• Eesti
  • English

Saastekvoodid on saadaval

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 15, 2011

Äripäev, Tööstus. 15.06.2011

Eesti on saastekvoodi ülejäägi müügist teistesse riikidesse teeninud palju raha. Nii palju, et jätkub ka tuuleenergeetikale. Õige kah – tuuleenergeetikud on aidanud ja aitavad vähendada keskkonna saastamist.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse seesugune toetus tuuleenergeetikale on esmakordne. Raha võeti Eesti-Hispaania tehingu tulust.

Kokku eraldati kahele tuulepargile 12,4 miljonit eurot. Kuna tuuleenergeetika arendamiseks saadi Hispanialt 23 miljonit eurot, võib lisa loota.

Tosin miljonit Lääne-Virumaa projektidele. 7,23 miljonit eurot sai Ida-Virumaale Lüganuse valda ehitatav Varja tuulepark, 5,13 miljonit Lääne-Virumaale Viru-Nigula valda rajatav Ojaküla tuulepark. Esimesena nimetatu on OÜ Raisneri projekt ja sisaldab kuut kahemegavati suuruse nimivõimsusega tuulejõujaama, teine OÜ Nelja Energia gruppi kuuluva OÜ Oceanside kava ja tähendab kolme 2,3megavatist tuulejõujaama. Nende tuuleparkide koguvõimsus on seega vastavalt 12 MW ja 6,9 MW.

Varja ja Ojaküla tuulepargid toodavad aastas arvestuslikult 45 000 megavatt-tundi elektrienergiat ja vähendavad atmosfääri paisatava CO2 kogust umbes 50 000 tonni võrra, tuuleenergeetika on nii keskkonnakaitse- kui ka majandusalane mõiste.

Riiklikku toetust need tuulepargid ei saa. Seega ei pea elektrienergia tarbijad seda kulu katma.

Kvoote jagati Eesti jaoks soodsal ajal. Kui Kyoto protokollile alla kirjutanud riigid tasuta saastekvoodid omal ajal ära jagasid, võeti aluseks 1990. aasta saastemahud. Kes siis rohkem õhku rikkus, see rohkem kvooti sai. Eesti sealhulgas. Kvoodid nägid igale riigile ette maksimaalse CO2 heitkoguse.

Kuna aga jagamine sattus ajale, mil üliebaefektiivne sotsialistlik tööstus hääbuma hakkas ja peagi kokku kukkus, tekkis kvootide ülejääk. Kui 1990. aastal paisati Eestist atmosfääri 41 miljonit tonni CO2, siis 2007. aastal 22 miljonit tonni.

Seda võimaldas majanduse üleüldine restruktureerimine, sealhulgas elektrienergia tarbimise vähendamine ja muudegi säästuabinõude rakendamine ning taastuvate energiaallikate kasutusele võtmine. Kvoodiga kaasnenud kohustus kärpida aastatel 2008-2012 CO2 kogust võrreldes 1990. aastaga kaheksa protsendi võrra, täideti.

Kokkuhoid andis võimaluse müüa kvoodi ülejääki. 2010. aastal realiseeris Eesti kvooti 3,6 miljardi krooni (230 miljoni euro) eest. Lisaks Hispaaniale saadi kaubale Austria, Luksemburgi ja Jaapaniga.

Müügist saadud raha tohib kasutada vaid nende projektide rahastamiseks, mis lubavad reaalset CO2 emissiooni vähendamist, keskkonna tegelikku tervenemist. Eesti on lisaks tuuleenergeetikale suunanud tulu koostootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, küttevõrgus energia säästmisse, ökonoomsete busside ja elektriautode ostmisse ja hoonete soojustamisse.

Tehingud tasuta saastekvootidega ja kootide kasutamine lõpevad aga peagi. Neid saab üldjuhul teha järgmise aasta lõpuni, mil lõpeb Kyoto protokolli aruandlusperiood. Nii müüjal kui ka ostjal on projektide tegemiseks ja rakendamiseks varuks vaid poolteist aastat. Seda on väga vähe.

Ehk ärkas Eesti liiga hilja?Antud oludes meie põlevkivienergeetika mõne aja pärast konkurentsivõimetuks osutuda. Ähvardavaid tegureid on teisigi. 2013. aastal avaneb lõplikult Eesti elektriturg. Ja kaks uut põlevkiviblokki võib ehitamata jääda.

Nimelt kahtleb Euroopa Komisjon nende riikliku toetamise skeemis. Leitakse, et see võib oluliselt kahjustada sisemaist ja lähiriikide konkurentsi. Abiluba võib tulemata jääda. Riigi abita aga põlevkiviblokke ehitada ei ole võimalik.

Kui kõrgele tõuseb aga nende tegurite toimel elektri hind, ei oska praegu vist keegi öelda. Siiski võib Eesti põlevkivienergeetikale teisalt avaneda ajutine abiventiil.

Nimelt ootab Euroopa Komisjon kümnelt riigilt – Eestilt, Bulgaarialt, Küproselt, Tsehhilt, Ungarilt, Lätilt, Leedult, Maltalt, Poolalt ja Rumeenialt – septembri lõpuks taotlusi tasuta saastekvootide kasutamiseks aastatel 2013-2020.

Taotluste laekumise järel on komisjonil kuus kuud aega taotluste rahuldamiseks või nende tagasi lükkamiseks.

Küll tuleb aga osa kvootidest kinni maksta: 2013. aastal 30%, 2014. aastal 40% jne. Kuni 2020. aastal kvoote vaid raha eest välja antakse. Seejuures näitab kvootide hind tõusutendentsi.

Elering: elektri hind Eestis tõuseb peagi 60 protsendi võrra

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 15, 2011

E24, 15.06.2011

Eleringi värske prognoos leiab, et 2016. aastal maksab elektrienergia ligikaudu 60 protsenti enam hinnast, millega praegu kodumajapidamised ja väikefirmad seda Eesti suletud turul osta saavad.

Prognoosi järgi on 2016. aastal keskmine elektri hind Eestis 48,5 eurot megavatt-tunni eest. Praegu saab suletud turul osta elektrit hinnaga 29,4 eurot.

Elering: elektritootmisvõimsuseid piisab aastani 2020

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, UncategorizedJune 14, 2011

BNS, 14.06.2011

Riigile kuuluva elektrisüsteemihaldur Eleringi värske aruande järgi on Eestis piisavalt elektritootmisvõimsuseid aastani 2020, piisavate võimsuste olemasolu pikendas nelja aasta võrra Euroopa Liidu (EL) direktiiv, mille alusel saab Eesti Energia kasutada varasemalt plaanitust kauem renoveerimata Narva energiaplokke.

Kui Eleringi koostatud mullune Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne ütles, et Eestis võib tekkida tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste puudujääk 2016. aastal, siis äsja ilmunud aruande järgi on tähtajaks aasta 2020.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi selgitas teisipäeval ajakirjanikele, et tänavu 7. jaanuarist kehtima hakanud EL-i tööstusheitmete direktiivi alusel on võimalik Narva elektrijaamades aastatel 2016–2023 täiendavalt kasutada nelja renoveerimata plokki, millega Elering eelnevates prognoosides ei arvestanud. Direktiiv lubab plokke antud perioodil kasutada 17.500 tundi.

Eestis kehtiva võrgueeskirja järgi esitavad kõik elektritootjad süsteemihaldurile ehk Eleringile iga aasta 1. septembriks andmed järgmise 10 aasta kohta elektrisüsteemi piisavuse varu hindamiseks. Praeguse seisuga on aastate 2011–2020 lõikes Eleringi informeeritud etteplaneeritava tootmistsükliga tootmisvõimsuse suurenemisest kuni 847 megavati ulatuses, samas on planeeritud võimsuste sulgemist ja vähenemist oodata kuni 994 megavati ulatuses,arvestamata tööstusheitmete direktiivist tulenevaid leevendusmeetmeid, seisab aruandes.

Lisanduvate võimsuste hulka on märgitud ka kaks Eesti Energia kavandatavat Narva uut energiplokki, mõlemad 270-megavatise võimsusega.

Aruande järgi on 2016. aastast alates võimalik Narvas kasutada aastaks 2015 uute filtritega rekonstrueeritud plokke võimsusega 658 megavatti, teiseks on võimalik kasutada olemasolevaid rekonstrueeritud plokke võimsusega 362 megavatti ja kolmandaks saab käidelda vastavalt direktiivile piiratud kasutustundidega plokke võimsusega 636 megavatti. Seega on Narvas alaliselt kastuatavat võimsust 1022 megavatti ja piiranguteta kasutatavat võimsust 1658 megavatti.

Veskimägi märkis, et 2016. aastal on regioonis piisavalt tootmisvõimsusi, iseküsimus on hinnas. Näiteks värskes Eleringi aruandes pole arvestatud Saksa tuumajaamade sulgemisega, mille mõju läbi Skandinaavia ka Baltikumini võib jõuda.

PRESSITEADE: LOODI TUULEENERGIA KLASTER

ETEA uudised, Tehnoloogiaarendus, TuuleenergiaApril 9, 2010

Sel nädalal sõlmis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon koos üheksa ettevõtte ning kahe teadusasutusega konsortsiumilepingu tuuleenergia klastri loomiseks, mille eesmärgiks on hoogustada ühistegevuste abil koostööd eesti tuuleenergeetika sektori ettevõtete ja ülikoolide vahel ning suurendada tuuleenergia klastri ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet. Loe edasi »

«Värskemad uudised 1 2 3

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes