada oma energiavarustusprob-leeme. Samuti asumiselt-sid, korteriühistud, kinnisvarafirmad jt. Rõhk on kohalikul kogukonnal. ESMANE ÜLESANNE on varustada oma liikmeid elektri- või soojusenergiaga. Aitab tõsta riigi energiajul-geolekut ja kaitsta keskkonda.

kaotab piiri energia tootjate ja tarbijate vahelt, sest nende liikmed on ühtaegu nii tootjad kui ka tarbijad. laiendab tarbijate valikuvõimalusi – energiaäri tulude juurde pääsevad ka tavakodanikud. tekitab mastaabiefekt. Suurema tootlikkusega tuuliku saab eemale paigutada, kus ta naabrit ei häiri. Investeerimiskulu toodanguühiku kohta on väiksem kui väiketuuliku puhul.

ALLIKAS: TÖNU TALVAR, TUULEENERGIA ASSOTSIATSIOON, ENERGIAÜHISTUTELOOMISEAKTIVISTID

Vaata veebist

WWW.ENERGIATALGUD.EE

Kommentaar

Riik võiks energiaühistuid toetada

OLAVY SÜLLA
Parnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juhataja

Korraldasime hiljaaegu infopäeva, sest inimesed peavad teadma, mis neid ees ootab.
Esialgu jätkub pärnakatel vaba raha päikesepaneelide jaoks.

Toompea peaks energiaühistutele võimaldama soodustingimustel laenu saamistja neid materiaalselt toetama. Napilt aastaks moodustatud valitsusse ma aga ei usu.

Lääne-Euroopa ühistud agarad taastuvenergia kasutajad

LAINE TARVIS
Eesti Saarte Koja esimees

Enne sõda olid ühistud Eestis viimase peal, praegused valitsejad aga nendest ei hooli.
Miks, seda ma ei tea. Kutsume juunikuus koja üldkogule esinema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja. Näis, mis ta räägib. Lääne-Euroopas kasutavad ener-giaühistud taastuvaid energiaallikaid. Meil peaks ka nii olema. See sõltub poliitikast.

Menetlusse võeti eelnõu elektrituru seaduse muutmiseks

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 5, 2014

Riigikogu pressiteade, 05.06.2014

Majanduskomisjoni 5. juunil algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) muudab selgemaks andmevahetusplatvormi ning päritolutunnistuste andmebaasi rahastamise. Samuti muudavad päritolutunnistuste osas tehtavad muudatused võimalikuks põhivõrguettevõtja liitumise rahvusvahelise kauplemissüsteemiga.

Eesti elektriturg avanes kõigile tarbijatele 1. jaanuarist 2013. Turu tõhusaks toimimiseks ja konkurentsi soodustamiseks loodi digitaalne andmevahetusplatvorm, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. Andmevahetusplatvormi loomise kohustus pandi süsteemihaldurile, kuid käesolevaks ajaks on selgunud vajadus täpsustada regulatsiooni andmevahetusplatvormi halduskulude katmise osas. EL-i taastuvenergia direktiivi ülevõtmisega kehtestati põhivõrguettevõtjale kohustus välja anda taastuvenergiaallikatest toodetud elektrile päritolutunnistusi ning luua nende väljaandmiseks andmebaas. Rahvusvahelisi tehinguid võimaldava kauplemissüsteemiga liitumiseks on vajalik elektrituruseaduses täpsustada nõudeid päritolutunnistustega tehtavatele toimingutele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Mullu kasvas Eestis elektritootmine 11 protsenti

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 5, 2014

BNS, 05.06.2014

Elektrit toodeti 2013. aastal statistikaameti andmetel üle 13 teravatt-tunni, mis on ligi 11 protsenti rohkem kui aasta varem, taastuvatest energiaallikatest elektritootmine vähenes aastaga üle 10 protsendi.

Elektri eksport suurenes mullu 27 protsenti, sealjuures moodust eksport Lätti 90 protsenti koguekspordist, teatas amet neljapäeval. Elektritarbimine Eestis vähenes tavapärasest soojema talveperioodi tõttu 1 protsendi võrra.

Järsult vähenes puitkütuste tarbimine elektri tootmiseks, suurenes aga jäätmekütuse ja prügilates tekkiva biogaasi tarbimine. Tuuleenergia toodang moodustas 2013. aastal taastuvenergiast 40 protsenti ja suurenes varasema aastaga võrreldes ligi neljandiku.

Põlevkivi toodeti üle 20 miljoni tonni, toodang kasvas varasema aastaga võrreldes 9 protsenti. Põhiline osa põlevkivist tarbitakse elektrijaamades ja põlevkiviõli toorainena. 2013. aastal kasvas elektrijaamade tarbimine võrreldes 2012. aastaga 16 protsenti, kusjuures 85 protsenti elektrist toodeti põlevkivist. Kütteõli tootmine suurenes võrreldes 2012. aastaga rohkem kui 4 protsenti, kusjuures üle 85 protsendi toodangust eksporditi. 40 protsenti eksporditud põlevkiviõlist läks Belgiasse, järgnes eksport Hollandisse ja Rootsi.

Viimase viie aasta jooksul on puidugraanulite toodang suurenenud üle poolteise korra. 2013. aasta suurenes puidugraanulite tootmine 2012. aastaga võrreldes ligi 15 protsenti. Üle 90 protsendi toodetud puidugraanulitest eksporditi, sellest 61 protsenti Taani ja viiendik Rootsi.

Kütteturvast toodeti 2012. aastaga võrreldes ligi kaks kolmandikku rohkem ja turbabriketi toodang kasvas 8 protsenti.

Eesti varustuskindluse tagaks 1000 megavatti tootmisvõimsust

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 5, 2014

BNS, 05.06.2014

Toimivale regionaalsele elektriturule tuginedes on ühenduste ja kodumaise tootmise koosmõjus tarbijate varustuskindlus tagatud elektrisüsteemi kõige keerulisemate häiringute korral juhul, kui Eestis on võimalik kasutada orienteeruvalt 1000 megavati ulatuses tootmisvõimsust.

Eleringi äsja valminud varustuskindluse aruande järgi on Eestis kuni 2023. aastani piisavalt elektritootmisvõimsusi, et tagada tiputarbimine üksnes kodumaise tootmisega. Lisades kodumaistele tootmisvõimsustele Euroopa Liidu sisesed ühendused, on varustuskindlus tagatud kuni 2030. aastani, teatas võrguhaldur.

Praegu nõuab elektrimajanduse arengukava, et kodumaised tootmisvõimsused peavad ületama tiputarbimist 10 protsendi võrra. „Kui sama nõue jääks kehtima ka edasipidi, lisaks see pärast 2024. aastat iga tarbitava megavatt-tunni hinnale ligikaudu kuus eurot,“ selgitas Veskimägi.

Elering prognoosib Eesti aastaseks elektritarbimise kasvuks 1,2%

Eesti uudised, Energiakaubandusjuuni 4, 2014

BNS, 04.06.2014

Eesti aastane elektritarbimise kasv jääb keskmisel 1,2 protsendi juurde ning eeldatavalt ei ole suuri muudatusi selles lähema mõneteist aasta jooksul oodata, selgub Eleringi koostatud varustuskindluse aruandest.

“Seni on eeldatud 2,4-protsendilist tarbimise kasvu, kuid sektoripõhine arvutus seda tegelikult ei näita. Selles osas on Eesti majandus energia lõppkasutamiselt sarnane muu Euroopa arenenud majandustega,” märkis põhivõrguhaldur Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi kolmapäeval aruande tutvustusel.

Ka tippkoormuste kasv on olnud viimastel aastatel olematu ja jäänud 1500-1600 megavati vahele, rääkis Veskimägi. Tippkoormuse keskmiseks aastaseks kasvuks, mille järgi varustuskindlust arvutatakse, prognoosib Elering 0,7 protsenti aastas ning see sõltub eelkõike valitsevatest ilmaoludest. See jääb ka 2020. aastal eelduste kohaselt 1600 megavati piiridesse ning jõuab 2030. aastaks 1700 megavati piirile.

Üldises prognoosis ei ole arvesse võetud võimalikke uusi suuri projekte või tarbijate liitumisi. Möödunud aastaga võrreldes ei ole uusi suurtarbijate liitumisprojekte lisandunud. Prognoosis toodud tarbimisvõimsused on Eleringil võimalik katta olemasolevate ja juba planeeritavate ühendustega, kui ootamatult peaks suurtarbijaid liituma, tuleks võrku mõningal määral ümberehitada, märgitakse aruandes.

Esikümne eksportöörid kasvasid, ent tulemused ei rahulda

Energiakaubandus, Tuuleenergiajuuni 2, 2014

Äripäev, 02.06.2014

Eesti ühed suuremad eksportöörid ABB ja PKC Eesti kasvatasid mullu käibeid ja teenisid korralikud kasumid. Sel aastal loodavad ettevõtted taset hoida.

Eesti parimate eksportööride edetabelis kuuendal kohal olev energeetika ja automaatike ettevõtte ABB ASi möödunud aasta puhaskasum oli 9,5 miljonit eurot. Olgugi et tunamulluga võrreldes vähenes kasum 7,1 protsenti, peab ettevõtte juhatuse esimees Bo Henriksson tulemusi heaks. “Midagi dramaatilist juhtunud ei ole, pealegi oli 2012. aasta meil väga hea,” märkis ta.

ABB tellimuste maht vähenes eelmisel aastal 16 protsenti, samas kui käivet suudeti kasvatada 17 protsendipunkti võrra, mis ulatus 186 miljoni euroni. Henrikssoni sõnul tuli käibe kasv 2012. aasta tellimuste pealt, mille tehingud viidi lõpule eelmisel aastal.

Tema selgitusel läks möödunud aasta ootuspäraselt, kuigi nii eksport kui ka tuulikugeneraatorite müük ei edenenud nii hästi kui võinuks. Eelmisel aastal mõjutas tellimuste vähenemist tuulegeneraatorite ülemaailmne nõudluse langemine. “Nende müük pole veel tõmbama hakanud,” märkis ta. “Turg oli nagu ta oli, ootame, et nüüd läheb paremini.”

Henriksson lisas, et palju on kinni sellest, millised arengud taastuvenergia valdkonnas jätkuvad – kas toetusi saadakse või mitte. ABB ASi suurimaks sündmuseks peab Henriksson kogu tootmise kolimine Jüri alevikku. Varem asusid ettevõttel tehased nii Maardus kui ka Keilas, Tallinnas Pärnu maanteel oli peakontor. “Mullu aprillist on kõik ühes kohas. See oli väga suur investeering,” rääkis Henriksson. Sel aastal ootab Henriksson nii välis- kui ka kodumaisel turul müügi samale tasemele jäämist. “Käibe kasvu sel aastal oodata ei ole,” märkis ta, lisades, et enim mõjutab ettevõtte käekäiku see, kuidas hakkab sügisel tuulegeneraatorite müük edenema. Praeguseks on ABB müügitulu eelmise aasta tulemustest küll pisut maas, kuid Henrikssoni sõnul on tegu ootuspärase tulemusega. Möödunud aastal maksis ABB AS välja 13,7 miljonit eurot. Henrikssoni sõnul on kavatsetakse sel aastal maksta dividende umbes kümme miljonit eurot.

PKC kasvatas tellimusi

Vastupidiselt ABB ASile suurimate eksportööride edetabelis neljandal kohal olev PKC Eesti AS kasvatas tellimusmahtusid. Juhtmeköidiste ja ühenduskaablite tootja kasvatas tellimusi aasta teises pooles hoolimata sellest, et üle-eelmise aasta aruandes ennustati tellimuste mahu vähenemist. Tellimuste kasvule aitas kaasa uue saastenormi (Euro 6 ) rakendumine sellest aastast, mis tõi kaasa senise standardile (Euro 5) vastavate veokite etteostu.

PKC Eesti möödunud aasta käive oli 144 miljonit eurot, mis oli kümme miljonit rohkem kui aasta varem. Kasum küll vähenes 7,3 protsenti, ent ulatus sellegipoolest 17,7 miljoni euroni. Kasumi languses mängis olulist rolli surve palkadele ja kasvanud energiakulud. “Rahule ei saa me jääda tootlikkuse arengusuunaga – endiselt kasvasid meie palgakulud kiiremini, kui meie tegevuste efektiivsus,” kirjutas ettevõtte majandusaruandes juhatuse liige Ivo Volkov. Samuti mõjutas käivet kahe uue kliendiprojekti käivitamine, sest projektide alguses on kulud kõrgemad ja efektiivsus madalam. Selleks aastaks PKC käibekasvu ei planeeri. Seda sellepärast, et ennustatavalt pole Euroopa kommertssõidukite turule sel aastal olulist kasvu ette näha, samuti tuli eelmise aasta hea käekäik paljuski 2014. aasta mahtude arvelt.

Kommentaar: Eesti ekspordi vorm langeb

Andrus Allikmäe, Harju Elekter peadirektor

PKC on meil tubli rentnik, aktsionärina vaadates on ta heal tasemel, kel on mitmeid uusi plaane. Harju Elekter müüs hiljuti 200 000 PKC aktsiat, et alla strateegilise viie protsendi piiri saada. Nii on igasugused liikumised palju kergemad. Tundub, et müüsime õigel ajal, hinnad on nüüd natuke järgi andnud. Võtsime sedasi teise kvartali kena kasumi.

Üldiselt rääkides aga pole Eesti eksport enam nii heas vormis kui varem. Oleme küll tublid keskmikud, kuid järsku tõusu ma selles valdkonnas siiski ei näe. Mõjud on muidugi mitmelt poolt, Venemaalt tulenevaid asjaolusid ma ei taha kommenteeridagi, kuigi kahtlemata need meid mõjutavad. Eesti eksporditööstus on siiski üsna kirju, paljud firmad teevad allhankena töid Soomele. Muidugi mõjutab ka põhjanaabrite kehv majandus Eestit, kuid Rootsil läheb ju jällegi hästi.

Taustaks

ABB ASi olulisemad sündmused 2013. aastal:2013. aasta teisel poolel hakkas saadud tellimuste arv vähenema, kuna tuuleenergia valdkonnas kahanes järsult ülemaailmne nõudlus.Ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehase töömaht suurenes enam kui 30 protsenti.Madalpingesüsteemide tehase tulemused olid kõigi aegade parimad. Eksport, eritiSoome, arenes hästi.Ettevõtte kolis kogu tootmise Jüri alevikku. Uus tehas võimaldab tootmismahtu enam kuikahekordistada.Nõudlus kohalikul turul oli endiselt üsna väike, ent elektrikilpide korrashoiuteenuste valdkond arenes hästi.Automaatikaprojektide äriüksuse maht võrreldes eelnenud aastaga veidi kahanes, häid tulemusi näidati vee- ja reoveepuhastusjaamade automatiseerimise valdkonnas.Kõrge- ja keskpingetoodete turg oli üsna stabiilne. Tarnitud toodete maht oli peaaegueelnenud aasta tasemel. Valdkonna edasised väljavaated on stabiilsed.Komplektalajaamade tehase tootmismaht jäi 2012. aastaga samale tasemele. Madalpingetoodete müük suurenes umbes 20 protsenti.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes