• Eesti
  • English

Eleringi juht: meie mure ei ole elektri kõrge, vaid liiga madal hind

Eesti uudisednovember 14, 2018

Ärileht, 14.11.2018

Taavi Veskimäe sõnul ei võimalda madal hind investeerida. Ta on seisukohal, et Eesti jaeturu konkurentsi edendamiseks tuleb Elektrilevi lahutada Eesti Energiast kui elektri müüjast.Suve hakul ütles Eesti Energia juht Hando Sutter, et elektri hind tõuseb sel talvel kolmandiku võrra. See ütlemine põhjustas ühiskonnas suure šoki. Kas elektri hinna tõusu peaks võtma paratamatusena või saavad turuosalised teha midagi selle mõjutamiseks?

Siin on uskumatult palju tegureid.

Esiteks, selle aasta neljanda kvartali hinnahüpe tasemele 40+ eurot/MWh on pigem ikkagi anomaalia. Juba praegu on 2019.–2020. aasta elektri hinnaprognoos 40 või 40– eurot/MWh tasemel. Hinnahüpe tulenes suuresti sellest, et kuskil 10 TWh elektrit aurustus kevadel Norras õhku. Seega sellest hinnahüppest lähtudes ei saa me teha mitte mingeid pikaajalisi järeldusi.

Teiseks on meie hinnangul vaja elektri hinda tasemel umbes 50 eurot/MWh, et hakataks investeerima uutesse elektritootmisvõimsustesse. Praegune hinnatase, kus osa elektritootmise kulusid ei peegeldu hinnas, võtab võimaluse ehitada konventsionaalseid elektrijaamu. Selliseid jaamu on aga süsteemis vaja selleks, et tuli põleks igal hetkel, mitte ainult siis, kui päike paistab või on väga tuuline. Eleringi mure ei ole mitte kõrged hinnad, vaid see, et hind võib tulevikus olla liiga madal, mis ei võimalda teha investeeringuid uutesse elektrijaamadesse, ja see on tarbijate elektriga varustamisel probleem.

Kolmandaks, hinnaga koos räägime ka Eesti tarbija varustuskindlusest. 2018. aastal korraldatud üleeuroopaline elektri varustuskindluse analüüs näitas, et paanikaks pole põhjust isegi siis, kui näiteks Narvas tootmisvõimsused suletakse. Euroopas on ühtne elektriturg, ühtne elektrivõrk alates Gibraltarist kuni Nordkapini, mistõttu tuleb varustuskindlust vaadata regioonis tervikuna.

Loe edasi Delfi Ärilehest.

Eesti Energia tahab valdadele tuuleparkide eest tasu maksta

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 14, 2018

Lääne Elu, 14.11.2018

Eesti Energia tütarfirma Enefit Green juht Aavo Kärmas ütles, et omavalitsused võiksid saada tuuleparkide käibelt kindla summa.

Kärmas rääkis Äripäeva korraldatud energeetikakonverentsil, et praegu peavad ettevõtjad tuuleparkide rajamiseks omavalitsustega läbirääkimisi, kus lepitakse kokku ka ühel või teisel kujul rahaline toetus. Selle asemel võiks olla aga riiklikult määratud rahaline panus, mille omavalitsus saab.

“Protsent, mille tuulepargi arendaja maksab kohalikule omavalitsusele, võiks olla õiguslikult määratud, sest omavalitsused vajavad tuuleparkide toetamiseks motivatsiooni,” ütles Kärmas.
Kärmas tõi näiteks, et Portugalis saavad omavalitsused 2,5 protsenti tuulepargi käibelt.

Kärmas ütles, et lähiaastail tahab Eesti Energia rajada hulgliselt uusi suuri tuulepark, kuid tihti rakenduvad need kohalike elanike vastuseisu tõttu. Kärmase sõnul on Lääne-Eestis palju häid kohti tuuleparkide ehitamiseks.

Eesti Energia kaalub praegu näiteks Palivere ja Keedika vahelist metsamassiivi sobivust tuulepargi rajamiseks.

Hiidlaste võitlus avameretuulepargi vastu oli edukas, sest riigikogus tühistas maakonna merealade planeeringu, mille alusel seda kavandati.
Lääneranna volikogu liige Rait Maruste tegi hiljuti ettepaneku, et tuuleparkide omanikud peaksid maksma kindla tasu omavalitsusele. Praegu teevad firmad väikesi annetusi omavalitsustele.

Mõis poleks ise Nelja Energia osalust müünud

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 12, 2018

BNS, 12.11.2018

Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul on roheenergial Eesti turul potentsiaali ning oma vabast tahtest ei oleks ta Nelja Energiaosalust müünud.

“Ma võin niimoodi öelda, et kui mul oleks vabalt valida olnud, siis mina ei oleks Nelja Energia osalust müünud. Ma olen taastuvenergia usku,” ütles Mõis BNS-ile. Nelja Energia osaluse müük tulenes firma suuromaniku, Norra Buskerudi omavalitsusega sõlmitud lepingu kaasamüügi kohustusest. Mõis omas ettevõttes 4-protsendilist osalust ning teenis ettevõtte müügist 11,6 miljonit eurot.

Nelja Energia oli ettevõttena kuld ka, tõesti hea ettevõte. Võib-olla Eestis ta ei paistagi nii väga välja nagu Leedus, suurem osa toodangust ja kasumist tuli sealt,” märkis Mõis.

Mõisa sõnul on Eesti turul roheettevõtetel potentsiaali. “Ressursina on igasugust rohevara siin. Nii päikese, tuule kui ka biomassi näol,” lisas ta. “Ma arvan, et 20 aasta pärast me vaatame kõik seda fossiilsetel kütustel põhinevat energiat nagu mingisugust pattu või halba tegu – nagu praegu vaadatakse suitsetamise peale, midagi taolist.”

Ettevõtja ei soovinud öelda, kas plaanib investeerida ka Nelja Energia ostnud Enefit Greeni, kui see peaks börsile tulema. Samas on aga tema sõnul Enefitil potentsiaali. “Ma olen näinud palju neid ettevõtteid, kellel on selline riigi lõhn küljes, mis sellele asjale head tulevikku justkui nagu ei tõota,” rääkis Mõis.

Samas on tema sõnul Enefit Greeni puhul lootust, et börsile minnes müüakse ühel hetkel ettevõtte enamusosalus maha ning see muutub poliitikast väljaspool seisvaks ettevõtteks. “Vot selle pärast ma ei arva midagi hullu Enefit Greeni poole pealt,” märkis ta.

Ametnikud takistavad tuuleenergiat

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 12, 2018

Äripäev, Oleg Sõnajalg (Eleon AS-i juhatuse liige). 12.11.2018

Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, mis pidurdab süstemaatiliselt tuuleenergiat, mistõttu investeeringud liiguvad Eestist välja ja töökohad luuakse mujale.

Olukord tuuleenergeetikas tuletab meelde valitsuse käpardlikku alkoholiaktsiisi tõstmist – inimesed leiavad uued võimalused, tekivad uued harjumused ja maksud sõidavad Lätti. Kogu seda ebaõnnestunud eksperimenti on aga kahjuks võimatu tagasi pöörata.

Tuuleenergia on seisatud

Euroopa Liidus ehitatakse igal aastal üle 10 000 MW tuuleenergia võimsusi ehk püstitatakse üle 3000 tuuliku aastas, Eestis on aga viimase nelja aastaga lisandunud alla 10 MW ehk vähem kui 1 tuulik aastas. Olenemata vägevatest arengukavadest, mis tõotavad üha suuremat taastuvenergia kasutuselevõttu Eestis, on tuuleenergia sektor sisuliselt seisma pandud. Sellest kaotavad kõik, sest just tuuleenergia on oma heade tuuletingimuste tõttu Eestis kõige soodsam taastuvenergia.

Laialt on levinud arusaam, et tuulikutega suudetakse elektrit toota vaid suurte toetuste abil, on praeguseks müüt. Tuuleenergia tootmise hind väheneb maailmas kiiresti: kui veel 2013. aastal maksis tuuleenergia MWh 70 dollarit, siis praegu on see 45 dollarit ning langeb tulevikus veelgi.

Arvestades, kui palju riik investeerib kaudselt maksumaksja raha põlevkivienergiasse, mis võrreldes taastuvenergiaga eraldi reana elektriarvel ei kajastu, on tuuleenergia vägagi konkurentsivõimeline.

Meie Eleonis julgeme öelda, et oleme valmis rajama juba lähitulevikus tuuleparke, kus riigi dotatsioon pole hädavajalik.

Tõtt-öelda suudame seda teha juba praegu. Probleem seisneb vaid selles, et vaatamata headele tuuleoludele pole Eestis institutsioonilise vastasseisu tõttu võimalik selliseid tuuleparke rajada.

Silmaklapid on ees

Sektori areng on peatunud lihtsal põhjusel – mõned ametnikud ühes jõuministeeriumis on võtnud seisukoha, et tuulikud on Eesti riigi suurimad vaenlased. Ja kui ametnik on oma peas midagi otsustanud, siis jookseb ta kui traavihobune, silmaklapid ees, ühte suunda, tahtmata leida sisulisi lahendusi.

Neis, kes ei ole nendega samal meelel, nähakse vaid vaenlasi. Väike vihje: rohelised mehikesed ei ole tuulikud või tuuleenergeetikud, ettevõtjad tahavad hoopis Eesti majandust kasvatada, töökohti luua ja paremat energiajulgeolekut tagada – nagu seda tehakse mujal Euroopas.

Tänaseks on seesama jõuministeerium Eestis seisanud koguvõimusega 777 MW on-shore-tuulepargi projekti, millel on kõik kooskõlastused, elektriliitumised ja ehitusload olemas. Olemasolevaid võimsusi on Eestis võrdluseks vaid 310 MW ulatuses.

Põhjuseks tuuakse julgeolekukaalutlused, kuid samas teame nii tehnoloogia kui ka tuuleparkide arendajana väga hästi, et probleemide lahendamiseks on ammu tehnoloogiad välja töötatud. Leevendusmeetmetena on võimalik kasutada nii stealth-tehnoloogiat, tuulikute sünkroniseerimist kui ka kontrollitud peatamist, samuti infill-radareid ja lisaradarite integreerimist. Lisaks on riigil võimalik radarite asukohti vahetada või lisaradareid soetada.

Kes on sõitnud Poola ja Leedu piiril Venemaale kuuluva Kaliningradi enklaavi lähedal, teab väga hästi, et seal on suured tuulepargid mõnekümne kilomeetri raadiuses NATO-Venemaa piirist. Naaberriigid on leidnud võimaluse majandust ja energiajulgeolekut kasvatada, kuid meie – eesrindlik riik – mitte.

Riik nõuab tuuleparkide arendajatelt praegu, et nad investeeriksid ainuüksi Ida-Virumaa seni kooskõlastatud tuuleparkide väljaehitamiseks 6 miljonit eurot, selle asemel et vajadusel kasutada leevendusmeetmeid, mis on kümneid kordi odavamad. See on täielik lollus ja tegelik põhjus, mis teeb Eestis tuuleenergia tootmise ebamõistlikult kalliks.

Samal ajal kui Eestis luuakse kõiksugu takistusi, siis näiteks Saksamaa investeerib tuuleenergia taristusse, et sealsed ettevõtted saaksid odavamalt energiat toota – sellest on võitnud kogu nende majandus, sealhulgas tuulikutööstus.

Tuulikud on Eesti võimalus

Tuulepargid on vaid üks osa ärist. Euroopas, kus tuuleenergia tootmist soositakse, on sektoris loodud üle 260 000 töökoha, millest valdav osa tuleb tuulikute tootmisest. Sama või isegi suurema osa moodustab see käibest. Võrdluseks: Eestis on kogu sektoris seni hõivatud alla saja inimese.

Tuulikutööstus võiks Eestisse tuua kõige tagasihoidlikuma prognoosi alusel täiendavad 1500 kõrgepalgalist töökohta, kui vaid siinsetel ettevõtetel oleks võimalik referentsparke rajada. Kuna aga seda ei tehta, on järjest suurem võimalus, et siinne tarkus rakendatakse teistes riikides ja see tähendab, et ka kogu tulu liigub kolmandatesse riikidesse. Nii jäämegi odavaks allhankeriigiks, kus ei ole võimalik eksportivat tööstust arendada.

 

Lääneranna volikogu tahab tuuleparke maksustada

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 8, 2018

Lääne Elu, 08.11.2018
Lääneranna vallavolikogu liikme Rait Maruste algatusel on ettevalmistamisel pöördumine riigikogule ja valitsusele – eesmärgiga saada õigus kehtestada vallas uusi kohalikke makse.
„See ei tähenda, et me hakkame seda kohe tegema. Me tahame õigust seda teha. Pigem on see appikarje. Kui vait olla, siis arvatakse, et kõik on korras,” ütles Maruste Lääne Elule.
Kohalikul omavalitsusel on ka praegu õigus kehtestada makse, kuid neist laekuv tulu on marginaalne. Kehtestatud on neid 27 linnas ja vallas, Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust. Kuuest võimalikust maksust on kehtestatud kolme – parkimis-, reklaami- ning teede ja tänavate sulgemise maksu.
Maruste juhib Lääneranna vallavolikogus opositsiooni. Lääneranna võimupoliitikud tema entusiasmi ei jaga. „Raske on leida midagi sellist, mis annaks arvestatavat tulu,” ütles Lääneranna vallavolikogu esimees Arno Peksar. Endises Hanila vallas on kehtestatud reklaamimaks, mis on andnud keskmiselt 10 000 eurot tulu aastas. „See tulu tuleb ainult Tallinna-Virtsu maantee äärest, mujalt mitte,” märkis Peksar.
Seesama Tallinna-Virtsu maantee võiks aga vallale oluliselt rohkem sisse tuua, kui vald saaks õiguse kehtestada turistimaks. Lääneranna vallast sõidab igal aastal läbi ligi miljon autot Saaremaale ja Muhusse. Maksu võiks Maruste sõnul lisada praamipiletile, sellesse Peksar aga ei usu. „Kuidas sa kindlaks teed, kes on turist ja kes ei ole,” ütles ta. Maruste arvates võiks maksu siiski kaaluda – see ei pea olema kõrge, aga annaks kokku märkimisväärse tulu. „Mitte keegi ei jäta Saaremaale sõitmata, kui pilet maksaks näiteks 15 euro asemel 16 eurot,” ütles Maruste.
Turistimaksu saaks kehtestada ka kohalikele majutusettevõtetele ööbimiste pealt. „Aga selliseid kohti on meil vähe ja nad töötavad ainult suviti,” märkis Peksar. „Pealegi kohtaks see ettevõtjate vastuseisu.”
Lääneranna volikogu liige Heino Sabiin on juba öelnud, et tema ei poolda ääremaal kohalike maksude kehtestamist – teenuse hind tõuseks ja konkurentsivõime langeks. Sabiin on Varbla puhkeküla üks omanikke. Pigem võiks vald Sabiini sõnul meelitada Lääneranna suveelanikke end valda sisse kirjutama, et nende tulumaks laekuks sinna.
Turistimaksu on kaalutud, aga kõrvale jäetud ka mujal. Tänavu augustis tegi Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ettepaneku kaaluda maksu kehtestamist pealinna saabuvatele turistidele – näiteks linnas viibitud ööde eest. Kõlvarti hinnangul annaks üks euro öö eest linnale aastas kuni 2,8 miljonit eurot.
Maruste sõnul võiks peale turistimaksu kaaluda n-ö nuhtlustasu kehtestamist – maksustada tuuleenergia kasutamine, nagu on maksustatud maavarade kaevandamine. „Maa-alune ressurss on Eesti riigis maksustatud, aga maapealne mitte,” märkis Maruste. Virtsus, Hanilas ja Varblas paikneb kokku 35 tuugenit võimsusega 0,6-3 megavatti. „Vaade on rikutud, vurin käib, aga kohalikud elanikud ei saa sellest midagi,” ütles Maruste.
Virtsu ja Hanila tuuleenergia tootjad on küll moodustanud fondi – Hanila valla toetusgrupi, kust on kohalikku omavalitsust toetatud 25 000-30 000 euroga aastas -, kuid see on põhinenud annetustel.
Peale kohalike maksude kehtestamise õiguse vajaks hajaasustusega vallad Maruste sõnul suuremat riigi tuge kui keskmine Eesti omavalitsus. Lääneranna valla rahvastiku tihedus on neli inimest ruutkilomeetri kohta (Eesti keskmine on 30 inimest). Maruste sõnul peaks riik seda arvestama – looma tasandusmehhanismi. „Meil on 550 kilomeetrit teid, mida peame hooldama. Mõnes Tallinna lähiümbruse vallas on teid sama palju, aga elanikke kümme korda rohkem,” märkis Maruste.
Läänemaal kogub kohalikku maksu vaid Lääne-Nigula vald -Österby sadamas on kehtestatud parkimismaks. Aastas toob see sisse umbes 2000 eurot. Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul on peale turistimaksu üsna raske leida kohapeal midagi sellist, mille eest maksu koguda. „Reklaam, teede ja tänavate sulgemine, parkimine – see kõik on meil olematu. Maksukogumine tooks rohkem tüli kui tulu,” märkis Lõhmus. Kui oleks võimalik turismipiirkonnas Nõval ja Noarootsis näiteks telkijailt maksu koguda, siis oleks see Lõhmuse sõnul suureks abiks.
Kohalikud maksud
•Omavalitsusel on õigus kehtestada ja koguda kohalikke makse. Kehtestada võib järgmisi makse: reklaami-, teede ja tänavate sulgemise, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustus- ja parkimismaks.
•Kokku laekus omavalitsustele 2017. aastal kohalikest maksudest 74 miljonit eurot.
• Läänemaal on kehtestatud teede ja tänavate sulgemise maks Haapsalus ja reklaamimaks (endise Ridala valla alal). Lääne-Nigula vallas on parkimismaks Österby sadamas. Lääneranna vallas on reklaamimaks (endise Hanila valla alal).
ALLIKAS: RAHANDUSMINISTEERIUM
Ma ei poolda uut maksu
Kohalike maksude loetelu on seaduses päris pikk. Kohalikud omavalitsused on kasutanud kasinalt võimalust kohalikke makse kehtestada. Olin ise selle seaduse tegemise juures. Ma saan aru, et kohalikel omavalitsustel on keeruline hakkama saada, saan aru ka ideest turistimaksu kehtestada, aga – arvestades, missugune maksuralli on meist Jüri Ratase valitsuse ajal üle käinud, pooldan ma pigem maksurahu. Mina ei pooldaks küll praegu ühtegi uut maksu.
Hasaasustuse koefitsient on tasandusfondi sisse arvestatud. Kust see täiendav raha peaks siis võetama? Ma mõistan, et hajaasustus tekitala probleeme, aga probleeme tekitab katiheasustus.
Aivar Sõerd, riigikogu liige, Reformierakond

Konkurentsiamet hindas Eesti Energia turuna Soomet ja Eestit

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 7, 2018

Äripäev, 07.11.2018

Eesti Energiale loa andmisel Nelja Energia ostuks hindas konkurentsiamet, et kaubaturu geograafiliseks ulatuseks tuleks võtta vähemalt Soome ja Eesti.

Riiklikule energiafirmale ostuloa andmisel pidi amet kontrollima, kas on mõni kaubaturg, millel Eesti Energia võiks saada liiga suure osakaalu, mis võiks kahjustada konkurentsi.
Koondumise osaliste tegevused kattuvad elektrienergia tootmise ja hulgimüügi puhul, edasine Äripäevale selgituseks antud kommentaar tugines peamiselt hulgimüügile.

Nimelt võttis konkurentsiamet aluseks, et elektrienergia hulgimüügihinna kujunemist mõjutavad ettevõtted, mille tootmisvarad ei asu Eestis, kuid kes kauplevad samuti Nord Poolil. Sellised tootjad avaldavad koondumise osaliste tegevusele olulist konkurentsisurvet.

Loe edasi Äripäevast.

Sutter: Enefit Green võib börsile jõuda järgmisel aastal

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 7, 2018

BNS, 7.11.2018

Eesti Energia juht Hando Sutter loodab kontsern Nelja Energia ostuks loa saanud ja tehingu lõpule viinud taastuvenergiafirma Enefit Greeni börsile viia järgmisel aastal.

“Tänane teade on tõesti hea uudis Eesti ja Eesti Energia taastuvenergia eesmärkide täitmise suunal. Luban, et Nelja Energia liitmisel Enefit Greeniga tekib tõeliselt professionaalne ja kasvuvõimeline ettevõte, millest ka Eesti inimesed saaksid aktsionärina osa saada,” ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter BNS-ile kommentaarina Nelja Energia ostutehingu lõpule viimise kohta.

Sutter oli optimistlikult meelestatud võimaluse osas Enefit Greeni vähemusosalus 2019. aastal börsile viia. “Loodame ja anname endast parima,” märkis ta. Konkreetset lubadust aktsiate avaliku emissiooni korraldamiseks järgmisel aastal aga Sutter ei andnud.

Börsile mineku eelduseks on ka Enefit Greeni ja Nelja Energia üksuste ühendamine ja restruktureerimine. “Suurem tegevus ettevõtete ühiseks organisatsiooniks liitmisel peaks paari kuuga selgeks saama. Eks kõik töötajad tahavad ka selgust saada. Kui me räägime aga kõikidest korporatiivsetest liigutamisest, siis loodame nendega järgmise aasta alguses lõpule jõuda,” sõnas Sutter.

Ettevõtete ühendamisel ilmselt töötajatel koondamisi pole oodata. “Me tahame moodustada võimeka ja kasvuvõimelise taastuvenergia ettevõtte meie koduturgudel. Nelja Energia ostuga saame kaasa väga hea kompetentsi ja mitmeid arendusprojekte. Kasvu plaanide tingimustes kedagi üle parda me ei viska,” märkis Sutter.

Järgmise suurema arendusprojektina loodab Sutter näha Tootsi tuulepargi arendust. “Loodan, et Eestis jääb takistusi taastuvenergia arendamiseks vähemaks. Tootsi osas peaks lähiajal ka kohtust otsused tulema. Loodan, et see on meie järgmine projekt,” lisas ta. Kuivõrd Tootsi projekti investeeringu suurus on Sutteri sõnul ligi 200 miljonit eurot, siis oleks ka sellega edasi liikumine oluliseks aluseks ettevõtte börsile viimiseks.

Siiski on ühendataval ettevõttel Sutteri sõnul lisaks Tootsile veel ka teisi arendusprojekte Eestis, aga ka Lätis, Leedus ja Soomes, millega Tootsi tuulepargi arendustest sõltumata edasi liigutakse.

Konkurentsiametilt Nelja Energia ostmiseks loa saamisel Sutteri sõnul Eesti Energias muret ei tuntud. “Ei olnud muret, et see ei õnnestuks. Olime pidevalt kaasatud ja nii suure tehingu puhul ei saagi otsus kiiresti tulla,” ütles ta.

Eesti konkurentsiamet andis Eesti Energia taastuvenergia ettevõttele Enefit Green loa viia lõpuni Nelja Energia omandamine, tehing viidi lõpuni kolmapäeval peale heakskiidu saamist.

Enefit Green ja Nelja Energia aktsionärid allkirjastasid Nelja Energia aktsiate ostu-müügi lepingu käesoleva aasta 29. mail, mil lepiti kokku aktsiate hind 289 miljonit eurot. Lisaks võtab Enefit Green tehinguga üle Nelja Energia laenud summas 204 miljonit eurot. Nelja Energia aktsiatest 77 protsenti kuulus Vardar Eurusele, mille omanikeks on 90 protsendi ulatuses Norra kohalikud omavalitsused ja 10 protsendi osas NEFCO. 23 protsenti Nelja Energia aktsiatest kuulus Eesti päritolu investoritele.

Läti konkurentsiamet andis tehingule heakskiidu käesoleva aasta juulis, Leedu konkurentsiameti kooskõlastus saabus augustis. Tehing viidi lõpuni 7. novembril pärast Eesti Konkurentsiameti heakskiidu saamist. Tehingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel nõustasid ostjat Swedbank Corporate Finance, Ellex Raidla advokaadibüroo ning konsultatsioonifirmad PricewaterhouseCoopers ja ÅF.

Enefit Green on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist, päikesest ja segaolmejäätmetest.

Nelja Energia omandamisega lisandub Enefit Greeni tootmisportfelli lisaks tuuleparkidele ka pelletitehas Lätis ning vähemusosalused Eestis asuvates biogaasijaamades ja tuulikute hooldusremondi ettevõttes. Ettevõttele kuulub tehingu lõpule viimise järgselt Baltikumis kokku 398 megavatti tuuleenergia võimsust. Lisaks kuulub ettevõttele kokku 25 megavatti elektritootmisvõimsust ja 85 megavatti soojustootmisvõimsust taastuvatest allikatest koostootmisjaamades. Enefit Greeni elektritoodang kasvab omandamistehingu järgselt pea kolm korda ja ületab 1 teravatt-tunni piiri.

Konkurentsiamet andis Enefit Greenile loa Nelja Energia ostuks

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 7, 2018

BNS, 07.11.2018

Eesti konkurentsiamet andis Eesti Energia taastuvenergia ettevõttele Enefit Green loa viia lõpuni Nelja Energiaomandamine ning tehing viidi kolmapäeval lõpuni.

Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, et Nelja Energia ost sobitub hästi Eesti Energia strateegilise eesmärgiga kasvatada elektrienergia tootmisttaastuvatest allikatest. “Meie siht on, et aastal 2022 toodaksime 40 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest, see on tänasega võrreldes mitmekordne kasv ja päris ambitsioonikas eesmärk. Samal ajal on kõik Läänemere äärsed riigid kasvatamas taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu, oodata on mitmeid arendajatele suunatud vähempakkumisi ning meil on head eeldused uutest arendusprojektidest osa saada,” ütles Sutter pressiteate vahendusel.

“Loodame tulevikus kõigile huvilistele pakkuda võimalust selle ettevõtte kasvuloost ja edust osa saada läbi aktsiate avaliku pakkumise,” lisas Sutter.

Enefit Greeni juht Aavo Kärmase sõnul on Enefit Green kiiresti kasvav taastuvenergia ettevõte Läänemere piirkonnas. “Nelja Energia varade, kompetentside ja arendusportfelli lisandumine teeb meist tugeva taastuvenergia ettevõtte. Tehinguga meie areng ei piirdu ja kavatseme ka edaspidi taastuvatest allikatest elektrienergia tootmisse investeerida. Arvestades arendusportfellis olevaid projekte, on meil tõeliselt hea kasvupotentsiaal kõigis Balti riikides, aga ka teistes Läänemere äärsetes riikides, kus Eesti Energia tegutseb,” rääkis Enefit Greeni juht.

Enefit Green ja Nelja Energia aktsionärid allkirjastasid Nelja Energia aktsiate ostu-müügi lepingu käesoleva aasta 29. mail, mil lepiti kokku aktsiate hind 289 miljonit eurot. Lisaks võtab Enefit Green tehinguga üle Nelja Energia laenud summas 204 miljonit eurot. Nelja Energia aktsiatest 77 protsenti kuulus Vardar Eurusele, mille omanikeks on 90 protsendi ulatuses Norra kohalikud omavalitsused ja 10 protsendi osas NEFCO. 23 protsenti Nelja Energiaaktsiatest kuulus Eesti päritolu investoritele.

Läti konkurentsiamet andis tehingule heakskiidu käesoleva aasta juulis, Leedu konkurentsiameti kooskõlastus saabus augustis. Tehing viidi lõpuni 7. novembril pärast Eesti Konkurentsiameti heakskiidu saamist. Tehingu ettevalmistamisel ja läbiviimisel nõustasid ostjat Swedbank Corporate Finance, Ellex Raidla advokaadibüroo ning konsultatsioonifirmad PricewaterhouseCoopers ja ÅF.

Enefit Green on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist, päikesest ja segaolmejäätmetest.

Nelja Energia omandamisega lisandub Enefit Greeni tootmisportfelli lisaks tuuleparkidele ka pelletitehas Lätis ning vähemusosalused Eestis asuvates biogaasijaamades ja tuulikute hooldusremondi ettevõttes. Ettevõttele kuulub tehingu lõpule viimise järgselt Baltikumis kokku 398 megavatti tuuleenergia võimsust. Lisaks kuulub ettevõttele kokku 25 megavatti elektritootmisvõimsust ja 85 megavatti soojustootmisvõimsust taastuvatest allikatestkoostootmisjaamades. Enefit Greeni elektritoodang kasvab omandamistehingu järgselt pea kolm korda ja ületab 1 teravatt-tunni piiri.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes