• Eesti

Tuulikulabatehas ootab toetust

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiadetsember 8, 2016

Põhjarannik, 08.12.2016

Aidu tuulikuparki, millest peaks saama esimene Eesti tehnoloogial põhinev tuulikupark, kerkib esimene tuulik, kuid tuulikulabade tootmise toomine Jõhvi ootab elektrituruseadust koos innovatsiooniprojektide toetusmeetmega.

Aidu tuulepargi ehitus käib täie hooga ja esimene tuulik peaks seal valmima uue aasta esimeses kvartalis. Teine tuulik peaks valmis saama enne suve algust. “Esimesed kaks on eelseeria tuulikud, mille järel tuleb esimene seeria ja tootmisprotsess kiireneb,” ütles ASi Eleon kommunikatsioonijuht Jonatan Karjus.

Suurim Baltikumis

Kokku peaks Aidu tuuleparki kerkima 30 kolmemegavatise võimsusega tuulikut, mis teeb sellest Baltikumi suurima pargi. Ehituse hinnanguline maksmus on 165 miljonit eurot.

Park peaks valmima 2019. aasta lõpuks ja selle ehitus sai alguse selle aasta kevadel. Eleoni ehitatavate tuulikute torni kõrgus on 135 meetrit ja rootori diameeter 120 meetrit. Tuuleelektrijaama rajamine on jaotatud kolme etappi.

Ehkki tegemist on Baltikumi suurima tuulepargiga, on selle rajajad korduvalt rõhutanud, et tegu on referentspargiga ehk esimese pargiga, mis kasutab just Eestis välja mõeldud ja ka toodetud tehnoloogiat.

Nii peaks tulevikus Aidu parki kerkivate tuulikute labad tulema juba Eestist ehk Jõhvist, kuhu Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv Eleon on lubanud ehitada tuulikulabade tootmisega tegeleva tehase.

Vajab seaduse tuge

Otsus tuulikulabade tehase ehitamise kohta tehakse pärast seda, kui on kinnitatud uus elektrituruseadus. “Elektrituruseaduse kontekstis on küsimus selles, kas see hõlmab kodumaist taastuvenergia tööstust toetavat innovatsiooniprojektide meedet, mille kohta on sellesisulise ettepaneku teinud kaubandus- ja tööstuskoda,” ütles Jonatan Karjus. Tema sõnul tähendaks meetme lisamine kindlasti seda, et tehas ka rajatakse.

Kaubandus-tööstuskoda tegi riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku täiendada eelnõu selliselt, et taastuvenergia toetust makstaks sellise elektrienergia eest, mille tootmiseks on kasutatud just innovaatilisi tehnoloogiaid. See peaks soodustama uute lahenduste leidmist taastuvenergeetikas nii, et neid teadmisi saaks tulevikus ka eksportida.

Kaubanduskoda toob oma ettepanekus välja just Eleoni tüüpi tuulikute masstootmise, mis on planeeritud Jõhvi. Eleoni puhul on tegemist Eestis väljatöötatud multimegavattklassi tuulikutüübiga. Tehnoloogiat on arendatud 2007. aastast. Käesolevaks hetkeks on jõutud arendatud tehnoloogia rakendamisfaasi. Saaremaale paigaldatud prototüüp on töötanud edukalt kaks aastat, läbinud võrgukatsetused ja ettevalmistamisel on seeriatootmine. Kui tavalise tuuliku 1 MW võimsusega on võimalik toota aastas kuni 2500 MWh elektrienergiat, siis uue tehnoloogia abil saab sama võimsusega toota kuni 3500 MWh elektrienergiat.

TTÜ teadussekundid: lained toovad taastuvenergeetikasse uusi tuuli

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusnovember 23, 2016

ERR Novaator, 23.11.2016

Tallinna tehnikaülikoolis valmiv laineenergial töötavast elektrigeneraator võiks varustada energiaga muu hulgas laevu ja väikesaari ning kaitsta meres asuvaid tuuleparke lainete kahjustava mõju eest. Siiamaani olid TTÜ energeetikaüliõpilase ja ettevõtte Lainergy tegevdirektori Nikon Vidjajevi sõnul on merelainete energeetikalahendused olnud väga kallid ja keerulised. Siiski arvab ettevõte, et on need probleemid lahendanud. Meeskonda kuuluvad koos Eesti tippteadlastega spetsialistid kuuest riigist.

Üks nende patenteeritud tehnoloogiatest suudab varustada energiaga Baltikumis kuni 200 majapidamist. Lainergy seadmete eeliseks on nende suhteliselt väikesed mõõtmed, mobiilsus ning paindlikkus – seadet saab ümber kujundada vastavalt kliendi vajadustele.

Lainergy lahendus on ainulaadne mitmel põhjusel. ”Esiteks, meie lainete energia generaator kasutab juba turul olemasolevaid ja testitud komponente,” sõnas Nikon Vidjajev. See teeb lahenduse odavaks, efektiivseks ja pikendab seadme eluiga rohkem kui 15 aastat.

See lahendus lubab muunduril genereerida elektrit lainete liikumisest. Seda mere igas osas elektrihinnaga, mis on võrreldav kivisöest elektri toomisega. Samuti on see odavam, kui paljud teised taastuvad energiaallikad.

Vidjajev kinnitab, et seadmed saavad olla näiteks energeetiliseks toeks laevadele, ehitustöödele meres ja isegi väikesaartele elektrienergia pakkumiseks. ”Kõige huvitavam rakendus on aga koostöös meres asuvate tuuleparkidega. Neile saame anda lisaenergiat. Veelgi olulisem, neid saame kaitsta liiga suure lainetuse eest,” leidis Vidjajev. Sellega pikeneb meres olevate tuuleparkide eluiga.

Lainergy tiim on näidanud oma lahendust Euroopas ja maailmas, võitnud erinevaid konkursse ja esinenud näitustel.

Koostöös Balti Laevaremonditehasega plaanitakse järgmise aasta alguses esitleda oma esimest seadet TTÜ kolledžis Kuressaares. ”Usume et järgmine laine taastuvas energeetikas on juba siin!” kinnitas Nikon Vidjajev.

Revali Merekool sai tegevusloa uueks põnevaks õppesuunaks

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaoktoober 25, 2016

Tehnikmaailm, 25.10.2016

Veeteede Amet väljastas Revali Merekoolile tegevusloa avamereenergeetika temaatilise ohutusalase tutvustuse ja baasõppe läbiviimiseks. Õppekava sisaldab muuhulgas ka HUET (vette hädamaandumise sooritanud helikopteri pääsemise kursus) õpet.

„HUET koolitus – nagu kogu majandusvaldkond, millele see on suunatud – on oma olemuselt innovaatiline ja arenemisvõimeline, kuna seda ei kammitse liigselt piiravad standardid. Kasutusalalt on koolitus universaalne, selle edukas sooritamine on vajalik ka neile, kes viivad läbi näiteks avamere tuulegeneraatorite ehitust ja hooldust. Lendavad ju inimesed tihti avamere ehitusprojektidele helikopteritega,“ sõnas Revali Merekooli tegevjuht Tanel Hinno. Õppekursuse kogukestvus on kolm päeva ja HUET õppemooduli kestvus üks päev.

Seni on Veeteede Amet ainus mereadministratsioon Balti riikides, kes on pidanud vajalikuks taolise koolituse heakskiitmist. “Tunnustades avamereenergeetika ohutustemaatilist õpet sillutab Veeteede Amet teed meie regioonile olulise majandusharu ehk avamere tuuleenergeetika üldisemale arengule,“ tõdes Hinno.

Veeteede Ameti peadirektori Rene Arikase sõnul on avamereenergeetikal suur potentsiaal. „Valdkonna spetsiifiliseks eripäraks on kõrgendatud tähelepanu ohutusega seonduvatele küsimustele ning sellest tulenevalt ka ohutusalastele koolitustele,“ kinnitas Arikas. Tema sõnul on heameel tõdeda, et Revali Merekool on panustanud vajalike tingimuste loomisesse, mis võimaldab viia läbi väga spetsiifilist HUET-kursust.

Hiljuti liitus Revali Merekool Tuuleenergia Assotsiatsiooniga seetõttu, et anda ka selle uuendusmeelse sektori arengusse oma panus.

„Meretuuleenergia kasutuselevõtul on suur potentsiaal energeetikas, aga ka ettevõtluses ja majanduses laiemalt. Seetõttu on väga tervitatav, et meie ettevõtted juba praegu mõtlevad, kuidas võimalusi realiseerida,“ sõnas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

1989. aastast tegutsev Revali Merekool pakub merendus- ja mereohutusalast koolitust huvilaevnikele, vabatahtlikele merepäästjatele, jõustruktuuridele, laevandusettevõtetele ja meremeestele.

Sõnajalgade hiigeltuulik püstitas mitteametliku Guinnessi rekordi

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaoktoober 13, 2016

Saarte Hääl, 13.10.2016

Tuuleenergeetika ärimeeste Oleg ja Andres Sõnajala Eleon 3M116 esimese testtuuliku tulemused on olnud sedavõrd head, et neid võib lugeda Guinnessi rekordi vääriliseks. Seda küll vähemalt esialgu mitteametlikult.

Oleg Sõnajalg selgitas Saarte Häälele, et test- ehk prototüüptuulikut loetakse õnnestunuks, kui selle töökindluse protsent on üle 70. “Seeriatootmises olevate tuulikute puhul garanteerib tootjatehas töökorrasoleku protsendiks 95%, kusjuures mitmes Eesti tuulepargis, mis on varustatud tuntud tuulikutootjate seeriatuulikutega, on töökorrasoleku protsent oluliselt alla 90%,” rääkis Sõnajalg.

Eleon 3M116 esimese testtuuliku töökorrasoleku protsent on aga esimesest käivitamisest alates 98,3%. “Meile teadaolevalt ei ole sellist tulemust seni keegi saavutanud ja seega oleme seisukohal, et see on mitteametlik Guinnessi rekord,” tähendas Sõnajalg. “Sama meelt on ka meie koostööpartnerid – suurte rahvusvaheliste firmade esindajad, kes on tuuleenergeetikas tegutsenud üle 20 aasta.”

Kõrget töökorrasoleku protsenti kinnitab rekordiliselt hea aastane energiatoodang. Eesti senine 3 MW tuuliku aastase toodangu rekord 10 MWh on püstitatud maailma ühe juhtiva tuulikutootja Enercon uue põlvkonna tuuliku E101 poolt. Eleoni sama aasta toodang oli 11,2 MWh ning see oli ettevõtjate sõnul neile positiivne üllatus.

Esimene testtuulik Eleon 3M116 püstitati Salmele 2013. aasta lõpus ja käivitati 2014. aasta märtsis. Tuuliku võimsus on 3 MW, rootori läbimõõt 116 m, torni kõrgus 122 m ja laba tipu kõrgus 180 m.

3M116 tuulikuid hakatakse püstitama Põhja-Eestis 2019. aastal valmivasse Aidu tuuleparki, kuhu on planeeritud 30 tuulikut. “Aidu tuulepargis käib töö täie hooga, valmimas on kaks alajaama, tuulepargi infrastruktuur ja esimese tuuliku vundament,” rääkis Oleg Sõnajalg. “Kui ilmad lubavad, püstitame esimese tuuliku uue aasta alguses.”

Salmel asuvas tuulikutarkvara arenduskeskuses käib samuti töö täie hooga. Sõnajalgade uutest tehnoloogiaarendustest on lühidalt juttu ka värske ajakirja Turbine Magazine kaaneloos.

Sihtasutus soovib Hiiumaale rajada tuuleenergia kompetentsikeskuse

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaseptember 23, 2016

Hiiumaa arenduskeskus Sihtasutus Tuuru on alustanud läbirääkimisi meretuule kompetentsikeskuse loomiseks saarele.

“Hiiumaale tähendab see saare majandusaktiivsuse ja konkurentsivõime märkimisväärset kasvu,” põhjendas Hiiu maavanem Riho Rahuoja pressiteates, miks kompetentsikeskus just Hiiumaale luua soovitakse.

“Täna on nii Hiiumaa kui Eesti võimekus tuuleparkidesse väljaõppinud töötajaid leida piiratud, kompetentsikeskuse eesmärk koostöös Hiiumaa ametikooliga on see tühimik katta,” kirjeldas sihtasutuse juht Katrin Sarapuu ühte võimalikku kompetentsikeskuse tegevussuunda.

Sihtasutus esitab kompetentsikeskuse ideekavandi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise ideekavandite vooru.

Meretuulikute operaatorite, inseneride, tootmisjuhtide ja tehnikute ehk enamike uute töötajate õpe võiks toimuda Hiiumaa ametikoolis ja täienduskoolitus meretuule kompetentsikeskuses, seisab pressiteates.

Meretuulikute tipptasemel hooldustehnikute koolitamise kõrval oleks kompetentsikeskuse fookuses tugev teadus- ja arendustegevus, mis looks Eestile võimaluse meretuulikute vundamentide tehnoloogia arendamiseks ning meretuulikute seireks.

Läbiviidatavate uuringute tulemused oleks avalikult kasutatavad ja annaks sisendi ka teistele valdkonna ettevõtjatele. Kõrvalteemana toimuks kompetentsikeskuses muude taastuvenergialiikide alase kompetentsi kogumine ja infovahendus.

Läbirääkimispartneriteks on sihtasutusel muuhulgas AS Nelja Energia, Eesti tuuleenergia assotsiatsioon, Hiiu ametikool, Tartu ülikooli mereinstituut ja Tallinna tehnikaülikool.

Tuuleparkide juhtimiskeskus rajatakse Salme alevikku

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusaugust 17, 2016

Meie Maa, 17.08.2016

Eleon AS soetas kevadel varem AS-ile Eesti Teed kuulunud kontorihoone Salme alevikus, kuhu rajatakse ettevõtte tuulegeneraatorite tarkvaraarendus- ja juhtimiskeskus.

“Asukoha valikul sai määravaks asjaolu, et tuulepark, mida Eleon on kasutanud rahvusvahelise teadusarenduse katsepolügoonina ja kuhu on ka püstitatud Eleoni prototüüptuulik, asub Salme alevikust vaid mõne kilomeetri kaugusel.

Kuna hoone põhifunktsiooniks on tarkvaraarenduskeskus, on just prototüüptuuliku lähedus väga olulise tähtsusega,” ütles ettevõtte juhatuse liige Oleg Sõnajalg ja lisas, et Eleoni tarkvaraarenduse toomine Salmele on osa Eestisse uue töötuse rajamise protsessist.

Koolitus Taanis ja Saksamaal

Täies mahus toimiv tööstus tähendab aastas ligikaudu 60 tuuliku eksportimist ning moodustab 1,5% kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

“Panus arendustegevusse on seega meie jaoks võtmetähtsusega. Olgugi et meil on laboris püstitatud virtuaalne testtuu-lik, mis koosneb reaalsetest
kontrolleritest, on siiski parem iga väiksemagi tarkvarauuenduse puhul minna ka reaalsesse tuulikusse seda testima,” selgitas Sõnajalg tugikeskuse vajadust. “Kaasaegne elektrituulikute valdkond on erakordselt kõrgtehnoloogiline ja arendusprotsessid peavad olema pidevad, mistõttu Salme on meie jaoks väga oluline keskus. Nii kaua kui kestab tuulikute tootmine, ei lõpe ka tarkvaraarendus.”

Sõnajala sõnul oli hoone küllaltki heas seisukorras, kontoriruumid vajasid ainult põgusat remonti, lisaks renoveeriti fassaadi, uuendati katus ja korrastati ümbrus. Hoone ise mahutab kuni paarkümmend töökohta.

Praeguseks on valmis ja vajalike seadmetega varustatud tarkvaraarenduse labor, loodud on valmidus tuulepar-kide tsentraalsele juhtimiskeskusele ning ööbimisvõimalus valvedispetšerile.

Praktilistel põhjustel on oluline, et juhtimiskeskus, mis hakkab teenindama kõiki Eleon-tüüpi tuulikutega varustatud tuuleparke, asuks tarkvaraarendusele võimalikult lähedal, kuna ühelt poolt vajavad valvedispetšerid pidevalt tarkvaraalast konsultatsiooni ja koolitust ning teiselt poolt on dispetšeritelt saadud info sisendiks tarkvara edasiarendamisele.

“Oleme juba leidnud Saaremaalt kaks vajaliku kvalifikatsiooniga töötajat, kes on spetsiifilise lisakoolituse saanud Taanis ja Saksamaal. Personaliga oleme väga rahul – noored mehed on indu täis ja värsketest ideedest tulvil,” ütles Sõnajalg. “Järk-järgult kindlasti personal arenduskeskuses kasvab.”

Töörühm hakkab lepitama tuuleparkide ja kaitseradarite vastuolu

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajuuli 13, 2016

BNS, 13.07.2016

Kaitseminister Hannes Hanso kutsus kokku töörühma, mis hakkab otsima lahendusi, kuidas oleks võimalik Eestis tuuleparke rajada nii, et see ei kahjustaks riigikaitse eesmärgil püstitatud radarite tööd.

Töörühma ülesanne on luua esmalt selgus, missugustes Eesti piirkondades on tuuleparkide rajamine võimalik. Seejärel peab töörühm otsima ja analüüsima erinevaid võimalusi ja lahendusi tuuleparkide rajamiseks, kuid nii, et see ei kahjusta riigi sõjalist võimet, selgub ministri käskkirjast.

Töörühma kolmas ülesanne on kaaluda võimalusi, kas riigikaitseliste objektide rajamist võiksid rahastada erainvestorid ning sellest lähtuvalt valmistada ette õigusaktid, mis võimaldaksid erainvestoril rahastada riigi julgeolekuks vajalikke ehitisi või muid soetusi.

Töörühma esimees on kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu ja kaasesimees majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman. Töörühma kuuluvad veel Riho Kuppart, Mirjam Rannula, Mart Raamat, Kaie Karniol, Tiit Oidjärv, Siim Meeliste, Regina Rass, Heddy Klasen, Merle Vilu ja Kati Lõbu.

Töörühma on kokku kutsutud kuni 2022. aastani.

Tuulikuparkide rajamise ja riigikaitseliste objektide vaheline vastuolu tuli välja tänavu jaanuaris, kui kaitseministeerium andis teada, et tuulikuparkide püstitamine Ida-Virumaale hakkab segama kaitseväe radarite ja väidetavalt ka luure tööd.

Õhuväe õhuseiredivisjoni õhuseire insener ja tehnilise grupi ülem major Mati Kuppar ütles Eesti Päevalehele, et radaritega on mitmeid probleeme. “Esiteks tekitavad tuulikute pöörlevad labad radarile valesihtmärke. Labade ioonkiirgus on ligilähedane lennuki kiirgusega, mis tähendab, et nad tuvastatakse kui õhusõidukid,” ütles ta.

Alates sellest ajas on nii riigikogu keskkonnakomisjon kui ka tuuleparkide arendajad oodanud, et kaitseministeerium pakuks omapoolse tehnilise lahenduse.

Ida-Virumaa tuuletööstuse projekti eestvedajad on Oleg ja Andres Sõnajalg, kelle ettevõttel Eleon AS-il on plaan ehitada Ida-Virumaale elektrituulikute tööstus, mis hõlmab iga-aastaselt kuni 60 tuuliku ehitamist ja loob 2020. aastaks 1200 kuni 1400 uut töökohta.

Kuremäe klooster hakkas elektrit tootma

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Väiketuulikudjuuni 14, 2016

Põhjarannik, 14.06.2016

Kuremäe kloostris võeti kasutusele keskkonnasõbralikud energiaallikad: tuulegeneraatorid ja päikesepatarei.
“Majapidamine on meil suur, energiat tarbime me palju ning sellele tehtavad kulutused on praeguste hindade juures samuti suured. Tuulegeneraatorid ja päikesepatarei võimaldavad meil ise energiat toota ning – mis on samuti väga oluline – loodusesse säästvalt suhtuda,” rääkis kloostriülem Filareta.

Päikesepatarei on paigaldatud karjaõue territooriumile. Sinnasamasse paigaldati möödunud aastal oma jõududega esimene, eksperimentaalne tuulik. Järgmised kaks tuulikut sai klooster tänu Venemaa heategevusfondi Blagodarenije toetusele.

“Tänu selle fondi materiaalsele abile saime me paigaldada nii-öelda säästlikud tuulegeneraatorid: need ei ole nii
võimsad ja kõrged (35 meetrit) nagu Eesti Energia paigaldatavad tuulikud, kuid kahtlemata on nad samuti efektiivsed.”

Klooster on 125aastane

Tänavu augustis täitub Pühtitsa naiskloostri ehk Kuremäe kloostri asutamisest 125 aastat. Vaatamata nende aastate jooksul aset leidnud suurtele muutustele, elab klooster ema Filareta sõnul täpselt samamoodi nagu rohkem kui sada aastat tagasi: töö ja palvetamine, palvetamine ja töö…

Nunnad külvavad nisu, rukist, kaera, otra ja ristikut ning peavad lehmi ja kanu. Kloostril on oma kasvuhooned ja -lavad ning aed ja mesila. Kloostrielanikud niidavad heina, korjavad seeni ja marju ning varuvad talveks küttepuid. Varem lõhuti talvel Peipsi järvel isegi jääd, et täita sellega keldrid-külmutusruumid; praegu täidetakse keldriruumid lihtsalt lumega.

Klooster rendib riigilt 75 hektarit maad. Sealt tuleb loomadele heina niita, maa tuleb üles künda, seda harida ja see siis täis külvata; üles tuleb kasvatada rukki,- nisu-, kaera-, odra- ja ristikusaak, see kokku korjata ning kloostrielanikud terveks aastaks leivaga varustada. Metskonna eraldatud raielangil tuleb küttepuud valmis teha ja need kloostrisse tuua. Kuid on mitmeid teisigi ülesandeid: paljud kloostrielanikud ja nunnad töötavad köögis ja pagaritöökojas, kus peale mitmesuguste leibade küpsetatakse ka armulaualeiba, näevad vaeva õmblus- ja köitekojas ning tegelevad ikoonide restaureerimisega.

Kloostril on olemas põlevkiviõlil töötav katlamaja ning tänapäevased puhastusseadmed.
“Kloostrielu on mitmekülgne ning pidevalt tuleb midagi remontida – see on ilmselge,” rääkis ema Filareta. “Praegu mingit suurt ehitust käimas ei ole, kuid see on kavas: saime Tema Pühaduselt õnnistuse ning ootame riigilt luba uue seegi ja sinna juurde kuuluva kiriku ehitamiseks.”

Õigeusuliste legendi järgi nägid karjased 16. sajandil Kuremäel jumalaema ilmutust ja leidsid hiljem iidse tamme alt õigeusu ikooni. Sellest ajast peale hakati mäge kutsuma teise nimega: Pühtitsa ehk pühitsetud koht.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise stavropigiaalne naisklooster ehk Kuremäe klooster (ka Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster) avati pidulikult 1891. aasta 15. augustil. Kloostri 125. aastapäeva tähistatakse 28. augustil.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes