• Eesti

Eesti tuulikud saavad hoo sisse Indias. Eriline lahendus

Eesti uudised, Maailma uudised, Tehnoloogiaarendusveebruar 10, 2016

Äripäev, 10.02.2016
Eestlaste suurosalusega ja siin tegutsev tuulikuid arendav idufirma Goliath Wind hakkab Indias tuulikuid ehitama.
Sakslase Lars Machi Eestis asutatud Goliath Wind disainib uut tüüpi tuuleturbiine, mis võimaldavad langetada tuuleenergia hinda ligikaudu viiendiku võrra. Koostöös India partneriga loodetakse esimene tuulik saada valmis järgmisel aastal.
“Me loodame India turul müüa 40-60 turbiini aastas ja see tähendab meile umbkaudu 6-7 miljonit eurot müügitulu,” sõnastas ettevõtte tegevjuht Spren Horn Petersen firma plaanid sealsel turul.
Seejuures toodetakse turbiini strateegiline komponent Capella 3 ka edaspidi Eestis, ülejäänud tootmine ja ka müük kohalikule turule hakkab toimuma Indias. Seal teenitav tulu tuleb Peterseni kinnitusel Eestisse.
Indias hakkab tegutsema sealse partneriga loodud ühisettevõte Steelite Capella Wind Private Limited, mis plaanib rajada Lääne-Indiasse hooned tootmiseks ning uurimisja arendustöödeks. Ühisettevõtte loomine aitab Eestis arendatud turbiine India turul paremini tutvustada.
Eesti suurim väiketuulikutootja TUGE Energia OÜ plaanib EASi kaasabil samuti India turule minna ning selle tegevjuht Indrek Gregor peab Goliath Windi planeeritavaid müüginumbreid realistlikuks. “Arvestades India mastaapi ja vaadates Euroopat võrdlusena, siis ma usun, et see on täiesti reaalne ning võib-olla esialgu isegi pigem mitte väga optimistlik. Kui see tuulik sellisel kujul, nagu ta on projekteeritud, ka tööle läheb ning katsetused ja sertifitseerimine kõik läbi lähevad, siis miks mitte.” Gregori sõnul on Goliathi modulaarse tuuliku lahendus hea, sest seda on lihtne transportida ja moodulitest kokku panna.
Eesti päritolu firma. India partneri leidis tuulikuarendajale selle osanikeringi kuuluv Eesti Arengufond, millel juhtusid olema Indias head kontaktid. Abiks oli ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mis aitas välisesinduse kaudu seal partnerit valida. Arengufondi investeerimisettevõtte SmartCapi investeeringute halduri Indrek Kelderi sõnul on Goliathi innovaatiline turbiin sobiv India turule sisenemaks, sest seda on lihtne
ilma suurte investeeringuteta suvalises metallivaldkonnas tegelevas ettevõttes tootma hakata.
“Kui võtta näiteks kõrvale võrdluseks Enerconi mingisugune turbiin, siis sa pead kõigepealt miljoneid investeerima väga spetsiifilisse ja keerulisse sisseseadesse, aga Goliathi puhul on need vajalikud kapitaliinvesteeringud vähemalt suurusjärgu võrra väiksemad. Seetõttu oli üldse võimalik sellistes meie poolt vaadates võib-olla arengumaades partnereid otsida,” selgitas Kelder.
Konkurentsivõimeline toode. PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuhi Enn Laansoo sõnul on praeguseks tuuleturbiinide areng küllaltki kaugel ja on keeruline uue tehnoloogiaga välja tulla, kuid Goliathil paistab see olevat õnnestunud. “Nii nagu meie oleme aru saanud, siis Goliath on leidnud väikese nüansi, kuidas toodet muuta vastupidavamaks, ja selle abil siis ka kogu investeeringut väiksemaks. Ehk ta suudab konkureerida teiste tuulikutega,” rääkis Laansoo.
Indrek Kelder kirjeldab Indiat kui üht maailma suurema turumahuja potentsiaaliga tuuleenergia turgu. “Kindlasti turu mõistes on Euroopaja Põhja-Ameerika äärmiselt väärtuslikud, aga need ei ole kindlasti turud, kus on võib-olla lihtne seda kõige esimest masinat püsti panna,” sõnas Kelder.
Ka Goliath Windi suurima investeeringu teinud Caplia Investi juhatuse liige Rolf Relander näeb firma koostöölepet positiivse uudisena. “See näitab, et Goliathi tehnoloogia on huvitav ja suure potentsiaaliga,” põhjendas Reilander.
Goliath Wind ei ole oma plaanides jäänud aga Indiasse pidama. Juba käivad kõnelused potentsiaalsete partneritega Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas ning kavas on leida 1520 partnerit üle maailma. “Aga muidugi jääb India suurimaks turuks, nii et teised turud on pisut väiksemad. Me ootame igalt turult 20-25 turbiini müüki aastas,” sõnas Petersen lähituleviku plaanide kohta.

Side Eestiga. Laansoo soovib, et Goliath Windil jääks mingisugune tööstusharu ka PAKRI Teadus- ja Tööstusparki. “Eestis mõeldakse kohati väga häid asju välja, aga kui tootmisprotsess ja edasine tegevus liigub Eestist välja, siis on tore öelda, et Eestis välja mõeldud, aga tegelikult on meie huvi, et mingisugust tootmistegevust meie juures jätkusuutlikult ja pikka aega tehakse,” lausus ta.

Kommentaar
Eesti tuulikutel on lööki
ANDRES SÕNAJALG

tuuleenergeetikaga tegeleva Eleon ASi omanik ja juht

See on suurepärane uudis ja näitab Eesti tuulikutööstuse konkurentsivõimet maailmaturul.
Pariisi kliimakonverentsil lepiti kokku iga-aastaselt täiendava 100 miljardi dollari suunamises arenevate riikide taastuvenergeetikasse ja Goliath Wind tegutseb kindlasti õiges suunas.
Tõsi on, et referentspargi rajamine India turule on julge samm, kuna lisanduvad erinevad kultuurilised ja võõrast keskkonnast tingitud riskid.
Seetõttu näeb Eleoni ärimudel ette tööstuse ja referentspargi rajamist Ida-Virumaale, kus tuulikud toodetakse Eesti õigusruumis ja tööjõuga, kuid Goliath Wind on kahtlemata teinud piisava taustatöö ning soovin neile vaid edu.
Goliath Windi kontseptsioon erineb oma ehituselt märkimisväärselt Eleoni tehnoloogiast, aga ma olen nende suhtes lootusrikas. Globaalne tuulikute turg on kasvav turg ja ruumi on kõigile, kes suudavad piisavalt heade parameetrite ja töökindlusega tuuliku seeriatootmisse viia. Maailma tuulikuturu suurust arvestades ei ole nende plaanitavad mahud suured ja midagi ebarealistlikku siin ei ole.
Möödunud aastal avalikel andmetel tehtud arvutused näitasid, et Eesti tehnoloogial põhinev Eleoni tuulik 3M116 osutus tervelt 33,8% efektiivsemaks Saksa tootja Enerconi võrreldavast mudelist võrreldavates tuuleoludes. See on oluline efektiivsuse vahe ja on tekitanud välisturgudel märkimisväärset huvi Eesti tehnoloogia vastu.
Praegu on käimas ehitustööd Ida-Virumaale endise Aidu karjääri territooriumile referentspargi rajamiseks, millest saab Baltimaade suurim tuulepark.

Esimeste tuulikute komponente juba toodetakse allhankijate juures ja järgmises etapis kavatseme rohkem tootmist tuua Ida-Virumaale.

Tasub teada
Ühtki tuulikut veel püsti ei ole
Goliath Windi uuenduslikku turbiini on seni arendanud Tallinnas kümmekond inseneri, kuid ühtegi tuulikut valmis tehtud veel ei ole.
Ettevõtte esimene tuulik pidi valmima möödunud aasta lõpuks PAKRI Teadus- ja Tööstuspargis, kuid detailplaneeringu kooskõlastamine tõttu lükkus see aasta võrra edasi.
2017. aastal Indias valmiv esimene turbiin on võtmetähtsusega, et saada sellele kohalik sertifikaat. Turbiini võimsus on 3 MW ning see koosneb käsitsivahetatavate varuosadega moodulitest.
Alates ettevõtte loomisest 2008. aastal on Goliath Windi investeeritud kokku 3,75 miljonit eurot. Lisaks vendadele Rolf ja Rikard Relanderile kuuluvale Caplia Investile ja Eesti riigile (Arengufond ning selle investeerimisettevõttele SmartCap) on kolmas suurinvestor olnud Ivar Siimarile, Guido Kundlale ning Martin ja Kersti Petjärvele kuuluv PowerDrive. Kõigi kolme osalus on umbes veerand ettevõttest.

Eesti idufirma Planet OS hakkab monitoorima Saksa energiahiiu maailma üht suurimat avamere tuuleparki

Tehnoloogiaarendusveebruar 8, 2016

Geenius, 08.02.2016

Eesti juurtega idufirma Planet OS sõlmis tuuleparkide monitoorimise lepingu Euroopa ühe suurima energiafirmaga RWE, mille tulemusena hakkab Planet OSi tarkvara juba varsti jälgima maailma suuruselt teise avamere tuulepargi tuulikute tööd.

Planet OSi looja Rainer Sternfeld ütles, et esimeses järgus on Gwynt Y Mori tuulepargi juures eesmärk integreerida RWE kaheksa erineva süsteemi andmevood nende Planet OSi keskkonda. See võimaldab RWE-l vaadata kaheksa ekraani asemel ühte ekraani, mis on lisaks ka operaatorisõbralik ning muuta oma operaatorid mobiilseks, kuna enam ei pea olema Wales’is, et jälgida tuulepargi tööd.

Ühtlasi võimaldab Planet OSi tehnoloogia kasutuselevõtt energiafirmal oluliselt vähendada hooldusele minevat aega ning kulusid. Järgmise sammuna saab Sternfeldi sõnul andmevoogude peale ehitada analüütikat, mis tõstab tuulepargi tootmismahtusid ning muuhulgas võimaldab täpselt ennustada tuulepargi tootmisvõimsust, mida saab RWE omakorda kasutada energiabörsil kauplsemiseks.

“Kui sul on tuulepargid, reaktiivmootorid, gaasitorud, tootmishooned, linnade infrastruktuur ja muud teenused, siis nende igapäevane toimimine ja ka elutsükkel on haavatavad või mõjutatud tormide, õhu kvaliteedi, vee kvaliteedi, maavärinate, temperatuurikõikumiste ja muu sellise poolt,” rääkis Sternfeld. “Moodne andmetehnoloogia mängib siin olulist rolli, sest võimaldab koondada empiirilised andmed ühte süsteemi nii avalikust ruumist kui ka kliendi enda seadmetest.”

RWE Grupi tegevjuht Peter Terium ütles, et suure tootmisettevõttena võtab RWE üha enam kasutusele taastuvenergia lahendusi, mistõttu tsentraliseeritud energiatootmise juhtimine muutub märgatavalt keerulisemaks. “Planet OS tehnoloogia abil saame monitoorida ja analüüsida geolokaalsete sensorite andmeid kesksest kasutajasõbralikus süsteemis. Tänu sellele paranevad nii ettevõtte efektiivsus, turvalisus kui tootmisvõimekus,” lausus ta.

Sternfeldi sõnul on leping RWE-ga Planet OSi jaoks oluline samm arengus. “Tegemist on meie seni suurima partnerlepinguga tööstusettevõtete seas, kuid kõik need partnerlepingud on alguse saanud väiksematest projektidest,” ütles ta. “Meie jaoks on see hea võimalus kasvada.”

Planet OS-i jaoks on aga tuulepargi monitoorimise leping alles esimene samm suurema koostööni jõudmiseks energiahiiglasega.

“Ma ei saa kõiki numbreid ja plaane avalikustada, aga kui vaadata RWE mahtusid ja tuuleparkide arvu, siis see on põhjus, miks on see partnerleping Planet OSi jaoks oluline,” ütles Sternfeld.

Eestlaste tuulikud Saksa konkurendi omast kolmandiku võrra efektiivsemad

Tehnoloogiaarendusveebruar 3, 2016

Äripäev, Tööstusuudised, 03.02.2015

Elektrituulikute tootja Eleoni juhatuse liikme Oleg Sõnajala sõnul näitavad värsked arvutused, et Eesti tehnoloogial põhinev Eleoni tuulik on kolmandiku võrra efektiivsem Saksa firma tuulikutest Mäli tuulepargis.

„Kuna Mäli tuuleelektrijaam sai valmis ja läbis võrgutestid mullu veebruaris, saime võrreldavaid andmeid alates märtsist. Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi kodulehel avalikult kättesaadavatel andmetel tootis Mäli tuulepargis perioodil märts-detsember 2015 keskmiselt üks Saksa Enerconi moodne tuulegeneraator 6 803  MWh energiat. Sama ajaga tootis Eesti Eleon 9 103 MWh energiat,” ütles Oleg Sõnajalg.

“Vahe on 33,8% Eesti tehnoloogia kasuks! Oleme väga uhked selle efektiivsuse üle. See annab kindluse, et Eestis toodetud tuulikud on maailmaturul vägagi konkurentsivõimelised,“ lisas Sõnajalg.

Saksa firma Enercon on tootmismahult kolmas elektrituulikute tootja maailmas. 2015. aastal elektrivõrguga liidetud Mäli tuuleelektrijaamas on kasutusel neli uut Saksa Enerconi E-101 kolme megavatise võimsusega elektrituulikut. Salme tuulepargis Saaremal töötab Eesti tehnoloogial põhinev kolme megavatise võimusega Eleoni elektrituulik.

Jaanuaris algas Aidu tuulepargi rajamine, millest saab Baltikumi suurim ning kuhu püstitatakse Eleoni kolme megavatise võimsusega elektrituulikud. Eleoni elektrituuliku tehnoloogia on välja arendatud Eestis ning patenteeritud rohkem kui 150 riigis üle maailma.

Eesti esimene vastutustundlik tööstuspark

Tehnoloogiaarendusveebruar 1, 2016

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi pressiteade, 01.02.2016

Ettevõtlusminister Liisa Oviir andis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargile (PAKRI) üle vastutustundliku ettevõtluse hõbetaseme kvaliteedimärgise. Sellega on PAKRI esimene tööstuspark Eestis, kes vastutustundlikkuse valdkonnas nii kõrge tunnustuse omanikuks saanud.

“PAKRI Teadus- ja Tööstuspark teenis hõbetaseme kvaliteedimärgise tänu aastate pikkusele järjepidevale panustamisele vastutustundlikku ja jätkusuutlikku ettevõtmisse,” ütles kvaliteedimärgise väljaandja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Kristiina Esop.
Hõbetaseme kvaliteedimärgis anti välja näiteks veel järgmistele ettevõtetele: Riigi Kinnisvara AS, BaltCap AS, Coca-Cola HBS Eesti AS, Danske Bank ja SEB, DHL Estonia AS, Ragn-Sells AS ja mitmed teised.

“Meie jaoks on tegemist tunnustusega, mille poole alates esimesest tegutsemise päevast ehk 2007. aastast pürginud oleme,” ütles PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi tegevjuht Enn Laansoo, Jr. PAKRI rajab oma tootmisklientidele keskkonnasäästlikku tarka linnakut, mille lahutamata osadeks on energiatõhusad hooned, roheline töökeskkond ning oma taastuvenergial toimiv tark energiavõrk. “Kvaliteedimärgise taotlemise ajal saime selgemaks, et meie põhitegevus on juba iseloomult vastutustundlik ning suudame läbi oma tööstuspargi ka meie kliente vastutustundlikumaks muuta,” lisas Laansoo.

Kui Eestis tegutsev tööstuspark pakub tavapäraselt kliendile vaid sobivat kinnistut ja taristut, siis PAKRI Teadus- ja Tööstuspark on oma väärtusahelaga märkimisväärselt rohkem. Lisandväärtuse annavad varem nimetatud energiatõhusad tootmishooned, töötaja produktiivsust tõstev roheline töökeskkond ning tootmisettevõttele koha peal rohelise energia tootmine ja müümine. Kompleksset füüsilist keskkonda täiendavad veel teadus-arendustugi, seadmete testimine ja äriteenused, mis toetavad klientide jätkusuutlikku arengut ehk kokkuvõtvalt on PAKRI tööstuspark, mis tunneb vastutust oma klientide hea käekäigu eest.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark fokusseerib eeskätt rohetehnoloogia ja keskkonnasäästu tähtsaks pidavatele ettevõtetele, mis on omakorda vastutustundlik käitumine pargi arendamisel. Ühe hea näitena on PAKRI aastast 2007 teinud tööd tuuliku tööstuse koondamiseks Paldiskisse. Näiteks suurekaliibriliste tuuliku komponentide tootmiskliendi majutamiseks, pakkudes tuulikute tootjale väga head logistilist asukohta Põhja-Euroopas, võimalust kohapeal oma tuulikut testida ja kasutada, saada tootmiseks rohelist energiat ning pakkuda tööjõudu ja töötajatele meeldivat töökeskkonda, mis aitab kaasa nende produktiivsuse tõusule. Lisaks planeerib tööstuspark ka rohemärgise väljastamist.

PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi (PAKRI) kontseptsioon töötati välja aastal 2007 ning on Harjumaa Arengustrateegia aastani 2025 üks prioriteetsemaid projekte, mis kasvab ligi 60 hektari suurusele alale Paldiskis. Koostöös Tehnopoliga pakub PAKRI energia- ja keskkonnatehnoloogia (rohetehnoloogia) valdkonna ettevõtetele vajalikku taristut ning teenuseid, toetamaks läbi sünergia ettevõtete jätkusuutlikku arengut ja teadustööd. PAKRI Tark Linna uute hoonete rajamisel järgitakse maksimaalset energiatõhusust ning töökeskkonna kujundamisel töötaja produktiivsuse tõstmist, PAKRI Targa Võrgu eesmärk on pargi klientidele toota taastuvenergiat ja pakkuda uute tehnoloogiate testimise võimalust. Lisainformatsioon www.pakri.ee.

Ida-Virumaale kavandatakse suuremahulist elektrituulikute tööstust

Tehnoloogiaarendusjaanuar 26, 2016

ERR, 26.01.2016

Kirjas riigikogu keskkonnakomisjonile teatavad Tuuletehnoloogia Liidu ettevõtted, et 2020. aastaks on tuulikutööstusesse kavas luua 1200-1400 töökohta.

Suur osa töökohtadest on kavandatud Ida-Virumaale, kus asuvad tuulepargid ja ülisuurte veoste ekspordiks sobilik Sillamäe sadam. Ettevõtete strateegia hõlmab tuulikute tootjat AS Eleon ja tuuleparkide arendajaid viies vallas, vahendasid ERR-i teleuudised.

Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil arutatakse energiatuulikute rajamisega kaasnevat võimalikku mõju keskkonnale ja riigikaitselistele ehitistele, nagu näiteks õhuseireradaritele.

Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on probleemid tõsised ja läbimõtlemata tegevus võib kahjustada nii inimeste elukeskkonda kui ka nõrgestada riigi kaitsevõimet. Ta selgitas, et komisjon kutsus arutelule asjassepuutuvate ettevõtete ja asutuste ning ministeeriumite esindajad, et üheskoos lahendusi leida.

Goliath Wind sihib järgmiste turgudena Lõuna-Euroopat ja Aafrikat

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusjaanuar 18, 2016

BNS, 18.01.2016

Rõngasgeneraatoriga tuuleturbiine arendav Eesti ettevõte Goliath Wind OÜ, mis teatas esmaspäeval partnerlusleppest India tootjaga, plaanib järgmiste turgudena siseneda Lõuna-Euroopasse ja Põhja-Aafrikasse.

Goliath Wind peab läbirääkimisi ühe võimaliku partneriga Lõuna-Euroopas ja ühega Põhja-Aafrikas, ütles Goliath Wind OÜ tegevjuht Søren Horn Petersen BNS-ile. Kokku on Goliath Windil plaanis leida üle maailma 15-20 partnerit, lisas ta.

Goliath Windil on lisaks esmaspäeval teatatud partnerlusleppe sõlmimisest India Steelite Engineering Limitediga ka partnerluslepe ühe Türgi ettevõttega, rääkis Petersen. Samas kui Indias peaks tuulegeneraatorite tootmiseni jõutama kuskil 12-15 kuu jooksul, siis Peterseni sõnul võtab see protsess Türgis kauem aega.

“Türgis on asjad pisut keerulisemad [kui Indias]. Osaliselt poliitilise olukorra tõttu ja osaliselt Türgi finantseerimisolukorra tõttu – põhimõtteliselt sul on vaja su enda raha kaasa võtta,” rääkis Petersen ja lisas, et esimesed generaatorid valmivad Türgis kas käesoleval aastal või järgmise aasta alguses.

Goliath Wind teatas esmaspäeval, et sõlmis India Steelite Engineering Limitediga 100 miljoni euro suuruse mahuga partnerlusleppe, millega India firma hakkab Eesti tehnoloogial põhinevaid tuuleturbiine tootma.

Goliath Wind on Tallinnas asuv tehnoloogiaettevõte, mis tegeleb patenteeritud Cyclosi rõngasgeneraatoritel põhineva 3-megavatise võimsusega turbiinide platvormi ehk Capella 3 arendamisega. 2008. aastal asutatud ettevõtte omanikud on asutajaliikmed ja muud finantsinvestorid, sealhulgas Eesti Arengufond.

Eesti tuulikufirma sõlmis Indiaga 100-miljonilise partnerlusleppe

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusjaanuar 18, 2016

GoliathTV3 uudised, 18.01.2016

Rõngasgeneraatoriga tuuleturbiine arendav Eesti ettevõte Goliath Wind OÜ sõlmis India Steelite Engineering Limitediga 100 miljoni euro suuruse mahuga partnerlusleppe, millega India firma hakkab Eesti tehnoloogial põhinevaid tuuleturbiine tootma.

Ettevõtted asutasid ka partnerluseks ühisfirma Steelite Capella Wind Private Limited, mis hakkab Indias toodetud tuuleturbiine Indias ja selle lähipiirkonnas müüma, ütles Goliath Wind OÜ tegevjuht Søren Horn Petersen BNS-ile. Tema sõnul võtab tootmise käivitamine aega 12-15 kuud ja 100-miljoni euro suuruse lepingu esialgne pikkus on 10 aastat, kuid see hakkab automaatselt pikenema viie aasta kaupa.

Ühisettevõte annab kummalegi koostööpartnerile suurepärase võimaluse ühendada tehnoloogiline oskusteave ja teadmised kohaliku turu olude kohta, et käivitada India suurim 3,33-megavatise võimsusega tuuleturbiinide projekt, teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

“Selle lepingu allkirjastamine on väga oluline samm mõlema ettevõtte jaoks, kuna ühelt poolt toetab see India valitsuse kampaaniat “Made in India”, millega soovitakse ergutada tootmist Indias, teisalt järgib see Eesti Vabariigi peaministri Taavi Rõivase püüdlust tagada majapidamistele varustatus kuluefektiivse energiaga. Tänu oma lahendustele asetume ideaalselt sellesse ökosüsteemi, mille eeliseid loodame ühisettevõtte kaudu ära kasutada, arendades projekte Indias ja hiljem ka muudes lähipiirkondades,” rääkis Petersen.

Tuuleturbiin nimega Capella 3 kasutab käigukastita jõuseadet, mis võimaldab korraldada kogu tootmistegevust ettevõtte sees. Steelite Capella Wind Private Limited plaanib rajada tootmis- ning uurimis- ja arendushooned Lääne-Indiasse, Maharashtra ja Gujarati osariikidesse, kus asutakse tööle esimese suure projekti käivitamise nimel 2017. aasta algul.

Eesti suursaadik Indias Viljar Lubi ütles, et ettevõtted võivad arvestada nii tema isikliku kui ka saatkonna igakülgse toega.

Ühisettevõtte loomisele aitasid kaasa sõltumatu konsultant Amit Ranjan Khan, EAS-i välisinvesteeringute nõunik Indias Varun Sharma ja Eesti Vabariigi Suursaatkond Indias New Delhis.

Goliath Wind OÜ on Tallinnas asuv tehnoloogiaettevõte, mis tegeleb patenteeritud Cyclosi rõngasgeneraatoritel põhineva 3-megavatise võimsusega turbiinide platvormi ehk Capella 3 arendamisega. 2008. aastal asutatud ettevõtte omanikud on asutajaliikmed ja muud finantsinvestorid, sealhulgas Eesti Arengufond.

Steelite Engineering Limited koondab endas tervet rühma spetsialiseerunud ehitus- ja tootmisettevõtteid, kes on tegutsenud energiasektoris üle 60 aasta ning keskenduvad nii tava- kui ka taastuvenergiale. Ettevõtte Steelite Engineering Limited peakontor asub Mumbais, harukontorid on ettevõttel sellistes India osariikides nagu Maharashtra, Gujarat ja Madhya Pradesh.

ABB Eesti eksportis mullu üle 200 tuulegeneraatori

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendusjaanuar 15, 2016

BNS, 15.01.2016

Energeetika- ja automaatikaettevõte ABB Eesti eksportis möödunud aastal Hispaaniasse Taani ja Saksamaale mõnisada tuulegeneraatorit, mille võimsused on 2-5 megavatti.

“Põhilised turud on Hispaania, Taani ja Saksamaa. Aga eksportisime ka Euroopast väljapoole, näiteks Lõuna-Koreasse laevade diiselgeneraatoreid,” ütles ABB Baltimaade automaatika ja ajamite divisjoni juht Matti Pekkarinen BNS-ile.

Elektrigeneraatorid ja tuulikute sagedusmuundurid on toodetud ABB Eesti Jüri tehases. “Tootmise ja müügi mõttes käib jutt Eestist, sest Lätis ja Leedus meil tootmisüksuseid ehk tehaseid ei ole,” märkis Pekkarinen.

Kui palju ABB Eesti ekspordist tulu teenis, ei saanud Pekkarinen avaldada.

Küsimuse peale, et mis plaanid ABB Eestil tänavu on, vastas Pekkarinen, et maailmamajanduse ebakindlus puudutab hetkel ka tuuleparkide arendajaid, kuna suurte projektide finantseerimine on edasi lükatud.

“Pikemas perspektiivis on pilt siiski parem, eriti viimaste ülemaailmsete ja üleriigiliste otsuste valguses, mis puudutavad kliimasoojenemise peatamist ja toetavad taastuvenergia osakaalu kasvu,” märkis Pekkarinen.

Rahvusvahelisse ABB kontserni kuuluva ABB Eesti tegevus jaotub kolme valdkonda: tuule- ja diiselgeneraatorite, sagedusmuundurite, taastuvenergiaseadmete, elektrikilpide ja komplektalajaamade tootmine; ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektide, kesk- ja madalpingetoodete, automaatikaprojektide ja robotite müük ning korrashoiuteenused tööstusklientidele.

«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes