• Eesti

Sõnajalad vilistavad Aidus seadustele

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 16, 2018

Postimees, 16.08.2018

Tuuleettevõtjatest vennad Andres ja Oleg Sõnajalg on enam kui aasta kuulutanud avalikkuses, et Eestis puudub õigusriik ja Aidu tuulepargi ehitusel Ida-Virumaale on riik asunud neid takistama läbi erinevate institutsioonide. Postimehe kogutud andmed loovad mõnevõrra teistsuguse pildi.

«Riik ei saa valikuliselt teha ühe ehitusobjekti puhul teisi reegleid kui teistele arendajatele, kellelt nõutakse seaduste üks-ühele järgimist. Seal ei ole vahet, kas on Aidu tuulepark või Kunstiakadeemia – et see ehitis saaks sinna kerkida, peavad kõik nõuded olema täidetud,» on kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu täna Aidu tuulepargi osas resoluutne.

Kuigi ministeerium on veendunud, et seal toimub juba viimane aasta aega ebaseaduslik ehitustegevus – ning on enda kinnitusel seda juba ka kohtus kahel korral tõestanud –, väitis Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liige Andres Sõnajalg veel hiljuti tuliselt meedias, et kaitseministeerium valetab ja takistab jõhkralt nende ettevõtlusvabadust.

Loe edasi Postimehe veebist.

Sõnajalad nõuavad kohtult ministeeriumite advokaatide trahvimist

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 16, 2018

BNS, 16.08.2018

Vendadele Sõnajalgadele kuuluv Aidu Tuulepark OÜ tegi tuulepargi rajamise vaidluse raames halduskohtule taotluse trahvida kaitseministeeriumi ja justiitsministeeriumi advokaate, kuna need on ettevõtte hinnangul rikkunud kohtumenetluse norme, jättes kohtule esitatud tõendid kolmandale osapoolele esitamata.

Vastuseks kohtunõudele esitasid justiitsministeerium ning kaitseministeerium seisukoha, mille lisana on nimetatud neli videot, mis on kohtule esitatud CD-l. Vastavaid videosid kolmandale isikule ehk Aidu Tuulepark OÜ-le ettevõtte sõnul esitatud ei ole.

Aidu Tuuleparki hinnangul on ministeeriumite esindajad rikkunud menetlusseadustikus sätestatud kohustust esitada kohtumenetluse kolmandale osapoolele dokumendid koos lisadega, mis on kohtule esitatud. Olukorras, kus kolmandale isikule teatud asjas esitatud tõendeid kättesaadavaks ei tehta, ei saa kohtupidamist pidada õiglaseks.

Seaduse kohaselt peab menetlusosalist esindav advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise esitama teiste menetlusosaliste advokaatidele. Seega on protesti esitaja justiitsiministeerium ning kaitseministeeriumi advokaatidest esindajad vastavat kohustust Sõnajalgade hinnangul rikkunud ning menetlusseadustik näeb ette vastava rikkumise eest advokaadi trahvimise.

“Arvestades, et justiitsministeerium ning kaitseministeerium on kohtuvaidluses seadnud rõhuasetuse erinevatele trahvimistaotlustele, siis on igati asjakohane ka riigi esindajate trahvimine ilmse seaduse rikkumise eest. Samad esindajad nimetasid kevadel kolmanda isiku taotletud olulist tunnistajat Andres Sõnajalga vaenulikuks tunnistajaks ning pareerisid tema tunnistajapinki lubamist,” märkis Aidu Tuulepark pressiteates.

Aidu Tuuleparki on plaanitud püstitada 30 suurt, 3-megavatist tuulikut, kui kohus on tuulikute ehitamise peatanud.

Riigikohus tekitas arendajatele peavalu

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 9, 2018

Delfi, 09.08.2018

Riigikohus tegi eile märgilise otsuse, seades uued standardid kõikvõimalikele planeeringutele, olgu tegu kinnisvaraarenduste, sadamate, prügilate või tselluloositehastega.

„Suurte infrastruktuuriprojektide arendamine muutub peaaegu võimatuks,” põrutas riigikohtu otsuse peale vandeadvokaat Carri Ginter, kes osales kohtuvaidluses. Planeerijad, arhitektid ja projekteerijad üle Eesti leiavad, et see otsus muudab põhjalikult senist planeerimise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise praktikat.

Nelja Energia AS on juba palju aastaid planeerinud Hiiumaa lähedale merre Baltimaade suurimat, mõningate väidete järgi lausa maailma suurimat tuuleparki. Saare põhjarannikust 12 kilomeetri kaugusele merre on kavas püstitada 100–160 hiiglaslikku, 100–105 meetri kõrgust ja 130–164-meetrise rootorite diameetriga tuulikut.

Loe edasi Delfist.

Riigikohus pani võimsale tuulepargile pidurit

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 9, 2018

Postimees, 09.08.2018

Riik lubab Hiiumaa merre suurt tuuleparki ilma, et oleks selle mõju keskkonnale täpselt analüüsinud, leiab riigikohus värskes otsuses.

«Minu seitsme riigikohtuaasta staaži juures on see üks keerukamaid lahendeid, paljude detailide ja keerukate küsimustega,» nentis riigikohtunik Ivo Pilving. Ta loodab, et eilne otsus on praktikat muutev. «Planeering ei ole pelgalt poliitiline plaan, et on soov kuhugi midagi arendada, vaid õiguslikult siduv juriidiline dokument. See seisukoht peab juurduma,» sõnas Pilving.

Jutt käib Hiiu maavanema 2016. aastal kehtestatud mereplaneeringust. Seal on maha märgitud alad meres, kuhu võiks rajada tuulepargid. See kooskõlastati toona ministeeriumite, ametite ja omavalitsustega. Telliti keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille kiitis heaks keskkonnaamet. Näiliselt on kõik korrektne.

Loe edasi Postimehe veebist.

Kohtuvõit tõstab Eestis tuulepargi rajamise hinda

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 8, 2018

Äripäev, 08.08.2018

Hiiumaa tuulepargi planeeringu vaidlustanud Hiiu Tuul sai riigikohtus õiguse, lahend võib tugevalt mõjutada kogu edasist planeerimistegevust Eestis.

Konkreetselt otsustas riigikohus kolmapäevases otsuses, et Hiiu maavalitsuse kehtestatud mereplaneeringu osa, mis käib tuuleenergia kasutamise kohta, on õigustühine, sest selle jaoks tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ei olnud täitnud oma ülesannet.

Otsus rõõmustas Hiiu Tuul MTÜ esindajaid, kes selle tõestamiseks olidki kõik kohtuastmed läbi käinud ja loodavad edaspidi saada huvigrupina asjaosaliseks ka Eesti kogu mereala käsitleva planeeringu juures. Otsus tähendab seda, et ühtegi kehtivat planeeringut Nelja Energia kavandatava tuulepargi suhtes ei ole ning nüüd tuleb ära oodata, kas uus maakonnaplaneering või Eesti kogu merealaplaneering.

Loe edasi Äripäeva veebist.

Hiiu tuulepark lööb kogukonna kahte lehte

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 8, 2018

Äripäev, 08.08.2018

Riigikohtu otsusega tühistatud Hiiu mereplaneering ja vaidlused tuuleparkide ümber on löönud kogukonna kahte leeri.

Ühel pool on osa kogukonnast, kes tuuleparke silmapiirile ei soovi ega taha ka nende rajamist loodus- ja linnukaitse seisukohast olulistele madalatele Hiiumaa põhjarannikul. Teisalt ootab osa kogukonnast, et käima saaks minna valla ja Nelja Energia vahel sõlmitud koostöölepe, mis pidi tooma valda nii töökohti kui ka osa tuulepargiga teenitavast rahast.

„Nii palju võin ma öelda, et tuulepargi teemal meie kogukond ühtne ei ole. On pooldajaid, on vastaseid, viimased on siis koondunud Hiiu Tuule alla ja protsessile sellise käigu andnud, aga eks selline demokraatia ongi,“ rääkis Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik.

Loe edasi Äripäeva veebist.

Riigikohus tühistas Hiiu tuuleparkide planeeringu

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 8, 2018

BNS, 08.08.2018

Riigikohus tühistas kolmapäevase lahendiga Hiiu tuuleparke puudutava planeeringu, kuna tuulikute ja merekaablite mõju keskkonnale on välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata.

Riigikohtu halduskolleegium lahendas MTÜ Hiiu Tuul kassatsioonkaebust, milles vaidlustati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. aasta käskkirjaga kehtestatud mereplaneering. Planeeringuga olid kindlaks määratud tuuleenergia tootmise alad, aga reguleeritud ka näiteks transporti, kalandust ja turismi arendamist. MTÜ Hiiu Tuul ja teiste isikute kaebuses vaieldi vastu tuuleparkide kavandamisele Hiiumaa rannikumerre.

Riigikohus selgitas, et keskkonnamõju strateegiline hindamine on seadusest tulenev kohustus. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on mõjutada arendustegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid.

Riigikohtu hinnangul ei tohi jätta keskkonnamõju vajaliku täpsusega hindamata argumendiga, et kindlalt ei ole teada arendajate edasised kavatsused ja tegevuse üksikasjad planeeringu elluviimisel nagu näiteks tuulikute arv, võimsus või kõrgus. Planeeringu mõju hindamisel on lähtealusena määrav see, millist tegevust, millises asukohas ja millises mahus riik planeeringus kavandab ja põhimõtteliselt võimalikuks peab, mitte see, millises ulatuses ja kuidas täpselt arendajad kavandatu tulevikus tegelikult ellu viivad. Kindlasti ei saa planeeringulahenduse abstraktsus õigustada olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist.

“Keskkonnamõju hindamine ei tohi jääda formaalseks ja jätta niisuguste arendusalade põhimõttelise sobivuse lahtiseks ega piirduda tõdemusega, et selle küsimuse lahendamiseks alles tuleb asuda uuringuid läbi viima,” märkis kolleegium.

Kokkuvõttes leidis riigikohus, et mereplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõjud ja seosed muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Sealhulgas ei tehtud nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Seetõttu ei ole planeeringu kehtestamise otsus õiguspärane.

Eeltoodust tulenevalt tühistas riigikohus Hiiu maavanema 20. juuni 2016. aasta mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade osas. Muus osas jääb mereplaneering kehtima.

Nelja Energia: Läti taastuvenergia toetused pole sektorit arendanud

Maailma uudised, Tuuleenergiaaugust 7, 2018

BNS, 07.08.2018

Taastuvenergiafirma Nelja Energia juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul pole Läti taastuvenergia toetuste süsteemil õnnestunud seni taastuvenergiat arendada ning üle tuleks minna vähempakkumistele.

“Baltikumis on tuuleenergiat arendatud 2000. aastate algusest. Eestisse on tänaseks installeeritud tuulikuid koguvõimsusega veidi üle 300 megavati ja Leetu veidi alla 500 megavati. Lätis on selle aja jooksul olnud mitmeid erinevaid ideid, kuid reaalsuseks pole need saanud ja riigis on tuulikuid vaid 70 megavati ulatuses,” ütles Martin Kruusi BNS-ile.

“Aga kui üldisemalt rääkida, siis on roheliste sertifikaatide süsteem pigem ajalukku jääv ebastabiiline toetusskeem, mis on vahel võimaldanud küll suuri tulusid, kuid teistel aegadel viinud osa tootjaid makseraskustesse. Energeetika arengut selline ebakindel skeem ei toeta. Tänapäeval minnakse pigem üle vähempakkumistele, kus konkurentsis võidavad nii tarbijad läbi odavama energiahinna kui ka tuuleenergia tootjad rahavoo kindluse näol. Viimane omakorda võimaldabki pakkuda madalamat tootmishinda,” lisas Kruusi.

Läti majandusminister Arvils Ašeradens ütles eelmisel nädalal, et Läti taastuvenergia toetusi peaks tootjatele vähendama.

Minister märkis, et kui Läti liitumisel Euroopa Liiduga võeti kohustus toetada taastuvenergia tootjaid. Ašeradens tunnistas aga, et selle tegemiseks loodud kohustusliku ostukomponendi süsteem oli makromajanduslik viga. “See on meile maksma läinud enam kui 2 miljardit eurot, samas kui teistes riikides olid kulud palju väiksemad,” rääkis minister.

Majandusministeeriumi andmetel läks praegune taastuvenergia toetamise süsteem 2017. aastal riigile maksma 266,3 miljonit eurot ehk 1 protsendi Läti SKP-st. Majandusministri hinnangul ei tohiks selline toetus ületada aga 0,3 protsenti.

“Läti kohustuslik ostusüsteem on palju kulukam kui naaberriikides. Lätis ulutavad subsiidiumid elektritootjatele 1 protsendini SKP-st, Eestis aga vaid 0,3 protsendini SKP-st,” märkis Ašeradens ja lisas, et Läti eesmärk oleks saada taastuvenergiatoetus Eestiga samale tasemele.

Ašeradens teatas kolmapäeval ka, et kohustuslik ostukomponent kaotatakse elektrihindadest kolme aasta jooksul ja roheenergia toetamiseks võetakse kasutusele teistsugused meetmed.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes