• Eesti

Sõnajalgade tuulikutehas läheb maksma kuni 10 miljonit eurot

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 16, 2016

Tööstusuudised, 16.03.2016

Vendadele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv tuulikutootja Eleon plaanib Ida-Virumaale luua tehase, mis annaks täisvõimsusel töötades leiba 360 inimesele. Tehase rajamine maksab kuni 10 miljonit eurot.

Oleg Sõnajala sõnul on nad praeguseks ära teinud kogu eeltöö, et saaks Ida-Virumaale Jõhvi Logistika- ja Äriparki tuulikulabade tehase rajada. Äripargiga on allkirjastatud ühiste kavatsuste protokoll, välja on vaadatud sobiv kinnistu ja võetud on ka juba hoonete ehitamise pakkumisi. Ettevõte kavatsetakse rajada koos Saksa tuulikulabade tootjaga Euros, kel on praegu sarnane tehas Poolas. „Euros pole huvitatud Poola tootmise ületoomisest Eestisse, vaid hoopis siin ühiselt uue tehase rajamisest,“ rääkis Oleg Sõnajalg.

Enne, kui kopp maasse lüüakse, lubas Oleg Sõnajalg ära oodata, mida kavatseb valitsus taastuvenergia toetamisega teha. „Leiame, et toetusplaan kohalikule taastuvenergia innovatsioonile võiks olla meede, millega saavutatakse nii taastuvenergia vajalik osakaal kui ka tuulikutööstuse käivitumine, seda oleks vaja veel mõnda aega. Kui aga valitsus otsustab toetusskeemi oluliselt muuta ja tuuleenergeetikale ukse kinni lüüa, siis kahjuks jääb tõenäoliselt meie tootmisüksuse rajamine Eestisse katki,“ ütles ta. Sõnajala sõnul läheb nende tehase rajamine maksma suurusjärgus 6–10 miljonit eurot.

Eleon ootab tuulikulabade tootmisüksuse käivitamiseks valitsuse otsust

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 15, 2016

BNS, 15.03.2016

Jõhvi tuulikulabade tootmisüksust kavandava Eleoni juhi Oleg Sõnajala sõnul on ettevõte valmis tootmise püsti panema järgmiseks suveks, kuid see eeldaks uues elektrituruseaduses varasemaga sarnast tuuleenergia toetusskeemi.

“Olgugi, et meil on vaja suurt tootmispinda, kokku 10 000 ruutmeetrit, on võimalik kaasaja tehnoloogia baasil püstita 10 000-ruutmeetrine viilhall vähem kui poole aastaga,” rääkis Sõnajalg BNS-ile, lisades, et ettevõte suudaks tootmise järgmiseks suveks püsti panna.

Tehase ehitamine ja tootmise käivitamine sõltub Sõnajala sõnul aga eelkõige praegu käimasolevast elektrituruseaduse menetlusest ja valitsuse otsusest. “Väga positiivne otsus oli Ida-Virumaal töötute väljaõppe kava, mis kindlasti oli meie jaoks üheks motivaatoriks, et tootmine just sinna viia,” ütles Sõnajalg.

Järgmiseks ootab ettevõte lähiajal tulevat valitsuse otsust taastuvenergiatoetuste innovatsiooniprojektide meetme loomise kohta. “Sellise investeeringu tegemiseks, suurusjärgus 6-10 miljonit, on oluline ennekõike labade kohalik turg,” ütles ta, lisades, et sellise ärimudeli väga oluliseks osaks on Eestis Eleon-tüüpi tuulikule referentsi loomine.

“Peavad olema näha mingisugused tulemused, kuidas tuulepark on töötanud, milline on olnud toodang, töökindlus ja palju muid asju sinna juurde,” ütles Sõnajalg. Referentsi tekitamise eelduseks on aga senise toetusskeemi või millegi sarnase jätkumine. “Kui toetusskeem muutub, siis kindlasti on väga keeruline ka Eestis uusi tuuleparke finantseerida ja kui meil ei õnnestu Eestis referentse tekitada, ei õnnestu ka tuulikuid eksportida,” rääkis ta.

Tuulikulabade tootmise plaanib Eleon valitsuse positiivse otsuse korral käivitada koostöös Saksa firmaga Euros, millel on tootmine Poolas, kus on toodetud senised Eleoni tuulikute labade prototüübid.

Lisaks kavandab Eleon Eestisse ka generaatorite korpuse tootmist ja generaatorite koostamist. “Siin peame praegu läbirääkimis ühelt pooolt ABB-ga, teiselt poolt Saksa firmaga Partzsch, kes on tootnud meile seni generaatori aktiivosa,” rääkis Sõnajalg.

Kuna senine toetusskeem motiveeris eelkõige tehnoloogia importi, siis on Sõnajala sõnul ühest küljest mõistetav, et süsteemi tuleks muuta. “Sellel ajal kui teised ehitasid üles tuuleparke sissetoodud tehnolologia baasil, arendasime meie välja uut taastuva energia innovatsiooniprojekti. Ja nüüd kui see projet on realiseerunud ja kaalutakse toetussüsteemi muutmist, oleme meie olukorras, kus me vajaksime veel mingi aeg toetuse jätkumist, et saaksime tööstuse üles ehitada,” rääkis ta.

Sõnajala sõnul ei tegele Eestis tuulikute ehitamisega üksnes Eleon, vaid ka Goliath Wind ja väikeste tuulikute arendaja Tuge ning senise süsteemi jätkumine on oluline ka neile. “Eestis on kolm arendust, selles osas on Eestis unikaalne olukord, et Lätis ja Leedus pole ma millestki sarnasest kuulnud,” ütles ta.

“Tuulikute investeeringust suure osa moodustab transport ja me näeme, et Baltikum ja Põhjamaad on selles osas suuresti katmata, kogu see tehnoloogia tuleb Taanist ja Saksamaalt siia importida. On väga loogiline, et tuulikute tööstus tuleks siia kanti ja miks mitte just Eestisse” ütles ta.

Andres ja Oleg Sõnajalale kuuluv tuulikutootja Eleon ja Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) teatasid teisipäeval, et sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli, eesmärgiga käivitada tuulikulabade tootmisüksus Jõhvi Logistika ja Äripargis. Kokku võiks tehase rajamisega kaasneda 180-360 uut töökohta.

Sõnajalad plaanivad Jõhvis hakata tootma elektrituulikute labasid

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 15, 2016

BNS, 15.03.2016

Andres ja Oleg Sõnajalale kuuluv tuulikutootja Eleon ja Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli, eesmärgiga käivitada tuulikulabade tootmisüksus Jõhvi Logistika ja Äripargis.

“Kuna toodetavad labad on väga suured – ühe laba pikkus on üle 60 meetri ja laius pea 5 meetrit – on labade tootmiseks täisvõimsusel vaja teatavaid tingimusi, millele Jõhvi Logistika ja Äripark hästi sobis. Lisaks tänu Sillamäe sadama lähedusele on toodangu eksportimine logistiliselt lihtne. Oleme planeeringu teinud selliselt, mis võimaldab vajadusel toota ka kõige suuremaid tuulikulabasid, mis praegu on maailmas kasutusel,” ütles Eleoni üks juhtidest Oleg Sõnajalg pressiteate vahendusel.

Tema sõnul kulub ühe 65 meetri pikkuse laba tootmiseks 2000 inimtundi ning seega ühe tuuliku komplekti tootmiseks kolm korda sama palju. “Tehase võimekus on valmistada aasta jooksul ühe vahetusega 51 komplekti labasid, mis annab tööd 180 inimesele, ning tulevikus kahes vahetuses töötades saame toodangu mahtu kahekordistada.”

Kehtestatud on vajalik detailplaneering ning välja ehitatud tehniline põhiinfrastruktuur, rääkis SAIVTA juhatuse liige Teet Kuusmik. Kokku läheb tuulikulabade tootmise alla 4,2 hektarit maad.

Eleoni tuulikutes kasutatav tehnoloogia on patenteeritud enam kui 150 riigis üle maailma.

SAIVTA asutajateks on Eesti vabariik, Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla- Järve linn ja Kiviõli linn.

Sõnajalgade tuulegeneraatorid vallutavad maailma

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 15, 2016

Elu24.ee 15.03.2016

Kas Sõnajalgade tuulegeneraatorid vallutavad maailma ja saavad Eesti Nokiaks? 

Ida-Virumaal Aidu karjääris alustati möödunud nädalal Baltimaade suurima tuulepargi ehitamist. Pargi rajajad loodavad, et just tänu sellele projektile võiks tuulegeneraatorite ehitamine saada täiesti uueks tööstusharuks ja ekspordiartikliks Eestis. Vaata täpsemalt videost.

Kuulsate eestlaste loodud tuulik võib muuta tervet tehnoloogiamaailma

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 11, 2016

Delfi Ärileht, 11.03.2016

Vendade Oleg ja Andres Sõnajala ettevõte Eleon valmistas tuuliku, mille tulemusi peab Oleg Sõnajalg “imelisteks”. Kaks aastat järjest töötanud tuulik ei ole kordagi rikke tõttu rivist välja langenud. See on uhiuue tehnoloogia puhul haruldane.

Oleg näitas Ärilehele Baltikumi kõige kõrgemat tuulikut seestpoolt, vundamendist kuni selle absoluutse tipuni. Tuulik ametliku nimetusega 3M116 HH112 on seni ainus otsast lõpuni Eestis välja arendatud elektrituulik. See on 180 meetrit kõrge. Rootori läbimõõt on 116 meetrit ja rootori pindala on 10 382 m2.

Vendade Sõnajalgade leiutis on patendeeritud umbes sajas riigis.

Sõnajalgade tuulikuärile aitab tuult tiibadesse puhuda riik

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 11, 2016

Delfi, 11.03.2016

Sõnajalad on välja töötanud uudse tuulikutüübi ja küsivad toetust Ida-Virusse tehase ehitamiseks.

Majandusministeeriumi ettepanekus, mis esialgse plaani järgi pidi eile valitsusse jõudma (aga ei jõudnud), seisab, et Eestisse ehitatud taastuvelektri tootmisvõimsuste puhul on valdavalt tegemist tehnoloogia impordiga, mis tähendab, et kohapeal luuakse õige vähe töökohti. Aga saaks ka teisiti. „Üheks alternatiiviks Eesti eesmärgist puudujääva taastuvelektri osa tootmiseks on teha seda riigipoolse toetusega taastuvenergia innovatsiooniprojektidele, et seadmed oleksid arendatud ja toodetud Eestis. Eksporditurgudele murdmine põhineb põhimõttel rajada koduturule esimene arvestatava suurusega tuulepark ja saada seeläbi ekspordikõlblikkuseks vajalikud referentsid,” seisab ministeeriumi sisedokumendis.

Eraldi toetusskeem
Kas ministeeriumist tuleb ettepanek teha Sõnajalgade ettevõttele taastuva energia toetusskeem, et nad saaksid tuulikupargi püstitamisega edeneda? „Tegemist on EL-is lubatud innovatsioonimeetmega taastuva energia sektoris. Meetme eesmärk on arvestada uusi lahendusi ja piirkonnas töökohtade loomist. Esmane analüüs näitab, et 2018. aastaks tekiks multimegavattklassi tuulikutüübi Eleon tootmise alustamisega 250 uut töökohta ja suureneks eksport,” kommenteerib majandusminister Kristen Michal.

MKM-i mõte on Oleg ja Andres Sõnajalale ning neile kuuluvale AS-ile Eleon mokkamööda – innovatsiooni toetamise vajadust on vennad poliitikutele rohkem kui kord selgitanud –, sest silmapiiril on lisatoetus 30-ühikulise tuulepargi rajamiseks ja Ida-Virumaale tuulikute tööstuse loomine.

Seni on tööstuse rajamist takistanud kaitseministeeriumi kooskõlastuse puudumine, sest tuulikud häirivad radareid. Kuid eksporditurgudele murdmiseks on vaja tulemust koduturult. Ükski energiaettevõte ei osta tuulikutüüpi, millega keegi teine pole varem elektrit tootnud. Eesti sobivaimad vabad tuuleparkide alad on Ida-Virumaal mahajäetud kaevanduste territooriumitel, kus on ka idapiiri kaitsvad radarid. „Lockheed Martinil ja teistel radaritootjatel on tehnilised lahendused väljaarendamisel ja kokku on lepitud kaitseministeeriumi juurde töörühma moodustamine,” usub Eleoni juhatuse liige Andres Sõnajalg lahendusse.

Eleoni omanikel on tuli takus, sest tehtud on hulk investeeringuid ja EAS-ilt saadud 1,5 miljonit eurot. Omanike kinnitusel on tulemus väga efektiivse tehnoloogiaga kolmemegavatine tuulik.

Esimese sellise tuuliku püstitasid vennad Oleg ja Andres Saaremaale, Salme valda. Selleks et sedasorti kallist kaupa toota ja üle maailma müüa, peaks tuuliku oluliste ja käsitsitöömahukate komponentide – labad, tornid, generaatorid – tehas olema Eestis. Seetõttu tegid Sõnajalad valitsejatele ettepaneku, et Eestis loodud innovatsiooni eest võiks saada riigilt raha, nii nagu teenitakse taastuva energia tootmise eest toetust.

„Toetust makstaks tootjale samas määras kilovatt-tunni kohta, nagu näeb ette kehtiv elektrituruseadus (§ 59 ehk 0,0537 eurot/ kWh – K. P.). Ent innovatsioonimeetme puhul oleks toetuse saamise kriteeriumiteks tehnoloogia uuenduslikkus ja loodavad töökohad. Prognoosime, et näiteks labade tehases saaks tööd umbes 200 idavirulast,” räägib Andres Sõnajalg ettevõtte plaanidest.

Sõnajalad on veendunud, et nende tuulikust saab üks Eesti olulisemaid ekspordikaupu, aga arvavad, et väikses riigis on mahukas tööstus paratamatult võimalik üksnes riigiga koostöös. Eleoni tuulikute tootmise käivitamise vastu on tuntud huvi ka Saksamaalt, kus tuulikute tootmine on üks kiirema kasvuga tööstussektoreid. „Oleme Eesti patrioodid ja soovime tootmise luua kodumaale. Aga tehnoloogial on omadus ajas vananeda ja patentidel omadus aeguda. Suur pilt on, et lõpmatult ei saa tootmise käivitamiseks sobilikke tingimusi ootama jääda,” hoiatab Andres Sõnajalg.

Kas Eleoni tuulikust saab Eesti üks kallimaid eksporditooteid?

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 1, 2016

Äripäeva tööstusuudised, 01.03.2016

Kui Eesti tuulikutootja Eleon AS tuli üheksa aastat tagasi välja multi-megavatt-tuulikute seeriatootmise mõttega, siis paljud sellesse ei uskunud. Ettevõtte juhatuse liikme Oleg Sõnajala sõnul on nüüdseks kogunenud piisavalt toetajaid, kes näevad Eestisse uue tööstuse rajamise väärtust.

Plaanite luua Ida-Virumaale tuulikute tööstuse ja 2020. aastaks ka 1400 töökohta. Paljud ettevõtted kurdavad kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle. Kas olete kindlad, et leiate 1400 inimest tööle?

Ida-Virumaal on häid inimesi palju ja olen kindel, et saame sobivad inimesed õigetele kohtadele. Kurb tõde on see, et Ida-Virumaal on ametliku statistika järgi töötuid kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt. Pigem näeme, kui oluline on luua sinna maakonda uusi töökohti.

Tuulikutööstusest on mõnda aega juttu olnud. Teie suur plaan on toota tuulikuid, need Eestis tööle panna ja seda referentsina maailmas kasutada?

Just. Toimiv referentspark on vajalik eeldus seeriatootmisele. Selle turu mõistmiseks tuleb vaadata, mida teevad suured riigid üle maailma. Kõik panustavad tuulele.

Pariisi kliimakonverentsil lepiti kokku, et järgmisel neljakümnel aastal toetatakse iga aasta saja miljardi dollariga taastuvenergia arengut ainuüksi arenevates riikides. Sellele summale lisandub kümme korda sama palju, mis arenenud riigid iseenda taastuvenergiasse investeerivad. See on ülikiirelt kasvav sektor, mille mõõtkava on tohutu.

Kas mujalt maailmast on juba ka huvi tuntud teie tuulikute vastu?

Eleoni tuulik on patenteeritud rohkem kui 150 riigis üle maailma ja arendatud välja koostöös valdkonna tippteadlastega Euroopast. Uudsel tehnoloogial töötavat prototüüpi – Baltikumi kõrgeimat tuulikut – on Saaremaal Salme tuulepargis käidud vaatamas Taanist, Lätist, Saksamaalt ja teistest riikidest. Huvi on ääretult kõrge.

Viisite läbi võrdluse Saksa ettevõtte Enerconi tuulikutega ja tulemus oli, et Eestis toodetud tuulik on efektiivsem. Mis perioodi täpselt mõõdeti ja mis olid tulemused?

Kõigepealt tuleb rõhutada, et Enercon on üks maailma kolmest suurimast tuulikutootjast. Tahtsime võrdlust absoluutse turuliidriga, seega sobis kõige paremini alles eelmise aasta veebruaris valminud Mäli tuuleelektrijaama neli Enerconi kaasaegseimat E-101 kolme MW võimsusega elektrituulikut. Kordan veel – tegu on tänapäeva elektrituulikute absoluutse tipuga.

Milline oli võrdlustulemus?

Kuna võrreldavad Eleringi andmed on Mäli kohta kättesaadavad alates märtsist, siis vaatlesime perioodi märts–detsember 2015. Selles vahemikus tootis keskmiselt üks Saksa tootja moodne tuulegeneraator 6803 MWh energiat. Sama ajaga tootis sama võimsusega Eesti Eleon 9103 MWh energiat. Seega tootis Eestis arendatud ja 150 riigis patenteeritud tuulegeneraator sama ajaga 33,8% rohkem energiat kui maailma ühe suurima tootja uusima tehnoloogiaga tuulegeneraator. Sealjuures ma ei häbene öelda, et teatud tingimused olid meie kahjuks ja vahe oleks võinud olla veelgi suurem.

Kas Eleoni tuulik on ka kallim kui Enerconi oma? Kuidas teil hinnastamine kujuneb?

Eleoni tuulikud on oma hinnas vägagi konkurentsivõimelised. Võrreldes näiteks selle sama Enerconi mudeliga, suudame pakkuda oluliselt suuremat efektiivsust iga investeeritud euro kohta.

Kui palju plaanite tulevikus aastaga toota?

Näeme, et 2020. aastal on meie aastane tootmisvõimsus 60 tuulikut. Tõenäoliselt saab tuulikute näol olema tegu ühe kõige kallima tootega, mida Eestis eksporditakse. Aga näeme, et see ongi ainuõige. Puulusikaid eksportides ei jõua Eesti iial elatustasemelt Põhjamaadele järele.

Millises staadiumis teie plaanid praegu on?

Juba on alanud ehitustööd Aidu endise karjääri aladele rajatavas referentspargis. Enne aasta lõppu on esimesed tuulikud püsti. Koos Aidu referentspargi püstitamisega saame tuua samm-sammult üha enam tootmist üle Eestisse. Aastaks 2020 on planeeritud tootmisvõimsus 60 multi-megavatt-tuulikut, mille jalamil uhkelt kirjas: “Made in Estonia”.

Kuidas riik on tuulikutööstuse plaani seni kommenteerinud? Millist tuge riigilt ootate?

Kui 9 aastat tagasi tulime välja mõttega Eesti seeriatootmises olevatest multi-m­egavatt-tuulikutest, siis oli vähe neid, kes sellesse uskusid. Mäletan, et 2007. aastal püüdsin veenda Skinest Energia juhte eelistama eestimaist Eleoni tuulikut ühele teisele turu uustulijale WindWindile. Tol korral valiti Virtsu tuuleparki siiski neli kolmemegavatist WindWindi. Kurb tõdeda, kuid ilmselgelt vale valik, sest ettevõte on pankrotis ja selle projekti tuulikud pole praeguseni võrgukõlbulikuks tunnistatud ega toetust saama hakanud.

Alates 2012. aastast, mil alustasime prototüübi püstitamisega Salme tuuleparki, on hoiakud muutunud. Praeguseks võib öelda, et toetajaid, kes näevad Eestisse uue tööstuse rajamise väärtust, on juba päris palju. Me räägime siin ikkagi 1,5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, mida toimiv tuulikutööstus Eesti majandusele anda suudab. See osa riigist, kes mõtleb ekspordi kasvatamisele, on valdavalt juba ühel lainel. Kokkuvõttes on ju tugev taastuvenergia seadmeid tootev ja eksportiv tööstus Eesti majanduse, keskkonna ja isegi julgeoleku huvides.

Kuidas kujuneb tuleviku tootevalik? Kas plaanite toota suuri tuulikuid tuulikuparkide jaoks või saavad ka tööstused näiteks eraldi väiksemaid versioone enda jaoks tellida?

Lähtume põhimõttest, et kui midagi teha, siis teha seda maksimaalselt hästi. Näiteks kasutame oma tuulikute filtersüsteemides sama tehnoloogiat, mis varem kasutusel ainult tuumaelektrijaamades; aegunud käigukastitehnoloogia vahetasime esmajärjekorras otseveoga jõuülekandesüsteemi vastu jne. Kavatseme oma fookuse hoida suurtel multi-megavatt-tuulikutel ning hoida ennast tehnoloogialiidritena. Meie patenteeritud lahendus omab seda suuremaid eeliseid, mida suuremaks tuulik ehitada, praegusest 3 MW võimsusega tuulikutüübist ei ole plaanis väiksemaid ehitada, tulevikus pigem suuremaid.

Liit tahab taastuvenergia tootjatele innovatsioonitoetusi

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusveebruar 25, 2016

BNS, 25.02.2016

Tuuletehnoloogia Liit soovib elektrituruseadust täiendada taastuvenergia tootjatele makstava innovatsioonitoetusega, mis võimaldaks liidu sõnul senisest paremini arendada uusi taastuvenergia lahendusi.

Meede kasutab ära Euroopa Komisjoni suunistes sätestatud võimaluse siduda taastuvenergia eesmärkide täitmine innovatsiooni ja töökohtade loomisega. Innovatsiooniprojektid on nutikas taastuvenergiatoetuste rakendamine – taastuvenergiateotusi makstakse üksnes juhul, kui rajatav energiatootmisvõimsus on innovaatilise tehnoloogia esimene täismõõdus projekt, millega ületatakse uue tehnoloogia turutõrge, saadakse vajalikud referentsid ekspordiks ja luuakse uusi töökohti, seisab liidu kirjas majandus- ja taristuminister Kristen Michalile.

Innovatsiooniprojektid ei tekita liidu sõnul Eesti elektritarbijale ega maksumaksjale lisakulu võrreldes kuludega, mis Euroopa Liidu taastuvenergiaeesmärkide täitmiseks vajaliku mahu hankimiseks nagunii tehakse. Taastuvenergia toetust ühe megavatt-tundi kohta makstakse samas määras, mis enne tuuleenergia turu külmutamist ja innovatsiooniprojektide tulemusena võrku lisanduvad võimsused lähevad Euroopa Liidu taastuvenergiaeesmärkide arvestusse, mistõttu selle mahu võrra on Euroopa Liidu eesmärkidest puuduolevaid koguseid võimalik Eestil teiste meetmetega vähem hankida.

Innovatsiooniprojektide meede ei sea ohtu juba töötavate võimsuste taastuvenergiatoetustega seotud õiguskindlust, sest see puudutab üksnes Euroopa Liidu taastuvenergiaeesmärkide tõttu aasta-aastalt lisanduvalt vajaminevaid koguseid.

Liidu sõnul on Eestis väljaarendatud potentsiaal tuulikute tööstuse käivitamiseks. Lisaks tuulikutootjatele on Eestis hulk ettevõtteid, kellel on võimekus tuulikute tarneahelasse komponente toota.

Tuulikute tootmine on strateegiline tööstusharu ja sektori rahvusvaheline kogemus on näidanud, et ekspordi käivitamiseks on obligatoorne koduturu tugi. Koduturul katsetatakse uusi mudeleid ja kogutakse eksportturgudele läbimurdmiseks vajalikke referentse. Kahjuks on Eesti tuulikute siseturg külmutatud. Elektrituru hinna vastu ei ole täna võimalik tuulikuid püstitada. Kehtiva toetusskeemi kohaselt võib tuulikute toodetud elektrienergia eest maksta toetust aastas kuni 600 gigavatt-tunni eest. See piir on eelmise aasta seisuga ületatud ehk uuel tehnoloogial baseeruvate tuulikute referentspargi arendamine on välistatud, kirjutas liit.

Tuuletehnoloogia Liidu liikmeskond hõlmab liidu andmetel 75,4 protsenti töötavatest ning elektrivõrguga liitumislepingu sõlminud tuuleenergiatootmisvõimsustest Eestis, ja sinna kuulub teiste seas vendadele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluvat Eleon AS-i. Liidu juhkonda kuuluvad Tõnis Haavel, Marek Jassik, Harry Raudvere, Andres Sõnajalg, Oleg Sõnajalg, Jaanus Tehver ja Hans Teiv.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes