• Eesti

Tartu firma eksportis mullu Ühendkuningriikidesse 16 tuulikut

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajaanuar 14, 2016

BNS, 14.01.2016

Tartus ettevõte Meritreid OÜ eksportis eelmisel aastal Inglismaale ja Šotimaale 16 tuulegeneraatorit väärtusega 4,2 miljonit eurot; sel aastal müüb firma ka Kunaširi saarele.

“Eelmisel aastal oli täitsa korralik eksport. Šotimaa, Inglismaa ja Iirimaa on meie põhilised turud ka sel aastal, koduturule ei lähe sisuliselt midagi. Oleme rahul,” ütles Meritreidi juhatuse liige Kaido Schmidt BNS-ile.

Schmidt tõi välja, et Meritreid tegutseb Tartus, kus neil on oma töökoda ja kaheksa töötajat. “Ise valmistame ja komplekteerime seal tuulikuid. Ekspordiks läksid 250 kilovatised tuulikud.”

Sel aastal laiendab Meritreid müüki ka Venemaale. “Venemaa valitsus tellis meilt diiseltuulikute süsteemi Kunaširi saare toiteks Venemaa idaosas Jaapani külje all. Ühe süsteemi oleme sinna paigaldanud 2014. aastal ja see on seal end ära tasunud ja nüüd tahavad, et me paigaldaks sinna augustis-septembris veel neli tuulikut,” märkis Schmidt.

OÜ Meritreid põhitegevusalaks on puidupahtlite ja tööstusseadmete müük ja taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine ja müük. Ettevõtte käive oli 2014. aastal 1,6 miljonit eurot, kasumit teeniti 100 000 eurot.

Deutsche Welle: Eesti tuuleenergia tootjad plaanivad Lääne-Euroopale silmad ette teha

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusdetsember 3, 2015

Delfi, 03.12.2015

Kuigi Põhjameri on seni olnud Euroopa tuuleparkide meka, siis Läänemere kaldalt Eestist lubatakse tehnoloogiat, mis teeb kuluefektiivsuselt läänepoolsetele riikidele silmad ette.

Eestil on ambitsioonikad plaanid avamere tuulepargi loomiseks Läänemerre, kirjutas Saksamaa rahvusringhäälingu Deutsche Welle uudisteportaal.

Kui Saksamaa ja Ühendkuningriik suudab tuuleparkides elektrit toota odavamalt kui fossiilkütustest, siis eestlastel on plaan teha seda veelgi madalamate kuludega.

Tuuleturbiinide paigaldamine ning hooldamine on võimalik, kui lainekõrgus jääb alla 1,5 meetri,” rääkis Nelja Energia tegevjuht Martin Kruus Saksa meediakanalile, lisades, et Läänemeres ulatub lainekõrgus üle selle taseme väga harva.

Tuuleparkide ehitamise mõistes ongi Läänemere eelis Põhjamere ees selles, et seal esineb vähem torme ning vesi ei ole nii sügav.

Deutsche Welle artikkel räägib veel üldist tausta Eesti kohta ning samuti juhitakse tuleb jutuks Nelja Energia plaan rajada Hiiumaa lähistele suur avamere tuulepark, millele mõned saareelanikud vastu on. Samuti puudutatakse tuuleparkide võimalikku halba mõju elusloodusele, näiteks merelindudele.

 

Tuuleelektrijaamade tootmine loob Ida-Virumaale töökohti

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusdetsember 2, 2015

Virumaa Teataja, 02.12.2015

Eelmisel reedel energia aastakonverentsil Virumaa suurettevõtjate arutlusringis “Kuidas energiapoliitika mõjutab Virumaa tulevikku?” osalenud Andres Sõnajala sõnul kaasneb Lüganuse valda rajatava tuule­elektrijaamaga ja tuulikute tööstusega kuni 1500 uut töökohta, lõviosa neist Ida-Virumaal.

Juba 2016. aastal püstitatakse endistele Aidu karjääri aladele esimesed tuulikud, täisvõimsusel hakkab tuuleelektrijaam tööle aastal 2020. Pargist saab Baltikumi suurim ning ühtlasi on tegu uue tööstuse peamise referentspargiga.

“Juba uue tööstuse täielikul käivitumisel toodame Eestis 60 suurt, multi-megavatt-elektrituulikut aastas. Nende tootmine, püstitamine ja muud tugitegevused eeldavad kõik uute töökohtade loomist,” kõneles Sõnajalg.

Tema sõnul on tuulikutööstuses vaja insenere, IT-spetsialiste, tootmistöölisi, logistikuid, tuuleparkide püstitajaid, operaatoreid ja hooldusmeeskondi, kelle keskmine palgatase on vägagi konkurentsivõimeline.

Konverentsil kinnitas Sõnajalg, et uuest tööstusest võidab eelkõige Ida-Virumaa. “Praegu sõltuvad piirkonna töökohad väga oluliselt nafta hinnast maailmamajanduses ning sellega kaasnevad riskid. Novembris vähendati kaevurite tööaega, sel aastal on koondatud mitusada inimest. Tuule­elektrijaamade tootmine on hea võimalus selle olukorra tasakaalustamiseks,” lausus Sõnajalg.

Energiapoliitikale ja Virumaa tulevikule keskendunud debatis osalesid lisaks Eesti Elekter ASi esindajale Andres Sõnajalale ka Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ning Alexela Grupi juhatuse liige Marti Hääl.

Vennad Sõnajalad arendavad Eestis uut tööstusharu

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaoktoober 16, 2015

Meie Maa, 16.10.2015

Aktsiaselt Eleon on uue tuuliku arendusega tegelenud kümme aastat. Poolteise aastaga on Eleon 3M116 prototüüp tootnud elektrienergiat pea kaks korda enam kui sama perioodi jooksul tuulepargis töötavad imporditud kuus generaatorit kokku.

Salme valla tuulepargis töötav Baltimaade kõrgeim tuulegeneraator, mis ehitati ja komplekteeriti praktiliselt kohapeal, on ainulaadsete lahendustega ning selle aastane tootmis-võimekus on 12 GWh. Sobiv alternatiiv Eleoni tuuliku arendamisel on rakendatud arvukalt uusi tehnoloogiaid, mida varem multi-megavatt-tuulikutes kasutatud pole. Tuuliku kõik detailid on unikaalsed – leiutatud, disainitud ja projekteeritud Eleoni meeskonna poolt. Tuuleenergiat toodetakse ligikaudu 140 riigis, Eleon-tüüpi tuulik on patenteeritud rohkem kui 150-s.

“Ajalooliselt on elektrienergiat Eestis toodetud põlevkivist, mis on üks keskkonna-saastavamaid tootmisviise,” ütles aktsiaseltsi Eleon juhatuse liige, projekti ideede generaator ja arendaja Oleg Sõnajalg. “Eestis on väga head ja stabiilsed tuuletingimused, mis võimaldavad toota efektiivselt energiat ning oleks üheks alternatiiviks. Eelmiste põlvkondade käigukastiga tuulikutele on iseloomulik müratase ning vibratsioon. See oli üks mitmest tegurist, mis andis tõuke arendada lisaväärtus, kus uuendusliku tehnoloogia abil on see probleem viidud miinimumini. Kuressaare kesklinnas on müratase kindlasti kordades kõrgem kui uue põlvkonna Eleon 3M116 tuuliku lähedal seistes.”

Tuumajaama jahutussüsteem

“Traditsioonilise käigukastiga tuulegeneraatori tehnoloogia asemel kasutab Eleon 3M116 otseveoga tehnoloogiat, mis on võimaldanud ka oluliselt suurendada tuuliku tiiviku diameetrit,” selgitas ettevõtte juhatuse liige. “Eleoni elektrituulikutes on ainsana maailmas kasutusel ka ainulaadne jahutussüsteem ja filtritehnoloogia, mida varem on kasutatud vaid tuumaelektrijaamades – innovaatiline lahendus, mis pikendab märkimisväärselt tuulegeneraatori elutsüklit.”

Eleoni arendusprojekt on valminud koostöös rahvusvaheliste ülikoolidega Saksamaalt, Taanist ja Soomest, kus on pikaajalised taastuvenergeetika teadmised ja kogemused. Samuti on tuulikute komponentide ja detailide tootmisel ettevõtte partneriteks rahvusvahelised ettevõtted.

“Käesoleva aasta sügisest alustame Baltimaade suurima tuulepargi rajamist Aidu endise karjääri aladele. Hiljuti sõlmisime mahuka koostöölepingu E-Profiiliga generaatori komponentide tootmiseks siin,” sõnas Sõnajalg. “Meie eesmärk on tuua tuulikute tootmine Eestisse ning kaugem eesmärk arendada Eestis taastuvenergia tööstusharu.” Iga suur tuuleelektrijaam koosneb kümnest tuhandest üksikust komponendist. Ettevõttel on plaan tuua tuulikute komponentide tootmine ja komplekteerimine Eestisse, kuid vastava võimekuse loomine võtab aega ja see protsess peab käima samm-sammult.

E-Profiili näol on firma leidnud väga tugeva kodumaise partneri, kes hakkab tootma generaatori korpusi ning komplekteerima generaatoreid. “Mähised paigaldatakse Saksamaal, seejärel saadetakse sisuga korpus uuesti tagasi Eestisse,” kõneles Sõnajalg. “Tegemist on Eesti jaoks täiesti uue, kõrgtehnoloogilise tööstusega, kus iga tuulik koosneb ligi kümnest tuhandest üksikust komponendist, millest igaühe juures on ülioluline koostekvaliteet. Arvestades globaalset nõudluse kasvu puhta energia järele, millega on liitunud isegi Hiina, on tegemist Eesti majanduse jaoks ühe potentsiaalsema kasvuvaldkonnaga.”

Arenduskeskus Saaremaale

Täisvõimsusel uue tuulikutööstuse väljakujunemine Eestis toob endaga kaasa ligikaudu 1500 uue töökoha loomise.

“Saaremaale rajame kindlasti tarkvara arenduskeskuse, millega kaasnevad ka uued, kõrge lisandväärtusega töökohad,” ütles juhatuse liige. “Ka esimese, piloot-tuuliku generaatori rootori poolide südamikud on toodetud Saaremaal Eikla alevikus, kus on üllatavalt kaasaegne ja võimas seadmepark. Otsime jätkuvalt uusi koostöövõimalusi siinsete ettevõtetega, sest hea meelega tooksime just Saaremaale nii palju tootmisest kui võimalik.”

Oleg Sõnajala sõnul on ta pühendanud kaheksa aastat oma elust koos sadade Euroopa juhtivate inseneridega tuuliku väljaarendamisele: “Ma ei ole ehk lõpuni objektiivne, kuid teades iga viimsetki detaili sellest tuulikust, ütlen enesekindlalt, et mitmete tehnoloogiliste innovaatiliste lahenduste tulemusena on tegu kõige konkurentsivõimelisema multi-megavatt maismaatuulikuga maailmas.”

Edu eeldus on teadus-ja arendustegevus

Sõnajalg on veendunud, et Eesti majanduse edenemiseks ei peaks ükski meie ettevõte vaatama oma põhituruna Eestit. “Olen ka varem öelnud, et allhankesõltuvusest vabanemiseks ei saa Eesti omatoodangu edu sõltuda kohalikust väikesest koduturust. Sealjuures on tark toimetada kasvaval turul ning maailma üks kiiremini kasvavatest sektoritest on taastuvenergia tööstus,” ütles ta. “Eesti ei saa jätkata odava allhankeriigina, kui tahame, et elu paremaks läheks.”

Eleoni peamine eesmärk on arendada Eestis välja suurte tuulikute tootmise tööstus ekspordi eesmärgil. Selle eelduseks peavad omakorda koduturul olema välja arendatud kõik vajalikud võimekused, kaasa arvatud tuulikute püstitamine ja hooldamine ning referentspargid.

“Edu eelduseks globaalsel turul on panustamine teadus- ja arendustegevusse – see, mida Eleon on aastaid järjekindlalt teinud,” on Sõnajalg kindel.

Öökulli tiivasuled aitavad tuulikuid tõhustada

Maailma uudised, Tehnoloogiaarendusjuuni 22, 2015

Novaator, 22.06.2015

Kui öökull saaki märkab, siis sööstab ta selleni nii vaikselt, et hiireke või väike linnuke ei pane teda üldse tähelegi enne, kui on hilja. Seda, et öökull nii vaikselt suudab lennata, on peetud tema tarkuse märgiks. Nüüd on targad teadlased öökulli tarkusest õppinud ja mõelnud välja, kuidas võiksid näiteks tuulikute labad vähem müra teha.

Nigel Peak Inglismaalt Cambridge’i ülikoolist on koos oma briti ja ameerika kolleegidega uurinud kakuliste tiivasulgede ehituse üksikasju ja loonud nende uuringut põhjal uudse materjali, millega kaetud tuulikulabad tegid tuuletunnelis tehtud katsetes 10 dB võrra vähem müra kui tavalised labad.

Mikroskoobi all ilmnes, et kakkude lennusuled on kaetud koheva tupsukihiga, mis meenutab lehtpuumetsa ladvastikku ülalt vaates. Sulgede esilabas on neil võrdsete vahedega tugevad sulekarvad, tagalaba serv on aga elastne ja poorne. Peaki sõnul pole ühegi teise linnu tiivasuled nii keeruka ehitusega. Suleehitusest inspireerituna 3D-printisid Peak ja kolleegid välja seda jäljendava plastikihi ja just sellega nad oma katsetes kasutatud tuulikulaba katsidki.

Peak ütles Dallases aeroakustika konverentsil, et seda labakatet tuleb veel edasi täiustada ja katseid tuleb muidugi teha ka päris tuulikutel peal, mitte ainult tuuletunnelis, enne kui uut labalahendust praktikas rakendada saab.

Paraku tuleb aga neil, keda tuulikute müra häirib, pettuda, sest kui labad uue öökulliliku materjaliga kaetakse, siis pannakse need tõenäoliselt lihtsalt kiiremini käima, nii et müra jääb endiseks, aga elektrit tuleb rohkem. Arvutused näitavad, et keskmise suurusega tuulepark võiks sel moel võimsust kasvatada mitme megavati võrra.

E-Profiil asub Sõnajalgade Eleonile tuulikuid tootma

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajuuni 18, 2015

BNS, 18.06.2015

AS E-Profiil ja Sõnajalgadele kuuluv AS Eleon sõlmisid neljapäeval lepingu tuulikute generaatorite komponentide tootmiseks E-Profiili tehases; kümne tuuliku kogumaksumus on 60 miljonit eurot, vahendab Äripäev.

E-Profiil hakkab Eleonile tootma 122-meetri kõrguseid tuulikukomponente. Lepingu esimene etapp näeb ette komponentide tootmist kümneleelektrituulikule. Kümne tuuliku kogueelarve on 60 miljonit eurot.

“Meie eesmärk on tuua võimalikult suur osa Eleoni multi-megavatt tuulikute tootmisest Eestisse. Tahame muuta kujunenud arvamuse, mille järgitaastuvenergia tootmine algab imporditud tuuliku püstitamisest – tegelikult tuleb vaadata tootmisahelat tervikuna, sest nii saab Eesti laiemat kasutaastuvenergiast,” ütles Eleoni juhatuse liige Oleg Sõnajalg lehele.

E-Profiili juhatuse esimehe Toomas Jõgi sõnul on traditsiooniliselt E-Profiili põhiturg olnud energeetikaseadmete eksportturg ning nüüd on ettevõttel võimalus lisaks õli- ja gaasitööstusele pakkuda seadmeid ka tuuleenergeetika sektorile. “Eleon on välja arendanud tehnoloogia, mis edestab oma efektiivsusnäitajatega maailma suuri tuulikutootjaid. Nägime võimalust kahel Eesti ettevõttel seljad kokku panna ja teineteise edule kaasa aidata,” rääkis Jõgi.

Eleoni esimene tuulik on töötanud 2013. aasta lõpust ja läbinud katsetused elektrivõrgus. Praegu on käimas seeriatootmise ettevalmistamine.

Energiarevolutsioon on tulekul: majapidamised saavad elektritootmisega ka ise suurepäraselt hakkama

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiamai 30, 2015

Õhtuleht, 30.05.2015

Asjatundjad ei küsi enam kas ja millal, vaid hoopis: miks juba pole juhtunud, et majapidamised lõikavad piltlikult öeldes juhtmed läbi ja ütlevad elektrijaamadele nägemist. Põlevkivist saaks alternatiivenergia.

“Siin pole midagi ennustada. See võiks juhtuda juba täna ja kohe! Tehnoloogia ja tooted on selleks valmis. Meil on nii päikest kui tuult ja pole ju ka mingit muret toota ökoloogilist kütust. Näiteks saab voolu vesinikust ja süsihappegaasist toodetud metanooliga väikeses kütuselementgeneraatoris,” räägib endine poliitik, rohelise mõtteviisi üks eestkõnelejaid Marek Strandberg. Tema arvates võiks täna ja kohe Eestis enamik kodumajapidamisi elektrivõrgust välja astuda. Ehk – ei mingit kõikuvat börsihinda, ei mingeid kasumimarginaale energiasaurustele ega loomulikult ka võrgutasu. Elektrit saab kodus ise teha, nagu päikese käes küpsenud marjadest moosi keeta ja seda üle talve riiulis hoida.

“Probleemiks on see, et puudub majanduslik paindlikkus ja kapitalikogus, et selline muutus kiirelt teoks teha. Liiga pikka aega on siinseid otsustajaid ja ühiskonda hullutatud mõttega, et pole lahedamat asja energia tootmiseks kui põlevkivi. Kui räägitakse alternatiivenergeetikast, on selline veider termin, siis mulle seostub see peaaegu alati just põlevkiviga – see on kõige suurem alternatiiv arukale energiatootmisele,” seletab Strandberg.

Tesla aku muudab tuumajaamad vanamoodsaks?

Järjest on lammutatud, uppi lükatud või õhkugi lastud vanu alevike katlamajade korstnaid. Kortereid hakati kütma oma kateldega ja lõpuks läksid kohalikud katlamajad pankrotti.

Elektrienergia areng on jõudnud sinnamaale, et sama võib juhtuda ka praegu tavapäraste elektrijaamadega, sest majapidamised hakkavad elektrivõrgust end hoogsalt välja lülitama. Miks? Sest tarbijateni jõudis taskukohane ja vastupidav aku. Kui esimene Tesla elektriauto Eestis eelmise aasta alguses registreeriti, kirjutas sellest kogu Eesti meedia.

Selle insenerisaavutuse marjamaa esimene omanik oli oma uue lemmikuga sõitnud kaks kuud, kui leidis sellel ühe vea: auto päiksesirmid on ebamõistlikult lühikesed. Päikesesirmidele vaatamata rõõmustas elektriauto omanikke, et nüüd on neil võimalus laadimata sõita Eesti igasse nurka. Tesla lubab, et ühe laadimiskorraga saab teha üle 500kilomeetrise sõidu.

Miks rääkida autost majapidamiselektri loos? Sest maikuu esimesel ööl tutvustas Tesla midagi, millest maailma meedia räägib siiani. “Neljapäeva öösel olin kajastamas tuleviku tuumaenergia debatti Northwesterni ülikoolis, kus tuumaenergia kriitik Arnie Gundersen ennustas, et Tesla uus aku muudab uued tuumajaamad vanamoodsaks,” kirjutas kolumnist Jeff McMahon ajakirjas

Forbes. “Kuna selline aku on piisavalt odav lahendamaks tuule ja päikese vaheldumise töökindluse probleeme, siis ta ennustas, et see pakubodavamat alternatiivi tuumajaamade ööpäev läbi tootmisele,” vahendab McMahon kuuldut.

Tesla akud lahendavad seni päikese ja tuule odava elektri lahendamata probleemi – mida teha siis, kui päikest ja tuult ei ole. Teisalt, akud olid ka varem olemas, aga mitte sellise hinna ja kvaliteediga.

Siiski on Tesla koduaku (Powerwall) sellise hinnaga, et vähemalt praegu on odavam ise toodetud elekter ära tarbida, mitte hoiustada, usub Strandberg. “Akude ja omatootmisega on juba täna nii mõneski kohas, näiteks sellises, kuhu tuleb ise ka võrk rajada, odavam toime tulla. Täna on nii võrgutasud kui n-ö võrgus hoiustamise (toodetakse ja antakse võrku, et see hiljem sealt tagasi saada) tasud koos sedavõrd madalad, et praegu pakutavad akud ei suuda selle hinnaga konkureerida.”

Elektrienergia väiketootmises on muutund veel midagi – tuule ja päikeseenergia hind on järsult kukkunud.

Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist: “Taastuvenergia väiketootjad ähvardavad senise elektritootmise pea peale pöörata. Tehnoloogia on tuntavalt odavnenud, mis toob kaasa odava ja puhta (väike)energeetika võidukäigu. Maismaatuulikust toodetud elekter on täna soodsaim.”

Samas ütleb Tammist, viidates Soome ülikoolide hiljutisele uuringule, et lähiaastatel muutub hoopis päikeseenergia kõige soodsamaks elektritootmiseviisiks. “Päikesepaneelide hinnad langevad tootmisvõimsuste kahekordistudes viiendiku võrra. Euroopa päikeseenergia ühenduse – EPIA – hinnangul võib hinnalangus järgmise viie aasta jooksul olla veel 35–50 protsenti. Hiljutine uuring pakub hinnalanguseks järgmisel kahel aastal 40 protsenti.” Juba praegu on PV paneelidest (fotoelektrilised päikesepaneelid) toodetud elektrienergia odavam, kui Eesti Energialt ostetud elekter koos võrgutasude ja riigimaksudega.

“Kui viis aastat tagasi maksis installeeritud PV paneeli kilovatt 3600 eurot, siis praegu maksab tavatarbija selle eest alla 400–650 euro,” ütleb Tammist. “Langevad ka päikesepaneelide paigaldamise ja võrku ühendamisega seotud kulud. Ehkki Eestis on planeeringute, loamenetluse, paigalduse, võrguühenduse, inverteri ja finantseerimise kogukulu kilovati kohta enam kui kaks korda kõrgem kui Saksamaal, siis seadmete levides on hakanud alanema ka need kulud.” Päikesepatareid levivad täna kiiremini kui mobiiltelefonid. “Riikides, kus elektrivõrguühendus on piiratud, on just uued taastuvad allikad nendeks, mis võimaldavad sõltumatut energiatootmist. Seega vältida elektrimonopole, justnagu mobiiltelefonid läksid mööda traadipõhistest telefonimonopolidest,” selgitab Tammist. “Kulude alanemine võiks olla kiirem, kui täna selle edendamise vastu ei võitleksenergiamajanduse korraldamist juhtivad jõud.”

Energiahiiud tunnevad ohtu

Tulevikku vaadates võiks öelda, et kui päikesepatareid peaksid veel odavamaks minema ja kui akud peaksid veel paremaks saama ning kui me võtame kasutusele üha säästlikumad pirnid ja elektriseadmed, siis saab ennustus varsti teoks: üha rohkem majapidamisi hakkab ennast traditsioonilisest elektrivõrgust ära lõikama.

Ameerikas on see juba alanud ja elektritootjad on alustanud ulatuslikku lobitegevust tagamaks enda jätkuvat eelistamist. Räägitakse juba päikeseenergia tootjatele-kasutajatele erilise maksu sisseseadmisest ja sellest, et nood kodanikud on kahjulikud, kuna nende loobumise tõttu lähebelekter teiste kasutajate jaoks kallimaks.

Katseid energiatootmises toimuvat revolutsiooni takistada on märgata Euroopa Liiduski. Märtsi lõpus arutles väiketootjate teemat Euroopa Komisjon. Fossiilenergia tootjad ja võrguettevõtted tahavad, et väiketootjate omatarve maksustatakse, taastuvenergia tootjad loomulikult seda ei toeta.

Elektrilevi hirmu on Eestiski tunda. Kui praegu maksab iga elektritarbija kasutatud kilovatt-tunnilt võrgutasu, on Tammisti sõnul võrguettevõtted tegemas selgitustööd, et suurendada võrgutasudes püsitasukomponenti. See tähendab, et sõltumata tarbimise suurusest, garanteerib võrguettevõte oma tasu. Pisut teistsuguse võidu Elektrilevi Eestis juba sai. Kui veel eelmisel aastal tasus elektrivõrguga liitujate kulud suuresti Elektrilevi, siis selle aasta algusega see metoodika muutus. Liitumiskulud tasub nüüd liituja, kui ta elab alajaamast kaugemal kui 400 meetrit.

Kaarel Kutti Elektrilevist selgitab: “Alates sellest distantsist peab arvestuslikult standardile vastava kvaliteediga elektri tagamiseks ehitama alajaamasid, asendama olemasolevaid liine tugevamate liinidega jne. See kõik on hüppeline kulude kasv.”

Energiasaurused surevad paratamatult välja

Kutti ütleb, et 400 meetri raadiuses elab üle kolmveerandi klientidest. “Liitumine on kulukas asustusest kaugel asuvatele majapidamistele. Praegu onElektrilevi olukorras, kus 58 protsenti elektrivõrgust teenindab 13 protsenti klientidest, kes tarbivad vaid neli protsenti kogu võrku läbivast elektrienergiast,” ütleb Kutti. Mistõttu otsustatigi, et kui inimene elab kaugemal, siis peab ise maksma kinni alajaama ehituse ja liinide vedamise. 2013. sügisel olnuks ühe meediale oma murest rääkinud pere elektrivõrguga liitmise tasuks 2221,52 eurot. Uue arvestusega on see 10 868,94 eurot ja sellele lisandub veel käibemaks. Vana metoodika järgi maksis Elektrilevi aastas selliste liitumiste väljaehitamiseks kokku keskmiselt kuus miljonit eurot. Tõsi, nüüd lubab riigiettevõte, et suunab selle summa töökindlamasse elektrivõrku ehk alajaamade ja elektriliinide uuendamiseks.

Strandberg on seda meelt, et aktiivne vastutöö sellise muutuse vastu on kinnituseks: suund autonoomiale ehk isetootmisele on tehnoloogiliselt õige. “On üsna selge, kui mingi vara üleöö oma tähenduse kaotab, on see paras majanduskatastroof. Personaalse arvutustehnika suhtes umbusklikud suurarvutite tootjad olid veel 1960aastate lõpul veendunud, et maailma arvutusülesannete lahendamiseks piisavat mõnest korralikust suurarvutist kõigi maalaste jaoks. Samas on energeetilise autonoomia ja suure tsentraalse võrgusüsteemi vahel n-ö nutivõrk, kus on terviksüsteemi liidetud ka elektrisõidukid oma akude või kütuselementidega jne jne.”

Strandbergi sõnul ei peaks riik kartma, et jääb sellise revolutsiooni käigus ilma oma energiafirmast ja Eesti Energiast ei saa enam riigi ülalpidamiseks dividende võtta. “Valitsus peaks kasutades Eesti Energia dividende, soosima ühistulise energeetika teket ja arenguid. Toetada tuleks kodanike oma energiatootmise teket, kus ühistu liikmeks saab olla näiteks kahekordse omatarbe tootmismahu ulatuses. Sel juhul võiks riik pakkuda investeerimistuge. Samal moel nagu pakutakse tuge ju pensionikogumisel. See oleks jätkusuutlik tegevus, sest elektri vajadus ju otsa ei saa. Vähemalt ei oska me seda praegu ette kujutada, miks see otsa saama peaks.”

Strandbergi sõnul oleks sellise mudeli juures ruumi ka suurenergeetikale ja saaks rahumeeli näha mõlemat tootmisviisi veel õige pikka aega. “Paraku ajab ka selline lahendus – riigi toetusega energiaühistute loomine – nii suurenergeetikuid kui taastuvenergia masstootjaid kahjuks närvi ja marru.

Täna ei saagi Eestis energiaühistu (kui see on registreeritud tulundusühistuna) elektriturul toimida, sest elektrituruseaduses on sees punkt, mis lubab sel turul olla vaid aktsiaseltsidel ja osaühingutel.” Millised ohud sel kõigel olla võivad? Strandberg ütleb, et ei olegi. “Energeetika innovatsioonil pole mingeid fataalseid ohte. On mõju. Nagu ka bioloogilisel evolutsioonil on oma mõju ning kohanemisvõimetud muutuvad lihtsalt fossiilideks,” räägib Strandberg.

“Tänane olukord on selline, kus suurte energiaettevõtete jaoks on selleks soojaks kliimaks ennustatavate tarbimisharjumustega elektrikasutajad. Loomulikult see pilt ja mugavus muutuvad, kui kasutajad tootjateks muutuvad. Aga see on vähemalt mingil määral ju paratamatu. Meenutame kas või seda, et kui pakuti riiklikku toetust oma päikesejõujaamade loomiseks, jätkus seda vaid päevaks. Samast rahast tehtud elektriautode soetusprogramm venis aga nagu tatt ja elektrisõidukite kasutuses oleme me ikka üsna tagasihoidlikud vaatamata üsna suurele rahahulgale, mida sinna kulutati. Võrreldes näiteks Norraga, kus enim müüdud sõidukiks on juba mitmendat aastat Tesla. Nafta-Norras!

Energiatehnilist ei pea mitte kartma, vaid soosima. Riigi ja valitsuse asi pole mitte juhinduda hirmudest, vaid soosida progressi neile hirmudele vaatamata.”

Kaks miljardit akut ja maailm on muutunud paik

Tesla lubab, et üks 10 kWh Powerwal rahuldab kodumajapidamise energiavajaduse kenasti ja töötavat kõige paremini just päikeseenergiast elektrit tootes. Samas saab seda kasutada ka elektrikatkestuste ajal või siis, kui elektrienergia hind börsil on kõige kõrgem. Näiteks päeval, kui päikest kõige rohkem ja pere kodust ära, laed odavama börsielektriga akud täis. Õhtusel tipptunnil, kui börsihind on kõrge, kasutad akust tulevat elektrit. “Maailmale oleks vaja kaks miljardit Powerwalli, et meie energiatarbimist rahuldada,” ütles Tesla pressikonverentsil ettevõtte juht Elon Musk. “See on pöörane number, aga vaadates näiteks autode arvu, mis vahetuvad välja iga 20 aasta tagant, pole see üldsegi utoopiline.” Vaid mõned päevad pärast imetoote tutvustamist teatas ettevõte, et nad on akud läbi müünud juba järgmise aasta keskpaigani. Tellimusi on 38 000.

Päikesepaneelidega Vello: ehk uus aku ohjeldaks uut pöörast liitumistasu?

Türi elanik Vello Ohu on ligi kolm aastat päikesepaneelidega oma kodule elektrit tootnud. Suurema osa elektrist kasutab ise, ligi sama palju müüb ta võrku tagasi ja väikese osa ostab juurde. Ehk potentsiaalset elektrit, mida uutesse Tesla akudesse salvestada, tal on, aga sellegipoolest endale ta seda soetama ei kipu.

“Loomulikult on akud üks võimalikke lahendusi. Alles oli ajalehes juttu pöörasest liitumistasust Elektrileviga. See ehk natuke ohjeldaks seda, aga kui on võimalus mõistliku hinnaga võrguga liituda, siis ma ei näe vähimatki mõtet soetada seda akut. Võrk tegelikult toimib ise akuna,” selgitab ta.

Vello müüb ülejäävat elektrit võrku ligikaudu üheksa sendiga kWh eest. Suurem osa sellest, 5,34 senti, on taastuvenergia tasu. “Aku soetamine on õigustatud ainult sellisel juhul, kui puudub ühendus võrguga. Mina ei oleks nõus sellist summat akudele kulutama, teades Tesla aku hinda.”

Nii ostu- kui müügihind on Vellol paigas, aga see ei tähenda, et selle pärast muretsema ei peaks. Hind, millega võrk elektrit tagasi ostab, ei ole kivisse raiutud. “Taastuvenergia toetuse kaotamisest on olnud juttu kaua. Kui mina annan enda toodetud voolu nelja sendiga majast välja teisele poole voolumõõtjat, siis minu naaber ostab sellesama elektri piltlikult öeldes sama elektriposti posti otsast 12 sendiga. See on energiaettevõttele lihtne raha. Riik peaks rohkem huvi üles näitama, kuid tundub, et ega neist mikrotootjatest praegu eriti huvitatud ei olda. Pigem on sellega tegelejad entusiastid.”

Juttu, et võidakse kehtestada maks kõigile elektritootjatele, ka Vello sarnastele mikrotootjatele, peab ta jaburaks.

“Siis tuleb liinist lahti võtta, kui nii jaburaks. läheb. Samamoodi ei tohiks oma põllult kartuleid üles võtta, enne peaks käibemaksu ära maksma,” leiab ta sama absurdse näite.

Maja katusele paigutatud 50 ruutmeetrit päikesepaneele toodab Vellole aastas 6000 kWh elektrit. Perega tarbib ta 8000 kWh ehk 2000 kWh ostab ta aastas juurde. “Võrku müün umbes 5500 kWh elektrit. Ma ei suuda iial ära tarbida oma toodetud kilovatte, päevasel ajal ei ole keegi neid tarbimas,” seletab ta.

“Igal juhul julgustan inimesi, kes mõtlevad, kas teha või mitte. Kui ma olen pessimist, siis ma ütlen, et kümne aastaga saab kulud tasa ja kui ma olen optimist, siis saab kiiremini ehk seitsme aastaga. Aga kõige suurem takistus on võrguga liitumine. See võiks olla palju lihtsam.”

Ääremaale kerkis õppekeskus

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiamai 23, 2015

Järva Teataja, 23.05.2015

Eile avati Järsi külas Metsamõisas puhta vee teemapargis mineraalveepudeleid lahti keerates õppekeskus, kus saab aasta ringi korraldada koolitusi ja üritusi.

Puhta vee teemapargi peremees Priit Adler rääkis, et õppekeskuse maja sai küll valmis juba eelmise aasta lõpus, kuid mööbel jõudis kohale alles aprillis. “Nüüd on viimaks kõik paigas, et maja avatuks kuulutada,” lausus Adler.

Tamsalu vallavanem Toomes Uudeberg nentis, et Priit Adler on inimtühja Järsi külla teemaparki rajades tublit tööd teinud.

“Kui asi viis-kuus aastat tagasi tõsisemalt lahti läks, tundus see ülimalt raskesti realiseeritava ettevõtmisena, aga tänaseks on siin väike ime teoks saanud,” rääkis vallavanem.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on väga vahva, kui ääremaal midagi tehakse, eriti veel seesuguseid laiema kandepinnaga asju.

“Priit Adler on ühe unustatud nurgakese muutnud kohaks, kus aastas käib sadu inimesi,” lausus Pomerants.

Priit Adleri kinnitusel külastas eelmisel aastal puhta vee teemaparki umbes 1500 inimest, tänavu on see arv ilmselt veelgi suurem.

Eile avatud õppekeskuse ruumid paiknevad kahel korrusel, ehitise esimene korrus on ligipääsetav ka ratastoolis inimestele.

Hoone interjöörile on omane maalähedane ajalooline stiil, mis on kombineeritud nüüdisaegse tehnikaga, et tagada koolituste ja sündmuste korraldamiseks vajalikud mugavused. Õppekeskuses ja selle ümbruses jagub ruumi õppevahenditega tutvumiseks ning tegevust virgutuspauside sisustamiseks.

Valminud õppekeskus on hea näide kohaliku ehitusmaterjali kasutamisest. Hoone on rajatud mõisakompleksi saunamaja maakivist müüridele, ehitamisel kasutatud puitmaterjal on pärit kohalikust metsast. Lisaks vastab ehitis energia­märgisele C ja on energia­säästlik.

“Tegelikult on kivimüüride vahele ehitatud puust maja,” kommenteeris Priit ­Adler. Tema sõnul võimaldab õppekeskuse hoone teemapargis aasta läbi üritusi korraldada. Vastu saab võtta kuni 25-liikmelisi rühmi.

“Ja see maja võimaldab tegelikult meil ka Järsi küla püsielanikeks hakata,” lisas Adler.

Õppekeskuses kasutatakse ka kohalikku taastuvenergiat – sealne elekter on pärit lokaalsest elektrivõrgust, millesse toodetakse energiat päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite abil.

Elektri mõõdukas tarbimine on hoone kasutajatele väljakutseks, et muuta oma tarbimisharjumusi keskkonnasõbralikumaks.

Õppekeskus ei jää viimaseks objektiks, mis puhta vee teemapargis avatakse. Tõsine koostöö käib Tallinna tehnikakõrgkooliga, kust Priit Adleri sõnul tuleb lennukaid ideid.

Nii rajatakse juulis maja kõrval asuva tiigi keskel olevale saarekesele lehtla, kavas on ka kontserdipaiga väljaehitamine.

Puhta vee teemapark asub kahe maakonna kolmes vallas – Tamsalu ja Väike-Maarja ning ka Järvamaa Järva-Jaani vallas.

“Kui midagi suuremat ette võtan, tuleb kolm vallavanemat pehmeks rääkida,” ütles Priit Adler naerdes.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes