• Eesti
  • English

Timo Tatar sai energeetika asekantsleriks

Eesti uudisedMarch 12, 2019

Tööstusuudised, 12.03.2019

Endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar saab uueks energeetika asekantsleriks.

Avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni ettepanekul nimetas majandus- ja taristuminister Kadri Simson uueks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsleriks Timo Tatari, teatas ministeerium.

„Lähiaja suurimad väljakutsed on seotud 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide poole liikumisega. Sihid on täna suuresti paigas, kuid nende saavutamine eeldab eri osapoolte ühist pingutust. Väljakutsed on ka põlevkivisektoris. Sektor on juba täna muutumises – toodame vähem elektrit ning rohkem vedelkütuseid. Riigi vaates on oluline, et see muutus ei ohustaks elektri varustuskindlust ning muutuste tulemusena paraneks põlevkivisektori lisandväärtus ja konkurentsivõime,“ ütles Tatar.

„Järjest suurem roll energeetikas on ka riikide vahelisel koostööl nii ühenduste rajamise, tootmisvõimsuste jagamise, strateegiliste projektide elluviimise kui ka taastuvenergia eesmärkide ühisel saavutamisel,“ lisas ta.

Siiani töötas Tatar MKMi energeetika osakonna juhatajana. Varem on ta ametis olnud Eesti Energias, Riigi Kinnisvara AS-is ja Fortum Termest AS-is. Tatar on ka elektri põhivõrguettevõtte Elering nõukogu liige.

Tataril on Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika magistrikraad.

 

Elering hakkab pakkuma kiiremat elektrivõrguga liitumist

Eesti uudisedMarch 12, 2019

BNS, 12.03.2019

Elering on ostnud liitumispunktide ehitamiseks vajalikud seadmed ja välja valinud ehitajad, et kiirendada standardsete liitumispunktide ehitamist ülekandevõrguga liitujatele ja rajada uusi kompaktalajaamu.

Eelmisel aastal lõppenud hankega ostis Elering valmis 110-kilovoldiste liitumispunktide ja kompaktalajaamade rajamiseks vajalikud võimsuslülitid, voolutrafod, pingetrafod, mõõtetrafod, maanduslülitid ja lahklülitid. Seadmed tarnis Siemens OY Eesti filiaal ning need maksid üle 800 000 euro, teatas riiklik elektrivõrgu süsteemihaldur.

Liitumiste väljaehitamiseks kvalifitseeris Elering seitse pakkujat – ABB, Empower, Leonhard Weiss Energy, Merko Infra, Siemens OY Eesti filiaal, ühispakkujad TMV Power ja TMV Service OY ning Viru RMT ja EPCM Consulting.

Eleringi eesmärk on riigifirma teatel teha Eesti elektri- ja gaasi ülekandesüsteemiga liitumine klientidele kiireks ja mugavaks, toetamaks Eesti majandusarengut.

“Kui seni alustas Elering pärast uue kliendiga liitumislepingu sõlmimist hanget liitumispunkti seadmete tarnimiseks ja ehitustööde teostamiseks, siis muudatuse järel on võimalik renoveeritud alajaama standardse 110-kilovoldise liitumispunkti ehituseks sõlmida ehitusleping juba kvalifitseeritud töövõtjaga, kes paigaldab Eleringi poolt varem hangitud seadmed,” ütles pressiteate vahendusel Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

See võimaldab tema sõnul hankes vahele jätta seadmete tarne perioodi ning sõltuvalt projekti keerukusest lühendab liitumisprotsessi mitme kuu ja teatud juhtudel kuni ühe aasta võrra. Samuti võimaldab seadmete ja ehitajate eelnev väljavalimine senisest lühema aja jooksul ehitada olemasolevad, kuid amortiseerunud alajaamad ümber kompaktalajaamadeks paikades, kus elektritarbimine on oluliselt vähenenud.

Tuuleenergia kasutamine nõuab suuri investeeringuid

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 6, 2019

ERR, 06.03.2019

2030.aastani koostatud energiamajanduse arengukava järgi moodustub Eestis veidi rohkem kui kümne aasta pärast taastuvenergia osakaal lõpptarbimisest 50%. Kuigi tuuleenergia kasutamine annab eesmärgile ka reaalse perspektiivi, ütlevad spetsialistid siiski, et on hulk probleeme, mida eesmärgi saavutamiseks kiiremas korras lahendada tuleb.

Kuula raadiouudist siit.

Vennad Sõnajalad riigiga kohtus: Eesti Energia tahab monopoliseerida taastuvtuuleenergiat

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 4, 2019

Õhtuleht, 04.03.2019

Ettevõtjad Oleg ja Andres Sõnajalg vaidlevad Eesti riigiga ja väidavad, et riik kasutab eraettevõtjaga võitluses allapoole vööd võtteid. Viimased 20 aastat on vennad Eestis arendanud tuulikuäri ja pannud selle alla kogu oma raha ja energia.

„Ma arvan, et see oli 2000. aasta, kui me tajusime, et taastuvenergial on väga suur tulevik,” sõnas Oleg „Kuuuurijale” antud intervjuus.

Esimesed tuulikud osteti kasutatuna Saksamaalt ja vennad panid need Saaremaale mere lähedale püsti. Kui jõululauas elekter ära läks, hakkasid vennad tegutsema ja teiseks jõulupühaks saadi tuulik tööle.

Tänaseks on nad ise välja töötanud oma tuuliku „Eleon” ja selle on võetud ka patent. Just selle, 4,5 miljonit eurot maksnud arendusega – millest 1,5 miljonit andis EAS-, tuuliku pärast käib riigiga võitlus. Sõnajalgade sõnul on nad mõelnud välja midagi sellist, mida kusagil maailmas pole. Esimene tuulik on nende hoovis, ülejäänud ootavad kokkupanemist.

Vennad Sõnajalad soovivad Baltikumi suurimat tuuleparki püsti panna Ida-Virumaal Aidus. Riik on aga selle vastu.

„Kahjuks oleme me tegevusvaldkonnas, kus riigil on omal äri huvid,” sõnas Oleg, kes lisab, et põrkuvad era- ja riigihuvid. Olegi sõnul jäi nende planeeritud Aidu tuulepark lihtsalt Eesti Energiale jalgu ja nüüd püüab Eesti Energia tüütutest Sõnajalgadest vabaneda.

„Me olemegi sattunud olukorda, kus võitleme tuuleveskitega,” kirjeldab Oleg tekkinud olukorda.

Nende sõnul kasutab Eesti Energia nende vastu võitluses hetkel kõige rohkem Kaitseministeeriumi abikätt.

Kui Eesti Energia oli avastanud, et nad magasid maha õige hetke tuulepargi rajamiseks ja et see on tulevik, võeti kasutusele jõhkrad meetmed ja Olegi sõnul oli selleks ainsana Euroopas nulltolerants radarite suhtes. „Radarite ja raadioluure eelhoiatussüsteemi argumendiga tuldi kõigi eratuulepargiarendajate vastu,” selgitas Oleg.

Kui kaitseministeerium teatas, et nende leiutatud tuulikute labad on liiga suured, takistades sellega radarite ja raadioluure tööd, läksid Sõnajalad Eesti riigi vastu kohtusse. Mehed väidavad, et tegu on kiusu ja otsitud põhjendustega, takistamaks nende tööd.

Oleg Sõnajala sõnul käitub riik nende tuulikute blokeerimisel väga lühinägelikult. „Me ei ole küsinud riigilt tuge, oleme öelnud, et palun ärge takistage meid,” sõnas Oleg, kelle sõnul tahab Eesti Energia lihtsalt samasse kohta panna ise väiksemad tuulikud.

Andres Sõnajala sõnul peavad nad seda sõda suuresti ühe kaitseministeeriumi ametniku Meelis Oidsaluga. „Kui tema sai asekantsleriks, siis kogu see protsess keeras pea peale,” sõnas Andres. Just tema on vendade sõnul üks nende suurimaid vastaseid. Oitsalu keeldus aga intervjuust ning sõnas, et temale ei ole seadusega antud ei õigusi ega võimalusi ühe tuulepargi ehitamist takistada.

Andrese sõnul on siis oma roll ka Isamaaliidul, kes mehe sõnutsi kontrollib Eesti Eneriga tegemisi. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul peab riik kõiki ettevõtjaid võrdselt kohtlema. Mis puutub tuuleparki, siis seal on kohtuvaidlus, milles Reinsalu loodab õiglast lahendust.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri ülesanne on Andres Sõnajala sõnul iga hinna eest monopoliseerida tuuleenergia turg ja see on tal Sõnajala arust ka õnnestunud. Reinsalu on arvamusel, et tuulepargid tuleks hoopis erastada ja maha müüa.

Sutter unistab toetuseta taastuvenergiast

Eesti uudised, TuuleenergiaMarch 1, 2019

Postimees, 01.03.2019

Eesti Energia nõukogu pikendas kolmapäeval nelja aasta võrra lepingut kontserni senise juhi Hando Sutteriga, kelle sõnul peaks riik koos põlevkiviõli tootjatega rajama eelrafineerimistehase. Liivi lahe meretuulepargist võiks aga saada Eesti ja Läti koostöö etalon.

Loe edasi Postimehe veebist.

Ratas: tuuleenergeetika arendamisel peab arvestama eri osapoolte huve

Eesti uudised, TuuleenergiaFebruary 28, 2019

BNS, 28.02.2019

Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb tuuleenergeetika valdkonna arendamisel tagada erinevate osapoolte ehk Eestimaa elanike, ettevõtjate, omavalitsuste ja riigikaitse huvide tasakaal.

Ratase sõnul tuleb aastaks 2030 seatud taastuvenergiaeesmärgi täitmiseks kindlasti investeerida erinevatesse taastuvenergiaallikatesse ning seejuures on oluline roll ka tuuleenergial. “Seatud eesmärgi saavutamiseks peavad riik ja ettevõtted tegema tuuleenergeetikasse uute investeeringute tegemiseks konstruktiivset koostööd,” ütles peaminister pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on lõpptarbija jaoks kõige olulisemad mõistlik energiahind ning puhtam keskkond, kuid samavõrd tähtis on ka riigi julgeolek, arenduste negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ning mitmed muud aspektid. “Järgmise valitsuse laual on keerulised, kuid olulised valikud. Töötavad lahendused saavad sündida vaid eri osapoolte koostöös, mille aluseks on soov seatud taastuvenergia eesmärke täita,” lisas peaminister.

Neljapäeval toimus Stenbocki majas kohtumine tuuleenergia– ja tehnoloogia esindusorganisatsioonidega, mille peaeesmärk oli arutada, kuidas saavutada aastaks 2030 seatud siht, et pool kasutatavast energiast tuleks taastuvatest allikatest.

Kohtumisel ei käsitletud eri kohtuvaidlusi seoses tuuleparkide arendamisega.

Kohtumisel osalesid valitsuse poolt peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, justiitsminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Jüri Luik, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ning rahandusminister Toomas Tõniste. Tuuletehnoloogia liidu esindajana osales kohtumisel Andres Sõnajalg ning Tuuleenergia Assotsiatsiooni esindajana Aavo Kärmas. Tuuletehnoloogia Liit koondab 35 ettevõtet ja TuuleenergiaAssotsiatsiooni 20 ettevõtet.

Eesti müüb Luksemburgile plaanitust rohkem taastuvenergia statistikat

Eesti uudisedFebruary 28, 2019

BNS, 28.02.2019

Eesti müüb Luksemburgile rohkem taastuvenergia statistilisi ühikuid kui algselt kokku lepiti, mis lubab omakorda alandada tarbijatele plaanitust enam taastuvenergia tasusid.

“Kui 2017. aastal kahe riigi poolt allkirjastatud lepingu kohaselt soovis Luksemburg osta Eestilt 300 gigavatt-tunni ulatuses energiastatistikat, siis nüüd kasvas maht 250 gigavatt-tunni võrra,” ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson pressiteate vahendusel.

See tähendab, et Eesti tulud 2018. aasta taastuvenergiastatistiliste ühikute müügist tõusevad 4,5 miljonilt eurolt ligi 8,3 miljoni euroni.

Vastavalt Luksemburgiga sõlmitud kokkuleppele kasutab Eesti taastuvenergia statistika müügist saadud tulu taastuvenergia toetamiseks. Selleks suunab riik saadud vahendid Eleringile taastuvenergia tootmise kaasfinantseerimiseks. See tähendab, et taastuvenergiatasu elektritarbijatele väheneb.

Eesti ja Luksemburgi vahel sõlmitud koostööleppega ostab Luksemburg veel 400 gigavatt-tunni ulatuses ehk 6 miljoni euro väärtuses 2020. aasta taastuvenergia statistilisi ühikuid. Lisaks on Luksemburgil võimalus suurendada ostetavaid koguseid ka järgnevatel aastatel, suurendades sellega Eesti saadavaid tulusid statistikakaubandusest veelgi.

Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivis on kokku lepitud igale liikmesriigile siduv taastuvenergia eesmärk ehk millise taseme energia lõpptarbimisest peaks taastuvenergiamoodustama aastal 2020. Euroopa Liidu üleselt on see eesmärk 20 protsenti, aga kõik panustavad vastavalt enda võimekusele ehk täidavad erineva suurusega eesmärke, mis protsessi alguses paika pandi.

Eesti eesmärgiks on 25 protsenti ja see on ületatud juba 2011. aastal. Seejuures oli Eesti taastuvenergia osakaal 2017. aastal üle 29 protsendi ning prognooside kohaselt kasvab 2020. aastaks üle 30 protsendi.

Taastuvenergia direktiiv näeb ette võimaluse riikidevaheliseks koostööks. Liikmesriigid, mis ei ole suutnud enda eesmärki täita, saavad seda ülejäägiga riikidelt osta. Lisaks Luksemburgiga koostööle otsib Eesti aktiivselt võimalusi realiseerida taastuvenergia statistiliste ühikute ülejääki veelgi suuremal määral, suurendades sellega taastuvenergia statistikakaubandusest saadavaid tulusid.

Samasugune võimalus koostööks säilib ka 2030. aasta eesmärkide täitmisel, mis võiks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatel pakkuda Eestile võimaluse saada lisatulu taastuvenergiale ülemineku rahastamiseks.

Taastuvenergia koda: roheenergia osakaalu kasv on tagasihoidlik

Eesti uudised, TuuleenergiaFebruary 18, 2019

BNS, 18.02.2019

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Mihkel Annuse sõnul on taastuvenergia osakaalu kasvutempo lõpptarbimises tagasihoidlik ning arenguruumi on ohtralt.

“Sektori arengute mõistes üsna jaheda aasta üheks silmapaistvamaks osaks oli paigaldatud päikeseenergia tootmisvõimsuste märgatav kasv aasta teises pooles, mis küll elektrienergia tootmise statistikas kajastub enamjaolt 2019. aastal. Taastuvelektri tootmise võrdluses oleme suure põlevkivienergia osakaalu tõttu Euroopa mõistes jätkuvalt tagaajaja rollis,” ütles Annus pressiteate vahendusel.

“Läinud aasta tõi elektrituruseaduse vastuvõtmise näol omajagu selgust taastuvenergia sektorit reguleeriva raamistiku osas, samas on seni ebaselged ettenähtud taastuvenergia vähempakkumiste tingimused. Need on vaja kiirelt paika saada koos plaaniga esimeste vähempakkumiste korraldamiseks, mis annab initsiatiivi ettevõtjatele tegutsemiseks,” lisas Koja juht.

Eleringi andmete põhjal toodeti 2018. aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat võrku kokku 1665 gigavatt-tundi – eelnenud aasta 1620 gigavatt-tunniga võrreldes üsna tagasihoidlik kasv – mis moodustab 17,1 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis.

Möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 62 protsenti. Nendest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1040 gigavatt-tundi. 2017. aastal oli samadest allikatest toodetud energia kogus 908 gigavatt-tundi.

Tuuleenergia andis 2018. aastal 36 protsenti taastuvenergia kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 590 gigavatt-tundi elektrienergiat. Tuuleenergia kogutoodang kahanes aastaga 12 protsenti. Nii ei täitunud ka eelmisel aastal toetatavale tuulenergiale seatud toetuse piir – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas. Toetust saanud tuuleenergia toodang oli 490 gigavatt-tundi ehk saavutati 82 protsenti seatud piirist.

Hüdroenergia toodang oli mullu 19 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas 2017. aastaga võrreldes taas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas ligi kolm korda 13 gigavatt-tunnini ning ka toetussummad suurenesid samas mahus, ulatudes aasta kokkuvõttes enam kui 715 000 euroni. See summa oli küll suurem, kui hüdroenergiale aasta jooksul makstud toetus 540 000 eurot, kuid moodustab kogu väljamakstud toetustest siiski vaid marginaalse osa. Aastaga lisandus üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit üle 1600 tootja.

Tuuleenergiat toodeti möödunud aastal Eestis kokku 591 gigavatt-tundi, seega sarnaselt tunamullusega ei ületatud ka tänavu elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud aastast toetuspiiri 600 gigavatt-tundi. Ühtlasi moodustas tuuleenergia osakaal möödunud aastal 36 protsenti taastuvelektri kogutoodangust.

Annus märgib, et ülemaailmne taastuvenergialahenduste hinnalangus ning tehnoloogiate areng avaldab sektorile laiemalt aina positiivsemat mõju ka Eestis.

“Tänaseks on selge, et paljudel juhtudel on juba praegu majanduslikult mõistlikum eelistada taastuvenergiat fossiilkütustele ning selline tendents on positiivselt süvenev. Ka päikesepaneelid eramajade katustel pole enam harv nähtus ning aina enam eratarbijaid näeb selles võimalust kodukuludelt kokku hoida,” lisas ta.

2018. alustati ka riikliku energia- ja kliimakava koostamisega, mis seab siseriiklikud taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030. Taastuvelektri osakaal lõpptarbimises peaks selleks ajaks Eestis olema vähemalt 30 protsenti ning üldine taastuvenergia osatähtsus 50 protsenti. Eesti taastuvelektri eesmärk 2020. aastaks – 17,6 protsenti – on tänaseni saavutamata.

«Värskemad uudised .. 2 3 4 5 6 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes