• Eesti

Sõnajalad: Eesti tuulikutootjad on löögi all

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiadetsember 28, 2016

Saarte Hääl, 28.12.2016

Eestis on ettevõtted, kel arendustööd tehtud ja prototüübid valmis, et alustada suuremahulist tuulikutööstust ja eksporti, ent riigipoolne tugi, mis võimaldaks rajada hädavajalikke referentsparke, sisuliselt puudub.

Nõnda tõdes tuuletehnoloogia liidu juhatuse esimees ja tuule­energiaettevõtja Andres Sõnajalg ajalehes Postimees ilmunud arvamusartiklis. Olukord Eestis on tuulikutootjate seisukohast pehmelt öeldes nördima panev.

Saarte Häälega vestles samal teemal Oleg Sõnajalg, kes tunnistas, et kuigi mõned lootuskiired paistavad, jääb tema siiski realistiks ja peab võimalikku riigipoolset kannapööret pigem imeks.

Tehnoloogia olemas

Sisuliselt on Eesti tuulikutöösturite suurim probleem referentsid, mis võimaldaksid alustada eksporti. Sõnajala sõnul tehakse arenenud tuuletehnoloogia tööstusega riikides esimesed referentspargid koduturul. Selline on praktika nt Hispaanias, Taanis ja Saksamaal. Ka Eestis on Sõnajala kinnitusel konkurentsivõimeline tehnoloogia välja töötatud, aga ikkagi jääb mulje, et riik üritab tootjatele pigem kaikaid kodaratesse pilduda kui nende arengule kaasa aidata. “Riigipoolne tugi on aga sellises sektoris hädavajalik, et edu saavutada,” kinnitas tuulikutööstur.

Kohaliku tööstuse rajamise teel on tema sõnul kaks olulist tõket: Tootsi tuulepark ja elektrituruseadus. Seejuures on jutt valitsuse otsusest eraldada Tootsi tuulepark Eesti Energiale. Selle otsuse on tuuletehnoloogia liit kohtus ja Euroopa Komisjonis vaidlustanud, sest nõnda on tekitatud olukord, kus Eesti taastuvenergia turg monopoliseeritakse Eesti Energiale ning eiratakse ausat konkurentsi. “Riigiettevõte ostab välismaalt tuulikud, sest Eesti tootjad tõrjuti hankelt eemale, ja ehitab odavate kuludega üles Eesti suurima tuulepargi,” selgitas Sõnajalg. Ajaleht Äripäev kirjutas läinud nädala lõpul siiski, et Tallinna halduskohus peatas valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark enampakkumiseta Eesti Energiale.

Mis puutub aga veel nn Tootsi küsimusse, siis sellele oleks alternatiivseks lahenduseks elektrituruseadus, mille muudatus pannakse riigikogu majanduskomisjonis lauale jaanuari esimeses pooles. Ses osas on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teinud ettepaneku lisada sinna innovatsioonimeede.

Lahtiseletatuna tähendaks see taastuvenergiatoetuse maksmist innovaatilise taastuv­energia tehnoloogia abil toodetud elektrienergia eest üle seadusega praegu seatud 600 GWh aasta piiri. „Ettepaneku eesmärgiks on rajada koduturule esimene arvestatava suurusega taastuvenergia tootmisvõimsus ehk tuulepark, mis võimaldab saada eksportimiseks vajalikud referentsid,“ selgitas ta.

Need mainitud referentsid annaks viimaks ometi võimaluse tööstuse rajamisega edasi liikuda. Sõnajalgade plaan on luua Eestisse suuremahuline tööstus, mis toob kaasa ligi 1500 töökoha loomise.

“Kui riik otsustab, et eksportiv tööstus on nende jaoks oluline, siis oleme valmis selle tegema Eestisse,” märkis ta. “Kui ei, siis pannakse meie loodud tehnoloogia kokku kuskil mujal Euroopas, kus on juba vajalikud teadmised ja tootmisvõimekus.” Töökohti aga sel juhul siia ei tule ja raha liigub teiste riikide maksumaksjate taskutesse.

Salmel tuleb rekord

Saaremaal käib Sõnajalgadel töö jätkuvalt hoolega – Salmel asuv tuulikutarkvara arenduskeskus panustab igapäevaselt Eleoni tehnoloogia arengusse. Seal töötaval Eleoni prototüüptuulikul on aga aasta kokkuvõttes tulemas silmapaistev tootmisrekord.

“Selliseid toodangunumbreid poleks võimalik saavutada, kui tuulik ei oleks pidevalt töökorras, ja meie tuuliku puhul on töökorrasoleku protsent algusest peale olnud kõrge, kerkides 2016. aasta kokkuvõttes üle 99,” kinnitas Sõnajalg.

Eelmisel, hea tuulega aastal tootis Salmel asuv 3MW Eleoni tuulik 11,1 GW/h. Sel aastal tuleb Eleoni toodanguks rekordiliselt 11,2 GW/h, sõltumata sellest, et on madalama tuulega aasta.

Aidu tuulikuparki püstitatakse esimest tuulikut

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiadetsember 16, 2016

ERR uudised, 16.12.2016

Endises Aidu karjääris kerkib Baltimaade suurimaks kavandatavale tuulikuparkide alale esimene tuulik. Parki on plaanis rajada ka tuulikulabade tootmise tehas, et kunagi luua Eestisse elektrituulikute valmistamise tööstus. Tuulepargi arendajad on Lüganuse valda ehitanud kaks alajaama. Kerkimas on esimese tuuliku 135 meetri kõrgune torn ja ettevalmistused käivad järgmiste tuulikute püstitamiseks, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis peaks 2020. aasta alguses olema Aidus püsti 30 tuulikut koguvõimsusega 100 megavatti.

“See on puhtalt Eesti innovatsioon. See tugineb meie enda patenteeritud leiutisel. Esimene testtuulik, mis on püstitatud Saaremaale kolm aastat tagasi, on näidanud täiesti hiilgavaid tulemusi ja me usume, et kogu see tuulepark tuleb näidispargiks Eestis leiutatud tehnoloogiale,” selgitas AS Eleon juhatuse esimees Oleg Sõnajalg.

Näidispargi loomine on vajalik selleks, et sealt saadavate andmete põhjal saaks uudseid tuulikuid müüa väljapoole Eestit.

Testide põhjal peaks uue tehnoloogiaga saama energiat toota kuni 30 protsenti senisest rohkem.

Tootmisprotsessi odavdamiseks on plaanis Aidusse rajada ka tuulikulabade tehas. Kaugem eesmärk on luua Eestisse elektrituulikute valmistamise tööstus. Plaani realiseerumine sõltub arendajate sõnul vastuvõetavatest seadustest.

“Tehase loomine sõltub natuke rohkem elektrituru seadusest, sest kui me saame Aidu tuulepargi ühe hooga valmis ehitada ja elektrituru seadus ei riku ära taastuvenergia hinnamudelit, siis oleme valmis eksportturule minema,” ütles Sõnajalg.

Lüganuse vald on tuulikutest huvitatud, sest lepingu järgi saaks vald sõltuvalt tuulikute kerkimise kiirusele 10 000 kuni 54 000 eurot aastas. Valla elanike igapäevaelu tuulepark ei sega.

“Asukoht, kus nad hakkavad neid püsti panema, on täiesti eraldatud endine karjäär, kus täna elanikke ümbruskonnas ei ole. Tegelikult ei tohiks see kuidagi häirida ühtegi kohalikku elanikku,” ütles Lüganuse vallavanem Viktor Rauam.

Kui tuulepargi arendajate ideed realiseeruvad, siis annaks see tööd rohkem kui 1500 inimesele. Investeeringu maksumus on üle 160 miljoni euro.

Tuulikulabatehas ootab toetust

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiadetsember 8, 2016

Põhjarannik, 08.12.2016

Aidu tuulikuparki, millest peaks saama esimene Eesti tehnoloogial põhinev tuulikupark, kerkib esimene tuulik, kuid tuulikulabade tootmise toomine Jõhvi ootab elektrituruseadust koos innovatsiooniprojektide toetusmeetmega.

Aidu tuulepargi ehitus käib täie hooga ja esimene tuulik peaks seal valmima uue aasta esimeses kvartalis. Teine tuulik peaks valmis saama enne suve algust. “Esimesed kaks on eelseeria tuulikud, mille järel tuleb esimene seeria ja tootmisprotsess kiireneb,” ütles ASi Eleon kommunikatsioonijuht Jonatan Karjus.

Suurim Baltikumis

Kokku peaks Aidu tuuleparki kerkima 30 kolmemegavatise võimsusega tuulikut, mis teeb sellest Baltikumi suurima pargi. Ehituse hinnanguline maksmus on 165 miljonit eurot.

Park peaks valmima 2019. aasta lõpuks ja selle ehitus sai alguse selle aasta kevadel. Eleoni ehitatavate tuulikute torni kõrgus on 135 meetrit ja rootori diameeter 120 meetrit. Tuuleelektrijaama rajamine on jaotatud kolme etappi.

Ehkki tegemist on Baltikumi suurima tuulepargiga, on selle rajajad korduvalt rõhutanud, et tegu on referentspargiga ehk esimese pargiga, mis kasutab just Eestis välja mõeldud ja ka toodetud tehnoloogiat.

Nii peaks tulevikus Aidu parki kerkivate tuulikute labad tulema juba Eestist ehk Jõhvist, kuhu Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv Eleon on lubanud ehitada tuulikulabade tootmisega tegeleva tehase.

Vajab seaduse tuge

Otsus tuulikulabade tehase ehitamise kohta tehakse pärast seda, kui on kinnitatud uus elektrituruseadus. “Elektrituruseaduse kontekstis on küsimus selles, kas see hõlmab kodumaist taastuvenergia tööstust toetavat innovatsiooniprojektide meedet, mille kohta on sellesisulise ettepaneku teinud kaubandus- ja tööstuskoda,” ütles Jonatan Karjus. Tema sõnul tähendaks meetme lisamine kindlasti seda, et tehas ka rajatakse.

Kaubandus-tööstuskoda tegi riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku täiendada eelnõu selliselt, et taastuvenergia toetust makstaks sellise elektrienergia eest, mille tootmiseks on kasutatud just innovaatilisi tehnoloogiaid. See peaks soodustama uute lahenduste leidmist taastuvenergeetikas nii, et neid teadmisi saaks tulevikus ka eksportida.

Kaubanduskoda toob oma ettepanekus välja just Eleoni tüüpi tuulikute masstootmise, mis on planeeritud Jõhvi. Eleoni puhul on tegemist Eestis väljatöötatud multimegavattklassi tuulikutüübiga. Tehnoloogiat on arendatud 2007. aastast. Käesolevaks hetkeks on jõutud arendatud tehnoloogia rakendamisfaasi. Saaremaale paigaldatud prototüüp on töötanud edukalt kaks aastat, läbinud võrgukatsetused ja ettevalmistamisel on seeriatootmine. Kui tavalise tuuliku 1 MW võimsusega on võimalik toota aastas kuni 2500 MWh elektrienergiat, siis uue tehnoloogia abil saab sama võimsusega toota kuni 3500 MWh elektrienergiat.

TTÜ teadussekundid: lained toovad taastuvenergeetikasse uusi tuuli

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusnovember 23, 2016

ERR Novaator, 23.11.2016

Tallinna tehnikaülikoolis valmiv laineenergial töötavast elektrigeneraator võiks varustada energiaga muu hulgas laevu ja väikesaari ning kaitsta meres asuvaid tuuleparke lainete kahjustava mõju eest. Siiamaani olid TTÜ energeetikaüliõpilase ja ettevõtte Lainergy tegevdirektori Nikon Vidjajevi sõnul on merelainete energeetikalahendused olnud väga kallid ja keerulised. Siiski arvab ettevõte, et on need probleemid lahendanud. Meeskonda kuuluvad koos Eesti tippteadlastega spetsialistid kuuest riigist.

Üks nende patenteeritud tehnoloogiatest suudab varustada energiaga Baltikumis kuni 200 majapidamist. Lainergy seadmete eeliseks on nende suhteliselt väikesed mõõtmed, mobiilsus ning paindlikkus – seadet saab ümber kujundada vastavalt kliendi vajadustele.

Lainergy lahendus on ainulaadne mitmel põhjusel. ”Esiteks, meie lainete energia generaator kasutab juba turul olemasolevaid ja testitud komponente,” sõnas Nikon Vidjajev. See teeb lahenduse odavaks, efektiivseks ja pikendab seadme eluiga rohkem kui 15 aastat.

See lahendus lubab muunduril genereerida elektrit lainete liikumisest. Seda mere igas osas elektrihinnaga, mis on võrreldav kivisöest elektri toomisega. Samuti on see odavam, kui paljud teised taastuvad energiaallikad.

Vidjajev kinnitab, et seadmed saavad olla näiteks energeetiliseks toeks laevadele, ehitustöödele meres ja isegi väikesaartele elektrienergia pakkumiseks. ”Kõige huvitavam rakendus on aga koostöös meres asuvate tuuleparkidega. Neile saame anda lisaenergiat. Veelgi olulisem, neid saame kaitsta liiga suure lainetuse eest,” leidis Vidjajev. Sellega pikeneb meres olevate tuuleparkide eluiga.

Lainergy tiim on näidanud oma lahendust Euroopas ja maailmas, võitnud erinevaid konkursse ja esinenud näitustel.

Koostöös Balti Laevaremonditehasega plaanitakse järgmise aasta alguses esitleda oma esimest seadet TTÜ kolledžis Kuressaares. ”Usume et järgmine laine taastuvas energeetikas on juba siin!” kinnitas Nikon Vidjajev.

Revali Merekool sai tegevusloa uueks põnevaks õppesuunaks

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaoktoober 25, 2016

Tehnikmaailm, 25.10.2016

Veeteede Amet väljastas Revali Merekoolile tegevusloa avamereenergeetika temaatilise ohutusalase tutvustuse ja baasõppe läbiviimiseks. Õppekava sisaldab muuhulgas ka HUET (vette hädamaandumise sooritanud helikopteri pääsemise kursus) õpet.

„HUET koolitus – nagu kogu majandusvaldkond, millele see on suunatud – on oma olemuselt innovaatiline ja arenemisvõimeline, kuna seda ei kammitse liigselt piiravad standardid. Kasutusalalt on koolitus universaalne, selle edukas sooritamine on vajalik ka neile, kes viivad läbi näiteks avamere tuulegeneraatorite ehitust ja hooldust. Lendavad ju inimesed tihti avamere ehitusprojektidele helikopteritega,“ sõnas Revali Merekooli tegevjuht Tanel Hinno. Õppekursuse kogukestvus on kolm päeva ja HUET õppemooduli kestvus üks päev.

Seni on Veeteede Amet ainus mereadministratsioon Balti riikides, kes on pidanud vajalikuks taolise koolituse heakskiitmist. “Tunnustades avamereenergeetika ohutustemaatilist õpet sillutab Veeteede Amet teed meie regioonile olulise majandusharu ehk avamere tuuleenergeetika üldisemale arengule,“ tõdes Hinno.

Veeteede Ameti peadirektori Rene Arikase sõnul on avamereenergeetikal suur potentsiaal. „Valdkonna spetsiifiliseks eripäraks on kõrgendatud tähelepanu ohutusega seonduvatele küsimustele ning sellest tulenevalt ka ohutusalastele koolitustele,“ kinnitas Arikas. Tema sõnul on heameel tõdeda, et Revali Merekool on panustanud vajalike tingimuste loomisesse, mis võimaldab viia läbi väga spetsiifilist HUET-kursust.

Hiljuti liitus Revali Merekool Tuuleenergia Assotsiatsiooniga seetõttu, et anda ka selle uuendusmeelse sektori arengusse oma panus.

„Meretuuleenergia kasutuselevõtul on suur potentsiaal energeetikas, aga ka ettevõtluses ja majanduses laiemalt. Seetõttu on väga tervitatav, et meie ettevõtted juba praegu mõtlevad, kuidas võimalusi realiseerida,“ sõnas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

1989. aastast tegutsev Revali Merekool pakub merendus- ja mereohutusalast koolitust huvilaevnikele, vabatahtlikele merepäästjatele, jõustruktuuridele, laevandusettevõtetele ja meremeestele.

Sõnajalgade hiigeltuulik püstitas mitteametliku Guinnessi rekordi

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaoktoober 13, 2016

Saarte Hääl, 13.10.2016

Tuuleenergeetika ärimeeste Oleg ja Andres Sõnajala Eleon 3M116 esimese testtuuliku tulemused on olnud sedavõrd head, et neid võib lugeda Guinnessi rekordi vääriliseks. Seda küll vähemalt esialgu mitteametlikult.

Oleg Sõnajalg selgitas Saarte Häälele, et test- ehk prototüüptuulikut loetakse õnnestunuks, kui selle töökindluse protsent on üle 70. “Seeriatootmises olevate tuulikute puhul garanteerib tootjatehas töökorrasoleku protsendiks 95%, kusjuures mitmes Eesti tuulepargis, mis on varustatud tuntud tuulikutootjate seeriatuulikutega, on töökorrasoleku protsent oluliselt alla 90%,” rääkis Sõnajalg.

Eleon 3M116 esimese testtuuliku töökorrasoleku protsent on aga esimesest käivitamisest alates 98,3%. “Meile teadaolevalt ei ole sellist tulemust seni keegi saavutanud ja seega oleme seisukohal, et see on mitteametlik Guinnessi rekord,” tähendas Sõnajalg. “Sama meelt on ka meie koostööpartnerid – suurte rahvusvaheliste firmade esindajad, kes on tuuleenergeetikas tegutsenud üle 20 aasta.”

Kõrget töökorrasoleku protsenti kinnitab rekordiliselt hea aastane energiatoodang. Eesti senine 3 MW tuuliku aastase toodangu rekord 10 MWh on püstitatud maailma ühe juhtiva tuulikutootja Enercon uue põlvkonna tuuliku E101 poolt. Eleoni sama aasta toodang oli 11,2 MWh ning see oli ettevõtjate sõnul neile positiivne üllatus.

Esimene testtuulik Eleon 3M116 püstitati Salmele 2013. aasta lõpus ja käivitati 2014. aasta märtsis. Tuuliku võimsus on 3 MW, rootori läbimõõt 116 m, torni kõrgus 122 m ja laba tipu kõrgus 180 m.

3M116 tuulikuid hakatakse püstitama Põhja-Eestis 2019. aastal valmivasse Aidu tuuleparki, kuhu on planeeritud 30 tuulikut. “Aidu tuulepargis käib töö täie hooga, valmimas on kaks alajaama, tuulepargi infrastruktuur ja esimese tuuliku vundament,” rääkis Oleg Sõnajalg. “Kui ilmad lubavad, püstitame esimese tuuliku uue aasta alguses.”

Salmel asuvas tuulikutarkvara arenduskeskuses käib samuti töö täie hooga. Sõnajalgade uutest tehnoloogiaarendustest on lühidalt juttu ka värske ajakirja Turbine Magazine kaaneloos.

Sihtasutus soovib Hiiumaale rajada tuuleenergia kompetentsikeskuse

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaseptember 23, 2016

Hiiumaa arenduskeskus Sihtasutus Tuuru on alustanud läbirääkimisi meretuule kompetentsikeskuse loomiseks saarele.

“Hiiumaale tähendab see saare majandusaktiivsuse ja konkurentsivõime märkimisväärset kasvu,” põhjendas Hiiu maavanem Riho Rahuoja pressiteates, miks kompetentsikeskus just Hiiumaale luua soovitakse.

“Täna on nii Hiiumaa kui Eesti võimekus tuuleparkidesse väljaõppinud töötajaid leida piiratud, kompetentsikeskuse eesmärk koostöös Hiiumaa ametikooliga on see tühimik katta,” kirjeldas sihtasutuse juht Katrin Sarapuu ühte võimalikku kompetentsikeskuse tegevussuunda.

Sihtasutus esitab kompetentsikeskuse ideekavandi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise ideekavandite vooru.

Meretuulikute operaatorite, inseneride, tootmisjuhtide ja tehnikute ehk enamike uute töötajate õpe võiks toimuda Hiiumaa ametikoolis ja täienduskoolitus meretuule kompetentsikeskuses, seisab pressiteates.

Meretuulikute tipptasemel hooldustehnikute koolitamise kõrval oleks kompetentsikeskuse fookuses tugev teadus- ja arendustegevus, mis looks Eestile võimaluse meretuulikute vundamentide tehnoloogia arendamiseks ning meretuulikute seireks.

Läbiviidatavate uuringute tulemused oleks avalikult kasutatavad ja annaks sisendi ka teistele valdkonna ettevõtjatele. Kõrvalteemana toimuks kompetentsikeskuses muude taastuvenergialiikide alase kompetentsi kogumine ja infovahendus.

Läbirääkimispartneriteks on sihtasutusel muuhulgas AS Nelja Energia, Eesti tuuleenergia assotsiatsioon, Hiiu ametikool, Tartu ülikooli mereinstituut ja Tallinna tehnikaülikool.

Tuuleparkide juhtimiskeskus rajatakse Salme alevikku

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusaugust 17, 2016

Meie Maa, 17.08.2016

Eleon AS soetas kevadel varem AS-ile Eesti Teed kuulunud kontorihoone Salme alevikus, kuhu rajatakse ettevõtte tuulegeneraatorite tarkvaraarendus- ja juhtimiskeskus.

“Asukoha valikul sai määravaks asjaolu, et tuulepark, mida Eleon on kasutanud rahvusvahelise teadusarenduse katsepolügoonina ja kuhu on ka püstitatud Eleoni prototüüptuulik, asub Salme alevikust vaid mõne kilomeetri kaugusel.

Kuna hoone põhifunktsiooniks on tarkvaraarenduskeskus, on just prototüüptuuliku lähedus väga olulise tähtsusega,” ütles ettevõtte juhatuse liige Oleg Sõnajalg ja lisas, et Eleoni tarkvaraarenduse toomine Salmele on osa Eestisse uue töötuse rajamise protsessist.

Koolitus Taanis ja Saksamaal

Täies mahus toimiv tööstus tähendab aastas ligikaudu 60 tuuliku eksportimist ning moodustab 1,5% kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

“Panus arendustegevusse on seega meie jaoks võtmetähtsusega. Olgugi et meil on laboris püstitatud virtuaalne testtuu-lik, mis koosneb reaalsetest
kontrolleritest, on siiski parem iga väiksemagi tarkvarauuenduse puhul minna ka reaalsesse tuulikusse seda testima,” selgitas Sõnajalg tugikeskuse vajadust. “Kaasaegne elektrituulikute valdkond on erakordselt kõrgtehnoloogiline ja arendusprotsessid peavad olema pidevad, mistõttu Salme on meie jaoks väga oluline keskus. Nii kaua kui kestab tuulikute tootmine, ei lõpe ka tarkvaraarendus.”

Sõnajala sõnul oli hoone küllaltki heas seisukorras, kontoriruumid vajasid ainult põgusat remonti, lisaks renoveeriti fassaadi, uuendati katus ja korrastati ümbrus. Hoone ise mahutab kuni paarkümmend töökohta.

Praeguseks on valmis ja vajalike seadmetega varustatud tarkvaraarenduse labor, loodud on valmidus tuulepar-kide tsentraalsele juhtimiskeskusele ning ööbimisvõimalus valvedispetšerile.

Praktilistel põhjustel on oluline, et juhtimiskeskus, mis hakkab teenindama kõiki Eleon-tüüpi tuulikutega varustatud tuuleparke, asuks tarkvaraarendusele võimalikult lähedal, kuna ühelt poolt vajavad valvedispetšerid pidevalt tarkvaraalast konsultatsiooni ja koolitust ning teiselt poolt on dispetšeritelt saadud info sisendiks tarkvara edasiarendamisele.

“Oleme juba leidnud Saaremaalt kaks vajaliku kvalifikatsiooniga töötajat, kes on spetsiifilise lisakoolituse saanud Taanis ja Saksamaal. Personaliga oleme väga rahul – noored mehed on indu täis ja värsketest ideedest tulvil,” ütles Sõnajalg. “Järk-järgult kindlasti personal arenduskeskuses kasvab.”

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes