• Eesti
  • English

Viis käivat kohtuvaidlust

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 23, 2019

Eesti Päevaleht, 23.01.2019

Ida-Virumaale plaanitavate tuuleparkide üle on kaitseministeeriumil praegu pooleli viis kohtuvaidlust. Neist kaks on seotud Raudvere ettevõtetega. Peale Päite-Vaivina on varsti viis aastat kohtus seisnud ka Varja tuulepargivaidlus. Ülejäänud kolm on seotud Sõnajalgade Aidu ja Vaivara tuuleparkidega.

Kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu ütles eelmisel nädalal riigikohtu 17. jaanuari otsust kommenteerides, et riik on probleemi lahendamiseks valinud pigem rahulikumad vahendid, st ehituslubade vaidlustamise. Sealjuures viitas ta aga võimalusele ehitised ka lammutada.

see praeguseks üsna suur olla. Raudvere ettevõtte advokaat Piret Blankin märkis, et kuna need vaidlused jõuavad üksteise järel ka riigikohtusse, peab see millalgi andma oma hinnangu riigikaitselistele argumentidele.

Ühele värskele riigikohtu lahendile viitas enne istungit ja selle käigus ka kohtunik Ülle Polluks. Jutt käib riigikohtu selle aasta 17. jaanuari määrusest, mis tehti Sõnajalgade Aidu tuulepargi asjus, kui riigikohus saatis tolle vaidluse tagasi halduskohtusse. Polluks pidas huvitavaks määruse 28. ja 29. punkti.

Olemas eriseadused
Neist esimeses ütles riigikohus, et erinevalt justiits- ja kaitseministeeriumi esitatud väidetest ei ole asjakohane tolle kohtuasja vaidlusaluseid sätteid tõlgendada riigi julgeoleku eesmärgist lähtudes. Kuna kohtuasi puudutab maavanema protesti, siis märkis riigikohus, et maavanema järelevalve eesmärk ei ole seaduse järgi riigi julgeolekut tagada, vaid teha üldist järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse üle.

Teisalt aga märkis riigikohus, et isegi kui mõne ehitise ehitustegevus on juba alanud või ohustab riigi julgeolekut, siis ka juhul, kui ehitis on püsti pandud seaduslikel alustel ja protesti tähtaeg on juba aegunud, on olemas eriseadused, mis võimaldavad riigil vajaduse korral nõuda nende ehitiste lammutamist. Ehk Aidu juhtumis võib see tähendada tuuleparki püsti pandud tuulikute mahavõtmist.
„Vähemalt teame, mis suunas riik mõtleb,” märkis Pollusk Rakveres toimunud istungil. Pärast poolteisetunnist arutelu sai istung kiire lõppkäigu, kui Raudvere oli märkinud, et ehitusloaga seotud haldusmenetlust tegi vald ning kaitseministeerium asjasse ei puutu. „Tegelikult vaidlusaluses otsuses ei ole sõnagi julgeolekuohust ja ka riigikohus on öelnud, et ärge seda igale poole toppige,” nõustus ka kohtunik, lubades otsuse langetada 15. märtsiks.

Taastuvenergia kattis mullu 17,1 protsenti elektri kogutarbimisest

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 22, 2019

BNS, 22.01.2019

Taastuvatest allikatest pärinevat elektrienergiat toodeti möödunud aastal Eestis 1662 gigavatt-tundi ehk ligikaudu samas mahus 2017. aastaga, taastuvenergia toodang moodustas elektrienergia kogutarbimisest 17,1 protsenti.

Eesti on seadnud eesmärgi viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 17,6 protsendini. 2018. aastaks seatud vahe-eesmärk oli 16,1 protsenti. Eelmise aasta neljandas kvartalis moodustas taastuvenergia Eesti kogutarbimisest 18,7 protsenti. 2017. aasta samal ajal oli näitaja 18,9 protsenti, teatas Eesti elektrisüsteemi haldur Elering.

Toetust saanud taastuvenergia kogus kasvas eelmisel aastal 9 protsendi võrra 1587 gigavatt-tunnini.

Möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 62 protsenti. Nendest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1040 gigavatt-tundi. 2017. aastal oli samadest allikatest toodetud energia kogus 908 gigavatt-tundi.

Tuuleenergia andis 2018. aastal 36 protsenti taastuvenergia kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 590 gigavatt-tundi elektrienergiat. Tuuleenergia kogutoodang kahanes aastaga 12 protsenti. Nii ei täitunud ka eelmisel aastal toetatavale tuulenergiale seatud toetuse piir – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas. Toetust saanud tuuleenergiatoodang oli 490 gigavatt-tundi ehk saavutati 82 protsenti seatud piirist.

Hüdroenergia toodang oli mullu 19 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas 2017. aastaga võrreldes taas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas ligi kolm korda 13 gigavatt-tunnini ning ka toetussummad suurenesid samas mahus, ulatudes aasta kokkuvõttes enam kui 715 000 euroni. See summa oli küll suurem, kui hüdroenergiale aasta jooksul makstud toetus 540 000 eurot, kuid moodustab kogu väljamakstud toetustest siiski vaid marginaalse osa. Aastaga lisandus üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit üle 1600 tootja.

Tõhusa koostootmise toetust maksti 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga välja sama palju, kokku 3,5 miljonit eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodetud ja toetust saanud elektrienergia kogus jäi 110 gigavatt-tunni piirimaile.

Kokku maksti 2018. aastal taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi 83 miljoni euro ulatuses, mida on 6 protsenti rohkem kui 2017. aastal.

Taastuvenergia toetustest kolmandik maksti mullu Eesti Energiale

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 15, 2019

BNS, 15.01.2019

Eesti elektrisüsteemi haldur Elering maksis mullu 78,5 miljonit eurot taastuvenergia toetusi ja 3,5 miljonit eurot tõhusa koostootmise toetusi, millest kolmandiku said Eesti Energia kontserni kuuluvad Enefit Green ja Nelja Energia.

Enefit Green sai taastuvenergia toetuseid 12,6 miljonit eurot ja selle tütarfirma Nelja Energia 12,7 miljonit eurot. Koos Enefit Greenile makstud tõhusa koostootmise toetusega 1,5 miljoni euro ulatuses sai Eesti Energia kontsern kokku 26,8 miljonit eurot toetuseid, mis moodustas 32,7 protsenti kõigist mullu makstud toetustest.

Soome Fortum Power and Heat OY osalusega Eesti ettevõtted Fortum Eesti ja Anne Soojus said toetusi kokku ligi 19 miljonit eurot. Utilitas Tallinna Elektrijaam, mille 85-protsendilise osaluse müüs Kristjan Rahu novembris Austraalia investeerimisfirma First State hallatavale taristufondile EDIF II, sai Eleringilt taastuvenergia– ja tõhusa koostootmise toetust 16 miljonit eurot.

Euroopa suurima pelletitooja Graanul Invest kontserni kuuluvad koostootmisjaamad Imavere Energia, Helme Energia ja Osula Energia said mullu 10,6 miljonit eurot.

Nelja Energia kontserni kuuluvad osaühingud VV Tuulepargid, Aseriaru Tuulepark, Hanila Tuulepargid, Pakri Tuulepargid ning Vinni Biogaas ja Oisu Biogaas.

2017. aastal maksis Elering taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetuseks kokku 77,7 miljonit eurot. Toona said enim taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetust Fortumi osalusega ettevõtted, millele läks kokku toetusi ligi 19,3 miljonit eurot.

Suuremad taastuvenergia toetuse saajad olid tunamullu veel 14,6 miljoni euroga Enefit Green AS, 11,9 miljoni euroga Nelja Energia kontsern ja 8,5 miljoni euroga Ultilitas Tallinna Elektrijaam OÜ.

Taastuvenergia toetuste administreerimisel tegutseb Elering makseagentuurina, kogudes tarbijatelt võrguettevõtjate kaudu taastuvenergia tasu ja makstes selle toetusena taastuvallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele.

Mullu maksti taastuvenergia tasu 0,89 senti kilovatt-tunnist, kuid tänavu tõuseb see ülemöödunud aasta tasemele, 17 protsenti 1,04 sendini.

Taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse puhul on tegemist riigiabiga.

Andres Sõnajalg: miks meil iga väikese tuulega elekter ära läheb? Vaadake otsa ülikallile monstrumile nimega Eesti Energia!

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 12, 2019

EPL Delfi, 12.01.2019

Kui Eesti Energia oleks eraettevõtte, siis praegusel kursil olles ootaks teda hääbumine ja pankrot. Riske pole vaja hajutada ning tuleviku pärast muretseda, sest maksumaksja raha annab Eesti Energiale võimalused, millest ülejäänud energeetikaettevõtjad ei oska isegi unes näha.

Eesti Energia on muutunud nii suureks, laisaks ja bürokraatlikuks, et suudab eraettevõtetega konkureerida ja kasvada vaid tänu riigi vihmavarjule. Selle toel aga antakse surmahoop erasektori ettevõtjatele, kes võiks toota elektrit efektiivsemalt ja anda suuremat lisandväärtust riigi majandusse. Pikemas perspektiivis muutub riigifirma soosing ohtlikuks ka temale endale, sest mugavustsoonis jäädakse rahvusvahelises konkurentsis kaotajaks. Selleks, et seda ei juhtuks vajab ettevõte raputust – vähemasti võrguettevõtte Elektrilevi ja taastuvenergia ettevõtte Enefit Green eraldamist.

Loe edasi veebist.

Enefiti börsileminek ootab pärituult

Eesti uudised, Tuuleenergiajaanuar 8, 2019

Äripäev, 08.01.2018

Äripäevale teadaolevalt venib Eesti Energiale kuuluva taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni börsileminek, kuid asjaosalised ei soovi tegevusplaanile valgust heita.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Haavala ütles, et IPO ehk aktsiate avaliku esmaemissiooni ettevalmistustega tegeletakse. Kui ettevalmistused tehtud ning „turuolukord soodne, siis teavitatakse IPOst vastavalt börsireeglitele”, märkis ta.

Konkurendi Eleoni üks omanikest Andres Sõnajalg ütles, et soodsa turuosa all peab ministeerium ilmselt silmas turuosa suurendamist ehk Tootsi tuulepargi omandamist. „Nelja Energialt ostsid nad tuulepargid, millest paljud on vana tehnoloogiaga ning nende edulugu on nende hinnangul poolik,“ arutles Sõnajalg. Tootsi tuulepark oleks Enefiti jaoks „justkui kirss tordil“, rääkis Sõnajalg, kelle sõnul oleks Enefit Greeni turuosa ühes Tootsi tuulepargiga 90%. Sellise monopoli teket ei tohiks tema sõnul tuuleenergias aga mitte mingil juhul lubada.

Loe edasi Äripäevast.

Hoonestusõigus jääb muutmata

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 22, 2018

Põhjarannik, 22.12.2018
Harju maakohus leidis, et keskkonnaministeeriumi taotlus Aidu tuulepargi hoonestusõiguse äravõtmiseks pole põhjendatud, sest see põhines ebaseaduslikul ehitustegevusel, mida riigikohus ei tuvastanud.
Suvel esitati keskkonnaministeeriumi Harju maakohtusse hagi, mille eesmärk oli võtta ära Aidu tuulepargi hoonestusõigused. Põhjuseks oli esialgse õiguskaitse väidetav rikkumine. Oktoobris leidis aga riigikohus, et tuulepargi arendaja ei ole rikkunud esialgset õiguskaitset, ning tühistas juba ettevõttele määratud trahvi.
Koos riigikohtu määrusega langes ära suvel esitatud hagi alus. Keskkonnaministeerium aga hagist ei loobunud, vaid taotles selle peatamist. Harju maakohus otsustas sel nädalal tehtud lahendis, et avaldus ei ole põhjendatud, ning jättis selle rahuldamata. Kohtulahendit ei saa edasi kaevata.
OÜ Aidu Tbulepark esindaja Oleg Sõnajalg ütles, et sellised kohtuvaidlused on ettevõtlusvabaduse piiramine. “Me oleme jätkuvalt seisukohal, et oleme arendajana teinud kõik seaduste ja lubade alusel, mis on väljastatud tuulepargi ehitamiseks juba aastaid tagasi. See on lihtsalt pahatahtlik kius ühe turuosalise vastu, kes ohustab riikliku energiamonopoli ainuvõimu, soovides tuua elektriturule konkurentsi,” lisas ta. Aidu tuulepargi arendajad on korduvalt viidanud sellele, et kohtuvaidlused ja venimine on eelkõige kasulik Eesti Energiale, kelle käepikendusena ministeeriumid selles küsimuses tegelevad.
Aidu tuuleparki on planeeritud rajada 30 tuulikut. Tegemist on referentspargiga, et katsetada Eesti tehnoloogial põhinevat Eleoni tuulikut. Sõnajalgade hinnangul on tegemist ainulaadse lahendusega, mis tõotab revulutsiooni tuulepargitööstuses. Uue pargi ehitamine on jäänud toppama aga just vaidlusesse, mis puudutab tuulikute ja nende alla ehitatud padjandite kõrgust. Ehitamiseks välja antud loa vaidlustas maavalitsus mitu aastat tagasi, aga sisuliste kohtuistungiteni selles küsimuses pole jõutud.
Riigikohtus on menetlusel nii Aidu Tuulepargi kui Lüganuse valla taotlus kohtuasja tühistamiseks, kuna maavalitsus vaidlustas ehitusload tükk aega pärast seda, kui vaidlustusaeg otsa sai.

Enefit Green laenas Nelja võlgade refinantseerimiseks 260 miljonit

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 21, 2018

BNS, 21.12.2018

Eesti Energiale kuuluv roheenergiafirma Enefit Green sõlmis 260 miljoni euro mahus laenulepinguid, et maksta tagasi Nelja Energia võlad.

Lepingut sõlmiti 200 miljoni euro ulatuses SEB ning 60 miljoni euro mahus Swedbankiga, teatas Eesti Energia börsile.

Tagamata laenude tähtaeg on viis aastat, tagasimaksetähtaeg aga seitse aastat.

Laenamise eesmärk on refinantseerida hiljuti soetatud taastuvenergiafirma Nelja Energia võlakohustused, mille Enefit Green omandamise tõttu üle võttis, lisaks kasutatakse vahendeid üldiseks otstarbeks.

Valitsus on teinud põhimõttelise otsuse viia Enefit Greeni vähemusosalus börsile. Novembri keskel ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester BNS-ile, et firma võib börsile jõuda poole aasta jooksul.

Enefit Green on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiafirma, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist, päikesest ja segaolmejäätmetest.

Nelja Energia omandamisega lisandus Enefit Greeni tootmisportfelli lisaks tuuleparkidele ka pelletitehas Lätis ning vähemusosalused Eestis asuvates biogaasijaamades ja tuulikute hooldusremondi ettevõttes

Ettevõttele kuulub tehingu lõpule viimise järgselt Baltikumis kokku 398 megavatti tuuleenergia võimsust. Lisaks kuulub ettevõttele kokku 25 megavatti elektritootmisvõimsust ja 85 megavatti soojustootmisvõimsust taastuvatest allikatest koostootmisjaamades.

Enefit Greeni elektritoodang kasvasomandamistehingu järgselt pea kolm korda ja ületab 1 teravatt-tunni piiri.

Elering maksis novembris 7,6 miljonit taastuvenergia toetusi

Eesti uudiseddetsember 17, 2018

BNS, 17.12.2018

Eesti elektrisüsteemi haldur Elering maksis novembris 7,6 miljonit eurot taastuvenergia toetusi, kokku on kümne kuuga makstud tõhusa koostootmise ja taastuvenergia toetuseid 74,6 miljoni euro ulatuses.

Novembris said enim taastuvenergia toetust Eesti Energia kontserni kuuluvad Enefit Green ja Nelja Energia, kokku 2,7 miljonit eurot. Enefit sai 1,5 miljonit eurot ning Nelja Energia 1,2 miljonit eurot.

Soome Fortum Power and Heat OY osalusega Eesti ettevõtted Fortum Eesti ja Anne Soojus said toetusi kokku 1,7 miljonit eurot. Utilitas Tallinna Elektrijaamale maksis Elering 1,4 miljonit eurot.

Graanul Investi kontserni kuuluvad elektri ja soojuse koostootmisjaamad Imavere Energia, Helme Energia ja Osula Energia said kokku 870 000 eurot taastuvenergia toetust.

Nelja Energia kontserni kuuluvad osaühingud VV Tuulepargid, Aseriaru Tuulepark, Hanila Tuulepargid, Pakri Tuulepargid ning Vinni Biogaas ja Oisu Biogaas.

Möödunud aastal maksis Elering taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetuseks kokku 77,7 miljonit eurot. Enim said taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetust toona Fortumi osalusega ettevõtted, millele läks kokku toetusi ligi 19,3 miljonit eurot.

Suuremad taastuvenergia toetuse saajad olid mullu veel 14,6 miljoni euroga Enefit Green AS, 11,9 miljoni euroga Nelja Energia kontsern ja 8,5 miljoni euroga Ultilitas Tallinna Elektrijaam OÜ.

Taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse puhul on tegemist riigiabiga.

«Värskemad uudised .. 2 3 4 5 6 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes