• Eesti

Radikaalsed muutused elektritootmises on käes: tuuleparke rajatakse ilma toetusteta, päikeseenergia hinnad on poole võrra langenud

Eesti uudised, Maailma uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajuuli 1, 2018

Delfi Ärileht, 01.07.2018

2017. aasta tõi järjekordsed rekordilised hinnalangused taastuvenergia ja aku-tehnoloogiates. Üldine hinnalangus on tingitud käimasolevatest tehnoloogiaarendustest ja mastaabisäästu kasvust tooraine, tootmise, hangete ja ehituse osas ning odava kapitali kättesaadavuse paranemisest, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist.
Juba viiendat aastat avaldab Taastuvenergia Koda aastaraamatu, mis annab ülevaate taastuvenergia arengutest ja vajalikest muudatustest energeetikasektoris. Aastatega on muutuste tempo üha kiirenenud ja see on nii tarbijatele, majandusele laiemalt kui ka looduskeskkonnale hea uudis.

Võrreldes päikeseelektrijaamade 2015. aasta vähempakkumiste tulemusi 2017. aastaga, siis on hinnad langenud 50%. 2017. aastal purustati päikeseelektrijaamade odavhinna rekord neljal korral. Aastale pani punkti Mehhiko vähempakkumine, mis võideti hinnaga 19,7 USD/MWh. Bloomberg ennustab aga 2018. aastaks PV paneelide hinnalanguseks pöörased 34%.

Analoogsed on liikumised ka tuuleenergia sektoris. Maismaatuuleenergia vähempakkumiste suurimaid hinnalangusi on hiljaaegu näidanud Põhja-Ameerika. Kanadas langesid hinnad aastaga 60% ja Mehhikos 50%. USAs võitis Xcel Energy detsembris Colorados vähempakkumise uue USA odavusrekordiga 18.1 USD/MWh. Colorado vähempakkumistelt tuli ka teine hinnauudis, mille kohaselt tuulikute ja akusalvestuse kombinatsioon osutus soodsamaks kui olemasolevate kivisöejaamade töö jätkamine. Akude hinnad langesid aastaga 24%, mis on pea kaks korda oodatust kiirem.

Meretuuleenergias aga on hinnalangused veelgi drastilisemad. Kahe aastaga on vähempakkumistel hinnad alanenud 3 korda. 2015. aastal võideti Taanis meretuuleenergia vähempakkumised 128 EUR/MWh, siis tänavu on juba teada antud, et esimene meretuulepark Hollandis rajatakse turuhinna vastu täiendavate subsiidiumiteta.

Investeerimispank Lazard hinnangul on uute taastuvenergia võimsuste ehitamine ning opereerimine muutunud paljudes riikides odavamaks võrreldes olemasolevate kivisöe ja tuumajaamade jätkuva kasutamisega. See trend saab ka mitmete teiste analüütikute hinnangul valdavaks kogu maailmas, sealhulgas arenenud turgudel.

Tehnoloogia hinnalangus peegeldub ka uutes võimsustes, mida eelmisel aastal lisandus taastuvenergia sektoris jällegi rekordiliselt. Bloombergi andmetel võeti möödunud aastal kasutusse kokku rekordilises 160 GW mahus taastuvenergia lahendusi, millest 98 GW oli päikeseenergial ja 56 GW tuuleenergial põhinevad. Päikeseelektrijaamu rajati mullu rohkem kui kivisöe, maagaasi ja õlikütustel töötavaid saastavaid elektrijaamu kokku.

Taastuvenergia osakaal 80%

Need trendid on veelgi reljeefsemad Euroopas. Taastuvenergia osakaal uutest lisandunud elektrienergia tootmisvõimsustest on juba aastaid olnud üle 80%. Euroopas moodustas enamiku investeeringutest taastuvenergiasse investeeringud tuuleenergiasse. Aasta pärast on tuuleenergia installeeritud koguvõimsuselt EL-s esikohal. Iga aastaga läheb kasutusest välja aina suurem hulk saastavaid elektritootmisvõimsusi. Kaheksa EL riiki on teavitanud kavadest loobuda kivisöe kasutamisest. EL on revideerimas oma kliima ja taastuvenergiaeesmärke kõrgemaks, seades seeläbi saastavad riigid üha suurema surve alla. Energiatootjatel, kellel on ambitsiooni elektritootmises portfelli kasvatada, saavad seda teha sisuliselt ainult taastuvenergeetikas.

Taastuvenergia on jõuliselt ennast kehtestamas ka siinses regioonis. Leedu energiatururegulaator on kinnitanud järgmise tuuleenergia vähempakkumise hinnalae tasemel 41€/MWh. See sisaldab nii subsiidiumit kui ka tulu elektribörsilt. Näiteks käesoleva aasta märtsis ja veebruaris selline tuulepark ei saaks üldse toetust, aprillis oleks aga toetusmäär olnud 0,82 €/MWh kohta. Soomes ehitatakse esimene maismaatuulepark ilma toetusteta. Lähiajal kuuleme selliseid uudiseid veelgi.

Kui 2017. aastal jätkus globaalselt taastuvenergia kiire kasutusele võtmise trend, siis Eestis lisandus taastuvenergia võimsusi leigelt, jäädes 23,9 MW mahuga alla ka 2016. aastale, rääkimata kümnendi esimese poole tippaegadest. Investeeringuid on pärssinud ebaselge riigi taastuvenergia poliitika ning riigiasutuste vastuseis uutele tuulepargiarendustele on järjest süvenev.

Eestis võimalused piiratud

Kuid ka Eestil oleks võimalik toimuvatest muutustest osa saada. Erasektori võimalused siin on aga piiratud. Suurimateks takistuseks sektori arengus on saamas mitmesugused administratiivtõkked. Arenduskulude vähendamiseks oleks Eestis vajalik administratiivmenetluste aegu lühendada ja menetlusi vähendada. Võrguga liitumise kulu vähendamiseks tuleks kaaluda Saksamaa või Taani eeskujul liitumiskulu sotsialiseerimist ja liitumistingimuste lihtsustamist. Positiivseid samme viimases osas on astumas riiklik võrguettevõte Elering.

Väga oluliseks komponendiks on sektori arengut toetav investeerimiskeskkond. Riigi poolt oleks vajalik avalikustada juba käesolevast aastast ettevaatav vähempakkumiste ajakava konkreetsete taastuvenergia ostmise kogustega millega sektori ettevõtted arvestada saaksid. See annaks ka selge vastuse, milliste hindadega Eestis taastuvenergiat arendada saaks. Vähempakkumiste kulu saaks katta EL heitmekaubanduse kvooditulust, millest hetkel veel Auvere põlevkivielektrijaama ehitamist kinni makstakse.

Juhul kui taastuvenergia arendamine oleks riiklikuks sihiks, siis uute investeeringute tulemusena taastuvenergiale üleminekul kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2% aastas. Meil oleks riigina võimalus panna pikaajaline alus majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena.

Ratas näeb Eestit tuuleenergia arendamisel katsepiirkonnana

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaaprill 11, 2018

Pealinn, 11.04.2018

Peaminister Jüri Ratas külastas eile õhtul energeetika- ja automaatikafirma ABB Jüris asuvat tehnoloogialinnakut, julgustades ABB-d katsetama Eesti rannikualadel taastuvenergia arendamist.

Ratase sõnul on arendusmahukate välisettevõtete investeeringud Eestisse siinse majanduse arendamiseks ja kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks olulised ning siinkohal on mitmeid võimalusi koostöö süvendamiseks. “Üheks võimalikuks teeks on tuua Eesti üksusesse juurde uusi tootegruppe või arendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Meie rannikualadel katsetakse juba aastaid mitmete erinevate tootjate tuulegeneraatoreid ning soovime, et ABB ka Eestit taastuvenergia valdkonnas katse- ja arenduspaigana kasutaks,” sõnas peaminister.

Koos ABB Eesti üksuseid juhtiva Jukka Patrikaineniga arutati ettevõtte tulevikuplaane ning räägiti, kuidas muuta Eesti veelgi atraktiivsemaks ja ettevõttesõbralikumaks keskkonnaks. Vestluse käigus arutati tehnoloogia- ning energeetikasektori ees seisvaid väljakutseid. Peaministri sõnul on valitsuse roll läheneda kitsaskohtadele individuaalselt ja terviklikult ning anda ettevõtjatele kindlust.

“Kohtumisel tõusis esile küsimus piisava oskusteabega elektri- ja mehaanikaerialade spetsialistide ning tootmisjuhtide koolitamisest. Riigi seisukohalt on äärmiselt oluline teada, kas tööjõupakkumine vastab tööjõuvajadustele ning vahetu tagasiside suurettevõtjatelt aitab loomulikult paremini hinnata, kas ja milliseid muudatusi on hariduspoliitikas tarvis teha,” lausus Ratas.

“Julgustan nii kõrg- kui erialakoole rohkem kaasama tehnoloogiasektorit oma õppekavade arendamisse, sest on selge, et parem ja julgem koostöö on siinkohal ka elavama majanduse vundament,” lisas ta.

Ratas tunnustas ettevõtte panust Eesti majandusse. “Niivõrd suuri ja pikalt tegutsenud tööandjaid on Eestis vähe. ABB organisatsioonikultuur sobib meie ettevõtluskeskkonda hästi ning rõõm oli kuulda, et kontsern on rahul eestimaalaste hea kvalifikatsiooni ja suure töötahtega. Loodan, et kohtumine andis signaali, et meie riik on avatud ettevõtjatele soodsa ärikeskkonna loomisel,” sõnas peaminister.

“Meil on heameel, et valitsus ja peaminister tunnevad jätkuvalt suurt huvi suurte tööstusettevõtete käekäigu vastu,” märkis ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen. “Kinnitan, et ABB panustab jätkuvalt Eesti majandusse ja ühiskonda. Loodame koos riigiga lahendada ka olulised ettevõtlust pärssivad probleemid, eeskätt tööjõuga seonduvad küsimused.”

ABB on on rahvusvaheline tööstuskontsern, mis toodab peamiselt energeetikaseadmeid elektrijaamadele, energiaülekandesüsteeme, automaattehnikat ja robotisüsteeme. Ettevõtel on ligi sajas riigis umbes 150 000 töötajat. Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, pakkudes tööd rohkem kui 1300-le inimesele. ABB on pälvinud viis korda EAS-i poolt välja antava “Aasta välisinvestori” auhinna ning aastal 2008. Eesti parimale ettevõttele määratava “Ettevõtluse Auhinna”.

Uue elektrijaama rajaja: toodame elektrit ikka kodumaal, jätame selle Skandinaaviast sisse ostmata

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 26, 2018

Delfi Ärileht, 27.03.2018

Elektritootjate ja- tarbijate ühistu Team Paldiski juhataja Peep Siitam selgitab, miks oleks Pakri rannikule vaja ehitada veealune hüdroakumulatsioonijaam, kuidas seal toodetav elekter mõjuks Eesti energiahinnale ja kas uus elektrijaam vajaks ka riiklikku toetust.
Miks oleks Eestile vaja veealust elektrijaama?

Jutt on pump-hüdroakumulatsioonijaamast (PHAJ). Eesti PHAJ on suuremahuline aku, mis toodab elektrit siis, kui elektrit on süsteemis vähe ja hind kallis ning salvestab siis, kui elektrit süsteemis vähe ning hind kallis. Elektrit toodetakse lastes merest vett 500 meetri sügavusel asuvatesse allmaamahutitesse ning salvestatakse pumbates vetta allmaamahutitest merre tagasi. Sellist akut on vaja Eestile seepärast, et tagada Eesti tööstusele, eelkõige Paldiski piirkonnas võimalikult madala hinnaga ja stabiilne elektrivarustus. Kohapeal on tuuleenergia tootmine olemas, vaja on ainult juurde salvestamist.

Teiseks võimaldaks see Eestis mittejuhitaval taastuvenergial põhineval elektritootmisel suuremahuliselt kasvada. Tasakaalustavat energiat ei peaks sellisel juhul kalli raha eest mujalt, näiteks Skandinaaviast importima ja suuri võrguinvesteeringuid tegema.

Kas Eesti on endale rahvusvaheliste lepingutega võtnud mingisuguseid energiasäästu kohustusi?

Energiaefektiivsuse küsimus on igati oluline. Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava 2030-s (ENMAK) sisaldub eesmärk vähendada Eesti energiamahukust 5,6 MWh/1000 €SKP2012 -lt asemel 2016a. aastaks 2030 2 MWh/1000 €SKP2012- ni. Tõhusaim viis seda rahalises mõttes olulist eesmärki saavutada on primaarenergia kasutusefektiivsuse parandamine, näiteks põlevkivi otsepõletuse asendamine taastuvenergiaga.

Kas ja kui palju mõjutaks pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamine Eesti piirkonna elektrihinda?

Eesti PHAJ mõjutab Eesti piirkonna elektrituru hinda eelkõige läbi selle, et ühtlustab tipuenergia ja nö baasenergia hinda. See ei ole väga akuutne teema veel 2018. aastal, kuid selle päevakajalisus kasvab, kuna reeglina rajatakse ainult mittejuhitavaid elektritootmisi – eelkõige tuuleenergia – või vähejuhitavaid võimsusi (tuumajaam Olkiluotos).

Peamine elektrihinnaga seotud positiivne mõju on siiski läbi koostöö lokaalse taastuvenergiaga kohalikule tööstustele. Neile tagatakse pikaajaline stabiilse hinnaga konkurentsivõimeline roheline elekter. Arvame, et see on ajas kasvava väärtusega vara.

Eesti PHAJ energiasalvestuse hind on kordades odavam mistahes arenduses olevatest või väikesemahulistest salvestustehnoloogiatest, see võimaldab meil pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist hinda tööstustele. Eesti PHAJ salvestushind on soodne, sest projektis tekib sünergia – allmaamahutite rajamisega kaasneva graniitkillustiku müügitulu vähendab PHAJ rajamismaksumust.

Kas Eesti piirkonna küllalt kallis elektrihind on peletanud siit ka teatud osa välisinvestoreid eemale?
Igal juhul on see nii. Iga investori jaoks on mingil hetkel oluline bottom line – kuludest ülejääv raha. Energiahind on märkimisväärselt kallim kui Skandinaavias, tööjõukulud on märkimisväärselt kallimad kui Lätis-Leedus ja Poolas, logistikasektori kogukulud meri-raudtee on kallim kui Soomes-Lätis. Tööjõukulusid me muuta ei saa ega tohikski, logistikasektori kuludega on samuti keeruline, elektrihind läbi võrguteenuse hinna on ainus, mida reaalselt muuta saame.

Kui suure võimsusega jaama planeerite?

Jaama nimivõimsus on plaanitud 500MW

Kui kaua võtaks aega selle ehitamine?

Jaama ehitamine jaguneb kolme etappi. Paberimajandus (load, keskkonnamõjud) 10 aastat (2010-2019); algkaeveõõnte rajamine ja graniidi väljamine (2019-2026) ja elektrijaama seadmete hange ja paigaldus, liitumine 330kV (2025-2027).

Millisestes maailma piirkondades on sellised jaamad juba ammugi olemas?

Maailmas on pump-hüdroakumulatsioonijaamu sadu. Meile lähim asub Leedus Kruonises. Selle laiendamist kavandatakse lähiajal ja mis koos Eesti PHAJ-ga on EL-i ühishuviprojektide nimekirjas.

Kuidas neil läheb?

Üldises plaanis ehitatakse PHAJ-sid juurde, Skandinaavias näiteks ehitatakse tavalisi hüdrojaamasid pump-hüdroakumulatsioonijaamdeks. Üldises plaanis võib seega väita, et ei lähe halvasti. Siiski, meie arvutused näitavad, et salvestusjaamade ehitamine ja opereerimine ei ole majanduslikult tasuv, kui pole sünergiat mingi teise valdkonnaga. Eesti PHAJ puhul oleks see graniidi väljamine ja müük.

Miks oleks just Paldiski, Pakri jaamale sobiv paik?

Esiteks, Paldiski on Eesti suurima potentsiaaliga kaasaegne tööstuspiirkond. Teiseks, Paldiskis on täidetud PHAJ rajamise seisukohast olulised tingimused: geoloogiline situatsioon ja meresügavus. Seega kohtuvad Paldiskis kõige ehedamalt nõudlus ja pakkumine.

Kuidas jaam tehnilises plaanis töötaks?

Jaam koosneb kolmest peamisest osast. Esiteks, veehaare – meres asuv torustik ja veehaarderajatis kunstsaarel kuni maa all asuva turbiinisaalini.

Teiseks, turbiinisaal, seal asuvad elektritootmisseadmed koos teenindavate ruumidega, ja kolmandaks, vee allmaamahutid mahutavusega umbes 5,5milj m3.

Jaama tööpõhimõte on lihtne: elektritootmiseks avatakse veehaarderajatise lüüs ja lastakse veel voolata läbi turbiinide allmaamahutisse. Energia salvestamiseks pumbatakse samade seadmetega – turbiin-pumpadega – vesi allmaamahutist merre tagasi. Palju lihtsamat tööpõhimõtet on keeruline välja mõelda.

Kui sügaval see asub?

Kõige sügavamal asuv rajatis on turbiinisaal. Selle kavandatud sügavuseks on 570 meetrit allpool merepinda, allmaamahutite keskmine rajamissügavus on pool kilomeetrit allpool merepinda.

Kas jaama töötamist on ka kaldalt kuulda?

Ei, jaama töötamist pole maapinnal kuulda. Jaamaga seonduv kõige mürarikkam periood on ehitusperiood – graniidi väljamine, õigemini selle laadimine transpordivahenditele. Kuid ka selle töö puhul jääb müratase normide piiresse.

Kas ja kui palju peaks teie elektrijaam saama taastuvenergia toetust, et omadega toime tulla?

Eesti PHAJ rajamine ei eelda tarbijatelt ühtki senti taastuvenergia toetust.

Paldiskisse pumpjaama ehitamine seisab menetlusprotsessi taga

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusveebruar 20, 2018

BNS, 20.02.2018

Energiasalv Pakri OÜ plaanib rajada Paldiskisse 350 miljoni euro eest pump-hüdroakumulatsioonijaama, kuid projekt ootab endiselt menetlusprotsessi taga.

“Läbimurdvaid arenguid praegu ei ole, aga vaikselt susiseb ja ootame valla ja tehnilise järelevalve amet (TJA) menetluste järgi,” ütles Energiasalv Pakri OÜ juhatuse liige Peep Siitam “Oleme suure töö ära teinud ja eksperdid on oma materjalid esitanud,” lisas ta.

Selleks, et hüdroakumulatsioonijaama projekt saaks teoks, peab Energiasalv saama detailplaneeringu loa maismaal ehitamiseks, vee erikasutusloa vee erikasutuseks ning hoonestusloa merre ehitamiseks. Antud menetlusele järgneb ehitusluba.

Energiasalv Pakri OÜ on esitanud taotluse TJA-le hoonestusloa samiseks ja Paldiski linnale detailplaneeringu taotluse maismaa osale. Seda, millal paralleelselt käivad menetlusprotsessid võiksid lõppeda, ei osanud Siitam praegu öelda.

Möödunud aasta juulikuus kinnitas TJA pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamise programmi (KMH). Peep Siitam ütles toona, et TJA otsus Paldiski kava kinnitada on vaid väike samm ehitusele lähemale. “See otsus on üks pisike nüanss ühes pikas reas ehitusloa saamisel,” märkis ta.

Jaama eesmärk on elektri tootmise ja tarbimise optimeerimine pumbates merest vett maaalustesse šahtidesse või vastupidi. Alates 2010. aastast plaanis Energiasalv OÜ rajada pumpelektrijaama Muugale, 2016. aastal otsustati algatada detailplaneering Paldiskis.

“Meile tundub, et Paldiski linn on oma majanduskeskkonna ja tööstuse arendamisest kordades rohkem huvitatud kui Jõelähtme vald, lisaks on Paldiski üks väheseid geoloogiliselt sobivaid kohti pump-hüdroakumulatsioonijaama rajamiseks, mistõttu keskendumegi nüüd detailplaneeringu koostamisele seal,” ütles Siitam toona.

Pump-hüdroakumulatsioonijaama projekt jaguneb kahte etappi. Esimene on lubade taotlemine, mida on siiamaani rahastanud Eesti ja Norra investorid. Teine etapp on pumpjaama ehitamine ja selleks kaasab ettevõte strateegilise investori.

Energisalv on varem öelnud, et jaama ehitamisega planeeritakse kümme maapealset ehitist, sealhulgas 80 meetri kõrgune maa-alust šahti teenindav tõstetorn.

Maa-alused mahutid on plaanitud sellise suurusega, et jaam saaks töötada järjest 12 tundi. Kui mahutid on täis, tuleb neisse lastud vesi tagasi maapinnale pumbata.

Jaam töötaks elektrisüsteemi tasakaalustajana ja tuuleparkide töö reguleerijana.

Energiasalv Pakri OÜ kuulub Energiasalv Valdus OÜ-le, mille omanikud on Peep Siitam, investeerimisfirma Marble Invest OÜ ja Alexela Varahalduse AS.

Eleon loodab müüa tulevaste tuulikute elektrit portaali kaudu ette

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaveebruar 9, 2018

Rup.ee, 09.02.2018

Tuuletehnoloogiaettevõte AS Eleon ühines plokiahela tehnoloogial põhineva platvormiga Wepower, mille kaudu loodab Eleon müüa tulevaste elektrijaamade elektrit ette kapitali kaasamiseks.

“Koostöös Wepower platvormiga töötame välja rahvusvahelist tuuleenergia finantseerimise mudelit, mis võimaldab globaalsel turul toodangut ette müüa ja kaasata seeläbi tuuleparkide arendamiseks vajaminevat kapitali,” ütles Eleoni juhatuse liige Oleg Sõnajalg pressiteate vahendusel.

Eleoni tuuleenergia arendusprojektid saavad sellega Wepoweri esimeseks Eesti pilootprojektiks. Päikeseenergia vallas on Wepower arendamas projekte ka Austraalias ja Hispaanias.

“Eleoni tehnoloogia on üks innovaatilisemaid turul ja nende meeskonnal on vajalikud teadmised ning oskused, et liikuda kiiresti koostööga edasi ning püüelda meie rahvusvaheliste eesmärkide poole. Eestist saab loodetavasti edumudel, mida saame globaalselt skaleerida,” ütles Wepower asutaja Nikolaj Martyniuk.

Wepower on Leedu ettevõte, mille insenerimeeskond asub Eestis. Ettevõte ühendab taastuvenergiasse raha paigutada soovivad inimesed ja taastuvenergia projektid.

Keskkonna kaudu on võimalik osta arendusprojektidelt tulevikus toodetavat elektrit. Ehk elektrijaama arendaja saab rahastada oma projekti tulevikus toodetava elektri arvelt.

Eleoni tuulik püstitas mullu Eesti tuuleenergia tootmisrekordi

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajaanuar 3, 2018

BNS, 03.01.2017

Tuuletehnoloogia ettevõtte AS Eleon M3116 tuulik püstitas möödunud aastal Eesti tootmisrekordi, tootes 2017. aastal 12,2 gigavatt-tundi elektrit.

Tuuliku kasutegur oli samal ajal 46,2 protsenti ja töökorrasolek 99,7 protsenti. “Tuuleenergiavaldkonnas ollakse seisukohal, et üle 45 protsendise kasuteguriga maismaatuulikud on suutelised elektrit tootma ka ilma taastuvenergia toetuseta. Meil on hea meel, et Eleon suutis selle maagilise piiri purustada – seni ei ole selleks Eestis võimeline olnud ükski tuulik,” ütles Eleoni juhatuse liige Oleg Sõnajalg pressiteate vahendusel.

Seeriatootmise juurutamise korral on Eleoni tuulepargid võimelised tootma elektrit turupõhiselt. “Mis puutub tehnoloogiasse, siis oleksime põhimõtteliselt suutelised võtma enda kanda Eestis baasenergia tootja rolli juba lähiajal, nii nagu seni on seda teinud põlevkivi elektrijaamad, mille elektritootmist tõmmatakse karmistatud keskkonnanõuete tõttu üha rohkem kokku,” ütles Eleoni juhatuse liige Andres Sõnajalg.

Tuuleenergia tootmise ebastabiilsus pole rahvusvaheliste ühenduste tõttu enam probleem. “Tuuleelektri üle- või puudujääki aitavad katta Eesti uued võimsad ülekandeliinid teiste naaberriikidega nagu Soome, Läti, Leedu, Rootsi, Poola,” märkis Andres Sõnajalg.

Eleon AS on 2007. aastal asutatud ettevõte, mis on välja arendanud ja toodab Eestis multimegavatt-klassi elektrituulikuid. Esimene Eleoni tehnoloogial baseeruv 3M116 tuulik püsitati 2013. aastal Saaremaal.

Eestlase loodud ettevõte Sympower pälvis miljoni eurose investeeringu

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusdetsember 7, 2017

Geenius, 07.12.2017

Prototroni auhinna võitnud idufirma Sympower kaasas hiljuti ingelinvestoritelt ja Enfuro Ventures fondilt miljon eurot ja nimetati Global Cleantechil maailma saja lootustandva ettevõtte hulka, keda jälgida. Global Cleantech valib igal aastal maailma mõjukamaid innovaatilisi ja puhtaid energialahendusi välja töötavaid ettevõtteid.

Global Cleantech annab ülevaate lähitulevikus maailma kujundavatest tehnoloogiatrendidest. See tähendab seda, et Eestist on saanud alguse järjekordne ettevõte, mis hakkab eeldatavasti kujundama maailma tehnoloogiatrende.

Sympower ehitab tarkvaraplatvormi, kuhu ühilduvad paindliku elektritarbimisega seadmed, mida juhitakse reaalajas, et paremini ära kasutada taastuvaid energiaallikaid nagu päikese- ja tuuleenergiat. Nimetatud seadmed võivad olla näiteks veeboilerid, õhukonditsioneerid või radiaatorid, aga ka külmalaod.

Nii võimaldab Sympower teha inimestel lihtsa, kuid mõjuva sammu kliimasoojenemise vastu. Lubades kütta oma kodu ja sooja vett õigeaegselt, aitab tarbija elektrisüsteemi efektiivseks muuta ja fossiilkütustest eemalduda.

Sympower asutati 2015. aasta suvel Tallinnas Georg Rute ja Simon Bushelli poolt, eesmärgiga töötada välja lahendusi, mis suurendaksid Euroopa riikide elektrisüsteemide jätkusuutlikkust ning vähendaksid energeetikatööstuse mõju kliimamuutustele. Mõlemal asutajal on magistrikraad jätkusuutliku energeetika erialal Londoni Imperial College’ist.

Tänaseks on Sympower oma meeskonda viielt liikmelt üle 20 inimeseni laiendanud ja jõudnud nelja riiki. Järgmise kuue kuni 12 kuu jooksul laienetakse ka Põhja-Ameerikasse.

Roheenergia idufirmade võistlusel lahendati globaalselt olulisi probleeme, osales ka Eesti firma

Eesti uudised, Maailma uudised, Tehnoloogiaarendusnovember 28, 2017

Geenius, 28.11.2017

Budapestist toimus 22. novembril  idufirmade võistluse PowerUp! finaal, kus 12 osaleja hulgas oli ka Eesti firma Ubik Solutions. Ettevõte tegeleb päikesepaneelidele mõeldud inverteriga, mis muudab energia kogumise tunduvalt efektiivsemaks.

Võistlust korraldab rahvusvaheline organisatsioon nimega InnoEnergy, mille eesmärk on roheenergia lahenduste väljatöötamise toetamine erinevate vahendite abil, nagu haridusprogrammid, kiirendi, investeeringud ja koostööprojektid.

Loe edasi geenius.ee veebist.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes