• Eesti
  • English

Sõnajalgade tuulikuvaidlus jätkub riigikohtus

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 9, 2018

BNS, 09.10.2018

Riigikohus võttis menetlusse Andres ja Oleg Sõnajala ettevõtte Aidu Tuulepark kaebused vaidluses Aidu tuulepargiehituslubade õiguspärasuse üle.

Riigikohus võttis teisipäeval menetlusse kaks Aidu Tuulepark OÜ määruskaebust, milles määruskaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ning vääralt kohelnud materiaalõigust, tuues sellega kaasa ebaõiged kohtulahendid, teatas Aidu Tuulepark.

Menetlusse võeti Aidu Tuulepark OÜ määruskaebus, mis puudutas taotlust jätta läbivaatamata Ida-Viru maavalitsuse protest tähtaja ületamise tõttu ja määruskaebus, mis puudutas väidetavat esialgse õiguskaitse rikkumist ning sellest johtuvalt määratud 10 000 euro suurust trahvi.

Tartu ringkonnakohus jättis juuni lõpus muutmata halduskohtu määruse, millega otsustati jätkata menetlust vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle. Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium leidis, et halduskohus on veenvalt selgitanud, miks maavanem ei rikkunud protesti esitades seaduses sätestatud tähtaega.

Menetlusosalised vaidlesid põhiliselt selle üle, kas maavanem sai vaidlusaluste ehituslubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel. Sellest sõltub, millal pidi maavanem käivitama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.

Ringkonnakohus selgitas ühtlasi, et maavanemale kehtestatud tähtaja möödalaskmine ei välista edasist haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. Seda ilmestab ringkonnakohtu hinnangul ka antud juhtum. Aidu Tuulepargi ja Lüganuse valla taotluste rahuldamise ja menetluse lõpetamise korral tekiks olukord, kus väidetavate õiguste järgimise võimalikuks hinnaks võib olla riigikaitse huvide kahjustamine.

Kohus peatas Aidu Tuulepark OÜ-l tuulikute püstitamise 2017. aasta 3. mail, kui võttis menetlusse Ida-Viru maavanema protesti 2015. aasta kevadel ettevõttele antud ehituslubade tühistamiseks.

MKM alustab energia- ja kliimakava konsultatsioone

Eesti uudisedoktoober 9, 2018

BNS, 09.10.2018

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostöös keskkonnaministeeriumiga alustab ettevõtete ja huvirühmadega riikliku energia- ja kliimakava (REKK) konsultatsioone, mis näeb visioonina ette Eesti taastuvenergia osakaaluks kogu lõpptarbimisest 42 protsenti aastaks 2030.

MKM-i energeetika asekantsler Ando Leppimani sõnul panustab taastuvenergia osakaalu kolm valdkonda: soojuse tootmine, elektri tootmine ja transport. Sealhulgas peaks aastaks 2030 olema taastuvenergia osakaal elektri tootmisel 30 ja transpordis 14 protsenti, teatas ministeerium.

Asekantsler Leppiman täpsustas, et kui taastuvelektri tootmist õnnestuks rahastada statistikakaubandusest läbi teiste Euroopa Liidu riikide toetusskeemide, võib taastuvelektri osakaal ulatuda ka 50 protsendini.

Soojusenergia tootmise eesmärkide saavutamiseks panustab riik eelkõige energiatõhusate hoonete arengusse, elektritootmisel biomassi kasutavate elektrijaamade, tuuleenergia ja päikesepaneelide arengusse ning transpordis biometaani, diislikütuse ja bensiini biokomponendi kasutusele ning elektritranspordi laienemisse.

Aastaks 2030 peab Euroopa oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendama 40 protsenti võrreldes aastaga 2005. Vähendamise eesmärgid on liikmesriigiti jaotatud erinevalt võttes arvesse erinevaid aspekte. Näiteks tuleb Eestil oma kasvuhoonegaaside heidet vähendada transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites ehk niinimetatud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi välistes sektorites 13 protsenti võrreldes aastaga 2005.

Euroopa Liidu liikmesriikidele rakenduv kohustus riikliku energia- ja kliimakava koostamiseks tuleb novembris kinnitatavast energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusest. Riikide kavade põhjal hindab Komisjon EL 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika sihtide saavutamist. Eesti poolt Euroopa Komisjonile esitatav “Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030” põhineb 2017. aastal Eestis kinnitatud arengudokumentidel. Nendeks on Riigikogus kinnitatud “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” ja valitsuses heaks kiidetud “Energiamajanduse arengukava aastani 2030″.

Sõnajalgade firma sai ringkonnakohtus Tootsi vaidluses osalise võidu

Eesti uudisedoktoober 4, 2018

BNS, 04.10.2018

Tallinna ringkonnakohus tühistas kolmapäeval Vändra vallavalitsuse korraldused, millega keelduti Tootsi tuulepargiehituslubade väljastamisest Sõnajalgadele kuuluvale ettevõttele AS Eesti Elekter ja AS-ile Raisner.

Ringkonnakohus kohustas Põhja-Pärnumaa vallavalitsust ehk Vändra õigusjärglast uuesti läbi vaatama ettevõtete taotlused ehituslubade väljastamiseks, teatas Eesti Elekter AS.

Vald keeldus ehituslubade väljastamisest kahele teisele ettevõttele põhjusel, et kuna Eesti Energiale on samal istungil ehitusluba juba antud, siis oleks “ilmselgelt võimatu” sama sisuga ehitusluba kellelegi teisele väljastada.

Samuti väitis vald, et nende taotlused olid puudulikud. Kohtus otsuse vaidlustanud ettevõtjad leidsid aga, et neid oleks tulnud AS Eesti Energia taotluse menetlusse kaasata ja puuduste kõrvaldamiseks tulnuks anda tähtajad.

Halduskohus andis suvel õiguse Vändra vallavalitsusele, kuid ringkonnakohus otsustas oktoobri alguses, et kaalutlusõiguse teostamata jätmine on oluline menetlusviga. Kohus leidis, et kinnisasjale konkreetse ehitise püstitamiseks kehtestatud nõuded ei saa sõltuda ehitusloa taotleja isikust või püstitavate ehitiste omanikust – seda eriti olukorras, kui riigifirma pole maa omanik.

Olukorras, kus pole teada, kes saab asuda ehitusõigust realiseerima, ei ole seega õige väljastada ehitusluba vaid ühele taotlejale, välistades samas teistel võimaluse saada luba oma ehitusprojekti järgi ehitamiseks.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine pidi toimuma eelmise aasta novembris.

Tootsi tuulepargi kinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.

Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbi avalik enampakkumine Tootsi kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.

Eesti riigi sõda Sõnajalgadega: vendade võimalik miljardibisnis segaks luurajaid

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 3, 2018

Eesti Ekspress, 03.10.2018

Helikopter rapub kergelt, kui läheneme endisele Aidu põlevkivikarjäärile Ida-Virumaal. Andres Sõnajalg maandab lennumasina lameda tipuga killustikumäe otsa.

Kopteri kõrval kõrgub elektrituuliku alumine osa, sihvakas nagu kirikutorn. Selle betoonseina paksus on vaid 40 sentimeetrit, kuid seinte sisemus on tihedalt täis pingestatud terastrosse, et ehitis peaks vastu ka rajutuulele. Torni sees kajab valjemalt kui tühjas katedraalis.

Killustikumäe jalamil lebavad betoontorni otsa kinnitatava metallist osa jupid ja tuuliku labad. Iga 58 meetri pikkune laba kaalub 15 tonni. Laba tipp võib läbi õhu vuhiseda kiirusega kuni 300 km/h.

Taamal kõrgub teine betoonjalg nagu hiigelkihv. Metsa vahel kallakutel paikneb veel viis tehisplatood, aga ilma tornideta.

Andres ja tema vend Oleg Sõnajalg ihkavad Aidusse püstitada 30 elektrituulikut. Selleks kuluks kolm aastat, kuid ehitus seisab.

Sõnajalad pole enam noored uljad poisid, kes kaksikutest abikaasadega kristlikku popmuusikat tehes magnetina rahvast kokku kiskusid. Nende silmad põlevad endiselt tuliselt, kuid tänapäeval on Sõnajalad edumeelsed energeetikaettevõtjad. Pintsakud seljas, soliidsed sedaanid istumise all. Jutt kümnete miljonite eurode investeerimisest ei kõla suurustamisena. Vendadest õhkub enesekindlust. Nad usuvad, et ajavad õiget asja, edendavad Eesti elu.

Aga enesele ootamatult sattusid vennad tõsise konflikti keskmesse. Loe edasi Eesti Ekspressist.

Tuuleenergia langetab elektrihinna börsil nulli lähedale

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 21, 2018

BNS, 21.09.2018

Elektri börsihind Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonnas langeb ööl vastu laupäeva suure tootmise tõttu 2,4 eurole megavatt-tunni kohta.

Kui viimastel kuudel on keskmine elektri megavatt-tunni hind olnud 50 euro ligi, siis üksikutel tundidel on elektri hind langenud nulli ligi. Näiteks on tänavu elektri börsihind Eestis olnud madalaim 1,59 eurol megavatt-tunni kohta. Tavaliselt tuleneb erakordselt madal hind ülimadala omahinnaga ja subsideeritud tuuleenergia suurest tootmisest.

“Ainuke asi, mis me leidsime, millega see madal hind on korrelatsioonis, on suur tuuleenergia toodang,” ütles Nord Pool AS-i esindaja BNS-ile. Elektribörsi esindaja sõnul on madal hind küll väga tähelepanuväärne ja järelevalve jälgib seda, kuid anomaaliaks seda siiski nimetada ei saa.

Reedeks esitatud tuuleenergia toodangu prognoosi kohaselt toodetakse päeva viimasel tunnil Rootsis 5464 megavatt-tundi tuuleenergiat ja Taanis 4214 megavatt-tundi elektrienergiat. Samal ajal kui tuuleenergia toodang saavutab öösel tipptaseme, väheneb elektrienergia tarbimine Põhjamaades märkimisväärselt.

Kui veel Eesti aja järgi kella 23 ja kesköö vahel sooviksid Põhjamaade elektritarbijad osta näiteks 3-eurose elektrihinnaga 30 200 megavatt-tundi elektrit, siis tund aega hiljem langeb sama hinna juures agregaatnõudlus 28 600 megavatt-tunnile. Laupäevane elektrihind selgub reede pärastlõunal toimuvatel oksjonitel, nii et pole selge, kas väga madal hind kestab öösel vaid tunni või kauem.

Elektrihind võib elektribörsil langeda isegi allapoole nulli. Kogu Nord Pooli alal oli tänavu madalaim elektri hind 28. jaanuaril kella 2 ja 3 vahel Taani hinnapiirkondades, kui megavatt-tunni hind langes -15 eurole.

Viimastel päevadel on elektri hind Põhjamaade elektribörsil oluliselt langenud. Kui juulis ja augustis oli keskmine megavatt-tunni hind nii Eesti hinnapiirkonnas kui ka börsi süsteemihinnana üle 50 euro, siis sel nädalal on hind püsinud 50 eurost allpool ning reedel langes hind 37 eurole.

Lisaks tuuleenergiale mõjutab elektrihinda oluliselt hüdroreservuaaride tase Põhjamaades ning ka nende maht on võrreldes kevadise ja varasuvise põuaperioodiga märkimisväärselt suurenenud. Kõige madalam oli hüdroreservuaaride tase aprilli keskel, kui Norra, Rootsi ja Soome reservuaaride peale oli kokku kõigest 27 teravatt-tunni jagu hüdroenergiat. Eelmisel nädalal oli reservuaarides juba 81,9 teravatt-tunni jagu hüdroenergiat.

Vallajuht: kui Aidu tuulepark jääb hoonestusõiguseta, ähvardab valda hiigelnõue

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 19, 2018

ERR, 19.09.2018

Aidu tuulepargi omavolilist ehitamist takistada püüdev kaitseministeerium nõuab tagasi tuulepargi hoonestusõigust, kuid Lüganuse vallavanema Andrea Eiche sõnul tooks hoonestusõiguse lõpetamine vallale ilmselt mitme miljoni euroni ulatuva kahjunõude.

Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv Aidu Tuulepark OÜ sai 2012. aastal kaitseministeeriumilt kooskõlastuse 185 meetri kõrguste tuulikute ehitamiseks, kuid tegelikkuses asuti püstitama sellest kõrgemaid tuulikuid ning rajama neile ka suuri taldmikke, mida kooskõlastuses polnud. Liiga kõrged tuulikud ohustavad Eesti riigikaitset, sest segavad raadioluuresüsteemide tööd.

Sõnajalgadega pikalt ehituslubade üle vaielnud kaitseministeerium sai keskkonnaminister Siim Kiislerilt tänavu juulis volituse Aidu Tuulepargi hoonestusõiguse lepingud lõpetada. Kaitseminister Jüri Luik ütles septembri alguses, et valitsuse nõusolek riigimaa hoonestada ei hõlma ebaseaduslikku tegevust, kuid hoonestaja on korduvalt hoonestusõiguse tingimusi rikkunud.

Lüganuse vallavanem Andrea Eiche loodab siiski, et Aidu tuulepark valmis ehitatakse. Ta rääkis ERR-ile, et kui hoonestusõigus peaks tõepoolest lõpetatama, ähvardab valda hagi.

Vald võõrandas hoonestusõiguse Aidu tuulepargile 5,9 miljoni euroga, kuid kogu seda summat tuulepargi arendajad Eiche sõnul ilmselt nõuda ei saa, sest kõike pole vald veel kätte saanud.

“Ma ei kujuta ette, kust me selle raha võtame,” lausus Eiche. “Ettevõtja on planeerinud ja vald on planeerinud, aga kuidas see vaidlus läheb, see on teine küsimus. Igasugune nõue, kui sealt peaks midagi tagasi tulema, et riik tahab lõpetada hoonestusõigust, siis loomulikult vald seda küll praegu kuskil ette näinud ei ole. Kui me teeme oma eelarvet, eelarvestrateegiat, arengukava, siis sellist kohustust me tõesti seal ette kuidagi ei näe.”

Vallavanema sõnul on rahaline pool vaidluse küsimus, aga lisaks pani leping arendajale kohustusi, mis puudutavad valla tegemisi. Näiteks on kokku lepitud, et üks tuulik jääkski praktiliselt loodud sihtasutuse Aidu Veespordikeskus jaoks.

“Sealt saaks veespordikeskus ilma vahendus- või edasikandetasudeta elektrit ja selle pidi ka valmis ehitama arendaja. See on reaalne rahaline võit, mis tuleb tõenäoliselt lähiajal vallal välja käia, sest Eesti Energiast on liitumispakkumine suurusjärgus 150 000 eurot olemas, aga seda pole Aidu Veespordikeskus praegu ette näinud, sest meie eeldasime oma tegevuse juures, et kokkulepped, mis on sõlmitud, peavad,” lausus Eiche.

Kaitseministeerium ei saanud käimasolevale kohtuvaidlusele viidates veel kommenteerida, kuhu on vaidluses Sõnajalgadega jõutud.

Aidu tuulepargi rajamine on peatatud kohtumäärusega, kuniks saab lahendatud kohtuvaidlus ehituslubade üle. Samas on kaitseministeerium korduvalt droonivideotega kindlaks teinud, et tegelikult ei ole tuulepargi ehitus keelust hoolimata katkenud. Sõnajalgadel on tulnud selle eest ka trahvi maksta, kuid endal nad süüd ei näe ja väidavad, et tegu on üksnes ladustamisega.

Andres Sõnajalg ütles ERR-ile, et praegu ehitatakse hoogsalt taristut ning kui tuulikute ehitamise ajutise peatamise aeg läbi saab, saavad nad ka tuulepargi taristu üles panna. Hoonestusõigusest ilma jäämist Sõnajalg enda sõnul reaalseks ei pea.

“See on ähvardus. See on umbes sama, et sõidad kodu poole, ületad kiirust, saad trahvi ja maksad trahvi ka ära. Ja siis pool aastat või aasta hiljem tullakse su juurde ja öeldakse, et kuule, sa ikkagi rikkusid seadust, anna oma maja siia. Need on erinevad õigused – haldusõigus, tsiviilõigus. Arvan, et kaitseministeerium ilmselt sama hästi teab Eesti õigusruumi ja peab käituma õiguskuulekalt,” lausus Sõnajalg.

Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise asi jõudis kohtusse

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 11, 2018

BNS, 11.09.2018

Esmaspäeval jõudis Tallinna halduskohtus arutlusele eelmise aasta lõpus peatunud Tootsi tuulepargi enampakkumise asi, kohus teeb otsuse 9. novembriks, kirjutab Postimees.

Halduskohus võttis mullu novembri alguses menetlusse Eleon AS-i, Raisner AS-i ja Tootsi Tuulepark OÜ kaebused tunnistada Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) otsus Tootsi tuulepargi maa-ala enampakkumisele panemiseks kehtetuks, kaebused liideti ja tagati esialgne õiguskaitse, mis keelab kinnisasja võõrandamise.

Tuuleenergiaettevõtted leiavad, et kinnistu müüja RMK seadis nad riigifirma Eesti Energia kõrval ebavõrdsesse olukorda. “Loodud on eelised, mis muudavad teistel võimatuks teha võrdsetel tingimustel pakkumisi,” ütles Raisneri esindaja esmaspäeval kohtus.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine pidi toimuma eelmise aasta novembris.

Tootsi tuulepargi kinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.

Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbi avalik enampakkumine Tootsi kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.

S&P langetas Eesti Energia krediidireitingu väljavaate negatiivseks

Eesti uudisedseptember 10, 2018

BNS, 07.09.2018

Rahvusvaheline reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) jättis riigifirma Eesti Energia reitingu tasemele BBB, kuid langetas väljavaate Nelja Energia ostmise plaani tõttu negatiivseks.

“Eesti Energia tagas endale täiendava 300 miljoni euro suuruse rahastuse Nelja Energia ostuks ning see vähendas varasemalt tekkinud likviidsusküsimuse muret,” märgib S&P Eesti Energia kredidiireitingu analüüsis, kuid lisab, et sellega suureneb Eesti Energia võlavõimendus ning operatsioonidest tulenevate vahendite osakaal koguvõlga väheneb seniselt 25 protsendilt 20 protsendile.

Reitinguagentuur lisab, et peab üsna tõenäoliseks riigi erakorralist toetust Eesti Energiale, kui selleks peaks vajadus tekkima ning et Eesti Energia juhtkond võtab järgmisel aastal ette olulisi samme krediidiolukorra tugevdamiseks.

S&P peab usutavateks sammudeks Eesti Energia poolt kapitalikulutuste vähendamist järgmistel aastatel või taastuvenergiaga tegeleva tütarfirma Enefit Green – millega liidetaks ka Nelja Energia – börsile viimist.

Eesti Energia krediidireiting on tasemel BBB alates 2015. aasta algusest, kui agentuur langetas selle varasemalt BBB+ tasemelt langenud müügihindade tõttu elektrienergia ja vedelkütuste turgudel. Reitingu väljavaade oli negatiivne kuni tänavu kevadeni, mil S&P tõstis väljavaate stabiilseks. Seoses Nelja Energia plaanitava omandamisega võttis aga agentuur Eesti Energia reitingu taas vaatluse alla (Creditwatch) ning alandas reitingu väljavaate nüüd taas negatiivseks.

“On tavapärane, et reitinguagentuurid viivad selliste tehingute puhul läbi omapoolse analüüsi ning võtavad ettevõtte krediidireitingu vaatluse alla. Võin siiski kinnitada, et kõik liigub vastavalt plaanile ning ajutise võlakoormuse kasvu ja sellest tulenevate võimalike tagajärgedega olime tehingut planeerides arvestatud,” ütles Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila juunis BNS-ile.

“Tehing kasvatab ajutiselt Eesti Energia võlataset. Samas suureneb taastuvenergia tootmine ja väheneb kontserni finantstulemuste sõltuvust heitlikest süsihappegaasi emissioonikvootide turuhindadest. Tehing ei mõjuta kontserni tegevusi muudes tegevusvaldkondades, sh jaotusvõrgu ning põlevkivi äris. Eesti Energia säilitab võimekuse ellu viia investeeringuid ning pikemas perspektiivis paraneb ka omanikule dividendi maksmise võimekus,” lisas ta toona.

Nelja Energia AS suuromanik Vardar Eurus AS ja väikeaktsionärid sõlmisid mai lõpus aktsiate müügilepingu Eesti Energia AS-i tütarettevõttega Enefit Green AS. Tehing tooks jõustumisel kaasa kõigi Nelja Energia aktsiate müümise Eesti Energia tütarfirmale.

Enefit Green maksab Nelja Energia ostmise eest 289 miljonit eurot, millele lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses.

Enefit Greeni taastuvelektri toodang kasvab Nelja Energia omandamisel tänaselt 0,4 teravatt-tunnilt üle 1 teravatt-tunnini ehk pea kolm korda. Enefit Green tootis mullu 372 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Enefit Greenile kuulub neli tuuleparki võimsusega 111 megavatti, kolm koostootmisjaama Eestis ja Lätis, üks hüdroelektrijaam ning üks päikeseelektrijaam. Enefit Green toodab energiat tuulest, biomassist, veest, segaolmejäätmetest ja päikesest.

Nelja Energia on Baltikumi suurim taastuvenergia tootja, omades Eestis ja Leedus 17 tuuleparki koguvõimsusega 287 megavatti. Lisaks avas Nelja Energia mullu Lätis biomassil töötava 3,9-megavatise elektri ja 19,2-megavatise soojuse koostootmisjaama, ning 140 000-tonnise aastatoodanguga pelletitehase. Nelja Energial on ka väikeosalus kahes Eesti biogaasijaamas. Möödunud aastal tootis Nelja Energia 804 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Eesti Energial on kolme erineva emissiooni raames noteeritud võlakirjad Londoni börsil kokku ligi 760 miljoni euro eest.

«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes