• Eesti

Valitsus otsustas korraldada Tootsi kinnistute avaliku enampakkumise

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 27, 2017

BNS, 27.04.2017

Valitsus tunnistas kehtetuks korralduse, millega oli eraldanud Eesti Energia AS-ile Tootsi tuulepargi rajamiseks maa ja otsustas panna maa avalikule enampakkumisele.

Kuigi riik on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusi põhjustanud valitsuse otsus oli seaduslik, tuleb kiirema selguse huvides kuulutada välja Tootsi kinnistute avalik enampakkumine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Enampakkumise ettevalmistamisega hakkab tegelema keskkonnaministeerium koostöös maa-ametiga.

Valitsus otsustas möödunud aasta 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed taastuvenergeetika ettevõtjad on kaevanud kohtusse valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Vändra vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Sinna tuulepargi rajamine aitab Eestil saavutada tuuleenergia eesmärke.

Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbiavalik enampakkumine kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.

Tuuleettevõtjad ajavad taga salastatud dokumenti

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 27, 2017

Postimees, 27.07.2017

Tootsi tuulepargi kohtuvaidlus on jõudnud etappi, kus kohus otsustas valitsuse palvel salastada tuulepargi-aluse maa Eesti Energiale määranud valitsuse korralduse seletuskirja lisa 4, mida riigi otsuse vastu kohtusse läinud tuuleettevõtted soovivad aga igal juhul näha avalikuna.

«Tegemist on põhimõttelise küsimusega, kas riik võib salastada oma tegevuse motiive, mis puudutab riigivara kui olulise väärtusega avaliku ressursi üleandmise asjaolusid,» põhjendas tuuleettevõtte ASi Raisner esindaja, vandeadvokaat Piret Blankin, miks nad on vaidlustanud kohtu otsuse salastada valitsuse korralduse seletuskirja lisa nr 4.

Tema sõnul peaks nii riigi otsuse vastu kohtusse läinud tuuleettevõtjatel kui ka avalikkusel olema õigus teada, millistel tingimustel ja kaalutlustel andis valitsus riigivara ära. Just seda peakski põhjendama vaidlusalune dokument, mille puhul on tegemist projekti tasuvusanalüüsiga.

Loe edasi Postimehe veebist.

Kohus ei rahuldanud hiidlaste kaebust tuuleenergia teemaplaneeringule

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 26, 2017

BNS, 26.04.2017

Tallinna halduskohus jättis kolmapäeval rahuldamata Gunnar Augi, Vahur Lauri, Inge Taltsi ja MTÜ Hiiu Tuul kaebuse Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu kehtestamise tühistamiseks.

Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse hiljemalt 26. mail, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile.

Hiiu maavanem otsustas 2015. aasta auguttis kehtestada Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Tuuleenergeetika”. Teemaplaneeringu kehtestanud korralduses on teemaplaneeringu peamise eesmärgina märgitud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete ja suundumuste sätestamine ning tuulikuparkide rajamiseks sobilike maa-alade määramine Hiiu maakonnas.

Kohus otsustas, et Aug, Laur ja Talts ei ole suutnud kohut veenda, et vaidlustatud haldusakt rikub nende subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole MTÜ Hiiu Tuul suutnud tõendada, et selle õigusi on teemaplaneeringuga rikutud seoses asjakohaste uuringute tulemusi arvesse võtmata jätmisega.

Aug, Laur ja Talts on öelnud, et kõigepealt kahjustab teemaplaneering nende õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Kohus ei leidnud, et kaebajate puutumus tuulikute võimaliku asukoha aladega oleks oluline ja et teemaplaneeringu kehtestamisel muutuks keskkond nende subjektiivseid õigusi rikkuvalt mittevastavaks nende tervise ja heaoluvajadusele.

Subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa kohtu hinnangul tuvastada ka seetõttu, et teemaplaneeringu alusel tuulikuid ei püstitata ja järelikult ei ole teada ka võimalike tegelike häiringute olemus ja intensiivsus. Teemaplaneeringu üldistusastme juures ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kaebajate kinnisvara ja elamute väärtus väheneb ainuüksi tulenevalt asjaolust, et teemaplaneeringus nähakse ette võimalus tuulikute püstitamiseks Hiiumaale.

Kohus pidas vajalikuks märkida, et isegi planeeringu tühistamisega ei saavuta kaebajad siinkohal oma eesmärki, sest see ei välista, et tuulikute püstitamiseks antakse luba mõne muu algatatava planeeringu alusel. Kaebajad ei ole esitanud peale paljasõnaliste väidete ühtegi arvestatavat tõendit, mis tõendaks, et ainuüksi teemaplaneeringu kehtestamine kahandaks nende kinnisasjade väärtust.

Tuulikupargi rajamise aluseks peab olema vastu võetud kohaliku omavalitsuse detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering, millega määratakse tuulikute arv ja nende paiknemine konkreetses kohas ja tuulikupargis, võimalikud mõjud ja leevendusmeetmed. Samuti on korralduses selgesõnaliselt märgitud, et teemaplaneeringu alusel ei ole võimalik väljastada projekteerimistingimusi.

Järelikult on planeeringu koostaja pidanud otstarbekaks mitte sätestada neid detaile teemaplaneeringus, vaid pidanud otstarbekas nende täpsemat kindlaksmääramist järgnevates suurema detailsuse astmega planeeringutes. Selline otsustus ei ole õigusvastane ja kohtul puudub igasugune alus selle tühistamiseks.

Kohus lisas, et vaidlustatud teemaplaneering ei ole selline planeerimisdokument, mille alusel oleks võimalik asuda ilma täiendava planeerimismenetluseta püstitama elektrituulikuid või tuuleparke. Teemaplaneering iseenesest ei anna mitte kellelegi õigust asuda püstitama elektrituulikuid/tuuleparke.

Hiidlasted soovivad kohtus ka Hiiu maavanema korralduse tühistamist, millega kehtestati Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering.

Kuni 1100-megavatise võimsusega tuuleparki tahab Hiiumaast loodest asuvatele meremadalikele ehitada Nelja Energia.

Taevased töölised

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 26, 2017

Äripäev, Tööstus. 26.04.2017

Tööd võib saada sealt, kust oodatagi ei oska. Taevast. Taeva ja maa vahelt. Näiteks on seal vaja hooldada tuuleparke – reguleerida ja parandada tuulejõujaamu.

Antud alal tegutseb Eestis Empower 4Wind OÜ. Teejuhiks Tööstusele hakkas ettevõtte juhataja Tanel Kutsar.

Sellisel kujul nagu praegu, töötab ettevõte alates 2010. aastast. Asutajateks olid Eesti tuuleenergeetikafirma Nelja Energia AS ja Empower. Omanikud on samad. Kumbagi poolt – tuuleelektri tootmist või tuuleparkide hooldamist ei eelistata.

Tehakse teisiti

Empoweri eelkäija haaras taastuvenergiaärist kinni juba 2005. aastal, seega päris Eesti tuuleenergeetika alguses.

“Mina olen siin 2008. aastast. Hooldame Eesti ja Rootsi üheksat tuuleparki, milles töötab täpselt sada tuulejõujaama. Praegusest turuolukorrast lähtuvalt on meie peamiseks alaks kujunenud hooldus, aga me soovime osaleda ka tuulejõujaamade püstitamises. Kokku on meil rakkes 22 inimest, kellest 18 on tehnikud ja insenerid, kes iga päev tuulikutes toimetavad. Ainus naisterahavas Empoweris on lähtuvalt ettevõtte ramatupidaja Egle Pajo,” ütleb Kutsar.

Mille poolest erineb Empower Eesti teistest tuuleparke hooldavatest ettevõtetest?

“Esiteks oleme suurim. Teiseks püüame olla neutraalsed teenustepakkujad, kellel puudub huvi tegelikku olukorda moonutada.

Pakume oma teenuseid nii tuulejõujaaamade tootjaile kui ka nende jaamade kasutajatele. Kolmandaks: kui teistele lähevad korda ainult tuulejõujaamad, siis meie tegeleme ka nendega kaasnevaga – ühenduskaablitega, alajaamadega jne,” lisab Kutsar.

Tehnika ja tootmine

“Meil on väga äge seltskond – ei ühtki intriganti ning lahingusse võiks vabalt minna kõigiga. Meie töö ohtlikkusest tulenevalt saabki koos töötada vaid inimestega, keda täielikult usaldad. Ma olen uhke oma kaaslaste üle. Nende teadmised ja oskused tuulikutega ringi käia on aukartust äratavad,” ütleb Kutsar.

Empoweril on kolm hooldusbaasi: Tallinnas, Läänemaal ja Võrumaal. Igaühes neist hästi varustatud tagavaraosade ja tööriistade laod. Kui läheb vaja mõnda harva kasutatavat riista, võetakse see laost. Korralikud väikevahendid on igal mehel kogu aeg enda käes.

Ometi ei ole mõttekas mehhaniseerida kõiki ettetulevaid töid. Laoseis läheks liiga laiaks. Osa töid tehakse Emopoweris ka edaspidi käsitsi. Tõstetekase ja turnitakse.

Üks näide – poldid ja nende keeramise riistad. Kasutatakse ülisuuri ja imepisikesi mutreid. Nende tohutut valikut nähes läheb uustulnukal silme ees kirjuks. Töö Empoweris on pingeline, aga vaheldusrikas, mitmekesine ja huvitav.

Oodatakse tarku ja tugevaid

Kaadrit valmistab Empower endale ette peaasjalikult ise. Aga kõrg- ja kutsekoolid?

“Saame neilt toorikuid. Enamasti häid toorikuid, ent siiski toorikuid,” ütleb Kutsar. “Olen mitmelt äsjaselt tudengilt küsinud, kas ta enne eriala omandama minemist tehnika vastu huvi tundis.

Näiteks putitas kodus sääreväristajat või Jawat. No ei putitanud! Kust see huvi siis? Kahjuks jääb enamik neist koolipingiski eluvõõraiks. Saavad sealt küll briljantsed teoreertilised teadmised näiteks elektroonikast, aga asja praktiline pool jääb pehmelt öeldes nõrgaks. Episoodilistest ettevõtetes praktikal käimistest ei piisa. Eks meie siin peame nad järje peale aitama.”

Tuleb ette, et tulevane hooldemees taipab alles pärast aastast tööd, kuhu ta on sattunud.

Töötajaid kinni pidada ei saa ja inimene võib minna ja tulla, millal tahab. See aga tähendab, et ettevõttel tuleb tema järelõpingute peale Rootsis või mujal kulutatud suured summad korstnasse kirjutada. “Püüame, et nii juhtuks võimalikult harva. Varakult aru saada, kes on kes. Kusjuures, huvi peab olema vastastikune,” ütleb Kutsar.

Treenitakse vastupidavust

Ja isegi siis ei sobi iga mees Empowerisse. “Mees ei tohi kõrgust karta. Tal ei tohi 100 meetri kõrguse tuulejõujaama otsas töötades pea ringi käima hakata ega jalad nõrgaks minna. Ta peab olema füüsliselt vastupidav. Vastupidavust treenitakse igapäevase kutsetööga. Ka sportimisest on abi. Ettevõte otsib selleks võimalusi.

Tal peab olema tehnilist taipu, huvi tuuleenergeetika vastu. Ta peab ennast järjekindlalt täiustama,” loetleb ettevõtte juhataja.

Tuulejõujaamades veavad inimesi üles-alla liftid. Ainult päris alguses ja lõpus tuleb mõni meeter mööda redelit ronida.

“Kaks aastat tagasi aga kukkus üks lift alla ja selles sõitnud mehed said surma. Siis pandi kõik liftid seisma ja poolteist aastat pidime ainult redeleid pidi ronima. Harjunud mehel kulub ühe otsa peale viis minutit. Kuni liftid üle vaadati ja neid jälle kasutada võis. Raske oli, aga toime tulime.”

Reeglina töötavad hooldajad tuulejõujaamas seni, kuni tuule kiirus tõuseb kaheksa meetrini sekundis. Pärast seda toodab tuulejõujaam elektrienergiat. Aga kui on vaja pooleliolev töö pausita lõpetada, tehakse hoooldustöid Kutsari sõnul ka tuule kiirusel viisteist ja isegi kakskümmend meetrit sekundis. Need mehed teavad, millal, mida ja kuidas teha.

Õpitud eriala ja amet, millega leiba teenitakse, ei lange sageli kokku. Eriala ja amet on kaks eri asja. Nii ongi Empoweris teiste seas tööl diplomeeritud laevamotoriste, lennukimehaanikuid, metsameistreid ja teisi. Õppisid ümber.

“Iga tuulepargi kohta on seitse päeva nädalas 11 tundi ööpäevas valves kaks hooldajat. Nad peavad kohale jõudma kahe tunni jooksul pärast väljakutset. Kui vaja, kaasatakse abijõude,” ütleb Kutsar. “Enamik meie personalist on täies jõus noored mehed. Ent on ka paar viiekümneaastast. Ja kolmed vennad. Nakkab.”

KOMMENTAAR

Vajame vastavat õpet

TUULIKI KASONEN, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht

Põlevkivienergeetika vajadus värske tööjõu järele ning noorte soov õppida põlevkivienergeetikat vähenevad, tuuleenergeetika aga kasvab.

See tähendab, et Eesti enereetika ka. Paraku reageerib haridussüsteem sellele ülemäära aeglaselt. Tuuleenergeetika vajadus hooldusinseneride ja -tööliste järele kasvab üha. Vastavat õpet aga seni pole.

Sester sooviks Tootsi tuulepargi maa enampakkumisele panekut

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 20, 2017

BNS, 20.04.2017

Rahandusminister Sven Sester pooldab Eesti Energia Tootsi tuulepargi maa osas valitsuse maa eraldamise otsuse tühistamist ja maa enampakkumisele panekut; valitsus selles osas veel otsust langetanud pole.

Kuigi valitsuse tegevuskava näeb ette ka Eesti Energia taastuvenergia osa 49 protsendi ulatuses börsile viimist, peab valitsus Sesteri sõnul lähiajal langetama otsuse, et kuidas selle teemaga edasi minna seoses Tootsi tuulepargi vaidlustega.

“Tootsi tuulepark moodustab suure osa ettevõtte väärtusest,” märkis Sester valitsuse pressikonverentsil, lisades, et olgugi, et rahandusministeeriumi hinnangul on ettevõtte tegevus Tootsi tuulepargi rajamise ettevalmistamisel igati korrektne olnud, nagu ka valitsuse otsus ettevõttele vastava maa eraldamiseks, ei aita see vaidluste lahendamise kiirendamisele kaasa.

“Valitsus peab nüüd otsustama, kas jätkata selle vaidlusega või võtta [maa eraldamise] otsus tagasi ja teha sellisel juhul ettepanek avalikuks enampakkumiseks,” ütles Sester. “Protsessis, kus vaidlus võib kesta aasta või poolteist, see ei aitaks IPO-le kaasa,” ütles rahandusminister.

Seega tuleks Sestri sõnul teha otsus, kas minna müügiga edasi vähendatud mahus ilma Tootsita või mitte. Sester ütles, et tema pooldab Eesti Energiale maa eraldamise otsuse tühistamist ja selle maa enampakkumisele panemist. “Kui Eesti Energia võidaks, oleks IPO hoopis teisel tasemel,” ütles Sester, lisades, et valitsus pole sel teemal veel otsust teinud.

Valitsus otsustas 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise; kinnistule kavandab ettevõte Tootsi tuulepargi rajamist.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed Eesti ettevõtjad on kaevanud valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS kohtusse. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Riik Tootsi Suursoo enampakkumist ette ei valmista

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 28, 2017

BNS, 28.02.2017

Rahandusministeeriumi hinnangul on Tootsi Suursoo ala Eesti Energiale eraldamine seaduspärane ja ministeerium pole korraldamas näiteks uut enampakkumist.

“Eesti Energia on Tootsi tuulepargi rajamist ette valmistanud alates 2011. aastast ning riigi kui Eesti Energia aktsionäri ootus on, et see ehitatakse valmis,” ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Ott Heinapuu BNS-ile.

“Riigi kava laiendada Eesti Energia aktsiakapitali Tootsi tuulepargi väljaarendamiseks tarviliku kinnistu üleandmisega on õiguslikult ja majanduslikult põhjendatud. Rahandusministeerium ei tegele praegu sellele alternatiivide otsimisega ega soovi spekuleerida käimasoleva õigusvaidluse võimalike mõjude üle,” lisas Heinapuu.

Valitsus otsustas möödunud aasta 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise Tootsi tuulepargirajamiseks.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed Eesti ettevõtjad on kaevanud valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS kohtusse. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Mitmed Eesti ettevõtjad on kaevanud valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS kohtusse. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Kui riik paneks Tootsi Suursoo kinnistu enampakkumisele on mitmed erafirmad andnud teada oma soovist sellel osaleda. Nelja Energia teatas, et oleks põhimõtteliselt huvitatud ala omandamisest veebruari keskpaigas. Vendade Andres ja Oleg Sõnajala ettevõte Eesti Elekter AS teatas esmaspäeval, et osaleksid samuti enampakkumisel.

Eesti maksab tuuleenergiafirmadele pargi valmimise järgselt 12 aastat 53 eurot toodetud megavatt-tunni kohta, aga seda vaid iga-aastaselt kuni 600 gigavatt-tunni täitumiseni. Seni on Eestis toodetud selles suurusjärgus tuuleenergiat.

Kui riigifirmal valmiks 2019. aastaks vähemalt 38 tuulikuga park Pärnumaale Tootsisse, suudaks see aastas toota hinnanguliselt 300 gigavatt-tundi elektrit. See omakorda vähendaks märgatavalt kõigi tootjate võimaliku saadava toetuste mahtu. Nelja Energia on näiteks öelnud, et ettevõte kaotaks 20-30 miljonit eurot aastas.

Meretuulepargi fantoomvalud

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 28, 2017

Hiiu Leht, 28.02.2017

Loode-Eesti meretuulepargi rajamine on suur ettevõtmine, mis mõistagi vajab laiapõhjalist selgitustööd, mida on ka aastaid tehtud ja tehakse edaspidigi. Kogukonnas alusetute hirmude tekitamine võib küll olla üheks relvaks tuulepargi rajamise vastaste arsenalis, kuid tõde tõuseb ja vale vaob.

Võtame näiteks 17. veebruaril Hiiu Lehes ilmunud Inge Taltsi artikli “Hiidlastele jääb vaid tuulepargi talumise valu”, mis läbivalt ei kajastanud tegelikkust. Ainult kõrge informeeritus aitab ajakirjandusel ja lugejal tabada ära katsed, kui neid üritatakse hirmutada fantoomvaludega.

Sissejuhatuseks lihtne detail – Loode-Eesti meretuulepargi projekti proovitakse sildistada “maailma suurimaks meretuulepargiks”. Olen käinud Põhjameres Helgolandi saare lähistel, kus asub juba praegu meretuulikuid üle 800 MW ulatuses ning kus lihtsalt iga madalik on nimetatud eraldi tuulepargiks. Kuid tegelikult peaks võrdlema ikka apelsine apelsinidega ehk planeeritavaid meretuuleparke planeeritavatega. Ainuüksi Läänemeres on Rootsis arendamisel näiteks 300 tuuliku ja 2100MW võimsusega Södra Midsjöbanken ning Poolas 900 MW võimsusega Baltica 1, 1500MW võimsusega Baltica 2 ja 1045MW võimsusega Baltica 3 meretuulepark Taanis võitis hiljuti Rootsi energiatootja Vattenfall õigused ehitada 600 MW Kriegers Flaki meretuulepark. Sarnaseid “maailma suurimaid meretuuleparke” leiab aga veelgi rohkem Põhjameres. Kuid ka maailma suurimaks olemine ei tähendaks ilmtingimata probleeme ja valusid.

Hiiumaa elektrivarustus paraneb

Hiiu vald on sõlminud tuulepargi arendajaga ühiste kavatsuste protokolli (ÜKP), mille põhj al koostatud koostöölepingu mustand on praegu vallavolikogus arutlusel. Protokollis on kokku lepitud, et meretuulepargi tulekuga peab paranema Hiiumaa elektriga varustamise kindlus ehk tekkima Hiiumaale täiendav võrguühendus.

Kuigi sellist kohustust ei saa panna riik ega kohalik omavalitsus on Nelja Energia nõustunud hiidlaste sooviga tuua meretuulepargi elektrivõrguga liitmisel Hiiumaale elektrienergia täiendav võrguühendus. See tähendab, et arendaja kulul ehitatakse tuulepargi liitumisel põhivõrguga Hiiumaa elektrivõrguga ühilduval keskpingel ja vajalikul võimsusel liitumine Hiiumaa jaoks. Samuti oleme kokku leppinud, et Hiiumaal kasutatakse ainult maakaabelliine. Tuleb rõhutada, et selline kokkulepe on ka Hiiu vallaga sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli baasilt välja töötatud koostööleppes. Seega – elektrivarustuse mitteparanemisega hirmutamine ei põhine faktidel.

Hiiumaale tulevad töökohad

Oma arvamusloos kirjutas tuuleparkide vastane Inge Talts, et Nelja Energia on 2013. aastal lubanud töökohti, mis seotud tuulepargi ehitamise, hoolduse ja remondiga. Arusaamatuks jääb aga tema järeldus, et kuna tuulepargi ehituse ettevalmistus toimub Paldiski sadamas, siis Hiiumaa jääb töökohtadest ilma. Nelja Energia ei ole kunagi lubanud ega planeerinud ehituse baasiks Hiiumaa sadamat, sest selle välistavad nii sadama suurused, sügavused kui ka vajalikud liitumisvõimsused tööstuse rajamiseks. Tõendina on vastav lahendus fikseeritud ka ÜKPs, kus räägitakse hoolduse- ja remondiaegsetest töökohtadest ning ka hooldussadama ja -keskuse rajamisest Hiiumaale.

Olles ise vaatamas käinud nii hooldussadamaid kui ehitussadamaid, olen hiidlastega nõus, et ehitussadam on Hiiumaa jaoks liiga suur ning just see, mida hiidlased ei taha – Hiiumaa tööstussaareks muutumine. Seetõttu näeme ehitust kulgevat pigem sellise sadama kaudu, kus on harjutud nägema laevu, mille pikkus on 70 kuni 200 m. Selline sadam on näiteks Paldiskis.

Kindlasti võib pidada hoolduse ja remondiga seotud töökohti püsivamateks ja pikaajalisemateks ning seega saarele kasulikumaks. Eeltoodud Helgolandi saare näidet kasutades oli nende meretuuleparkide ehitamise jooksul saarel tööl ajutiselt 300-450 inimest. Meretuuleparkide hooldusfaasis on saarel loodud 150 püsivat uut töökohta – neist u 100 otseselt seotud tuulikute hooldusegaja u 50 laevandusega. Kõik nad ööbivad kodudes, hotellides ja elavdavad sellega saare majandust.

Tuulepargi hooldustehnik on praegu üks kõige perspektiivsemaid ameteid energeetikas. Meiega on ühendust võtnud nii Eesti meremehi, kes töötavad juba praegu Euroopa meretuuleparkide hoolduslaevadel, kui ka hooldustehnikuid, kes sooviksid just sellist tööd teha. Samuti on juba noori mehi Hiiumaalt, kes tegelevad tuuleparkide käiduga ja kelle jaoks võib peituda just selles Hiiumaale naasmine. Samuti oleme ÜKPs kokku leppinud, et tuulikute hooldaja väljaõpe toimuks Hiiumaal ning tänu sellele oleme alustanud läbirääkimisi ka Hiiumaa ametikooliga, kus ühe lahendusena võiks tuulikutehnikute koolitamine toimuda. Seega
– töökohtadest ilma jäämisega hirmutamine ei põhine faktidel.

Hiiumaale tuleb suur raha

Sarnaselt teiste omavalitsustega, kus Nelja Energia tuulest elektrit toodab, asutatakse Hiiu meretuulepargi tulekuga mittetulundusühing, mis aitab kaasa kohaliku elu arengule. Oleme viimase seitsme aasta jooksul selliselt toetanud kogukondi Eestis enam kui 420 000 euro eest, mistõttu ei saa kuidagi kahtluse alla panna, et kui oleme midagi lubanud, siis “sulab see kui lumi kevadel”.

Ka väide, et Nelja Energia hakkab otsustama, kes MTÜ raha Hiiumaal jaotab, ei pea paika. Meie senine praktika on, et MTÜ juhatus teeb ettepaneku üldkoosolekule, milliseid projekte toetada ja selliselt on plaanis ka Hiiumaal. Ainult kohalikud saavadki ju teada, mida on kogukonnale vaja ning kes taotlejatest on usaldusväärsed projektide elluviijad. MTÜ juhatuses on ainult valla esindajad, seega ei saa üldkoosoleku lauale üldse jõudagi projekte, mida vald ei toeta. Taaskord – alusetu hirmutamine.

Lõpetuseks. Inge Talts heitis ka ette, et kuigi leping näeb ette kalurite saagi vähenemise korvamist, siis seda ei hakka juhtuma, sest projekti keskkonnamõjude hindamine ei ole tuvastanud, et tuulepargi tulek kujutaks kalastikule ohtu. Kui nii peaks tõesti minema, siis ei ole selles ju midagi kummalist, sest milleks korvata saagi vähenemist olukorras, kui saak ei vähene. Kui aga sellegipoolest hiljem selgub, et kaluritel on tuulikute tõttu saagikus vähenenud, siis on just koostöölepinguga tagatud, et kahju hüvitatakse. Iseenesestmõistetavalt tuleb see kahju tõendada, kuid probleemi pole ja lubadusi pole rikutud. Milleks siis sihilikult eksitada ja hirmutada?

Faktipõhine kriitika ja analüüs on alati oodatud. Tänu sellele on tuulepargi projekt ka oluliselt arenenud ning sobitub praegusel kujul keskkonna ja kogukonnaga juba väga hästi. Kui aga ühel hetkel saavad faktipõhised argumendid otsa, siis ei ole häbiasi seda tunnistada.

Tuuleenergia on üks puhtamatest viisidest, kuidas toota energiat, mida me kõikju vajame. Lisaks faktile, et tuulikud ei emiteeri CO2 ega teisi kahjulikke saasteaineid, on ka kogu elutsüklit (ehk ehitamist, transporti, paigaldamist, töötamist ja lammutamist) arvesse võttes tuulikutel kõige väiksem CO2 emissioon ja energiakasutus võrreldes teiste energiatootmise viisidega.

Pariisi kliimalepe, EL kliimapoliitika ning Eesti väga hea tuuleressurss loob head võimalused nii energeetika keskkonnasõbralikumaks muutmiseks kui ka majanduse edendamiseks, kuid seda mitte ainult Euroopa ja Eesti, vaid ka Hiiumaa kontekstis.

SIIM PAIST Nelja Energia arendusjuht

Tuuliki Kasonen: tuuleenergia potentsiaali takistavad kaitseministeeriumi piirangud ning inimesed

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 28, 2017

pealinn.ee, 28.02.2017

“Tuule ressurssi on meil piisavalt, et 100%-line taastuvenergiale üleminek teoks teha,” kinnitas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen, kelle sõnul praegu tuleb tuulest 9% elektrit, mida on üsna vähe. “Maismaatuulikute puhul võivad takistuseks saada kaitseministeeriumi ja looduskaitse piirangud, samuti inimeste soovid. Meretuule energiata taastuvenergiale üleminek võimalik ei ole.”

“Eestis on täna meretuulikud installeeritud 300 megavati kanti ja neid on kuskil 100. Need annavad ligi 9% meie elektritarbimisest aastas. Seda on siiski veel üsna vähe,” sõnas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

Kasonen rääkis Tallinna TV saates “Roheline vabariik”, et tänapäeva meretuulikute kasutegur on juba 50% ehk tuulikud töötavad aastast vähemalt poole. “Meretuulikute tehnoloogia on viimastel aastatel väga palju arenenud ja oskame tuule enda kasuks juba palju paremini tööle panna. Riigi energiamajanduse arengukava aastani 2030 näeb, et Eesti võiks ise toota taastuvenergiast elektrit 50% (hetkel on protsent alla 20-ne – toim).”

Taastuvenergia peamine ressurss on ikkagi tuul. “Loomulikult peaksime kasutama võimalikult palju erinevaid ressursse, ent maismaatuulikute puhul võivad takistuseks saada kaitseministeeriumi ja looduskaitse piirangud, samuti inimeste soovid. Meretuule energiata taastuvenergiale üleminek võimalik ei ole. Igal juhul tuleks Eestis tuuleenergiat kasutada. Tuule ressurssi on meil piisavalt, et 100%-line taastuvenergiale üleminek teoks teha. See eeldab aga lisaks maismaatuulikutele ka meretuulikute kasutamist.”

Riigi tasemel on esimesed merealade planeerimised tehtud ja selles leiti, et meretuule energia võiks kasutusele võtta Hiiumaa rannikust vähemalt 12ne ja Liivi lahes mandrist vähemalt 10ne kilomeetri kaugusel. “Nendel kahel alal oleks võimalik meretuulikuid püstitada võimsusega 1500 megavatti. Neil aladel on ka kõige paremad tingimused meretuule energia kasutamiseks,” märkis Kasonen.

Nelja Energia tegevjuht Martin Kruus usub, et kui Eesti ise suudab toota juba 50% vajaminevast elektrist on edasine samm 100%-ni poole lühem. “Protsessi algussammud on lihtsalt poole väiksemad,” põhjendas Kruus.

Hiiumaa tuulepargi projekti saavad tema sõnul soodustingimustel investeerida ka kohalikud elanikud ja ettevõtted. “Soovi korral saavad nad kasutada kas võlakirju või eelisaktsiaid, mis annab neile garanteeritud tulususe, mis on 15% aastas. Tänases intressikeskkonnas on see väga hea investeerimisvõimalus. Võimalus on teha ka annetusi Hiiumaa arengufondi, mis on seotud energiatoodanguga. Antud juhul 0,3 eurot megavatt tunni kohta. Fondi raha jagatakse kohaliku elu edendamiseks sotsiaalse keskkonna, spordi, kultuuri jms edendamiseks. Tuulepargiga kaasnevad ka töökohad. Analoogne näide on olemas Saksamaal, kus taoline tuulepark annab otseselt tööd 150le inimesele.”

Kasonen lisas, et tuulepark annab hiljem hooldusfaasis töökoha vähemalt 25 aastaks. Küll seisab Eesti täna silmitsi probleemiga, et tuulikute tehnikuid ei ole kuskilt võtta. “Õppida selleks ei saa, mis praktikas tähendab seda, et tuulikuhoolduse firmad kasutavad kas automaatiku või elektriku haridusega inimesi, kellel tehakse eraldi väljaõpe. Tuulikutehnikuid võiks aga Eestis koolitada, Hiiumaa ametikooliga just sellised läbirääkimised käivad.”

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes