• Eesti

Andres Sõnajalg: pensionisammaste sohu uputamine ei ole hea mõte

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajuuni 1, 2016

Pärnu Postimees, 01.06.2016

Tuulepargi rajamine Sauga valda Urge, Rütavere, Pulli ja Kilksama külla on takerdunud ning Eurowind OÜ esindaja Andres Sõnajalg leiab, et kohalik omavalitsus on alahinnanud tuuleenergeetika investeeringutega valda tulevat kasu.

Sõnajalg nentis, et tuuleparkide ehitamise eeltöö on arendajate jaoks kõikjal vaevaline protsess, kuid püsivus viib sihile.

Tuulepargi võimalike asukohtade otsingul jäid teile Pärnumaal silma tuulikute jaoks sobivad alad Sauga vallas Urgel. Mis on selle koha tugevused investori silmis?

Ettevalmistustega alustasime 2007. aastal. Sealse asukoha eelis on Sindis Eleringi alajaam, mis annab pargile liitumisvõimaluse. Piirkonna kasuks rääkisid väga head tuuleolud ja hõre rahvastatus, samuti kohalike soov panna oma põllud-heinamaad teenima renditulu.

Meie põhitegevus on ikkagi Ida-Virumaal, kus valmistame ette Eleoni tuulikute tootmist. Tootmise juures asuvad endiste kaevanduste aladel pargid, kus uusi mudeleid katsetatakse.

Rääkige, milliseks on kujunenud suhtlus Sauga vallas maaomanike, kohalike elanike ja vallaga?

Maaomanikega on suhted head ja tuulikute hoonestusõigused on seatud.

Suurem osa maaomanikest on kohalikud elanikud. Nende jaoks on tuulepark uus hea tootlikkusega pensionisammas.

On üksikud vastasedki, kes on teinud kihutustööd tuulikute vastu.

Kahjuks on vald käitunud sõnamurdlikult ja alahinnanud tuuleenergeetika investeeringutega valda tulevat kasu.

2008. aastal kirjutas Postimees, et plaanite püstitada Urgele külaümbruse põllumaale kuni 25 tuulikut kõrgusega kuni 100 meetrit ja võimsusega kaks-kolm megavatti. Kavatsetav investeering on üle miljardi krooni. Kas mõtted on samad?

Mõtted on samad, mõnevõrra on vaid muutunud tuulikute parameetrid, sest nüüd on olemas Eesti oma tehnoloogial põhinevad innovaatilised uue põlvkonna tuulikud.

Kodumaist toodangut kasutades on kasu mitmekordne, sest tuulikute tootmisega seotud maksud ja tööjõukulud jäävad Eesti riiki.

Pärnumaal tohivad tuulikud paikneda elamutest kilomeetri kaugusel, selline põhimõte lubab ehitada tuuleparki kusagile rabasse. Teile on ilmselt sellist võimalust Saugas pakutud.

Räägitud on Nurme rabast, ent seal on ehitusolud väga rasked ja lõpuks jääksid kohalikud elanikud ilma oma püsivast renditulust. Nende inimeste pensionisamba sohu uputamine ei ole hea mõte.

Maaomanikega saab kaubale, kui neile tasu maksta. Ent raskusi võib tekkida liitumisega elektri põhivõrku. Võrk on üle koormatud ega ole valmis vastu võtma nii suuri elektrikoguseid, alajaamad on väikesed. Kas see võib kujuneda takistuseks?

Ei, see ei ole takistus. Liitumisest alustasimegi ja nüüdseks on välja ehitatud liitumispunkt Sindi alajaamas 80 MW tootmiseks. Need investeeringud on meil tehtud juba aastatel 2010–2011.

Millise ettevõtte tuulikuid tahaksite Pärnumaale paigaldada? Näiteks firma Enercon tuulikuid peetakse tuulikute maailmas samasuguseks tegijaks, nagu on Mercedese tootjad automaailmas.

See on huvitav võrdlus. Kavatseme püstitada Eesti Eleoni tuulikuid, võrdlesime neid eelmisel aastal just Enerconi tuulikutega.

Mõlema tootja kõige uuemate 3 MW võimusega mudelite võrdluses olid Eleoni tuulikud 33,8 protsenti tootlikumad. See on väga suur vahe. Võib nõustuda, et Enerconi tuulikud on võrreldavad Mercedestega, aga sellisel juhul on Eleon vähemalt Tesla.

Varblasse Eesti esimest tuuleparki rajama hakanud Tuuleenergia OÜ-l kulus üheksa aastat ettevalmistusteks ja takistuste ületamiseks, enne kui ehitamisega algust tehti.

See tee on vaevaline kõigil arendajatel, kuid püsivus viib sihile. Nüüd, Pariisi kliimaleppe järel, muutub see tõenäoliselt lihtsamaks. Urge pargiga alustasime tõesti juba 2007. aastal, üheksa aastat tagasi.

Tuulepargi rajajad kogevad sageli suhtumist, et tuulegeneraator on tore, aga palun mitte minu õuele! Kas selline väide on teilegi tuttav?

Üha enam on Eestis levimas keskeurooplastele omane avatud suhtumine tuulikutesse. Kes on lennanud Taani, Saksamaale või Hollandisse, teab seda vaatepilti, kuidas heade tuuleoludega piirkondades on tuulikud tavapärased. Ka Eestis nähakse tuulikuid aina rohkem puhta ja loodussäästliku energia tootmise sümbolina.

KOMMENTAAR

Vald on oma valiku teinud

Priit Ruut Sauga vallavanem

Tuulikute püstitamine Sauga valda tuli teemaks 2007. aastal, kui vald oli alustanud uue üldplaneeringu koostamisega. Võimalike tuuleparkide arendamiseks sobivate asukohtade leidmine otsustati siis lülitada üldplaneeringu osaks.

Teema küttis kirgi ja tuuleparkide rajamise kohta küladesse laekus valda nii toetavaid kui ka vastu olevaid seisukohti, sealhulgas vastuseisu väljendav kiri 303 allkirjaga.

Arusaamatu on arendajate väide valla sõnamurdlikkuse kohta. Tuulikute teema käsitlemine valla üldplaneeringu koostamisel oli valla vastutulek arendajate huvi kaalumiseks.

Planeeringuprotsess ongi selleks, et saada selgust, kas kavandatav tegevus piirkonda sobib ja on seal võimalik. Kirgede tekkimine kogukonnas näitas ilmselgelt, et Baltimaade suurimana kavandatud tuulepark Urge, Rütavere ja Pulli küla piirkonda ei sobi, seda isegi vähendatud kujul.

Vallana peame seisma ennekõike oma elanike huvide eest, tuuleparki ootavate maaomanike hulgas on aga rohkesti neid, kes soovivad oma maa teenima panna, kuid ise kohapeal ei ela. Kuigi maaomanike soov omandilt kasu teenida on mõistetav, ei saa me lubada seda teha ülejäänud elanike elukeskkonna kahjustumise arvelt. Ennekõike on tuulikutega kaasnev probleem müra.

Vahepeal on valminud Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering, kus on konkreetsed parameetrid tuulikute püstitamiseks kokku lepitud: hajaasustuses üks kilomeeter elamutest ja tiheasustuses kaks kilomeetrit. Sauga vallas vastab sellistele parameetritele ainult ala Nurme rabas ja selle oleme nii maakonnaplaneeringus kui ka valla just tuulikuparkide teema tõttu vahepeal pikalt takerdunud üldplaneeringus võimaliku tuuleenergia tootmisalana ette näinud.

Seega tuuleparkide arendajatele on võimalused loodud, kuid mitte elanike elukeskkonna kahjustumise arvelt. Sauga vald soovib jätkuvalt olla elukeskkonnana atraktiivne, seetõttu on olukorras, kus tuleb valida, kas elanikud või tuulepargid, otsustanud elanike kasuks.

Arendajad soovivad pumpelektrijaama rajada hoopis Paldiskisse

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmai 23, 2016

BNS, 23.05.2016

Energiasalv OÜ on loobumas 350 miljoni eurose pumphüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamise kavandamisest Jõelähtme valda Muugale, selle asemel proovib ettevõte algatada PHAJ detailplaneeringut Paldiski linnas.

“Meile tundub, et Paldiski linn on oma majanduskeskkonna ja tööstuse arendamisest kordades rohkem huvitatud kui Jõelähtme vald, lisaks on Paldiski üks väheseid geoloogiliselt sobivaid kohti PHAJ rajamiseks, mistõttu keskendumegi nüüd detailplaneeringu koostamisele seal,” ütles Energiasalve juhatuse liige Peep Siitam BNS-ile.

Siitam märkis, et nad on Jõelähtme vallaga pidanud üle kaheksa aasta läbirääkimisi ja jõudnud lõpuks seisukohale, et detailplaneeringu protsessi ning sellele järgnevate loamenetluste edukas läbimine Jõelähtme vallas on ebatõenäoline.

“Mingi aeg nagu hakkasid asjad liikuma, kuid valla poolt tuleb pidevalt probleeme juurde ja kui uusi ei tule, otsitakse jälle vanad probleemid üles. Tundub, et vald ei ole sellest sugugi huvitatud,” rääkis Siitam, lisades, et PHAJ rajamisest Muugale pole siiski lõplikult loobutud, kuna ettevõte on sinna nii palju aega ja raha investeerinud.

Praeguseks on Energiasalv esitanud rahandusministeeriumile päringu, kas PHAJ rajamiseks Paldiskisse on vajalik riigi eriplaneering või oleks selle ehitamine võimalik ka detailplaneeringu alusel. “Meie soov on riigile olla võimalikult vähetülikas ja kuna PHAJ ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitis, soovime seda rajada detailplaneeringu alusel,” ütles Siitam.

PHAJ projekt jaguneb kahte etappi. Esimene on lubade taotlemine, mida on siiamaani rahastanud Eesti ja Norra investorid. Teine etapp on pumpjaama ehitamine ja selleks kaasab ettevõte strateegilise investori. “PHAJ rajamine on tõenäoliselt esimene Eesti taasisesesivumise ajal teostatav elektrienergia tootmise projekt, mis rajatakse ilma maksumaksja toetuseta,” märkis Siitam.

Energisalv on varem öelnud, et PHAJ ehitamisega planeeritakse maapealseid ehitisi 10, sealhulgas 80 meetri kõrgune maa-alust šahti teenindav tõstetorn.

Maa-alused mahutid on plaanitud sellise suurusega, et jaam saaks töötada järjest 12 tundi. Kui mahutid on täis, tuleb neisse lastud vesi tagasi maapinnale pumbata.

Maa-aluse elektrijaama nimivõimsuseks on kavandatud kuni 500 megavatti. PHAJ töötaks elektrisüsteemi tasakaalustajana jatuuleparkide töö reguleerijana.

Oleg ja Andres Sõnajalg leiutasid ise tuuliku

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusaprill 13, 2016

ERR Ringvaade, 13.04.2016

Vennad Oleg ja Andres Sõnajalg näitasid oma leiutamisoskusi ja tootsid uudse tuuliku.

Uudse tehnoloogia tarbeks tehti seitse aastat arvutusi. “Enne olid tuulikupargid ja me vaatasime, et asja saaks oluliselt paremini teha,” selgitas Andres Sõnajalg, miks vendade leiutamisegeneraator peas tööle hakkas.

Andres lisas, et tuul pole tegelikult alternatiivne energiavaru, sest tuult on kõrgemal pool alati. “Tuulik, mis toodab ka madalama tuulega sama palju energiat, kui tuulik, mis kõrgema tuulega,” rääkis Oleg uue tuuliku saladusest.

Mehed lisasid, et uudse tehnoloogia vastu on väga suur huvi.

Vennad said uue tuulepargi ehituses abi EAS-ilt ja Kredexilt.

Eesti Energia tegeleb endiselt Kihnu tuulepargi kavandamisega

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusaprill 8, 2016

BNS, 08.04.2016

Eesti Energia uurib endiselt võimalusi rajada tulevikus meretuulepark Kihnu lähistele Liivi lahte; täpsem tegevusplaan selgub peale Pärnu mereala planeeringu valmimist.

“Käimas on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, peale planeeringu valmimist on võimalik edasi liikuda hoonestusloa menetluse ja detailsemate uuringutega,” ütles Eesti Energia pressiesindaja Kaarel Kuusk BNS-ile.

“Läbiviidavad uuringud määravad tuulepargi suuruse ning keskkonnatingimused,” lisas Kuusk.

Pärnu mereala maakonnaplaneering peaks varasema info kohaselt valmima 2016. aasta esimeses pooles.

Varem välja käidud info kohaselt kavandab Eesti Energia Kihnu lõunatipust 10-12 kilomeetri kaugusele pea saja tuulegeneraatoriga tuuleparki, mis asuks 20 meetri sügavuses vees. Toonase info kohaselt pidi ettevõte tuulepargu rajamisega alustama kõige varem 2020. aastal.

BWB tütarfirma tahab võimsamat tuulikut

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 17, 2016

Saarte Hääl, 17.03.2016

Nasval tegutsev Baltic Workboats AS (BWB) viis eelmisel nädalal läbi jagunemise, luues eraldi ettevõtte Five Wind Energy OÜ. Uude tütarfirmasse koondas ettevõte kogu oma energiatootmise.

Mullu detsembris ütles BWB juhatuse liige Margus Vanaselja BNS-ile, et mingeid suuri plaane neil ettevõttega pole, nad tahavad lihtsalt eristada põhitegevuse ja energiatootmise. Kuigi kaks suurt tuulikut asub laevatehase territooriumil, on energiatootmine Vanaselja sõnul eraldi äriprojekt.

Selle nädala algul esitas Five Wind Energy juhatuse liige Nalmond Meri Lääne-Saare vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks. „Et olla tuuletehnoloogial põhinevas energeetikasektoris edukas, on vältimatult vajalik olla kursis ka uusimate tehnoloogiliste lahendustega ning vajadusel ekspluatatsioonis olevad seadmed välja vahetada,“ selgitas Meri Saarte Häälele.

Planeeringu koostamise eesmärk on taotluse alusel ühe juba rajatud elektrituuliku asendamine uuega. Olemasolev elektrituulik SIEMENS SWT-2,3-82 asendataks taotluse kohaselt SIEMENS SWT-4.0-120-ga. Planeeritava tuuliku maksimumvõimsus on 4 MW, torni kõrgus 90 meetrit olemasolevast vundamendist ja rootori diameeter 120 meetrit.

Viimati Nasvale paigaldatud tuuliku võimsus on 3,6 MW, kõrgus samuti 90 meetrit ja rootori läbimõõt 107 meetrit.

Sõnajalgade tuulikutehas läheb maksma kuni 10 miljonit eurot

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 16, 2016

Tööstusuudised, 16.03.2016

Vendadele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv tuulikutootja Eleon plaanib Ida-Virumaale luua tehase, mis annaks täisvõimsusel töötades leiba 360 inimesele. Tehase rajamine maksab kuni 10 miljonit eurot.

Oleg Sõnajala sõnul on nad praeguseks ära teinud kogu eeltöö, et saaks Ida-Virumaale Jõhvi Logistika- ja Äriparki tuulikulabade tehase rajada. Äripargiga on allkirjastatud ühiste kavatsuste protokoll, välja on vaadatud sobiv kinnistu ja võetud on ka juba hoonete ehitamise pakkumisi. Ettevõte kavatsetakse rajada koos Saksa tuulikulabade tootjaga Euros, kel on praegu sarnane tehas Poolas. „Euros pole huvitatud Poola tootmise ületoomisest Eestisse, vaid hoopis siin ühiselt uue tehase rajamisest,“ rääkis Oleg Sõnajalg.

Enne, kui kopp maasse lüüakse, lubas Oleg Sõnajalg ära oodata, mida kavatseb valitsus taastuvenergia toetamisega teha. „Leiame, et toetusplaan kohalikule taastuvenergia innovatsioonile võiks olla meede, millega saavutatakse nii taastuvenergia vajalik osakaal kui ka tuulikutööstuse käivitumine, seda oleks vaja veel mõnda aega. Kui aga valitsus otsustab toetusskeemi oluliselt muuta ja tuuleenergeetikale ukse kinni lüüa, siis kahjuks jääb tõenäoliselt meie tootmisüksuse rajamine Eestisse katki,“ ütles ta. Sõnajala sõnul läheb nende tehase rajamine maksma suurusjärgus 6–10 miljonit eurot.

Eleon ootab tuulikulabade tootmisüksuse käivitamiseks valitsuse otsust

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 15, 2016

BNS, 15.03.2016

Jõhvi tuulikulabade tootmisüksust kavandava Eleoni juhi Oleg Sõnajala sõnul on ettevõte valmis tootmise püsti panema järgmiseks suveks, kuid see eeldaks uues elektrituruseaduses varasemaga sarnast tuuleenergia toetusskeemi.

“Olgugi, et meil on vaja suurt tootmispinda, kokku 10 000 ruutmeetrit, on võimalik kaasaja tehnoloogia baasil püstita 10 000-ruutmeetrine viilhall vähem kui poole aastaga,” rääkis Sõnajalg BNS-ile, lisades, et ettevõte suudaks tootmise järgmiseks suveks püsti panna.

Tehase ehitamine ja tootmise käivitamine sõltub Sõnajala sõnul aga eelkõige praegu käimasolevast elektrituruseaduse menetlusest ja valitsuse otsusest. “Väga positiivne otsus oli Ida-Virumaal töötute väljaõppe kava, mis kindlasti oli meie jaoks üheks motivaatoriks, et tootmine just sinna viia,” ütles Sõnajalg.

Järgmiseks ootab ettevõte lähiajal tulevat valitsuse otsust taastuvenergiatoetuste innovatsiooniprojektide meetme loomise kohta. “Sellise investeeringu tegemiseks, suurusjärgus 6-10 miljonit, on oluline ennekõike labade kohalik turg,” ütles ta, lisades, et sellise ärimudeli väga oluliseks osaks on Eestis Eleon-tüüpi tuulikule referentsi loomine.

“Peavad olema näha mingisugused tulemused, kuidas tuulepark on töötanud, milline on olnud toodang, töökindlus ja palju muid asju sinna juurde,” ütles Sõnajalg. Referentsi tekitamise eelduseks on aga senise toetusskeemi või millegi sarnase jätkumine. “Kui toetusskeem muutub, siis kindlasti on väga keeruline ka Eestis uusi tuuleparke finantseerida ja kui meil ei õnnestu Eestis referentse tekitada, ei õnnestu ka tuulikuid eksportida,” rääkis ta.

Tuulikulabade tootmise plaanib Eleon valitsuse positiivse otsuse korral käivitada koostöös Saksa firmaga Euros, millel on tootmine Poolas, kus on toodetud senised Eleoni tuulikute labade prototüübid.

Lisaks kavandab Eleon Eestisse ka generaatorite korpuse tootmist ja generaatorite koostamist. “Siin peame praegu läbirääkimis ühelt pooolt ABB-ga, teiselt poolt Saksa firmaga Partzsch, kes on tootnud meile seni generaatori aktiivosa,” rääkis Sõnajalg.

Kuna senine toetusskeem motiveeris eelkõige tehnoloogia importi, siis on Sõnajala sõnul ühest küljest mõistetav, et süsteemi tuleks muuta. “Sellel ajal kui teised ehitasid üles tuuleparke sissetoodud tehnolologia baasil, arendasime meie välja uut taastuva energia innovatsiooniprojekti. Ja nüüd kui see projet on realiseerunud ja kaalutakse toetussüsteemi muutmist, oleme meie olukorras, kus me vajaksime veel mingi aeg toetuse jätkumist, et saaksime tööstuse üles ehitada,” rääkis ta.

Sõnajala sõnul ei tegele Eestis tuulikute ehitamisega üksnes Eleon, vaid ka Goliath Wind ja väikeste tuulikute arendaja Tuge ning senise süsteemi jätkumine on oluline ka neile. “Eestis on kolm arendust, selles osas on Eestis unikaalne olukord, et Lätis ja Leedus pole ma millestki sarnasest kuulnud,” ütles ta.

“Tuulikute investeeringust suure osa moodustab transport ja me näeme, et Baltikum ja Põhjamaad on selles osas suuresti katmata, kogu see tehnoloogia tuleb Taanist ja Saksamaalt siia importida. On väga loogiline, et tuulikute tööstus tuleks siia kanti ja miks mitte just Eestisse” ütles ta.

Andres ja Oleg Sõnajalale kuuluv tuulikutootja Eleon ja Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) teatasid teisipäeval, et sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli, eesmärgiga käivitada tuulikulabade tootmisüksus Jõhvi Logistika ja Äripargis. Kokku võiks tehase rajamisega kaasneda 180-360 uut töökohta.

Sõnajalad plaanivad Jõhvis hakata tootma elektrituulikute labasid

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 15, 2016

BNS, 15.03.2016

Andres ja Oleg Sõnajalale kuuluv tuulikutootja Eleon ja Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli, eesmärgiga käivitada tuulikulabade tootmisüksus Jõhvi Logistika ja Äripargis.

“Kuna toodetavad labad on väga suured – ühe laba pikkus on üle 60 meetri ja laius pea 5 meetrit – on labade tootmiseks täisvõimsusel vaja teatavaid tingimusi, millele Jõhvi Logistika ja Äripark hästi sobis. Lisaks tänu Sillamäe sadama lähedusele on toodangu eksportimine logistiliselt lihtne. Oleme planeeringu teinud selliselt, mis võimaldab vajadusel toota ka kõige suuremaid tuulikulabasid, mis praegu on maailmas kasutusel,” ütles Eleoni üks juhtidest Oleg Sõnajalg pressiteate vahendusel.

Tema sõnul kulub ühe 65 meetri pikkuse laba tootmiseks 2000 inimtundi ning seega ühe tuuliku komplekti tootmiseks kolm korda sama palju. “Tehase võimekus on valmistada aasta jooksul ühe vahetusega 51 komplekti labasid, mis annab tööd 180 inimesele, ning tulevikus kahes vahetuses töötades saame toodangu mahtu kahekordistada.”

Kehtestatud on vajalik detailplaneering ning välja ehitatud tehniline põhiinfrastruktuur, rääkis SAIVTA juhatuse liige Teet Kuusmik. Kokku läheb tuulikulabade tootmise alla 4,2 hektarit maad.

Eleoni tuulikutes kasutatav tehnoloogia on patenteeritud enam kui 150 riigis üle maailma.

SAIVTA asutajateks on Eesti vabariik, Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla- Järve linn ja Kiviõli linn.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes