• Eesti
  • English

Kohvipurust saab Vinnis roheline energia

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusnovember 6, 2018

Virumaa Teataja, 06.11.2018

Kohvitootja Paulig algatas kampaania, mille käigus kogutakse kokku kasutatud kohvipuru. Viimane töödeldakse AS-i Nelja Energia Vinni biogaasijaamas elektrienergiaks, mis annetatakse SOS Lasteküla kodudele.

Kuna tegemist on pilootprojektiga, pole esialgu teada, kui palju kohvipuru Vinni biogaasijaama jõuab ja kui palju sellest (rohelist) energiat saab. Teadusteatri Kvark esindaja Arnold Rein Tatuns pakkus, et ühest kilost kohvijäätmetest saab peaaegu 250 liitrit biogaasi, ja Nelja Energia tootmisjuht Erkki Kallas täpsustas, et tonnist kohvipurust on võimalik toota umbes 500 kilovatttundi elektrit.

“Tonnist kohvipurust on võimalik toota umbes 500 kilovatttundi elektrit.” Erkki Kallas, AS-i Nelja Energia tootmisjuht

“Vinni biogaasijaam pole varem oma toormeportfellis kohvipuru kasutanud,” märkis Erkki Kallas. “Seda tehakse ainult käesoleva koostööprojekti käigus, mis praeguse kokkuleppe kohaselt on ühekordne. Hetkel me veel kahjuks ei tea, kui palju Paulig kohvipuru kokku kogub ja meile toob, aga võtame kõik vastu.”

Paulig on oma kohvipuru kogumise aktsioonile leidnud mitu partnerit, kelle hulgas on näiteks Swedbank, Olerex, Sokotel, Meriton, Tallink Hotellid. Teiste seas on projektiga liitunud kaitsevägi, kes kogub kohvijäätmeid ka Tapa linnaku toitlustuskompleksis. “Projekti aitab ellu viia teadusteater Kvark,” rääkis Paulig Coffee Estonia AS-i turunduskoordinaator Rage Riismann.

“Meil on hea meel, et suudame “kohvienergiat” heal eesmärgil rakendada. Meie eesmärk on koguda vähemalt 100 kilogrammi kohvijäätmeid päevas.”

“Koostööpartnerid ja kliendid haarasid kohvienergia tootmise ideest kohe kinni,” lisas ta. “Julgustame kõiki ka oma koduses köögis jäätmeid sorteerima ja olema energiasäästlikud.”

Niisuguseid projekte on Paulig korraldanud varem Lätis ja Leedus. Riias toimus samalaadne ettevõtmine sel kevadel koostöös botaanikaaiaga, Kaunases valgustati eelmise aasta jõulude ajal kohvijäätmetest toodetud energiaga kogu jõuluturg.

Pilootprojekt kestab novembri lõpuni. “Seejärel teeme kokkuvõtte ja otsuse, kas jätkame ka järgmisel aastal,” lausus Riismann.

Sel korral on kohvipuru kogumise partnerid ainult ettevõtted. Kui projekt uuel aastal jätkub, siis kaalutakse kindlasti ka eraisikute kaasamist.

Regulaatoril on Eesti Energia ja Nelja ühinemist aega vaagida nädal

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 31, 2018

BNS, 31.10.2018

Konkurentsiametil tuleb nädala jooksul otsustada, kas riigile kuuluv Eesti Energia tohib osta taastuvenergiafirma Nelja Energia.

“Konkurentsiamet ei ole veel Eesti Energia AS-i ja Nelja Energia AS-i koondumise kohta otsust teinud,” ütles ameti avalike suhete juht Maarja Uulits BNS-ile.

Koondumise täiendav menetlus alustati 6. juulil ning selle maksimaalne kestvus on neli kuud. See tähendab, et otsus tuleb teha novembri alguseks.

Lisaaega võttis amet selleks, et välja selgitada, kas tehingu tagajärjel võiks oluliselt kahjustuda konkurents kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.

Leedu ja Läti konkurentsiametid on tehingu juba heaks kiitnud.

Nelja Energia AS suuromanik Vardar Eurus AS ja väikeaktsionärid sõlmisid mai lõpus aktsiate müügilepingu Eesti Energia AS-i tütarettevõttega Enefit Green AS. Hiljem tahab Eesti Energia Enefit Greenibörsil noteerida.

Enefit Green maksab Nelja Energia ostmise eest 289 miljonit eurot, millele lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses.

Enefit Greeni taastuvelektri toodang kasvab Nelja Energia omandamisel 0,4 teravatt-tunnilt üle 1 teravatt-tunnini ehk pea kolm korda. Enefit Green tootis mullu 372 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Enefit Greenile kuulub neli tuuleparki võimsusega 111 megavatti, kolm koostootmisjaama Eestis ja Lätis, üks hüdroelektrijaam ning üks päikeseelektrijaam. Enefit Green toodab energiat tuulest, biomassist, veest, segaolmejäätmetest ja päikesest.

Nelja Energia on Baltikumi suurim taastuvenergia tootja, omades Eestis ja Leedus 17 tuuleparki koguvõimsusega 287 megavatti. Lisaks avas Nelja Energia mullu Lätis biomassil töötava 3,9-megavatise elektri ja 19,2-megavatise soojuse koostootmisjaama, ning 140 000-tonnise aastatoodanguga pelletitehase.

Enefit Greeni börsile viimine sõltub Nelja Energia ostu õnnestumisest

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 30, 2018

BNS, 30.10.2018

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul pole taastuvenergiafirma Enefit Greeni börsile viimine eesmärk omaette, vaid võimalus rahastada võimalikke taastuvenergia investeeringuid nagu Nelja Energia ostmine.

“IPO pole eesmärk omaette, meile on antud võimalus end rahastada ja kapitali tõsta läbi aktsiate avaliku emissiooni. Kui meil seda kapitali vaja läheb, siis kasutame. Läheb vaja kui teeme investeeringuid taastuvenergiasse. Kõige tõenäolisem tehing on Nelja Energia omandamine, milleks ootame konkurentsiameti otsust,” ütles Sutter ajakirjanikele.

Sisuliselt sõltub Enefit Greeni börsile minek seega Nelja Energia tehingu õnnestumisest, sest vastasel juhul puudub ka vajadus kapitali kaasamiseks.

Enefit Greeni 49-protsendilise osaluse börsile viimise plaan tuleneb koalitsioonilepingust. Kuigi esialgu arutati võimaliku IPO ajana juba tänavuse aasta esimest poolt, siis tulenevalt planeeritud Tootsi tuulepargi kinnistu omandamise ümber tekkinud kohtuvaidluste ja ostu venimisega lükkus ka börsilemineku plaan edasi.

“Elu lähtub meil omaniku ootusesest, kui me tahame saavutada seatud sihti – toota aastaks 2022 40 protsenti elekrienergiast taastuvenergiast – ja kui plaan A ei õnnestu, siis on plaan B ja siis on plaan C. Me ei jäta jonni ja liigume selle eesmärgi poole edasi,” lisas Sutter.

Kui Tootsi tuulepargi kinnistu ja Nelja Energia omandamine ei õnnestu, siis on suuremahulise taastuvenergia arendusena Eesti Energial veel plaanis ka ülisuure avameretuulepargi rajamine Liivi lahte. Samas ei ole ka selle 1000-megavatise planeeritud võimsusega meretuulepargi hoonestusloa menetlemiseni veel pea kaheksa aastaga jõutud ning lähiajal ei oodata ka sellega kiiret edasi liikumist.

“Kui me need firmad [Enefit Green ja Nelja Energia – toimetus] ära liidame, siis on kaks meretuulepargi projekti, mis on mõlemad hiigelprojektid. Need nõuavad väga palju eeltööd, enne kui saame rääkida otsustest. Hiiumaa park sai ka väikse tagasilöögi, mis pole midagi fataalset, aga planeeringuseadus ja praktika pole päris kooskõlas. Ka seadusandjal on vaja teha parandusi, et asjad kooskõlla viia,” sõnas Sutter.

Nelja Energia AS suuromanik Vardar Eurus AS ja väikeaktsionärid sõlmisid mai lõpus aktsiate müügilepingu Eesti Energia AS-i tütarettevõttega Enefit Green AS. Tehing tooks jõustumisel kaasa kõigi Nelja Energia aktsiate müümise Eesti Energia tütarfirmale.

Enefit Green maksab Nelja Energia ostmise eest 289 miljonit eurot, millele lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses.

Enefit Greeni taastuvelektri toodang kasvab Nelja Energia omandamisel tänaselt 0,4 teravatt-tunnilt üle 1 teravatt-tunnini ehk pea kolm korda. Enefit Green tootis mullu 372 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Enefit Greenile kuulub neli tuuleparki võimsusega 111 megavatti, kolm koostootmisjaama Eestis ja Lätis, üks hüdroelektrijaam ning üks päikeseelektrijaam. Enefit Green toodab energiat tuulest, biomassist, veest, segaolmejäätmetest ja päikesest.

Tehing vajab Baltimaade konkurentsiametite heakskiitu. Läti ja Leedu konkurentsiametid on Nelja Energia ostule loa andnud, kuid Eesti konkurentsiamet võttis juulis lisaaega otsuse tegemiseks. Amet peaks otsuse tegema novembri alguses.

Riigikohus: Aidu tuuliku killustikukuhi ei pruugi olla vundament

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 30, 2018

BNS, 30.10.2018

Oleg ja Andres Sõnajalg said riigiga mitmest Aidu tuulepargi rajamise kohta käiva kohtuvaidluse ühes aspektis vahevõidu, kui riigikohus otsustas, et varasemalt tühjale kohale suure hulga killustiku kuhjamist ei saa tingimata ehitustegevuseks pidada.

Trahvitaotlus Sõnajalgade firma Aidu Tuulepark OÜ väidetava ehituskeelu rikkumise tõttu saadetakse lahendamiseks tagasi halduskohtusse, määras riigikohus teisipäeval, tühistades ühtlasi madalamate kohtuastmete määrused samas asjas.

Vaidlus sai alguse sellest, et Ida-Virumaale plaanitav tuulikute kompleks on kaitseministeeriumi lubatust kõrgem ning segaks väidetavalt raadioluuresüsteeme.

Ida-Viru maavanem, kelle asemel on maavalitsuste kaotamise tõttu menetlusosaline nüüd justiitsministeerium, nõuab, et kohus tühistaks Lüganuse valla antud 33 ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks Aidul. Juba eelmise aasta mais otsustas halduskohus määrusega peatada hagi tagamise korras kuni lõpliku otsuse tegemiseni ehituslubade kehtivuse, mis tähendab, et kuni lõppotsuseni ei tohi Sõnajalad Aidus tuulikuid ehitada.

Kaitseministeerium pöördus mullu suvel halduskohtu poole, kuna leidis, et esialgset õiguskaitset rikutakse ning tehakse pargi 22. tuuliku ehitamiseks töid – nimelt ladustas Aidu Tuulepark ministeeriumi kinnitusel kinnistule killustikku. Toona jättis halduskohus selle rahuldamata, kuna tegu oli ladustamisega, mitte ehitamisega.

Paar kuud hiljem pöördus ministeerium taas kohtu poole ning taotles Aidu Tuulepargi trahvimist, kuna taotluse järgi oli Sõnajalgade firma rajanud ühele teisele, järjekorras 27. tuulikule aluseks tehismäe. Selle eest määras halduskohus Aidu Tuulepargile 1000 eurot trahvi, kuna leidis, et tegu on tõesti ehitamisega. Sõnajalgade firma pöördus ringkonnakohtusse ning seejärel ka riigikohtusse, kus võitu trahvi tühistamiseks siiski ei saadud.

Novembris esitas kaitseministeerium uue taotluse, kus leidis, et Aidu Tuulepark on ehitanud veel ühe, 28. tuuliku vundamendi alusplatvormi ja selleni viiva tee ning soovis Sõnajalgade firma trahvimist. Aidu tuulepark vaidles aga asjale vastu ja märkis muuhulgas, et keelanud on kohus vaid ehitamise – firma hinnangul on lubatud raadamine, juurdepääsutee rajamine ning ka materjali ladustamine. Ladustada saabki aga vaid tulevase tuulepargi maa-alal.

Sõnajalgade firma argumenteeris, et vundamendi alusplatvormi rajatud ei ole, kuna tuulikut ei saa püstitada lahtisele killustikupadjale. Selleks tuleb killustikupatja täiendavalt töödelda, et saavutada vajalik nihketugevus. Neid töid ei ole tehtud. Killustik on ladustatud meetodil, mis võimaldab raskeveokitel sõita materjali peale, vältides pinnasesse vajumist ja materjali laiali­valgumist. Aidu Tuulepark tellis enda väidete kinnituseks ka ekspertarvamuse.

Halduskohus andis esialgu menetlusosalustele võimaluse läbirääkimisi pidada, ent kokkulepet ei saavutanud. Seejärel otsustas halduskohus määrata Aidu Tuulepargile 10 000 eurot trahvi. Halduskohus määras, et 28. tuuliku juurde rajatav killustikupadi, mida fotodelt näha võib, ei erine 27. tuuliku juurde rajatavast, kus toimunud tegevus oli aga jõustunud kohtuotsuse järgi esialgse õiguskaitsega seatud keelu rikkumine.

Sõnajalad esitasid otsuse peale määruskaebuse, ent ringkonnakohtus jäi see rahuldamata. Edasi pöördus firma riigikohtu poole, mis aga varasemate kohtuastmetega ei nõustunud. “Kolleegiumi hinnangul on kohtud teinud tõendite hindamisel olulise menetlusvea, mis võib olla kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise,” märkis riigikohtu halduskolleegium teisipäevases määruses.

Kohus tõi näiteks esile, et Aidu Tuulepargi esitatud ekspertarvamuse järgi tuleb vundamendi rajamiseks ehitusplatsile veetud killustikukuhi ümber ladustada ning tihendada, et tagada vajalik kandevõimet. Praegu seda tehtud ei ole. “Kohtud on selle ümber lükanud, viidates üksnes killustikukuhja välisele sarnasusele teiste killustikukuhjadega, mida saab kasutada tuuliku vundamendi alusena,” märkis riigikohtu kolleegium.

Halduskolleegiumi hinnangul on usutav Sõnajalgade firma väide, et killustikukuhja sobivust tuuliku püstitamise aluseks ei saa hinnata üksnes fotode põhjal tehtud välise vaatluse teel. Kui kuhi reaalseks ehitamiseks tõepoolest ümber tõsta tuleb, ei saa seni toimunut ehitamiseks pidada, tõdes riigikohus. Seetõttu otsustas kohus tühistada madalamate astmete otsused ning saata kaitseministeeriumi trahvitaotlus uuesti lahendamiseks halduskohtusse.

“Kui killustikukuhjale elektri­tuulikut püstitada ei saa, siis funktsio­naalne seos ehitisega puudub. Iseenesest võib nõustuda kohtute seisukohaga, et ehitamise vastuolu ehitustehniliste nõuetega ei muuda tegevuse õiguslikku olemust. Ehitamiseks ei saa siiski pidada tegevust, mis ei saa ehitise püstitamisele kaasa aidata. Seega tulnuks trahvitaotluse lahenda­miseks tuvastada, kas see tingimus on täidetud, kasutades selleks vajaduse korral kohtu määratava eksperdi abi,” seisab määruses.

Nelja Energia kasvatas kolmanda kvartali kasumi pea 1,5 miljonini

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 30, 2018

BNS, 30.10.2018

Nelja Energia kasum kasvas kolmandas kvartalis 1,5 miljoni euroni, mida on 52 protsenti mullusest enam, üheksa kuu kasum kokku jääb aga eelmisele aastale alla.

Tänavu kolmandas kvartalis oli Eesti Energiaga ühinemist plaaniva roheenergiafirma puhaskasum ligi 1,5 miljonit eurot, 2017. aastal samas kvartalis oli see aga vaid 956 000 eurot, teatas Nelja Energia börsile.

Üheksa kuu peale kokku jäi aga kasum 4,9 miljoni euro juurde, samas kui mullu kolme kvartaliga oli kasum pea 6,4 miljonit. Selle perioodi kasumit mõjutas juhatuse teatel 2,4 miljoni euro võrra väiksem tuuleelektri müük esimeses kvartalis.

Üheksa kuu peale kokku teenis Nelja elektri müügist kokku 36,13 miljonit, aasta varem oli näitaja 38,85 miljonit eurot. Kolmandas kvartalis käive eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes paranes, tõustes 11,41 miljonilt 11,61 miljonile eurole.

Firma tõi esile, et Eestis on elektrihinnad olnud 2017. aastaga võrreldes kõrgemad: näiteks kolmandas kvartalis oli Eesti tuuleparkide elektrihind 46,33 eurot megavatt-tunnist, mida on 44 protsenti enam kui mullu samas kvartalis.

Kõrgemad elektrihinnad on osaliselt tasa teinud esimese kahe kvartali tuulevaiksuse tõttu saamata jäänud tulud. Eriti just veebruaris andis kõrgrõhuala mõju tootmises tunda ning kahandas esimese kvartali tuuleenergia tootmist.

Kolmandas kvartalis toodeti tuuleenergiat kokku 143,1 gigavatt-tundi, mida oli samas 3,3 protsenti vähem kui 2017. aasta kolmandas kvartalis. Tuul oli Eestis tugevam, ent Leedus mullusest nõrgem. Eestis domineeris lõuna- ja edelatuul, Leedus aga läänetuul. Nelja Energia suurimad tootmisvõimsused, sealhulgas Šilute hiigelpark asuvad Leedus.

Palivere lähedale võib tulla suur tuulepark

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 26, 2018

Lääne Elu, 26.10.2018

Eesti Energia hindab Lääne-Nigula vallas Palivere, Seljaküla ja Keedika vahel asuva umbes 1000hektarise ala sobivust tuulepargiks.
Eesti Energia otsib praegu era- ja riigimaadel asuva metsamassiivi hindajat. Ettevõtte pressiesindaja Monika Vidul ütles, et nende eesmärk on kasvatada oma tootmisportfellis taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud energia mahtu 40 protsendini.  „Seetõttu kaardistame sobivaid alasid taastuvenergia arendamiseks nii Eestis kui ka mujal koduturgude riikides,” ütles Vidul. „Midagi täpsemat me praegu lisada ei saa.” Eesti Energia loeb oma koduturuks Eestit, Lätit, Leedut, Poolat ja Soomet.

Taastuvenergia toodang kasvas kolmandas kvartalis viiendiku võrra

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 17, 2018

BNS, 17.10.2018

Kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 402 gigavatt-tundi ehk ligi viiendiku võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Taastuvenergia moodustas möödunud kvartalis 19 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis, teatas elektrivõrgu süsteemioperaator Elering. Osakaalu selle aasta sihttasemeks on Eesti seadnud 16,1 protsenti. Kolme kvartali kokkuvõttes moodustab taastuvenergia 16,3 protsenti tarbimisest.

Taastuvenergia koguse ja osakaalu kasvu toetas suurenenud tuuleenergia maht, mis moodustas kolmanda kvartali taastuvenergia kogutoodangust 36 protsenti. Toodetud 143 gigavatt-tundi on eelmise aastaga võrreldes üle kümne protsendi võrra enam, märkis Elering.

Tuuleenergia eest on tootjad tänavu jaanuarist septembrini toetusi saanud kokku 17,4 miljonit eurot ehk 35 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kolmandas kvartalis sai tuuleenergia kogutoodangust toetust 82 protsenti, toetussumma ulatus 6,3 miljoni euroni.  Üheksa kuu jooksul on väljamakseid tehtud 56 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest piirkogusest.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas äsja möödunud kolme kuu jooksul 63 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti juulist septembrini elektrit 253 gigavatt-tundi, mis on veerandi võrra enam võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektri eest maksti möödunud kvartalis toetust ligi 14 miljonit eurot,  üheksa kuu jooksul makstud toetussumma on kokku 38 miljonit eurot.

Hüdroenergiast toodeti tänavu kolmandas kvartalis suhteliselt väikesest keskmisest sademete hulgast tingituna vaid üks gigavatt-tund elektrit ja toetusteks kulus 33 380 eurot.

Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv kasvab endiselt. Selle aasta kolmandas kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus 5 gigavatt-tundi. Lisandunud päikesepaneelide toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses üle kolme korra. Ka päikesepaistelisi tunde oli ilmateenistuse andmetel võrreldes eelmise aastaga tänavu rohkem.

Kuna enamuse toodetud päikeseenergiast tarbivad mikrotootjad ise kohapeal ära, siis hinnanguliselt võib päikesepaneelide abil toodetud elektri üldkogus olla võrku antud ja toetust saanud kogusest olla 4-5 korda suurem.

Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu kolmandas kvartalis suuresti tänu soojana püsinud ilmadele ja väikesele soojuskoormusele umbes 75 protsendi võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal – 116 000 eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodeti elektrienergiat ligi neli gigavatt-tundi.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Tasu kogus Elering kolmanda kvartali jooksul 15,4 miljonit eurot ja toetusi maksis 20,3 miljonit eurot.

Kõige tähtsam küsimus on kliima

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaoktoober 10, 2018

Eesti Ekspress, Erik Moora. 10.10.2018

Peame lühikeste aastate jooksul leidma viisid, kuidas senist elukorraldust ja mugavuste taset hoides lõpetada oma ainsa koduplaneedi hävitamine.

„Kuule, 120kilone! Võta end kokku! Alusta dieediga kohe! Jõuluks olgu kaalul 80 ja mitte grammigi rohkem! Sul on kaks kuud aega. Hakka pihta!“

Kas tundub võimatu? Tundub niigi õnnetu inimese mõnitamisena? Pole isegi arutamist väärt, sest mis siin ikka enam teha annab?

Aga mis siis, kui see oleks elu ja surma küsimus? Kui jõululaupäeval jääksid ellu vaid need, kes suudavad mingist 80kiloste inimeste mõõdus august läbi pugeda – kas siis suhtuksime sellesse üleskutsesse kergekäeliselt?

Umbes sellise sõnumi edastas ÜRO kliimateadlaste eksperdirühm (jah, see, kuhu on koondunud maailma parim teadmine kliimamuutustest ja mis ühendab 195 maailma riiki) sel esmaspäeval oma värskes raportis meie koduplaneedile.

Keskkonnateadlaste sõnum pole kuigivõrd vähem radikaalne kui alguses toodud kaalunäide.

Kolm aastat tagasi Pariisis leppisid kõik maailma riigid kokku, et kliimasoojenemine tuleb hoida 2 kraadi piirides võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Veel lepiti kokku püüelda sinnapoole, et kasv piirduks 1,5 kraadiga.

Tegelikult, vaatamata väga tormilisele arengule taastuvenergeetikas, oleme täna hoopis kolmekraadise temperatuuritõusu kursil.

Ei hakka üldse arutama, mida kolm kraadi tähendaks. Praegune raport ütleb väga selgelt, et isegi 2 kraadi temperatuuritõusu oleks võrreldes 1,5 kraadiga ülipehmelt väljendudes katastroof. Hävinud liigid, viljatud põllud, uputatud linnad, sajad miljonid nälja ja kodu kaotamise tõttu liikvele läinud ja muu hulgas ka Euroopasse tungivad inimesed – need pole pelgalt ebameeldivad sõnad, vaid sellise stsenaariumi paratamatus.

Uus raport ütleb, et fossiilsete kütuste kasutamine tuleb lõpetada väga palju seniarvatust kiiremini. Küll tahaks lugeja siinkohal arvudega üle koormata, aga lihtsam on öelda, et hädavajalikud muutused pole vähem dramaatilised kui algul toodud kohmakas äkkdieedinäide.

Valikut meil tegelikult pole. Ka meil siin Eestis, kliimamuutustesse panustajate kõrgliigas. Me peame vabanema fossiilsete kütuste (ennekõike põlevkivi) kasutamisest, me peame tagama, et meie metsad oleksid jätkuvalt süsiniku sidujad, võimaluse korral senisest rohkem, me peame järsult vähendama süsinikuheitmeid transpordis, küttes, jäätmemajanduses, tööstuses. Lühidalt, kõikjal.

See kõlab nagu jutt, mida Eesti rohelisemad ja mürkrohelisemad on rääkinud aastaid. Kus te varem olite, on nende õigustatud küsimus. Miks te ei lõpeta majanduskasvu fetišeerimist keskkonna arvelt? Miks te ei kuula neid, kes tunnevad ökoloogiat, loodust ja selle tasakaalu?

Sellel on aga teine tahk, mida n-ö roheline pool ei taha sageli tunnistada. Et meil oleks mingitki lootust kliimaeesmärke täita, peame ütlema jah tuuleparkidele, kus see on vähegi võimalik (ja peame olema valmis vajadusel ära liigutama kaitseväe radareid). Me peame ütlema jah intensiivsele biomajandusele, mis toetub taastuvatele ressurssidele. Me peame vahel ütlema jah ka suurtööstusele, mis toodab suurt lisandväärtust energiatõhusalt ja asendab seega varasemad vähetootlikud töökohad. Me peame taluma palju sellist, mida esmapilgul sugugi ei tahaks.

Väga paljud loodust armastavad ja tõesti hästi tundvad kodanikud, näikse, ei tunne inimest kahjuks sama hästi. Muidu nad teaks, et ühiskond ei võta ilma raevu, võitluse, revolutsiooni ja kaoseta omaks tagasihoidlikumat, madalamat elatustaset, pikaajalist õiguste ja positsiooni kaotamist.

Seega peame me lühikeste aastate jooksul leidma viisid, kuidas senist elukorraldust ja harjumuspärast mugavuste taset hoides lõpetada oma ainsa koduplaneedi hävitamine ja kliima enneolematu untsukeeramine.

See on kogu maailma ja ka Eesti kõige põletavam probleem. Mitte vaesus, mitte tervishoid, mitte haridus – kõigis neis on inimkond ja selle edukamas otsas asuv Eesti teinud tohutuid edusamme.

Sel teemal tahaks kuulda julget, ausat, kompromissialdist ja edasiviivat arutelu.

Aga millest meie räägime neil valimistel? Mitte midagi muutvatest maksumuudatustest. Mitte kedagi aitavast parteilisest pensionitõusust. Mitte kuidagi meie rahvastikutrende muutvatest peretoetustest. Mitteeksisteerivast homopropagandast. Mitte midagi tähendavast „solidaarsusest“ ja „hoolimisest“ ja „inimkesksusest“ ja „teaduspõhisusest“.

«Värskemad uudised .. 2 3 4 5 6 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes