• Eesti

Arengufondi kaasinvestor: my!Windi investeering on edukas

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajaanuar 3, 2012

Äripäev, 03.01.2012

Arengufondi kaasinvestori SIBO Invest OÜ ühe omaniku Guido Kundla sõnul on nad eelminesel aastal teinud ainult ühe investeeringu ning sellega on nad ka õnnelikud. Loe edasi »

Energiahindade tõusu piduriks energiaühisuse loomine

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusdetsember 16, 2011

Äripäev, Priit Kongo, 16.12.2011

Pole enam uudis, et energiaturu avanemine veidi rohkem kui aasta pärast toob kaasa seni riigi kontrolli all olnud energiahindade olulise tõusu. Uue mudeli järgi toimiv turg tähendab eratarbijale seda, et energia keskmine hind hakkab suurte sammudega liikuma maailmaturu hinna suunas, mis on pea kaks korda kõrgem meie praegusest elektrihinnast. See on olukord, mille ärahoidmiseks pole meil mitte midagi teha. Loe edasi »

Saates “Keskkonnanädal” räägiti tuuleenergia akumuleerimisest

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiadetsember 11, 2011

Keskkonnanädal, 11.12.2011

Keskkonnaamet kiitis augustis heaks Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi. Sellest lähtuvalt hakkab OÜ Energiasalv planeerima Muuga lahte hüdrojaama ehitamist.

Kuidas pump töötab, vaata klippi: Keskkonnanädal dets 2011

Millised energiallikad on meile tulevikus tegelikult kättesaadavad ja kauaks?

Maailma uudised, Tehnoloogiaarendusoktoober 21, 2011

Delfi, 21.10.2011

Energia on märksõnana meie kõigi keelel ja meelel, vähemalt aeg-ajalt – kas seda ikka jätkub, kas jaksan selle eest ka maksta, kas Emake Loodus jääb ikka alles või on varsti lootusetult tõbine… See lugu püüab pilku heita energiaallikatele, millest igapäevaselt veel ei räägita, kuid mis võivad olla „tegijad” tulevikus. Loe edasi »

Põlevkivi, aatom, tuulefarm või midagi muud?

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusoktoober 20, 2011

Eesti Päevaleht, 18.10.2011

Hiljutise TTÜ Mehaanikateaduskonna sünnipäeva raames toimunud energeetikaalasel arutelul jäi kõlama kolm võimalikku tulevikustsenaariumi Eesti jaoks: kas jätkata põlevkiviga, alustada tuumajaamadega või arendada taastuvressursside kasutamist. Loe edasi »

Eesti ettevõte Elme TKS saab kaasa lüüa avamereprojektides

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusjuuli 7, 2011

BNS, 07.07.2011

Eesti ettevõttele Elme TKS anti välja sertifikaat, mis annab õiguse avameretoodete ja -seadmete metallikonstruktsioonide mittepurustava kontrolli teostamiseks.

Elme TKS juhatuse liikme Igor Novosjolovi sõnul tehti sertifikaadi saamiseks palju tööd, et täita erinõuded, mida näevad ette Det Norske Veritas’e  standardid avameretoodete mittepurustava kontrolli osas.  E ttevalmistöö käigus tuli välja töötada vajalik tehniline dokumentatsioon, aruandevormid, suhtlemisprotseduurid võtmeklientidega, osta sisse vajalikud seadmed ja koolitada täiendavalt töötajaid. „Saadud sertifikaat on kõrgeim hinne meie spetsialistide professionaalsusele ja parim võimalus ettevõtte edasiseks arenguks,“ rõhutas ta.

Selle sertifikaadi saamine on kontserni BLRT Grupp avameretoodete turu vallutamise üldstrateegia jätk. „Elme TKS on ainus ettevõte Baltimaades, kellele on välja antud niisugune sertifikaat. Avamereturu areng annab lootuse, et meie ettevõttesse tuleb tööd veel juurdegi. Tähtis on see, et saadud sertifikaat võimaldab sellel turul tugevdada ka kogu kontserni positsiooni,“ ütles Igor Novosjolov. „Nüüd saavad kliendid, kes tellivad kontsernilt seadmeid ja konstruktsioone näiteks meretuuleparkide või mere nafta- ja gaasimaardlate jaoks, olla igati kindlad, et need on toodetud vastavalt rahvusvahelistele standarditele.“

10-aastase töökogemusega ELME TKS on kontserni BLRT Grupp üks tütarettevõtetest,  kelle spetsiifikaks on tööstusprotsesside ja materjalide üle kontrolli teostamine laevaehituse ja -remondi, masinaehituse, eriotstarbeliste metallkonstruktsioonide valmistamise vallas. Ettevõtte laborid on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ja on tunnustatud Venemaa Laevandusregistri poolt. Lloyd´s Register Quality Assurance sertifitseeris ELME TKS-i kvaliteedijuhtimis- ja keskkonnajuhtimissüsteemi vastavalt standarditele EN ISO 9001:2000 ja EN ISO 14001:2004.

Det Norske Veritas on rahvusvaheline klassifikatsiooniühing.

Sertifikaat: http://bit.ly/o7c0gc

Akadeemik Anto Raukas: Elektri hind võib tegelikult kolmekordistuda

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 20, 2011

Delfi, 20.06.2011

Akadeemik Anto Raukase hinnangul tuleb lõpetada rahvale puru silma ajamine, nagu tõuseks elektri hind vaid 20- 60 protsenti, sest tegelikult võib hinnatõus olla suisa 2,8 kordne.

“Mina olen vana mees ja pääsen sellest ära. Aga see puru silma ajamine, et elektri hind tõuseb ainult 20, 40 või 60 protsenti, tuleb ära lõpetada. Tegelikult võib elektri hind tõusta isegi ligi 2,8 korda ehk samale tasemel nagu praegu on Taanis,” hoiatab Raukas, vahendab Pealinn.

Saksamaa otsus loobuda tuumaenergiast mõjutab Põhjamaade energiaturu (NordPool Spot) kaudu otseselt ka meid, sest Eesti peab teatavasti oma energiaturu avama 2013. aastal. Itaallased hääletasid äsjasel referendumil tuumaenergia vastu. Prantsusmaalt saaksid sakslased osta vaid tuumaenergiat. Nii ei jäägi neil muud üle, kui osta elektrit Põhjamaade turult ja panna käima kivisöel töötavad elektrijaamad,» selgitab Raukas.

“Kui Saksamaa hakkab elektrit ostma Skandinaaviast, siis lööb see ka meil hinnad üles. Kivisöejaamadest elektri tootmine aga kruvib CO2 kvoodid lakke, mis muudab ka põlevkivist elektri tootmise arutult kalliks. Seetõttu läheb ka uus põlevkivielektrijaam, mida Eesti Energia ehitama hakkab, meile meeletult kalliks maksma,” ütleb Raukas.

Raukase sõnu kinnitab OÜ Energiasalv uuring «Elektrisüsteemi areng 2023», millest selgub, et kui sotsiaalmajanduslikud kulud juurde arvata, siis läheb põlevkivist elektri tootmine kaks korda kallimaks kui tuumajaam ja kolm korda kallimaks kui balansseeritud tuuleenergia kasutamine. “CO2 hinna eeldatava tõusu korral kaotavad fossiilseid kütuseid kasutavad elektrijaamad konkurentsivõime. Eriti halvas olukorras on põlevkivijaamad, mis emiteerivad CO2 kõige rohkem,” räägib OÜ Energiasalv osanik Peep Siitam.

Eesti Energia nõukogu aga kiitis neljapäeval ainuaktsionäri ehk riiki esindava majandusministri Juhan Partsi otsusele tuginedes heaks uue põlevkivielektrijaama ehituse Narva lähedale Auverre. Uue elektrijaama esimene 300 MW võimsusega plokk valmib 2015. aasta lõpuks, teise sama võimsa ploki rajamine otsustatakse 2012. aastal.

Uue jaama vajalikkuses kahtlejaid leidus nii EE juhatuses kui ka nõukogu liikmete seas, samuti leidis põhivõrgufirma Elering, et Eestis jätkub piisavalt tootmisvõimsusi veel kümneks aastaks. Narvas töötab praegu kaks moodsat 215-megavatist elektrijaama, mis teeb kokku 430 MW. Uued ja vanad Narva elektrijaamad kokku aga suudavad praegu toota üle 2500 MW elektrienergiat.

Küsimus on eelkõige selles, et lõppkokkuvõttes maksab nii uue elektrijaama toetuse kui ka suured investeeringud kinni tarbija. Pole ju teada, kas Euroopa Komisjon annab loa toetada uut jaama tasuta jagatava kasvuhoonegaaside kvoodi kaudu, nagu valitsus kavatseb.

“Põlevkivi elektrijaamades põletamine on üldse ebaotstarbekas, sest põlevkiviõli ja sellest vedelkütust tootes on kasumlikkus kordades suurem – 30-50 eurot tonni kohta,” leiab Siitam.

Teda toetab ka Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare: “Põlevkivi elektriks põletades läheb sellest väga palju lihtsalt kaduma. Põlevkiviõli baasil elektri tootmine oleks efektiivsem ja keskkonnasõbralikum.”

Smart Vormsi ujub nutikate lahendustega vastuvoolu

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 17, 2011

HEI, nr 32 (41). Juuni 2011

Ettevõtlikud vormsilased tahavad muuta saarekogukonna tänapäevaste tehnoloogiliste lahenduste abiga targemaks ja tuua saarele elama senisest neli korda rohkem inimesi. Saage tuttavaks projektiga Smart Vormsi.

Saarel on kavas arendada oma elektritootmist, luua tark elektrivõrk, töötada välja kohalikele oludele sobiv passiivmajatüüp, arendada mikrotootmist ja e-teenuseid. Peale traditsioonilise turismi- ja puidutööstuse kavatsetakse saarele luua tarku töökohti ja ergutada loomemajandust. Kui globaalse trendina kolib üha suurem hulk inimesi üha suurematesse linnadesse, siis vormsilased üritavad ujuda vastuvoolu ja välja selgitada, kuidas nutikate lahenduste abiga oleks võimalik elu maal.

Maikuu lõpus valmis Smart Vormsi projekti lähteülesanne, eeloleval suvel kirjutakse kokku kavatsuste protokoll ja sügisel luuakse sihtasutus. Projekti tutvustab üks eestvedajaid, Net Groupi juht Priit Kongo.

Millised on „Nutika Vormsi” esimesed sammud?

Projekt jaguneb kahe osa vahel. Üks pool on energeetikapool ja teine avalikud teenused. Energeetikapoolega alustatakse ka kohe, kuid esimesed tulemused võtavad kaks-kolm aastat, avalikke teenuseid saab käivitada üsna kiiresti.

Esimesed algatused on seotud e-tervishoiu ja e-kooliga. Näiteks e-tervishoiu lahendusi võib saare peal näha juba üsna varsti. Saarel on värskelt elanikke teenindav perearst ja näiteks lihtsamat tüüpi eriarsti konsultatsioone saab läbi viia üle interneti. See on üks esimesi tõsiseid asju.

Järgmistest lahendustest on näiteks mõeldud e-naabrivalvele, e-tuletõrjele ja e-politseile. Kui maja on varustatud GSM-valvega ja suitsuanduritega ning majas tekib ving, siis esimeses järjekorras teade läheb naabritele, kes saavad kohe reageerida. Kui on tulekahju, siis saab esimese ämbri visata naaber, mitte ei oodata saare keskelt tuletõrjeautot. Kui tekib sissemurdmishäire, läheb esimesena appi naaber jne. Need on asjad, millest on räägitud ja mis on kavas peatselt ette võtta. Teenuste kõrval on väga oluline kogukonna koostöö. Et kõik need targad lahenduses tööle hakkaksid, tuleb suunata inimesi koostööle ja koolitada ühistööd tegema.

Te olete Smart Vormsi projekti eeskujudena nimetanud Bornholmi saart Taanis ja Jeju saart Lõuna-Koreas. Mida te eeskujudena konkreetselt välja tooksite?

Kui Bornholm on tuntud tuuleparkide poolest ja Jeju on maailma suurim targa elektrivõrgu katsepolügoon, siis see, mida me Vormsil teha püüame, ei ole ei üks ega teine. Eelkõige me püüame välja arendada ja testida energia mikrotootmist ning arendada väikse targa kogukonna mudelit.

Jeju saarel välja arendatud lahendusi on sisse ostnud näiteks Kanada Ontario provints ja meiegi tahame oma projekti käigus tekkinud lahendusi tulevikus eksportida. Ehk müüa seda mudelit, kuidas panna tööle väike kogukond, kuidas seda energiatõhusalt majandada ja kuidas inimesed tuleksid ning jääksid linnadest maale. Nõndanimetatud ääremaastumise probleeme on väga paljudel riikidel väga paljudes piirkondades. Me arvame, et me saame tulevikus sellist mudelit müüa riikidele, kel on samasugused probleemid ääremaadega.

Kui Bornholm keskendub suurtele tuuleparkidele ja nad õpivad ning katsetavad, kuidas toota reaalajas elektrit ja kuidas sellega turul kaubelda, siis meie seda teha ei kavatse, ja vaatame, kuidas on võimalik luua targa võrgu väikeelektritootmise punkte ning millisel juhul see tasub ära, millisel mitte.

Milline koht Smart Vormsi projektis on turismil ja mis liiki turism see võiks olla?

Turismil on projektis väga tähtis osa ja saare põhiline majandustegevus ongi turismimajandus. Seerol on hulk turismiettevõtjaid, kelle eesmärgiks on hooaja pikemaks venitamine ehk et turistid alustaksid saarel käimist varem ja lõpetaksid hiljem ning nende kohalviibimine oleks pikem.

Kui rääkida turismitüüpidest, siis jätkata tuleks kindlasti kahe suunaga. Esimesena kindlasti välisturistidega ja neile turundada Vormsit kui endist rannarootslaste asupaika, teiseks tuleb arendada siseturismi. Näiteks võiks suvel terved IT-ettevõtete ja teiste asutuste osakonnad, kellele piisab töö tegemiseks kiirest internetiühendusest, viia suvel kuuks ajaks Vormsile. Töötajad võivad võtta kaasa näiteks pere ja osa ajast näiteks käia metsas või olla mere ääres.

Kui suvisel ajal on parimatel päevadel saarel kolm tuhat inimest, kas see on vältimatu kuri, mis tuleb hooajal ära kannatada?

Enne sõda elas saarel kaks ja pool tuhat inimest, mis tähendab, et saare vastuvõtuvõime on päris suur. Praegused 200–220 elanikku on väga vähe ja need suvised 2500–3000 inimest hajuvad saarele nii ära, et neid ei peaks kartma. Suvel võiks saarele ära mahtuma ka viis ja kuus tuhat inimest, küll aga siis peaks tõsisemalt tegelema ööbimis- ja toitlustamispoolega. Praegu ei ole saarel niipalju kohtasid.

Kas te näete eraldatust pigem eelisena või on tulevikus kavas ühendusi parandada?

Logistik ütleks, et see on puudus, Vormsi puhul on teatud eraldatus selge eelis ehk eraldatus on väärtus, mida inimene läheb Vormsile otsima. Meri kontrollib seda, et saar ei ole hoobilt ülerahvastatud ja hoiab ka turvalisuse kontrolli all. See on eelis, mida tuleb õieti ära kasutada.

Te olete rääkinud Vormsi-pärastest tuulegeneraatoritest. Teisalt jõudis möödunud aasta suvel ka ajakirjandusse vormsilaste terav vastuseis tuuleparkidele. Kuidas kavatsetakse selline vastuseis lahendada?

Ma ei tea, et meie projektis väga suuri pingeid oleks, sest me keskendume mikrotootmisele, mitte suurtele mitmekümne meetri kõrgustele propellerimetsadele. Meie keskendume lokaalse iseloomuga tuulegeneraatoritele ja päikesepaneelidele, mis ei tekita niipalju visuaalset müra. Sellele ei ole praegusel hetkel vastuseisu teada.

Kavas on korralda hulk teavitus- ja kaasamisüritusi. Kui me räägime targast maakonnast või targast saarest, siis selle üks osa on ka informeeritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kasutavad kogu loodud infrastruktuuri majandustegevuseks. Ma usun, et kui inimesed näevad, et sellised lahendused toovad kaasa turistide hulga suurenemise, ärivõimaluste paranemise ja rohkem töökohti ehk majandusliku olukorra paranemise, siis teevad inimesed usutavasti ka heal meelel koostööd.

Kui suured tuulepargid lähevad külast mööda, siis väikesed tuulikud liituvad kohaliku võrguga ja lisavad kohapealsele energiabilansile positiivset mõju. Need on kardinaalselt erinevad lähenemised ja meie projekti eesmärk on suuruse ja kasu vahel tasakaalupunkti otsimine.

Praegu on Vormsil maa ja majaprobleemid üpris keerulised. Kas vallaga on tehtud plaane, millisel viisil saarele nutikatele inimestele elamatulemise kohti luua?

See on ka üks projekti eesmärke, et välja selgitada põhjused, kuidas inimesi maale elama tuua. Projekti kaasatakse Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond, kes on uurinud, kus ja miks inimesed elada tahavad. Ilmselt nemad oskavad välja selgitada, millistel põhjustel inimesed linnast maale koliksid. Lisaks kiirele internetile, lasteaiale ja koolile, üritame välja selgitada, mida inimesed tegelikult otsivad ja need võimalused luua. Täna ei oska öelda, kas see saab olema noore pere tasuta maa pärast, kuhu ta saab ehitada oma maja, või on see mingi muu põhjus. Mõtteid on, aga nende realiseerimisvõimalusi tuleb esmalt uurida.

Praegu oleme projekti lähteülesande kirjutamise faasis ja kolme aastaga tahame luua tingimused elanikkonna suurenemiseks. Pikas perspektiivis võiks tänase kahesaja elaniku asemel saarel elada 700 inimest, mis oleks päris suur juurdekasv.

Teie nimetatud 700 ja vallavanema Urmas Pau tuhat inimest on maailma mõistes ikkagi ju maru vähe. Iga projekt nõuab teatud mastaapi, kas sellest oma lahenduste väljapoole müümiseks piisab?

Mastaap on väike, kuid meie eesmärgiks on ju välja arvutada mikroühiskonna ja mikrotootmise mudel. Samal ajal on see number piisavalt suur, et sellist mudelit testida. Kui praegu elab saarel kakssada inimest, siis me kavatseme luua mudeli, mille järgi saaks välja arvutada, kui inimeste arv oleks tuhat või kaks tuhat.

Sellisesse vahemikku jääb juba väga suurel hulgal sihtkülasid või piirkondi, mida me soovime püüda. Väiksuses ma probleemi ei näe. Suured võitlevad suurte probleemidega, väikesed väikestega ja kõigile on vaja oma lahendusi. Bornholmi rakendustega ei lahenda Vormsi probleeme ja vastupidi. Maailmas on turgu mõlema jaoks.

Milline on projekti ajaline raam?

Projekt peaks olema võimalikult lühike ja selgete eesmärkidega. Esimene periood on kolm aastat, mille jooksul me loodame saavutada juba konkreetseid tulemusi. Kolme aasta sisse mahub ära targa võrgu loomine, uue, saare tingimustesse sobiva passiivmaja projekt, võib-olla ka selle alustamine, hulk avalikke teenuseid ja oma energiatootmine. Kui võimalikust kahekümnest ideest realiseeritakse kolme aasta viis-kuus, on see väga hästi saadud.

Pikas perspektiivis peab töö jätkuma, sest paljud asjad lihtsalt võtavad oma aja. Kui me räägime detailplaneeringust ja tehnopargi ehitusest, siis juba see on viie-kuueaastane projekt.

Partnerid

Projekti vastu on huvi üles näidanud hulk ettevõtete klastreid ja konkreetseid eraettevõtteid: Eesti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Ekspordiklaster, Eesti ECO Klaster ja Eesti Tuule- ja Päikeseenergia Klaster. Organisatsioonidest löövad kaasa Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja loomulikult Vormsi vald. Ettevõtetest osalevad Smart Vormsi projektis NetGroup OÜ, Ericsson Eesti AS ja Fortum Elekter AS.

Mis asi on tark kogukond?

Targast kogukonnast, olgu siis selleks linn või mõni väiksem üksus, on räägitud tänapäeva mõttes vähemalt kümmekond aastat. Mõtte algeid, kuidas moodne elektrooniline meedia ja kommunikatsioon muudab meie eluviise, võib leida Kanada filosoofi ja meediateoreetiku Marshall McLuhani möödunud sajandi kuuekümnendatest aastatest pärit töödest.

Tänu sellele, et sõna „tark” on niivõrd laiaulatusliku tähenduste pagasiga, pole konkreetset definitsiooni „targale kogukonnale” olemas. Üldiselt tähendab tark kogukond seda, et investeeringud „kõvasse” taristusse käivad käsikäes investeeringutega info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning inim- ja sotsiaalsesse kapitali, mis koos aruka ressursside haldamisega tagab kogukonna kestliku õitsengu.

Mõni teoreetik rõhutab enam targa kogukonna majanduslikku poolt, mõni sotsiaalset. Poliitilises võtmes rõhutatakse jagatud valitsemisvorme.

Vormsi täna

Praegune Vormsi saar on Eestis ilmselt üks kummalisema ja traagilisema ajalooga elupaiku. Enne sõda elas saarel 2500 inimest, kes 1944. aastal peaaegu kõik venelaste eest Rootsi pagesid, asemele aga asusid uued inimesed. Uuel Eesti ajal tagastati allesjäänud hooned ja maad vanadele omanikele, mis on loonud saarel keeruliste omandisuhete võrgustiku. Ümmarguselt kolmkümmend protsenti saare 93 ruutkilomeetrist kuulub välismaal elavatele omanikele, mis tähendab paraku suurel osal juhtudest, et see maa on aktiivsest kasutusest väljas. Praegused omanikud pole selle müümisest huvitatud ja mõnel valdusel on üle kümne omaniku. Maamaksud on selleks liiga väikesed, et see maad müüma sunniks. Teiselt poolt on suurmaaomanik riik hakanud oma valdusi saarel müüma, mis avab võimalusi uutele tulijatele. Vallal on tulevikus kavas käivitada ambitsioonikas programm „Maa noorele perele”.

Tänapäevasest ettevõtlusest nii palju, et suurimat tulu toob saarele turism, aasta läbi on suurimaks püsivaks tööandjaks vald, millele järgneb puidutööstus, samuti ehitatakse paate. Saarelt leiab ka ehitusettevõtte.

Vormsi kinnisvaraturg on üpris kummaline selles mõttes, et osta saab seal maid ja maju suhteliselt harva ja hinnad on Eesti mõistes suhteliselt krõbedad.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»