• Eesti

Hiiu vald kiitis heaks leppe Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 9, 2017

BNS, 09.06.2017

Hiiu valla volikogu kiitis heaks koostööleppe Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks Hiiumaa lähistele, mille kohaselt võtavad Loode-Eesti meretuulepargi arendajad Nelja Energia ja Hiiumaa Offshore Tuulepark endale kohustuse panustada kohaliku elu, majanduse ja energiavarustuse edendamisesse.

Hiiu vallavolikogu esimehe Jüri Ojasoo sõnul on meretuulepark oluline projekt Eestile, aga see peab kasu tooma Hiiumaa elanikele ning avaldama positiivset mõju Hiiumaa sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. “Kolm aastat tagasi sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll saab nüüd siduvaks kokkuleppeks, mis tagab Hiiumaale ja selle elanikele meretuulepargi tulekuga mitmeid hüvesid,” ütles Ojasoo pressiteates.

Kogukonnd peab kõige olulisemaks meretuulepargi minimaalset visuaalset mõju ning tuulikuid ei rajata meres Hiiumaale lähemale kui 12 kilomeetrit ega Neupokojevi madalale. Visuaalset mõju leevendab ka kokkuleppe punkt, et juhul kui tuulepark ühendatakse põhivõrku Hiiumaa kaudu, siis kasutatakse ainult mere ja maakaabelliine. Olenemata sellest, kas tuulepargi liitumine tuleb üle Hiiumaa või otse mandrile, on arendaja kohustus luua Hiiumaa elektrivõrgu ringühendus mandriga.

Koostöölepingus lepitakse kokku, et meretuulepargi hooldustööde keskus rajatakse Hiiu valda, mis loob juurde ligikaudu 30 uut otsest ja 20 kaudset töökohta ning ka hooldustehnikute koolitamine viiakse tulevikus läbi Hiiumaal.

Arendaja ja Hiiu vald asutavad meretuulepargi tulekuga üheskoos mittetulundusühingu, mille eesmärgiks saab olema kogukondlike mittetulunduslike algatuste heategevusliku toetamise kaudu edendada valla majanduslikku ja sotsiaalset heaolu ning soodustada tuulepargiga soetud positiivsete mõjude kättesaadavust. Mittetulundusühingu rahastamiseks annetab tuulepark ühingule vähemalt 0,2 protsenti tuulepargi elektrimüügi tulust, kuid mitte vähem kui 0,32 eurot iga toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta.

Hiiu valla elanikele luuakse lisaks võimalus investeerida meretuuleparki omandades eelisaktsiaid või võlakirju fikseeritud 15-protsendilise aastatulususega.

Tuulepargi arendaja Nelja Energia AS soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada meretuulepargi võimsusega 700 megavatti kuni 1100 megavatti ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute omavaheline kaugus on ligi 1 kilomeeter. Tuulikute nimivõimsus on 4-7 megavatti, masti kõrgus 100-105 meetrit ja rootori diameeter 130-164 meetrit.

Eesti Energia taastuvenergia toodang kasvas mais 36 protsenti

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 7, 2017

BNS, 07.06.2017

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia neli tuuleparki tootsid maikuus 10 gigavatt-tundi taastuvenergiat, kasvatades aastavõrdluses toodangut 36 protsendi võrra.

“Aulepa, Paldiski, Narva ja Virtsu tuuleparkide kasvanud toodangut saab põhjendada eelmisest aastast tugevama tuulega ning suuremate tuuleparkide märgatavalt kõrgema töökindlusega,” ütles Enefit Taastuvenergia juht Innar Kaasik pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et kasvas ka Paide koostootmisjaamas ja Iru elektrijaama jäätmepõletusjaamas toodetud elektri kogus. Kokku tootsid Enefit Taastuvenergia tuulepargid, koostootmisjaamad ja hüdroelektrijaamad maikuus ligikaudu 25 gigavatt-tundi elektrit. Sellise koguse elektrit tarbivad aasta ajaga 10 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamist.

Eesti elektrisüsteemihalduri Elering andmetel tootsid Eesti tuulepargid maikuus ligi 32 gigavatt-tundi elektrit ehk 38 protsenti rohkem kui aasta eest. Enefit Taastuvenergia tuuleparkide toodang moodustas 32 protsenti kogu Eesti tuuleparkide toodangust.

Enefit Taastuvenergia Paide ja Valka koostootmisjaam, mis kasutavad kütusena biomassi ning Iru elektrijaam tootsid mais kokku 43 gigavatt-tundi soojust, mida on 51 protsenti rohkem kui aasta eest samal ajal. “Poole võrra suurenenud soojuse tootmise numbrid on tingitud ennekõike külmemast ilmast käesoleva aasta kevadel,” sõnas Kaasik.

Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru elektrijaam, Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid ning Paide ja Valka koostootmisjaamad. Lisaks haldab Enefit Taastuvenergia Keila-Joa ja Linnamäe hüdroelektrijaama.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Taastuvenergia vähemusosalus börsile viia. Eesti Energia tegeleb Enefit Taastuvenergia börsileviimise eelanalüüsiga. Protsessi on kaasatud finantsnõustajatena Nordea ja Swedbank ning õigusnõustajana Raidla Ellex.

Tootsi kinnistu enampakkumise algus venib keeruliste asjaolude tõttu

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 26, 2017

BNS, 26.05.2017

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu ei ole jätkuvalt kuulutanud välja Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumist tulenevalt enampakkumise asjaolude oodatust keerulisemaks kujunemisest.

“Meie eesmärk on ikkagi teha see selliselt, et kellelgi poleks põhjust hiljem midagi vaidlustada, võib-olla peame midagi veel Euroopa Komisjonist üle küsima. Läks keerulisemaks see asi kui me esialgu arvasime,” ütles RMK nõukogu esimees Andres Talijärv BNS-ile.

Talijärv ütles varasemalt, et lahendamist vajavad küsimused on seotud müügi korraldamise ja läbiviimisega ning sellega, kuidas enampakkumine üles ehitada.

Valitsus tunnistas aprilli lõpus kehtetuks korralduse, millega oli eraldanud Eesti Energia AS-ile Tootsi tuulepargi rajamiseks maa ja otsustas panna maa avalikule enampakkumisele.

Kuigi riik on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusi põhjustanud valitsuse otsus oli seaduslik, tuleb kiirema selguse huvides kuulutada välja Tootsi kinnistute avalik enampakkumine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo toona.

Valitsus otsustas möödunud aasta 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed taastuvenergeetika ettevõtjad on kaevanud kohtusse valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Vändra vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Sinna tuulepargi rajamine aitab Eestil saavutada tuuleenergia eesmärke.

Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbiavalik enampakkumine kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.

Hiiu Tuul ei kaeba tuuleenergia teemaplaneeringu tühistamata jätmist edasi

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 26, 2017

BNS, 26.05.2017

MTÜ Hiiu Tuul ei kaeba edasi Tallinna halduskohu otsust jätta rahuldamata MTÜ ja eraisikute kaebus Hiiu maavanema kehtestatud Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tühistamiseks.

«Kohus jättis tähelepanuta mitmed kaebajate väited, sealhulgas mõjude hindamist ja põhivõrgu rajamist puudutavad väited. Samuti ei andnud kohus vastust ega põhjendanud, miks kaebust menetleti uue planeerimisseaduse järgi, mitte aga planeeringu algatamise ajal kehtinud seaduse alusel. Ka jättis kohus olulise tähelepanuta rahvusvahelise õiguse normistiku ning hiidlaste kui kogukonnaliikmete vastuhääled,» teatas MTÜ.

Kohtul kulus selle otsuseni jõudmiseks rohkem kui poolteist aastat. Selle aja jooksul on MTÜ teatel toimunud olulised muudatused seadusandluses ja kohtupraktikas. Uue planeerimisseaduse alusel toimub 30 meetrist kõrgemate elektrituulikute rajamine omavalitsuse eriplaneeringu alusel.

«Riigikohus on teinud otsuse, et planeeringus fikseeritud tuuleparkide koguvõimsus näitab ära, millises mahus kohalikel elanikel tuleb tuulegenertaatorite tööga kaasnevaid riiveid avaliku huvi tõttu taluda ja seda ületada ei tohi,» märkis MTÜ teates. Mullu märtsis esitas kaitseministeerium seisukoha, et tuuleenergia arendusaladele Hiiu maakonnas saab rajada kuni 60 meetri kõrguseid elektrituulikuid.

Tekkinud olukorra kaalumise järel otsustas Hiiu Tuul MTÜ kohtuvaidlust selles asjas mitte jätkata. «Kasutame uusi avanenud võimalusi Hiiumaa ja tema looduskeskkonna säilitamiseks järgnevates planeerimismenetlustes,» märkis MTÜ.

Hiiu maavanem otsustas 2015. aasta augustis kehtestada Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu «Tuuleenergeetika». Teemaplaneeringu kehtestanud korralduses on teemaplaneeringu peamise eesmärgina märgitud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete ja suundumuste sätestamine ning tuulikuparkide rajamiseks sobilike maa-alade määramine Hiiu maakonnas.

Talinna halduskohus otsustas, et Gunnar Aug, Vahur Lauri, Inge Talts ei ole suutnud kohut veenda, et vaidlustatud haldusakt rikub nende subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole MTÜ Hiiu Tuul suutnud tõendada, et selle õigusi on teemaplaneeringuga rikutud seoses asjakohaste uuringute tulemusi arvesse võtmata jätmisega.

Subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa kohtu hinnangul tuvastada ka seetõttu, et teemaplaneeringu alusel tuulikuid ei püstitata ja järelikult ei ole teada ka võimalike tegelike häiringute olemus ja intensiivsus. Teemaplaneeringu üldistusastme juures ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kaebajate kinnisvara ja elamute väärtus väheneb ainuüksi tulenevalt asjaolust, et teemaplaneeringus nähakse ette võimalus tuulikute püstitamiseks Hiiumaale.

Kuni 1100-megavatise võimsusega tuuleparki tahab Hiiumaast loodest asuvatele meremadalikele ehitada Nelja Energia.

Eleon kaalub tuulikutootmise üleviimist Lätti

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiamai 19, 2017

BNS, 19.05.2017

Tuuletehnoloogia ettevõte AS Eleon ostis Soomest tuulikulabade tehasesisustuse, kuid Aidu tuulepargi rajamise ebaõnnestumisel plaanivad Sõnajalad viia Eestist kogu tootmise Lätti.

Tuulikulabade tehase sisustuse ostnud Eleoni juht Oleg Sõnajalg ütles BNS-ile, et ettevõte plaanib tehase rajada Ida-Virumaale planeeritava Aidu tuulepargi lähedale, kuna suuremõõdulisi tuulikomponente on tema sõnul mõistlik toota nende alade lähedal, kus tuulikuid püstitatakse. “Aidu tuulepargi ehitamine on Eleoni jaoks kriitilise tähtsusega referentside loomise projekt. Kui sellega ei ole võimalik jätkata, siis ma ei näe üldse enam Eestis mõtet jätkata ja õnneks meie naaberriigis on märksa ettevõtjasõbralikumad valitsused,” sõnas Sõnajalg.

“Praegu on meil koostamistehas Lool ja me oleme toonud Eestisse 70 protsenti tuulikukomponentide tootmisest. Meie tehastes töötab umbes paarsada inimest ja nemad peavad endale uue töö otsima kui me Lätti kolime,” ütles Sõnajalg. “Samas kui tootmine täismahus käivitub, siis kokku loome 1500-2000 töökohta,” lisas ta.

Sõnajala sõnul osteti tuulikulabade tehas, kuna labade tootmine on tuulikute tootmise juures kõige suurem kitsaskoht. “On ka ettevõtteid, kes ainult tegelevadki labade tootmisega. Aga täna on situatsioon selline, et mõlemad labade tootjad on üles ostetud meie konkurentide poolt ja see on selge, et konkurendilt labasid osta ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik,” ütles ta.

Postimees kirjutas teisipäeval, et Ida-Viru maavanem esitas tänavu aprillis ootamatult kohtusse protesti Lüganuse vallavalitsuse poolt Andres ja Oleg Sõnajala Aidu Tuulepark OÜ-le antud tuulikute ehituslubade tühistamiseks. Tartu halduskohus otsustas 3. mail maavanema protesti menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitsena peatada kuuks ajaks ehk 2. juunini tuulikute ehituslubade kehtivuse.

Sõnajalad ostsid Soome tuulikulabade tehase

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 19, 2017

Tööstusuudised, 19.05.2017

Ajal, mil Eesti tuuleenergeetikas kütab kirgi Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumine ning Ida-Viru maavalitsus otsustas Sõnajalgade Aidu tuulepargi ehituse 30 päevaks seisata, tegutsevad vennad Sõnajalad selleks, et hiljemalt aasta lõpuks alustaks tegevust nende tuulikulabade tehas, mille ost vormistati hiljuti.

«Labadetööstuse Eestisse toomise kõige suurem fenomen on esiteks see, et see on väga tööjõumahukas – seda tehakse igal pool maailmas käsitööna,» kirjeldas tuuleenergia tootja Eesti Elekter AS ja kodumaiseid tuulikuid arendava ettevõtte Eleon AS juhatuse liige Andres Sõnajalg. Tema sõnul on Eestis juba ka sellel alal pädevaid inimesi. «Kõik luksusjahid tehakse samadest materjalidest,» põhjendas ta.

Teise olulise aspektina tõi Sõnajalg välja veokulud, kuna tuulikulabasid väljastpoolt Eestit tuues tuleks arvestada vähemalt 20-protsendilise lisakuluga.

Loe pikemalt Postimehe majandusveebist.

Tunnustus! Revali Merekooli tuuleenergeetika koolitused said kõrgel tasemel heakskiidu

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 19, 2017

GoodNews, 18.05.2017

Täna andis maailma ühe tunnustatuma sertifitseerimisorganisatsiooni Lloyd´s Register Quality Assurance Balti regiooni juht Oleg Kozlov Revali Merekooli avamereenergeetika õppeharu juhile Urmas Piirile pidulikult üle tunnistuse, mis kinnitab, et Revali Merekool on Eestis esimene Rahvusvahelise Tuuleorganisatsiooni (Global Wind Organization – GWO) poolt heaks kiidetud tuuleenergeetikaalast ohutusõpet pakkuv koolituskeskus.

GWO koolitusstandardi juurutamiseks tuli Revali Merekoolil kevade jooksul läbida viis erinevat auditit. “Saime kõigiga hakkama ning nüüdsest on energeetikaharidusega inimestel võimalik omandada seni puuduvad teadmised, et tuulegeneraatoritel nii maal kui merel ohutult tööd teha,” sõnas Revali Merekooli nõukogu esimees Tanel Hinno. “Oleme astunud koostöös Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooniga jällegi sammu suunas, mis aitab tõsta ja hoida tuuleparkide töötajate kvalifikatsiooni ja omandada ohutuks tööks vajalikke teadmisi ja oskuseid kodumaal. Ühtlasi tähendab koolituse läbimine inimestele rohkemaid töövõimalusi nii Eestis kui ka välismaal, suureneb väljavaade töötada nii avamere kui ka maismaa tuuleparkides,” lisas Hinno.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen peab Revali tunnustamist oluliseks ka seetõttu, et uued õppesuunad on olulised rajatavatele meretuuleparkidele, mis toovad Eestisse ka naaberriikide tuuleenergia töötajad. „Oleme olukorras, kus noored põlevkivienergeetikat õppida ei taha, kuid tuulikutehnikuks õppida ei saa. Selles võtmes on väga tänuväärne, et Revali Merekool on enda kanda võtnud ühe osa õpetamise, mida tuuleparkide töötajad oskama peavad,“ lisas Kasonen.

„Revali Merekoolil on hea ettevalmistus, rajatised ja õppekeskkond. Nad on pühendunud delegaatide teadmiste parendamisele ning säästavad sellega nii mõnegi elu,“ lausus Lloyds Register Quality Assurance´i Balti regiooni juht Oleg Kozlov.

Revali merekool on esimene Eestis, kes GWO standarditele vastava sertifitseerimise on läbinud. „Vaieldamatult oleme praeguseks sel teemal Balti riikide võimekaim ja kaasaegseim koolitusteenuse pakkuja. Saame õpet läbi viia aastaringselt, mugavalt, realistlikes, võimalikult ohututes ja kontrollitud tingimustes. Meile teeb vaid heameelt, et meie suurt tööd tunnustatakse,” tõdes Hinno.

Kohus: meretuulepargi vastaste väited on enamasti ekslikud või pahatahtlikult oletuslikud

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 16, 2017

Lääne Elu, 15.05.2017

Tallinna halduskohus on viimase kuu jooksul teinud kaks otsust, millega Hiiumaalt esitatud taotlused Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tühistamiseks on jäetud rahuldamata, kirjutas Hiiu Leht.

26. aprilli otsuses märgiti, et ennast keskkonnaorganisatsioonina määratleva MTÜ Hiiu Tuul väited kaebuse põhjendamisel on enamasti asjakohatud, ebatäpsed, eksitavad, ennatlikud, üldsõnalised või pahatahtlikult oletuslikud, ei ole piisavalt põhjendatud ja arusaadavad või on vastuolus esitatud dokumentidega.

5. mail tegi Tallinna halduskohus otsuse jätta rahuldamata Emmaste valla kaebus Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tühistamiseks, sest planeeringuga ei ole rikutud Emmaste valla õigusi, kuna planeeringuga määratud perspektiivsed arendusalad ei asu Emmaste valla territooriumil

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes