• Eesti

Jätkub Ida-Virumaale planeeritavate Eleoni tuulikute mõjude hindamine

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 29, 2017

BNS, 29.12.2017

Seoses Oleg ja Andres Sõnajala plaaniga rajada Vaivara valda Mustanina külla 85 tuulikuga tuulepark, jätkub Eleoni tuuliku mõjude hindamine nii radaritele kui raadioluure süsteemidele ja eelhoiatustele.

“Teeme kaitseministeeriumi töögrupis tihedat koostööd, muuhulgas testitakse Eleoni tuuliku mõjusid nii radaritele kui raadioluure süsteemidele ja eelhoiatustele, et kogu Eesti sealhulgas Ida-Virumaa tuuleparkidega seonduvaid probleempunkte ületada,” ütles Andres Sõnajalg BNS-ile.

“On hea meel tõdeda, et need arutelud on muutunud konstruktiivsemaks. Kuna aga tegemist on riigikaitselise küsimusega, siis ei saa kahjuks praeguses faasis põhjalikumalt vastata,” lisas ta.

Seejuures esialgu plaanis olnud Taani päritolu Fill-in radarite testimist pole tänavu planeeritaval Vaivara tuulepargi alal toimunud.

Tuulepargi projekti esimene etapp on Vaivara tuulepark, mis omab kehtestatud planeeringut ja hõlmab Narva karjääri territooriumit Mustanina külas. Sinna on plaanis püstitada 85 tuulikut, projekti kogumaksumus on 425–510 miljonit eurot.

Samal ajal on Vaiara valda plaanis rajada ka teine tuulepark, seda koostöös Mainori suurosalusega ettevõttega AS Vaivara Wind. Teise planeeritavasse tuuleparki on plaanis rajada 32 tuulikut, tuulepargi orienteeruv maksumus on 100 miljoni eurot.

Kaitseministeerium on senimaani plaanitavate parkide rajamise vastu seisnud, sest need takistaksid radarite tööd. Parkide arendajad on varasemalt öelnud, et plaanivad selle puuduse likvideerida, paigutades parkide lähedusse lisaradarid, kuid toimivate lahendusteni pole veel jõutud.

Nelja Energia sõdib kaitseala vastu

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 28, 2017

Äripäev, 28.12.2017

Keskkonnaministeeriumi plaanitav kaitseala Hiiumaa rannikul Apollo meremadalikul on pinnuks silmas sealsamas lähedal tuuleparki kavandavale Nelja Energiale, mis on palunud madalikku kaitse alla mitte võtta.

Hiiumaast 14 kilomeetrit kirdesse jääval madalikul peatuvad rände ajal väikekajakad, aulid ja mustvaerad. Kavandatava kaitseala liivamadalad ja karid on kantud ohustatuna loodusdirektiivi lisadesse ning sealseid elupaiku ohustab lisaks saastumisele veel tuuleparkidega seotud ehitustegevus ja liivamadalaid ka kaevandamine, selgub keskkonnaministeeriumi eelnõust. Pärast kaitseala moodustamist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada kaitseala Natura võrgustikku Apollo loodus- ja linnualana.

Loe edasi Äripäeva veebist.

POSTIMEHE REPORTAAŽ: Eesti Energia rohelise energia inimestel käed sügelevad

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 26, 2017

Postimees, 26.12.2017

Kuigi Eesti Energia taastuvenergiaettevõte Enefit Green saaks oma praeguste tootmistega ilusti 5-10 järgmist aastat hakkama, ei taha ettevõtte värske juht käed rüpes istuda. Eesti Energia taastuvenergiaettevõtet juuli algul juhtima hakanud endine Omniva juht Aavo Kärmas käis juba kahe esimese töönädalaga kõik tootmisüksused läbi ja on täis indu, et ettevõte kiiresti kasvama panna – kui ainult Eesti tegevuskeskkonnana nii palju väljakutseid ei esitaks.

Loe edasi ja vaata fotoreportaaži Postimehe veebist.

Enefiti tuuleparkide tänavune toodang ületab kogu mullust tulemust

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 16, 2017

BNS, 16.12.2017

Enefit Greeni tuulepargid on tänavu 11 kuuga tootnud rohkem elektrit kui mullu kogu aasta vältel.

Eesti Energia taastuvenergiaettevõte Enefit Greeni neli tuuleparki on käesoleva aasta 11 kuuga tootnud 190 gigavatt-tundi taastuvelektrit, kasvatades aastavõrdluses toodangut ligi viiendiku. 190 gigavatt-tunnist elektrist piisab 76 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks. Enefit Greeni juht Aavo Kärmas ütles pressiteate vahendusel, et ettevõte tootis tänavu 11 kuuga rohkem tuuleelektrit kui terve eelmise aastaga, sest siis kujunes kogutoodanguks 185,5 gigavatt-tundi.

“Seejuures on käesoleva aasta toodangu kasv põhiliselt tulnud tuulikute paremast töökindlusest, sest 2016. aastaga võrreldes on 2017. aastal tuul vaid pisut tugevam olnud,” selgitas Kärmas.

Süsteemihalduri Elering prognoosi kohaselt ei ületa sel aastal toetusaluse tuuleenergia kogus Eestis 600 gigavatt-tunni piiri, mis on riigi poolt ettenähtud maksimaalne toetatav taastuvelektri kogus.

Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte. Enefit Green toodab energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte suuremad tootmisüksused on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub Enefit Greenile Keila-Joa hüdroelektrijaam.

Taastuvenergia mitmekordistamise valem

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiadetsember 14, 2017

Tööstusuudised, 14.12.2017

Taastuvenergia areneb järjest kiiremini mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas ning meil on kohustus olla selle arengu esirinnas, kirjutab Enefit Green’i juht Aavo Kärmas.

Taastuvenergia on kindlasti kõige kiiremini arenev ja kasvav energeetika valdkond. Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmetel lisandus aastatel 2010–2016 maailmas keskmiselt 243 gigavatti (GW) elektritootmisvõimsusi aastas, neist 128 GW ehk 53% põhines taastuvatel energiaallikatel. Perioodiks 2017–2040 prognoosib IEA aga aastas lisanduma 229 GW elektritootmisvõimsusi, millest 160 GW ehk 70% põhineb taastuvatel energiaallikatel. IEA hinnangul toodetakse 2040. aastal 40% elektrist taastuvatest allikatest.

Globaalselt tasandilt natuke kodule lähemale tulles näeme, et Euroopa Liidus põhinevad 80% uutest elektritootmisvõimsustest taastuvatel energiaallikatel. Kui praegu on kõige suurema osakaaluga taastuvenergia allikas Euroopas hüdroenergia, siis prognooside kohaselt võtab 2030ndatel aastatel selle koha endale tuuleenergia.

Ka meie oleme võtnud suuna alternatiivsetest ja taastuvatest allikatest elektritootmise kasvatamisele – strateegia kohaselt toodab Eesti Energia aastal 2021 40% elektrist alternatiivsetest ja taastuvatest allikatest.

Tuuleenergeetika puhul kehtib üldiselt põhimõte „mida suurem, seda parem“. Umbes 30 aastat tagasi paigaldatud maismaatuulikud olid keskmiselt 0,1megavatise (MW) võimsusega. Täna on suurimate maismaatuulikute võimsus 7,5 MW ehk võimsus on kasvanud 75 korda.

Päikesel suur potentsiaal

Kõige tormilisemalt on viimasel ajal arenenud päikeseenergia tootmine ning sellele energiatootmise viisile prognoositakse kõige suuremat kasvu ka edaspidi. Solar Power Europe andmetel ületas 2016. aastal maailmas lisandunud päikeseelektri tootmisvõimsus esmakordselt lisandunud tuuleelektri tootmisvõimsusi.

Tootsi krundi enampakkumise vaidlustanud firma sõnul soositakse Eesti Energiat

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 7, 2017

ERR, 07.12.2017

Tootsi tuulepargi maatüki enampakkumise vaidlustanud firma esindaja väitel soosib enampakkumine Eesti Energiat ning tõstab kokkuvõttes taastuvenergia toetuse kaudu elektri hinda. Eesti Energia tütarfirma Enefit Green nii ei arva ja süüdistab konkurente protsessi venitamises.

Ühena neljast firmast Tootsi tuulepargi krundi enampakkumise vaidlustanud 4Energia esindaja Allar Jõksi sõnul soosib enampakkumine Eesti Energiat, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Eesti Energia on ainuke osaleja, kes selle kinnistu saamisel hakkaks saama taastuvenergia toetust selle elektri tootmisest. Teised seda saama ei hakka, mis tähendab, et see, kel võimalus saada suuremat tulu sellest energiast, saab ka teha suuremat pakkumist,” selgitas Jõks.

Taastuvenergia toetust määrava majandusministeeriumi teatel tuleneks taastuvenergia toetuse maksmine sellest, et Eesti Energia on juba jõudnud teha krundil ettevalmistustöid. Jõksi vastuväide on, et need ettevalmistused on tehtud seadusliku aluseta ja eelise saamiseks.

Jõksi väitel tooks Tootsi tuulepargi rajamine Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Green poolt kaasa elektrihinna tõusu.

“Kui Eesti Energia selle energiatootmise eest saab taastuvenergia toetust, aga teised tootjad seda ei saa, siis kes selle kinni maksab. Selle saab kinni maksta ainult tarbija ja hinnaguliselt on see 180 miljonit eurot 12 aasta peale, mille jooksul seda taastuvenergia toetust Eesti Energia saab,” rääkis Jõks.

Enefit Greeni juhi Aavo Kärmase kinnitusel ei pea see väide paika.

“Tuuleenergia toetuseks ette nähtud summa on 53,7 eurot megavatt-tund ja toodangu mahu peale, mis on 600 gigavatt-tundi, nii et aastas makstav tasu on 32,2 miljonit eurot. See jagatakse ära kogu toodangumahuga, mitte ühiku hinda ei korrutata läbi lisanduva mahuga. Kui turule tuleb rohkem võimsust, siis jagatakse see 32,2 miljonit suurema toodangumahuga, mis tähendab, et toetus per elektritootmisühik läheb odavamaks,” selgitas Kärmas.

Tema väitel on just toetuse vähenemine ühe tootmisühiku kohta põhjus, miks teised tuuleenergia tootjad Tootsi tuulepargi käikuandmist takistada püüavad, sest kui Tootsi 2020. aasta lõpuks tööle ei hakka, jääb see taastuvenergia toetusest ilma.

Enefit Green rajab Ruhnu saarele mitmeosalise taastuvenergia lahenduse

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 7, 2017

BNS, 07.12.2017

Taastuvenergia ettevõte Enefit Green ehitab 500 000 euro eest järgmise aasta lõpuks Ruhnu saarele taastuvenergial põhineva energialahenduse, mis koosneb päikesepaneelidest, elektrituulikust ja akudest.

“Kindlasti toodame üle poole saare elektrivajadusest taastuvatest energiaallikatest, kuid tagamaks saare elektrivarustust iga ilmaga ja igal ajahetkel, toetab süsteemi ka diiselgeneraator,” ütles Enefit Greeni juht Aavi Kärmas pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et sellised projektid aitavad kaasa Enefit Greeni ja Eesti Energia plaanile taastuvenergia toodangut kasvatada. Eesti Energia üheks strateegiliseks eesmärgiks on toota 2021. aastal 40 protsenti elektrist alternatiivsetest ja taastuvatest allikatest.

“Uus taastuvenergialahendus, mille Ruhnu saarele rajame, on Eestis unikaalne ning võimaldab saarel elektrit toota märksa keskkonnasõbralikumalt, kui seda seni tehtud on,” ütles Kärmas.

Süsteemi võimsuseks on 160 kilovatti, mis on piisav kogu saare elektrivajaduse katmiseks. Lisaks päikesepaneelidele on energialahenduse osaks elektrituulik, akud ning automaatikaseadmed. Elektrituuliku kasutuselevõtuks renoveerib Enefit Green ühe 2007. aastal Ruhnule paigaldatud elektrituulikutest. Teine saarel olnud tuulik demonteeritakse. Energialahendus asub Ruhnu lennuvälja läheduses. Taastuvenergialahenduse väljaehitamiseks investeerib Enefit Green ligikaudu 500 000 eurot.

Päikeseelektril põhineva elektrijaama rajas Enefit Green hiljuti ka Järvamaal asuvale Estonia piimafarmile.

Siiani on Ruhnu saarel elektrit toodetud peamiselt diiselgeneraatori abil, mis aga ei ole hinna ja keskkonnahoiu vaatest kõige sobivam lahendus. Ruhnu saare aastane elektritarbimine on ligikaudu 450 megavatt-tundi. Ruhnu rahvaarv on 170, kuid püsielanikke on saarel vähem. Saare pindala on umbes 12 ruutkilomeetrit.

Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõte. Enefit Green toodab energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub Enefit Greenile Keila-Joa hüdroelektrijaam. Ettevõttes töötab 91 inimest.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Greeni vähemusosalus börsile viia. Ettevõte tegeleb praegu võimaliku esmase aktsiate avaliku pakkumise (IPO) ning börsil noteerimise eelanalüüsi ja ettevalmistusega.

Eesti Energia: iga lisanduv tuulepark tähendab tarbijale soodsamat taastuvenergia hinda

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 6, 2017

Delfi, 06.12.2017

Taastuvenergia Koda pidurdab taastuvenergia arengut, leiab Eesti Energia tütarfirma Enefit Greeni juht Aavo Kärmas. Tootsi tuulepargi ümber on lisaks kohtuvaidlustele lahvatanud tuuleärimeeste vahel ka sõnasõda – Kärmas esitab nüüd vastulause koja juhi Rene Tammisti seisukohale, et riikliku tuulepargi rajamine raiskab suurtes kogustes maksumaksja raha.
Aavo Kärmase vastulause:

Mitmed Euroopa juhtivad energiaettevõtted kuuluvad kas osaliselt või täielikult riigile sh näiteks Taani Ørsted (endine Dong Energy), Soome Fortum ja Rootsi Vattenfall. Samuti on energeetikas levinud munitsipaalomand, lähimateks näideteks on Norra munitsipaalettevõtte enamusosalusega 4Energia ja Helsingi linnale kuuluv Helen.

Sellel taustal kõlasid ootamatult Eesti Taastuvenergia Koja hiljutised avaldused justkui oleks riigi osalus energiaettevõttes teisi turuosalisi diskrimineeriv. Veelgi enam, Taastuvenergia Koda näis leidvat, et riigi osalusega ettevõtte toodetud tuuleenergiat ei tohiks pidada sama taastuvaks võrreldes eraettevõtte toodetuga. Kusjuures, peale Enefit Greeni võimalikku IPO-t saab suurima avaliku sektori osalusega taastuvenergia tootjaks Eestis hoopis 4Energia.

Nimelt leidis Taastuvenergia Koda, et Tootsi tuulepark ei peaks omama õigust osaleda iga-aastase 32 miljoni eurose toetussumma jagamisel. Nii on Taastuvenergia Koda esitlenud arvutust, kus Tootsi tuulepark on ainus praeguse toetusskeemi alla lisanduv tuulepark. See ei vasta tegelikkusele. Lisaks on ehitamisel näiteks Aidu ja Purtse tuulepargid.

Koja juhi Rene Tammisti arvutuste kohaselt saab Tootsi tuulepark esimesel viiel tööaastal taastuvenergia toetust 74 miljonit eurot ja ülejäänud toetuseperioodil 150 miljonit eurot. Tammisti arvutuses on oluline viga, nimelt ei ole arvestatud, et rajamisel on veel mitmeid tuuleparke, mis suurendavad taastuvenergia toodangut ca 375 GWh aastas (mis on võrreldav Tootsi aastase toodanguga) ja vähendavad toetuse hulka ka Tootsi tuulepargile.

Uusi tuuleparke rajavad näiteks Aidu Tuulepargid OÜ; Tartu Hoiu-laenuühistu ja Raunistal AS. Huvitav, et Taastuvenergia Koja juht seda fakti ei tea või ignoreerib sihilikult. Tarbija võit seisneb selles, et tema poolt makstava toetuse eest toodetakse rohkem taastuvat energiat. Tarbija võit ei seisne selles, kas seda energiat toodab riigi osalusega või munitsipaalettevõte või hoopis ühistulise rahastusega rajatav tuulepark. Tegelikkuses tähendab kõigi nende uute tuuleparkide valmimine Eesti tarbijatele rohkem taastuvenergiat ja seda tänasest odavamalt iga megavatt-tunni kohta.

Samuti on tendentslik omavahel võrrelda Saksamaa ja Eesti taastuvenergia vähempakkumise hindasid. Ühe olulise erinevusena makstakse Saksamaa tuuleparkide arendajatel kinni näiteks arenduste liitumiskulud. Eestis on kõik kulud tuulepargi ehitaja kanda. Samuti ei ole Eestis vähempakkumisi toimunud, seega on väljapakutud hindade näol tegemist spekulatsiooniga. Eduka vähempakkumise eelduseks on konkurents. Saksamaal oli viimati vähempakkumisel osalejaid üle kahesaja. Eestis saab aga konkureerivaid arendusi üles lugeda ühe käe sõrmedel.

Kokkuvõttes on omajagu irooniat selles, et Eesti taastuvenergia arengu vastast lobitööd teeb organisatsioon, mille nimi on Taastuvenergia Koda. Eesti tarbijate huvides on toota rohkem taastuvenergiat ja võimalikult soodsalt.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes