• Eesti

Lääneranna vald peab loata töötanud tuulikute eest maksma tuhandeid eurosid

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 15, 2018

Lääne Elu, 15.05.2018

Möödunud nädalal tuli Tallinna halduskohtust otsus, mis kohustas Lääneranna valda maksma Tamba tuulepargi kõrval elavale Arne Albergile hüvitist 740 eurot ja menetluskulu üle 3600 euro.
Praegu Lääneranna valla koosseisu kuuluv Varbla vallavalitsus andis 2012. aastal ehitusloa kahe tuulegeneraatori ehitamiseks ja väljastas neile 2013 ka kasutusload, kuigi tuulikud ei vastanud detailplaneeringule.

Praegu OÜ Tuuleenergiale kuuluvad tuulikud töötasid kuus kuud kasutusloata. Arne Alberg leidis, et tuulikute müra tekitas talle kannatusi ja nõudis selle eest vallalt hüvitist.
Kohus määras hüvitise summaks 740 eurot ehk 4 eurot iga kasutusloata töötatud päeva kohta. Kohus leidis , et kaks tuulikut töötasid ilma igasuguse loata 2017. aasta jaanuarist juulini ehk 185 päeva. Sel ajal pidi Alberg taluma tuulikute müra. Kohus leidis, et kuigi Alberg pidi taluma mõõdukat müra, siis tema õigused on tõsiselt rikutud. Selle eest sai ta ka kahjutasu.

Jaanuaris otsustas Tallinna halduskohus, et Lääneranna vallavalitsus peab maksma 1600 eurot kohtukulusid Albergile ja tema kolmele naabrile, kes esitasid samas asjas kaebuse.
Eelmisel nädalal tehtud kohtuotsus on jõustumata. Jaanuaris tehtud otsus aga jõustunud. Kohus leidis jaanuaris, et Lääneranna vallavalitsus (Varbla õigusjärglasena) on põhjendamatult viivitanud Albergi ja tema naabrite kaebust läbi vaadates.

Lääneranna vald üritab seadustada Tamba tuuleparki

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 15, 2018

BNS, 15.05.2018

Lääneranna vald jätkab Varbla valla õigusjärglasena tööd seadustamaks Tamba tuuleparki, sest tuulikutele anti viis aastat tagasi ehitus- ja kasutusload hoolimata sellest, et need ületasid detailplaneeringus lubatud kõrgust kuni 40 meetriga, kirjutab Pärnu Postimees.

Tamba rannale Väinamere hoiualale kerkinud kahe tuuliku detailplaneeringus seisab kõrguseks “mitte üle 120 meetri”. Vald aga väljastas kuni 161-meetriste tuulikute ehitus- ja kasutusload. Mitu kasutusluba on riigikohus tühistanud ja ehitusload õigusvastaseks tunnistanud.

Samas on OÜ Tuuleenergia omanduses olevad generaatorid üle poole aasta töötanud seadusliku aluseta. Valla hinnangul võib seda lubada, kuid Tallinna halduskohtu jaanuarikuises otsuses kinnitati, et need on otsitud ega veena.

Varbla vallavolikogu algatas 2012. aasta detsembris Tamba tuulepargi detailplaneeringu muutmise, mis on tänini lõpetamata. Uue detailplaneeringu lõpunimenetlemine oli osa kohtulikust kompromissist, mille maavanem ja vallavalitsus 2013. aasta juunis sõlmisid, et lõpetada kohtuvaidlus ehituslubade õiguspärasuse üle.

Valla huvi on vältida kahjunõudeid, mida Leedu riiklikule energiafirmale Lietuvos energijale kuuluv Tuuleenergia OÜ võib Varbla vallale või tema õigusjärglasele esitada. Kui lubatust kõrgemad tuulikud maha võetakse, võib Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 7,4 miljoni eurot Tuuleenergialt tagasi küsida.

Riigikohus otsustas detsembris, et valla kasutuslubade menetlemist tohib jätkata, sest detailplaneeringu ja ehitusloa vastuolu ei tähenda alati, et ehitusluba ei võiks tagantjärele siiski anda. Samuti on riigikohus väljendanud seisukohta, et kui midagi on juba ehitatud, siis pole mõistlik seda lammutada, kuna ettevõte on teinud suuri kulutusi. Samal ajal ei tähenda tuulikute mahavõtmine ilmtingimata investeeringute tühjaminekut, sest püsti saaks need panna ka mujal.

Kohus trahvis taas Sõnajalgade Aidu Tuuleparki rikkumise eest

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 14, 2018

BNS, 14.05.2018

Tartu Halduskohus määras esmaspäeval vendade Sõnajalgade Aidu Tuulepark OÜ-le teist korda trahvi esialgse õiguskaitse määruse rikkumise eest, millega keelati ettevõttel tuulikute ehitamine kuni vaidluse lahendamiseni Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle.

Esmaspäeval lahendas kohus juba kolmanda esitatud taotluse Aidu Tuulepark OÜ trahvimiseks lubamatu ehitamise eest, teatas kohus. Esimesel korral heideti Aidu Tuulepark OÜ-le ette killustiku ladustamist väikeste, ühe autokoorma suuruste töötlemata kuhjadena ja selles kohus esialgse õiguskaitse määruse rikkumist ei leidnud.

Teisel korral käsitles kohus massiivse killustikupadja rajamist varem tühjale kohale. Aidu Tuulepark OÜ nimetas oma tegevust killustiku ladustamiseks. Kohus leidis, et see tegevus kujutab endast tuuliku ehitamist, kuna sarnaseid killustikupatju rajas Aidu Tuulepark OÜ enne esialgse õiguskaitse kohaldamist tuulikute ehitamise eesmärgil.

Sel põhjusel määras kohus möödunud aasta oktoobris Aidu Tuulepark OÜ-le 1000-eurose trahvi. Halduskohtu seisukoht jäi kehtima kõigis kolmes kohtuastmes.

Kuna kolmandas taotluses Aidu Tuulepark OÜ-le ette heidetud tegevus oli sama mis teises, määras kohus sarnaselt eelmise taotluse lahendamisele trahvi ka nüüd. “Kindlasti on tegemist tegevusega, mis ringkonnakohtu jõustunud määruse järgi on keelatud, see tähendab tuuliku ehitamisele suunatud tegevusega tuulikupargi maa-alal, millega muutub olulisel määral kinnistu olukord,” leidis halduskohus tänases määruses.

Seekord pidas kohus põhjendatuks 10 000-eurost trahvi, kuna Aidu Tuulepark rikkus ehitamise keeldu teadlikult ja nüüd juba korduvalt.

Taotluse Aidu Tuulepargi trahvimiseks esitas kaitseministeerium. Menetlusosalised vaidlesid põhiosas selle üle, kas massiivsete killustikust aluspatjade rajamine tuuliku asukohta kujutab endast ehitamist või on tegu ehitusmaterjali ladustamisega.

Kaitseministeerium taotles nii teisel kui kolmandal korral trahvi mõistmist maksimaalses võimalikus ulatuses ehk 32 000 eurot.

Kohus andis taotluse menetlemise käigus osapooltele võimaluse leida lahendus, kas Aidu Tuulepark OÜ saab ladustada killustikku vaidlusaluste tuulikute ehitamiseks ette nähtud maa-alale nii, et see ei kahjusta kehtiva esialgse õiguskaitse määrusega kaitstavaid huve. Menetlusosalised omavahel aga kokkuleppele ei jõudnud.

Esmaspäevane määrus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.

Aidu Tuuleparki arendavad vennad Oleg ja Andres Sõnajalg. Kokku plaanitakse varasema info kohaselt Aidus püstitada 30 suurt, 3-megavatist tuulikut. Eleoni ehitatavate tuulikute torni kõrgus on 135 meetrit ja rootori diameeter 120 meetrit.

Sõnajalgadel on tuulepargi rajamisel tekkinud probleeme kaitseministeeriumiga, mille hinnangul plaanitakse Aidu Tuulepargis liialt kõrgeid tuulikuid ja lisaks võivad ministeeriumi hinnangul tuulikud hakata takistama Eesti õhuseireradarite tööd.

Tuulepargi rajamine on kohtumäärusega peatatud kuni vaidluste lahenemiseni.

Eesti energiatootjad lähevad Poola tuult püüdma

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 12, 2018

Tööstusuudised, 12.05.2018

Pikalt kivisütt muudele energiatootmistele eelistanud Poola valitsus on leebunud ning liberaliseerib tuuleparkide rajamist, uutele võimalustele hoiavad silmi lahti kõik – kohalikest tootjatest kuni Eesti Energiani.

Poola riigile kuuluv energiafirma PGE teatas, et plaanib 10 miljardi dollarist investeeringut, et rajada 2030. aastaks Läänemerre 2,5 gigavati eest tuuleparke. Polenergia on lubanud pargi rajada juba 2022. aastaks ning nendega koos on investeerimisest huvitatud ka Norra Statoil. Samuti kavandab tuuleparke Poola PKN Orlen, kirjutab Äripäev.

Eleon ASi juhatuse liige Andres Sõnajalg märgib, et see on väga hea uudis kogu regiooni tuuleenergeetika arengule. “Sellised mahukad investeeringud tõestavad, et tuuleenergia on konkurentsivõimeline, keskkonnasõbralik ja üha kiiremini arenev energia tootmise viis,” rääkis ta.

Sõnajalg heidab samas Eesti riigile ette, kuidas meil on sisemaal tuulikute rajamine praktiliselt lõpetatud, ning võrdleb seda Poolaga, mida Venemaa enklaav Kaliningrad ei häiri. “Nemad üritavad leida hoopis lahendusi, et riiki tuleks raha, inimesed saaksid tööd ja tööstus areneks. Poola territoriaalmeri on kindlasti väga huvitav koht investeerimiseks ning väliskapital hoiab sellel teravalt silma peal.”

“Enefit Green on kursis Poola valitsuse muutunud meelsusega tuuleprojektide suhtes. Enefit Green kaalub investeerimist taastuvenergiasse kõigis Läänemere-äärsetes riikides, kus Eesti Energia juba tegutseb. Poolas oleme huvitatud investeerimisvõimalustest nii päikese- kui ka tuuleenergiasse,” kommenteeris Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Green juht Aavo Kärmas.

Hiiu Tuul taotleb uuesti Vinkovi madala kaitse alla võtmist

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 11, 2018

Hiiu Leht, 11.05.2018

Keskkonnaministeerium keeldus kaitse alla võtmast Vinkovi meremadalat, kus põrkuvad erinevad huvid – Nelja Energia kavandab sinna meretuulepargisektsiooni, madalal peatuvad ja toituvad rändel olevad aulid. Hiiu Tuul soovib jätkuvalt, et madalik võetaks kaitse alla.

Keskkonnaminister Siim Kiisler, allkirjastanud 4. mail Vinkovi meremadala kaitse alla võtmisest keeldumise käskkirja, ütles, et ala kaitse alla võtmisel tuleb lisaks eeldustele hinnata ka kaitse alla võtmise otstarbekust.

Minister viitas, et Vinkovi madaliku kaitse alla võtmise küsimuses tehtud ekspertiis leidis, et seal on elupaikade,
mereelustiku ja liikide kaitset otstarbekas tagada keskkonnamõju hindamisega. “Tuulepargi arendaja peab arvestama, et selle hindamise suhtes kavatseme olla äärmiselt nõudlikud,” lisas minister.

Keskkonnaorganisatsioon MTÜ Hiiu Tuul juhatuse liige Inge Talts ütles, et kahetsusväärsel kombel ei ole ministri otsus kooskõlas selles toodud põhjendustega ega vasta ka lennuloenduse aruandes välja toodud selgele vajadusele kaitsta Vinkovi meremadala loodusväärtusi riiklikul tasandil.

“Seetõttu ei lepi me kaitseala loomisest keeldumisega ja esitame uue ettepaneku Vinkovi meremadala ja selle läheduses olevate madalate kaitse alla võtmiseks,” teatas Talts.

Loendajad: Ühest madalikust ei piisa

MTÜ Hiiu Tuul esitas keskkonna ministeeriumile ettepaneku Vinkovi mere-madala kaitse alla võtmiseks poolteist aastat tagasi, 8. detsembril. Põhjenduseks toodi, et Hiiumaa rannikust umbes 15 kilomeetri kaugusel loodes asuv Vinkovi meremadal on üks kahest suuremast Hiiumaa lähistel asuvast meremadalast, mis on arktilise sukelpardi auli väga oluline peatumis-, toitumis- ja talvitus ala.

Keskkonnaameti tellimusel viidi Hiiumaa ümbruse mere-alal mullu novembris läbi Eesti Maaülikooli eksperdi Leho Luigujõe eestvedamisel veelindude lennuloendus. Loenduse eesmärgiks oli saada täpsemaid andmeid sügisrändel peatuvate lindude arvukuse kohta Hiiumaa lähedasel merealal.

Paraku ei ületanud Ramsari ehk veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsiooni kriteeriumite järgi seal peatuvate veelindude arv 1 protsenti ehk 20 000 isendit.

Lennuloenduse aruandest võib lugeda, et Vinkovi madaliku aulide arvukus oli tegelikult suurem, kuna mitmed suured parved jäid planeeritava kaitseala piiridest napilt välja. Nimelt on Vinkovi madala naabruses kaks nimetut madalat, mis on veelindudele samuti atraktiivsed.

Aruandes on kirjas, et on viga iga väikest madalikku vaadelda eraldi – nii polegi ühegi madaliku puhul võimalik nn Ramsari kriteeriumit
saavutada.

Lennuloenduse aruandes seisab ka, et Vinkovi madal koos kahe nimetu madalikuga on üks süsteem ja väärib kaitse alla võtmist.

Vaatamata teadlaste lennu-loendusest tulenevatele järeldustele, ei algatanud ministeerium Vinkovi meremadaliku kaitse alla võtmise menetlust.

Ramsari konventsioon

1971. aastal allkirjastati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioon, mille eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmeid märgalade kaitseks. Eestis on rahvusvahelise tähtsusega märgalasid 17, kogupindalaga ligi 280 000 hektarit: Matsalu rahvuspark, Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala, Sookuninga looduskaitseala, Luitemaa, Agusalu, Leidissoo, Lihula, Haapsalu-Noarootsi.
Allikas: keskkonnaministeerium

Sõnajalad vaidlustasid Tootsi alajaama Eleringile andmise

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 10, 2018

BNS, 10.05.2018

Andres ja Oleg Sõnajala ettevõte Eesti Elekter vaidlustas Tallinna halduskohtus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) otsuse anda Tootsi plaanitava tuulepargi territooriumil paiknev alajaam Eesti elektrivõrguhaldurile Elering, kuna kahtlustab, et ei saaks sellega tulevikus liituda; Eleringi teatel ettevõte siiski saaks liituda.

Tallinna halduskohtule esitatud kaebuses taotleb Eesti Elekter AS RMK käskkirja tühistamist, millega otsustati Tootsi tuulepargi alajaama kinnistu koormata isikliku kasutusõigusega AS Elering kasuks lähtuvalt Eleringi taotlusest eesmärgiga ehitada alajaama kinnistule alajaam ning alajaama omada. Samuti on vaidlustatud käskkirja alusel sõlmitud leping, teatas Eesti Elekter.

Sõnajalad on Eleringile alajaama andmise vaidlustanud, sest nende hinnangul ei ole peale seda võimalik Tootsi tuulepargi enampakkumise võitjal Eleringi hallatava elektri põhivõrguga liituda.

“Tootsi tuulepargi teemaplaneering näeb ette, et planeeringualale ehitatakse ainult üks alajaam. Kui Tootsi tuulepargi arendajaks osutub kaebaja või mistahes teine AS-iga Eesti Energia mitteseotud isik, siis alajaama kinnistule ei ole Tootsi tuulepargi omandajal võimalik alajaama rajada. Riigile kuuluv kinnisasi on avalik ressurss ning kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse,” ütles Eesti Elekter AS-i esindav Supremia vandeadvokaat Silja Holsmer.

Elering rajab Sopi alajaama Tootsi lähistele vastavalt kliendiga sõlmitud liitumislepingule. Elering võimaldab liitumist kõikidele huvilistele, kes on valmis sõlmima liitumislepingu ja kandma liitumispunkti rajamisega seotud kulud ehk ka teistel soovijatel on võimalik liituda Sopi alajaama,” ütles Eleringikommunikatsioonijuht Ain Köster BNS-ile.

“Alajaama liitumine ei ole piiratud esimesena liitumistaotluse esitanud kliendiga ning alajaam võimaldab lisatööde teostamisel teenindada ka mitmeid kliente. Vastavad lisatööd teostatakse uute klientide soovil. Lisaks eeltoodule juhime tähelepanu, et alajaama aluse maa osas on isikliku kasutusõiguse lepingu RMK-ga sõlminud Elering AS mitte Eesti Energia AS ning Sopi alajaama liitumine ei ole piiratud pressiteates toodud liitumisega,” lisas Köster.

Eesti Energia teatel ei anna Eleringi alajaam Eesti Energiale mingeid eeliseid. “Ka teistel on võimalik sõlmida Eleringiga liitumisleping, et rajatavasse alajaama Tootsi tuulepark liita,” ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk.

“Eesti Energia alustas Tootsi tuulepargi projektiga juba 2010. aastal ja tuulepargi ehitamist 2016. aasta lõpus. Tootsi tuulepargi liitumise tagamiseks liitumispunkti ehitamise lepingu sõlmisime samuti juba 2016. aasta lõpus, mille järgseid ehitustöid Elering praegu teostab. Leping näeb ette tööde lõpetamist 2019. aastal,” lisas Kuusk.

Tootsi tuulepargi kinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.

Algselt plaanis RMK kinnistu Eesti Energiale anda, et viimane saaks sinna tuulikuid püstitada. Lähtuvalt Eesti taastuvenergia tasu süsteemist ja konkurentsist sektoris on erinevad taastuvenergiatootjad üritanud Tootsi tuulikute ehitamist pidurdada, algselt nõudes kinnistu osas enampakkumise korraldamist ja seejärel enampakkumise läbiviimist vaidlustades. Kinnistu on senini RMK omanduses.

 

Aidu tuulepark ja Lüganuse vald vaidlustasid halduskohtu määruse

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 3, 2018

BNS, 03.05.2018

Aidu tuulepark ja Lüganuse vald vaidlustasid Tartu Halduskohtu määruse, mis jõudis lahendini, et Ida-Viru maavanema protest ei olnud aegunud, kuna protesti esitamisele eelnenud ettepaneku esitamise tähtaeg algab hetkest, kui maavanem kahtlustas õigusvastase ning avaliku huvi riivava tegevuse algust.

Aidu Tuulepark OÜ märgib vaides, et halduskohtu vastav tõlgendus ei toetu seaduse sõnastusele ning on selges vastuolus erialakirjanduse tooduga, varasema kohtupraktikaga ning põhiseaduslike põhimõtetega, teatas ettevõte.

“Seadus ütleb selgelt, et kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja. Seega on maavanemal õigus esitada ettepanek haldusakti kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul akti andmisest teadasaamisest arvates, mida ei ole antud juhul õigeaegselt tehtud,” ütles Supremia vandeadvokaat Silja Holsmer.

Halduskohus on tuvastanud, et vaidlustatud ehituslubade väljastamisest teavitati maavalitsust hiljemalt 21. juunil 2016, kuid eeltoodu ei olnud kohtu seisukohalt piisav maavanema poolt protestile eelneva ettepaneku esitamise 30-päevase tähtaja arvestamiseks.

Lisaks leiab kaebaja, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme, sealhulgas ei võimaldanud taotletud tunnistajate ülekuulamist.

Heitgaaside vähendamise võimekus on suurim transpordis ja energeetikas

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 2, 2018

BNS, 02.05.2018

Kui eelmisel nädalal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) tutvustatud uuringu kohaselt on kasvuhoonegaaside vähendamine transpordi sektoris kõige kulukam, siis keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on potentsiaal kasvuhoonegaaside vähendamiseks kõige suurem just transpordi- ja energiatootmise sektorites.

Transpordi, põllumajanduse, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmisese sektorite heide moodustab riigi koguheitest kolmandiku. Järgmise kümnendi jooksul tuleb Eestil neis viies sektoris kasvuhoonegaase vähendada 13 protsenti. See tähendab, et aastal 2030 peab kasvuhoonegaaside heide olema ligikaudu 600 000 tonni võrra väiksem kui praegu, teatas keskkonnaministeerium.

Uuringu kohaselt on suurima heite vähendamise potentsiaaliga sektorid transport, väiksemahuline energiatootmine ja põllumajandus, kusjuures transport moodustab kõigi viie sektori heitest ligikaudu 40 protsenti.

“See uuring annab väga hea ülevaate, milline on meie hetkeolukord ning millised on võimalused kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Kõikidel analüüsitud meetmetel on omad plussid ja miinused – mõni on esmapilgul kulukas riigile, mõni jällegi kipub liialt kodanike rahakoti kallale. Uuringus toodud meetmete loetelu ei olegi kohustuslik programm vaid lihtsalt öeldes on tegu menüüga ning sellest valikust tuleb Eesti oludesse sobivaim komplekt kokku panna,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Uuring valmis keskkonnainvesteeringute keskuse, keskkonnaministeeriumi, maaeluministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi koostöös. Uuringu viis läbi OÜ Finantsakadeemia.

“Käesolevas uuringus keskenduti kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemi välised sektoreid ehk transport, põllumajandus, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ja väikesemahuline energiatootmine, sealhulgas ka energiatõhusus. Selles uuringus ei käsitletud suurtööstustest ning energeetikasektorist pärinevaid kasvuhoonegaase, mis on hõlmatud Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemiga. Kauplemise süsteem on turupõhine meede, kus läbi süsihappegaasi hinna motiveeritakse ettevõtteid oma tootmisprotsesse ümberkujundamist ressursitõhusamaks, säästlikumaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks,” ütles keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks BNS-ile.

“Aastal 2016 oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 19,6 miljonit tonni. Kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemiga on hõlmatud neist ligikaudu 70 protsetni ehk 13,4 miljonit tonni. Ülejäänu ehk 6,2 miljonit tonni on need viis sektorit, mida selles uuringus käsitleti;” lisas Denks.

Eelmisel nädalal avaldas MKM Baltimaade energiamajanduse uuringu, milles selgus, et tõhusaim viis kasvuhoonegaaside vähendamiseks on muuta elektritootmist ning seejuures oleks uuringu kohaselt kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine transpordi- ja ehitussektorites tunduvalt kulukam.

“Nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus saame taastuvenergia eesmärke saavutada kasutades kohalikke taastuvaid energiaallikaid. Taastuvenergia osakaalu tõstmiseks on majanduslikult kõige efektiivsemad viisid energiatõhususe meetmete rakendamine, tuuleenergia ja biomassi kasutamine, soojuspumpade rakendamine küttelahendustes ning päikeseenergia võimaluste rakendamine,” ütles MKM-i energeetika asekantsler Ando Leppiman.

Uuringu autorid olid Soome teadus- ja tehnoloogia uurimiskeskus VTT ja Taani ettevõte Ea Energy Analyses, uuringu läbiviimist rahastas valdavalt Põhjamaade energeetika-alaste uuringute keskus Nordic Energy Research.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes