• Eesti

Arendajad soovivad pumpelektrijaama rajada hoopis Paldiskisse

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmai 23, 2016

BNS, 23.05.2016

Energiasalv OÜ on loobumas 350 miljoni eurose pumphüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamise kavandamisest Jõelähtme valda Muugale, selle asemel proovib ettevõte algatada PHAJ detailplaneeringut Paldiski linnas.

“Meile tundub, et Paldiski linn on oma majanduskeskkonna ja tööstuse arendamisest kordades rohkem huvitatud kui Jõelähtme vald, lisaks on Paldiski üks väheseid geoloogiliselt sobivaid kohti PHAJ rajamiseks, mistõttu keskendumegi nüüd detailplaneeringu koostamisele seal,” ütles Energiasalve juhatuse liige Peep Siitam BNS-ile.

Siitam märkis, et nad on Jõelähtme vallaga pidanud üle kaheksa aasta läbirääkimisi ja jõudnud lõpuks seisukohale, et detailplaneeringu protsessi ning sellele järgnevate loamenetluste edukas läbimine Jõelähtme vallas on ebatõenäoline.

“Mingi aeg nagu hakkasid asjad liikuma, kuid valla poolt tuleb pidevalt probleeme juurde ja kui uusi ei tule, otsitakse jälle vanad probleemid üles. Tundub, et vald ei ole sellest sugugi huvitatud,” rääkis Siitam, lisades, et PHAJ rajamisest Muugale pole siiski lõplikult loobutud, kuna ettevõte on sinna nii palju aega ja raha investeerinud.

Praeguseks on Energiasalv esitanud rahandusministeeriumile päringu, kas PHAJ rajamiseks Paldiskisse on vajalik riigi eriplaneering või oleks selle ehitamine võimalik ka detailplaneeringu alusel. “Meie soov on riigile olla võimalikult vähetülikas ja kuna PHAJ ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitis, soovime seda rajada detailplaneeringu alusel,” ütles Siitam.

PHAJ projekt jaguneb kahte etappi. Esimene on lubade taotlemine, mida on siiamaani rahastanud Eesti ja Norra investorid. Teine etapp on pumpjaama ehitamine ja selleks kaasab ettevõte strateegilise investori. “PHAJ rajamine on tõenäoliselt esimene Eesti taasisesesivumise ajal teostatav elektrienergia tootmise projekt, mis rajatakse ilma maksumaksja toetuseta,” märkis Siitam.

Energisalv on varem öelnud, et PHAJ ehitamisega planeeritakse maapealseid ehitisi 10, sealhulgas 80 meetri kõrgune maa-alust šahti teenindav tõstetorn.

Maa-alused mahutid on plaanitud sellise suurusega, et jaam saaks töötada järjest 12 tundi. Kui mahutid on täis, tuleb neisse lastud vesi tagasi maapinnale pumbata.

Maa-aluse elektrijaama nimivõimsuseks on kavandatud kuni 500 megavatti. PHAJ töötaks elektrisüsteemi tasakaalustajana jatuuleparkide töö reguleerijana.

Oleg ja Andres Sõnajalg leiutasid ise tuuliku

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusaprill 13, 2016

ERR Ringvaade, 13.04.2016

Vennad Oleg ja Andres Sõnajalg näitasid oma leiutamisoskusi ja tootsid uudse tuuliku.

Uudse tehnoloogia tarbeks tehti seitse aastat arvutusi. “Enne olid tuulikupargid ja me vaatasime, et asja saaks oluliselt paremini teha,” selgitas Andres Sõnajalg, miks vendade leiutamisegeneraator peas tööle hakkas.

Andres lisas, et tuul pole tegelikult alternatiivne energiavaru, sest tuult on kõrgemal pool alati. “Tuulik, mis toodab ka madalama tuulega sama palju energiat, kui tuulik, mis kõrgema tuulega,” rääkis Oleg uue tuuliku saladusest.

Mehed lisasid, et uudse tehnoloogia vastu on väga suur huvi.

Vennad said uue tuulepargi ehituses abi EAS-ilt ja Kredexilt.

Eesti Energia tegeleb endiselt Kihnu tuulepargi kavandamisega

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusaprill 8, 2016

BNS, 08.04.2016

Eesti Energia uurib endiselt võimalusi rajada tulevikus meretuulepark Kihnu lähistele Liivi lahte; täpsem tegevusplaan selgub peale Pärnu mereala planeeringu valmimist.

“Käimas on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, peale planeeringu valmimist on võimalik edasi liikuda hoonestusloa menetluse ja detailsemate uuringutega,” ütles Eesti Energia pressiesindaja Kaarel Kuusk BNS-ile.

“Läbiviidavad uuringud määravad tuulepargi suuruse ning keskkonnatingimused,” lisas Kuusk.

Pärnu mereala maakonnaplaneering peaks varasema info kohaselt valmima 2016. aasta esimeses pooles.

Varem välja käidud info kohaselt kavandab Eesti Energia Kihnu lõunatipust 10-12 kilomeetri kaugusele pea saja tuulegeneraatoriga tuuleparki, mis asuks 20 meetri sügavuses vees. Toonase info kohaselt pidi ettevõte tuulepargu rajamisega alustama kõige varem 2020. aastal.

BWB tütarfirma tahab võimsamat tuulikut

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 17, 2016

Saarte Hääl, 17.03.2016

Nasval tegutsev Baltic Workboats AS (BWB) viis eelmisel nädalal läbi jagunemise, luues eraldi ettevõtte Five Wind Energy OÜ. Uude tütarfirmasse koondas ettevõte kogu oma energiatootmise.

Mullu detsembris ütles BWB juhatuse liige Margus Vanaselja BNS-ile, et mingeid suuri plaane neil ettevõttega pole, nad tahavad lihtsalt eristada põhitegevuse ja energiatootmise. Kuigi kaks suurt tuulikut asub laevatehase territooriumil, on energiatootmine Vanaselja sõnul eraldi äriprojekt.

Selle nädala algul esitas Five Wind Energy juhatuse liige Nalmond Meri Lääne-Saare vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks. „Et olla tuuletehnoloogial põhinevas energeetikasektoris edukas, on vältimatult vajalik olla kursis ka uusimate tehnoloogiliste lahendustega ning vajadusel ekspluatatsioonis olevad seadmed välja vahetada,“ selgitas Meri Saarte Häälele.

Planeeringu koostamise eesmärk on taotluse alusel ühe juba rajatud elektrituuliku asendamine uuega. Olemasolev elektrituulik SIEMENS SWT-2,3-82 asendataks taotluse kohaselt SIEMENS SWT-4.0-120-ga. Planeeritava tuuliku maksimumvõimsus on 4 MW, torni kõrgus 90 meetrit olemasolevast vundamendist ja rootori diameeter 120 meetrit.

Viimati Nasvale paigaldatud tuuliku võimsus on 3,6 MW, kõrgus samuti 90 meetrit ja rootori läbimõõt 107 meetrit.

Sõnajalgade tuulikutehas läheb maksma kuni 10 miljonit eurot

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 16, 2016

Tööstusuudised, 16.03.2016

Vendadele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv tuulikutootja Eleon plaanib Ida-Virumaale luua tehase, mis annaks täisvõimsusel töötades leiba 360 inimesele. Tehase rajamine maksab kuni 10 miljonit eurot.

Oleg Sõnajala sõnul on nad praeguseks ära teinud kogu eeltöö, et saaks Ida-Virumaale Jõhvi Logistika- ja Äriparki tuulikulabade tehase rajada. Äripargiga on allkirjastatud ühiste kavatsuste protokoll, välja on vaadatud sobiv kinnistu ja võetud on ka juba hoonete ehitamise pakkumisi. Ettevõte kavatsetakse rajada koos Saksa tuulikulabade tootjaga Euros, kel on praegu sarnane tehas Poolas. „Euros pole huvitatud Poola tootmise ületoomisest Eestisse, vaid hoopis siin ühiselt uue tehase rajamisest,“ rääkis Oleg Sõnajalg.

Enne, kui kopp maasse lüüakse, lubas Oleg Sõnajalg ära oodata, mida kavatseb valitsus taastuvenergia toetamisega teha. „Leiame, et toetusplaan kohalikule taastuvenergia innovatsioonile võiks olla meede, millega saavutatakse nii taastuvenergia vajalik osakaal kui ka tuulikutööstuse käivitumine, seda oleks vaja veel mõnda aega. Kui aga valitsus otsustab toetusskeemi oluliselt muuta ja tuuleenergeetikale ukse kinni lüüa, siis kahjuks jääb tõenäoliselt meie tootmisüksuse rajamine Eestisse katki,“ ütles ta. Sõnajala sõnul läheb nende tehase rajamine maksma suurusjärgus 6–10 miljonit eurot.

Eleon ootab tuulikulabade tootmisüksuse käivitamiseks valitsuse otsust

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 15, 2016

BNS, 15.03.2016

Jõhvi tuulikulabade tootmisüksust kavandava Eleoni juhi Oleg Sõnajala sõnul on ettevõte valmis tootmise püsti panema järgmiseks suveks, kuid see eeldaks uues elektrituruseaduses varasemaga sarnast tuuleenergia toetusskeemi.

“Olgugi, et meil on vaja suurt tootmispinda, kokku 10 000 ruutmeetrit, on võimalik kaasaja tehnoloogia baasil püstita 10 000-ruutmeetrine viilhall vähem kui poole aastaga,” rääkis Sõnajalg BNS-ile, lisades, et ettevõte suudaks tootmise järgmiseks suveks püsti panna.

Tehase ehitamine ja tootmise käivitamine sõltub Sõnajala sõnul aga eelkõige praegu käimasolevast elektrituruseaduse menetlusest ja valitsuse otsusest. “Väga positiivne otsus oli Ida-Virumaal töötute väljaõppe kava, mis kindlasti oli meie jaoks üheks motivaatoriks, et tootmine just sinna viia,” ütles Sõnajalg.

Järgmiseks ootab ettevõte lähiajal tulevat valitsuse otsust taastuvenergiatoetuste innovatsiooniprojektide meetme loomise kohta. “Sellise investeeringu tegemiseks, suurusjärgus 6-10 miljonit, on oluline ennekõike labade kohalik turg,” ütles ta, lisades, et sellise ärimudeli väga oluliseks osaks on Eestis Eleon-tüüpi tuulikule referentsi loomine.

“Peavad olema näha mingisugused tulemused, kuidas tuulepark on töötanud, milline on olnud toodang, töökindlus ja palju muid asju sinna juurde,” ütles Sõnajalg. Referentsi tekitamise eelduseks on aga senise toetusskeemi või millegi sarnase jätkumine. “Kui toetusskeem muutub, siis kindlasti on väga keeruline ka Eestis uusi tuuleparke finantseerida ja kui meil ei õnnestu Eestis referentse tekitada, ei õnnestu ka tuulikuid eksportida,” rääkis ta.

Tuulikulabade tootmise plaanib Eleon valitsuse positiivse otsuse korral käivitada koostöös Saksa firmaga Euros, millel on tootmine Poolas, kus on toodetud senised Eleoni tuulikute labade prototüübid.

Lisaks kavandab Eleon Eestisse ka generaatorite korpuse tootmist ja generaatorite koostamist. “Siin peame praegu läbirääkimis ühelt pooolt ABB-ga, teiselt poolt Saksa firmaga Partzsch, kes on tootnud meile seni generaatori aktiivosa,” rääkis Sõnajalg.

Kuna senine toetusskeem motiveeris eelkõige tehnoloogia importi, siis on Sõnajala sõnul ühest küljest mõistetav, et süsteemi tuleks muuta. “Sellel ajal kui teised ehitasid üles tuuleparke sissetoodud tehnolologia baasil, arendasime meie välja uut taastuva energia innovatsiooniprojekti. Ja nüüd kui see projet on realiseerunud ja kaalutakse toetussüsteemi muutmist, oleme meie olukorras, kus me vajaksime veel mingi aeg toetuse jätkumist, et saaksime tööstuse üles ehitada,” rääkis ta.

Sõnajala sõnul ei tegele Eestis tuulikute ehitamisega üksnes Eleon, vaid ka Goliath Wind ja väikeste tuulikute arendaja Tuge ning senise süsteemi jätkumine on oluline ka neile. “Eestis on kolm arendust, selles osas on Eestis unikaalne olukord, et Lätis ja Leedus pole ma millestki sarnasest kuulnud,” ütles ta.

“Tuulikute investeeringust suure osa moodustab transport ja me näeme, et Baltikum ja Põhjamaad on selles osas suuresti katmata, kogu see tehnoloogia tuleb Taanist ja Saksamaalt siia importida. On väga loogiline, et tuulikute tööstus tuleks siia kanti ja miks mitte just Eestisse” ütles ta.

Andres ja Oleg Sõnajalale kuuluv tuulikutootja Eleon ja Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) teatasid teisipäeval, et sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli, eesmärgiga käivitada tuulikulabade tootmisüksus Jõhvi Logistika ja Äripargis. Kokku võiks tehase rajamisega kaasneda 180-360 uut töökohta.

Sõnajalad plaanivad Jõhvis hakata tootma elektrituulikute labasid

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 15, 2016

BNS, 15.03.2016

Andres ja Oleg Sõnajalale kuuluv tuulikutootja Eleon ja Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (SAIVTA) sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli, eesmärgiga käivitada tuulikulabade tootmisüksus Jõhvi Logistika ja Äripargis.

“Kuna toodetavad labad on väga suured – ühe laba pikkus on üle 60 meetri ja laius pea 5 meetrit – on labade tootmiseks täisvõimsusel vaja teatavaid tingimusi, millele Jõhvi Logistika ja Äripark hästi sobis. Lisaks tänu Sillamäe sadama lähedusele on toodangu eksportimine logistiliselt lihtne. Oleme planeeringu teinud selliselt, mis võimaldab vajadusel toota ka kõige suuremaid tuulikulabasid, mis praegu on maailmas kasutusel,” ütles Eleoni üks juhtidest Oleg Sõnajalg pressiteate vahendusel.

Tema sõnul kulub ühe 65 meetri pikkuse laba tootmiseks 2000 inimtundi ning seega ühe tuuliku komplekti tootmiseks kolm korda sama palju. “Tehase võimekus on valmistada aasta jooksul ühe vahetusega 51 komplekti labasid, mis annab tööd 180 inimesele, ning tulevikus kahes vahetuses töötades saame toodangu mahtu kahekordistada.”

Kehtestatud on vajalik detailplaneering ning välja ehitatud tehniline põhiinfrastruktuur, rääkis SAIVTA juhatuse liige Teet Kuusmik. Kokku läheb tuulikulabade tootmise alla 4,2 hektarit maad.

Eleoni tuulikutes kasutatav tehnoloogia on patenteeritud enam kui 150 riigis üle maailma.

SAIVTA asutajateks on Eesti vabariik, Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla- Järve linn ja Kiviõli linn.

Sõnajalgade tuulegeneraatorid vallutavad maailma

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusmärts 15, 2016

Elu24.ee 15.03.2016

Kas Sõnajalgade tuulegeneraatorid vallutavad maailma ja saavad Eesti Nokiaks? 

Ida-Virumaal Aidu karjääris alustati möödunud nädalal Baltimaade suurima tuulepargi ehitamist. Pargi rajajad loodavad, et just tänu sellele projektile võiks tuulegeneraatorite ehitamine saada täiesti uueks tööstusharuks ja ekspordiartikliks Eestis. Vaata täpsemalt videost.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes