• Eesti

Valitsus arutab Saaremaa lähistele hiidtuulepargi rajamise alustamist

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 21, 2018

BNS, 21.06.2018

Valitsus arutab neljapäevasel kabinetiistungil Saare Wind Energy OÜ Saaremaa rannikule plaanitava hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot maksma mineva 100 tuulikuga tuulepargi rajamise menetluse algatamist.

Valitsusele annab ettekande hoonestusloa menetluse algatamisest meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule majandus- ja taristuminister Kadri Simson, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Saare Wind Energy OÜ on 2015. aastast planeerinud Saaremaa rannikule hiidtuuleparki ja viimati saatis möödunud aasta lõpus valitsusele palve, et viimane teeks otsuse meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamisega.

“Asja menetlemine on kestnud tänaseks rohkem kui 2,5 aastat ning sealjuures ei ole hoonestusloa menetluse algatamine veel hoonestusloa ega ehitusloa väljastamine, vaid alles ametliku protsessi algus projekti realiseerimise analüüsimiseks. Hoonestusloa menetlus, mille osaks on ka mahukas keskkonnamõju hindamine, kestab eeldatavasti umbes kolm aastat ning alles selle järel on avalikul võimul võimalik teha otsus, kas hoonestusluba väljastada või mitte,” lisas ettevõte toona.

Möödunud aasta septembris teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et valitsus plaanib lähiajal otsustada Saaremaa hiigeltuulepargi loa algatamise. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui eelnõu korraldaja on teinud kõik endast oleneva, et Saare Wind Energy OÜ poolt esitatud meretuulepargihoonestusloa menetlus saaks vabariigi valitsuses algatatud,” märkis toona MKM-i energeetika asekantsler Ando Leppiman.

Enne seda pidi valitsus viimati möödunud aasta veebruaris otsustama, kas algatada Saaremaa hiigeltuulepargi hoonestusloa menetlus või mitte. Valitsus toona selle punkti arutamiseni siiski ei jõudnud ja punkt jäi päevakorrast välja.

Saare Wind Energy OÜ plaanib rajada Saaremaa läänerannikust 10 kuni 27 kilomeetri kaugusele 1,7 miljardit maksva 100 tuulikuga meretuulepagi, mis oli varaseimalt plaanitud töösse rakendada 2022. aastal. Tuulepargi rajamise võimaldamiseks peab valitsus algatama hoonestusloa menetluse, mis iseenesest ei tähenda, et hoonestusluba ka antakse. Saare Wind Energy OÜ esitas MKM-ile hoonestusloa taotluse 2015. aasta aprillis.

Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algatatakse lisaks ka keskkonnamõju hindamine. Taotlejale pannakse kohustus keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud. Hoonestusluba taotleb ettevõte 50 aastaks, mis on keskmine periood arvestades rajatise eeldatavat püsimise aega ja hooldustingimusi. Tulevikus on tähtaega vajadusel võimalik pikendada.

Saare Wind Energy on teatanud, et tuulepargi rajamine aitab Eestis taastuvenergiaallikatele üleminekule positiivselt kaasa. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist.

Meretuulepark koosneb 100 avamere tuulikust, igaüks võimsusega 6 megavatti, merel paiknevast alajaamast, alajaama ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist maismaal paiknevasse liitumispunkti. Tuulikud paigutatakse üksteisest 800–1100 meetri kaugusele. Tuulikute lõplik paiknemine täpsustub keskkonnamõju hindamise käigus.

Ettevõte plaanib pargis kasutada tuulikutena Siemensi elektrituulikuid, mis võimaldavad toota elektrit tuulekiiruse puhul 3–25 meetrit sekundis. Eeldatav tuuliku torni kõrgus on 102 meetrit ja ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 meetrit merepinnast. Tuulikud planeeritakse paigaldada 20–35 meetri sügavusele vette ning hinnanguliselt on arvestatud iga tuuliku vundamendi põhjapindalaks kuni 500 ruutmeetrit.

Tuulepargi aastaseks elektritoodanguks on kavandatud 2800 gigavatt-tundi, mis moodustab 30,9 protsenti Eesti-sisesest 2015. aasta koguelektritoodangust.

Äriregistri andmetel on 33 000-eurose põhikapitaliga Saare Wind Energy omanikud 66,7 protsendiga Veiko Väli ja 33,3 protsendiga Kuido Kartau.

Konkurentsiametile laekub Eesti Energia suurtehinguga hulgaliselt kriitikat, ka leedukad kavatsevad protestida

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 15, 2018

Delfi Ärileht, 15.06.2018

Täna on viimane päev kui Eesti Energia tulisemad – ja pärast Nelja Energia müüki allesjäänud – kritiseerijad saavad konkurentsiametile teada anda, mida nad pea pool miljardit eurot maksvast tehingust arvavad. Mimted on lubanud ka seda teha ja teravalt kritiseerida. Omapoolse arvamuse lubab anda ka Leedu riiklik energiakontsern Lietuvos Energija, kes väidetavalt jäi pakkumises teiseks ja kuuldavasti on tuulefirmast ilmajäämisest vägagi häiritud.

Kindlasti on lubanud omapoolse kriitika konkurentsiametile edastada ettevõtjad Oleg ja Andres Sõnajalg ning AS Reisneri omanik Harry Raudvere. Nemad on Eestis ka riigifirma kõige tulisemad allesjäänud kriitikud, kuivõrd Nelja Energia kui suurima konkurendi ostis Eesti Energia nüüd ning on vaidlustanud pidevalt riigi otsuseid Tootsi tuulepargi asjus.

Eesti Energial on tehingule vaja nii Eesti, Läti ja Leedu konkurentsiametite heakskiitu. Vastavalt konkurentsiseadusele on asjast huvitatud isikutel õigus nädala jooksul teate avaldamisest esitada tehingu oma arvamus ja vastuväited kohta ja täna on selleks viimane päev.

Ka Leedu energiakontsern vastas Ärilehele, et kuna nad on turul toimuva pärast mures ning arvavad, et Eesti Energia ja Nelja Energia tehing toob kaasa negatiivseid arenguid, siis plaanivad nemadki konkurentsiametile asjast teada anda. “Me jälgime neid protsesse hoolega ja kavatseme sellest osa võtta,” teatas Lietuvos Energija pressiesindaja.

Kuigi Lietuvos Energija pole ise kordagi kinnitanud, et nad pakkumisest osa võtsid, siis erinevate allikate sõnul leedukad seda tegid ja olid Nelja Energia ostust väga huvitatud, jõudes koos Eesti Energiaga nö lõppvooru.

Sõnajalgade ettevõte Eleon esitab oma kirjas konkurentsiametile rea vastuväiteid, miks Eesti Energia ei tohiks Nelja Energiat osta ja amet seda heaks kiita. Nende sõnul moodustub koondumise tulemusel Enefit Greeni turuosa tuuleenergia tootmise turust 84,5 protsenti.

84,5 protsenti turust

“Koondumise osaleja 4Energia on samuti siiani olnud seisukohal, et tuuleenergeetika turg on iseseisev turg. 4Energia on asunud varasemalt seisukohale, et EE-l on turgu valitsev seisund ning leiti, et Tootsi tuulepargikinnistu eraldamisega monopoolses seisundis olev riigiettevõte monopoliseerib ka Eesti tuuleenergiatootmise turu,” kirjutab Eleon oma kirjas konkurentsiametile.

“Arvestades, et koondumise osaliste olemasolevad tuulepargid on aastaid tegutsenud ja seega valdavat ka kapitalitulu tagasi teeninud, mis omakorda viib hinnad alla ega võimalda uutel tootmisvõimustel konkureerimiseks pakkuda hindu, mis tagaksid minimaalsed kapitalikulud.

Eeltoodu võimendub eriti taastuvenergia toetuste kaotamise ning eelviidatud ELTS muudatuste kontekstis, mis ühelt poolt võib anda võimaluse EE’le (Enefit Greenile) ligi 180 miljoni suuruseks täiendavaks rahavooks taastuvenergia toetuse näol ning teisalt annab eelise vähempakkumistel osalemisel. ELTS muudatused näevad ette, et tulevikus hakatakse tootjatele taastuvenergiatoetusi maksma vähempakkumiste ehk oksjonite korras.

On ilmne, et 84,5 protsendi suurusega turuosaga ettevõte, kes on olemasolevate tuuleparkide kapitalituru tagasi teeninud ning võib saada õiguse täiendavat rahavoo 180 miljoni euro ulatuses, suudab vähempakkumistel esitada pakkumise, millega teised tootjad ei suuda vähimalgi määral konkureerida.”

Huvigrupid paluvad presidendil taastuvenergiaseadus peatada

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 13, 2018

Äripäev, 13.06.2018
Riigiga Tootsi tuulepargi pärast kohut käiv Raisner AS palus president Kersti Kaljulaidil jätta palju kirgi tekitanud elektrituruseadus välja kuulutamata.
Vana ja eeldatavasti suurema toetusskeemi alla langevate taastuvenergiatootjate regulatsioon on Raisneri nõukogu liikme Raigo Sõle hinnangul põhiseadusega vastuolus ning põhjustab tulevikus ainult uusi kohtuvaidlusi, selgus avaldusest.
Raigo Sõlg ise tõrjus arvamust, et tegemist on konkurentide pahatahtlikkusega, ja rääkis, et nende seisukohast on tegu riigi suunaga koondada kõik Eesti Energia kätte, mis varem või hiljem lööb tarbijate rahakoti pihta.
Taastuvenergiatasude eesmärk oli tema sõnul pangalaenude tagasimaksmise toetamine arendajatele, sellal kui Eesti Energia maksab arenduste eest maksumaksja rahaga, oli Sõle etteheide.
Elektrituruseaduse vastu seisnud taastuvenergiatootjatelon pinnuks silmas otsus Tootsi tuulepargile toetuse üle otsustamine jätta Eleringi kätte, selle asemel et seaduses konkreetselt kirja panna, kes või mis võiks vana skeemi alla jääda.
Raisner arendab Varja tuulikuparki ning samadel põhjustel kohtus käivad vennad Andres ja Oleg Sõnajalg arendavad Aidu tuuleparki, mis tegelikult ka sama seaduse järgi vana skeemi alla mahuksid. Lihtsalt eraarendajate seisukohast vaadates on konkreetne hirm, et neil lõpuni neid parke arendada ei lastagi.
Vastuseisu põhjus
Eesti Energia on märkinud, et nende konkurentide, kellest kõige sõnakamad on olnud Nelja Energia, vennad Sõnajalad ning Raisneri esindajad, vastuseis Tootsi projektile tekkis 2016. aastal, kui neile sai selgeks, et Eesti Energia poolt Tootsi ammendunud turbamaardlasse rajatav tuulepark alandab taastuvenergia toetusmäära, mida tuuleenergiale tarbijatelt kogutava raha eest makstakse.

Eesti Energia taotleb konkurentsiametilt luba Nelja Energia ostmiseks

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 8, 2018

BNS, 08.06.2018

Eesti Energia esitas konkurentsiametile taotluse Nelja Energia täisosaluse omandamise lubamiseks.

Konkurentsiamet sai reedel koondumise teate, mille kohaselt  Enefit Green AS kavatseb omandada valitseva mõju Nelja Energia AS üle. Asjast huvitatud isikutel on õigus seitsme kalendripäeva jooksul esitada oma arvamusi ja vastuväited nimetatud koondumise kohta konkurentsiametile, seisab koondumise teates.

Eesti Energia tütarfirma Enefit Green AS ostab 289 miljoni euroga 100-protsendilise osaluse Nelja Energias, lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energialaenud 204 miljoni euro ulatuses. Nelja Energia AS suuromanik Vardar Eurus AS ja väikeaktsionärid sõlmisid tänavu mai lõpus aktsiate müügilepingu Eesti Energia AS-i tütarettevõttega Enefit Green AS, mis võib kaasa tuua kõigi Nelja Energia aktsiate võõrandamise.

Enefit Greeni taastuvelektri toodang kasvab Nelja Energia omandamisel tänaselt 0,4 teravatt-tunnilt üle 1 teravatt-tunnini ehk pea kolm korda. Enefit Green tootis mullu 372 gigavatt-tundi taastuvenergiat. Enefit Green omab nelja tuuleparki võimsusega 111 megavatti, kolme koostootmisjaama Eestis ja Lätis, ühte hüdroelektrijaama ning ühte päikeseelektrijaama. Enefit Green toodab energiat tuulest, biomassist, veest, segaolmejäätmetest ja päikesest.

Nelja Energia on Baltikumi suurim taastuvenergia tootja, omades Eestis ja Leedus 17 tuuleparki koguvõimsusega 287 megavatti. Lisaks avas Nelja Energia mullu Lätis biomassil töötava 3,9-megavatise elektri ja 19,2-megavatise soojuse koostootmisjaama, ning 140 000 tonnise aastatoodanguga pelletitehase. Nelja Energial on ka väikeosalus kahes Eesti biogaasijaamas. Möödunud aastal tootis Nelja Energia 804 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Tehing puudutab 100 protsenti Nelja Energia aktsiaid. Vardar AS müüb oma tütarettevõtte Vardar Eurus 77-protsendilise enamusosaluse Nelja Energiasning ülejäänud 23 protsenti aktsiatest omandatakse Eesti investoritelt, Martin Kruusale kuuluvalt Solarcom OÜ-lt ja Kalle Kiigskele kuuluvalt Atradius OÜ-lt, kes mõlemad kuuluvad Nelja Energia juhtkonda ning Peeter Männi Ivard OÜ-t, Aivar Berzini Vestman Energia AS-ilt, Jüri Mõisa JMB Investeeringute OÜ-lt, Hannes Tamjärve HTB Investeeringute OÜ-lt, Ambient Sound Investments OÜ-lt, United Partners Investments OÜ-lt ja Kakssada Kakskümmend Volti OÜ-lt.

Energiaturul kogub jõudu suvaõigus

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 8, 2018

Äripäev, 08.06.2018
Riigikogus kolmapäeval vastu võetud elektrituruseaduse muudatused on õpikunäide halvast seadusloomest ning annab riigile kuuluvale Eesti Energiale põhjendamatud eelised teiste turuosaliste ees.
Taastuvenergiatoetuste skeemi muudatusi on elektrituruseadusesse üritatud sisse viia juba seitse aastat, aga senini tulutult, sest iga kavandatud skeem oleks loonud uut ebaõiglust.
Selle aasta aprillist on aga riigikogus toimunud tõeline spurt, kus varasema eelnõu (290 SE) regulatsioon koos mitme sisulise ja olulise muudatusega poogiti hoopis teise eelnõu (576 SE) külge, et selle saaks kiiresti lõpuni menetleda, ning eelnõu lõppmenetlus on toimunud nii tormakalt, et pole olnud aega isegi eelnõuga seotud dokumente õigel ajal üles panna – 30. mail toimus kiirkorras eelnõu teine lugemine ja varakult oli juba 6. juuniks kavandatud ka lõpphääletus ning vastuvõtmine.
Riigikogu heakskiidu saanud seaduse tulemusena saab riigile kuuluv äriühing Elering sisuliselt blankovolituse otsustamaks, millist taastuvenergiaprojektipidada toetuse taotlemise tingimustele vastavaks. Eelnõust leiab ka õpikunäite sellest, milline ei tohi olla seaduse sõnastus – esitatakse loetelu sellest, mida ei loeta toetuse taotlemist võimaldavaks muuks kohustuseks, kuid puudub hädavajalik ja ammendav loetelu, mida selleks loetakse!
Just Eesti Energia taastuvenergiaprojektide eelistamine riigi poolt on kogunud piisavalt palju tõendeid, mis eri kohtuvaidlustes on ka esitatud. Lihtne tõdemus on, et ka Elering AS,kuuludes riigile, aitab ellu viia valitsuse suuremaid plaane, millesse kuulub ka Enefit Greeni võimalikult kallilt börsile viimine.
Valmistutakse kaotuseks
Eleringile suvaõiguse andmine ei ole taastuvenergeetikas esmakordne nähtus. Mõni aasta tagasi anti samalaadne õigus kaitseministeeriumile, kes on suvaõigusele tuginedes keelanud sisuliselt kõigi tuuleparkide arendamise, viidates Vene ohule ja salastatud dokumentidele, mida isegi kohtule ei näidata.
Kavandatud elektrituruseaduse muudatuste puhul jääb
tunne, et igaks juhuks luuakse küresti varuvõimalusi uute tuuleparkide rajamise keelamiseks – tänaseks on ju need olemasolevad tootjad, kel tõepoolest tuulepargi projektid 2016. aasta lõpu seisuga rajamisel olid, kõik seotud kohtuvaidlustega kaitseministeeriumi omavoli vastu. Pole aga sugugi kindel, et ministeerium need vaidlused võidab ning tekib oht, et äkki sunnikud hakkavadki kunagi ehitama…
Oleme jõudnud olukorda, kus taastuvenergiatootjad on otsinud abi kõigilt Eesti võimudelt, kuid tuge pole tulnud ei seadusandlikult, täidesaatvalt ega senini ka kohtuvõimult.

Lootuses, et Euroopa Liidu aluseks olev õigusriigi (ruie of law) põhimõte Eestis on veel midagi enamat kui põhiseaduslik sõnakõlks, oleme pöördunud Euroopa Komisjoni poole – ehk pole kokkumäng sinna veel ulatunud.

RAIGO SÕLG, jurist, ASi Raisner nõukogu liige

Andrus Karnau: kaks auku Tootsis

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 7, 2018

Postimees, 07.06.2018

Üks suhtekorraldaja küsis mult, mis emotsioone tekitab minus 4Energia ost. Ma ei osanud talle midagi vastata. 300 miljonit eurot, mis Eesti Energia maksab Norra munitsipaalfirmale ja tervele hulgale Eesti väikeinvestoritele, on nii suur raha, et see ei tekita mingit sentimenti. Rahal on omanik, aga pole hinge, mis tundeid tekitaks. Suured ettevõtted ostavad ja müüvad vara, ei muud.

Küsimus jäi mind kummitama. Esimene emotsioon oli üllatav, sest kui arvutasin välja, kui palju Eesti investorid tehinguga teenivad, siis see summa oli ümmarguselt miljard krooni. Arvudel pole maagilist mõju, aga ikka on tore, kui üks või teine tehing on ületanud sümboolse piiri. Need pisut enam kui 60 miljonit eurot liiguvad loodetavasti sügisel uutesse ägedatesse äriprojektidesse. Enam kui 200 miljonit läheb Norrasse sealse hüdroenergeetika arendamisse, sest Norra Buskerudi maakonna ettevõte Vardar on nii otsustanud.

Loe edasi Postimehe veebist.

Andres Sõnajalg: Eesti Energia tõemonopol

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 7, 2018

Delfi Ärileht, Andres Sõnajalg Eesti Tuuletehnoloogia Liidu juhatuse esimees. 07.06.2018

On kahetsusväärne lugeda, kuidas monopolistlik riigiettevõte Eesti Energia sildistab kõiki erakapitalil põhinevaid tuuleettevõtjaid vandenõuteoreetikuteks – see on räpane trikk, millega teistpoolt alavääristada. Kuna Eesti Energia esindaja esitas oma kommentaaris „Konkurendid eksivad ühe väga olulise asjaoluga“ väiteid, mis pole tõesed, siis oleme sunnitud neile vastama.

Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk väidab, et erakapitali vastuseis Tootsi projektile hakkas esmakordselt 2016. aastal, kui eraettevõtjatele sai selgeks, et Eesti Energia poolt Tootsi ammendunud turbamaardlasse rajatav tuulepark alandab taastuvenergia toetusmäära. See väide on vale!

Eesti Energia konkurendid muutusid Tootsi projekti osas kriitiliseks alles siis kui riik teatas plaanist, et Tootsi tuulepargi maa-ala antakse Eesti Energiale poolmuidu – mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali, mis ei lähe seejuures riigiettevõttele maksma mitte ühtegi senti. Eraettevõtjad on Eestis enampakkumiste kaudu omandanud võrreldavate tuuleparkide maa-alasid kordades kallimalt, mistõttu leiti, et see on ilmne ülekohus, konkurentsiolukorra rikkumine ja riigiabi andmine. Oma õiguste kaitsmiseks pöörduti seetõttu kohtu poole.

Riik otsustas hirmus, et selline tegevus klassifitseerub riigiabi andmiseks, projekti katki jätta. Otsustati teha enampakkumine. Eraettevõtjad tervitasid ideed, kuid peagi selgus, et ka see oli Eesti Energia poole kallutatud. Enampakkumise teates toodi esile, et kinnistul on pooleliolevad rajatised viitega Eesti Energiale väljastatud ehituslubadele. Korrektne oleks olnud kõigile pakkujatele võrdsed tingimused seada, mitte aga aktsepteerida Eesti Energia poolt ilma omandi- ning kasutusõiguseta riigi maal teostatud mõningasi pinnase töid, mille eesmärgiks on Eesti Energia poolt taastuvenergia toetuse saajaks kvalifitseerumine.

Meile jääb tegelikult üldse arusaamatuks, kuidas saab Eesti Energia ehitada juba Tootsi maa-alale rajatisi, kui maa ei kuulu veel neile. Nad on nii jultunud ja kindlad, et saavad sinna pargi rajada, et veel hiljuti alustas Elering sinna nende tellimusel alajaama ehitamist.

Kaarel Kuusk mainis oma kommentaaris, et: „Mitmete aastate jooksul on Eesti Energia teostanud erinevad vajalikud uuringud (nt linnustiku- ja nahkhiirte uuringud, tuule uuringud, põhjavee uuringud ja kaevude proovid, ehitusgeoloogia uuringud, arheoloogilised uuringud, topogeodeetilise alusplaani uuringud), töötanud välja tuulepargi ja taristute projektid ning valmistanud ette tuulepargi liitumist elektrivõrguga“. Eesti Energia on teinud seda kõike võõral maatükil, „teadmata“, kas nad üldse enampakkumisel edukad on. Selles ettevõttes töötavad selgeltnägijad, kommenteeris tabavalt üks Ärilehe lugeja.

Nüüd milles on probleem – viimastel aastatel pole Eestis suuremaid tuuleparke rajatud, sest riik on seda jõuga takistanud. Eraettevõtjate arendustele on pandud pidur peale. Kaitseministeerium on valdavale osale Eestist sh sisemaa suunas radarite vaatevälja jäävatel aladel – v.a Tootsi tuulepargipiirkond – kehtestanud karmid kõrguspiirangud, mis ei võimalda tuuleparke rajada.

Ettevõtjad võitlevad Tootsi tuulepargi eest, kuna see on sisuliselt ainuke piirkond Eestis, kuhu on võimalik midagi rajada. Eraettevõtjad on väga huvitatud Tootsi tuulepargi tuulikutega hoonestamisest, aga konkurss peab olema aus ja läbipaistev ning kõigile osapooltele võrdne. Ja siiani see ei ole nii olnud, ja see on tegelik põhjus, miks kohtus vaieldakse.

Hoopis Eesti Energia on meie hinnangul pidurdanud uute võimsuste rajamist. Probleemid Aidu tuulepargiga hakkasid tekkima vahetult pärast seda, kui Eesti Energia nõudis Lüganuse vallalt välja Aidu tuulepargi ehitusdokumendid. Miks nad seda tegid ja mida nad nende dokumentidega tegid, jäägu nende kommenteerida. Edasist aga teame – pahatahtlikult leiti juriidiline nüanss, mille alusel alustas Ida-Viru maavalitus koheselt menetlust, mille tulemusena on Aidus ehitus kohtu poolt ajutiselt peatatud ja seda juba aasta.

Me taunime, et Eesti Energia läinud on sildistamise teele, kus eraettevõtjaid nimetatakse silmakirjatsejateks, koomikuteks ja vandenõuteoreetikuteks. Selle jutuga on kahetsusväärselt kaasa läinud majandusministeerium ja see on lihtsalt labane. Vastupidi eraettevõtjad on loomas märkimisväärset uut tööstussektorit – tuuletehnoloogiatööstust, mis on maailmas ainulaadne, olemas üksikutes suurriikides ja mille üle võiks väike Eesti uhke olla ja seda ka riik koos oma riigiettevõtte Eesti Energiaga.

Me loodame samuti, et ajakirjandus teeb uurivat tööd ja mõistab, kui kahepalgelisi sisukohti Eesti Energia esitab ja mida nad targu oma kommentaarides rääkimata jätavad.

Eesti Energia asus „aukude“ artikli peale konkurentide ründele

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 7, 2018

Pärnu Postimees, 07.05.2018

Eesti Energia väidab, et Tootsi tuulepargi ja proovikaevamiste käigus tekkinud aukude teemaline artikkel põhineb enamjaolt konkurentide vandenõudele. Ajalehele tehtud pöördumises saavad kriitikat ettevõtjad, kes on Eesti Energia tegevuse vastu sõna võtnud.

Täna Postimehes ja Pärnu Postimehes ilmunud artikkel rääkis sellest, kuidas Eesti Energia tellis 2016. aasta lõpul Tootsi Suursoo kinnistule proovikaevamise, mille najal saab ettevõtte väita, et on kinnistul juba ehitamist alustanud.

Olgugi, et aukude kaevamine võis  töövõtja hinnangul maksta mõni tuhat eurot, võib ehitamise alustamine tagada riigiettevõttele kümned miljonid eurod taastuvenergia toetust aastas. Konkurentide sõnutsi võib selline olukord taastuvenergia turu välja suretada.

Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk selgitas pöördumises, et ehitustegevus kinnistul oli igati loogiline asjade käik ning kritiseeris tuuleenergia ettevõtjatest konkurente.

Loe edasi Postimehe veebist.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes