• Eesti

Kuulsate eestlaste loodud tuulik võib muuta tervet tehnoloogiamaailma

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 11, 2016

Delfi Ärileht, 11.03.2016

Vendade Oleg ja Andres Sõnajala ettevõte Eleon valmistas tuuliku, mille tulemusi peab Oleg Sõnajalg “imelisteks”. Kaks aastat järjest töötanud tuulik ei ole kordagi rikke tõttu rivist välja langenud. See on uhiuue tehnoloogia puhul haruldane.

Oleg näitas Ärilehele Baltikumi kõige kõrgemat tuulikut seestpoolt, vundamendist kuni selle absoluutse tipuni. Tuulik ametliku nimetusega 3M116 HH112 on seni ainus otsast lõpuni Eestis välja arendatud elektrituulik. See on 180 meetrit kõrge. Rootori läbimõõt on 116 meetrit ja rootori pindala on 10 382 m2.

Vendade Sõnajalgade leiutis on patendeeritud umbes sajas riigis.

Sõnajalgade tuulikuärile aitab tuult tiibadesse puhuda riik

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 11, 2016

Delfi, 11.03.2016

Sõnajalad on välja töötanud uudse tuulikutüübi ja küsivad toetust Ida-Virusse tehase ehitamiseks.

Majandusministeeriumi ettepanekus, mis esialgse plaani järgi pidi eile valitsusse jõudma (aga ei jõudnud), seisab, et Eestisse ehitatud taastuvelektri tootmisvõimsuste puhul on valdavalt tegemist tehnoloogia impordiga, mis tähendab, et kohapeal luuakse õige vähe töökohti. Aga saaks ka teisiti. „Üheks alternatiiviks Eesti eesmärgist puudujääva taastuvelektri osa tootmiseks on teha seda riigipoolse toetusega taastuvenergia innovatsiooniprojektidele, et seadmed oleksid arendatud ja toodetud Eestis. Eksporditurgudele murdmine põhineb põhimõttel rajada koduturule esimene arvestatava suurusega tuulepark ja saada seeläbi ekspordikõlblikkuseks vajalikud referentsid,” seisab ministeeriumi sisedokumendis.

Eraldi toetusskeem
Kas ministeeriumist tuleb ettepanek teha Sõnajalgade ettevõttele taastuva energia toetusskeem, et nad saaksid tuulikupargi püstitamisega edeneda? „Tegemist on EL-is lubatud innovatsioonimeetmega taastuva energia sektoris. Meetme eesmärk on arvestada uusi lahendusi ja piirkonnas töökohtade loomist. Esmane analüüs näitab, et 2018. aastaks tekiks multimegavattklassi tuulikutüübi Eleon tootmise alustamisega 250 uut töökohta ja suureneks eksport,” kommenteerib majandusminister Kristen Michal.

MKM-i mõte on Oleg ja Andres Sõnajalale ning neile kuuluvale AS-ile Eleon mokkamööda – innovatsiooni toetamise vajadust on vennad poliitikutele rohkem kui kord selgitanud –, sest silmapiiril on lisatoetus 30-ühikulise tuulepargi rajamiseks ja Ida-Virumaale tuulikute tööstuse loomine.

Seni on tööstuse rajamist takistanud kaitseministeeriumi kooskõlastuse puudumine, sest tuulikud häirivad radareid. Kuid eksporditurgudele murdmiseks on vaja tulemust koduturult. Ükski energiaettevõte ei osta tuulikutüüpi, millega keegi teine pole varem elektrit tootnud. Eesti sobivaimad vabad tuuleparkide alad on Ida-Virumaal mahajäetud kaevanduste territooriumitel, kus on ka idapiiri kaitsvad radarid. „Lockheed Martinil ja teistel radaritootjatel on tehnilised lahendused väljaarendamisel ja kokku on lepitud kaitseministeeriumi juurde töörühma moodustamine,” usub Eleoni juhatuse liige Andres Sõnajalg lahendusse.

Eleoni omanikel on tuli takus, sest tehtud on hulk investeeringuid ja EAS-ilt saadud 1,5 miljonit eurot. Omanike kinnitusel on tulemus väga efektiivse tehnoloogiaga kolmemegavatine tuulik.

Esimese sellise tuuliku püstitasid vennad Oleg ja Andres Saaremaale, Salme valda. Selleks et sedasorti kallist kaupa toota ja üle maailma müüa, peaks tuuliku oluliste ja käsitsitöömahukate komponentide – labad, tornid, generaatorid – tehas olema Eestis. Seetõttu tegid Sõnajalad valitsejatele ettepaneku, et Eestis loodud innovatsiooni eest võiks saada riigilt raha, nii nagu teenitakse taastuva energia tootmise eest toetust.

„Toetust makstaks tootjale samas määras kilovatt-tunni kohta, nagu näeb ette kehtiv elektrituruseadus (§ 59 ehk 0,0537 eurot/ kWh – K. P.). Ent innovatsioonimeetme puhul oleks toetuse saamise kriteeriumiteks tehnoloogia uuenduslikkus ja loodavad töökohad. Prognoosime, et näiteks labade tehases saaks tööd umbes 200 idavirulast,” räägib Andres Sõnajalg ettevõtte plaanidest.

Sõnajalad on veendunud, et nende tuulikust saab üks Eesti olulisemaid ekspordikaupu, aga arvavad, et väikses riigis on mahukas tööstus paratamatult võimalik üksnes riigiga koostöös. Eleoni tuulikute tootmise käivitamise vastu on tuntud huvi ka Saksamaalt, kus tuulikute tootmine on üks kiirema kasvuga tööstussektoreid. „Oleme Eesti patrioodid ja soovime tootmise luua kodumaale. Aga tehnoloogial on omadus ajas vananeda ja patentidel omadus aeguda. Suur pilt on, et lõpmatult ei saa tootmise käivitamiseks sobilikke tingimusi ootama jääda,” hoiatab Andres Sõnajalg.

Kas Eleoni tuulikust saab Eesti üks kallimaid eksporditooteid?

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 1, 2016

Äripäeva tööstusuudised, 01.03.2016

Kui Eesti tuulikutootja Eleon AS tuli üheksa aastat tagasi välja multi-megavatt-tuulikute seeriatootmise mõttega, siis paljud sellesse ei uskunud. Ettevõtte juhatuse liikme Oleg Sõnajala sõnul on nüüdseks kogunenud piisavalt toetajaid, kes näevad Eestisse uue tööstuse rajamise väärtust.

Plaanite luua Ida-Virumaale tuulikute tööstuse ja 2020. aastaks ka 1400 töökohta. Paljud ettevõtted kurdavad kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle. Kas olete kindlad, et leiate 1400 inimest tööle?

Ida-Virumaal on häid inimesi palju ja olen kindel, et saame sobivad inimesed õigetele kohtadele. Kurb tõde on see, et Ida-Virumaal on ametliku statistika järgi töötuid kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt. Pigem näeme, kui oluline on luua sinna maakonda uusi töökohti.

Tuulikutööstusest on mõnda aega juttu olnud. Teie suur plaan on toota tuulikuid, need Eestis tööle panna ja seda referentsina maailmas kasutada?

Just. Toimiv referentspark on vajalik eeldus seeriatootmisele. Selle turu mõistmiseks tuleb vaadata, mida teevad suured riigid üle maailma. Kõik panustavad tuulele.

Pariisi kliimakonverentsil lepiti kokku, et järgmisel neljakümnel aastal toetatakse iga aasta saja miljardi dollariga taastuvenergia arengut ainuüksi arenevates riikides. Sellele summale lisandub kümme korda sama palju, mis arenenud riigid iseenda taastuvenergiasse investeerivad. See on ülikiirelt kasvav sektor, mille mõõtkava on tohutu.

Kas mujalt maailmast on juba ka huvi tuntud teie tuulikute vastu?

Eleoni tuulik on patenteeritud rohkem kui 150 riigis üle maailma ja arendatud välja koostöös valdkonna tippteadlastega Euroopast. Uudsel tehnoloogial töötavat prototüüpi – Baltikumi kõrgeimat tuulikut – on Saaremaal Salme tuulepargis käidud vaatamas Taanist, Lätist, Saksamaalt ja teistest riikidest. Huvi on ääretult kõrge.

Viisite läbi võrdluse Saksa ettevõtte Enerconi tuulikutega ja tulemus oli, et Eestis toodetud tuulik on efektiivsem. Mis perioodi täpselt mõõdeti ja mis olid tulemused?

Kõigepealt tuleb rõhutada, et Enercon on üks maailma kolmest suurimast tuulikutootjast. Tahtsime võrdlust absoluutse turuliidriga, seega sobis kõige paremini alles eelmise aasta veebruaris valminud Mäli tuuleelektrijaama neli Enerconi kaasaegseimat E-101 kolme MW võimsusega elektrituulikut. Kordan veel – tegu on tänapäeva elektrituulikute absoluutse tipuga.

Milline oli võrdlustulemus?

Kuna võrreldavad Eleringi andmed on Mäli kohta kättesaadavad alates märtsist, siis vaatlesime perioodi märts–detsember 2015. Selles vahemikus tootis keskmiselt üks Saksa tootja moodne tuulegeneraator 6803 MWh energiat. Sama ajaga tootis sama võimsusega Eesti Eleon 9103 MWh energiat. Seega tootis Eestis arendatud ja 150 riigis patenteeritud tuulegeneraator sama ajaga 33,8% rohkem energiat kui maailma ühe suurima tootja uusima tehnoloogiaga tuulegeneraator. Sealjuures ma ei häbene öelda, et teatud tingimused olid meie kahjuks ja vahe oleks võinud olla veelgi suurem.

Kas Eleoni tuulik on ka kallim kui Enerconi oma? Kuidas teil hinnastamine kujuneb?

Eleoni tuulikud on oma hinnas vägagi konkurentsivõimelised. Võrreldes näiteks selle sama Enerconi mudeliga, suudame pakkuda oluliselt suuremat efektiivsust iga investeeritud euro kohta.

Kui palju plaanite tulevikus aastaga toota?

Näeme, et 2020. aastal on meie aastane tootmisvõimsus 60 tuulikut. Tõenäoliselt saab tuulikute näol olema tegu ühe kõige kallima tootega, mida Eestis eksporditakse. Aga näeme, et see ongi ainuõige. Puulusikaid eksportides ei jõua Eesti iial elatustasemelt Põhjamaadele järele.

Millises staadiumis teie plaanid praegu on?

Juba on alanud ehitustööd Aidu endise karjääri aladele rajatavas referentspargis. Enne aasta lõppu on esimesed tuulikud püsti. Koos Aidu referentspargi püstitamisega saame tuua samm-sammult üha enam tootmist üle Eestisse. Aastaks 2020 on planeeritud tootmisvõimsus 60 multi-megavatt-tuulikut, mille jalamil uhkelt kirjas: “Made in Estonia”.

Kuidas riik on tuulikutööstuse plaani seni kommenteerinud? Millist tuge riigilt ootate?

Kui 9 aastat tagasi tulime välja mõttega Eesti seeriatootmises olevatest multi-m­egavatt-tuulikutest, siis oli vähe neid, kes sellesse uskusid. Mäletan, et 2007. aastal püüdsin veenda Skinest Energia juhte eelistama eestimaist Eleoni tuulikut ühele teisele turu uustulijale WindWindile. Tol korral valiti Virtsu tuuleparki siiski neli kolmemegavatist WindWindi. Kurb tõdeda, kuid ilmselgelt vale valik, sest ettevõte on pankrotis ja selle projekti tuulikud pole praeguseni võrgukõlbulikuks tunnistatud ega toetust saama hakanud.

Alates 2012. aastast, mil alustasime prototüübi püstitamisega Salme tuuleparki, on hoiakud muutunud. Praeguseks võib öelda, et toetajaid, kes näevad Eestisse uue tööstuse rajamise väärtust, on juba päris palju. Me räägime siin ikkagi 1,5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, mida toimiv tuulikutööstus Eesti majandusele anda suudab. See osa riigist, kes mõtleb ekspordi kasvatamisele, on valdavalt juba ühel lainel. Kokkuvõttes on ju tugev taastuvenergia seadmeid tootev ja eksportiv tööstus Eesti majanduse, keskkonna ja isegi julgeoleku huvides.

Kuidas kujuneb tuleviku tootevalik? Kas plaanite toota suuri tuulikuid tuulikuparkide jaoks või saavad ka tööstused näiteks eraldi väiksemaid versioone enda jaoks tellida?

Lähtume põhimõttest, et kui midagi teha, siis teha seda maksimaalselt hästi. Näiteks kasutame oma tuulikute filtersüsteemides sama tehnoloogiat, mis varem kasutusel ainult tuumaelektrijaamades; aegunud käigukastitehnoloogia vahetasime esmajärjekorras otseveoga jõuülekandesüsteemi vastu jne. Kavatseme oma fookuse hoida suurtel multi-megavatt-tuulikutel ning hoida ennast tehnoloogialiidritena. Meie patenteeritud lahendus omab seda suuremaid eeliseid, mida suuremaks tuulik ehitada, praegusest 3 MW võimsusega tuulikutüübist ei ole plaanis väiksemaid ehitada, tulevikus pigem suuremaid.

Liit tahab taastuvenergia tootjatele innovatsioonitoetusi

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusveebruar 25, 2016

BNS, 25.02.2016

Tuuletehnoloogia Liit soovib elektrituruseadust täiendada taastuvenergia tootjatele makstava innovatsioonitoetusega, mis võimaldaks liidu sõnul senisest paremini arendada uusi taastuvenergia lahendusi.

Meede kasutab ära Euroopa Komisjoni suunistes sätestatud võimaluse siduda taastuvenergia eesmärkide täitmine innovatsiooni ja töökohtade loomisega. Innovatsiooniprojektid on nutikas taastuvenergiatoetuste rakendamine – taastuvenergiateotusi makstakse üksnes juhul, kui rajatav energiatootmisvõimsus on innovaatilise tehnoloogia esimene täismõõdus projekt, millega ületatakse uue tehnoloogia turutõrge, saadakse vajalikud referentsid ekspordiks ja luuakse uusi töökohti, seisab liidu kirjas majandus- ja taristuminister Kristen Michalile.

Innovatsiooniprojektid ei tekita liidu sõnul Eesti elektritarbijale ega maksumaksjale lisakulu võrreldes kuludega, mis Euroopa Liidu taastuvenergiaeesmärkide täitmiseks vajaliku mahu hankimiseks nagunii tehakse. Taastuvenergia toetust ühe megavatt-tundi kohta makstakse samas määras, mis enne tuuleenergia turu külmutamist ja innovatsiooniprojektide tulemusena võrku lisanduvad võimsused lähevad Euroopa Liidu taastuvenergiaeesmärkide arvestusse, mistõttu selle mahu võrra on Euroopa Liidu eesmärkidest puuduolevaid koguseid võimalik Eestil teiste meetmetega vähem hankida.

Innovatsiooniprojektide meede ei sea ohtu juba töötavate võimsuste taastuvenergiatoetustega seotud õiguskindlust, sest see puudutab üksnes Euroopa Liidu taastuvenergiaeesmärkide tõttu aasta-aastalt lisanduvalt vajaminevaid koguseid.

Liidu sõnul on Eestis väljaarendatud potentsiaal tuulikute tööstuse käivitamiseks. Lisaks tuulikutootjatele on Eestis hulk ettevõtteid, kellel on võimekus tuulikute tarneahelasse komponente toota.

Tuulikute tootmine on strateegiline tööstusharu ja sektori rahvusvaheline kogemus on näidanud, et ekspordi käivitamiseks on obligatoorne koduturu tugi. Koduturul katsetatakse uusi mudeleid ja kogutakse eksportturgudele läbimurdmiseks vajalikke referentse. Kahjuks on Eesti tuulikute siseturg külmutatud. Elektrituru hinna vastu ei ole täna võimalik tuulikuid püstitada. Kehtiva toetusskeemi kohaselt võib tuulikute toodetud elektrienergia eest maksta toetust aastas kuni 600 gigavatt-tunni eest. See piir on eelmise aasta seisuga ületatud ehk uuel tehnoloogial baseeruvate tuulikute referentspargi arendamine on välistatud, kirjutas liit.

Tuuletehnoloogia Liidu liikmeskond hõlmab liidu andmetel 75,4 protsenti töötavatest ning elektrivõrguga liitumislepingu sõlminud tuuleenergiatootmisvõimsustest Eestis, ja sinna kuulub teiste seas vendadele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluvat Eleon AS-i. Liidu juhkonda kuuluvad Tõnis Haavel, Marek Jassik, Harry Raudvere, Andres Sõnajalg, Oleg Sõnajalg, Jaanus Tehver ja Hans Teiv.

Eesti tuulikud saavad hoo sisse Indias. Eriline lahendus

Eesti uudised, Maailma uudised, Tehnoloogiaarendusveebruar 10, 2016

Äripäev, 10.02.2016
Eestlaste suurosalusega ja siin tegutsev tuulikuid arendav idufirma Goliath Wind hakkab Indias tuulikuid ehitama.
Sakslase Lars Machi Eestis asutatud Goliath Wind disainib uut tüüpi tuuleturbiine, mis võimaldavad langetada tuuleenergia hinda ligikaudu viiendiku võrra. Koostöös India partneriga loodetakse esimene tuulik saada valmis järgmisel aastal.
“Me loodame India turul müüa 40-60 turbiini aastas ja see tähendab meile umbkaudu 6-7 miljonit eurot müügitulu,” sõnastas ettevõtte tegevjuht Spren Horn Petersen firma plaanid sealsel turul.
Seejuures toodetakse turbiini strateegiline komponent Capella 3 ka edaspidi Eestis, ülejäänud tootmine ja ka müük kohalikule turule hakkab toimuma Indias. Seal teenitav tulu tuleb Peterseni kinnitusel Eestisse.
Indias hakkab tegutsema sealse partneriga loodud ühisettevõte Steelite Capella Wind Private Limited, mis plaanib rajada Lääne-Indiasse hooned tootmiseks ning uurimisja arendustöödeks. Ühisettevõtte loomine aitab Eestis arendatud turbiine India turul paremini tutvustada.
Eesti suurim väiketuulikutootja TUGE Energia OÜ plaanib EASi kaasabil samuti India turule minna ning selle tegevjuht Indrek Gregor peab Goliath Windi planeeritavaid müüginumbreid realistlikuks. “Arvestades India mastaapi ja vaadates Euroopat võrdlusena, siis ma usun, et see on täiesti reaalne ning võib-olla esialgu isegi pigem mitte väga optimistlik. Kui see tuulik sellisel kujul, nagu ta on projekteeritud, ka tööle läheb ning katsetused ja sertifitseerimine kõik läbi lähevad, siis miks mitte.” Gregori sõnul on Goliathi modulaarse tuuliku lahendus hea, sest seda on lihtne transportida ja moodulitest kokku panna.
Eesti päritolu firma. India partneri leidis tuulikuarendajale selle osanikeringi kuuluv Eesti Arengufond, millel juhtusid olema Indias head kontaktid. Abiks oli ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis aitas välisesinduse kaudu seal partnerit valida. Arengufondi investeerimisettevõtte SmartCapi investeeringute halduri Indrek Kelderi sõnul on Goliathi innovaatiline turbiin sobiv India turule sisenemaks, sest seda on lihtne
ilma suurte investeeringuteta suvalises metallivaldkonnas tegelevas ettevõttes tootma hakata.
“Kui võtta näiteks kõrvale võrdluseks Enerconi mingisugune turbiin, siis sa pead kõigepealt miljoneid investeerima väga spetsiifilisse ja keerulisse sisseseadesse, aga Goliathi puhul on need vajalikud kapitaliinvesteeringud vähemalt suurusjärgu võrra väiksemad. Seetõttu oli üldse võimalik sellistes meie poolt vaadates võib-olla arengumaades partnereid otsida,” selgitas Kelder.
Konkurentsivõimeline toode. PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn Laansoo sõnul on praeguseks tuuleturbiinide areng küllaltki kaugel ja on keeruline uue tehnoloogiaga välja tulla, kuid Goliathil paistab see olevat õnnestunud. “Nii nagu meie oleme aru saanud, siis Goliath on leidnud väikese nüansi, kuidas toodet muuta vastupidavamaks, ja selle abil siis ka kogu investeeringut väiksemaks. Ehk ta suudab konkureerida teiste tuulikutega,” rääkis Laansoo.
Indrek Kelder kirjeldab Indiat kui üht maailma suurema turumahuja potentsiaaliga tuuleenergia turgu. “Kindlasti turu mõistes on Euroopaja Põhja-Ameerika äärmiselt väärtuslikud, aga need ei ole kindlasti turud, kus on võib-olla lihtne seda kõige esimest masinat püsti panna,” sõnas Kelder.
Ka Goliath Windi suurima investeeringu teinud Caplia Investi juhatuse liige Rolf Relander näeb firma koostöölepet positiivse uudisena. “See näitab, et Goliathi tehnoloogia on huvitav ja suure potentsiaaliga,” põhjendas Reilander.
Goliath Wind ei ole oma plaanides jäänud aga Indiasse pidama. Juba käivad kõnelused potentsiaalsete partneritega Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas ning kavas on leida 1520 partnerit üle maailma. “Aga muidugi jääb India suurimaks turuks, nii et teised turud on pisut väiksemad. Me ootame igalt turult 20-25 turbiini müüki aastas,” sõnas Petersen lähituleviku plaanide kohta.

Side Eestiga. Laansoo soovib, et Goliath Windil jääks mingisugune tööstusharu ka PAKRI Teadus- ja Tööstusparki. “Eestis mõeldakse kohati väga häid asju välja, aga kui tootmisprotsess ja edasine tegevus liigub Eestist välja, siis on tore öelda, et Eestis välja mõeldud, aga tegelikult on meie huvi, et mingisugust tootmistegevust meie juures jätkusuutlikult ja pikka aega tehakse,” lausus ta.

Kommentaar
Eesti tuulikutel on lööki
ANDRES SÕNAJALG

tuuleenergeetikaga tegeleva Eleon ASi omanik ja juht

See on suurepärane uudis ja näitab Eesti tuulikutööstuse konkurentsivõimet maailmaturul.
Pariisi kliimakonverentsil lepiti kokku iga-aastaselt täiendava 100 miljardi dollari suunamises arenevate riikide taastuvenergeetikasse ja Goliath Wind tegutseb kindlasti õiges suunas.
Tõsi on, et referentspargi rajamine India turule on julge samm, kuna lisanduvad erinevad kultuurilised ja võõrast keskkonnast tingitud riskid.
Seetõttu näeb Eleoni ärimudel ette tööstuse ja referentspargi rajamist Ida-Virumaale, kus tuulikud toodetakse Eesti õigusruumis ja tööjõuga, kuid Goliath Wind on kahtlemata teinud piisava taustatöö ning soovin neile vaid edu.
Goliath Windi kontseptsioon erineb oma ehituselt märkimisväärselt Eleoni tehnoloogiast, aga ma olen nende suhtes lootusrikas. Globaalne tuulikute turg on kasvav turg ja ruumi on kõigile, kes suudavad piisavalt heade parameetrite ja töökindlusega tuuliku seeriatootmisse viia. Maailma tuulikuturu suurust arvestades ei ole nende plaanitavad mahud suured ja midagi ebarealistlikku siin ei ole.
Möödunud aastal avalikel andmetel tehtud arvutused näitasid, et Eesti tehnoloogial põhinev Eleoni tuulik 3M116 osutus tervelt 33,8% efektiivsemaks Saksa tootja Enerconi võrreldavast mudelist võrreldavates tuuleoludes. See on oluline efektiivsuse vahe ja on tekitanud välisturgudel märkimisväärset huvi Eesti tehnoloogia vastu.
Praegu on käimas ehitustööd Ida-Virumaale endise Aidu karjääri territooriumile referentspargi rajamiseks, millest saab Baltimaade suurim tuulepark.

Esimeste tuulikute komponente juba toodetakse allhankijate juures ja järgmises etapis kavatseme rohkem tootmist tuua Ida-Virumaale.

Tasub teada
Ühtki tuulikut veel püsti ei ole
Goliath Windi uuenduslikku turbiini on seni arendanud Tallinnas kümmekond inseneri, kuid ühtegi tuulikut valmis tehtud veel ei ole.
Ettevõtte esimene tuulik pidi valmima möödunud aasta lõpuks PAKRI Teadus- ja Tööstuspargis, kuid detailplaneeringu kooskõlastamine tõttu lükkus see aasta võrra edasi.
2017. aastal Indias valmiv esimene turbiin on võtmetähtsusega, et saada sellele kohalik sertifikaat. Turbiini võimsus on 3 MW ning see koosneb käsitsivahetatavate varuosadega moodulitest.
Alates ettevõtte loomisest 2008. aastal on Goliath Windi investeeritud kokku 3,75 miljonit eurot. Lisaks vendadele Rolf ja Rikard Relanderile kuuluvale Caplia Investile ja Eesti riigile (Arengufond ning selle investeerimisettevõttele SmartCap) on kolmas suurinvestor olnud Ivar Siimarile, Guido Kundlale ning Martin ja Kersti Petjärvele kuuluv PowerDrive. Kõigi kolme osalus on umbes veerand ettevõttest.

Eesti idufirma Planet OS hakkab monitoorima Saksa energiahiiu maailma üht suurimat avamere tuuleparki

Tehnoloogiaarendusveebruar 8, 2016

Geenius, 08.02.2016

Eesti juurtega idufirma Planet OS sõlmis tuuleparkide monitoorimise lepingu Euroopa ühe suurima energiafirmaga RWE, mille tulemusena hakkab Planet OSi tarkvara juba varsti jälgima maailma suuruselt teise avamere tuulepargi tuulikute tööd.

Planet OSi looja Rainer Sternfeld ütles, et esimeses järgus on Gwynt Y Mori tuulepargi juures eesmärk integreerida RWE kaheksa erineva süsteemi andmevood nende Planet OSi keskkonda. See võimaldab RWE-l vaadata kaheksa ekraani asemel ühte ekraani, mis on lisaks ka operaatorisõbralik ning muuta oma operaatorid mobiilseks, kuna enam ei pea olema Wales’is, et jälgida tuulepargi tööd.

Ühtlasi võimaldab Planet OSi tehnoloogia kasutuselevõtt energiafirmal oluliselt vähendada hooldusele minevat aega ning kulusid. Järgmise sammuna saab Sternfeldi sõnul andmevoogude peale ehitada analüütikat, mis tõstab tuulepargi tootmismahtusid ning muuhulgas võimaldab täpselt ennustada tuulepargi tootmisvõimsust, mida saab RWE omakorda kasutada energiabörsil kauplsemiseks.

“Kui sul on tuulepargid, reaktiivmootorid, gaasitorud, tootmishooned, linnade infrastruktuur ja muud teenused, siis nende igapäevane toimimine ja ka elutsükkel on haavatavad või mõjutatud tormide, õhu kvaliteedi, vee kvaliteedi, maavärinate, temperatuurikõikumiste ja muu sellise poolt,” rääkis Sternfeld. “Moodne andmetehnoloogia mängib siin olulist rolli, sest võimaldab koondada empiirilised andmed ühte süsteemi nii avalikust ruumist kui ka kliendi enda seadmetest.”

RWE Grupi tegevjuht Peter Terium ütles, et suure tootmisettevõttena võtab RWE üha enam kasutusele taastuvenergia lahendusi, mistõttu tsentraliseeritud energiatootmise juhtimine muutub märgatavalt keerulisemaks. “Planet OS tehnoloogia abil saame monitoorida ja analüüsida geolokaalsete sensorite andmeid kesksest kasutajasõbralikus süsteemis. Tänu sellele paranevad nii ettevõtte efektiivsus, turvalisus kui tootmisvõimekus,” lausus ta.

Sternfeldi sõnul on leping RWE-ga Planet OSi jaoks oluline samm arengus. “Tegemist on meie seni suurima partnerlepinguga tööstusettevõtete seas, kuid kõik need partnerlepingud on alguse saanud väiksematest projektidest,” ütles ta. “Meie jaoks on see hea võimalus kasvada.”

Planet OS-i jaoks on aga tuulepargi monitoorimise leping alles esimene samm suurema koostööni jõudmiseks energiahiiglasega.

“Ma ei saa kõiki numbreid ja plaane avalikustada, aga kui vaadata RWE mahtusid ja tuuleparkide arvu, siis see on põhjus, miks on see partnerleping Planet OSi jaoks oluline,” ütles Sternfeld.

Eestlaste tuulikud Saksa konkurendi omast kolmandiku võrra efektiivsemad

Tehnoloogiaarendusveebruar 3, 2016

Äripäev, Tööstusuudised, 03.02.2015

Elektrituulikute tootja Eleoni juhatuse liikme Oleg Sõnajala sõnul näitavad värsked arvutused, et Eesti tehnoloogial põhinev Eleoni tuulik on kolmandiku võrra efektiivsem Saksa firma tuulikutest Mäli tuulepargis.

„Kuna Mäli tuuleelektrijaam sai valmis ja läbis võrgutestid mullu veebruaris, saime võrreldavaid andmeid alates märtsist. Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi kodulehel avalikult kättesaadavatel andmetel tootis Mäli tuulepargis perioodil märts-detsember 2015 keskmiselt üks Saksa Enerconi moodne tuulegeneraator 6 803  MWh energiat. Sama ajaga tootis Eesti Eleon 9 103 MWh energiat,” ütles Oleg Sõnajalg.

“Vahe on 33,8% Eesti tehnoloogia kasuks! Oleme väga uhked selle efektiivsuse üle. See annab kindluse, et Eestis toodetud tuulikud on maailmaturul vägagi konkurentsivõimelised,“ lisas Sõnajalg.

Saksa firma Enercon on tootmismahult kolmas elektrituulikute tootja maailmas. 2015. aastal elektrivõrguga liidetud Mäli tuuleelektrijaamas on kasutusel neli uut Saksa Enerconi E-101 kolme megavatise võimsusega elektrituulikut. Salme tuulepargis Saaremal töötab Eesti tehnoloogial põhinev kolme megavatise võimusega Eleoni elektrituulik.

Jaanuaris algas Aidu tuulepargi rajamine, millest saab Baltikumi suurim ning kuhu püstitatakse Eleoni kolme megavatise võimsusega elektrituulikud. Eleoni elektrituuliku tehnoloogia on välja arendatud Eestis ning patenteeritud rohkem kui 150 riigis üle maailma.

Eesti esimene vastutustundlik tööstuspark

Tehnoloogiaarendusveebruar 1, 2016

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi pressiteade, 01.02.2016

Ettevõtlusminister Liisa Oviir andis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargile (PAKRI) üle vastutustundliku ettevõtluse hõbetaseme kvaliteedimärgise. Sellega on PAKRI esimene tööstuspark Eestis, kes vastutustundlikkuse valdkonnas nii kõrge tunnustuse omanikuks saanud.

“PAKRI Teadus- ja Tööstuspark teenis hõbetaseme kvaliteedimärgise tänu aastate pikkusele järjepidevale panustamisele vastutustundlikku ja jätkusuutlikku ettevõtmisse,” ütles kvaliteedimärgise väljaandja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop.
Hõbetaseme kvaliteedimärgis anti välja näiteks veel järgmistele ettevõtetele: Riigi Kinnisvara AS, BaltCap AS, Coca-Cola HBS Eesti AS, Danske Bank ja SEB, DHL Estonia AS, Ragn-Sells AS ja mitmed teised.

“Meie jaoks on tegemist tunnustusega, mille poole alates esimesest tegutsemise päevast ehk 2007. aastast pürginud oleme,” ütles PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo, Jr. PAKRI rajab oma tootmisklientidele keskkonnasäästlikku tarka linnakut, mille lahutamata osadeks on energiatõhusad hooned, roheline töökeskkond ning oma taastuvenergial toimiv tark energiavõrk. “Kvaliteedimärgise taotlemise ajal saime selgemaks, et meie põhitegevus on juba iseloomult vastutustundlik ning suudame läbi oma tööstuspargi ka meie kliente vastutustundlikumaks muuta,” lisas Laansoo.

Kui Eestis tegutsev tööstuspark pakub tavapäraselt kliendile vaid sobivat kinnistut ja taristut, siis PAKRI Teadus- ja Tööstuspark on oma väärtusahelaga märkimisväärselt rohkem. Lisandväärtuse annavad varem nimetatud energiatõhusad tootmishooned, töötaja produktiivsust tõstev roheline töökeskkond ning tootmisettevõttele koha peal rohelise energia tootmine ja müümine. Kompleksset füüsilist keskkonda täiendavad veel teadus-arendustugi, seadmete testimine ja äriteenused, mis toetavad klientide jätkusuutlikku arengut ehk kokkuvõtvalt on PAKRI tööstuspark, mis tunneb vastutust oma klientide hea käekäigu eest.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark fokusseerib eeskätt rohetehnoloogia ja keskkonnasäästu tähtsaks pidavatele ettevõtetele, mis on omakorda vastutustundlik käitumine pargi arendamisel. Ühe hea näitena on PAKRI aastast 2007 teinud tööd tuuliku tööstuse koondamiseks Paldiskisse. Näiteks suurekaliibriliste tuuliku komponentide tootmiskliendi majutamiseks, pakkudes tuulikute tootjale väga head logistilist asukohta Põhja-Euroopas, võimalust kohapeal oma tuulikut testida ja kasutada, saada tootmiseks rohelist energiat ning pakkuda tööjõudu ja töötajatele meeldivat töökeskkonda, mis aitab kaasa nende produktiivsuse tõusule. Lisaks planeerib tööstuspark ka rohemärgise väljastamist.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi (PAKRI) kontseptsioon töötati välja aastal 2007 ning on Harjumaa Arengustrateegia aastani 2025 üks prioriteetsemaid projekte, mis kasvab ligi 60 hektari suurusele alale Paldiskis. Koostöös Tehnopoliga pakub PAKRI energia- ja keskkonnatehnoloogia (rohetehnoloogia) valdkonna ettevõtetele vajalikku taristut ning teenuseid, toetamaks läbi sünergia ettevõtete jätkusuutlikku arengut ja teadustööd. PAKRI Tark Linna uute hoonete rajamisel järgitakse maksimaalset energiatõhusust ning töökeskkonna kujundamisel töötaja produktiivsuse tõstmist, PAKRI Targa Võrgu eesmärk on pargi klientidele toota taastuvenergiat ja pakkuda uute tehnoloogiate testimise võimalust. Lisainformatsioon www.pakri.ee.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes