• Eesti
  • English

Vennad Sõnajalad riigiga kohtus: Eesti Energia tahab monopoliseerida taastuvtuuleenergiat

Eesti uudised, Tuuleenergiamärts 4, 2019

Õhtuleht, 04.03.2019

Ettevõtjad Oleg ja Andres Sõnajalg vaidlevad Eesti riigiga ja väidavad, et riik kasutab eraettevõtjaga võitluses allapoole vööd võtteid. Viimased 20 aastat on vennad Eestis arendanud tuulikuäri ja pannud selle alla kogu oma raha ja energia.

„Ma arvan, et see oli 2000. aasta, kui me tajusime, et taastuvenergial on väga suur tulevik,” sõnas Oleg „Kuuuurijale” antud intervjuus.

Esimesed tuulikud osteti kasutatuna Saksamaalt ja vennad panid need Saaremaale mere lähedale püsti. Kui jõululauas elekter ära läks, hakkasid vennad tegutsema ja teiseks jõulupühaks saadi tuulik tööle.

Tänaseks on nad ise välja töötanud oma tuuliku „Eleon” ja selle on võetud ka patent. Just selle, 4,5 miljonit eurot maksnud arendusega – millest 1,5 miljonit andis EAS-, tuuliku pärast käib riigiga võitlus. Sõnajalgade sõnul on nad mõelnud välja midagi sellist, mida kusagil maailmas pole. Esimene tuulik on nende hoovis, ülejäänud ootavad kokkupanemist.

Vennad Sõnajalad soovivad Baltikumi suurimat tuuleparki püsti panna Ida-Virumaal Aidus. Riik on aga selle vastu.

„Kahjuks oleme me tegevusvaldkonnas, kus riigil on omal äri huvid,” sõnas Oleg, kes lisab, et põrkuvad era- ja riigihuvid. Olegi sõnul jäi nende planeeritud Aidu tuulepark lihtsalt Eesti Energiale jalgu ja nüüd püüab Eesti Energia tüütutest Sõnajalgadest vabaneda.

„Me olemegi sattunud olukorda, kus võitleme tuuleveskitega,” kirjeldab Oleg tekkinud olukorda.

Nende sõnul kasutab Eesti Energia nende vastu võitluses hetkel kõige rohkem Kaitseministeeriumi abikätt.

Kui Eesti Energia oli avastanud, et nad magasid maha õige hetke tuulepargi rajamiseks ja et see on tulevik, võeti kasutusele jõhkrad meetmed ja Olegi sõnul oli selleks ainsana Euroopas nulltolerants radarite suhtes. „Radarite ja raadioluure eelhoiatussüsteemi argumendiga tuldi kõigi eratuulepargiarendajate vastu,” selgitas Oleg.

Kui kaitseministeerium teatas, et nende leiutatud tuulikute labad on liiga suured, takistades sellega radarite ja raadioluure tööd, läksid Sõnajalad Eesti riigi vastu kohtusse. Mehed väidavad, et tegu on kiusu ja otsitud põhjendustega, takistamaks nende tööd.

Oleg Sõnajala sõnul käitub riik nende tuulikute blokeerimisel väga lühinägelikult. „Me ei ole küsinud riigilt tuge, oleme öelnud, et palun ärge takistage meid,” sõnas Oleg, kelle sõnul tahab Eesti Energia lihtsalt samasse kohta panna ise väiksemad tuulikud.

Andres Sõnajala sõnul peavad nad seda sõda suuresti ühe kaitseministeeriumi ametniku Meelis Oidsaluga. „Kui tema sai asekantsleriks, siis kogu see protsess keeras pea peale,” sõnas Andres. Just tema on vendade sõnul üks nende suurimaid vastaseid. Oitsalu keeldus aga intervjuust ning sõnas, et temale ei ole seadusega antud ei õigusi ega võimalusi ühe tuulepargi ehitamist takistada.

Andrese sõnul on siis oma roll ka Isamaaliidul, kes mehe sõnutsi kontrollib Eesti Eneriga tegemisi. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab riik kõiki ettevõtjaid võrdselt kohtlema. Mis puutub tuuleparki, siis seal on kohtuvaidlus, milles Reinsalu loodab õiglast lahendust.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri ülesanne on Andres Sõnajala sõnul iga hinna eest monopoliseerida tuuleenergia turg ja see on tal Sõnajala arust ka õnnestunud. Reinsalu on arvamusel, et tuulepargid tuleks hoopis erastada ja maha müüa.

Sutter unistab toetuseta taastuvenergiast

Eesti uudised, Tuuleenergiamärts 1, 2019

Postimees, 01.03.2019

Eesti Energia nõukogu pikendas kolmapäeval nelja aasta võrra lepingut kontserni senise juhi Hando Sutteriga, kelle sõnul peaks riik koos põlevkiviõli tootjatega rajama eelrafineerimistehase. Liivi lahe meretuulepargist võiks aga saada Eesti ja Läti koostöö etalon.

Loe edasi Postimehe veebist.

Ratas: tuuleenergeetika arendamisel peab arvestama eri osapoolte huve

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 28, 2019

BNS, 28.02.2019

Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb tuuleenergeetika valdkonna arendamisel tagada erinevate osapoolte ehk Eestimaa elanike, ettevõtjate, omavalitsuste ja riigikaitse huvide tasakaal.

Ratase sõnul tuleb aastaks 2030 seatud taastuvenergiaeesmärgi täitmiseks kindlasti investeerida erinevatesse taastuvenergiaallikatesse ning seejuures on oluline roll ka tuuleenergial. “Seatud eesmärgi saavutamiseks peavad riik ja ettevõtted tegema tuuleenergeetikasse uute investeeringute tegemiseks konstruktiivset koostööd,” ütles peaminister pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on lõpptarbija jaoks kõige olulisemad mõistlik energiahind ning puhtam keskkond, kuid samavõrd tähtis on ka riigi julgeolek, arenduste negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ning mitmed muud aspektid. “Järgmise valitsuse laual on keerulised, kuid olulised valikud. Töötavad lahendused saavad sündida vaid eri osapoolte koostöös, mille aluseks on soov seatud taastuvenergia eesmärke täita,” lisas peaminister.

Neljapäeval toimus Stenbocki majas kohtumine tuuleenergia– ja tehnoloogia esindusorganisatsioonidega, mille peaeesmärk oli arutada, kuidas saavutada aastaks 2030 seatud siht, et pool kasutatavast energiast tuleks taastuvatest allikatest.

Kohtumisel ei käsitletud eri kohtuvaidlusi seoses tuuleparkide arendamisega.

Kohtumisel osalesid valitsuse poolt peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, justiitsminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Jüri Luik, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ning rahandusminister Toomas Tõniste. Tuuletehnoloogia liidu esindajana osales kohtumisel Andres Sõnajalg ning Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindajana Aavo Kärmas. Tuuletehnoloogia Liit koondab 35 ettevõtet ja TuuleenergiaAssotsiatsiooni 20 ettevõtet.

Eesti müüb Luksemburgile plaanitust rohkem taastuvenergia statistikat

Eesti uudisedveebruar 28, 2019

BNS, 28.02.2019

Eesti müüb Luksemburgile rohkem taastuvenergia statistilisi ühikuid kui algselt kokku lepiti, mis lubab omakorda alandada tarbijatele plaanitust enam taastuvenergia tasusid.

“Kui 2017. aastal kahe riigi poolt allkirjastatud lepingu kohaselt soovis Luksemburg osta Eestilt 300 gigavatt-tunni ulatuses energiastatistikat, siis nüüd kasvas maht 250 gigavatt-tunni võrra,” ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson pressiteate vahendusel.

See tähendab, et Eesti tulud 2018. aasta taastuvenergiastatistiliste ühikute müügist tõusevad 4,5 miljonilt eurolt ligi 8,3 miljoni euroni.

Vastavalt Luksemburgiga sõlmitud kokkuleppele kasutab Eesti taastuvenergia statistika müügist saadud tulu taastuvenergia toetamiseks. Selleks suunab riik saadud vahendid Eleringile taastuvenergia tootmise kaasfinantseerimiseks. See tähendab, et taastuvenergiatasu elektritarbijatele väheneb.

Eesti ja Luksemburgi vahel sõlmitud koostööleppega ostab Luksemburg veel 400 gigavatt-tunni ulatuses ehk 6 miljoni euro väärtuses 2020. aasta taastuvenergia statistilisi ühikuid. Lisaks on Luksemburgil võimalus suurendada ostetavaid koguseid ka järgnevatel aastatel, suurendades sellega Eesti saadavaid tulusid statistikakaubandusest veelgi.

Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivis on kokku lepitud igale liikmesriigile siduv taastuvenergia eesmärk ehk millise taseme energia lõpptarbimisest peaks taastuvenergiamoodustama aastal 2020. Euroopa Liidu üleselt on see eesmärk 20 protsenti, aga kõik panustavad vastavalt enda võimekusele ehk täidavad erineva suurusega eesmärke, mis protsessi alguses paika pandi.

Eesti eesmärgiks on 25 protsenti ja see on ületatud juba 2011. aastal. Seejuures oli Eesti taastuvenergia osakaal 2017. aastal üle 29 protsendi ning prognooside kohaselt kasvab 2020. aastaks üle 30 protsendi.

Taastuvenergia direktiiv näeb ette võimaluse riikidevaheliseks koostööks. Liikmesriigid, mis ei ole suutnud enda eesmärki täita, saavad seda ülejäägiga riikidelt osta. Lisaks Luksemburgiga koostööle otsib Eesti aktiivselt võimalusi realiseerida taastuvenergia statistiliste ühikute ülejääki veelgi suuremal määral, suurendades sellega taastuvenergia statistikakaubandusest saadavaid tulusid.

Samasugune võimalus koostööks säilib ka 2030. aasta eesmärkide täitmisel, mis võiks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatel pakkuda Eestile võimaluse saada lisatulu taastuvenergiale ülemineku rahastamiseks.

Taastuvenergia koda: roheenergia osakaalu kasv on tagasihoidlik

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 18, 2019

BNS, 18.02.2019

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annuse sõnul on taastuvenergia osakaalu kasvutempo lõpptarbimises tagasihoidlik ning arenguruumi on ohtralt.

“Sektori arengute mõistes üsna jaheda aasta üheks silmapaistvamaks osaks oli paigaldatud päikeseenergia tootmisvõimsuste märgatav kasv aasta teises pooles, mis küll elektrienergia tootmise statistikas kajastub enamjaolt 2019. aastal. Taastuvelektri tootmise võrdluses oleme suure põlevkivienergia osakaalu tõttu Euroopa mõistes jätkuvalt tagaajaja rollis,” ütles Annus pressiteate vahendusel.

“Läinud aasta tõi elektrituruseaduse vastuvõtmise näol omajagu selgust taastuvenergia sektorit reguleeriva raamistiku osas, samas on seni ebaselged ettenähtud taastuvenergia vähempakkumiste tingimused. Need on vaja kiirelt paika saada koos plaaniga esimeste vähempakkumiste korraldamiseks, mis annab initsiatiivi ettevõtjatele tegutsemiseks,” lisas Koja juht.

Eleringi andmete põhjal toodeti 2018. aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku kokku 1665 gigavatt-tundi – eelnenud aasta 1620 gigavatt-tunniga võrreldes üsna tagasihoidlik kasv – mis moodustab 17,1 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis.

Möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 62 protsenti. Nendest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1040 gigavatt-tundi. 2017. aastal oli samadest allikatest toodetud energia kogus 908 gigavatt-tundi.

Tuuleenergia andis 2018. aastal 36 protsenti taastuvenergia kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 590 gigavatt-tundi elektrienergiat. Tuuleenergia kogutoodang kahanes aastaga 12 protsenti. Nii ei täitunud ka eelmisel aastal toetatavale tuulenergiale seatud toetuse piir – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas. Toetust saanud tuuleenergia toodang oli 490 gigavatt-tundi ehk saavutati 82 protsenti seatud piirist.

Hüdroenergia toodang oli mullu 19 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas 2017. aastaga võrreldes taas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas ligi kolm korda 13 gigavatt-tunnini ning ka toetussummad suurenesid samas mahus, ulatudes aasta kokkuvõttes enam kui 715 000 euroni. See summa oli küll suurem, kui hüdroenergiale aasta jooksul makstud toetus 540 000 eurot, kuid moodustab kogu väljamakstud toetustest siiski vaid marginaalse osa. Aastaga lisandus üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit üle 1600 tootja.

Tuuleenergiat toodeti möödunud aastal Eestis kokku 591 gigavatt-tundi, seega sarnaselt tunamullusega ei ületatud ka tänavu elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud aastast toetuspiiri 600 gigavatt-tundi. Ühtlasi moodustas tuuleenergia osakaal möödunud aastal 36 protsenti taastuvelektri kogutoodangust.

Annus märgib, et ülemaailmne taastuvenergialahenduste hinnalangus ning tehnoloogiate areng avaldab sektorile laiemalt aina positiivsemat mõju ka Eestis.

“Tänaseks on selge, et paljudel juhtudel on juba praegu majanduslikult mõistlikum eelistada taastuvenergiat fossiilkütustele ning selline tendents on positiivselt süvenev. Ka päikesepaneelid eramajade katustel pole enam harv nähtus ning aina enam eratarbijaid näeb selles võimalust kodukuludelt kokku hoida,” lisas ta.

2018. alustati ka riikliku energia- ja kliimakava koostamisega, mis seab siseriiklikud taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030. Taastuvelektri osakaal lõpptarbimises peaks selleks ajaks Eestis olema vähemalt 30 protsenti ning üldine taastuvenergia osatähtsus 50 protsenti. Eesti taastuvelektri eesmärk 2020. aastaks – 17,6 protsenti – on tänaseni saavutamata.

Valitsus lõpetab ilmselt Saaremaa hiidtuulepargi arenduse

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 13, 2019

BNS, 13.02.2019

Valitsus on sisuliselt otsustanud mitte algatada Saare Wind Energy OÜ poolt Saaremaale plaanitava tuulepargihoonestusluba, kuna riigi hinnangul võib ettevõte olla ohuks Eesti riiklikule julgeolekule.

Möödunud reedel saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ettevõttele hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise eelnõu, millega sisuliselt tõmmatakse kogu projektile pidurit. Ettevõtte juhi Veiko Väli ütles BNS-ile, et temale teadaolevalt on tegemist veel eelnõuga, kuid otsust ennast pole tehtud.

“Eelnõu algatamise kohta tegime 2017. aasta veebruaris, sai ministri allkirja kenasti, oli samal kuul istungil, aga otsustati toona sellel istungil mitte algatada, et ega nüüd ausalt öeldes keegi aru ei saanud, mis see põhjus oli, algatamise puhul on menetluslik kord – ettevõtjana hakkad millegagi pihta, täidad eeldused ära ja see algatamine oleks olnud tehniline küsimus piltlikult öeldes, kuna eeldused olid kõik täidetud,” rääkis Väli.

“Peale seda ta jäi seisma, ei öelnud keegi meile, mis põhjusel ja ega me ise ka väga ei tathnud ukse taga käia. Kumas see, et ühel ministril on klient ja tegeleti võimalustega, et äkki leiab midagi. Ja pole nagu leitud, on kaks aastat on seisnud, loomulikult võin oletada, et kiireks on läinud tänu valimistele,” rääkis ta, vihjates justiitsminister Urmas Reinsalule.

Põhjust pole Väli sõnul konkreetselt välja tootud. “Kindlasti pole põhjus see, et me ei vasta tingimustele, aga seal on käsitletud mõistet “ilmselge võimatus” ja sõna otseses mõttes räägitud oletuste keeles. Piltlikult öeldes, nii palju kui mina aru saan, siis Saare Wind Energy on [riigi hinnangul] võibolla ohuks Eesti riiklikule julgeolekule,” ütles Väli.

Saare Wind Energy OÜ on 2015. aastast planeerinud Saaremaa rannikule hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot maksva mineva 100 tuulikuga hiidtuuleparki ja viimati saatis 2017. aasta lõpus valitsusele palve, et viimane teeks otsuse meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisega.

Sama aasta septembris teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et valitsus plaanib lähiajal otsustada Saaremaa hiigeltuulepargiloa algatamise. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui eelnõu korraldaja on teinud kõik endast oleneva, et Saare Wind Energy OÜ poolt esitatud meretuulepargi hoonestusloa menetlus saaks vabariigi valitsuses algatatud,” märkis toona MKM-i energeetika asekantsler Ando Leppiman.

Saare Wind Energy OÜ plaanib rajada Saaremaa läänerannikust 10 kuni 27 kilomeetri kaugusele 1,7 miljardit maksva 100 tuulikuga meretuulepagi, mis oli varaseimalt plaanitud töösse rakendada 2022. aastal. Tuulepargi rajamise võimaldamiseks peab valitsus algatama hoonestusloa menetluse, mis iseenesest ei tähenda, et hoonestusluba ka antakse. Saare Wind Energy OÜ esitas MKM-ile hoonestusloa taotluse 2015. aasta aprillis.

Ettevõte on varem teatanud, et tuulepargi rajamine aitab Eestis taastuvenergiaallikatele üleminekule positiivselt kaasa. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist.

Meretuulepark koosneb 100 avamere tuulikust, igaüks võimsusega 6 megavatti, merel paiknevast alajaamast, alajaama ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist maismaal paiknevasse liitumispunkti. Tuulikud paigutatakse üksteisest 800–1100 meetri kaugusele. Tuulikute lõplik paiknemine täpsustub keskkonnamõju hindamise käigus.

Ettevõte plaanib pargis kasutada tuulikutena Siemensi elektrituulikuid, mis võimaldavad toota elektrit tuulekiiruse puhul 3–25 meetrit sekundis. Eeldatav tuuliku torni kõrgus on 102 meetrit ja ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 meetrit merepinnast. Tuulikud planeeritakse paigaldada 20–35 meetri sügavusele vette ning hinnanguliselt on arvestatud iga tuuliku vundamendi põhjapindalaks kuni 500 ruutmeetrit.

Tuulepargi aastaseks elektritoodanguks on kavandatud 2800 gigavatt-tundi, mis moodustab 30,9 protsenti Eesti-sisesest 2015. aasta koguelektritoodangust.

Äriregistri andmetel on 33 000-eurose põhikapitaliga Saare Wind Energy omanikud 66,7 protsendiga Veiko Väli ja 33,3 protsendiga Kuido Kartau.

Eesti Energia tootis mullu ligi 10 teravatt-tundi elektrit

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 1, 2019

BNS, 01.02.2019

Eesti Energia tootis möödunud aastal kokku ligikaudu 9,7 teravatt-tundi elektrit, mida on sama palju kui 2017. aastal.

Elektritoodangust 8,6 teravatt-tundi toodeti Ida-Virumaal asuvates suurenergeetika tootmisüksustes. Seejuures kontserni taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri kogus jõudis Nelja Energia omandamise toel ligi 1,7 teravatt-tunnini, teatas Eesti Energia.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et energiakontserni elektritoodang jäi 2018. aastal vaatamata CO2 kvootide mitmekordsele kallinemisele samale tasemele, kus see oli 2017. aastal. Tema sõnul aitas elektritootja vaatest korralikku toodangu saavutada sobilikult kõrge elektri turuhind

Taastuvenergia toodangu jõuline kasv aga näitab energiatootmises käimasolevat muutust. Eesti Energia strateegia kohaselt soovime aastaks 2022 toota 40 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. 2018. aastal oli sellistest kütustest toodetud elektri osakaal meie tootmisportfellis ligi 18 protsenti, kasvades 2017. aastaga võrreldes oluliselt,” rääkis Sutter.

Ta lisas, et ettevõtte strateegilise eesmärgi ja omaniku ootuste täitmiseks kasvatab Eesti Energia lähiaastatel taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri mahtu veelgi.

“Samuti sulgeme käesoleval aastal vanemaid ja kõige vähem efektiivsemaid põlevkivielektrijaamasid Narva elektrijaamades mahus 600 megavatti. Neid asendab uus 300-megavattise võimsusega Auvere elektrijaam, mis suudab kasutada erinevaid kodumaiseid kütuseid ja toota kuni 50 protsenti ulatuses ka taastuvenergiat,” märkis Sutter.

2018. aastal lisandus Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni omandusse veel 300 megavatti taastuvenergial põhinevaid tootmisvõimsusi seoses Nelja Energia ostuga. “Seega oleme suutnud kõige vanemad tööst väljaminevad energiaplokid põhimõtteliselt asendada uuemate ja keskkonnahoidlikumate tootmisvaradega,” selgitas Eesti Energia juhatuse esimees.

Taastuvenergia senisest suuremas mahus turule toomiseks peavad Põhjamaade ja Baltikumi turukorralduse eest vastutajad Sutteri sõnul lahendama probleemi, mida tekitab Venemaal CO2 kvoodivabalt toodetud elektri piiranguteta ligipääs regiooni elektriturule. “Vene elekter tekitab Balti ja Põhjamaade elektriturul ebavõrdset konkurentsi, kuna EL-ist väljaspool asuvad tootjad ei pea ostma CO2 kvooti ning neile ei rakendu ka muid karme EL-i keskkonnanõudmisi,” rääkis ta.

2018. aastal eksportisid Venemaa ja Valgevene elektribörsi Nord Pool piirkonda läbi Leedu ja Soome üle 13,3 teravatt-tundi elektri. Eesti möödunud aasta elektritarbimine oli seejuures 8,7 teravatt-tundi. Võrreldes 2017. aastaga on Vene elektri kogus Põhjala ja Baltikumi turul kasvanud aastaga ligi 50 protsenti. Sutteri sõnul pole nii palju Vene päritolu elektrit kunagi varem Nord Pool’i elektriturule sisenenud.

Kui arvestada ka Nelja Energia toodangut, siis tootis Eesti Energia 2018. aastal kokku 1,7 teravatt-tundi elektrit taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. „Seejuures 93 gigavatt-tundi taastuvelektrist tootsime Narva elektrijaamades turutingimustel, ilma igasuguste toetusteta,” sõnas Sutter.

Narva elektrijaamades taastuvenergia tootmiseks kasutatavat biomassi ei tooda otse Eesti metsadest. Biomass koosneb jäätmepuidust, millest ligi 50 protsenti on välisturgudelt imporditud. Hando Sutteri sõnul on Eesti Energia tehniliselt valmis Narva elektrijaamades toodetava taastuva elektri kogust mitmekordselt kasvatama. “See oleks kõige kiirem võimalus oluliselt kasvatada taastuvenergia tootmist Eestis ning samas vähendada põlevkivi kasutamist elektri tootmiseks,” märkis ta.

Auvere elektrijaama ja Balti elektrijaama 11. ploki näol on Eesti Energial olemas võimekus osaleda EL-i statistikakaubanduses ehk teisisõnu taastuvenergia ekspordis nendesse EL-i liikmesriikidesse, mis erinevalt Eestist ei suuda enda taastuvenergia eesmärke täita. Sutteri sõnul oleks see riigi jaoks hea võimalus teenida eksporditulu. Taastuvenergia tootmiseks vajalik toetus tuleb neilt riikidelt, kellega suudetakse tehing sõlmida. 2017. aastal sõlmis Eesti riik esimese taastuvenergia statistika müügitehingu Luksemburgiga, mille eest laekub riigile 10,5 miljonit eurot.

Eesti Energia tootis 2018. aastal elektrit kokku 11 erinevast allikast, lisaks põlevkivile ka: põlevkiviõlist, põlevkivigaasist, maagaasist, kütteõlist, biomassist, turbast, segaolmejäätmetest, tuulest, päikesest ja veest. Elektrit toodeti Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti Energia kaalub elektritootmisealustamist ka teistes Läänemere äärsetes riikides, kus energiakontsern juba tegutseb.

Tuure koguv vaidlus ootab pretsedenti loovat lahendust

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 23, 2019

Delfi Ärileht, 23.01.2019

Mitu aastat kestnud vaidlused kaitseministeeriumi ja tuuleettevõtjate vahel ootavad üha enam selget lahendit riigikohtult, märgiti Rakveres toimunud kohtuistungil.

Tartu halduskohtu Rakvere kohtumajas jätkus teisipäeval tuuleärimees Harry Raudvere ettevõtte Est Wind Power OÜ vaidlus Toila vallaga. Kaitseministeeriumi soovitusele tuginedes keeldus vald 2016. aasta kevadel väljastamast ehitusluba 28 tuulikuga Päite-Vaivina tuulepargile Ida-Virumaal. Raudvere taotleb otsuse tühistamist.

Mullu sügisel toimunud istungil käis vaidlus selle üle, kas kaitseministeeriumil on õigus esitada lisatõenditena NATO ja kaitseväe salastatud dokumente, tuua vaidlusse omapoolne tunnistaja ning selle alusel kuulutada osa kohtuasja salastatuks. Nüüd murti piike selle üle, mis alusel Raudvere ettevõte üldse saab vaidlustada Toila valla 2016. aasta 26. aprilli korraldust.

Kuigi kõnealuses kohtuasjas vaidlevad tuuleettevõte ja Toila vald, ilmnes juba istungi alguses, et lahendusest on märksa enam huvitatud Eesti riik, täpsemalt kaitse- ja justiitsministeerium, mis on kohtuasja kaasatud haldusorganitena. Toila valla advokaat Margus Kiir sai kogu istungi jooksul sõna harva, märkides ühel korral isegi, et kaitseministeeriumi advokaadid teevad tema eest kogu töö ära.

Kahtlevad keeldumise põhjendatuses

„Selles menetluses olete ju ka varem üritanud seda teemat võimalikult laiaks ajada. Sellest tulenevalt oleme meie, ministeeriumid, esitanud taotlusi, et vaatame tõendid läbi. Seda ei lubatud. Kohtunik jättis need rahuldamata. Ja õigesti tegi, sest need viivad teema liiga laiaks,” märkis ministeeriumi esindanud Veiko Viisileht. Tema kolleeg Reesa Paatsi lisas, et on täiesti ebaselge, kas Est Wind Poweri advokaadid on üldse aru saanud, mida nad on vaidlustanud.

„Me vaidlustame lõppakti (Toila valla 26.04.2018 korraldus, millega keelduti ehitusloa väljaandmisest – S. L.). Omavalitsus, kes teeb mingi otsuse, vastutab selle eest,” rõhutas Raudvere ettevõtte advokaat Piret Blankin. Ta märkis, et Toila vallal kui õigust looval organil lasub kaalutlusõigus ja -kohustus. „Kaitseministeerium võib mistahes vastuseid saata, aga omavalitsus peab seda kontrollima,” nentis ta.

Arutelu käigus pidid ühise laua taga istuvad Toila valla ja ministeeriumide advokaadid arvestama, et peale Raudvere ettevõtet esindanud advokaatide Piret Blankini ja Edgar-Kaj Velbri, kes vaidlusalust teemat väga hästi valdasid, istus nende vastas ka tuuleettevõtja ise. Talle omase otsekohesusega ei jäänud Raudvere vastust võlgu, kui ütles, et teine pool on asjadest valesti aru saanud. Seda tuli istungi jooksul korduvalt ette.

„Kas NATO dokumendid reguleerivad Eesti majandust ja ettevõtlust?” tahtis ärimees teada, kui vastaspoole advokaadid viitasid sellele, et kohtunik ei rahuldanud nende taotlust lisatõendite ja tunnistaja esitamiseks. Paatsi ja Viisileht märkisid seepeale, et kohtus ollaksegi seepärast, et pooled näevad tekkinud olukorda erinevalt. „Meie positsioonid ongi erinevad.”

Blankin tutvustas seepeale Est Wind Poweri põhiargumenti, millega nad Toila valla korralduse tühistamist nõuavad. See tugineb väitele, et kui veel jaanuaris 2016 andis kaitseministeerium Päite-Vaivina tuulepargile kooskõlastuse, siis juba mõne kuu möödudes oli nende seisukoht muutunud. „Siis vahepeal leidis kaitseministeerium sellised toredad asjad nagu raadioluure radarid,” lausus Raudvere. Samal ajal oli arendaja juba tuulepargi ehitusega edasi liikunud. „Selles vaidlus ongi, et riik on olnud sõnamurdlik,” nentis kohtunik Ülle Polluks neid selgitusi kuulates.

Est Wind Poweri advokaadid rõhutasid, et Raudvere ettevõte pole kolme aasta jooksul saanud vallalt ühtegi selgitust, mis alustel ehitusloa andmisest järsku keelduti. „Küsimus ongi selles, miks vald ei väljastanud ehitusluba, kui vallal ei olnud probleemi. Nad ootasid kaitseministeeriumi kirja,” rõhutas Raudvere ise. Ettevõtja on veendunud, et kaitseministeerium hirmutas Toila valla ära.

Vaadatakse riigikohtu poole

Istungi jooksul toodi korduvalt jutuks ka Eestis kohtusse jõudnud tuuleparkide arendusi puudutavate vaidluste üldine arv. Nii kaitseministeeriumi esindaja kui ka kohtuniku hinnangul võib see praeguseks üsna suur olla. Raudvere ettevõtte advokaat Piret Blankin märkis, et kuna need vaidlused jõuavad üksteise järel ka riigikohtusse, peab see millalgi andma oma hinnangu riigikaitselistele argumentidele.

Ühele värskele riigikohtu lahendile viitas enne istungit ja selle käigus ka kohtunik Ülle Polluks. Jutt käib riigikohtu selle aasta 17. jaanuari määrusest, mis tehti Sõnajalgade Aidu tuulepargi asjus, kui riigikohus saatis tolle vaidluse tagasi halduskohtusse. Polluks pidas huvitavaks määruse 28. ja 29. punkti.

Neist esimeses ütles riigikohus, et erinevalt justiits- ja kaitseministeeriumi esitatud väidetest ei ole asjakohane tolle kohtuasja vaidlusaluseid sätteid tõlgendada riigi julgeoleku eesmärgist lähtudes. Kuna kohtuasi puudutab maavanema protesti, siis märkis riigikohus, et maavanema järelevalve eesmärk ei ole seaduse järgi riigi julgeolekut tagada, vaid teha üldist järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse üle.

Teisalt aga märkis riigikohus, et isegi kui mõne ehitise ehitustegevus on juba alanud või ohustab riigi julgeolekut, siis ka juhul, kui ehitis on püsti pandud seaduslikel alustel ja protesti tähtaeg on juba aegunud, on olemas eriseadused, mis võimaldavad riigil vajaduse korral nõuda nende ehitiste lammutamist. Ehk Aidu juhtumis võib see tähendada tuuleparki püsti pandud tuulikute mahavõtmist.

„Vähemalt teame, mis suunas riik mõtleb,” märkis Pollusk Rakveres toimunud istungil. Pärast poolteisetunnist arutelu sai istung kiire lõppkäigu, kui Raudvere oli märkinud, et ehitusloaga seotud haldusmenetlust tegi vald ning kaitseministeerium asjasse ei puutu. „Tegelikult vaidlusaluses otsuses ei ole sõnagi julgeolekuohust ja ka riigikohus on öelnud, et ärge seda igale poole toppige,” nõustus ka kohtunik, lubades otsuse langetada 15. märtsiks.

– ÄÄREJUTT –

Viis kohtuvaidlust pooleli

Ida-Virumaale plaanitavate tuuleparkide üle on kaitseministeeriumil praegu pooleli viis kohtuvaidlust. Neist kaks on seotud Raudvere ettevõtetega. Peale Päite-Vaivina on varsti viis aastat kohtus seisnud ka Varja tuulepargivaidlus. Ülejäänud kolm on seotud Sõnajalgade Aidu ja Vaivara tuuleparkidega.

Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu ütles eelmisel nädalal riigikohtu 17. jaanuari otsust kommenteerides, et riik parema meelega ei peaks kohtuvaidlusi oma ettevõtjate ja omavalitsustega. „Praegu on riik tervikuna valinud probleemi lahendamiseks pigem rahulikumad vahendid, st ehituslubade vaidlustamise,” märkis ta, kui viitas värskes riigikohtu otsuses esile toodud võimalusele ehitised lammutada.

– PISITEKST –
● „Küsimus ongi selles, miks vald ei väljastanud ehitusluba, kui vallal ei olnud probleemi. Nad ootasid kaitseministeeriumi kirja,” rõhutas ettevõtja.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes