• Eesti
  • English

Ettevõtja süüdistab ametiasutusi pahatahtlikkuses ja sigatsemises

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 17, 2019

Delfi Ärileht, 17.03.2019

Poolteist nädalat tagasi saatis tuuleettevõtja Harry Raudvere pika kirja nii Saaremaa vallale kui kaitseministeeriumile, kuna ei olnud rahul kummagi asutuse põhjendustega seoses ühe Saaremaale plaanitava tuuliku asjaajamisega.

„Käesoleva seisukohaga toome esile asjaolud, mis järjekordselt tõendavad mõlema asutuse pahatahtlikkust ning näitavad selgelt mõlema asutuse ametnikele antud ebaseaduslike korralduste truualamlikku täitmist,” ütles Adepte OÜ nimel nii Saaremaa vallale kui kaitseministeeriumile 7. märtsil adresseeritud kirjas tuuleettevõtja Harry Raudvere.

Tema selgituste kohaselt on Saaremaa vald ühe konkreetse, Metsa-Simmu detailplaneeringu algatamise eelnõu menetluses olnud pahatahtlik, kaitseministeerium aga sinnaplaanitava tuuliku kõrguspiirangute seadmisel aga lihtlabaselt sigatsenud.

Vald otsis ministeeriumilt tuge

Ettevõtja selgitas, et talle 6. märtsil Saaremaa valla poolt saadetud kirjas ütles ametnik, et kuigi nad peatasid 28. veebruaril kõnealuse detailplaneeringu algatamise taotluse menetluse, jõudsid nad küsida enne seda ka kaitseministeeriumi seisukohta, mille nad siis talle koos 6. märtsi kirjaga edastasid.

Raudvere leidis ühelt poolt, et omavalitsusel ei olnud mingit alust kõnealuse detailplaneeringu algatamise peatamiseks. Teisalt sõnas ta, et kuigi Saaremaa vallavalitsus viitas oma kaaskirjas õigusaktile, millest tingitult kaitseministeeriumi arvamust küsiti, siis tema hinnangul näeb see ette kooskõlastuse küsimist ainult planeeringu menetluse ajal, kuid mitte enne selle algatamist.

Ühtlasi märkis tuuleettevõtja, et ka rahandusministeerium on tänaseks andnud oma selge seisukoha, mille kohaselt ühe tuulegeneraatorikavandamisel Saaremaa valda ei ole detailplaneeringu koostamine üldse nõutav. „See rahandusministeeriumi seisukoht on Saaremaa vallavalitsusele teada,” lausus Raudvere.

Ta oli oma kirjas veendunud, et Saaremaa vallal on „argumendid oma senise pahatahtliku ja õigusvastase tegevuse õigustamiseks otsa saamas ning viimases hädas otsitakse tuge kaitseministeeriumilt, kes kunstlikult riigisaladuse taha pugedes on end juba korduvalt tõestanud kuuleka „puudlina“ erakondlikes poliitmängudes ning aidanud seeläbi õigustada ka kohaliku omavalitsuse asutuste ebaseaduslikku tegevust”.

Konkreetselt kaitseministeeriumi vastu suunatud kriitikas juhtis Raudvere tähelepanu sellele, kuidas ministeeriumi seisukoht on juba varem neile edastatud koordinaatidele rajatava tuuliku osas natuke vähem kui viie kuu jooksul oluliselt muutunud.

Ministeeriumi arusaamatu meelemuutus

Nimelt kirjutas ministeerium oma 6. märtsi kirjas Saaremaa vallale, et nende kooskõlastuse saamiseks on vajalik elektrituuliku kogukõrguse vähendamine tasemeni, kus elektrituulik ei asetse riigikaitselise ehitise otsenähtavusalas ning seeläbi on tagatud vastava riigikaitselise ehitise töövõime. „Antud asukohas on vastavaks kõrguseks 85 m absoluutkõrguses laba tipukõrguseni,” seisis ministeeriumi kirjas.

Raudvere märkis seepeale, et oli juba mullu sügisel pöördunud kaitseministeeriumi poole tuuliku püstitamiseks vajalikele tingimustele eelhinnangu saamiseks just antud tuuliku asukoha koordinaatidest lähtuvalt. „Tegemist on samade koordinaatidega, kuhu on kavandatud Metsa-Simmu kinnistule rajatav elektrituulik,” rõhutas ettevõtja.

Mullu 19. novembril kaitseministeeriumilt saadud vastuses oli aga tuuliku lubatav kõrgus sootuks teine. „Asukohas 2 (s.o. Metsa-Simmu kinnistu koordinaatidel) elektrituuliku maksimaalne laba tipukõrgus [on] kuni 100m (absoluutkõrgus 108,5m),” seisis ligi viie kuu taguses kaitseministeeriumi kirjas.

Raudvere nentis, et ministeeriumi seisukoha muutumine saab tuleneda vaid sellest, et tegemist on kas lihtlabase sigatsemisega, Muhu saarel asuv õhuseireradar tõesti kaotab iga järgneva 4 kuuga 15-20% oma töövõimest ja lakkab peatselt sootuks töötamast või ametnikud ja kaitseväelased on nii ebapädevad, et nad tegelikult ei tea isegi, kas ja mida selle õhuseireradariga üldse näha saab, mistõttu toob see iga päev uue tulemuse.

Ettevõtja lisas, et on päris kindel, et kaitseministeerium ei saa oma nägemuse pideva muutmise põhjendusena viidata asjaolule, et kiri oli vaid informatiivne. „Õhuseireradari vaatlusvõime ei ole igapäevaselt muutuv nähtus, vaid kindlalt fikseeritud suurus,” märkis ta oma põhjendustes.

Kirja lõpus palus Raudvere nii vallal kui ministeeriumil viivitamatult lõpetada teadlik ja õigusvastane vastutöötamine ettevõtlike Eesti kodanike ja äriühingute tegevusele.

Vald ei nõustu ettevõtja kriitikaga

Saaremaa valla juristid ütles, et nad ei saa nõustuda Harry Raudvere vätiega nagu oleks vallavalitsus käitunud pahatahtlikult ja ebaseaduslikult, kuna on enne tuulikualuse maa detailplaneeringu algatamist küsinud kaitseministeeriumi seisukohta.

Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Antud juhul on kaitseministeerium asutus, kelle valitsemisalasse kuulub ka tuulikute püstitamine,” märkisid nad.

Ühtlasi ütlesid Saaremaa valla juristid, et planeerimisseadus ei täpsusta, millises detailplaneeringu menetlusetapis tuleb alustada koostööd valitsemisasutustega, kuid samas ei keela planeerimisseadus küsida valitsusasutuste seisukohti enne detailplaneeringu algatamist.

„Eeltoodu alusel on vallavalitsus teinud koostööd kaitseministeeriumiga ning juhul, kui detailplaneeringu menetlust jätkatakse, siis ka kooskõlastatakse detailplaneering,” laususid nad. Ka ütlesid Saaremaa valla juristid, et asjaolu, miks vallavalitsus pidas vajalikuks peatada detailplaneeringu algatamise taotluse menetlus, oli selgelt väljendatud Adepte OÜ’le välja saadetud kirjas.

Rahandusministeerium olla oma kirjas selgelt väljendanud, et planeerimismenetluses on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum, mistõttu ei saa üheselt väita, et ühe tuulegeneraatori püstitamiseks detailplaneeringut üldse koostama ei pea.

„Saaremaa vallavalitsus on leidnud, et kavandatav tuulegeneraator on käsitletav kui olulise avaliku huviga rajatis, sest ehitise püstitamisega kaasnevad mõjud võivad ulatuda kinnisasja piiridest kaugemale. Kaasnevad mõjud võivad olla nii visuaalsed, helilised, loodus- kui liikluskorralduslikud (eelkõige lennuliiklus) ja mitmed teised mõjud,” leidsid juristid.

Ministeerium ei vaadanudki täpseid koordinaate

Kaitseministeerium selgitas vastuses ettevõtja kriitikale, et nende jaoks on tavaline, et nii arendajad kui ka kohalikud omavalitsused küsivad esialgset, mittesiduvat ja mitteametlikku eelhinnangut tuuleparkide või tuulegeneraatorite sobiva asetuse ja maksimaalse kõrguse suhtes enne, kui ametlikult planeeringumenetlust algatada.

„Niiviisi toimides saab säästa kõvasti aega ja rahalisi vahendeid,” märkis ministeeriumi pressiesindaja Andres Sang. Tema sõnul küsis Adepte OÜ enne planeeringu alustamist kaitseministeeriumi hinnangut võimaliku tuulegeneraatori täpse asukoha koordinaatide järgi, saades esialgse ja mitteametliku hinnangu maksimaalse kõrguse osas.

Samas rõhutas ta, et detailplaneeringu algatamise taotluse käigus küsis Saaremaa vallavalitsus seisukohta võimaliku tuugeni paigutamiseks kogu kinnistu ulatuses, täpsustamata selle täpset asukohta. „Sellest lähtuvalt andis kaitseministeerium maksimaalse kõrguse vastavalt sellele, mis võiks olla tuugeni maksimaalne kõrgus antud kinnistu raames kõige ebasobivama asukoha puhul,” märkis Sang.

Ettevõtjat selgitused ei rahulda

Harry Raudvere nende selgitustega rahule ei jää, tema väitel kaitseministeerium valetab. „Häbematult valetab. Nii lihtne ongi,” lausus ettevõtja. Tema selgituste kohasel oli tuuliku asukoht maksimaalselt 0,5 meetri täpsusega paika pandud.

„Ma ei küsi esimest korda tuulegeneraatori võimalikku kõrgust. Alati oleme näidanud täpsed koordinaadid ja alati on nad andnud ka esitatud koordinaatidele täpsed vastused. Ükskõik, kuhu me sellel nimetatud kinnistul generaatori ka paigaldaksime, on kõrguste vahe maksimaalselt 1,5 meetrit koordinaatidega fikseeritud kohast,” rääkis ta.

Ühtlasi möönis Raudvere, et ta saab aru, et ei saa võtta ministeeriumi mullusügisest vastust kui kooskõlastust, kuid just nende andmete põhjal tellib ettevõte tuulegeneraatori, projekteerib selle ja kulutab väga palju raha. „Ehitame valmis hirmkallid liitumised ja siis ütleb kaitseministeerium süüdimatult, et tegime lihtsalt nalja ja teil ei olnud mingit õiguspärast ootust. Kena, kas pole?” nentis ta.

Ta märkis, et täpselt nõndamoodi on ministeerium käitunud nendega nii Päite-Vaivina tuulepargi rajamise blokeerimisel kui ka Varja tuulepargis. „Lubasid, kooskõlastasid ja siis tõmbasid vee peale. See on siis ettevõtlussõbralik keskkond?” nentis Raudvere.

Ettevõtja pahameelest võib iseenesest aru saada. Kahe eelpool mainitud ja Ida-Virumaale plaanitava tuulepargi puhul käib arendaja juba mitu aastat kohalike omavalitsuste ja Eesti riigiga kohut. Kui Päite-Vaivina kohtuvaidlus jõudis mullu sügisest kohtu esimeses astmes arutlusele, siis Varja kohtuasi seisab alates 2014. aasta lõpust.

Kaitseministeeriumi riigikaitselised piirangud mõjutavad tuuleparkide rajamist üle Eesti ning on kogu tuuleenergia sektori hinnangul üks peamine pidurdav mõjutegur, seda iseäranis tervele reale Ida-Virumaale plaanitavatele tuuleparkidele, mille ehitus on just nendest piirangutest tulenevalt juba mõnda aega seisnud, päädides arvukate kohtuvaidlustega.

Enefit Greeni tuulepargid tootsid veebruaris rekordkoguse elektrit

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 12, 2019

Delfi Ärileht, 12.03.2019

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni tuulepargid tootsid veebruaris kokku 124 gigavatt-tundi elektrit, mis on üle kümne korra rohkem kui aasta tagasi ning 30 protsenti rohkem kui kuu varem jaanuaris, teatas ettevõte.

124 gigavatt-tunnist elektrist jagub aastaks ajaks üle 40 000 keskmise tarbimisega majapidamisele.

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul on hea toodangumahu taga veebruarikuu suurepärased tuuleolud ning hea tuuleparkide töökindlus.

„Lisaks on Enefit Green kasvatanud tänu Nelja Energia omandamisele aastatagusega võrreldes oma tuuleenergia portfelli, mille tulemusel on meil täna oluliselt rohkem tuuleparke. Tänu keskmisest stabiilsemale ja tugevamale tuulele tootsid need veebruaris kokku rekordkoguse elektrit,“ kommenteeris Kärmas.

Enefit Greenil on Eestis ja Leedus kokku 20 tuuleparki 165 tuulikuga, mille koguvõimsuseks on 398 megavatti.

Kokku kujunes Enefit Greeni veebruarikuu elektri kogutoodanguks 139 gigavatt-tundi, milles sisalduvad ka Iru, Paide, Valka ja Broceni elektrijaamade, Keila-Joa hüdroelektrijaama, Ruhnu taastuvenergialahenduse ning päikeseelektrijaamade toodangumahud.

Novembris 2018 omandas ettevõte Baltikumi taastuvenergia tootja Nelja Energia. Tehingu järgselt kasvas Enefit Greeni elektritoodang pea kolm korda, ületades aastas 1 teravatt-tunni piiri. Ettevõttes töötab täna üle 140 inimese.

Timo Tatar sai energeetika asekantsleriks

Eesti uudisedMarch 12, 2019

Tööstusuudised, 12.03.2019

Endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar saab uueks energeetika asekantsleriks.

Avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul nimetas majandus- ja taristuminister Kadri Simson uueks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsleriks Timo Tatari, teatas ministeerium.

„Lähiaja suurimad väljakutsed on seotud 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide poole liikumisega. Sihid on täna suuresti paigas, kuid nende saavutamine eeldab eri osapoolte ühist pingutust. Väljakutsed on ka põlevkivisektoris. Sektor on juba täna muutumises – toodame vähem elektrit ning rohkem vedelkütuseid. Riigi vaates on oluline, et see muutus ei ohustaks elektri varustuskindlust ning muutuste tulemusena paraneks põlevkivisektori lisandväärtus ja konkurentsivõime,“ ütles Tatar.

„Järjest suurem roll energeetikas on ka riikide vahelisel koostööl nii ühenduste rajamise, tootmisvõimsuste jagamise, strateegiliste projektide elluviimise kui ka taastuvenergia eesmärkide ühisel saavutamisel,“ lisas ta.

Siiani töötas Tatar MKMi energeetika osakonna juhatajana. Varem on ta ametis olnud Eesti Energias, Riigi Kinnisvara AS-is ja Fortum Termest AS-is. Tatar on ka elektri põhivõrguettevõtte Elering nõukogu liige.

Tataril on Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika magistrikraad.

 

Elering hakkab pakkuma kiiremat elektrivõrguga liitumist

Eesti uudisedMarch 12, 2019

BNS, 12.03.2019

Elering on ostnud liitumispunktide ehitamiseks vajalikud seadmed ja välja valinud ehitajad, et kiirendada standardsete liitumispunktide ehitamist ülekandevõrguga liitujatele ja rajada uusi kompaktalajaamu.

Eelmisel aastal lõppenud hankega ostis Elering valmis 110-kilovoldiste liitumispunktide ja kompaktalajaamade rajamiseks vajalikud võimsuslülitid, voolutrafod, pingetrafod, mõõtetrafod, maanduslülitid ja lahklülitid. Seadmed tarnis Siemens OY Eesti filiaal ning need maksid üle 800 000 euro, teatas riiklik elektrivõrgu süsteemihaldur.

Liitumiste väljaehitamiseks kvalifitseeris Elering seitse pakkujat – ABB, Empower, Leonhard Weiss Energy, Merko Infra, Siemens OY Eesti filiaal, ühispakkujad TMV Power ja TMV Service OY ning Viru RMT ja EPCM Consulting.

Eleringi eesmärk on riigifirma teatel teha Eesti elektri- ja gaasi ülekandesüsteemiga liitumine klientidele kiireks ja mugavaks, toetamaks Eesti majandusarengut.

“Kui seni alustas Elering pärast uue kliendiga liitumislepingu sõlmimist hanget liitumispunkti seadmete tarnimiseks ja ehitustööde teostamiseks, siis muudatuse järel on võimalik renoveeritud alajaama standardse 110-kilovoldise liitumispunkti ehituseks sõlmida ehitusleping juba kvalifitseeritud töövõtjaga, kes paigaldab Eleringi poolt varem hangitud seadmed,” ütles pressiteate vahendusel Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

See võimaldab tema sõnul hankes vahele jätta seadmete tarne perioodi ning sõltuvalt projekti keerukusest lühendab liitumisprotsessi mitme kuu ja teatud juhtudel kuni ühe aasta võrra. Samuti võimaldab seadmete ja ehitajate eelnev väljavalimine senisest lühema aja jooksul ehitada olemasolevad, kuid amortiseerunud alajaamad ümber kompaktalajaamadeks paikades, kus elektritarbimine on oluliselt vähenenud.

Tuuleenergia kasutamine nõuab suuri investeeringuid

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 6, 2019

ERR, 06.03.2019

2030.aastani koostatud energiamajanduse arengukava järgi moodustub Eestis veidi rohkem kui kümne aasta pärast taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest 50%. Kuigi tuuleenergia kasutamine annab eesmärgile ka reaalse perspektiivi, ütlevad spetsialistid siiski, et on hulk probleeme, mida eesmärgi saavutamiseks kiiremas korras lahendada tuleb.

Kuula raadiouudist siit.

Vennad Sõnajalad riigiga kohtus: Eesti Energia tahab monopoliseerida taastuvtuuleenergiat

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 4, 2019

Õhtuleht, 04.03.2019

Ettevõtjad Oleg ja Andres Sõnajalg vaidlevad Eesti riigiga ja väidavad, et riik kasutab eraettevõtjaga võitluses allapoole vööd võtteid. Viimased 20 aastat on vennad Eestis arendanud tuulikuäri ja pannud selle alla kogu oma raha ja energia.

„Ma arvan, et see oli 2000. aasta, kui me tajusime, et taastuvenergial on väga suur tulevik,” sõnas Oleg „Kuuuurijale” antud intervjuus.

Esimesed tuulikud osteti kasutatuna Saksamaalt ja vennad panid need Saaremaale mere lähedale püsti. Kui jõululauas elekter ära läks, hakkasid vennad tegutsema ja teiseks jõulupühaks saadi tuulik tööle.

Tänaseks on nad ise välja töötanud oma tuuliku „Eleon” ja selle on võetud ka patent. Just selle, 4,5 miljonit eurot maksnud arendusega – millest 1,5 miljonit andis EAS-, tuuliku pärast käib riigiga võitlus. Sõnajalgade sõnul on nad mõelnud välja midagi sellist, mida kusagil maailmas pole. Esimene tuulik on nende hoovis, ülejäänud ootavad kokkupanemist.

Vennad Sõnajalad soovivad Baltikumi suurimat tuuleparki püsti panna Ida-Virumaal Aidus. Riik on aga selle vastu.

„Kahjuks oleme me tegevusvaldkonnas, kus riigil on omal äri huvid,” sõnas Oleg, kes lisab, et põrkuvad era- ja riigihuvid. Olegi sõnul jäi nende planeeritud Aidu tuulepark lihtsalt Eesti Energiale jalgu ja nüüd püüab Eesti Energia tüütutest Sõnajalgadest vabaneda.

„Me olemegi sattunud olukorda, kus võitleme tuuleveskitega,” kirjeldab Oleg tekkinud olukorda.

Nende sõnul kasutab Eesti Energia nende vastu võitluses hetkel kõige rohkem Kaitseministeeriumi abikätt.

Kui Eesti Energia oli avastanud, et nad magasid maha õige hetke tuulepargi rajamiseks ja et see on tulevik, võeti kasutusele jõhkrad meetmed ja Olegi sõnul oli selleks ainsana Euroopas nulltolerants radarite suhtes. „Radarite ja raadioluure eelhoiatussüsteemi argumendiga tuldi kõigi eratuulepargiarendajate vastu,” selgitas Oleg.

Kui kaitseministeerium teatas, et nende leiutatud tuulikute labad on liiga suured, takistades sellega radarite ja raadioluure tööd, läksid Sõnajalad Eesti riigi vastu kohtusse. Mehed väidavad, et tegu on kiusu ja otsitud põhjendustega, takistamaks nende tööd.

Oleg Sõnajala sõnul käitub riik nende tuulikute blokeerimisel väga lühinägelikult. „Me ei ole küsinud riigilt tuge, oleme öelnud, et palun ärge takistage meid,” sõnas Oleg, kelle sõnul tahab Eesti Energia lihtsalt samasse kohta panna ise väiksemad tuulikud.

Andres Sõnajala sõnul peavad nad seda sõda suuresti ühe kaitseministeeriumi ametniku Meelis Oidsaluga. „Kui tema sai asekantsleriks, siis kogu see protsess keeras pea peale,” sõnas Andres. Just tema on vendade sõnul üks nende suurimaid vastaseid. Oitsalu keeldus aga intervjuust ning sõnas, et temale ei ole seadusega antud ei õigusi ega võimalusi ühe tuulepargi ehitamist takistada.

Andrese sõnul on siis oma roll ka Isamaaliidul, kes mehe sõnutsi kontrollib Eesti Eneriga tegemisi. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab riik kõiki ettevõtjaid võrdselt kohtlema. Mis puutub tuuleparki, siis seal on kohtuvaidlus, milles Reinsalu loodab õiglast lahendust.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri ülesanne on Andres Sõnajala sõnul iga hinna eest monopoliseerida tuuleenergia turg ja see on tal Sõnajala arust ka õnnestunud. Reinsalu on arvamusel, et tuulepargid tuleks hoopis erastada ja maha müüa.

Sutter unistab toetuseta taastuvenergiast

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 1, 2019

Postimees, 01.03.2019

Eesti Energia nõukogu pikendas kolmapäeval nelja aasta võrra lepingut kontserni senise juhi Hando Sutteriga, kelle sõnul peaks riik koos põlevkiviõli tootjatega rajama eelrafineerimistehase. Liivi lahe meretuulepargist võiks aga saada Eesti ja Läti koostöö etalon.

Loe edasi Postimehe veebist.

Ratas: tuuleenergeetika arendamisel peab arvestama eri osapoolte huve

Eesti uudised, TuuleenergiaFebruary 28, 2019

BNS, 28.02.2019

Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb tuuleenergeetika valdkonna arendamisel tagada erinevate osapoolte ehk Eestimaa elanike, ettevõtjate, omavalitsuste ja riigikaitse huvide tasakaal.

Ratase sõnul tuleb aastaks 2030 seatud taastuvenergiaeesmärgi täitmiseks kindlasti investeerida erinevatesse taastuvenergiaallikatesse ning seejuures on oluline roll ka tuuleenergial. “Seatud eesmärgi saavutamiseks peavad riik ja ettevõtted tegema tuuleenergeetikasse uute investeeringute tegemiseks konstruktiivset koostööd,” ütles peaminister pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on lõpptarbija jaoks kõige olulisemad mõistlik energiahind ning puhtam keskkond, kuid samavõrd tähtis on ka riigi julgeolek, arenduste negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ning mitmed muud aspektid. “Järgmise valitsuse laual on keerulised, kuid olulised valikud. Töötavad lahendused saavad sündida vaid eri osapoolte koostöös, mille aluseks on soov seatud taastuvenergia eesmärke täita,” lisas peaminister.

Neljapäeval toimus Stenbocki majas kohtumine tuuleenergia– ja tehnoloogia esindusorganisatsioonidega, mille peaeesmärk oli arutada, kuidas saavutada aastaks 2030 seatud siht, et pool kasutatavast energiast tuleks taastuvatest allikatest.

Kohtumisel ei käsitletud eri kohtuvaidlusi seoses tuuleparkide arendamisega.

Kohtumisel osalesid valitsuse poolt peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, justiitsminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Jüri Luik, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ning rahandusminister Toomas Tõniste. Tuuletehnoloogia liidu esindajana osales kohtumisel Andres Sõnajalg ning Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindajana Aavo Kärmas. Tuuletehnoloogia Liit koondab 35 ettevõtet ja TuuleenergiaAssotsiatsiooni 20 ettevõtet.

«Värskemad uudised .. 2 3 4 5 6 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes