• Eesti

Revali Merekool sai tegevusloa uueks põnevaks õppesuunaks

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaoktoober 25, 2016

Tehnikmaailm, 25.10.2016

Veeteede Amet väljastas Revali Merekoolile tegevusloa avamereenergeetika temaatilise ohutusalase tutvustuse ja baasõppe läbiviimiseks. Õppekava sisaldab muuhulgas ka HUET (vette hädamaandumise sooritanud helikopteri pääsemise kursus) õpet.

„HUET koolitus – nagu kogu majandusvaldkond, millele see on suunatud – on oma olemuselt innovaatiline ja arenemisvõimeline, kuna seda ei kammitse liigselt piiravad standardid. Kasutusalalt on koolitus universaalne, selle edukas sooritamine on vajalik ka neile, kes viivad läbi näiteks avamere tuulegeneraatorite ehitust ja hooldust. Lendavad ju inimesed tihti avamere ehitusprojektidele helikopteritega,“ sõnas Revali Merekooli tegevjuht Tanel Hinno. Õppekursuse kogukestvus on kolm päeva ja HUET õppemooduli kestvus üks päev.

Seni on Veeteede Amet ainus mereadministratsioon Balti riikides, kes on pidanud vajalikuks taolise koolituse heakskiitmist. “Tunnustades avamereenergeetika ohutustemaatilist õpet sillutab Veeteede Amet teed meie regioonile olulise majandusharu ehk avamere tuuleenergeetika üldisemale arengule,“ tõdes Hinno.

Veeteede Ameti peadirektori Rene Arikase sõnul on avamereenergeetikal suur potentsiaal. „Valdkonna spetsiifiliseks eripäraks on kõrgendatud tähelepanu ohutusega seonduvatele küsimustele ning sellest tulenevalt ka ohutusalastele koolitustele,“ kinnitas Arikas. Tema sõnul on heameel tõdeda, et Revali Merekool on panustanud vajalike tingimuste loomisesse, mis võimaldab viia läbi väga spetsiifilist HUET-kursust.

Hiljuti liitus Revali Merekool Tuuleenergia Assotsiatsiooniga seetõttu, et anda ka selle uuendusmeelse sektori arengusse oma panus.

„Meretuuleenergia kasutuselevõtul on suur potentsiaal energeetikas, aga ka ettevõtluses ja majanduses laiemalt. Seetõttu on väga tervitatav, et meie ettevõtted juba praegu mõtlevad, kuidas võimalusi realiseerida,“ sõnas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

1989. aastast tegutsev Revali Merekool pakub merendus- ja mereohutusalast koolitust huvilaevnikele, vabatahtlikele merepäästjatele, jõustruktuuridele, laevandusettevõtetele ja meremeestele.

Sõnajalgade hiigeltuulik püstitas mitteametliku Guinnessi rekordi

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaoktoober 13, 2016

Saarte Hääl, 13.10.2016

Tuuleenergeetika ärimeeste Oleg ja Andres Sõnajala Eleon 3M116 esimese testtuuliku tulemused on olnud sedavõrd head, et neid võib lugeda Guinnessi rekordi vääriliseks. Seda küll vähemalt esialgu mitteametlikult.

Oleg Sõnajalg selgitas Saarte Häälele, et test- ehk prototüüptuulikut loetakse õnnestunuks, kui selle töökindluse protsent on üle 70. “Seeriatootmises olevate tuulikute puhul garanteerib tootjatehas töökorrasoleku protsendiks 95%, kusjuures mitmes Eesti tuulepargis, mis on varustatud tuntud tuulikutootjate seeriatuulikutega, on töökorrasoleku protsent oluliselt alla 90%,” rääkis Sõnajalg.

Eleon 3M116 esimese testtuuliku töökorrasoleku protsent on aga esimesest käivitamisest alates 98,3%. “Meile teadaolevalt ei ole sellist tulemust seni keegi saavutanud ja seega oleme seisukohal, et see on mitteametlik Guinnessi rekord,” tähendas Sõnajalg. “Sama meelt on ka meie koostööpartnerid – suurte rahvusvaheliste firmade esindajad, kes on tuuleenergeetikas tegutsenud üle 20 aasta.”

Kõrget töökorrasoleku protsenti kinnitab rekordiliselt hea aastane energiatoodang. Eesti senine 3 MW tuuliku aastase toodangu rekord 10 MWh on püstitatud maailma ühe juhtiva tuulikutootja Enercon uue põlvkonna tuuliku E101 poolt. Eleoni sama aasta toodang oli 11,2 MWh ning see oli ettevõtjate sõnul neile positiivne üllatus.

Esimene testtuulik Eleon 3M116 püstitati Salmele 2013. aasta lõpus ja käivitati 2014. aasta märtsis. Tuuliku võimsus on 3 MW, rootori läbimõõt 116 m, torni kõrgus 122 m ja laba tipu kõrgus 180 m.

3M116 tuulikuid hakatakse püstitama Põhja-Eestis 2019. aastal valmivasse Aidu tuuleparki, kuhu on planeeritud 30 tuulikut. “Aidu tuulepargis käib töö täie hooga, valmimas on kaks alajaama, tuulepargi infrastruktuur ja esimese tuuliku vundament,” rääkis Oleg Sõnajalg. “Kui ilmad lubavad, püstitame esimese tuuliku uue aasta alguses.”

Salmel asuvas tuulikutarkvara arenduskeskuses käib samuti töö täie hooga. Sõnajalgade uutest tehnoloogiaarendustest on lühidalt juttu ka värske ajakirja Turbine Magazine kaaneloos.

Sihtasutus soovib Hiiumaale rajada tuuleenergia kompetentsikeskuse

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaseptember 23, 2016

Hiiumaa arenduskeskus Sihtasutus Tuuru on alustanud läbirääkimisi meretuule kompetentsikeskuse loomiseks saarele.

“Hiiumaale tähendab see saare majandusaktiivsuse ja konkurentsivõime märkimisväärset kasvu,” põhjendas Hiiu maavanem Riho Rahuoja pressiteates, miks kompetentsikeskus just Hiiumaale luua soovitakse.

“Täna on nii Hiiumaa kui Eesti võimekus tuuleparkidesse väljaõppinud töötajaid leida piiratud, kompetentsikeskuse eesmärk koostöös Hiiumaa ametikooliga on see tühimik katta,” kirjeldas sihtasutuse juht Katrin Sarapuu ühte võimalikku kompetentsikeskuse tegevussuunda.

Sihtasutus esitab kompetentsikeskuse ideekavandi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise ideekavandite vooru.

Meretuulikute operaatorite, inseneride, tootmisjuhtide ja tehnikute ehk enamike uute töötajate õpe võiks toimuda Hiiumaa ametikoolis ja täienduskoolitus meretuule kompetentsikeskuses, seisab pressiteates.

Meretuulikute tipptasemel hooldustehnikute koolitamise kõrval oleks kompetentsikeskuse fookuses tugev teadus- ja arendustegevus, mis looks Eestile võimaluse meretuulikute vundamentide tehnoloogia arendamiseks ning meretuulikute seireks.

Läbiviidatavate uuringute tulemused oleks avalikult kasutatavad ja annaks sisendi ka teistele valdkonna ettevõtjatele. Kõrvalteemana toimuks kompetentsikeskuses muude taastuvenergialiikide alase kompetentsi kogumine ja infovahendus.

Läbirääkimispartneriteks on sihtasutusel muuhulgas AS Nelja Energia, Eesti tuuleenergia assotsiatsioon, Hiiu ametikool, Tartu ülikooli mereinstituut ja Tallinna tehnikaülikool.

Tuuleparkide juhtimiskeskus rajatakse Salme alevikku

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusaugust 17, 2016

Meie Maa, 17.08.2016

Eleon AS soetas kevadel varem AS-ile Eesti Teed kuulunud kontorihoone Salme alevikus, kuhu rajatakse ettevõtte tuulegeneraatorite tarkvaraarendus- ja juhtimiskeskus.

“Asukoha valikul sai määravaks asjaolu, et tuulepark, mida Eleon on kasutanud rahvusvahelise teadusarenduse katsepolügoonina ja kuhu on ka püstitatud Eleoni prototüüptuulik, asub Salme alevikust vaid mõne kilomeetri kaugusel.

Kuna hoone põhifunktsiooniks on tarkvaraarenduskeskus, on just prototüüptuuliku lähedus väga olulise tähtsusega,” ütles ettevõtte juhatuse liige Oleg Sõnajalg ja lisas, et Eleoni tarkvaraarenduse toomine Salmele on osa Eestisse uue töötuse rajamise protsessist.

Koolitus Taanis ja Saksamaal

Täies mahus toimiv tööstus tähendab aastas ligikaudu 60 tuuliku eksportimist ning moodustab 1,5% kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

“Panus arendustegevusse on seega meie jaoks võtmetähtsusega. Olgugi et meil on laboris püstitatud virtuaalne testtuu-lik, mis koosneb reaalsetest
kontrolleritest, on siiski parem iga väiksemagi tarkvarauuenduse puhul minna ka reaalsesse tuulikusse seda testima,” selgitas Sõnajalg tugikeskuse vajadust. “Kaasaegne elektrituulikute valdkond on erakordselt kõrgtehnoloogiline ja arendusprotsessid peavad olema pidevad, mistõttu Salme on meie jaoks väga oluline keskus. Nii kaua kui kestab tuulikute tootmine, ei lõpe ka tarkvaraarendus.”

Sõnajala sõnul oli hoone küllaltki heas seisukorras, kontoriruumid vajasid ainult põgusat remonti, lisaks renoveeriti fassaadi, uuendati katus ja korrastati ümbrus. Hoone ise mahutab kuni paarkümmend töökohta.

Praeguseks on valmis ja vajalike seadmetega varustatud tarkvaraarenduse labor, loodud on valmidus tuulepar-kide tsentraalsele juhtimiskeskusele ning ööbimisvõimalus valvedispetšerile.

Praktilistel põhjustel on oluline, et juhtimiskeskus, mis hakkab teenindama kõiki Eleon-tüüpi tuulikutega varustatud tuuleparke, asuks tarkvaraarendusele võimalikult lähedal, kuna ühelt poolt vajavad valvedispetšerid pidevalt tarkvaraalast konsultatsiooni ja koolitust ning teiselt poolt on dispetšeritelt saadud info sisendiks tarkvara edasiarendamisele.

“Oleme juba leidnud Saaremaalt kaks vajaliku kvalifikatsiooniga töötajat, kes on spetsiifilise lisakoolituse saanud Taanis ja Saksamaal. Personaliga oleme väga rahul – noored mehed on indu täis ja värsketest ideedest tulvil,” ütles Sõnajalg. “Järk-järgult kindlasti personal arenduskeskuses kasvab.”

Töörühm hakkab lepitama tuuleparkide ja kaitseradarite vastuolu

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajuuli 13, 2016

BNS, 13.07.2016

Kaitseminister Hannes Hanso kutsus kokku töörühma, mis hakkab otsima lahendusi, kuidas oleks võimalik Eestis tuuleparke rajada nii, et see ei kahjustaks riigikaitse eesmärgil püstitatud radarite tööd.

Töörühma ülesanne on luua esmalt selgus, missugustes Eesti piirkondades on tuuleparkide rajamine võimalik. Seejärel peab töörühm otsima ja analüüsima erinevaid võimalusi ja lahendusi tuuleparkide rajamiseks, kuid nii, et see ei kahjusta riigi sõjalist võimet, selgub ministri käskkirjast.

Töörühma kolmas ülesanne on kaaluda võimalusi, kas riigikaitseliste objektide rajamist võiksid rahastada erainvestorid ning sellest lähtuvalt valmistada ette õigusaktid, mis võimaldaksid erainvestoril rahastada riigi julgeolekuks vajalikke ehitisi või muid soetusi.

Töörühma esimees on kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu ja kaasesimees majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman. Töörühma kuuluvad veel Riho Kuppart, Mirjam Rannula, Mart Raamat, Kaie Karniol, Tiit Oidjärv, Siim Meeliste, Regina Rass, Heddy Klasen, Merle Vilu ja Kati Lõbu.

Töörühma on kokku kutsutud kuni 2022. aastani.

Tuulikuparkide rajamise ja riigikaitseliste objektide vaheline vastuolu tuli välja tänavu jaanuaris, kui kaitseministeerium andis teada, et tuulikuparkide püstitamine Ida-Virumaale hakkab segama kaitseväe radarite ja väidetavalt ka luure tööd.

Õhuväe õhuseiredivisjoni õhuseire insener ja tehnilise grupi ülem major Mati Kuppar ütles Eesti Päevalehele, et radaritega on mitmeid probleeme. “Esiteks tekitavad tuulikute pöörlevad labad radarile valesihtmärke. Labade ioonkiirgus on ligilähedane lennuki kiirgusega, mis tähendab, et nad tuvastatakse kui õhusõidukid,” ütles ta.

Alates sellest ajas on nii riigikogu keskkonnakomisjon kui ka tuuleparkide arendajad oodanud, et kaitseministeerium pakuks omapoolse tehnilise lahenduse.

Ida-Virumaa tuuletööstuse projekti eestvedajad on Oleg ja Andres Sõnajalg, kelle ettevõttel Eleon AS-il on plaan ehitada Ida-Virumaale elektrituulikute tööstus, mis hõlmab iga-aastaselt kuni 60 tuuliku ehitamist ja loob 2020. aastaks 1200 kuni 1400 uut töökohta.

Kuremäe klooster hakkas elektrit tootma

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Väiketuulikudjuuni 14, 2016

Põhjarannik, 14.06.2016

Kuremäe kloostris võeti kasutusele keskkonnasõbralikud energiaallikad: tuulegeneraatorid ja päikesepatarei.
“Majapidamine on meil suur, energiat tarbime me palju ning sellele tehtavad kulutused on praeguste hindade juures samuti suured. Tuulegeneraatorid ja päikesepatarei võimaldavad meil ise energiat toota ning – mis on samuti väga oluline – loodusesse säästvalt suhtuda,” rääkis kloostriülem Filareta.

Päikesepatarei on paigaldatud karjaõue territooriumile. Sinnasamasse paigaldati möödunud aastal oma jõududega esimene, eksperimentaalne tuulik. Järgmised kaks tuulikut sai klooster tänu Venemaa heategevusfondi Blagodarenije toetusele.

“Tänu selle fondi materiaalsele abile saime me paigaldada nii-öelda säästlikud tuulegeneraatorid: need ei ole nii
võimsad ja kõrged (35 meetrit) nagu Eesti Energia paigaldatavad tuulikud, kuid kahtlemata on nad samuti efektiivsed.”

Klooster on 125aastane

Tänavu augustis täitub Pühtitsa naiskloostri ehk Kuremäe kloostri asutamisest 125 aastat. Vaatamata nende aastate jooksul aset leidnud suurtele muutustele, elab klooster ema Filareta sõnul täpselt samamoodi nagu rohkem kui sada aastat tagasi: töö ja palvetamine, palvetamine ja töö…

Nunnad külvavad nisu, rukist, kaera, otra ja ristikut ning peavad lehmi ja kanu. Kloostril on oma kasvuhooned ja -lavad ning aed ja mesila. Kloostrielanikud niidavad heina, korjavad seeni ja marju ning varuvad talveks küttepuid. Varem lõhuti talvel Peipsi järvel isegi jääd, et täita sellega keldrid-külmutusruumid; praegu täidetakse keldriruumid lihtsalt lumega.

Klooster rendib riigilt 75 hektarit maad. Sealt tuleb loomadele heina niita, maa tuleb üles künda, seda harida ja see siis täis külvata; üles tuleb kasvatada rukki,- nisu-, kaera-, odra- ja ristikusaak, see kokku korjata ning kloostrielanikud terveks aastaks leivaga varustada. Metskonna eraldatud raielangil tuleb küttepuud valmis teha ja need kloostrisse tuua. Kuid on mitmeid teisigi ülesandeid: paljud kloostrielanikud ja nunnad töötavad köögis ja pagaritöökojas, kus peale mitmesuguste leibade küpsetatakse ka armulaualeiba, näevad vaeva õmblus- ja köitekojas ning tegelevad ikoonide restaureerimisega.

Kloostril on olemas põlevkiviõlil töötav katlamaja ning tänapäevased puhastusseadmed.
“Kloostrielu on mitmekülgne ning pidevalt tuleb midagi remontida – see on ilmselge,” rääkis ema Filareta. “Praegu mingit suurt ehitust käimas ei ole, kuid see on kavas: saime Tema Pühaduselt õnnistuse ning ootame riigilt luba uue seegi ja sinna juurde kuuluva kiriku ehitamiseks.”

Õigeusuliste legendi järgi nägid karjased 16. sajandil Kuremäel jumalaema ilmutust ja leidsid hiljem iidse tamme alt õigeusu ikooni. Sellest ajast peale hakati mäge kutsuma teise nimega: Pühtitsa ehk pühitsetud koht.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise stavropigiaalne naisklooster ehk Kuremäe klooster (ka Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster) avati pidulikult 1891. aasta 15. augustil. Kloostri 125. aastapäeva tähistatakse 28. augustil.

TTÜ energeetikud ja Elering asuvad Euroopa kolleegidega uurima tuleviku elektrisüsteeme

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusjuuni 13, 2016

Novaator, 13.06.2016

Aastaks 2025 peab pool elektritootmisest tulema taastuvenergiast. Eesti on lisaks sellele seadnud eesmärgiks ühendada end lahti Venemaa elektrisüsteemist. Kõigi nende eesmärkide täitumisele teadusega kaasa aitamiseks sai Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) koos rahvusvaheliste partneritega 17 miljoni euro suuruse teadusgrandi. TTÜ elektroenergeetika instituut koos 24 partneriga 13 Euroopa riigist on alustanud tuleviku elektrisüsteemide uurimist Horisont 2020 projektis MIGRATE (Massive InteGRATion of power Electronic devices). Projekti kogueelarve on 17 miljonit eurot ning selles osaleb järgmise nelja aasta jooksul 12 Euroopa suuremat ülekandevõrguoperaatorit, teiste hulgas ka Elering Eestist, ja mitmed Euroopa tuntud ülikoolid ja uurimisasutused.

Projekti olulisusest annab tunnistust see, et Euroopa Liit hindas seda üheks kõige olulisemaks Horisont 2020 teadus- ja arendusprojektiks.

Projekti teaduslik ja praktiline tähtsus on seotud taastuvenergeetikaga, sh tuule- ja päikeseelektrijaamade järjest suureneva osakaaluga tänapäeva elektritootmises. Näiteks prognoositakse Euroopas aastaks 2025 taastuvenergeetika mahuks ligi 50% kogu elektritootmisvõimsusest.

TTÜ teadlane ja Eleringi elektrisüsteemi ekspert Jako Kilter selgitas, et praegused elektrisüsteemid ning nende juhtimise ja kaitsepõhimõtted on välja töötatud aastakümneid tagasi ning süsteemi töökindluse tagamiseks on vaja praegused nõuded ja eeskirjad kriitiliselt üle vaadata ja viia need vastavusse tuleviku muutustega.

„Näiteks on oluline tagada süsteemi 50 Hz sageduse reguleerimine ja elektrivõrgu kaitsmine olukordades, kus tavapärased sünkroonmasinad elektrisüsteemis on asendunud läbi muundurite ühendatud tootmisseadmetega.“

Jako Kilter, kes on ka projekti Eesti koordinaator, ütles et Eleringi ja tehnikaülikooli teadlased saavad uurida elektrisüsteemide tulevikuprotsesse ja kaasa rääkida uute lahenduste väljatöötamisel.

„Projekti tulemusi saab rakendada Eesti elektrisüsteemi juhtimisel ja analüüsimisel, arvestades meie süsteemi arengusuundasid, kus prioriteetideks on taastuvenergeetika arendamine ja Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamine. Saadud teadmisi on kavas kasutada TTÜ energeetikateaduskonna õppetöös ning täiendõppes,“ ütles Jako Kilter.

Nelja-aastases projektis analüüsitakse Jako Kilteri juhtimisel elektrisüsteemide stabiilsust, releekaitset, laiseiret ja elektri kvaliteeti.

Teadlaste eesmärk on välja töötada meetodid, arvutusmudelid ja rakendused, mida maailma elektrisüsteemides edaspidi reaalselt kasutama hakatakse. Näiteks töötatakse välja rakendused elektrisüsteemi oleku ja stabiilsuse varu määratlemiseks, samuti põhimõtted ja uued algoritmid releekaitse seadistamiseks uutes tingimustes ning meetodid elektri kvaliteedi mõõtmiseks ja hindamiseks reaalajas.

Horisont 2020 projekti MIGRATE koordineerivad Eestist TTÜ elektroenergeetika instituut ja Elering. Suuremad rahvusvahelised partnerid on Manchesteri, Delfti ja Berliini ülikoolid ning Prantsusmaa, Hispaania, Soome, Saksamaa põhivõrguoperaatorid.

Andres Sõnajalg: pensionisammaste sohu uputamine ei ole hea mõte

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajuuni 1, 2016

Pärnu Postimees, 01.06.2016

Tuulepargi rajamine Sauga valda Urge, Rütavere, Pulli ja Kilksama külla on takerdunud ning Eurowind OÜ esindaja Andres Sõnajalg leiab, et kohalik omavalitsus on alahinnanud tuuleenergeetika investeeringutega valda tulevat kasu.

Sõnajalg nentis, et tuuleparkide ehitamise eeltöö on arendajate jaoks kõikjal vaevaline protsess, kuid püsivus viib sihile.

Tuulepargi võimalike asukohtade otsingul jäid teile Pärnumaal silma tuulikute jaoks sobivad alad Sauga vallas Urgel. Mis on selle koha tugevused investori silmis?

Ettevalmistustega alustasime 2007. aastal. Sealse asukoha eelis on Sindis Eleringi alajaam, mis annab pargile liitumisvõimaluse. Piirkonna kasuks rääkisid väga head tuuleolud ja hõre rahvastatus, samuti kohalike soov panna oma põllud-heinamaad teenima renditulu.

Meie põhitegevus on ikkagi Ida-Virumaal, kus valmistame ette Eleoni tuulikute tootmist. Tootmise juures asuvad endiste kaevanduste aladel pargid, kus uusi mudeleid katsetatakse.

Rääkige, milliseks on kujunenud suhtlus Sauga vallas maaomanike, kohalike elanike ja vallaga?

Maaomanikega on suhted head ja tuulikute hoonestusõigused on seatud.

Suurem osa maaomanikest on kohalikud elanikud. Nende jaoks on tuulepark uus hea tootlikkusega pensionisammas.

On üksikud vastasedki, kes on teinud kihutustööd tuulikute vastu.

Kahjuks on vald käitunud sõnamurdlikult ja alahinnanud tuuleenergeetika investeeringutega valda tulevat kasu.

2008. aastal kirjutas Postimees, et plaanite püstitada Urgele külaümbruse põllumaale kuni 25 tuulikut kõrgusega kuni 100 meetrit ja võimsusega kaks-kolm megavatti. Kavatsetav investeering on üle miljardi krooni. Kas mõtted on samad?

Mõtted on samad, mõnevõrra on vaid muutunud tuulikute parameetrid, sest nüüd on olemas Eesti oma tehnoloogial põhinevad innovaatilised uue põlvkonna tuulikud.

Kodumaist toodangut kasutades on kasu mitmekordne, sest tuulikute tootmisega seotud maksud ja tööjõukulud jäävad Eesti riiki.

Pärnumaal tohivad tuulikud paikneda elamutest kilomeetri kaugusel, selline põhimõte lubab ehitada tuuleparki kusagile rabasse. Teile on ilmselt sellist võimalust Saugas pakutud.

Räägitud on Nurme rabast, ent seal on ehitusolud väga rasked ja lõpuks jääksid kohalikud elanikud ilma oma püsivast renditulust. Nende inimeste pensionisamba sohu uputamine ei ole hea mõte.

Maaomanikega saab kaubale, kui neile tasu maksta. Ent raskusi võib tekkida liitumisega elektri põhivõrku. Võrk on üle koormatud ega ole valmis vastu võtma nii suuri elektrikoguseid, alajaamad on väikesed. Kas see võib kujuneda takistuseks?

Ei, see ei ole takistus. Liitumisest alustasimegi ja nüüdseks on välja ehitatud liitumispunkt Sindi alajaamas 80 MW tootmiseks. Need investeeringud on meil tehtud juba aastatel 2010–2011.

Millise ettevõtte tuulikuid tahaksite Pärnumaale paigaldada? Näiteks firma Enercon tuulikuid peetakse tuulikute maailmas samasuguseks tegijaks, nagu on Mercedese tootjad automaailmas.

See on huvitav võrdlus. Kavatseme püstitada Eesti Eleoni tuulikuid, võrdlesime neid eelmisel aastal just Enerconi tuulikutega.

Mõlema tootja kõige uuemate 3 MW võimusega mudelite võrdluses olid Eleoni tuulikud 33,8 protsenti tootlikumad. See on väga suur vahe. Võib nõustuda, et Enerconi tuulikud on võrreldavad Mercedestega, aga sellisel juhul on Eleon vähemalt Tesla.

Varblasse Eesti esimest tuuleparki rajama hakanud Tuuleenergia OÜ-l kulus üheksa aastat ettevalmistusteks ja takistuste ületamiseks, enne kui ehitamisega algust tehti.

See tee on vaevaline kõigil arendajatel, kuid püsivus viib sihile. Nüüd, Pariisi kliimaleppe järel, muutub see tõenäoliselt lihtsamaks. Urge pargiga alustasime tõesti juba 2007. aastal, üheksa aastat tagasi.

Tuulepargi rajajad kogevad sageli suhtumist, et tuulegeneraator on tore, aga palun mitte minu õuele! Kas selline väide on teilegi tuttav?

Üha enam on Eestis levimas keskeurooplastele omane avatud suhtumine tuulikutesse. Kes on lennanud Taani, Saksamaale või Hollandisse, teab seda vaatepilti, kuidas heade tuuleoludega piirkondades on tuulikud tavapärased. Ka Eestis nähakse tuulikuid aina rohkem puhta ja loodussäästliku energia tootmise sümbolina.

KOMMENTAAR

Vald on oma valiku teinud

Priit Ruut Sauga vallavanem

Tuulikute püstitamine Sauga valda tuli teemaks 2007. aastal, kui vald oli alustanud uue üldplaneeringu koostamisega. Võimalike tuuleparkide arendamiseks sobivate asukohtade leidmine otsustati siis lülitada üldplaneeringu osaks.

Teema küttis kirgi ja tuuleparkide rajamise kohta küladesse laekus valda nii toetavaid kui ka vastu olevaid seisukohti, sealhulgas vastuseisu väljendav kiri 303 allkirjaga.

Arusaamatu on arendajate väide valla sõnamurdlikkuse kohta. Tuulikute teema käsitlemine valla üldplaneeringu koostamisel oli valla vastutulek arendajate huvi kaalumiseks.

Planeeringuprotsess ongi selleks, et saada selgust, kas kavandatav tegevus piirkonda sobib ja on seal võimalik. Kirgede tekkimine kogukonnas näitas ilmselgelt, et Baltimaade suurimana kavandatud tuulepark Urge, Rütavere ja Pulli küla piirkonda ei sobi, seda isegi vähendatud kujul.

Vallana peame seisma ennekõike oma elanike huvide eest, tuuleparki ootavate maaomanike hulgas on aga rohkesti neid, kes soovivad oma maa teenima panna, kuid ise kohapeal ei ela. Kuigi maaomanike soov omandilt kasu teenida on mõistetav, ei saa me lubada seda teha ülejäänud elanike elukeskkonna kahjustumise arvelt. Ennekõike on tuulikutega kaasnev probleem müra.

Vahepeal on valminud Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering, kus on konkreetsed parameetrid tuulikute püstitamiseks kokku lepitud: hajaasustuses üks kilomeeter elamutest ja tiheasustuses kaks kilomeetrit. Sauga vallas vastab sellistele parameetritele ainult ala Nurme rabas ja selle oleme nii maakonnaplaneeringus kui ka valla just tuulikuparkide teema tõttu vahepeal pikalt takerdunud üldplaneeringus võimaliku tuuleenergia tootmisalana ette näinud.

Seega tuuleparkide arendajatele on võimalused loodud, kuid mitte elanike elukeskkonna kahjustumise arvelt. Sauga vald soovib jätkuvalt olla elukeskkonnana atraktiivne, seetõttu on olukorras, kus tuleb valida, kas elanikud või tuulepargid, otsustanud elanike kasuks.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes