• Eesti

Taastuvenergia toodang kasvas kolmandas kvartalis viiendiku võrra

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 17, 2018

BNS, 17.10.2018

Kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 402 gigavatt-tundi ehk ligi viiendiku võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Taastuvenergia moodustas möödunud kvartalis 19 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis, teatas elektrivõrgu süsteemioperaator Elering. Osakaalu selle aasta sihttasemeks on Eesti seadnud 16,1 protsenti. Kolme kvartali kokkuvõttes moodustab taastuvenergia 16,3 protsenti tarbimisest.

Taastuvenergia koguse ja osakaalu kasvu toetas suurenenud tuuleenergia maht, mis moodustas kolmanda kvartali taastuvenergia kogutoodangust 36 protsenti. Toodetud 143 gigavatt-tundi on eelmise aastaga võrreldes üle kümne protsendi võrra enam, märkis Elering.

Tuuleenergia eest on tootjad tänavu jaanuarist septembrini toetusi saanud kokku 17,4 miljonit eurot ehk 35 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kolmandas kvartalis sai tuuleenergia kogutoodangust toetust 82 protsenti, toetussumma ulatus 6,3 miljoni euroni.  Üheksa kuu jooksul on väljamakseid tehtud 56 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest piirkogusest.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas äsja möödunud kolme kuu jooksul 63 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti juulist septembrini elektrit 253 gigavatt-tundi, mis on veerandi võrra enam võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektri eest maksti möödunud kvartalis toetust ligi 14 miljonit eurot,  üheksa kuu jooksul makstud toetussumma on kokku 38 miljonit eurot.

Hüdroenergiast toodeti tänavu kolmandas kvartalis suhteliselt väikesest keskmisest sademete hulgast tingituna vaid üks gigavatt-tund elektrit ja toetusteks kulus 33 380 eurot.

Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv kasvab endiselt. Selle aasta kolmandas kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus 5 gigavatt-tundi. Lisandunud päikesepaneelide toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses üle kolme korra. Ka päikesepaistelisi tunde oli ilmateenistuse andmetel võrreldes eelmise aastaga tänavu rohkem.

Kuna enamuse toodetud päikeseenergiast tarbivad mikrotootjad ise kohapeal ära, siis hinnanguliselt võib päikesepaneelide abil toodetud elektri üldkogus olla võrku antud ja toetust saanud kogusest olla 4-5 korda suurem.

Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu kolmandas kvartalis suuresti tänu soojana püsinud ilmadele ja väikesele soojuskoormusele umbes 75 protsendi võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal – 116 000 eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodeti elektrienergiat ligi neli gigavatt-tundi.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Tasu kogus Elering kolmanda kvartali jooksul 15,4 miljonit eurot ja toetusi maksis 20,3 miljonit eurot.

Kõige tähtsam küsimus on kliima

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaoktoober 10, 2018

Eesti Ekspress, Erik Moora. 10.10.2018

Peame lühikeste aastate jooksul leidma viisid, kuidas senist elukorraldust ja mugavuste taset hoides lõpetada oma ainsa koduplaneedi hävitamine.

„Kuule, 120kilone! Võta end kokku! Alusta dieediga kohe! Jõuluks olgu kaalul 80 ja mitte grammigi rohkem! Sul on kaks kuud aega. Hakka pihta!“

Kas tundub võimatu? Tundub niigi õnnetu inimese mõnitamisena? Pole isegi arutamist väärt, sest mis siin ikka enam teha annab?

Aga mis siis, kui see oleks elu ja surma küsimus? Kui jõululaupäeval jääksid ellu vaid need, kes suudavad mingist 80kiloste inimeste mõõdus august läbi pugeda – kas siis suhtuksime sellesse üleskutsesse kergekäeliselt?

Umbes sellise sõnumi edastas ÜRO kliimateadlaste eksperdirühm (jah, see, kuhu on koondunud maailma parim teadmine kliimamuutustest ja mis ühendab 195 maailma riiki) sel esmaspäeval oma värskes raportis meie koduplaneedile.

Keskkonnateadlaste sõnum pole kuigivõrd vähem radikaalne kui alguses toodud kaalunäide.

Kolm aastat tagasi Pariisis leppisid kõik maailma riigid kokku, et kliimasoojenemine tuleb hoida 2 kraadi piirides võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Veel lepiti kokku püüelda sinnapoole, et kasv piirduks 1,5 kraadiga.

Tegelikult, vaatamata väga tormilisele arengule taastuvenergeetikas, oleme täna hoopis kolmekraadise temperatuuritõusu kursil.

Ei hakka üldse arutama, mida kolm kraadi tähendaks. Praegune raport ütleb väga selgelt, et isegi 2 kraadi temperatuuritõusu oleks võrreldes 1,5 kraadiga ülipehmelt väljendudes katastroof. Hävinud liigid, viljatud põllud, uputatud linnad, sajad miljonid nälja ja kodu kaotamise tõttu liikvele läinud ja muu hulgas ka Euroopasse tungivad inimesed – need pole pelgalt ebameeldivad sõnad, vaid sellise stsenaariumi paratamatus.

Uus raport ütleb, et fossiilsete kütuste kasutamine tuleb lõpetada väga palju seniarvatust kiiremini. Küll tahaks lugeja siinkohal arvudega üle koormata, aga lihtsam on öelda, et hädavajalikud muutused pole vähem dramaatilised kui algul toodud kohmakas äkkdieedinäide.

Valikut meil tegelikult pole. Ka meil siin Eestis, kliimamuutustesse panustajate kõrgliigas. Me peame vabanema fossiilsete kütuste (ennekõike põlevkivi) kasutamisest, me peame tagama, et meie metsad oleksid jätkuvalt süsiniku sidujad, võimaluse korral senisest rohkem, me peame järsult vähendama süsinikuheitmeid transpordis, küttes, jäätmemajanduses, tööstuses. Lühidalt, kõikjal.

See kõlab nagu jutt, mida Eesti rohelisemad ja mürkrohelisemad on rääkinud aastaid. Kus te varem olite, on nende õigustatud küsimus. Miks te ei lõpeta majanduskasvu fetišeerimist keskkonna arvelt? Miks te ei kuula neid, kes tunnevad ökoloogiat, loodust ja selle tasakaalu?

Sellel on aga teine tahk, mida n-ö roheline pool ei taha sageli tunnistada. Et meil oleks mingitki lootust kliimaeesmärke täita, peame ütlema jah tuuleparkidele, kus see on vähegi võimalik (ja peame olema valmis vajadusel ära liigutama kaitseväe radareid). Me peame ütlema jah intensiivsele biomajandusele, mis toetub taastuvatele ressurssidele. Me peame vahel ütlema jah ka suurtööstusele, mis toodab suurt lisandväärtust energiatõhusalt ja asendab seega varasemad vähetootlikud töökohad. Me peame taluma palju sellist, mida esmapilgul sugugi ei tahaks.

Väga paljud loodust armastavad ja tõesti hästi tundvad kodanikud, näikse, ei tunne inimest kahjuks sama hästi. Muidu nad teaks, et ühiskond ei võta ilma raevu, võitluse, revolutsiooni ja kaoseta omaks tagasihoidlikumat, madalamat elatustaset, pikaajalist õiguste ja positsiooni kaotamist.

Seega peame me lühikeste aastate jooksul leidma viisid, kuidas senist elukorraldust ja harjumuspärast mugavuste taset hoides lõpetada oma ainsa koduplaneedi hävitamine ja kliima enneolematu untsukeeramine.

See on kogu maailma ja ka Eesti kõige põletavam probleem. Mitte vaesus, mitte tervishoid, mitte haridus – kõigis neis on inimkond ja selle edukamas otsas asuv Eesti teinud tohutuid edusamme.

Sel teemal tahaks kuulda julget, ausat, kompromissialdist ja edasiviivat arutelu.

Aga millest meie räägime neil valimistel? Mitte midagi muutvatest maksumuudatustest. Mitte kedagi aitavast parteilisest pensionitõusust. Mitte kuidagi meie rahvastikutrende muutvatest peretoetustest. Mitteeksisteerivast homopropagandast. Mitte midagi tähendavast „solidaarsusest“ ja „hoolimisest“ ja „inimkesksusest“ ja „teaduspõhisusest“.

Sõnajalgade tuulikuvaidlus jätkub riigikohtus

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 9, 2018

BNS, 09.10.2018

Riigikohus võttis menetlusse Andres ja Oleg Sõnajala ettevõtte Aidu Tuulepark kaebused vaidluses Aidu tuulepargiehituslubade õiguspärasuse üle.

Riigikohus võttis teisipäeval menetlusse kaks Aidu Tuulepark OÜ määruskaebust, milles määruskaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ning vääralt kohelnud materiaalõigust, tuues sellega kaasa ebaõiged kohtulahendid, teatas Aidu Tuulepark.

Menetlusse võeti Aidu Tuulepark OÜ määruskaebus, mis puudutas taotlust jätta läbivaatamata Ida-Viru maavalitsuse protest tähtaja ületamise tõttu ja määruskaebus, mis puudutas väidetavat esialgse õiguskaitse rikkumist ning sellest johtuvalt määratud 10 000 euro suurust trahvi.

Tartu ringkonnakohus jättis juuni lõpus muutmata halduskohtu määruse, millega otsustati jätkata menetlust vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle. Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium leidis, et halduskohus on veenvalt selgitanud, miks maavanem ei rikkunud protesti esitades seaduses sätestatud tähtaega.

Menetlusosalised vaidlesid põhiliselt selle üle, kas maavanem sai vaidlusaluste ehituslubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel. Sellest sõltub, millal pidi maavanem käivitama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.

Ringkonnakohus selgitas ühtlasi, et maavanemale kehtestatud tähtaja möödalaskmine ei välista edasist haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. Seda ilmestab ringkonnakohtu hinnangul ka antud juhtum. Aidu Tuulepargi ja Lüganuse valla taotluste rahuldamise ja menetluse lõpetamise korral tekiks olukord, kus väidetavate õiguste järgimise võimalikuks hinnaks võib olla riigikaitse huvide kahjustamine.

Kohus peatas Aidu Tuulepark OÜ-l tuulikute püstitamise 2017. aasta 3. mail, kui võttis menetlusse Ida-Viru maavanema protesti 2015. aasta kevadel ettevõttele antud ehituslubade tühistamiseks.

Eesti riigi sõda Sõnajalgadega: vendade võimalik miljardibisnis segaks luurajaid

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 3, 2018

Eesti Ekspress, 03.10.2018

Helikopter rapub kergelt, kui läheneme endisele Aidu põlevkivikarjäärile Ida-Virumaal. Andres Sõnajalg maandab lennumasina lameda tipuga killustikumäe otsa.

Kopteri kõrval kõrgub elektrituuliku alumine osa, sihvakas nagu kirikutorn. Selle betoonseina paksus on vaid 40 sentimeetrit, kuid seinte sisemus on tihedalt täis pingestatud terastrosse, et ehitis peaks vastu ka rajutuulele. Torni sees kajab valjemalt kui tühjas katedraalis.

Killustikumäe jalamil lebavad betoontorni otsa kinnitatava metallist osa jupid ja tuuliku labad. Iga 58 meetri pikkune laba kaalub 15 tonni. Laba tipp võib läbi õhu vuhiseda kiirusega kuni 300 km/h.

Taamal kõrgub teine betoonjalg nagu hiigelkihv. Metsa vahel kallakutel paikneb veel viis tehisplatood, aga ilma tornideta.

Andres ja tema vend Oleg Sõnajalg ihkavad Aidusse püstitada 30 elektrituulikut. Selleks kuluks kolm aastat, kuid ehitus seisab.

Sõnajalad pole enam noored uljad poisid, kes kaksikutest abikaasadega kristlikku popmuusikat tehes magnetina rahvast kokku kiskusid. Nende silmad põlevad endiselt tuliselt, kuid tänapäeval on Sõnajalad edumeelsed energeetikaettevõtjad. Pintsakud seljas, soliidsed sedaanid istumise all. Jutt kümnete miljonite eurode investeerimisest ei kõla suurustamisena. Vendadest õhkub enesekindlust. Nad usuvad, et ajavad õiget asja, edendavad Eesti elu.

Aga enesele ootamatult sattusid vennad tõsise konflikti keskmesse. Loe edasi Eesti Ekspressist.

Tuuleenergia langetab elektrihinna börsil nulli lähedale

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 21, 2018

BNS, 21.09.2018

Elektri börsihind Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonnas langeb ööl vastu laupäeva suure tootmise tõttu 2,4 eurole megavatt-tunni kohta.

Kui viimastel kuudel on keskmine elektri megavatt-tunni hind olnud 50 euro ligi, siis üksikutel tundidel on elektri hind langenud nulli ligi. Näiteks on tänavu elektri börsihind Eestis olnud madalaim 1,59 eurol megavatt-tunni kohta. Tavaliselt tuleneb erakordselt madal hind ülimadala omahinnaga ja subsideeritud tuuleenergia suurest tootmisest.

“Ainuke asi, mis me leidsime, millega see madal hind on korrelatsioonis, on suur tuuleenergia toodang,” ütles Nord Pool AS-i esindaja BNS-ile. Elektribörsi esindaja sõnul on madal hind küll väga tähelepanuväärne ja järelevalve jälgib seda, kuid anomaaliaks seda siiski nimetada ei saa.

Reedeks esitatud tuuleenergia toodangu prognoosi kohaselt toodetakse päeva viimasel tunnil Rootsis 5464 megavatt-tundi tuuleenergiat ja Taanis 4214 megavatt-tundi elektrienergiat. Samal ajal kui tuuleenergia toodang saavutab öösel tipptaseme, väheneb elektrienergia tarbimine Põhjamaades märkimisväärselt.

Kui veel Eesti aja järgi kella 23 ja kesköö vahel sooviksid Põhjamaade elektritarbijad osta näiteks 3-eurose elektrihinnaga 30 200 megavatt-tundi elektrit, siis tund aega hiljem langeb sama hinna juures agregaatnõudlus 28 600 megavatt-tunnile. Laupäevane elektrihind selgub reede pärastlõunal toimuvatel oksjonitel, nii et pole selge, kas väga madal hind kestab öösel vaid tunni või kauem.

Elektrihind võib elektribörsil langeda isegi allapoole nulli. Kogu Nord Pooli alal oli tänavu madalaim elektri hind 28. jaanuaril kella 2 ja 3 vahel Taani hinnapiirkondades, kui megavatt-tunni hind langes -15 eurole.

Viimastel päevadel on elektri hind Põhjamaade elektribörsil oluliselt langenud. Kui juulis ja augustis oli keskmine megavatt-tunni hind nii Eesti hinnapiirkonnas kui ka börsi süsteemihinnana üle 50 euro, siis sel nädalal on hind püsinud 50 eurost allpool ning reedel langes hind 37 eurole.

Lisaks tuuleenergiale mõjutab elektrihinda oluliselt hüdroreservuaaride tase Põhjamaades ning ka nende maht on võrreldes kevadise ja varasuvise põuaperioodiga märkimisväärselt suurenenud. Kõige madalam oli hüdroreservuaaride tase aprilli keskel, kui Norra, Rootsi ja Soome reservuaaride peale oli kokku kõigest 27 teravatt-tunni jagu hüdroenergiat. Eelmisel nädalal oli reservuaarides juba 81,9 teravatt-tunni jagu hüdroenergiat.

Vallajuht: kui Aidu tuulepark jääb hoonestusõiguseta, ähvardab valda hiigelnõue

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 19, 2018

ERR, 19.09.2018

Aidu tuulepargi omavolilist ehitamist takistada püüdev kaitseministeerium nõuab tagasi tuulepargi hoonestusõigust, kuid Lüganuse vallavanema Andrea Eiche sõnul tooks hoonestusõiguse lõpetamine vallale ilmselt mitme miljoni euroni ulatuva kahjunõude.

Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv Aidu Tuulepark OÜ sai 2012. aastal kaitseministeeriumilt kooskõlastuse 185 meetri kõrguste tuulikute ehitamiseks, kuid tegelikkuses asuti püstitama sellest kõrgemaid tuulikuid ning rajama neile ka suuri taldmikke, mida kooskõlastuses polnud. Liiga kõrged tuulikud ohustavad Eesti riigikaitset, sest segavad raadioluuresüsteemide tööd.

Sõnajalgadega pikalt ehituslubade üle vaielnud kaitseministeerium sai keskkonnaminister Siim Kiislerilt tänavu juulis volituse Aidu Tuulepargi hoonestusõiguse lepingud lõpetada. Kaitseminister Jüri Luik ütles septembri alguses, et valitsuse nõusolek riigimaa hoonestada ei hõlma ebaseaduslikku tegevust, kuid hoonestaja on korduvalt hoonestusõiguse tingimusi rikkunud.

Lüganuse vallavanem Andrea Eiche loodab siiski, et Aidu tuulepark valmis ehitatakse. Ta rääkis ERR-ile, et kui hoonestusõigus peaks tõepoolest lõpetatama, ähvardab valda hagi.

Vald võõrandas hoonestusõiguse Aidu tuulepargile 5,9 miljoni euroga, kuid kogu seda summat tuulepargi arendajad Eiche sõnul ilmselt nõuda ei saa, sest kõike pole vald veel kätte saanud.

“Ma ei kujuta ette, kust me selle raha võtame,” lausus Eiche. “Ettevõtja on planeerinud ja vald on planeerinud, aga kuidas see vaidlus läheb, see on teine küsimus. Igasugune nõue, kui sealt peaks midagi tagasi tulema, et riik tahab lõpetada hoonestusõigust, siis loomulikult vald seda küll praegu kuskil ette näinud ei ole. Kui me teeme oma eelarvet, eelarvestrateegiat, arengukava, siis sellist kohustust me tõesti seal ette kuidagi ei näe.”

Vallavanema sõnul on rahaline pool vaidluse küsimus, aga lisaks pani leping arendajale kohustusi, mis puudutavad valla tegemisi. Näiteks on kokku lepitud, et üks tuulik jääkski praktiliselt loodud sihtasutuse Aidu Veespordikeskus jaoks.

“Sealt saaks veespordikeskus ilma vahendus- või edasikandetasudeta elektrit ja selle pidi ka valmis ehitama arendaja. See on reaalne rahaline võit, mis tuleb tõenäoliselt lähiajal vallal välja käia, sest Eesti Energiast on liitumispakkumine suurusjärgus 150 000 eurot olemas, aga seda pole Aidu Veespordikeskus praegu ette näinud, sest meie eeldasime oma tegevuse juures, et kokkulepped, mis on sõlmitud, peavad,” lausus Eiche.

Kaitseministeerium ei saanud käimasolevale kohtuvaidlusele viidates veel kommenteerida, kuhu on vaidluses Sõnajalgadega jõutud.

Aidu tuulepargi rajamine on peatatud kohtumäärusega, kuniks saab lahendatud kohtuvaidlus ehituslubade üle. Samas on kaitseministeerium korduvalt droonivideotega kindlaks teinud, et tegelikult ei ole tuulepargi ehitus keelust hoolimata katkenud. Sõnajalgadel on tulnud selle eest ka trahvi maksta, kuid endal nad süüd ei näe ja väidavad, et tegu on üksnes ladustamisega.

Andres Sõnajalg ütles ERR-ile, et praegu ehitatakse hoogsalt taristut ning kui tuulikute ehitamise ajutise peatamise aeg läbi saab, saavad nad ka tuulepargi taristu üles panna. Hoonestusõigusest ilma jäämist Sõnajalg enda sõnul reaalseks ei pea.

“See on ähvardus. See on umbes sama, et sõidad kodu poole, ületad kiirust, saad trahvi ja maksad trahvi ka ära. Ja siis pool aastat või aasta hiljem tullakse su juurde ja öeldakse, et kuule, sa ikkagi rikkusid seadust, anna oma maja siia. Need on erinevad õigused – haldusõigus, tsiviilõigus. Arvan, et kaitseministeerium ilmselt sama hästi teab Eesti õigusruumi ja peab käituma õiguskuulekalt,” lausus Sõnajalg.

Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise asi jõudis kohtusse

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 11, 2018

BNS, 11.09.2018

Esmaspäeval jõudis Tallinna halduskohtus arutlusele eelmise aasta lõpus peatunud Tootsi tuulepargi enampakkumise asi, kohus teeb otsuse 9. novembriks, kirjutab Postimees.

Halduskohus võttis mullu novembri alguses menetlusse Eleon AS-i, Raisner AS-i ja Tootsi Tuulepark OÜ kaebused tunnistada Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) otsus Tootsi tuulepargi maa-ala enampakkumisele panemiseks kehtetuks, kaebused liideti ja tagati esialgne õiguskaitse, mis keelab kinnisasja võõrandamise.

Tuuleenergiaettevõtted leiavad, et kinnistu müüja RMK seadis nad riigifirma Eesti Energia kõrval ebavõrdsesse olukorda. “Loodud on eelised, mis muudavad teistel võimatuks teha võrdsetel tingimustel pakkumisi,” ütles Raisneri esindaja esmaspäeval kohtus.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine pidi toimuma eelmise aasta novembris.

Tootsi tuulepargi kinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.

Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbi avalik enampakkumine Tootsi kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.

Lääneranna vallavalitsus andis Tamba tuulikutele kasutusloa

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 7, 2018

Lääne Elu, 07.09.2018

Lääneranna vallavalitsus andis tänavu 31. mail Tamba elektrituulikutele kasutusloa, hoolimata nii kohalike elanike kui ka kaitseministeeriumi vastuseisust.
„Tamba tuulikud on püsti juba 2013. aastast ja töötavad sellest ajast,” põhjendas tuulikutele kasutusloa andmist Lääneranna arendusjuht Margus Källe.
Üks eraisik on tänavu välja antud ehitusloa ka halduskohtus vaidlustanud. „Sellepärast ei saagi väga rääkida, et üks eraisik vaidlustas selle kohtus,” ütles Källe.
Tuulikute kasutusluba on varemgi kohtus vaidlustatud. Õige pea pärast neile esimest korda kasutusloa andmist 2013. aasta lõpus esitas tuulikute naabruses elav Arne Alberg Tallinna halduskohtule kaebuse, milles taotles tuulikutelt kasutusloa äravõtmist.
2016. aasta oktoobris tunnistas riigikohus tuulikute ehitus-ja kasutusload õigusvastaseks. Mullu kirjutas kaitseministeerium toonasele Varbla vallavalitsusele: „Tamba elektrituulikud jäävad õhuseireradari lähialasse ning vähendavad radari töövõimet.”
„Eesti on NATOga liitudes võtnud endale kohustuse tagada NATO nõuetele vastav radarikate. Elektrituulikute taha jääb pime- ja varjuala, kus tuvastustõenäosus ei pruugi olla nõutud tasemel,” selgitas kaitseministeeriumi planeerimise ja töövõime tagamise nõunik major Mati Kuppar.
Seetõttu ei kooskõlastanud kaitseministeerium ehitusprojekti ja kasutusluba. Vahepeal töötasid tuulikud kasutusloata. Selle aasta 31. maini töötasid tuulikud Varbla valla antud ajutise kasutusloaga, kui Tallinna halduskohus oli nõudnud vallavalitsuselt, et see teeks ettekirjutuse tuulikute omanikule, et see kasutab neid loata.
Kui Lääneranna vallavalitsus ei oleks tuulikutele kasutusluba andnud, oleks tulnud need lammutada. Tuulikute omanik Tuuleenergia OÜ, mis kuulub Lietuvos Energijale, saanuks tekkinud kahju vallalt sisse nõuda.
Keskkonnainvesteeringute keskus on tuulikute rajamist toetanud 7,4 miljoni euroga.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes