• Eesti

Töörühm hakkab lepitama tuuleparkide ja kaitseradarite vastuolu

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajuuli 13, 2016

BNS, 13.07.2016

Kaitseminister Hannes Hanso kutsus kokku töörühma, mis hakkab otsima lahendusi, kuidas oleks võimalik Eestis tuuleparke rajada nii, et see ei kahjustaks riigikaitse eesmärgil püstitatud radarite tööd.

Töörühma ülesanne on luua esmalt selgus, missugustes Eesti piirkondades on tuuleparkide rajamine võimalik. Seejärel peab töörühm otsima ja analüüsima erinevaid võimalusi ja lahendusi tuuleparkide rajamiseks, kuid nii, et see ei kahjusta riigi sõjalist võimet, selgub ministri käskkirjast.

Töörühma kolmas ülesanne on kaaluda võimalusi, kas riigikaitseliste objektide rajamist võiksid rahastada erainvestorid ning sellest lähtuvalt valmistada ette õigusaktid, mis võimaldaksid erainvestoril rahastada riigi julgeolekuks vajalikke ehitisi või muid soetusi.

Töörühma esimees on kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu ja kaasesimees majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman. Töörühma kuuluvad veel Riho Kuppart, Mirjam Rannula, Mart Raamat, Kaie Karniol, Tiit Oidjärv, Siim Meeliste, Regina Rass, Heddy Klasen, Merle Vilu ja Kati Lõbu.

Töörühma on kokku kutsutud kuni 2022. aastani.

Tuulikuparkide rajamise ja riigikaitseliste objektide vaheline vastuolu tuli välja tänavu jaanuaris, kui kaitseministeerium andis teada, et tuulikuparkide püstitamine Ida-Virumaale hakkab segama kaitseväe radarite ja väidetavalt ka luure tööd.

Õhuväe õhuseiredivisjoni õhuseire insener ja tehnilise grupi ülem major Mati Kuppar ütles Eesti Päevalehele, et radaritega on mitmeid probleeme. “Esiteks tekitavad tuulikute pöörlevad labad radarile valesihtmärke. Labade ioonkiirgus on ligilähedane lennuki kiirgusega, mis tähendab, et nad tuvastatakse kui õhusõidukid,” ütles ta.

Alates sellest ajas on nii riigikogu keskkonnakomisjon kui ka tuuleparkide arendajad oodanud, et kaitseministeerium pakuks omapoolse tehnilise lahenduse.

Ida-Virumaa tuuletööstuse projekti eestvedajad on Oleg ja Andres Sõnajalg, kelle ettevõttel Eleon AS-il on plaan ehitada Ida-Virumaale elektrituulikute tööstus, mis hõlmab iga-aastaselt kuni 60 tuuliku ehitamist ja loob 2020. aastaks 1200 kuni 1400 uut töökohta.

Kuremäe klooster hakkas elektrit tootma

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Väiketuulikudjuuni 14, 2016

Põhjarannik, 14.06.2016

Kuremäe kloostris võeti kasutusele keskkonnasõbralikud energiaallikad: tuulegeneraatorid ja päikesepatarei.
“Majapidamine on meil suur, energiat tarbime me palju ning sellele tehtavad kulutused on praeguste hindade juures samuti suured. Tuulegeneraatorid ja päikesepatarei võimaldavad meil ise energiat toota ning – mis on samuti väga oluline – loodusesse säästvalt suhtuda,” rääkis kloostriülem Filareta.

Päikesepatarei on paigaldatud karjaõue territooriumile. Sinnasamasse paigaldati möödunud aastal oma jõududega esimene, eksperimentaalne tuulik. Järgmised kaks tuulikut sai klooster tänu Venemaa heategevusfondi Blagodarenije toetusele.

“Tänu selle fondi materiaalsele abile saime me paigaldada nii-öelda säästlikud tuulegeneraatorid: need ei ole nii
võimsad ja kõrged (35 meetrit) nagu Eesti Energia paigaldatavad tuulikud, kuid kahtlemata on nad samuti efektiivsed.”

Klooster on 125aastane

Tänavu augustis täitub Pühtitsa naiskloostri ehk Kuremäe kloostri asutamisest 125 aastat. Vaatamata nende aastate jooksul aset leidnud suurtele muutustele, elab klooster ema Filareta sõnul täpselt samamoodi nagu rohkem kui sada aastat tagasi: töö ja palvetamine, palvetamine ja töö…

Nunnad külvavad nisu, rukist, kaera, otra ja ristikut ning peavad lehmi ja kanu. Kloostril on oma kasvuhooned ja -lavad ning aed ja mesila. Kloostrielanikud niidavad heina, korjavad seeni ja marju ning varuvad talveks küttepuid. Varem lõhuti talvel Peipsi järvel isegi jääd, et täita sellega keldrid-külmutusruumid; praegu täidetakse keldriruumid lihtsalt lumega.

Klooster rendib riigilt 75 hektarit maad. Sealt tuleb loomadele heina niita, maa tuleb üles künda, seda harida ja see siis täis külvata; üles tuleb kasvatada rukki,- nisu-, kaera-, odra- ja ristikusaak, see kokku korjata ning kloostrielanikud terveks aastaks leivaga varustada. Metskonna eraldatud raielangil tuleb küttepuud valmis teha ja need kloostrisse tuua. Kuid on mitmeid teisigi ülesandeid: paljud kloostrielanikud ja nunnad töötavad köögis ja pagaritöökojas, kus peale mitmesuguste leibade küpsetatakse ka armulaualeiba, näevad vaeva õmblus- ja köitekojas ning tegelevad ikoonide restaureerimisega.

Kloostril on olemas põlevkiviõlil töötav katlamaja ning tänapäevased puhastusseadmed.
“Kloostrielu on mitmekülgne ning pidevalt tuleb midagi remontida – see on ilmselge,” rääkis ema Filareta. “Praegu mingit suurt ehitust käimas ei ole, kuid see on kavas: saime Tema Pühaduselt õnnistuse ning ootame riigilt luba uue seegi ja sinna juurde kuuluva kiriku ehitamiseks.”

Õigeusuliste legendi järgi nägid karjased 16. sajandil Kuremäel jumalaema ilmutust ja leidsid hiljem iidse tamme alt õigeusu ikooni. Sellest ajast peale hakati mäge kutsuma teise nimega: Pühtitsa ehk pühitsetud koht.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise stavropigiaalne naisklooster ehk Kuremäe klooster (ka Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster) avati pidulikult 1891. aasta 15. augustil. Kloostri 125. aastapäeva tähistatakse 28. augustil.

TTÜ energeetikud ja Elering asuvad Euroopa kolleegidega uurima tuleviku elektrisüsteeme

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusjuuni 13, 2016

Novaator, 13.06.2016

Aastaks 2025 peab pool elektritootmisest tulema taastuvenergiast. Eesti on lisaks sellele seadnud eesmärgiks ühendada end lahti Venemaa elektrisüsteemist. Kõigi nende eesmärkide täitumisele teadusega kaasa aitamiseks sai Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) koos rahvusvaheliste partneritega 17 miljoni euro suuruse teadusgrandi. TTÜ elektroenergeetika instituut koos 24 partneriga 13 Euroopa riigist on alustanud tuleviku elektrisüsteemide uurimist Horisont 2020 projektis MIGRATE (Massive InteGRATion of power Electronic devices). Projekti kogueelarve on 17 miljonit eurot ning selles osaleb järgmise nelja aasta jooksul 12 Euroopa suuremat ülekandevõrguoperaatorit, teiste hulgas ka Elering Eestist, ja mitmed Euroopa tuntud ülikoolid ja uurimisasutused.

Projekti olulisusest annab tunnistust see, et Euroopa Liit hindas seda üheks kõige olulisemaks Horisont 2020 teadus- ja arendusprojektiks.

Projekti teaduslik ja praktiline tähtsus on seotud taastuvenergeetikaga, sh tuule- ja päikeseelektrijaamade järjest suureneva osakaaluga tänapäeva elektritootmises. Näiteks prognoositakse Euroopas aastaks 2025 taastuvenergeetika mahuks ligi 50% kogu elektritootmisvõimsusest.

TTÜ teadlane ja Eleringi elektrisüsteemi ekspert Jako Kilter selgitas, et praegused elektrisüsteemid ning nende juhtimise ja kaitsepõhimõtted on välja töötatud aastakümneid tagasi ning süsteemi töökindluse tagamiseks on vaja praegused nõuded ja eeskirjad kriitiliselt üle vaadata ja viia need vastavusse tuleviku muutustega.

„Näiteks on oluline tagada süsteemi 50 Hz sageduse reguleerimine ja elektrivõrgu kaitsmine olukordades, kus tavapärased sünkroonmasinad elektrisüsteemis on asendunud läbi muundurite ühendatud tootmisseadmetega.“

Jako Kilter, kes on ka projekti Eesti koordinaator, ütles et Eleringi ja tehnikaülikooli teadlased saavad uurida elektrisüsteemide tulevikuprotsesse ja kaasa rääkida uute lahenduste väljatöötamisel.

„Projekti tulemusi saab rakendada Eesti elektrisüsteemi juhtimisel ja analüüsimisel, arvestades meie süsteemi arengusuundasid, kus prioriteetideks on taastuvenergeetika arendamine ja Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamine. Saadud teadmisi on kavas kasutada TTÜ energeetikateaduskonna õppetöös ning täiendõppes,“ ütles Jako Kilter.

Nelja-aastases projektis analüüsitakse Jako Kilteri juhtimisel elektrisüsteemide stabiilsust, releekaitset, laiseiret ja elektri kvaliteeti.

Teadlaste eesmärk on välja töötada meetodid, arvutusmudelid ja rakendused, mida maailma elektrisüsteemides edaspidi reaalselt kasutama hakatakse. Näiteks töötatakse välja rakendused elektrisüsteemi oleku ja stabiilsuse varu määratlemiseks, samuti põhimõtted ja uued algoritmid releekaitse seadistamiseks uutes tingimustes ning meetodid elektri kvaliteedi mõõtmiseks ja hindamiseks reaalajas.

Horisont 2020 projekti MIGRATE koordineerivad Eestist TTÜ elektroenergeetika instituut ja Elering. Suuremad rahvusvahelised partnerid on Manchesteri, Delfti ja Berliini ülikoolid ning Prantsusmaa, Hispaania, Soome, Saksamaa põhivõrguoperaatorid.

Andres Sõnajalg: pensionisammaste sohu uputamine ei ole hea mõte

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajuuni 1, 2016

Pärnu Postimees, 01.06.2016

Tuulepargi rajamine Sauga valda Urge, Rütavere, Pulli ja Kilksama külla on takerdunud ning Eurowind OÜ esindaja Andres Sõnajalg leiab, et kohalik omavalitsus on alahinnanud tuuleenergeetika investeeringutega valda tulevat kasu.

Sõnajalg nentis, et tuuleparkide ehitamise eeltöö on arendajate jaoks kõikjal vaevaline protsess, kuid püsivus viib sihile.

Tuulepargi võimalike asukohtade otsingul jäid teile Pärnumaal silma tuulikute jaoks sobivad alad Sauga vallas Urgel. Mis on selle koha tugevused investori silmis?

Ettevalmistustega alustasime 2007. aastal. Sealse asukoha eelis on Sindis Eleringi alajaam, mis annab pargile liitumisvõimaluse. Piirkonna kasuks rääkisid väga head tuuleolud ja hõre rahvastatus, samuti kohalike soov panna oma põllud-heinamaad teenima renditulu.

Meie põhitegevus on ikkagi Ida-Virumaal, kus valmistame ette Eleoni tuulikute tootmist. Tootmise juures asuvad endiste kaevanduste aladel pargid, kus uusi mudeleid katsetatakse.

Rääkige, milliseks on kujunenud suhtlus Sauga vallas maaomanike, kohalike elanike ja vallaga?

Maaomanikega on suhted head ja tuulikute hoonestusõigused on seatud.

Suurem osa maaomanikest on kohalikud elanikud. Nende jaoks on tuulepark uus hea tootlikkusega pensionisammas.

On üksikud vastasedki, kes on teinud kihutustööd tuulikute vastu.

Kahjuks on vald käitunud sõnamurdlikult ja alahinnanud tuuleenergeetika investeeringutega valda tulevat kasu.

2008. aastal kirjutas Postimees, et plaanite püstitada Urgele külaümbruse põllumaale kuni 25 tuulikut kõrgusega kuni 100 meetrit ja võimsusega kaks-kolm megavatti. Kavatsetav investeering on üle miljardi krooni. Kas mõtted on samad?

Mõtted on samad, mõnevõrra on vaid muutunud tuulikute parameetrid, sest nüüd on olemas Eesti oma tehnoloogial põhinevad innovaatilised uue põlvkonna tuulikud.

Kodumaist toodangut kasutades on kasu mitmekordne, sest tuulikute tootmisega seotud maksud ja tööjõukulud jäävad Eesti riiki.

Pärnumaal tohivad tuulikud paikneda elamutest kilomeetri kaugusel, selline põhimõte lubab ehitada tuuleparki kusagile rabasse. Teile on ilmselt sellist võimalust Saugas pakutud.

Räägitud on Nurme rabast, ent seal on ehitusolud väga rasked ja lõpuks jääksid kohalikud elanikud ilma oma püsivast renditulust. Nende inimeste pensionisamba sohu uputamine ei ole hea mõte.

Maaomanikega saab kaubale, kui neile tasu maksta. Ent raskusi võib tekkida liitumisega elektri põhivõrku. Võrk on üle koormatud ega ole valmis vastu võtma nii suuri elektrikoguseid, alajaamad on väikesed. Kas see võib kujuneda takistuseks?

Ei, see ei ole takistus. Liitumisest alustasimegi ja nüüdseks on välja ehitatud liitumispunkt Sindi alajaamas 80 MW tootmiseks. Need investeeringud on meil tehtud juba aastatel 2010–2011.

Millise ettevõtte tuulikuid tahaksite Pärnumaale paigaldada? Näiteks firma Enercon tuulikuid peetakse tuulikute maailmas samasuguseks tegijaks, nagu on Mercedese tootjad automaailmas.

See on huvitav võrdlus. Kavatseme püstitada Eesti Eleoni tuulikuid, võrdlesime neid eelmisel aastal just Enerconi tuulikutega.

Mõlema tootja kõige uuemate 3 MW võimusega mudelite võrdluses olid Eleoni tuulikud 33,8 protsenti tootlikumad. See on väga suur vahe. Võib nõustuda, et Enerconi tuulikud on võrreldavad Mercedestega, aga sellisel juhul on Eleon vähemalt Tesla.

Varblasse Eesti esimest tuuleparki rajama hakanud Tuuleenergia OÜ-l kulus üheksa aastat ettevalmistusteks ja takistuste ületamiseks, enne kui ehitamisega algust tehti.

See tee on vaevaline kõigil arendajatel, kuid püsivus viib sihile. Nüüd, Pariisi kliimaleppe järel, muutub see tõenäoliselt lihtsamaks. Urge pargiga alustasime tõesti juba 2007. aastal, üheksa aastat tagasi.

Tuulepargi rajajad kogevad sageli suhtumist, et tuulegeneraator on tore, aga palun mitte minu õuele! Kas selline väide on teilegi tuttav?

Üha enam on Eestis levimas keskeurooplastele omane avatud suhtumine tuulikutesse. Kes on lennanud Taani, Saksamaale või Hollandisse, teab seda vaatepilti, kuidas heade tuuleoludega piirkondades on tuulikud tavapärased. Ka Eestis nähakse tuulikuid aina rohkem puhta ja loodussäästliku energia tootmise sümbolina.

KOMMENTAAR

Vald on oma valiku teinud

Priit Ruut Sauga vallavanem

Tuulikute püstitamine Sauga valda tuli teemaks 2007. aastal, kui vald oli alustanud uue üldplaneeringu koostamisega. Võimalike tuuleparkide arendamiseks sobivate asukohtade leidmine otsustati siis lülitada üldplaneeringu osaks.

Teema küttis kirgi ja tuuleparkide rajamise kohta küladesse laekus valda nii toetavaid kui ka vastu olevaid seisukohti, sealhulgas vastuseisu väljendav kiri 303 allkirjaga.

Arusaamatu on arendajate väide valla sõnamurdlikkuse kohta. Tuulikute teema käsitlemine valla üldplaneeringu koostamisel oli valla vastutulek arendajate huvi kaalumiseks.

Planeeringuprotsess ongi selleks, et saada selgust, kas kavandatav tegevus piirkonda sobib ja on seal võimalik. Kirgede tekkimine kogukonnas näitas ilmselgelt, et Baltimaade suurimana kavandatud tuulepark Urge, Rütavere ja Pulli küla piirkonda ei sobi, seda isegi vähendatud kujul.

Vallana peame seisma ennekõike oma elanike huvide eest, tuuleparki ootavate maaomanike hulgas on aga rohkesti neid, kes soovivad oma maa teenima panna, kuid ise kohapeal ei ela. Kuigi maaomanike soov omandilt kasu teenida on mõistetav, ei saa me lubada seda teha ülejäänud elanike elukeskkonna kahjustumise arvelt. Ennekõike on tuulikutega kaasnev probleem müra.

Vahepeal on valminud Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering, kus on konkreetsed parameetrid tuulikute püstitamiseks kokku lepitud: hajaasustuses üks kilomeeter elamutest ja tiheasustuses kaks kilomeetrit. Sauga vallas vastab sellistele parameetritele ainult ala Nurme rabas ja selle oleme nii maakonnaplaneeringus kui ka valla just tuulikuparkide teema tõttu vahepeal pikalt takerdunud üldplaneeringus võimaliku tuuleenergia tootmisalana ette näinud.

Seega tuuleparkide arendajatele on võimalused loodud, kuid mitte elanike elukeskkonna kahjustumise arvelt. Sauga vald soovib jätkuvalt olla elukeskkonnana atraktiivne, seetõttu on olukorras, kus tuleb valida, kas elanikud või tuulepargid, otsustanud elanike kasuks.

Arendajad soovivad pumpelektrijaama rajada hoopis Paldiskisse

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmai 23, 2016

BNS, 23.05.2016

Energiasalv OÜ on loobumas 350 miljoni eurose pumphüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamise kavandamisest Jõelähtme valda Muugale, selle asemel proovib ettevõte algatada PHAJ detailplaneeringut Paldiski linnas.

“Meile tundub, et Paldiski linn on oma majanduskeskkonna ja tööstuse arendamisest kordades rohkem huvitatud kui Jõelähtme vald, lisaks on Paldiski üks väheseid geoloogiliselt sobivaid kohti PHAJ rajamiseks, mistõttu keskendumegi nüüd detailplaneeringu koostamisele seal,” ütles Energiasalve juhatuse liige Peep Siitam BNS-ile.

Siitam märkis, et nad on Jõelähtme vallaga pidanud üle kaheksa aasta läbirääkimisi ja jõudnud lõpuks seisukohale, et detailplaneeringu protsessi ning sellele järgnevate loamenetluste edukas läbimine Jõelähtme vallas on ebatõenäoline.

“Mingi aeg nagu hakkasid asjad liikuma, kuid valla poolt tuleb pidevalt probleeme juurde ja kui uusi ei tule, otsitakse jälle vanad probleemid üles. Tundub, et vald ei ole sellest sugugi huvitatud,” rääkis Siitam, lisades, et PHAJ rajamisest Muugale pole siiski lõplikult loobutud, kuna ettevõte on sinna nii palju aega ja raha investeerinud.

Praeguseks on Energiasalv esitanud rahandusministeeriumile päringu, kas PHAJ rajamiseks Paldiskisse on vajalik riigi eriplaneering või oleks selle ehitamine võimalik ka detailplaneeringu alusel. “Meie soov on riigile olla võimalikult vähetülikas ja kuna PHAJ ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitis, soovime seda rajada detailplaneeringu alusel,” ütles Siitam.

PHAJ projekt jaguneb kahte etappi. Esimene on lubade taotlemine, mida on siiamaani rahastanud Eesti ja Norra investorid. Teine etapp on pumpjaama ehitamine ja selleks kaasab ettevõte strateegilise investori. “PHAJ rajamine on tõenäoliselt esimene Eesti taasisesesivumise ajal teostatav elektrienergia tootmise projekt, mis rajatakse ilma maksumaksja toetuseta,” märkis Siitam.

Energisalv on varem öelnud, et PHAJ ehitamisega planeeritakse maapealseid ehitisi 10, sealhulgas 80 meetri kõrgune maa-alust šahti teenindav tõstetorn.

Maa-alused mahutid on plaanitud sellise suurusega, et jaam saaks töötada järjest 12 tundi. Kui mahutid on täis, tuleb neisse lastud vesi tagasi maapinnale pumbata.

Maa-aluse elektrijaama nimivõimsuseks on kavandatud kuni 500 megavatti. PHAJ töötaks elektrisüsteemi tasakaalustajana jatuuleparkide töö reguleerijana.

Oleg ja Andres Sõnajalg leiutasid ise tuuliku

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusaprill 13, 2016

ERR Ringvaade, 13.04.2016

Vennad Oleg ja Andres Sõnajalg näitasid oma leiutamisoskusi ja tootsid uudse tuuliku.

Uudse tehnoloogia tarbeks tehti seitse aastat arvutusi. “Enne olid tuulikupargid ja me vaatasime, et asja saaks oluliselt paremini teha,” selgitas Andres Sõnajalg, miks vendade leiutamisegeneraator peas tööle hakkas.

Andres lisas, et tuul pole tegelikult alternatiivne energiavaru, sest tuult on kõrgemal pool alati. “Tuulik, mis toodab ka madalama tuulega sama palju energiat, kui tuulik, mis kõrgema tuulega,” rääkis Oleg uue tuuliku saladusest.

Mehed lisasid, et uudse tehnoloogia vastu on väga suur huvi.

Vennad said uue tuulepargi ehituses abi EAS-ilt ja Kredexilt.

Eesti Energia tegeleb endiselt Kihnu tuulepargi kavandamisega

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusaprill 8, 2016

BNS, 08.04.2016

Eesti Energia uurib endiselt võimalusi rajada tulevikus meretuulepark Kihnu lähistele Liivi lahte; täpsem tegevusplaan selgub peale Pärnu mereala planeeringu valmimist.

“Käimas on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, peale planeeringu valmimist on võimalik edasi liikuda hoonestusloa menetluse ja detailsemate uuringutega,” ütles Eesti Energia pressiesindaja Kaarel Kuusk BNS-ile.

“Läbiviidavad uuringud määravad tuulepargi suuruse ning keskkonnatingimused,” lisas Kuusk.

Pärnu mereala maakonnaplaneering peaks varasema info kohaselt valmima 2016. aasta esimeses pooles.

Varem välja käidud info kohaselt kavandab Eesti Energia Kihnu lõunatipust 10-12 kilomeetri kaugusele pea saja tuulegeneraatoriga tuuleparki, mis asuks 20 meetri sügavuses vees. Toonase info kohaselt pidi ettevõte tuulepargu rajamisega alustama kõige varem 2020. aastal.

BWB tütarfirma tahab võimsamat tuulikut

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 17, 2016

Saarte Hääl, 17.03.2016

Nasval tegutsev Baltic Workboats AS (BWB) viis eelmisel nädalal läbi jagunemise, luues eraldi ettevõtte Five Wind Energy OÜ. Uude tütarfirmasse koondas ettevõte kogu oma energiatootmise.

Mullu detsembris ütles BWB juhatuse liige Margus Vanaselja BNS-ile, et mingeid suuri plaane neil ettevõttega pole, nad tahavad lihtsalt eristada põhitegevuse ja energiatootmise. Kuigi kaks suurt tuulikut asub laevatehase territooriumil, on energiatootmine Vanaselja sõnul eraldi äriprojekt.

Selle nädala algul esitas Five Wind Energy juhatuse liige Nalmond Meri Lääne-Saare vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks. „Et olla tuuletehnoloogial põhinevas energeetikasektoris edukas, on vältimatult vajalik olla kursis ka uusimate tehnoloogiliste lahendustega ning vajadusel ekspluatatsioonis olevad seadmed välja vahetada,“ selgitas Meri Saarte Häälele.

Planeeringu koostamise eesmärk on taotluse alusel ühe juba rajatud elektrituuliku asendamine uuega. Olemasolev elektrituulik SIEMENS SWT-2,3-82 asendataks taotluse kohaselt SIEMENS SWT-4.0-120-ga. Planeeritava tuuliku maksimumvõimsus on 4 MW, torni kõrgus 90 meetrit olemasolevast vundamendist ja rootori diameeter 120 meetrit.

Viimati Nasvale paigaldatud tuuliku võimsus on 3,6 MW, kõrgus samuti 90 meetrit ja rootori läbimõõt 107 meetrit.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes