• Eesti

Sutter: jätkame tööd Tootsi tuulepargi ehitamiseks

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 17, 2017

BNS, 17.02.2017

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul jätkab ettevõte tööd Tootsi tuulepargi õigeagse valmimise nimel.

Ringkonnakohtu määrus puudutab esialgset õiguskaitset, sisulised arutelud toimuvad Tallinna halduskohtus märtsis. Jätkame tööd, et tuulepark õigeaegselt valmis saada,” ütles Sutter BNS-ile.

“Oleme tegelenud arendusega aastast 2011, ükski ettevõte peale Eesti Energia ei ole astunud sisulisi samme Tootsi suursohu tuulepargi rajamiseks. Tuulepargi vastu hakkasid konkurendid huvi tundma alles siis, kui neile sai selgeks, et rajatav tuulepark vähendab tuuleenergiatootjatele makstavat senist toetusmäära,” märkis Sutter.

Ta lisas, et uue tuulepargi lisandumisega võidavad tarbijad. “Eestis toodetaks rohkem taastuvenergiat, samal ajal jääb taastuvenergia tasu elektritarbijale samaks,” märkis ta.

Valitsus otsustas 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise; kinnistule kavandab ettevõte Tootsi tuulepargirajamist. Selle kava vastu protesteerisid teised tuuleenergia tootjad, mis esitasid vastava kaebuse ka kohtule.

Ringkonnakohus ei rahuldanud neljapäeval Eesti Energia ja rahandusministeeriumi kaebust haldukohtu otsusele, millega kohus keelas esialgse õiguskaitse raames Tootsi Suursoo kinnistu riigifirmale eraldamise. Antud määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata, ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-ile.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Eesti maksab tuuleenergiafirmadele pargi valmimise järgselt 12 aastat 53 eurot toodetud megavatt-tunni kohta, aga seda vaid iga-aastaselt kuni 600 gigavatt-tunni täitumiseni. Seni on Eestis toodetud selles suurusjärgus tuuleenergiat.

Nelja Energia oleks ilmselt valmis Tootsi maade enampakkumisel osalema

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 17, 2017

BNS, 17.02.2017

Kui riik otsustaks lähiajal Tootsi Suursoo kinnistu enampakkumisele panna, oleks tuuleparkide arendaja Nelja Energia tõenäoliselt valmis enampakkumisel osalema.

Kui riik paneks Tootsi Suursoo ala enampakkumisele, siis Nelja Energia AS oleks põhimõtteliselt huvitatud ala omandamisest, ütles ettevõtte juhatuse liige Martin Kruus BNS-ile.

“Antud juhul sõltub see täiesti sellest, mis tingimustel [Tootsi Suursoo ala pakutakse], juhul kui seal peaks mingi pakkumismenetlus tulema, on see siis enampakkumine või vähempakkumine,” märkis Kruus.

“Me ei ütle nüüd praegu seda, et loomulikult, jah, me oleme sellest konkreetsest enampakkumisest huvitatud, teadmata enampakkumise tingimusi, aga üleüldiselt oleme tuulenergia arendamisest huvitatud,” rääkis Kruus.

Ringkonnakohtus otsustas neljapäeval jätta lõplikult jõusse määruse, mis keelab valitsusel kuni vaidluse lõpuni ilma enampakkumiseta Tootsi Suursoo tuulepargi kinnistu üleandmise Eesti Energiale. Vabariigi Valitsusel ega Eesti Energial ei ole enam võimalik otsust edasi kaevata.

Kokku on maade üleandmise osas kolm kohtuasja, kus Raisner, Eesti Elekter ja Nelja Energiaon vaidlustanud Tootsi Suursoo ala Eesti Energiale andmise. Kohus on menetlused üheks liitnud.

Valitsus otsustas 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise; kinnistule kavandab ettevõte Tootsi tuulepargirajamist.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Eesti maksab tuuleenergiafirmadele pargi valmimise järgselt 12 aastat 53 eurot toodetud megavatt-tunni kohta, aga seda vaid iga-aastaselt kuni 600 gigavatt-tunni täitumiseni. Seni on Eestis toodetud selles suurusjärgus tuuleenergiat.

Kui riigifirmal valmiks 2019. aastaks vähemalt 38 tuulikuga park Pärnumaale Tootsisse, suudaks see aastas toota hinnanguliselt 300 gigavatt-tundi elektrit. See omakorda vähendaks märgatavalt kõigi tootjate võimaliku saadava toetuste mahtu. Nelja Energia on näiteks öelnud, et ettevõte kaotaks 20-30 miljonit eurot aastas.

Kohus jättis Tootsi Suursoo Eesti Energiale eraldamise keelu jõusse

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 17, 2017

BNS, 17.02.2017

Ringkonnakohus ei rahuldanud neljapäeval Eesti Energia ja rahandusministeeriumi kaebust haldukohtu otsusele, millega kohus keelas esialgse õiguskaitse raames Tootsi Suursoo kinnistu riigifirmale eraldamise.

Antud määrus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata, ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-ile.

Kokku on maade üleandmise osas kolm kohtuasja, kus Raisner, Eesti Elekter ja Nelja Energiaon vaidlustanud Tootsi Suursoo ala Eesti Energiale andmise. Kohus on menetlused üheks liitnud.

Valitsus otsustas 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise; kinnistule kavandab ettevõte Tootsi tuulepargirajamist.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Eesti maksab tuuleenergiafirmadele pargi valmimise järgselt 12 aastat 53 eurot toodetud megavatt-tunni kohta, aga seda vaid iga-aastaselt kuni 600 gigavatt-tunni täitumiseni. Seni on Eestis toodetud selles suurusjärgus tuuleenergiat.

Kui riigifirmal valmiks 2019. aastaks vähemalt 38 tuulikuga park Pärnumaale Tootsisse, suudaks see aastas toota hinnanguliselt 300 gigavatt-tundi elektrit. See omakorda vähendaks märgatavalt kõigi tootjate võimaliku saadava toetuste mahtu. Nelja Energia on näiteks öelnud, et ettevõte kaotaks 20-30 miljonit eurot aastas.

Ka teise astme kohus keelas Tootsi kinnistu üleandmise Eesti Energiale kuni tuuleärimeestega käiva vaidluse lõpuni

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 17, 2017

Delfi Ärileht, 17.02.2017

Kui Tallinna halduskohtu määrusega pikendati kuni kohtuvaidluse lõpuni Tootsi kinnistu üleandmise peatamine riigilt Eesti Energiale, siis Eesti Energia ja valitsus kaebasid selle määruse edasi teise kohtuastmesse. Eilse otsusega kinnitas ka ringkonnakohs, et jätab määruse jõusse, mis keelab riigifirmale kinnistu üleandmise kuni vaidluse lõpuni. Seda määrust enam edasi kaevata ei saa.

Endisele turbaraba kinnistule plaanib Eesti Energia rajada kuni 52 tuulikuga tuulepargi, millest saaks üks võimsamaid tuuleparke Eestis. Tuuleenergia tootjate sõnul on aga selline riigimaa riigifirma omandusse andmine ebaõiglane ja loob Eesti Energiale põhjendamatu konkurentsieelise. Seepärast on valitsuse otsus vaidlustatud kohtus ning teavitatud ka Euroopa Komisjoni. Komisjon võttis asja menetlusse.

Kui esimene halduskohtu otsus keelas riigimaa Eesti Energiale üleandmise 19. jaanuarini 2017, siis jaanuari lõpu kohtumäärusega pikendati esialgset õiguskaitset kuni kohtuvaidluse lõpuni.

Ringkonnakohus tegi eile, 16. veebruaril määruse, millega jättis Vabariigi Valitsuse ja AS Eesti Energia määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2017 määruse muutmata.

AS Raisner, Hans Teivi, VV Tuulepargid OÜ, OÜ Aseriaru Tuulepark, OÜ Pakri Tuulepargid, Hanila Tuulepargid OÜ, Nelja Energia AS ning AS Eesti Elekter kaebused Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korralduse nr 404 (Tootsi kinnistu üleandmine Eesti Energiale) tühistamiseks.

Valitsus ei arutanud Saaremaa hiigletuulepargi loaprotsessi alustamist

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 16, 2017

BNS, 16.02.2017

Kuigi valitsus pidi neljapäeval arutama Saaremaa hiigeltuulepargi hoonestusloa menetluse algatamist, arvati antud punkt valitsuse istungi päevakorrast välja.

Saare Wind Energy OÜ tahab rajada Saaremaa läänerannikule 1,7 miljardit maksva 100 tuulikuga meretuulepagi, mis kõikide lubade olemasolul saaks kõige varem tööd alustada 2022. aastal. Tuulepargi rajamise võimaldamiseks peab valitsus algatama hoonestusloa menetluse, mis iseenesest ei tähenda, et hoonestusluba ka antakse.

Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algatatakse lisaks ka keskkonnamõju hindamine. Taotlejale pannakse kohustus keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud.

Hoonestusluba taotleb ettevõte 50 aastaks, mis on keskmine periood arvestades rajatise eeldatavat püsimise aega ja hooldustingimusi. Tulevikus on nimetatud tähtaega vajadusel võimalik pikendada.

Saare Wind Energy OÜ kavandab Saaremaa läänerannikust 10–27 kilomeetri kaugusele 100 tuulikuga meretuuleparki. Ettevõte leiab, et tuulepargi rajamine aitab Eestis taastuvenergiaallikatele üleminekule positiivselt kaasa. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist.

Meretuulepark koosneb 100 avamere tuulikust, igaüks võimsusega 6 megavatti, merel paiknevast alajaamast, alajaama ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist maismaal paiknevasse liitumispunkti. Tuulikud paigutatakse üksteisest 800–1100 meetri kaugusele. Tuulikute lõplik paiknemine täpsustub KMH käigus.

Ettevõte plaanib pargis kasutada tuulikutena Siemensi elektrituulikuid, mis võimaldavad toota elektrit tuulekiiruse puhul 3–25 meetrit sekundis. Eeldatav tuuliku torni kõrgus on 102 meetrit ja ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 meetrit merepinnast. Tuulikud planeeritakse paigaldada 20–35 meetri sügavusele vette ning hinnanguliselt on arvestatud iga tuuliku vundamendi põhjapindalaks kuni 500 ruutmeetrit.

Tuulepargi aastaseks elektritoodanguks on kavandatud 2800 gigavatt-tundi, mis moodustab 30,9 protsenti Eesti-sisesest 2015. aasta koguelektritoodangust.

Krediidiinfo andmetel on Saare Wind Energy omanikud Valery Makushin ja läbi Gottlieb OÜ Veiko Väli. Väli ega ka Makushin ei ole laiemale avalikusele tuntud.

Energiline Eesti Energia?

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 16, 2017

Meie Maa, 16.02.2017. Harry Raudvere

Endine Eleringi nõukogu liige, reformierakondlane Tarmo Mänd ütles mullu 24. septembril Hiiumaal toimunud konverentsil välja avaliku saladuse, mis asjasse pühendatute jaoks ei olnud uudiseks, kuid mis avab Eesti Energia olemuse paljudele eestimaalastele hoopis teistsuguses valguses, kui seda on julgetud senini tunnistada.
Mänd kinnitas konverentsil, et meie oma põlevkivi, meie au ja uhkus, ning sellest toodetud energia on sedavõrd kallis, et ei suuda turutingimustes konkureerida. Lisaks kinnitas Mänd kuulajatele, et Eesti Energia on pankroti äärel -2015. aasta lõpus oli ettevõtte koguvõlg 952 miljonit eurot…
Tema poolt väljaöeldu on määratu tähendusega – annab selgituse ebaloomulikult kõrgetele võrgutasudele ja heidab valgust asjaolule, miks Eesti Energia lobitöö tulemusena blokeeriti alates 2012. aastast kõikvõimalike vahenditega uute, arvestatavate mahtudega elektritootjateturuletulek.
Müüdid, müüdid, müüdid
Ühe kurikuulsa riigi propagandaminister olevat öelnud, et kui esitada ühiskonnas ilmselget valet seda pidevalt korrates, siis hakkavad inimesed kuuldut pidama tõeseks.
Just seda läbiproovitut taktikat hakkasidki kasutama Eesti Energiaga lähedalt seotud isikud, kes vaatamata erinevatele isiklikele huvidele mõistsid, et elektritootmise turule ei tohi lisanduda mitte ühtegi uut tootjat, kes võiksid hakata ohustama ja konkureerima Eesti Energias toodetud põlevkivielektriga.
Ainsaks arvestatavaks ja konkureerivaks energiaallikaks põlevkivielektrile saab Eestis olla tuule abil toodetud elektrienergia. Seega oli vaja luua üldsuse silmis müüt tuuleelektriebaefektiivsusest.
Esmane seisukoht, millest hakkasid rääkima ka pealtnäha intelligentsed inimesed, oli reservvõimsuse vajalikkus tuuletute ilmade korral. Väidetavalt pidid Narva elektrijaama katlad töötama nii või teisiti täisvõimsusel, et kompenseerida võimalikust tuulevaikusest tekkida võivat elektridefitsiiti. Eestit kujutati energeetilise konnatiigina, kus tuuletu ilma korral istume ilma elektrita.
Samas vaikiti maha Eesti Energia ekspertide poolt valminud uurimus, milles tõdeti, et kuni 700 MW nimivõimsusega installeeritud tuulegeneraatorid ei vaja täiendavat reservvõimsust. Pealegi on Eestil ühendus naaberpiirkondadega võimsate ülekandeliinide abil, mis tasakaalustavad elektrisüsteemi. Lisaks jäeti märkimata, et kahesaja meetri kõrgusel puhub alati tuul -vaatamata sellele, et maapinna lähedal on tihtilugu tuulevaikne.
Teiseks müüdiks sai tuulest toodetud elektrienergia ebaloomulikult kallis hind, millele peab tarbija kogu aeg peale maksma. See on otsene vale, sest keegi selle teooria levitajatest ei ole esitanud ühtegi arvestatavat ja faktidele tuginevat analüüsi.
Kindlasti oli tuulegeneraatorite ajastu algusaegadel eksperimentaaltuulegeneraatoritega toodetud elektrienergia hind kõrge, kuid tehnoloogias on toimunud arvestatav areng ning kaasaegsete tuulegeneraatorite tööeaks on minimaalsete hoolduskulude juures 40 aastat. 40 aastat toodangut, mis ei vaja tooraine kaevandamist ega kohalevedu, saastest rääkimata! Selline tuuletehnoloogia on Eestis välja arendatud ja oma ristsed edukalt läbinud.
Moodsate tuulegeneraatoritega toodetud elekter on vaieldamatult odavaim energialiik. Nüüd kerkib üles küsimus: milleks siis taastuvenergia tasu, kui väidetavalt on tuuleelekter odavaim elektriliik ja suudaks eksisteerida üldse ilma toetusteta?
Vastus on väga lihtne. Tuuleparkide ja üldse energiat tootvate üksuste rajamine on kallis ning vajab võõrkapitali kaasamist, milleks on üldjuhul kommertslaenud. Ka Eesti Energia on kaasanud suurtes kogustes võõrraha – nii otseste laenude kui võlakirjade emiteerimise näol. Ka enamik palju kirutud taastuvenergia tasusid, mis on lisatud elektriarvetele, liigub otse Eesti Energiale.
Kui oleks võimalik kasutada laenuraha, mida ei pea tagastama 10-12 aasta jooksul, siis ei vajaks kaasaegse tehnoloogia abil toodetud tuuleelekter mingeid dotatsioone. Võtmesõnaks on tootlikkus, mis ületab tunduvalt vanema põlvkonna generaatorite tootlikkuse. Vale on kinnitada, et tuulest toodetud elekter vajab pidevalt doteerimist.
Riigipoolne taastuvenergia tasu on ette nähtud 12 aastaks ning selle eesmärk on leevendada kommertskrediitide tagasimaksmist. Eestis on aga töötavaid tuuleparke, kellele ei maksta toetust ja ei ole seni nähtud, et nad likvideeriksid oma kahjumlikult töötavad generaatorid.
Põlevkivist toodetud elektri puhul maksab riik lisaks veel otsetoetusi riigieelarvest, mis on olemuselt varjatud dotatsioon maksumaksja taskust. Sellest ei taheta millegipärast üldse rääkida!
Korruptiivsed suhted?
Kolmandaks ja absurdseimaks müüdiks on tuulegeneraatorite kahjustav mõju riigikaitselistele rajatistele. Need segavat sedavõrd, et vaenlase lennuvahendid võivad kontrollimatult meie õhuruumi tungida. See teema kerkiski üles pärast 2012. aastat, kui kabinetivaikuses otsustati otsustavalt lõpetada Eesti Energia majandustulemusi ähvardavate konkurentide tegevus.
Mis võiks olla veel parem argument kui kontrollimatu keeld, mille aluseks on NATO salajased dokumendid?
Siinkohal tuleb märkida, et riigiorganite poolt viidatud eriti salajased NATO eeskirjad ei saa omada õiguslikku tähendust ega laieneda eraettevõtlusele. Kui Eesti sõjardid koostöös NATO-ga plaanivad ükskõik mida, siis on nad seadusest tulenevalt kohustatud rahuajal arvestama rahuaja seadustega. Vastasel juhul peaks olema Eesti riik võõrvägede poolt ametlikult okupeeritud ja riigiseadused ei kehtiks.
Eriti huvitavaks teeb kaitseministeeriumi kaasamise asjaolu, et keelud ei puuduta Ida-Virumaal Eesti Energiale kuuluvat Narva tuuleparki. Samuti andis vabariigi valitsus loa Aidu tuulepargirajamiseks, mis jääb otseselt kehtestatud keelutsooni, ja seda ajal, mil kõikide läheduses olevate tuuleparkide seaduslikud arendused olid kaitseministeeriumi poolt peatatud.
Riik plaanis Aidu tuulepargi sokutada samuti Eesti Energiale, kuid bürokraatide apsakate tõttu jäädi sellest vaatamata keskkonnaministeeriumi ja maavanema otsesele sekkumisele ilma. Vald keeldus tühistamast enampakkumise tulemusi ning seega jäi Eesti Energia ainsaks lootuseks omandada kokkuleppel valitsusega ja seadusi eirates Tootsi tuulepark. On huvitav märkida, et Aidu pargile loa andmisega teenis riik miljoneid eurosid, mis on otseseks tõenduseks, et kui riik saab raha, siis langeb iseeneslikult kõrvale ka riigikaitse olulisus.
Korruptiivsetele suhetele Eesti Energia ja otsustajate vahel viitab ka Päite-Vaivina tuulepargiarenduse saaga Ida-Virumaal. Kui selgus, et see tuulepark ei ulatugi Kellavere radari vaatevälja, nagu seni räägitud, siis viivitas Toila vald kaitseministeeriumi korraldusel ebaseaduslikult tuulepargi ehituslubade väljastamisega ning andis kaitseministeeriumile aega uute piiravate asjaolude seadustamiseks. Seekordseks takistuseks toodi tuuleparkide kahjulik mõju Venemaa suunal teostatavale raadioluurele.
Kaitseministeeriumi määrus keelustas ainult tuuleparkide rajamise, kuid jättis arvestamata teised, palju rohkem raadiosidele mõju avaldavad tegurid, see tõendab otseselt, et igasugune konkurentsi pakkumine Eesti Energiale tuleb jõuga lõpetada. Kaitseministeerium väldib kahjuks igasugust mõistusepärast arutelu, tuues nüri järjekindlusega põhjenduseks riigisaladuse. Riigisaladus ei saa ometi kehtida eetris vabalt levivatele raadiolainetele ega ka radari tööpõhimõtetele ja võimalustele, mida tootja on avalikult presenteerinud ning seejuures kinnitanud, et tuulepargid ei sega nende radarite tööd.
Legendi tuulegeneraatorite hukatuslikust mõjust kordavad papagoiliku järjekindlusega nii poliitikud kui ka valitsusasutuste ametnikud, sest nii on keegi kaitseministeeriumist väitnud ja ega siis sedavõrd lugupeetud asutus saa olla seotud valede tootmise ja levitamisega… Kahjuks on selle kohta aga ümberlükkamatuid tõendeid, et saab ikka olla küll!
Valitsus dilemma ees
Täna on Eesti Energia oma kahtlasevõitu reitingute ja peatselt saabuvate maksekohustuste tõttu tõsiste probleemide ees.
Valed investeerimisotsused põlevkivitööstusesse ja müstilistesse välismaistesse põlevkivi kaevandamistesse sarnanevad
Tallinna Sadama praamihanke skandaali, regionaalhaiga afääride ning ka Estonian Airi temaatikaga. See on rändrahnu suurune kivi õiguskaitseorganite kapsaaeda.
Asjaosalised on praeguseks jõudnud oma tegevusega õigustamise faasi, üritades seeläbi eksitada üldsust ja mõjutada kohtuorganeid. Samas otsitakse pingsalt lahendusi aukude lappimiseks.
Kuuldavasti on üheks ideeks müüa Eesti Energiale kuuluv tütarfirma Elektrilevi, et selle eest saadud rahaga katta juba võetud kohustusi. Elektrilevi müümine on Eesti Energiale aga justkui kuldmune muneva kana pea mahavõtmine.
Teiseks võimaluseks, mida on kajastanud ka ajakirjandus, on ettevõtte viimine börsile. Seda ei ole aga võimalik teha, tootes peamiselt põlevkivielektrit. Väärtuse suurendamiseks on vaja veel midagi ning selleks oli plaanitud Aidus ja Tootsis toodetud odava tuuleelektri müügist saadav kasum. Täna ei ole enam ka Tootsit, sest kohus on võtnud menetlusse konkureerivate ettevõtete kollektiivhagi ning kohtu poolt seatud õiguskaitse paneb piirid Eesti Energia omavolilisele tegevusele.
Erinevalt teistest tuuleelektri tootjatest on Eesti Energia ka olulises eelisseisus, sest kui teised tootjad saavad elektrit müües börsihinna, millele lisandub ajutine taastuvenergia toetus, siis Eesti Energia müüb elektrit otse lõpptarbijale, mis annab juba märkimisväärse konkurentsieelise. Loomulikult võib väita, et see ei ole jällegi nii, kuid planeeritud mudel oleks olnud Eesti Energiale ainsaks päästerõngaks.
Praegune valitsus on dilemma ees. Kas jätkata Eesti Energia afääridega, kaasates ja suunates jäärapäiselt kaitseministeeriumi tegevust? Või siiski avalikult tunnistada oma eksimusi, hüvitada heas usus Eestisse investeerinud välisinvestoritele tekkinud kahju ning tõestada, et Eesti on lõppkokkuvõttes õigusriik, kus poliitilistele sobingutele ning tagatoapoliitikale kohta ei leidu?

Eesti Energia oli ise Tootsi kinnistu hinna määranud ekspertiisi tellijaks

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 15, 2017

Pärnu Postimees, 15.02.2017

Riigi ja tuuleenergia ettevõtete vaidluses selle üle, kas Tootsi tuulepargi eraldamine riigi omanduses olevale Eesti Energiale oli õiglane, on ilmnenud omapärane detail. Nn sõltumatut kinnisvaraekspertiisi, mis määras maatüki hinnaks vaidlusaluse 4,1 miljonit eurot, ei tellinud mitte ükski riigiasutus, vaid Eesti Energia ise.

«See nüüd küll head lõhna juurde ei jäta – nii ei tohiks ükski riigiettevõte ega riiklik asutus asju ajada,» ütles Vabaerakonna fraktsiooni kuuluv riigikogu liige Artur Talvik, kes juhib ka parlamendi korruptsioonivastast erikomisjoni. Tema pahameele põhjus on üsna markantne.

Kui seni on nii riik kui ka Eesti Energia ise apelleerinud sellele, et Tootsi tuulepargi maa hinna määras sõltumatu kinnisvaraekspertiis, mida omakorda kinnitasid sõltumatud audiitor- ja advokaadibürood, siis on nad unustatud mainida, et dokumendi peal on ekspertiisi tellijana must valgel kirjas Eesti Energia AS ise.

Jätkub lehes…

Hiiumaale meretuuleparki kavandav Nelja Energia loodab statistikakaubandusele

Eesti uudised, Tuuleenergiaveebruar 15, 2017

Delfi Ärileht, 15.02.2017

Kümme aastat hiiglasliku meretuulepargi rajamist kaalunud eksperdid andsid arendajale rohelise tule.

Keskkonnaministeerium avalikustas kümneaastaste uuringute tulemusel valminud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande, mis lubab rajada Hiiumaa rannikust 12 kilomeetrit põhja poole 100–160 tuulikuga ja 700–1100 megavatise koguvõimsusega meretuulepargi. Arendajale Nelja Energiale läheb hiigeltuulepargi rajamine maksma vähemalt kaks miljardit eurot.

Keskkonnamõju hinnates ei leitud ühtegi olulist negatiivset mõju, mis leevendusmeetmete kasutamise korral keskkonda märkimisväärselt rikuks. See tähendab, et kui näiteks linnustikueksperdid nägid üht suuremat ohtu selles, et tuulepark taheti rajada osaliselt Apollo madalikule, mis on oluline aulide rändepeatuspaik, siis leevendusmeetmeks peetakse arendaja nõusolekut nihutada tuulikute asukohta Apollo madalast kagu poole sügavamasse vette. Siis jääb tuulepark loodava looduskaitseala kõrvale ega kattu sellega. Ka loobus arendaja Neupokojevi madalale tuulikuid planeerimast, sest see on rannikule lähemal kui 12 km. Küll aga planeeritakse osa tuulikuid Vinkovi madalale, mis rajatakse lindude heaolu arvel. Sügavamasse vette kui 30 meetrit tuulikuid ei paigaldata, sest see ei oleks tasuv.

Meretuulepargi arendaja, AS-i Nelja Energia tegevjuhi Martin Kruusi sõnul arvestatakse vähemalt kahe miljardi eurose investeeringuga, mis elavdab Eesti majandust ja suurendab SKT-d.

Nelja Energia äriplaan nii suure koguse taastuva energia tootmiseks on statistikakaubandus teiste Euroopa riikidega, kes ei suuda ettenähtud ajaks seda vajalikus koguses toota.

„Seega võiksid meil 2020. aastaks olla juba lepingud statistikakaubanduseks sõlmitud. Ühtegi müügitehingut tehtud ei ole, aga riike, kellele müüa, on mitmeid. Näiteks Prantsusmaal on taastuva energia puudujääk 2020. aastal prognoosi järgi 100 teravatt-tundi aastas. Eesti kogu elektritoodang on kokku alla 10 teravatt-tunni. Ka Holland ja Belgia jäävad jänni.”

„Meil on Hiiu vallaga sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll, mis näeb ette võimaluse, et Hiiumaa elanikud ja ettevõtted saavad soodustingimustel aktsiaid omandada. Eriti just elanikud, kellele on ette nähtud aktsiad väga magusa, garanteeritud intressiga 15%. Piiriks on 17 miljonit eurot ja juhul kui toimub ülemärkimine, jagatakse see proportsionaalselt,” selgitas Kruus. Ühtlasi rõhutas ta, et praegu ei saa veel elanikele midagi lubada, sest kõigepealt tuleb protokollist jõuda vallaga lepinguni. Tehingute sõlmimine algab siis kui pargi ehituski.

Ehituse kestuseks prognoositakse kolm aastat ja seda hakatakse lugema ajast, kui kõik load on käes ja rahastamine paigas. „Kõige pikema aja ehitusest võtab tõenäoliselt elektriliinide väljaehitamine,” eeldas Kruus.

– ÄÄREJUTT –
Tuulepargi vastane käib kohut edasi

Planeeritava tuulepargi vastased on koondunud MTÜ-sse Hiiu Tuul ja palganud end esindama endise õiguskantsleri Indrek Tederi advokaadibüroo. Eelmise aasta lõpus ei rahuldanud Tallinna halduskohus MTÜ kaebust ega tühistanud Hiiu maavanema korraldust kehtestada Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. Kohus leidis, et MTÜ Hiiu Tuul, Emmaste valla ja üheksa eraisiku kaebuse rahuldamiseks pole alust. Vastased kaebasid otsuse ringkonnakohtusse edasi ja esitasid kaebuse ka Euroopa Komisjonile. Tuulepargi vastu võitleva MTÜ esindaja Inge Talts ütles eelmisel aastal Ärilehele, et ta ei saa midagi tegemata kõrvalt vaadata, kuidas ilusat paradiisisaart Hiiumaad tööstuspiirkonnaks muudetakse. „Selliseid kohti on Eestis ja maailmas vähe. Kui me laseme selle muuta üheks tavaliseks tööstuspiirkonnaks, siis oleme midagi väga olulist kaotanud,” lausus ta.

– PISITEKST –
● Martin Kruusi sõnul arvestatakse vähemalt kahe miljardi eurose investeeringuga.
● Hiiumaa elanikud ja ettevõtted saavad soodustingimustel aktsiaid omandada.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes