• Eesti

Elering plaanib lubada elektrituuliku prototüüpide põhivõrku liitmist

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 1, 2017

BNS, 01.08.2017

Elering AS soovib muuta elektri põhivõrguga liitumise tingimusi, mille kohaselt on edaspidi lubatud põhivõrguga liituda ka elektrituulikute prototüüpidel.

“Varem prototüüpe meie liitumistingimused ei käsitlenud, erasektor ja potentsiaalsed investorid on avaldanud huvi prototüüpe arendada-katsetada, seetõttu tekib nüüd vastav regulatsioon,” ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster BNS-ile.

Seni on elektrivõrguga lubatud püsivalt ühendada tootmisseade, mille komponentide kohta on väljastatud tüübisertifikaadid. Lisaks on tehnilise projekti mahus praegu vajalik esitada tüübikatsetuste aruanded vastavalt asjakohastele standarditele.

Nüüd on Elering esitanud konkurentsiametile kooskõlastamiseks elektri põhivõrguga liitumise tingimuse muudatused, mille kohaselt on lubatud püsivalt ühendada tootmisseade, mille iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta esitatakse tüübikatsetuste protokollid.

Muud tüüpi tootmisseadete korral esitatakse asjakohased tehasekatsetuste aruanded, kus on mõõdetud ja arvutatud iga eri tüüpi tootmisüksuse põhilised elektrilised parameetrid, nende käitumine pingelohkude korral, elektrikvaliteet ja juhtimisvõimekus.

Juhul kui prototüüpse seadme ühendamiseks on vaja uut liitumispunkti, tuleb läbida liitumisprotsess. Liitumisprotsessi läbimise järgselt sõlmitakse tähtajaline võrguleping liitumispunkti valmimisest alates kuni viieks aastaks. Prototüüpse seadme korral saab uut liitumispunkti kasutada kuni kolm aastat alates prototüüpse seadme sünkroniseerimise kuupäevast, pärast mida on kahe aasta jooksul võimalik esitada liitumistaotlus samasse punkti alalise elektripaigaldise ühendamiseks. Nõuetekohase taotluse puudumisel lõppeb liitumispunkti kasutamise õigus.

Konkurentsiamet ootab turuosaliste tagasisidet ja kommentaare nimetatud muudatuste kohta hiljemal 31. augustiks.

Tuuletehnoloogia liit: riik ei soovi tuuleparkide osas dialoogi pidada

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 1, 2017

BNS, 01.08.2017

Vendade Sõnajalgadega seotud MTÜ Tuuletehnoloogia Liidu hinnangul ei soovi Eesti riik Ida-Virumaa tuuleparkide osas dialoogi pidada, ega kokkuleppele jõuda.

Tuuletehnoloogia Liit avaldab nördimust majandus- ja taristuministri ning kaitseministeeriumi vastuste üle seoses Ida-Virumaa tuuleparkide arenduste takistamisega, kuna ministeeriumid isegi ei vaevunud esitatud küsimustele sisuliselt vastama,” teatas liit.

Liit saatis esmaspäeval peaministrile pöördumise, mille kohaselt on Ida-Virumaa tuuleparkideprobleemi lahendamiseks loodud ametnikest koosnev töörühm, kuhu arendajad on kaasatud vaid näiliselt. “Viimane koosolek toimus möödunud aastal ja pärast seda pole arendajaid – kes on valmis toetama ka kaitsetehnika soetamist, et probleeme lahendada – koosolekutele kaasatud,” seisab teates.

“Ettevõtjad on võtnud suuremahulised rahalised kohustused, täitnud riiklikus planeeringus ja teistes planeeringutes seatud eesmärke ja nõudeid, mille osas on varasemalt Kaitseministeeriumi heakskiit, ent käesolevaks hetkeks on mitmete eelnevalt kooskõlastatud tuuleparkide arendus jõuga peatatud. Muret tekitab ka see, et suhtumine ettevõtjatesse on väga erinev – riigile kuuluvasse Eesti Energiasse on soosiv, teisi aga takistatakse igal sammul,” ütles Tuuletehnoloogia Liidu juhatuse liige Jaanus Tehver.

Juunis teatas liit, et kui riik ei leia kompromissi Ida-Virumaale uute tuuleparkide püstitamiseks, soovib liit tuuleparkide kavandamisel juba tehtud investeeringute ja mõistlikus ulatuses saamata jääva tulu kompenseerimist esialgse arvutusega 1,16 miljardit eurot.

Eesti Energia tuuleparkide energiatootmine kasvas kolmandiku võrra

Eesti uudised, Tuuleenergiaaugust 1, 2017

BNS, 01.08.2017

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia neli tuuleparki tootsid 2017. aasta esimese kuue kuuga 107 gigavatt-tundi elektrit, kasvatades 2016. aasta sama ajaga võrreldes toodangut 37 protsenti.

Tuuleenergia toodangu kasvu on toonud soodsamad tuuleolud ja tuuleparkide töökindluse kasv eelmise aastaga võrreldes, ütles Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas pressiteate vahendusel. Elektri tootmine kasvas kõigis ettevõtte neljas tuulepargis – Aulepas, Narvas, Paldiskis ja Virtsus, lisas ta.

“Tuuleolusid inimene kontrollida ei suuda, kuid kiiduväärt on inseneride hea töö tuulikute töökindluse kasvatamisel. Saamaks aimu, kui suur kogus elektrit on 107 gigavatt-tundi, siis sellisest kogusest elektrist piisab ligikaudu 43 000 keskmise tarbimisega majapidamisele aastaks ajaks,” rääkis Kärmas.

Eesti elektrisüsteemihalduri Elering andmetel tootsid Eesti tuulepargid 2017. aasta esimese kuue kuuga 333 gigavatt-tundi elektrit ehk 36 protsenti rohkem kui aasta eest. Enefit Taastuvenergia tuuleparkide toodang moodustas 32 protsenti kogu Eesti tuuleparkide toodangust.

Enefit Taastuvenergia Aulepa tuulepark on Eesti võimsaim ja asub Läänemaal. Tuulepark koosneb 16 tuulikust ning selle võimsus on 48 megavatti. Aastas toodab Aulepa tuulepark ligikaudu 80 gigavatt-tundi elektrit.

Narva tuulepargi teeb eriliseks, et see on rajatud Balti elektrijaama suletud tuhaväljale. Seetõttu on põlevkivienergeetika jäägist saanud tuulepargi vundament. Narva tuulepark koosneb 17 tuulikust ning selle koguvõimsus on 39 megavatti.

Paldiski poolsaarel asuv Paldiski tuulepark on Enefit Taastuvenergia kõige uuem tuuleelektrijaam, mis valmis 2013. aastal. Paldiski tuulepargis toodavat elektrit 9 tuulikut koguvõimsusega 22,5 megavatti.

Virtsus asuvad kaks Enefit Taastuvenergia tuulikut, millest esimene püstitati juba 2002. aastal. Virtsu tuulelektrijaam oli esimene tänapäevastele nõuetele vastav tuulepark Eestis. Vaatamata sellele, et tegemist on Enefit Taastuvenergia kõige vanema tuulepargiga, on selle töökindlusnäitajad väga head. Virtsu kahe tuuliku võimsus on kokku 1,4 megavatti.

Enefit Taastuvenergia tuuleparkide koguvõimsus on 111 megavatti.

Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru elektrijaam, Paide ja Valka koostootmisjaamad ning neli tuuleparki. Lisaks haldab Enefit Taastuvenergia Keila-Joa ja Linnamäe hüdroelektrijaama.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Taastuvenergia vähemusosalus börsile viia. Eesti Energia tegeleb Enefit Taastuvenergia börsileviimise eelanalüüsiga.

Hiiu vald ja Nelja Energia sõlmisid lepingu meretuulepargi rajamiseks

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 31, 2017

BNS, 31.07.2017

Hiiu vald ja tuuleenergia tootja Nelja Energia allkirjastasid esmaspäeval koostöölepingu Eesti esimese meretuulepargi rajamiseks; ettevõtte sõnul aitab tuulepark täita Euroopa liidu taastuvenergia eesmärke.

“Nii Eesti kui Hiiumaa majandusel on siin palju võita ja äsja allkirjastatud koostööleping paneb selle võidu hiidlaste jaoks konkreetsetesse numbritesse ja tegevustesse,” teatas Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus, kelle sõnul on tänane päev oluline verstapost Eesti esimese meretuulepargi saamisloos.

“Ühelt poolt valmistame projekti ette tehniliselt ja teisalt peame valitsuse abiga läbirääkimisi Euroopa Liidu liikmesriikidega, kelle 2020. aasta taastuvenergia eesmärke see meretuulepark saaks aidata täita,” lisas Kruus, kelle sõnul liigub arendus planeeritud ajakavas.

“On väga tänuväärne, et üks energiaettevõte näeb oma tavapärase äritegevuse juures ka vajadust ja võimalust kogukonda tagasi panustada. Pikalt kestnud läbirääkimised pole meie jaoks alati olnud kerged, kuid täna võin julgelt kinnitada, et oleme tegutsenud Hiiumaa heaks,” teatas Hiiu valla vallanem Reili Rand.

Tuulepargivastaseid koondav Hiiu Tuul MTÜ on varem esitanud Hiiu vallavolikogule vaide vallavolikogu 8. juuni istungil vastu võetud otsusele kiita heaks koostööleping Nelja Energia ja Hiiumaa Offshore Tuulepargiga Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks Hiiumaa lähistele. Hiiu Tuul oli seisukohal, et heaks kiidetud koostööleping ei ole õiguspärane ega otstarbekas.

Tuulepargi arendaja Nelja Energia soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada avamere tuulepargi võimsusega 700 kuni1100 megavatti ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute kaugus rannast on vähemalt 12 kilomeetrit ning omavaheline kaugus on umbes 1 kilomeeter. Tuulikute nimivõimsus on 4 kuni 7 megavatti, masti kõrgus 100-105 meetrit ja rootori diameeter 130-164 meetrit.

Hiiu valla elanikele luuakse lisaks võimalus investeerida meretuuleparki omandades eelisaktsiaid või võlakirju fikseeritud 15-protsendilise aastatulususega. Koostöölepingu kohaselt luuakse meretuulepargi hooldustööde keskus Hiiu valda, mis loob juurde ligikadu 30 otsest ja 20 kaudset töökohta, lisaks viiakse Hiiumaal läbi hooldustehnikute koolitamine.

Nelja Energia on Põhjamaade ja Eesti kapitalil baseeruv Baltimaade suurim tuuleenergia tootja ja arendaja. Ettevõttel on kolmes Balti riigis tuuleparke koguvõimsusega 280 megavatti ning lisaks tuuleparkidele on ettevõttel Eestis ka kaks biogaasijaama. Nelja Energia bilansimaht on üle 400 miljoni euro.

Ettevõtte värskeimad projektid on Leedu Šilutė 60-megavatine tuulepark maksumusega rohkem kui 100 miljonit eurot, koostootmisjaam ja pelletitehas Lätis koguinvesteeringuga 30 miljonit eurot ning Tooma tuulepargi 7-megavatine laiendus Eestis, mille investeering on 11,5 miljonit eurot.

Õhus on särtsu: «tuuleärikaid» ei rahulda ministri otsus

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 30, 2017

Postimees, Gregor Raudvere. 30.07.2017

Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni 10. juuli vastus Tuuletehnoloogia Liidule (TTL) on ilmekas näide sürreaalsest olukorrast Eesti energiamaastikul, mida iseloomustab valetamine, vassimine ja manipulatsioon või siis hullemal juhul äärmuslik rumalus, kirjutab tuuleettevõtte Adepte OÜ juhatuse liige Gregor Raudvere arvamusloos, mille Postimees avaldab täismahus.

Loe edasi Postimehest.

Energiafirma kahtlustab: kas Eesti Energia suudab üldse Tootsi tuuleparki ehitada?

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 28, 2017

Postimees, 28.07.2017

Taastuvenergeetika ettevõte Nelja Energia soovib osaleda kurikuulsa Tootsi tuulepargi oksjonil ja seetõttu küsib, et kas Eesti Energia on üldse võimeline nii suurt projekti ellu viima.

Tootsi tuulepargi projekt on saanud sel aastal rohkelt tähelepanu. Nimelt andis riik energiafirmale igasuguse konkursita Tootsi-Suursoo maatüki, et too rajaks sinna mitmesaja miljoni euro eest Eesti suurima tuulepargi.

Kuna erafirmad hakkasid protestima, pööras riik otsuse tagasi ning lubas õige pea maatüki peale välja kuulutada enampakkumise, kus saavad osaleda kõik ettevõtted.

Huvi Tootsi kinnistu vastu on seni üles näidanud lisaks Eesti Energiale ka vennad Sõnajalad. Nüüd teatas Nelja Energia, et ka nemad soovivad osaleda Tootsi tuulepargi oksjonil.

Nende eesmärk on, et Toosi tuulepark pandaks taastuvenergia toetuse vähempakkumisele. See tähendab, et oksjoni võidaks pakkuja, kes suudab toota elektrienergiat kõige odavama hinnaga ja kõige väiksemamahulise riigipoolse toetusega.

Kuigi Eesti Energia on väitnud, et erafirmadest konkurendid pole Tootsi maade ostmisest tegelikult huvitatud ja andnud justkui mõista, et neil puudub raha projekti elluviimiseks, siis Nelja Energia juht Martin Kruus kinnitab, et nad on võimelised oksjonil osalema ja ehitamist rahastama.

«Vastupidiselt on meil avalike andmete pinnalt tekkinud kahtlus, kas Eesti Energia on võimeline avatud oksjonil osalema. Eesti Energia Aktsiaseltsi kodulehel on krediidiagentuur S&P5 oma krediidireitingus seadnud kahtluse alla Eesti Energia Aktsiaseltsi võimekuse investeeringuid rahastada ilma aktsionäripoolse rahalise abita,» kirjutab Kruus.

 

Loe edasi Postimehest.

Ministeerium Varese sadamasse tuugenit ei luba

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 20, 2017

Saarte Hääl, 20.07.2017

Kuigi Mustjala vallas asuva Varese sadama arendaja soovib sadamasse püstitada tuulegeneraatori, kaitseministeerium detailplaneeringut ei kooskõlasta.

Juunis esitas Mustjala vallavalitsus kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks Pahapilli küla elanike hulgas palju poleemikat põhjustanud Varese sadama detailplaneeringu.

Selle eesmärk on määrata lahendused sadama territooriumile tuulegeneraatori, vee- ja elektrisüsteemide, samuti kütuse tankimise ja laevadelt vastuvõetavate jäätmete eemaldamise süsteemide rajamiseks.

Ettevõtja Harry Raudverele kuuluvasse sadamasse oli kavas püstitada 2,5-megavatine tuulegeneraator.

“Lähtudes kaitseväe koostatud analüüsist, jääb planeeritav elektrituulik Muhu saarel paikneva õhuseireradari nägemisulatusse,” põhjendas ministeeriumi nõunik Mati Kuppar oma vastuses vallavalitsusele.

“Sellest tulenevalt võib radari võime ettenähtud kattealas olevaid objekte avastada saada häiritud. Ehitise püstitamine ei tohi aga vähendada radari töövõimet.”

Tuulikuparkide arendaja pöördus kaposse

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 19, 2017

Eesti Ekspress, 19.07.2017

Aidu tuuleparki rajavad vennad Sõnajalad pole sugugi ainsad, kes riigiasutusi tuulikuparkide teemal pommitavad.

Ka ärimees Harry Raudverega seotud äriühingud Raisner ja Est Wind Power nõuavad juba pikka aega valitsuselt selgitust, miks riigiasutused takistavad neil rajada tuuleparke Ida-Virumaale, kui varem olid kõik load, sh kaitseministeeriumilt saadud ja neile tuginevalt on parkide rajamiseks tehtud suuri investeeringuid.

Selget vastust pole firmad senini saanud – selle asemel on ametnikud suu vett täis võtnud, üks riigiasutus lükanud vastamise teise kaela ning aeg muudkui läheb.

Raisneri nõukogu liige Raigo Sõlg teatas eelmisel nädalal valitsusele, et kui valitsus omal ajal tahtis ja julges korraldusi vastu võtta, peaks olema ka lihtne seletada, mis asjaoludel ta seda tegi ja miks ta selgitustaotlustele vastuste andmisega viivitab.

Muu hulgas pöördus Raudvere jaanuaris kaposse. Ta esitas kuriteoteate seoses laiahaardelise korruptsiooniga Eesti energeetikas. „Aastast 2012 algas erinevate ametiasutuste selgelt koordineeritud võitlus kõigi maismaatuulikute vastu, välja arvatud Eesti Energia kavandatud tuulepargiprojektid,“ teatas ta.

Eeskätt häiris Raudveret tema tuuleparkide blokeerimine, kus esimest viiulit mängib kaitseministeerium, kes tema projekte ei kooskõlasta. Küll aga on kenasti läbi läinud Eesti Energia projektid. Varem on kaitseministeerium Raudvere firmade projektid kooskõlastanud, kuid hiljem oma load sõnamurdlikult tagasi võtnud.

Kapo uurimist ei alustanud, sest politseinike hinnangul puudus selleks piisav info, liiga kergekäeliselt alustatud uurimine aga koormab riigi õiguskaitsesüsteemi.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes