• Eesti
  • English

Riik tutvustab Eesti mereala planeeringu eskiislahendust

Eesti uudised, TuuleenergiaApril 8, 2019

BNS, 08.04.2019

Rahandusministeerium esitab esmaspäeval tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks Eesti mereala planeeringu eskiislahenduse ning mõjude hindamise eelnõu.

Eelnõu eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse pikaajalistes põhimõtetes, et saavutada ja säilitada merekeskkonna hea seisund ning edendada meremajandust.

Riigihalduse minister Janek Mäggi sõnul on Eesti kui mereriigi jaoks tegemist äärmiselt olulise planeeringuga, mis tekitab loodetavalt elavat huvi. „Kutsun kõiki huvilisi eskiisiga tutvuma ja esitama arvamusi Eesti mereala planeeringu koostamiseks,“ sõnas Mäggi. „Mereala kasutus intensiivistub pidevalt, mistõttu peame siin ajaga sammu pidama ja oma merealade arendamisel arvestame ka uute tegevustega, nagu näiteks vesiviljelus.“

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennok ütles, et mereala planeering puudutab otseselt paljusid huvigruppe ettevõtjatest keskkonnakaitsjate ja kohalike kogukondadeni. „Seetõttu kaasasime planeeringu eskiislahenduse koostamisse huvigrupid nii avalikust kui erasektorist, kes andsid selle valmimisse olulise panuse. Meie sooviks oli töötada välja parim võimalik lahendus, mis arvestaks erinevaid mereala kasutusvõimalusi,“ selgitas Ennok.

Mereala planeeringu eskiislahendus kajastab Eesti mereala kooskasutust, andes valdkonniti suuniseid ja tingimusi. Fookuses on eeskätt uued merekasutuse viisid, kus arendushuvid on juba olemas või kus nende tekkimist võib heade eelduste tõttu ennustada, nagu näiteks vesiviljelus ja energiatootmine. Neile seab planeering kasutustingimused ning tuuleenergeetika jaoks ka ruumiliselt määratletud arendusalad.

Planeeringuga määratakse kindlaks, millistes piirkondades ja tingimustel saab majandustegevusi ellu viia. Koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju ning nende tegevustega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele. Samuti hinnatakse tegevuste sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ning mõju inimese tervisele. Mereala planeering koostatakse koostöös konsultandimeeskonnaga Hendrikson&Ko-st.

Pärast planeeringu kehtestamist on see edaspidi aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele. Ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ning rannikukogukondadele saab planeering olema tegevuse suunajaks. Mereala planeeringuga tuleb arvestada järgnevate planeeringute, mereala kasutust mõjutavate otsuste, merekasutuseks väljastatavate lubade ning riigi ja kohaliku omavalitsuse strateegiliste arengudokumentide koostamisel.

Mereala planeeringu avalik väljapanek toimub 23. aprillist kuni 23. maini rahandusministeeriumi veebilehel ja mereala portaalis.

Huvilised on oodatud osalema ka eskiislahenduse ja selle mõjude hindamise avalikel aruteludel mereäärsetes maakondades, kus tutvustatakse eskiislahendust ning käsitletakse avalikul väljapanekul esitatud arvamusi ja antakse neile vastuseid.

Arvamusi ja ettepanekuid planeeringule saab esitada 23. maini rahandusministeeriumi e-posti aadressil info@fin.ee. Küsimustega saab pöörduda rahandusministeeriumi nõuniku Triin Leplandi poole emailil triin.lepland@fin.ee ja telefonil 4520521.

Pärast avalikustamist asutakse koostama planeeringu põhilahendust koos mõjude hindamisega. Esialgu on planeeritud, et aasta lõpuks jõutakse ametkondadega kooskõlastamise etappi. Valitsusele on plaanis esitada Eesti mereala planeering kehtestamiseks 2020. aasta hilissügisel.

Kolm võimalikku põhjust, miks kapo peab suure meretuulepargi arendajaid julgeolekuohuks Eestile

Eesti uudised, TuuleenergiaApril 7, 2019

Delfi Ärileht, 07.04.2019

Lõppeva nädala neljapäeval otsustas Ratase valitsus oma viimasel istungil keelduda Saaremaa meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisest, põhjuseks toodi julgeoleku kaalutlused. Kuigi kapo pole seni juhtumi detailidesse laskunud, pakume võimalikke selgitusi, miks nähakse miljardiprojekti arendajaid julgeolekuohuna Eesti riigile.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tegi neljapäeval toimunud valitsuse istungil ettepaneku keelduda hoonestusloa menetluse alustamisest meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule. Valitsus kiitis tema ettepaneku heaks.

Hoonestusluba taotles vähetuntud ettevõtjatele Veiko Välile ja Kuido Kartaule kuuluv ja 2014. aasta novembris asutatud Saare Wind Energy OÜ 50 aastaks. Valitsuse keeldumise põhjuseks oli kahtlus, et taotleja võib hoonestusluba saades ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut. See kahtlus põhines kapo hinnangul, kes oli veeseadusest tulenevalt kohustatud selle andma.

Küsimus ei ole konkreetsetes inimestes

Kuigi kaitsepolitseiamet ei ole seni riigisaladusele viidates antud juhtumi detaile kommenteerinud, on ta siiski viidanud, et nende kohustus ohte ennetada tähendab sellistes olukordades vaadata arendusi laiemalt, kui ainult isikud, kes neid eest veavad. „Küsimus ei ole pelgalt konkreetsetes inimestes ja kas nemad võivad ohtu kujutada või mitte,” märkis kapo pressiesindaja Harrys Puusepp veebruari keskel.

Ka ütles ta, et ohuks riigi julgeolekule võivad üldiselt võetuna olla kõik aspektid, mis on seotud sellega, kes on võimalikud rahastajad ning mis on nende motiivid. Kui see on teadmata või on segane, mis rahaga tegemist on – kas võib olla rahapesu või muud hämarad asjaolud -, siis tekivad paratamatult kahtlused. Iseäranis terava vaatluse all on kõik vene rahaga seonduv.

Kuigi nii Väli kui Kartau on korduvalt kinnitanud, et neil ei ole plaanis ei Venemaa ega ühegi teise Eesti-vaenuliku riigi raha meretuulepargiarendamisse kaasata – ja niivõrd varases projektifaasis ei saagi nad veel kellegagi rahastuse osas läbirääkimistele asuda -, on avalikult kättesaadava info põhjal võimalik pakkuda mõningaid selgitusi, miks kapo hinnangul on see projekt just antud arendajate poolt julgeolekuohuks Eestile.

Kuivõrd kapo on välja öelnud, et küsimus ei ole pelgalt konkreetsetes inimestes, võib eeldada, et hinnangu andmisel vaadati ka arendajate seniseid ärisuhteid, partnereid ning ettevõtteid, kus nad on tegevad või millega on varasemalt seotud olnud.

Vene partneri ja tema ärisidemete küsimus

Esimene võimalik selgitus võib olla seotud juba Saare Wind Energy endaga. 2014. aasta novembris, kui ettevõte registreeriti, oli sellel kaks omanikku. Üks oli tänagi ettevõttes ligi 67%-list osalust omava Veiko Väli 2007. aastal asutatud ettevõte Gottlieb OÜ, ülejäänud 33% ettevõttest kuulus aga Valery Makushinile. Kuido Kartau liitus ettevõtte omanike ringiga alles 2017. aastal, kui ta omandas seal 33%-lise osaluse, mis täna kuulub tema ettevõttele Kirsimäe OÜ.

Kolmanda osaniku liitumisega vähenes Väli osalus 33%-ni. Kuni 2018. aasta veebruarini olid Väli, Kartau ja Makushin ettevõttes kõik võrdse 33%-lise osalusega. Siis aga astus Makushin ettevõttest välja, mistõttu Väli ettevõtte Gottlieb OÜ osalus tõusis taas 67%-ni.

Väli ja Kartau on selgitanud Makushini lahkumist sellega, et tal sai kõrini, et 2015. aastal sisse antud meretuulepargi hoonestloa menetlus hakkas 2017. aastal, kui see oli erinevate asutuste kooskõlastusringi läbinud, venima.

Creditinfo andmetel on Makushin varasemalt olnud seotud ka mitme teise energiaettevõttega. Nii oli ta näiteks ajavahemikus 2001-2006 sihtasutuse Renewable Energy Fund nõukogu liige. Sihtasutus likvideeriti 2008. aastal. Konkreetselt tuuleenergia arendustega on ta olnud seotud läbi ettevõtete Raunistal AS, Raunissaar AS ning Vaivara Wind AS.

Kõigi kolme ettevõtte omanike ringis on suurema või väiksema osalusega olnud ka Mainor AS, neist kaks esimest olid loodud kahasse Vene kapitalil põhineva Kanada ettevõttega Greta Energy. Raunisaar püüdis kümmekond aastat tagasi asuda Eestis arendama Hiiumaa tuuleparki, kuid selle planeerimine lõpetati.

Toona räägiti Greta Energy seotusest Vene oligarhide ja Kremli võimukoridoridega. Firma president oli siis Moskvast pärit Viktor Belilovski, kes sai ühena 1500 venelasest president Putini autasu. Nii Raunistalil kui Vaivara Windil on 2008. aastast arendamisel tuulepargid Purtses ja Vaivaras, kuid neil puudub kaitseminisiteeriumi kooskõlastus ning ühel on tänaseks ka ehitusload aegunud.

Makushin oli Raunistalis juhatuse liige ajavahemikus 2006-2012, Raunisaares 2008-2012 ning Vaivara Windis 2010-2012. Tänaseks on ta seotud kahe korteriühistuga Narvas, kus ta tõenäoliselt elab, ühe MTÜ-ga ning ühe likvideerimisel oleva ettevõttega. Ka mitmed ettevõtted, millega ta varasemalt on olnud seotud, on tänaseks likvideeritud.

Ärilehele teadaolevalt on Makushin ka ühes kohtuasjas süüdi mõistetud, kuid selle kohta pole võimalik avalikest registritest kinnitust saada. Selle põhjuseks võib olla ka asjaolu, et tegemist ei ole enam kehtiva karistusega.

Ühel osanikul äripartneriks süüdi mõistetud kelm

Teine võimalik selgitus on Saare Wind Energy tänaste omanike, Kuido Kartau ja Veiko Väli äripartnerid muude ettevõtete raames.

Creditinfo andmetel on Kartau lisaks Saare Wind Energy‘le täna seotud veel kahe ettevõttega. 2006. aasta alguses asutatud Kirsimäe OÜ-s kuulub talle 100%-line osalus. Selle kaudu on ta ka osanik Saare Wind Energy’s. Ka on tal selle kaudu 5,7%-line osalus oma endises tööandjas, aastaid keskkonnahindamisega tegelenud Hendrikson ja Ko’s.

Varasemalt on Kartau olnud arvel nii füüsilisest isikust ettevõtjana kui ka kuulunud veel mitme MTÜ ja ettevõtte juhatusse. MTÜ-de hulgas on olnud nii Eesti Keskkonnainstituut, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing kui ka üks korteriühistu. Kartau ise on öelnud, et täna ongi ta keskendunud Saaremaa meretuulepargi projekti arendamisele läbi Saare Wind Energy.

Mis puudutab Veiko Välit, siis lisaks 32,5%-lisele osalusele Tallinna Õigusbüroo AS-is – kus ta ka igapäevaselt töötab –, on ta Creditinfo andmetel täna seotud veel 9 ettevõttega. Kokku on ta andmebaasi info kohaselt olnud läbi aegade seotud 176 juriidilise kehaga. Väli puhul võis kapo tähelepanu köita aga just Tallinna Õigusbüroo teine omanik.

Ettevõtte enamusosalus kuulub 67,5% ulatuses Era Grupp OÜ-le, mis kuni 2016. aastani kandis nime Era Liising Grupp. Selle omanik on Aare Sosaar. Temast on Eesti meedias küll vähe kirjutatud, kuid 2009. aastal tituleeris Eesti Ekspress Sosaare Eesti kõige suurimaks ja halastamatuks liiakasuvõtjaks ja on teda hiljem nimetanud ka Eesti kiirlaenukuningaks.

Ekspress kirjutas kümne aasta taguses loos, et kuigi SMS Laen koorib inimesi röögatute intressidega, oli kiirlaenufirmal tolleks hetkeks juba 70 000 klienti. „Firmat juhib halli kardinalina halastamatu liiakasuvõtja Aare Sosaar,” märgiti. Ka kirjeldati seal, kuidas Sosaar soovib tegutseda märkamatult, mistõttu on suur osa tema varast kirjutatud abikaasa Silva Sosaare nimele.

Ühtlasi märgiti loos, kuidas Veiko Väli tema õigusasju juhib ning kuidas allilm toob oma juriidilised probleemid tema büroosse. Konkreetsemalt viidati näiteks endisele allmaaliidrile Assar Paulusele, kes on 2014. aastast vangis olnud ja kelle ennetähtaegsest vabastamisest kohus selle aasta veebruaris keeldus, ning Hubert Hirvele, kes on praegu kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatuna kohtu all.

Ka seostatakse loos Sosaart enne pankrotti tühjaks tehtud väärtpaberifirma, salapäraselt rendile antud kalatehase varade ning osanike selja taga üle võetud valuutavahetuse juhtumitega. Samuti meenutatakse, kuidas ta 1990. aastatel asutas Lääne-Eesti Panga, mis üsna ruttu pankrotiga lõpetas ning kriminaalasja aegumise tõttu ka kohtusse ei jõudnud.

Riigiteatajast kohtulahendite registrist leiab ka ühe konkreetse kohtuasja, kus Sosaar on kelmuses ja rahapesus süüdi mõistetud. Talle määrati 2 aasta ning 6 kuu pikkune vangistus tingimisi. Tingimuseks oli, et vangistust ei kohaldata, kui ta 4-aastase katseaja jooksul ei pane uut tahtlikku kuritegu toime.

Kui vaadata teisi ettevõtteid, millega Veiko Väli Creditinfo andmetel seotud on, siis on nende hulgas veel mõned Sosaare firmad, kuid kus ta on omanik pigem varjatud kujul ehk oma naise kaasabil.

Näiteks on Väli nõukogu liige Era Liisingu Inkassoteenused AS-is, mis on Konsultatsioonifirma Aare Sosaar tütarfirma ja kus on omanikuks märgitud Aare Sosaare abikaasa Silva Sosaar. Samuti on Väli laenude andmisega tegeleva Nord Collect OÜ juhatuse liige. Ka selle omanikuks on märgitud Sosaare naine.

Välile kuulub ka 96,3%-line osalus 1998. aastal loodud osaühingus Apal-Trans OÜ, mille tegevusalaks on märgitud kaupade vahendamine. Ka kuulub ta 2017. aasta keskpaigas asutatud ehitusfirma Allikma Ehitus OÜ omanikke ringi, seal on tal 10%-line osalus.

Lisaks kuulub Välile paar viimastel kuudel asutatud ettevõtet. Näiteks on tal 100% osalus mullu oktoobri lõpus asutatud ettevõttes Eurobitum Trading OÜ, mille tegevusvaldkonnaks on märgitud kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine. Ka on ta mullu detsembris loodud ja elektrienergia müügile keskenduva ettevõtte Atlant Trading OÜ omanik.

Kust raha lõpuks tuleb?

Kolmandana võimaliku põhjusena, miks kapo näeb meretuulepargi arendajaid julgeolekuohuna Eestile, jääb lauale ka täna vastuseta küsimus, kust siis raha miljardiprojekti arenduseks lõpuks tuleb. Rahastusallika kohta info puudumisele on viidanud kaitsepolitseiamet ka oma senistes kommentaarides.

Usaldust ei ärata seejuures asjaolu, et 2014. aasta novembris asutatud Saare Wind Energy omakapital on täna 33 000 eurot, mis on väga väike summa, et lõpuks 1,3 miljardit eurot maksvat meretuuleparki püsti panna.

Arendajad ise on selle osas öelnud, et nad on arvestanud, et kõige pealt läheb pikk aegigasuguste tuulepargi ehituseks vajalike lubade saamiseks, mistõttu ei ole selles etapis ka kulud väga kõrged. Need on nad lubanud oma vahenditest ära katta. Ka on nad järgmise etapi suuremate investeeringute osas juba pidanud läbirääkimisi paari siinse suurfirmaga, kel võiks olla huvi tuuleenergia arendamise vastu.

Veebruaris rääkisid Väli ja Kartau, et neile on osaluse kohta tulnud pakkumisi ka nii Suurbritanniast kui Saksamaalt. „Esimene oli Hiina, aga Hiina puhul me teame, et mitteametlik seisukoht on, et energeetikasse nad ei tule. Keegi ütles, et Vene raha – no ei ole,” lausus Väli.

Arendajate sõnul võib miljardiprojekti realiseerumise korral selle omanikuks saada nii mõne tuulikutootja finantsfirma kui ka sellised suurfirmad nagu Microsoft või IKEA, kes viimasel ajal otsivad võimalusi taastuvenergias rohkem kaasa rääkida. Ka on Väli öelnud, et nad ei saa enne kellegagi rahastuse osas läbirääkimistele asuda, kui neil pole midagi veel vastu pakkuda.

Mis puudutab teisi võimalikke põhjusi, miks kapo võib arendajates Eesti riigile julgeolekuohtu näha, leiab Väli, et kõige paremal juhul on tegemist hädapäraste, otsitud põhjustega. „Aare Sosaarega seob mind üks äriühing – see on OÜ Tallinna Õigusbüroo. Asutatud sai see juba 2004. aastal ning selles äriühingus on meil tõesti osalus,” rääkis ta.

Leiavad, et arendust tahetakse neilt lihtsalt käest ära võtta

Väli lisas, et oli aastaid tagasi ka Era Liisingu Inkassoteenused AS-i prokurist, kuna see võimaldas tal äriühingu jaoks lihtsamalt teenust osutada, seda kohtus või pankrotimenetluses esindada. Tema kinnitusel on ta kõigis nendes äriühingutes, milles registri andmetel osalusr omab, reaalselt ka osanik.

„Saare Wind Energy’ga pole Aare Sosaar kunagi otseselt ega kaudselt seotud olnud,” märkis Väli, lisades, et igasugune viide Sosaare suunas kuulub fantaasia valdkonda. Ka ei osanud ta midagi öelda Valery Makushini võimaliku karistuse kohta. „Minuni pole sellist infot kunagi jõudnud,” sõnas ta. Ka märkis Väli, et pärast seda, kui Makushin osanike hulgast lahkus, pole ta teda puudutada võivate küsimustega tegelenud.

„Arvestades tänaseks kogunenud informatsiooni ja kapo selgitusi, taandub tegelikult küsimuse olemus ikkagi mujale. Tänase põhjal võib kindlalt öelda, et justiitsminister üritab kontekstist välja rebitud mõttele – mis ei puudutanud ei mind ega Kuidot ega kedagi kolmandat – anda täiesti uut sisu,” leiab Väli.

Nimelt on arendajad veendunud, et nende puhul keelduti meretuulepargi hoonestloa menetlust algatamast poliitsobingute tõttu, mis võimaldaks hiljem meretuulepargi arendamiseks soodsa ala riigifirma Eesti Energia kätte mängida.

Ratase valitsuse justiitsminister Urmas Reinsalu on selle väite osas märkinud, nende argumentide taga, mis seni valitsuse arutelude käigus on esitatud, ei ole riigil oma ärikavatsusi. „Rõhutan, et julgeolek, sealhulgas energiajulgeolek, on selle juhtumi puhul kogu aeg laual olnud,” sõnas ta veebruari keskpaigas.

Lähevad riigiga kohtusse

Kuido Kartau ütles pärast neljapäevast valitsuse otsust, et nende veendumus on endine. “Justiitsminister Reinsalul ja temaga selles teemas seotud isikutel on huvid, mida varjutatakse täiesti absurdsete konstruktsioonidega, kaasates sellesse ka kaitsepolitseiametit ja teisi valitsuse liikmeid, kellest enamus ilmselt ei ole tegelikest asjaoludest teadlikud,” märkis ta.

Ühtlasi on arendajad öelnud, et vaidlustavad valitsuse otsuse kohtus. “Jätkame kohtus, kuigi meie eesmärk ei ole kunagi olnud Eesti riigiga kohut käia,” ütles Kartau. Riigikantselei on juba teada andnud, et riiki esindab vaidluses justiitsministeerium.

 

Enefit Greeni tuuleparkide toodang ületas märtsis 120 gigavatt-tundi

Eesti uudised, TuuleenergiaApril 6, 2019

BNS, 06.04.2019

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni tuulepargid tootsid märtsis kokku 122 gigavatt-tundi elektrit, mis on pea sama palju kui kuu varem veebruaris, mil ettevõtte tuuletoodang oli rekordiline 124 gigavatt-tundi, teatas energiafirma.

Võrdluseks, 122 gigavatt-tunnist elektrist jagub aastaks ajaks ligi 40 000 keskmise tarbimisega majapidamisele. Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul mõjutavad tuuleenergias elektritoodangut kaks muutujat – tuule kiirus ja tuulikute tehniline töökindlus.

„Võime rõõmustada, et tänu järjepidevale tööle meie tuuleparkide töökindluse tagamisel ning väga heade ja stabiilsete tuuleolude koosmõjule on aasta esimesed kuud toonud Enefit Greenile kõrge tuuleenergia elektritoodangu. Head toodangunumbrid aitavad meid lähemale meie omaniku, Eesti Energia eesmärgile toota aastal 2022 juba 40 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest,“ sõnas Kärmas.

Enefit Greenil on Eestis ja Leedus kokku 20 tuuleparki 165 tuulikuga, mille koguvõimsuseks on 398 megavatti. Kokku kujunes Enefit Greeni märtsikuu elektri kogutoodanguks 138 gigavatt-tundi, mis jäi veebruarikuu tasemele. Selles sisalduvad lisaks tuuleparkide toodangunumbrile ka Iru, Paide, Valka ja Broceni elektrijaamade, Keila-Joa hüdroelektrijaama, Ruhnu taastuvenergialahenduse ning päikeseelektrijaamade toodangumahud.

Enefit Green on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab Eestis, Lätis ja Leedus elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist, päikesest, biogaasist ja segaolmejäätmetest. Lisaks kuulub Enefit Greenile pelletitehas Lätis.

Novembris 2018 omandas ettevõte Baltikumi taastuvenergia tootja Nelja Energia. Tehingu järgselt kasvas Enefit Greeni elektritoodang pea kolm korda, ületades aastas 1 teravatt-tunni piiri. Ettevõttes töötab täna üle 140 inimese.

Valitsus lõpetas Saaremaa meretuulepargi arenduse

Eesti uudised, TuuleenergiaApril 4, 2019

BNS, 04.04.2019

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil mitte algatada Saare Wind Energy poolt Saaremaa läänerannikule plaanitud meretuulepargi hoonestusluba, kuna see võib olla ohuks Eesti riiklikule julgeolekule.

Saare Wind Energy OÜ on 2015. aastast planeerinud Saaremaa rannikule hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot maksva mineva 100 tuulikuga hiidtuuleparkining saatis viimati 2017. aasta lõpus valitsusele palve, et viimane teeks otsuse meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisega.

Keeldumise põhjus on kahtlus, et taotleja võib hoonestusluba saades ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Juhul kui ettevõte korralduse vaidlustab, esindab riiki justiitsministeerium.

Justiitsminister Urmas Reinsalu rääkis veebruaris valitsuse pressikonverentsil, et valitsus keeldub meretuulepargi rajamiseks hoonestusloa algatamise, kuna kaitsepolitsei hinnangul võib see tuua ohte Eesti julgeolekule.

Saare Wind Energy OÜ kavandas Saaremaa läänerannikust 10–27 kilomeetri kaugusele 100 tuulikuga meretuuleparki. Hoonestusluba taotles firma 50 aastaks.

Ettevõte kavandas tuulepargi aastaseks elektritoodanguks 2800 gigavatt-tundi, mis moodustab 30,9 protsenti Eesti-sisesest 2015. aasta koguelektritoodangust.

Äriregistri andmetel on 33 000-eurose põhikapitaliga Saare Wind Energy omanikud 66,7 protsendiga Veiko Väli ja 33,3 protsendiga Kuido Kartau.

Sõnajalad alustasid tuulikute ehitamist vana ehitusloa alusel

Eesti uudisedMarch 28, 2019

BNS, 28.03.2019

Kuna kohtuvaidlus takistab osaühingul Aidu Tuulepark tuulikuid püstitamast, otsustasid ettevõtjad Oleg ja Andres Sõnajalg jätkata ehitust osaühinguga Eleon Green, endise nimega OÜ Kindel Vara, kellele Maidla vald andis juba 2013. aastal ehitusloa, mis on nende hinnangul senimaani kehtiv, kirjutab Põhjarannik.

Aidu tuulikupargi ehitus jäi seisma paari aasta eest, kui maavalitsus vaidlustas OÜ-le Aidu Tuulepark välja antud ehitusloa ning selleks ajaks oli püsti kaks tuulikualust. Mõned päevad tagasi jätkati pooleliolevate tuulikute ehitamist ning neljapäeval oli paika saanud juba esimese tuuliku jalg.

Et Aidu Tuulepargi nime all ei ole Oleg ja Andres Sõnajalal võimalik tuulikuid edasi ehitada, otsustati seda teha ettevõtte Eleon Green kaudu. Eleon Greeni juhatuse liikme Andres Sõnajala sõnul on Eleon Green endise osaühingu Kindel Vara uus ärinimi ja sellel ettevõttel on tuulikute ehitamiseks kehtiv luba olemas.

Maidla vallavalitsus andis 27. veebruaril 2013. aastal OÜ-le Kindel Vara välja ehitusloa elektrituulikute püstitamiseks.

“Lüganuse vallavalitsus hiljuti kinnitas, et ehitusload kehtivad tähtajatult. Maidla vallavalitsuse korraldust ega seda luba kohtus vaidlustatud ei ole. OÜ Eleon Green on tegevuse jätkamisest informeerinud nii vallavalitsust kui justiitsministrit,” ütles Sõnajalg.

 

Veebruari taastuvenergia toetustest ligi pool läks Eesti Energiale

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 18, 2019

BNS, 18.03.2019

Eesti elektrisüsteemi haldur Elering maksis veebruaris 8,9 miljonit eurot taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi, millest ligi poole said Eesti Energia kontserni kuuluvad Enefit Green ja Nelja Energia.

Enefit Green sai taastuvenergia toetuseid ligi 2,1 miljonit eurot ja selle tütarfirma Nelja Energia 2 miljonit eurot. Kokku sai Eesti Energia kontsern veebruaris 4,1 miljonit eurot toetuseid, mis moodustas 46,2 protsenti kõigist makstud toetustest.

Soome Fortum Power and Heat OY osalusega Eesti ettevõtted Fortum Eesti ja Anne Soojus said toetusi kokku ligi 1,5 miljonit eurot. Utilitas Tallinna Elektrijaam, mille 85-protsendilise osaluse müüs Kristjan Rahu novembris Austraalia investeerimisfirma First State hallatavale taristufondile EDIF II, sai Eleringilt taastuvenergia– ja tõhusa koostoomise toetust ligi 1,4 miljonit eurot.

Euroopa suurima pelletitootja Graanul Invest kontserni kuuluvad koostootmisjaamad Imavere Energia, Helme Energia ja Osula Energia said veebruaris toetust 876 000 eurot.

Esimese kahe kuuga on Elering maksnud taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetuseid kokku 16,6 miljonit eurot.

Nelja Energia kontserni kuuluvad osaühingud VV Tuulepargid, Aseriaru Tuulepark, Hanila Tuulepargid, Pakri Tuulepargid ning Vinni Biogaas ja Oisu Biogaas.

2018. aastal maksis Elering taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetuseks kokku 82 miljonit eurot. Mullu said enim taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetust Eesti Energia osalusega ettevõtted, millele läks kokku toetusi 26,8 miljonit eurot.

Suuremad taastuvenergia toetuse saajad olid veel 19 miljoni euroga Fortumi osalusega ettevõtted ja Utilitas 16 miljoni euroga.

Taastuvenergia toetuste administreerimisel tegutseb Elering makseagentuurina, kogudes tarbijatelt võrguettevõtjate kaudu taastuvenergia tasu ja makstes selle toetusena taastuvallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele.

Mullu maksti taastuvenergia tasu 0,89 senti kilovatt-tunnist, kuid tänavu tõusis see ülemöödunud aasta tasemele ehk 17 protsenti 1,04 sendini.

Taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse puhul on tegemist riigiabiga.

Tuuleärimees seljatas kohtus Eesti riigi

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 17, 2019

Delfi Ärileht, 17.03.2019

Tartu halduskohus otsustas reedel rahuldada tuuleärimehe Harry Raudvere ettevõtte Est Wind Power OÜ kaebuse Toila vallavalitsuse vastu. Kohtuotsuse alusel peab Toila vald tühistama korralduse, millega keeldus 2016. aasta kevadel ehitusloa väljastamisest Päite-Vaivina tuulepargiehituseks Ida-Virumaal.

Tartu halduskohus otsustas oma reedese otsusega rahuldada tuuleärimehe Harry Raudvere ettevõtte Est Wind Power kaebuse Toila valla vastu. Sellega tühistas kohus Toila valla 2016. aasta aprillikuise korralduse, millega vald keeldus ehitusloa väljastamisest 28 tuuliku püstitamiseks Päite-Vaivina tuuleparki Ida-Virumaal.

Ühtlasi otsustas kohus, et Toila vald peab Est Wind Poweri 2016. aasta ehitusloa taotluse uuesti läbi vaatama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast antud kohtuotsuse jõustumisest, st pärast 15. aprilli. Ka jättis Tartu halduskohus kohtuasja kaasatud haldusorganite, justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata.

Viimasena määras kohus, et Raudvere ettevõtte Est Wind Power kohtukulud antud asjas kannab Toila vald. Kohus mõistis vallalt ettevõtte kasuks välja riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega seonduvalt kokku 16 743 eurot.

Pikalt kestnud ehitusloa menetlus

Harry Raudvere ettevõte Est Wind Power tegi Päite-Vaivina tuulepargi rajamisega Ida-Virumaal algust 17 aastat tagasi ehk 2002. aastal. 2004. aastal väljastas Toila vald esimest korda projekteerimistingimused Päite ja Vaivina küladesse tuulikute rajamiseks.

Pärast tervet rida tagasilööke nii tuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruande kinnitamisel, tuulepargi maa-ala määramisel kui ka ehituslubade väljastamises – mis lõpuks 2014. aastal kohtus Toila valla poolsete menetluslike rikkumiste tõttu kehtetuks tunnistati –, pidi Est Wind Power 2015. aasta novembris andma sisse uue taotluse Päite-Vaivina tuulepargi tuulikute projekteerimistingimuste väljastamiseks.

Need saadeti 2015. aasta detsembris kooskõlastamiseks nii kaitseministeeriumile kui lennuametile. Kuigi kaitseministeeriumist saadeti eelnõu Toila vallale kaks korda tagasi, öeldes, et seal tuleb teha erinevaid muudatusi, siis 2016. aasta jaanuaris andis ministeerium projektile kooskõlastuse, ilma täiendavaid tingimusi seadmata. Lennuamet oli oma kooskõlastuse andnud juba 2015. aasta lõpus.

Nii väljastas Toila vald 2016. aasta jaanuaris Est Wind Powerile projekteerimistingimused Päite-Vaivina tuulikupargi projekteerimiseks. Sellele järgnes sama aasta veebruaris ettevõtte ehitusloa taotlus 28 elektrituuliku püstitamiseks Päite-Vaivina tuuleparki. Pärast Toila valla täpsustuste arvesse võtmist esitas ettevõte märtsis viimase ehitusloa taotluse versiooni.

Märtsi lõpus edastas Toila vald selle kooskõlastamisele nii kaitseministeeriumisse kui lennuametile. Täpselt samal ajal saatis kaitseministeerium aga Toila vallale kirja antud projekti haldusmenetluse uuendamiseks ning projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmiseks. Üsna pea pärast seda laekusid päästeameti ja lennuameti kooskõlastused projektile, kaitseministeerium rohkem eelnõu suhtes seisukohta ei võtnud.

Pärast Toila valla pöördumist kaitseministeeriumi poole aprilli alguses, saatis ministeerium mõned nädalad hiljem kirja, milles teatas ehitusprojekti kooskõlastamata jätmisest. Nii otsustas Toila vald oma 2016. aasta aprillikuise korraldusega keelduda ehitusloa väljastamisest Päite-Vaivina tuulikupargi püstitamiseks.

Ettevõte esitas seepeale Toila valla korralduse peale vaide, kuid kuna see jäeti rahuldamata, pöördus Raudvere kohtusse, kus see 2016. aasta augustis ka menetlusse võeti. Pärast terve rea menetluslike küsimuste lahendamist jõuti asja arutamiseni kohtus alles mullu sügisel. Lisaks Toila vallale kaasas kohus asja menetlusse kaasatud haldusorganitena ka justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi. Kohtuasjas toimus kaks istungit, üks mullu 19. septembril ja teine selle aasta 22. jaanuaril.

Vaidlustas kaalutlusõiguse

Raudvere ettevõte asus kohtus seisukohale, et Toila vald asus neile ehitusloa keeldumisel seisukohale, et kaitseministeeriumi negatiivse kooskõlastuse tõttu ei olnud tal õigust kaaluda kaebaja ehitusloa väljastamist. Ettevõte aga leidis, et Toila vald ei kasutanud talle ehitusseadustikugaantud kaalutlusõigust.

Seda argumenti toetab Est Wind Poweri advokaatide kinnitusel ka riigikohtu praktika, „milles on sedastatud, et vastutus õiguspärase haldusakti eest asub lõplikul otsustajal, kes oli kohustatud välja selgitama kõik olulised asjaolud, kohaldades sealjuures vajadusel uurimispõhimõtet”. Nii asus ettevõte seisukohale, et kaalutlusõiguse kasutamata jätmine on kaalutlusviga, mis vältimatult toob kaasa vaidlustatud haldusakti ehk Toila valla 2016. aasta aprillikuise korralduse tühistamise.

Ka juhtisid Est Wind Poweri advokaadid tähelepanu asjaolule, et Toila vald oli olulise asjaoluna jätnud arvestamata, et kaitseministeerium oli kooskõlastanud sama ehitusprojekti (ehk sama objekti sama teabe alusel) projekteerimistingimuste kooskõlastamise raames alles kaks kuud varem. Ettevõte rõhutas, et kaitseministeeriumi negatiivne kooskõlastus anti õigusvastaselt, sh ilma õigusliku aluseta.

Est Wind Power asus seisukohale, et sellega võttis Toila vald ebaõigesti arvesse kaitseministeeriumi negatiivset kooskõlastust ning jättis ehitusloa põhjendamatult väljastamata. Seetõttu palus ettevõte vaidlusalune korraldus tühistada, kohustada valda väljastama tuulepargi ehitusluba või alternatiivina määrata arendaja kasuks 2,18 miljoni euro suurune kahjutasu.

Nii Toila vald, justiitsministeerium kui kaitseministeerium asusid kohtuasja käigus seisukohale, et Est Wind Poweri kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuasja menetluskulud ettevõtte enda kanda. Kõik kolm osapoolt leidsid, et vaidlustatud Toila valla korraldus oli õiguspärane ning antud situatsioonis ka ainuvõimalik.

Ka märkisid nad, et Raudvere ettevõtte äriplaan on seotud üldteadaolevate riskidega. Seejuures viitasid nad takistustena nii keskkonnanõuetele, kohalike elanike vastuseis, riigikaitselistele vajadustele kui ka erinevatele planeeringutele, mis samuti ajas muutuvad.

Ühtlasi ütles Toila vald, et tal puudub väidetava kahju tekkimise osas süü ning talle ei saa ette heita vajaliku hoolsuse mitte järgimist, ta pidi lähtuma kehtivatest nõuetest ja talle siduvatest toimingutest. „Eelkõige ehituslubade menetlemisel on tavapärane, et põhjuse olemasolul piiratakse majandustegevust, selle liiki, mahtu jne,” põhjendas ta.

Ehitusloa keeldumise põhjuse alus polnud piisav

Halduskohus leidis aga, et Est Wind Poweri kaebus tuleb rahuldada, vaidlustatud Toila valla 2016. aasta aprillikuine korraldus tühistada ja kohustada Toila valda arendaja ehitusloa taotlus uuesti läbi vaatama, arvestades 15. märtsi kohtuotsuse põhjendusi. Kohus ütles, et pidi antud asjas esitatud tühistamisnõude lahendamisel hindama, kas toodud põhjendusel ehitusloa väljastamata jätmine oli õiguspärane.

„Käesoleval juhul tekitavad küsimusi nii haldusakti andmise aluseks olevate kaebaja (Est Wind Poweri – S.L) taotluse kui ka kaitseministeeriumi tuulikupargi projekti kooskõlastamata jätmise kuupäevades eksimine ning see, et ehitusloa taotluse menetluse käik, motiivid ja kaalutlused, haldusakti andmise aluseks olevate dokumentide lisad 1-4 ei sisaldu korralduses,” põhjendas kohus oma otsust.

Vaidlustatud Toila valla korralduse juurde ei olnud võetud haldusaktis viidatud lisasid, samuti polnud lisatud seletuskirja ehitusloa menetlemise kohta, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. „Seega on vaidlustatud haldusakt motiveerimata,” leidis Tartu halduskohus oma reedeses otsuses.

Ka rõhutas ta, et kohtupraktikas on toetatud seisukohta, et ehitusseadustikus sätestatud alused annavad pädevale asutusele üksnes kaalutlusõiguse ehitusloa väljastamisest keeldumiseks, kuid ei pane sellist kohustust.

Mis puudutab kaitseministeeriumi kooskõlastust või täpsemalt kooskõlastamata jätmist, märkis kohus sarnaselt arendaja väidetuga, et kaitseministeeriumi kooskõlastus ehituslubadele ega ehitusprojektile ei olnud vajalik, kuivõrd kaitseministeerium oli juba kooskõlastanud tuulikute projekteerimistingimused.

„Kui ka eeldada, et kooskõlastus oli vajalik, tuleb lugeda laitseministeeriumi kooskõlastus antuks, kuivõrd kaitseministeerium ei vastanud kooskõlastustaotlusele tähtaegselt. Seega puudus Toila vallal alus keelduda ehituslubade väljastamisest,” märkis kohus. Ka rõhutas ta, et 2016. aasta jaanuaris Päite-Vaivina tuulepargile väljastatud projekteerimistingimused on tänaseni kehtivad.

Ühtlasi ütles kohus, et „ehitusprojekti osas puudub aga kooskõlastuse küsimise ja andmise regulatsioon uuest ehitusseadustikust üleüldse, s.o. tuuliku ehitusprojekti näol ei ole tegemist dokumendiga, mis üleüldse saaks olla kooskõlastusmenetluse esemeks” ning kuivõrd seadusest tulenev alus kooskõlastusnõudeks puudus, ei saa ka Toila vald sellele tugineda ehituslubade väljastamisest keeldudes.

Tartu halduskohtu reedest otsust on võimalik 30 päeva jooksul edasi kaevata. Selleks tuleb esitada apellatsioonikaebuse Tartu ringkonnakohtule hiljemalt 15. aprillil.

Värske asekantsler saatis kõigile omavalitsustele tuule- ja päikeseenergiat puudutava märgukirja

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 17, 2019

Delfi Ärileht, 17.03.2019

Sellest nädalast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis energeetika asekantslerina tööle asunud Timo Tatar saatis kolmapäeval kõigile kohalikele omavalitsustele märgukirja, milles juhib tähelepanu taastuvenergia kajastamisele praegu välja töötamisel olevates üldplaneeringutes ja teeb konkreetsed soovitused, kuidas seda teha.

Tatar märkis kirjas, et pöördub omavalitsuste poole seoses kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisega ja seal taastuvenergia tootmiseks vajalike alade leidmisega.

„Soovime rõhutada kohalike omavalitsuste rolli olulisust taastuvenergia arendamisel saavutamaks ühiseid riiklike eesmärke ja kinnitame, et oleme valmis igakülgseks koostööks selles valdkonnas,” lausus värske majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler.

Ta selgitas, et valitsus kinnitas 2017. aasta sügisel uue riikliku energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030+), milles on seatud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2030 50%-ni energia lõpptarbimisest. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 29%. „Sama arengukava seab ka alameesmärgi taastuvatest allikatest toodetavale elektrienergia osakaalule – 30% lõpptarbimisest aastaks 2030. Hetkel on selleks osakaaluks umbes 17%,” lisas Tatar.

Ka märkis ta, et lisaks on MKM koostöös keskkonnaministeeriumiga koostamas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030, millega võtab Eesti riigina kohustuse, et aastaks 2030 on taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest vähemalt 42%.

„Eesti peamised taastuvenergia allikad on biomass ja tuul, kuid ka päikeseenergia. Nii tuulest kui päikesest energia tootmine, mida seni on toetatud erinevate toetusskeemide abil, on peagi muutumas konkurentsivõimeliseks ka ilma riigi toetusteta. Seega on see järjest perspektiivikam tegevussuund ka kohalikele ettevõtjatele, pakkudes tulevikus stabiilset sissetulekut sõltumata riigi toetusmeetmetest,” sõnas MKMi asekantsler oma kirjas.

Terve rida piiranguid tuuleenergiale

Sellest kõigest lähtuvalt soovitab ta omavalitsustel üldplaneeringu koostamisel kaaluda võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks, märkides, et Eesti oludes tähendab see eelkõige peaasjalikult tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade planeerimist.

Kuigi Tatar tõdeb, et koos riigikaitseliste piirangutega, mis kehtivad üle Eesti, on tuuleenergia arendamisele ka muid piiranguid, näiteks looduskaitselisi, on Eesti riigina täna olukorras, kus arendajatel pole hetkel ühtegi ehitusvalmidusega tuuleenergia projekti, otsivad erinevad ministeeriumid tema kinnitusel nendele piirangutele leevendusi.

„Loodetavasti jõutakse koostöös kohalike omavalitsuste lahendusteni, mis võimaldavad Eestil toota taastuvenergiat nii, et sellega ei väheneks riigi kaitsevõime või ei kahjustuks looduskaitseliselt väärtuslikud alad,” märkis, loetledes siiski terve rida piiranguid, millega peavad omavalitsused näiteks tuuleenergia arendusalade määramisel üldplaneeringute koostamisel arvestama.

Seejuures tuleb arvestada sellega, et elamute ja ühiskondlike hoonete ning elektrituulikute vahekaugus ei oleks mitte rohkem kui 1000 meetrit ja tiheasustusaladel 2000 meetrit. Ka tuleb silmas pidada, et puhke- ja virgestusalad oleks tuuleparkidest puhvriga 1000 meetrit.

Ühtlasi tuleb arvestada, et elektrituulikud ja tuulepargid oleks avalikult kasutatavatest teedest vähemalt 1,5 korda nii kaugel kui tuuliku masti kõrgus ja tiiviku diameeter kokku. Veekogude puhul tuleb arvestada, et puhverala oleks võrdsustatud veekogu ehituskeeluvööndiga ning kalmistute puhverala on 500 meetrit.

Tervele reale piirangutele tähelepanu juhtimise kõrval, tegi MKM ka terve rida soovitusi, mis võiks aidata tuuleenergia arendamisele kaasa. „Soovitame soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ning määrata antud piirkonnad sobivaks tuuleenergia alaks,” ütles Tatar.

Ka soovitas ta omavalitsustel teha koostööd kaitseministeeriumi ja siseministeeriumiga, selgitamaks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigikaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne.

Neljas maakonnas vaja senised valikukriteeriumid üle vaadata

Ühtlasi soovitas ta kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. „Seejuures palume lähtuda Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergeetika teemaplaneeringu sellekohaste soovitustega,” märkis Tatar.

Nendes neljas maakonnas soovitas ta üldplaneeringute koostamisel analüüsida, kas tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisel tuuleenergiatootmiseks sobilike alade valikuks kasutatud kriteeriumid on ka hetkel asjakohased, põhjendatud, motiveeritud ja vajalikud ning proovida leida täiendavalt uusi sobilikke alasid tuuleenergiale vastavalt eelpool toodud piirangukriteeriumitele.

Kuivõrd kiri keskendus ennelõike tuuleenergiale ja sellega seotud piirangutele, märkis Tatar, et päikeseenergia arendamisele ei ole sarnaseid piiranguid kehtestatud. „Sobilike alade planeerimisel soovitame ennekõike eelistada endiseid tööstusalasid ning väheväärtuslikke ja söötis olevaid põllumaid,” ütles ta.

Värske asekantsler rõhutas veel oma märgukirja lõpus, et Eesti riigi eesmärgiks on tagada taastuvenergia jätkusuutlik areng, mistõttu ollakse valmis igakülgseks koostööks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel.

„On aga väga oluline, et kohalike omavalitsuste üldplaneeringud näeksid ette võimalikud alad taastuvenergia arendamiseks, kuna see tagab täiendava panuse kohalikku arengusse ning on oluliseks nurgakiviks riiklike eesmärkide täitmisele,” sõnas Tatar.

Ametis sellest nädalast

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson nimetas Timo Tatari uueks energeetika asekantsleriks lõppeva nädala esmaspäeval. Varasemalt sel kohal olnud Ando Leppiman liikus mullu detsembris Merike Saksast vabaks jäänud ministeeriumi kantsleri kohale.

Timo Tatar töötas seniajani ministeeriumis energeetika osakonna juhatajana. Varem on ta ametis olnud Eesti Energias, Riigi Kinnisvara AS-is ja Fortum Termest AS-is. Ta on ka põhivõrguettevõtte Elering nõukogu liige. Tataril on Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika magistrikraad.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes